Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-1/5240-13 |
Registreeritud | 26.08.2024 |
Sünkroonitud | 27.08.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 8-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigiprokuratuur |
Saabumis/saatmisviis | Riigiprokuratuur |
Vastutaja | Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Teie: 03.07.2024 nr 8-1/5240-1
Meie: 21.08.2024 nr RP-1-6/24/1337
Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse
muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine) eelnõule
Lugupeetud justiitsminister
Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus kriminaalmenetluse seadustiku,
riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega sätestatakse
omaksvõtt faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise alusena; täpsustatakse kaitsja vahetamist
käsitlevaid sätteid ja kohtule antakse võimalus määrata asenduskaitsja ka sellisele isikule, kel
küll on kaitsja, kuid kes kaitsjaid vahetades või väga hõivatud kaitsjat palgates menetlust
venitaks; laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav kohtust kõrvale
hoiab; piiratakse määruskaebuste esitamise võimalust neis olukordades, kus määrust saab
tõhusalt vaidlustada ka kriminaalasja lõpplahendi peale kaevates, kui määruskaebemenetlus
kriminaalasja menetlemist põhjendamatult venitaks; täpsustatakse, kuidas peaks käima
kohtumenetluse poolte vahel tõendite kättesaadavaks tegemine, et vähendada üllatusi
menetluses; tuuakse vaidlused tõendi lubatavuse üle kohtulikku eelmenetlusse, et vähendada
igaks juhuks liiaselt tõendite esitamist; täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi
küsitlusjärjekorra üle ja muuta ristküsitlus sujuvamaks; antakse kohtule võimalus sekkuda
esemeliste tõendite avaldamise protsessi, kui pool on tõendi avaldamiseks valinud ilmselgelt
ebaotstarbeka viisi; antakse pooltele võimalus kohtuasjas enne kohtuvaidlusi esitada kohtule
kirjalikke seisukohti, mida ei ole vaja kohtus suuliselt ette lugeda; avardatakse võimalusi
tsiviilhagi kriminaalasjas läbi vaatamata jätmiseks ja tsiviilkohtumenetlusse suunamiseks, et
vältida olukordi, kus süüküsimuse lahendamine takerdub keeruliste ja mahukate või selgelt
põhjendamatute tsiviilvaidluste taha; korrastatakse lühimenetluse reegleid, et vältida iseenesest
lühimenetluseks sobivate asjade sattumist üldmenetlusse.
Prokuratuur tervitab eelnõud, mille põhiline eesmärk on muuta menetlusressursi kasutamine
kriminaalkohtumenetluses otstarbekamaks, samas ohtu seadmata inimeste põhiõigusi ja
tõkestada menetluse pahatahtlikku venitamist. Prokuratuur pooldab menetlusseaduse eelnõus
reguleeritud kriminaalmenetluse kiirendamise ettepanekuid. Seejuures leiab prokuratuur, et
eelnõus märgitud põhimõtete järgimine kohtuvaidlustes lühendaks oluliselt kohtumenetluste
ajakulu. Nii eeldab kehtiv kohtupraktika kohtuvaidluste pidamist suuliselt, kõigi
menetlusosaliste osavõtul. Praktikas on eelnev muutnud keerukaks kohtuistungite planeerimise
– mahukates menetlustes kulub kohtuvaidlustele päevi, samal ajal on istungipäevade
korraldamise eelduseks nende kooskõlastamine kõigi menetlusosalistega.
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Eeltoodu kulutab nii kohtu ressurssi (kohus ning ka rahvakohtunikud peavad saalis viibima
kõikidel istungipäevadel) kui ka menetluspoolte ajaressurssi. Eelnõu lahendab nimetatud
probleemi. Eelnõus pakutud lahenduse positiivseks küljeks on seegi, et kohtuvaidluste
läbiviimine kirjalikult võimaldaks menetlusosalistel oma seisukohti vastaspoole argumentidele
kujundada tööpäeva planeerimise osas senises paindlikumalt, andes võimaluse repliikideks
valmistuma hakata juba kohtuvaidlusteks planeeritule eelnevalt.
