Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses) väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kaitseministeerium [email protected] Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses) väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud minister

Kaitseministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse

seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (välisriigi

kodanike osalemine sõjalises riigikaitses) (VTK). Justiitsministeerium kooskõlastab VTK järgmiste

märkustega.

1. Toetame eesmärki Eesti julgeolekut suurendada. Samas juhime tähelepanu avaliku teenistuse

seaduse § 14 lõikele 2, mis sätestab loetelu riigi tegevusvaldkondadest, millega seotud

ametikohale võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. Sellisteks valdkondadeks on mh

riigikaitse ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine.

See tähendab, et välisriigi kodanik võib osaleda Kaitseväe ülesannete täitmisel üksnes siis, kui

välisriigi kodanikuga sõlmitakse Kaitseväe ülesannete täitmiseks tsiviilõiguslik leping ning välisriigi

kodanikule ei anta täidesaatva riigivõimu volitusi. Välisriigi kodanikule ei saa anda volitusi avaliku

võimu teostamiseks isegi mitte piiratud ulatuses.

2. Regulatsiooni koostamisel palume arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)

tulenevate isikuandmete töötlemise põhimõtetega, eelkõige eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõttega. Regulatsiooniga tuleb ette näha, mis on taustakontrolli eesmärk ning taustakontrolli

tegijale tuleb anda selge volitus ja sätestada, millised andmeid ja mis eesmärgil taustakontrolli

tegemisel töödeldakse. Ka riigi julgeoleku jaoks on oluline, et andmete loetelu oleks selgelt

määratletud, et tagada analüüsitavate andmete piisavus võimalikult kvaliteetse taustakontrolli

tegemiseks. Isikuandmete töötlemisel tuleb reguleerida, kust neid andmeid saadakse ja kui kaua

neid võib säilitada. Samuti võib isikuandmete säilitamisel vajalikuks muutuda nende kiire

hävitamine olukorras, kus isikuandmed võivad sattuda vaenlase või teiste kõrvaliste isikute kätte.

Eelkõige on selline tegevus vajalik, et kaitsta välismaalaste eraelu puutumatust ja nende lähedasi,

kes elavad vaenlase territooriumil. Eelneva põhjal palume eelnõu koostamisel pöörata erilist rõhku

põhiõiguste kaitsele.

3. Kui taustakontrolli ei tee üksus või asutus, kes otsustab isiku sobivuse, siis tuleb sätestada,

milliseid andmeid osapooled töötlevad. Juhul kui on vaja piirata mõnda IKÜM-ist tulenevat

andmesubjekti õigust, siis need piirangud peavad olema selged, põhjendatud ja isikule

ettenähtavad ning ajaliselt määratletud. IKÜM art 23 näeb ette, millistel eesmärkidel on võimalik

andmesubjekti õigusi piirata ning piirangu miinimumnõuded on esitatud IKÜM art 23 lõikes 2.

Teie 28.06.2024 nr 5-1/24/6, KAM/24- 0700/-1K

Meie 26.08.2024 nr 8-2/5139

2

Andmete töötlemine taustakontrolli eesmärgil peab olema proportsionaalne ning tuleb hinnata, kas

muude meetmetega ei ole võimalik eesmärki saavutada ja juhul kui ei ole võimalik, siis tuleb

seletuskirjas tuua põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs.

4. Soovitame enne seaduseelnõu seletuskirja koostamist viia läbi analüüs või tellida uuring, et

hinnata potentsiaalsete välisriikide kodanike arvu ja nende kvalifikatsiooni kõigis neljas sihtrühmas

(lk 1–2). Analüüs peaks näitama, kui palju on välisriikide kodanikke, kes on huvitatud Eesti

sõjalisest väljaõppest, millise kvalifikatsiooniga nad on ning millistele (sõjaväelistele)

ametikohtadele nad sobiksid. Eelkõige peab hinnang keskenduma sellele, kui palju suurendab

välisriikide kodanike kaasamine reservväelaste hulka Eesti riigi sõjalist kaitsevõimet (sh

võimalusel hinnata ka eriteadmiste ja oskustega inimeste arvu kasvu Kaitseväes). Töökoormuse

hindamisel tuleb detailselt analüüsida, kas ja kui palju koormab haldusorganeid isikuandmete

kogumine ja taustakontroll nii rahu- kui ka sõjaajal ning kas välismaalastest reservväelaste arv

kaalub üles töökoormuse kasvu (toimingud, väljaõpe, varustamine, keelebarjäär jne). Samuti tuleb

arvestada, et potentsiaalsete välismaalasest reservväelaste arvu võib vähendada NATO

liikmesriikide sekkumine sõtta, s.t välismaalased ei liitu Kaitseväega, vaid võitlevad oma riigi

väeüksuses.

