Kiri

Tere

Seoses varasema pöördumisega tekkisid paar täiendavat küsimust:

1. Igaks juhuks täpsustan veel üle sellise asja, et kas igas juriidilises isikus võib olla kuni 249 töötajat? Pean silmas siis neid, kes soovivad kanaleid ühiselt hallata. Ehk näiteks 3 omavahel mitteseotud ettevõtet, kus igas ühes on nt 200 töötajat. Nemad võivad ühise kanali kasuks otsustada?

2. Samuti tekkis veel selline küsimus, et mis saab ettevõtetega, kes taolist kanalit üles ei sea? Kas sellisel juhul rakenduvad ettevõtetele mingisugused sanktsioonid? Kas on võimalik seadust tõlgendada selliselt, et § 18 käsitleb olukordasid, kus ettevõtted ei ole kanalit üles seadnud ja seeläbi takistavad teavitamist?

Heade soovidega

Tere!

Pöördun Teie poole seoses tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse tõlgendamisega.

Nimelt § 8 lg 5 sätestab järgmist:

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituskanaleid võivad jagada või ühiselt hallata:

1) eraõiguslikud juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat;  

2) omavalitsusüksuse ametiasutused ja nende hallatavad asutused;

3) kontserni kuuluvad ettevõtjad;

4) riigi ametiasutused ja nende hallatavad asutused.

Lugesin ka seletuskirja, kus oli välja toodud, et Justiitsministeeriumi seisukoht oli, et eelnõu § 8 lõige 5 annab võimaluse koondada ja jagada teavituskanaleid. 249 töötaja piirmäär käib ainult juriidiliste isikute kohta, mitte omavalitsuste. Näiteks sisekanalite puhul, kui need läheksid liialt suureks, ei oleks enam võimalik neid otstarbekalt hallata või siis ei ole see enam eesmärgipärane.

Kas saame sellest õigesti aru, et eraõiguslikud juriidilised isikud (kus kogu töötajate hulk ei ületa 249), võivad selliseid juriidilised isikud kasutada ühist asutuse sisest teavituskanalit (st sellised juriidilised isikud justkui omavahel muudmoodi seotud ei pea olema)?

Oleme tänulikud vastuse eest!

Heade soovidega