1. Eeluurimiskohtunike tööjaotus. Prokuratuur on seisukohal, et eelnõus plaanitav
eeluurimiskohtunike töö korraldamine selliselt, et Harju Maakohtu tööpiirkonda jäävaid
eeluurimisasju lahendavad Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunikud ja Pärnu omi Harju
eeluurimiskohtunikud ning Viru Maakohtu eeluurimisasju lahendavad Tartu Maakohtu
eeluurimiskohtunikud ja Tartu omi omakorda Viru eeluurimiskohtunikud ei ole kindlasti
kohtumenetlust optimeeriv lahendus. Prokuratuur leiab, et asjaolu, et kohtute ülesehitus
(milline ei võimalda vastavalt töökoormusele paindlikult korraldada kohtunike kohtade
ümberjagamist) ei ole reaalse eluga kooskõlas, on jäänud ajale jalgu, ei saa õigustada
kriminaalmenetluse seadustiku vahendusel töökorralduslike küsimuste lahendamist. Ja seda
veel enam kohtueelse menetlejale töö planeerimist ja selle tegemist oluliselt kahjustades
(eeluurimiskohtuniku pädevuses on kohe plaanitavate jälitustoimingute tegemiseks,
edasilükkamatul juhul toimingute tegemiseks lubade andmine jne ehk toimingute tegemisteks
lubade andmine, millised on ajakriitilised). Prokuratuur on seisukohal, et kavandatavas
muudatuses väljendub tegelikult riigi haldussuutmatus, mida püütakse parandada kohatu ja
kriminaalmenetluses osalevate teiste osaliste huve, tööd, asjaajamist kahjustava meetme
rakendamisega.
Prokuratuur on seisukohal, et eeluurimiskohtunike piirkondade muutmine on ebamõistlik ka
eeluurimiskohtuniku töö sisu arvestades. Jaotades laiali kirjalikus menetluses vara arestimise
taotlused võib tõesti töökoormust Harju Maakohtus leevendada (prokuratuuril puuduvad
andmed, et sarnast töö ülekoormust võiks täheldada Tartu ja Viru Maakohtute töökorralduses),
kuid pakutud muutus ei puuduta üksnes vara arestimise teemasid, mille lahendamist saab pisut
ajatada ja, kus kirjalik menetlus on kohane. Kirjeldatud lahendust pakkudes on ära unustatud
suur hulk muid eeluurimiskohtuniku tööülesandeid, kus ei saa piirduda üksnes kirjalike
materjalide läbivaatamisega, kus on vaja suhelda menetleja/prokuröriga, kus peab nägema
kannatanut või tunnistajat, et hinnata nende ütluste usaldusväärsust jne, ja mida ei saa teha
videosilla vahendusel. Prokuratuur näeb suuri probleeme riigisaladusega kaetud materjalide
saatmisel failivahetusprogrammide kaudu jälitusandmete salastatuse konfidentsiaalsuse
tagamises. Prokurör ja menetleja, kes vastutab riigisaladusega kaetud materjalide käitlemise
eest, sunnitakse kulutama aega sõitude peale eeluurimiskohtuniku juurde. Sellega kaasneb
peale aja- ka sõidukulu. Sarnaselt aja- ja sõidukulu tekitatakse nt lähenemiskeelu seadmise
teema arutelu korraldamisega kohtus, ütluste deponeerimisel jne.
Prokuratuur leiab, et kavandatav muutus kohtumenetlust ei optimeeri. Videosilla vahendusel
suhtluse korraldus võib mõne töökorraldusliku küsimuse lahendada, kuid igal juhul toob
tööpiirkondade asukoha muutus kaasa ajalisa, seda nt juba ainuüksi prokuröri/menetleja või
menetlusosalise sihtkohta ja tagasi sõitmise tõttu. Niisiis peab riik arvestama täiendavate
menetluskuludega, lisaks ka ametkondlike lisakulude tekkimisega.