5. VTK-s (lk 3) on tõstatatud probleemina, et Kaitsevägi vajab oma ülesannete täitmiseks

mitmesuguste eriteadmiste ja oskustega inimesi (nt insenerid, IT-spetsialistid, bioloogid,

keemikud, füüsikud jt), keda ei leidu piisavalt Eesti kodanike seas. Palume seaduseelnõu

seletuskirjas täpsustada, kas plaanitakse kaasata riigikaitsesse vaid neid välisriikide kodanikke,

kellel on eelpool mainitud teadmised või oskused.

6. VTK-s (lk 6) on märgitud, et Eesti sõjalisse kaitsesse panustada soovivate Eestis elavate või siia

selleks saabuvate välisriikide kodanike sõjaväeline väljaõpe toimub sarnaselt teiste vabatahtlikega

Kaitseliidus. Seaduseelnõu seletuskirjas palume täpsustada, kas ja kuidas mõjutab välisriikide

kodanike lisandumine Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldust (nt eesti keele kasutamine, Eesti

kodanike huvi ja motiveeritus osaleda väljaõppel) ning kulusid.

7. Mõjude analüüsimisel soovitame uurida, kas ja kui paljud välismaalased, kes eelnõu järgi oleksid

rahuajal Kaitseliidu või Kaitseväe koosseisus, on mobilisatsiooni korral oma sõjaaja ametikohta

valmis täitma, s.t regulatsiooniga võib vajada lahendust nn lojaalsusprobleem või olukord, kus

välismaalane asub mobilisatsiooni korral Eestist väljaspool. Samuti vajab analüüsimist, kuidas

mõjub üksuste lahingvõimekusele olukord, kus välismaalane oma ametikohale ei ilmu ning mis on

võimalikud lahendusmeetmed. Ukraina näitel on seda lahendatud peamiselt välismaalastest

koosnevate üksustega, et säilitada kohalikest koosnevate üksuste täielikkus. Sellise lahendusega

võib väheneda eelnimetatud keelebarjääri ja lahingefektiivsuse negatiivne mõju. Sarnaseid

diskrimineerivaid lahendusi tuleb põhiseaduspärasuse analüüsis kindlasti põhjendada. Lisaks

tuleks seaduseelnõu seletuskirjas hinnata riske, mis võivad kaasneda (varasema sõjalise

väljaõppega) välisriikide kodanike kaasamisel, näiteks varasem ebakvaliteetne väljaõpe,

Kaitseväe omadega vastuolus olevad arusaamad sõjalise üksuse toimimise ja struktuuri kohta jt.

8. Eelnõuga plaanitakse anda kolmandate riikide kodanikele elamisluba, mistõttu soovitame

analüüsida, kui suur on võimalus, et välismaalased kasutavad elamisluba ära, et pääseda

Euroopa Liitu ega kavatse Eesti Vabariigi ees oma kohustusi täita. Ohu olemasolul on vaja luua

võimalused selliste juhtude takistamiseks ning lahendamiseks.

9. Seaduseelnõu seletuskirjas soovitame kavandatud muudatuste mõju hinnata detailsemalt.

Põhjalikumalt tuleks kirjeldada võimalik negatiivne mõju ja leevendusmeetmed. Näiteks võiks

seletuskirjas käsitleda, kuidas pakutud lahendused mõjutavad riigikaitse planeerimist ja juhtimist,

riigieelarvet, Eesti kodanike osalust riigikaitses ning Eesti iseseisvat sõjalist kaitsevõimet (sh

Kaitseväe ja Kaitseliidu töökorraldust ja võimekust oma ülesandeid täita).

3

10. Seaduseelnõu mõjuanalüüsi soovitame läbi viia vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

§ 1 lg 1 p 7 nõuetele. Mõju hindamisel on abiks Justiitsministeeriumi veebilehel kättesaadavaid

mõju hindamise metoodilised materjalid (nt Mõjude hindamise metoodika, Mõjude määratlemise

kontrollküsimustik).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Pakosta minister Katariina Kärsten 54440407 [email protected] Kristel Niidas Monika Tappo Signe Reinsalu Karen Alamets