Suuremas plaanis kahjustab aga eeluurimiskohtuniku asukoha muutus raskesti avastavate
kuritegude menetlust tervikuna, sest menetlejatel ja prokuröridel on oluliselt raskendatud
eeluurimiskohtunikult tõendite kogumiseks kiirelt lubade saamise võimalused.
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Prokuratuur teeb ettepaneku kaaluda alternatiivina eeluurimiskohtunike määramisele teiste
kohtute tööpiirkondadest pelgalt lahendust, kus ringkonnakohtu esimeestel tekib võimalus
rakendada mõne maakohtu töökoormuse tõusul või ettenähtavalt pikaajaliste (ja mitmete
eeluurimiskohtunike kaasamist vajavate) menetluste läbiviimiseks täiendavaid
eeluurimiskohtunike teise kohtu tööpiirkonnast, mitte aga sisuliselt vahetada kohtute
tööpiirkondi. Samuti märgib prokuratuur, et eeluurimiskohtunike määramine nn peegelpildi
põhimõttel võib märkimisväärselt mõjutada prokuratuuri ressursikulu.
2. Toimiku juurde võetud materjalidest kaitsjale koopia tegemine. Prokuratuur märgib
lisaks, et eelnõuga tekib prokuratuurile kohustus kohtueelse menetluse lõpuleviimise järel anda
kaitsjale üle koopia kõigist menetluse raames tehtud tõmmistest. Kuigi eelnõu kohaselt ei tehta
koopiat tõmmisest kaitsjale KrMS 12 lg 1 sätestatud alustel, võib sellise aluse tuvastamine
märkimisväärselt tõsta prokuratuuri töökoormust. Nii saab üheselt määratleda seda, kas andmed
võivad ohustada elu, tervist, eraelu puutumatust jms sisuliselt vaid andmete põhjaliku
sorteerimisega. Digitaalsel kujul kriminaalasja juurde võetud andmetest koopia tegemine ei
pruugi olla tehniliselt ebaproportsionaalselt keerukas, küll on kaasaegsete kõvaketta vm
andmekandjate tõmmiste maht mõõdetav gigabaitidega eeldades seega tuhandete või sadade
tuhandete eraldiseisvate failidega tutvumist. Prokuratuur teeb seega ettepaneku anda
prokuratuurile luba jätta kaitsjale sellistest andmetest koopia üle andmata ka juhul, kui sellisest
koopiast eraldiseisvate kaitstud andmete eristamine/sorteerimine on tehniliselt
ebaproportsionaalselt keerukas või ajamahukas.
3. Jälitustoimingutega kogutud andmete kaitsjale tutvumiseks esitamine. Eelnõu kohaselt
tutvustatakse kriminaaltoimiku tutvustamisel kaitsjale ka kogu jälitustoimingutega kogutud
teavet. Seejuures pannakse prokuratuurile kohustus eraldada andmekogumist teave, mida
tutvustada ei saa. Kehtivas menetluspraktikas tutvustatakse kogu jälitustoimingutega kogutud
teavet kaitsjale vaid sellekohase taotluse esitamisel, mitte igakordselt. Seetõttu tuleb KrMS-i
muudatusega arvestada ka prokuratuuri ressursivajaduse kasvamisega.
4. Tehisaru vahendusel tõlkimine. Prokuratuur teeb ettepaneku reguleerida
kriminaalmenetluse keele sätte all ka tehisaru vahendusel tõlkimine. See võimaldaks riigi
ressursse tõlkide kaasamiselt kokku hoida.
5. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.
Prokuuratuur teeb ettepaneku lisada KrMS §-s 12 loetletud kohtuistungi kinniseks kuulutamise
alustele täiendavalt võimalus kuulutada kohtuistungid kinniseks riigi julgeoleku või avaliku
korra kaitsmiseks (ettepanekut toetab ka Kaitsepolitseiamet).
Kõnealuseks on tõusetunud praktikas vajadus riigi julgeolekuga seotud kohtumenetluste
läbiviimisega olukordades, kus kohtule esitatava tõendusteabe kogumis ei ole KrMS § 12 lg-s
1 loetletud teavet (nt riigisaladuse või salastatud välisteabega kaitstud teavet) ning välistatud
võib olla alus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks ka õigusemõistmise huvides. Eelkõige
on tegemist olukordadega, kus konkreetse tõendi (või tõendikogumi) uurimine avalikul istungil
ei ohustaks küll edasist tõendite kohtulikku uurimist, ega mõjutaks uuritud tõendi lubatavust.
Samas ei ole välistatud olukorrad, kus konkreetsete tõendite avalikuks saamisel on võimalik
teha selgeid järeldusi julgeolekuasutuste töö kohta või saab konkreetsete tõendite endi uurimise
ja esitamise läbi avalikul istungil riigi julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada
(kasvõi läbi võimaluse esitada süüdistatava poolt kohtuistungil üleskutseid massirahutuste
alustamiseks, riigivastaseks tegevuseks vms).
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Nii TsMS kui ka KrMS nimetavad kohtuistungi avalikkuse piiramise alusena sõnaselgelt ka
õigusemõistmise huve. TsMS § 38 lg 2 kitsendab alust mõnevõrra, nähes ette, et kohtuistungi
võib kuulutada kinniseks kas siis, kui on tegu „objektiivse õigusemõistmise ilmse
ohustamisega“ või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama
menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. KrMS § 12 lg 1 p 4 põhiseaduslikku
alust küll ei kitsenda, kuid täpsustab, et õigusemõistmise huvi kohtuistungi kinniseks
kuulutamisel võib seisneda ka kohtu, kohtumenetluse poole ja tunnistaja julgeoleku tagamise
vajaduses. Tuleb möönda, et kinnise kohtuistungi taotlustesse õigusemõistmise väidetavates
huvides kõigil muudel julgeoleku tagamisega mitteseotud kaalutlustel tuleks suhtuda kriitiliselt
põhjusel, et üldiselt on ja peaks olema õigusemõistmise huvides just nimelt avalik kohtuistung
(PS kommentaarid).
KrMS § 12 lg 1 p 4 sätestab, et kohus võib kohtuistungi kuulutada osaliselt või täielikult
kinniseks õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada
kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut. RKKKm nr 1-17-9149/626 punktis
14 on kriminaalkolleegium selgitanud, et õigusemõistmise huvides võib kohtuistungi kinniseks
kuulutada vaid nendel juhtudel, kui ilmnevad erandlikud asjaolud (nt julgeoleku tagamise
vajadus). Sama määruse punktis 15 on kolleegium lisanud järgnevat: „Tõsiasi, et KrMS § 12 lg
1 p-s 4 on eraldi nimetatud kohtu, kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeoleku ohustamine,
ei tähenda samuti, et sellega õigusemõistmise huvid piirduvadki. Sellele viitab otsesõnu sättes
kasutatud sõna „sealhulgas“.“. Eeltoodust võib järeldada, et KrMS § 12 lg 1 p 4 loetelu ei ole
ammendav ning on võimalik tõlgendada laiemalt sõltuvalt kriminaalasja iseloomust ja
õigusemõistmise huvide vajadusest. Seega pole KrMS § 12 lg 1 p 4 prokuratuuri hinnangul
rakendatav kaasustes, mille menetluse käik võib mõjutada riigi julgeolekut või avalikku korda
laiemalt.
Erinevalt KrMS-ist, näeb juba kehtiv TsMS ette võimaluse kohtumenetluse avalikkust piirata
muu hulgas ka julgeoleku või avaliku korra kaitseks (TsMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt kuulutab
kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,
kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse
või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe
kaitseks). TsMS-i kommentaaride kohaselt leitakse, et TsMS § 38 lg 1 p 1 puhul saab eristada
menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist formaalselt seadusega kaitstud riigisaladuse,
salastatud välisteabe või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning
ulatuslikumat võimalust kuulutada menetlus kinniseks riigi julgeoleku või avaliku korra
tagamiseks.
Sama seisukohta toetab ka EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatu: konventsioon näeb ette igaühe õiguse
oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral
avalikule asja arutamisele ning kohtuotsuse avalikule kuulutamisele, lisades, et ajakirjanikke ja
üldsust võidakse siiski demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist
kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või
osapoolte eraelu kaitse, või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise
huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik.
Oluline on seegi, et ka Riigikohus on praktikas jaatanud võimalust seada kriminaalmenetlustele
piiranguid olukordades, kus esinevad võistlevad huvid. Nii on Riigikohus nt refereerinud EIK-
i seisukohta, mille kohaselt tõendite täies ulatuses vastaspoolele kättesaadavaks tegemine ei ole
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
absoluutne kohustus. Samas lahendis märgitu kohaselt võib mis tahes kriminaalmenetluses
esineda võistlevaid huvisid, nt riigi julgeolek või vajadus kaitsta tunnistajaid kättemaksu eest
või hoida saladuses politsei meetodeid kuriteo uurimisel, mida tuleb arvestada süüdistatava
õiguste vastukaaluna. Mõnes asjas võib olla vajalik varjata kaitse eest teatud tõendeid, et kaitsta
teise isiku põhiõigusi või olulist avalikku huvi. Poolte õigust saada juurdepääs tõenditele ja
selle vastu rääkivaid argumente tuleb omavahel kaaluda. Juhul kui piirang on tingimata vajalik,
peab poole õiguse riive olema tõhusalt tasakaalustatud kohtu kontrollivõimalusega. (EIK
06.03.2012, Leas vs. Eesti, p-d 77-78; viidatud Van Wesenbeeck vs. Belgia, p 68; 25.07.2019,
Rook vs. Saksamaa, p-d 58-59.) Prokuratuur leiab, et eelnev seisukoht toetab ka võimalust
piirata kohtuistungi avalikkust.
6. Omaksvõtu instituut. Omaksvõtu instituudi osas peab prokuratuur kohaseks rõhutada, et
süüdistatava poolt mingite faktiliste asjaolude omaksvõtt peaks kohtuni jõudma esimesel
võimalusel kaitseaktis. Seega peaks olema kaitseakti kohustuslikuks osaks vastava asjaolu
sisuline kinnitus või siis selle puudumise ära märkimine. Nii oleks kohtul eelistungit
planeerides selge, millega tuleks või ei tuleks sellel tegeleda. Selliselt oleks ka võimalik rääkida
kohtumenetluse optimeerimisest.
7. Esimese astme kuriteod ja kriminaalkaristus. Prokuratuur lisab omalt poolt
kohtumenetluse optimeerimise kontekstis, et mitte kõikide I astme kuritegude toimepanemisega
ei pea vältimatult kaasnema kriminaalkaristus, seadusandja võiks näha ette laiemad võimalused
menetluse lõpetamiseks otstarbekusest. Prokuratuur peab siinjuures kohasemaks tegeleda
konkreetsete KarS-i koosseisudega ning kaaluda seda, ega mõnda I astme kuritegu pole alust
käsitleda hoopis II astme kuriteona.
8. Rahvakohtunike instituut. Prokuratuur teeb ettepaneku tõsiselt kaaluda kohtumenetluse
optimeerimise kontekstis rahvakohtunike instituudist loobumist. Prokuratuuril puuduvad
andmed selle kohta, et rahvakohtunike kaasamine I astme kuritegude arutelule oleks kohtu tööle
lisaväärtust loonud või tööd kiirendanud. Näiteid aga selle kohta, et rahvakohtunike vahetus on
kohtumenetluse aega venitanud, formaalselt lisatööd tekitanud, on küll.
9. Seadustiku täiendamine. Lisaks peab prokuratuur vajalikuks juba selle eelnõuga täiendada
seadustikku järgmiste senist praktikat parandavate muudatustega.
9.1. Täiendada eelnõud KrMS § 202 lõikega 11, andes võimaluse teatud juhtudel lõpetada
menetlus otstarbekusest ka ilma kahtlustatava nõusolekuta. Selline põhimõte oli ka varasemalt
Vabariigi Valitsusele esitatud (vt Justiitsministeeriumi eelnõu nr 8-1/3363), kuid jäi edasises
menetluses Riigikogus eelnõust välja. Prokuratuur pakub välja järgneva sõnastuse: „(11) Ilma
kahtlustatava või süüdistatava süüle viitamata ja talle kohustusi panemata võib prokuratuur ilma
kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta taotleda, et kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud tingimustel kriminaalmenetluse lõpetaks. Kahtlustataval või süüdistataval on õigus
lõpetamise määruse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus
menetluse uuendaks.”.
Lisaks tuleb muuta paragrahvi 202 lõiget 7: „ (7) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise
astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse
alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 11 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja lõikes 2 ettenähtud kohustused
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi
lõikes 11 ja 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.“.
Eelnõuga lisatakse KrMS § 202 lõike 11 näol täiendav kriminaalmenetluse lõpetamise
alternatiiv, mille kohaselt võib menetluse teise astme kuritegudes avaliku huvi puudumise
korral lõpetada ka ilma isiku nõusolekuta, kui talle kohustusi ei panda ning tema süüle ei
viidata. Sisuliselt ütleb menetleja loodava menetluse lõpetamise aluse puhul
kriminaalmenetlust lõpetades järgmist: isegi juhul, kui menetletav tegu oleks tõendatud, vastaks
kuriteokoosseisule ja oleks õigusvastane ning süüline, oleksid isiku süü ja avalik menetlushuvi
sedavõrd väikesed, et poleks vaja isikut karistada. KrMS § 202 lg 1 ja uue loodava menetluse
lõpetamise aluse suhe peaks olema selline, et viimasega saaks lõpetada menetluse n-ö kõige
ebaolulisemate süütegude puhul. Seetõttu võiksid loodava aluse kohaselt lõpetamisele kuuluda
menetlused, milles avalik menetlushuvi on nii väike, et see ei õigusta ka tõendite kogumist ning
tervikliku menetluse läbiviimist. Sätet saaks rakendada ka nende kahtlustatavate suhtes, kes on
Eestis toimepannud kuriteo, mis teistes riikides seda ei ole, kuid kahtlustatav on Eestist
lahkunud (nt joobes juhtimine ei ole Ukrainas kuritegu). Nende isikute suhtes ei saa menetlust
lõpetada ja senise praktika kohaselt lihtsalt ootavad aegumistähtaja saabumist. KrMS § 202 lg
1 puhul tuleb siiski terviklik menetlus läbi viia ning tõendada ka kahtlustatava süü ning hinnata
selle suurust, kuid eriti väikese avaliku menetlushuviga kuritegude puhul ei pruugi see olla
mõistlik ega proportsionaalne. Menetluse lõpetamise protsess toimub loodava aluse korral
sarnaselt KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud alusele: menetluse lõpetamise üle otsustab kas kohus
või KrMS § 202 lg 7 alusel prokuratuur. Kuna lõpetamine toimub isiku nõusolekuta, peab tal
olema õigus määrust vaidlustada ja taotleda uuendamist.
9.2. Käesoleva eelnõuga muudetakse muuhulgas ka KrMS § 228, mistõttu teeb prokuratuur
ettepaneku muuta § 228 lõiget 6, et vältida topeltmenetlusi prokuratuuris ja kohtus. See
ettepanek on olnud ka varsemalt (vt eelnõu 367 SE), kuid Riigikogu valimiste tõttu jäi
menetlusest välja. Seega esitab prokuratuur selle uuesti järgmises sõnastuses: „(6) Kui
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse lahendamise ajaks on prokuratuur
süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt kohtusse saatnud, edastatakse kaebus
kriminaalasja arutavale kohtule.“.
9.3. Aastaid on praktikas probleeme tekitanud osade kohtunike tõlgendus, et kiirmenetlust saab
kohaldada vaid vahetult peale kuriteo toimepanemist, kuigi KrMS § 2561 sellist piirangut ei
sätesta. Kahjuks ei ole andnud tulemust ka prokuratuuripoolsed vaidlustused, sest kriminaalasja
tagastamist ei saa edasi kaevata (viimati nt 1-23-6998). Sel aastal käivitus täisdigitaalse
kiirmenetluse pilootprojekt, mistõttu on prokuratuuri soov kõrvaldada võimalikud õiguslikud
takistused selle riigile majanduslikult kasuliku menetlusliigi rakendamise teelt. Seega pakub
prokuratuur välja järjekordse § 2561 lõike 1 muudatuse: „(1) Kui isik on kahtlustatav teise astme
kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud
tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus
esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana ülekuulamisest olenemata kuriteo
toimepanemise ajast või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.“.
9.4. Ühtlasi teeb prokuratuur ettepaneku muuta KrMS § 1261 lg 5 sõnastust hetkel kehtiva
sõnastuse („Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1
nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud
asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele
koostööle kaasatud isikute kaudu.“) asemel järgnevalt: „Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja
jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu.“.
Prokuratuur tugineb ettepaneku tegemisel korduvatele uurimisasutuste märkustele kõnealuse
sätte tõlgendamise küsimuses. Uurimisasutuste esindajad on õigesti märkinud, et hetkel kehtiva
KrMS § 1261 lg 5 sõnastuse puhul on sättes tarbetult korratud põhimõtet, mille kaudu toimub
jälitustoimingute tegemine vahetult nii jälitusasutuste, nende volitatud asutuste, allüksuste ja
töötajate kaudu. Praktikas toimub ka politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle
kaasatud isikute kaasamine jälitustoimingutesse siiski nii vahetult jälitusasutuste kaudu, kuid
ka jälitusasutuste volitatud asutuste jt eelviidatud sättes nimetatud üksuste ja isikute kaudu. Ei
politseiagentidel, variisikutel, ega ka salajasele koostööle kaasatud isikutel eraldiseisvat KrMS
§1263 tulenevat õigust iseseisvalt KrMS loetletud jälitustoiminguid läbi viia ei ole – eelviidatud
isikud saavad jälitustoimingutes osaleda vaid jälitusasutuste poolt koordineeritult ja hallatult.
10. Täiendavad märkused. Eelnõu punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks KrMS § 137 lõige 5,
kuid kehtivas seaduses sellist lõiget ei ole.
Eelnõu punktiga 56 muudetakse KrMS § 154 lõiget 3, kus punktis 11 on loetletud mh riiklikut
sõrmejälgede ja DNA-registrit, mida sellisel kujul enam ei ole. Õige oleks sõnastada punkt 11
järgmiselt: „andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud
andmete loetelu;“.
Eelnõu punktiga 71 muudetakse KrMS § 224 lõiget 3, kus sätte viimasest lausest on puudu
kolmas isik (vt KrMS § 40-2 lg 1 p 4). Ühtlasi teeb prokuratuur ettepaneku täiendada eelnõud
KrMS § 224 lõike 2 muudatusega, kuhu samuti lisada kolmas isik. Seni on prokuratuur kaebusi
lahendades viidanud seadusandja veale ning võimaldanud neil ikkagi toimikutega tutvuda.
Eelnõu punktiga 92 soovitakse jätta KrMS § 239 lõike 2 punkti 1 sõnastusest välja mh „188“,
kuid seda kehtivas seaduses ei ole. Eelnõu seletuskirjas mainitakse KarS §-i 118, seega on
tegemist eksimusega numbris.
Eelnõu punktiga 191 täiendatakse KrMS § 470 lõikega 7, kus pakutud sõnastuses on pärast sõna
„määruse“ välja jäänud sõna „peale“.
Prokuratuur toetab kriminaalmenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse
muutmise seaduse eelnõud ning sellega kohtumenetluse muutmist otstarbekohasemaks,
lihtsamaks ja paindlikumaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Parmas
riigi peaprokurör
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|