Aevamuse küsimine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/2101-1 |
| Registreeritud | 26.08.2024 |
| Sünkroonitud | 27.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kutsekoda |
| Saabumis/saatmisviis | Kutsekoda |
| Vastutaja | Kersti Suun-Deket (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digipädevused - Enesehindamisskaala
Algtasemel kasutaja Iseseisev kasutaja Vilunud kasutaja
Infotöötlus
Oskan veebist vajalikku informatsiooni leida, kasutades otsingumootorit.
Tean, et kogu veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.
Oskan salvestada või talletada faile ja sisu (nt tekstid, pildid, muusika, videod, veebilehed) ja salvestatud sisu juurde tagasi minna.
Oskan veebist vajaliku informatsiooni leidmiseks kasutada erinevaid otsingumootoreid. Otsinguks kasutan mõningaid filtreid (nt ainult piltide, kaartide või videote otsimine).
Võrdlen erinevaid infoallikaid, et hinnata leitud informatsiooni usaldusväärsust.
Liigendan informatsiooni metoodiliselt, luues kaustu ja faile, et neid hiljem kergemini üles leida. Teen varukoopiaid informatsioonist või failidest, mida olen salvestanud.
Oskan veebist usaldusväärset infot otsides kasutada mitmesuguseid strateegiaid (nt otsinguoperaatorite kasutamine). Oskan kasutada infovooge (nagu RSS), et olla kursis sisuga, millest olen huvitatud.
Oskan hinnata informatsiooni kehtivust ja usaldusväärsust, kasutades erinevaid kriteeriume. Olen teadlik informatsiooni otsingu, salvestamise ja taastamise arengutest.
Oskan internetist leitud informatsiooni salvestada erinevates formaatides. Oskan kasutada pilveteenustes talletamise võimalusi.
Kommunikatsioon
Oskan kasutada teistega suhtlemiseks mobiili, internetitelefoni (nt Skype), e- maili või vestluskeskkondi ja nende põhilisi funktsioone (nt häälsõnum, SMS, e-mailide saatmine ja vastuvõtmine, teksti vahetamine).
Oskan jagada faile ja sisu lihtsamate tehnoloogiliste lahenduste abil.
Tean, et tehnoloogiat saab kasutada eri asutustega suhtlemiseks (nagu valitsus, pangad, haiglad).
Olen teadlik sotsiaalvõrgustike lehekülgede ja veebipõhiste ühistöövahendite võimalustest.
Olen teadlik, et digitaalsete vahendite kasutamisel kohanduvad teatud reeglid (nt kommenteerides, jagades isiklikku informatsiooni).
Oskan kasutada erinevate kommunikatsioonivahendite keerukamaid funktsioone (nt internetikõne ja failide jagamine).
Oskan kasutada veebipõhiseid ühistöövahendeid, kus ma saan teha tööd teiste poolt loodud dokumentide/failidega.
Oskan kasutada mõningaid e-teenuste funktsioone (nt avalikud teenused, e- pangandus, e-poed).
Edastan ja jagan teistele teadmisi üle võrguühenduse (nt sotsiaalvõrgustikes või veebikogukondades).
Tunnen veebis suhtlemise reegleid ("netikett") ja oskan neid rakendada oma tegevuses.
Kasutan võrgus suhtlemiseks aktiivselt mitmeid kommunikatsioonivahendeid (e-mail, vestluskeskkond, SMS, kiirsõnumid, blogid, miniblogid, sotsiaalsed võrgustikud).
Oskan luua ja hallata veebipõhiste ühistöövahendite sisu (nt elektrooniline kalender, projektijuhtimise süsteemid, veebipõhised parandused ja arvutustabelid).
Tean, kuidas veebis aktiivselt osaleda ja oskan kasutada mitmeid e-teenuseid (nt avalikud teenused, e-pangandus, e-poed).
Oskan kasutada keerukamaid kommunikatsioonivahendeid (nt videokonverents, andmete jagamine, rakenduste jagamine).
Sisuloome
Oskan luua lihtsat digitaalset sisu (nt tekstid, tabelid, pildid, audiofailid) vähemalt ühes formaadis.
Oskan teha teiste loodud sisus põhilisi muudatusi.
Tean, et sisu võib olla kaitstud autorikaitseõigusega.
Oskan rakendada ning muuta lihtsamaid tarkvara ja rakenduste funktsioone ning seadistusi (nt muuta vaikimisi seadeid).
Oskan luua eri formaatides keerukat digitaalset sisu (nt tekst, tabelid, pildid, audiofailid). Oskan olemasolevaid malle (nt WordPress) kasutades luua veebilehti või blogisid.
Oskan enda või teiste loodud sisu muuta, kasutades põhilisi vormindusfunktsioone (nt sisestada alamärkusi, diagramme, tabeleid).
Tean, kuidas viidata ja kasutada sisu, mis on kaetud autorikaitseõigusega.
Tunnen ühe programmeerimiskeele aluseid.
Oskan luua või muuta eri formaatides keerukat multimeedia sisu, kasutades mitmeid digitaalseid platvorme, vahendeid ja keskkondi. Oskan luua veebilehte, kasutades programmeerimiskeelt.
Oskan kasutada keerukaid vormindusfunktsioone (nt kirjade mestimine, erinevas formaadis dokumentide ühendamine, valemite kasutamine, makrod).
Tean, kuidas rakendada litsentse ja autorikaitseõigusi.
Oskan kasutada erinevaid programmeerimiskeeli. Tean, kuidas arvutiga kujundada, luua ja muuta andmebaase.
Ohutus
Oskan kasutada põhivõtteid oma seadme kaitsmiseks (nt viirusetõrje ja salasõnad). Tean, et kõik veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.
Olen teadlik, et minu kasutajatunnuseid (kasutajanimi ja salasõna) võidakse omandada kellegi teise poolt. Tean, et võrgus ei ole soovitav avaldada isiklikku informatsiooni.
Tean, et liigne digitaalse tehnoloogia kasutamine võib mõjutada minu tervist. Oskan kasutada põhivõtteid energia säästmiseks.
Olen installeerinud turvaprogrammid seadme(te)sse, mida kasutan internetti ligipääsuks (nt viirusetõrje, tulemüür). Kasutan ja uuendan neid programme regulaarselt.
Kasutan erinevaid salasõnu ligipääsuks erinevatele seadmetele ja digitaalsetele teenustele.
Muudan neid salasõnu perioodiliselt. Suudan tuvastada veebilehti või e-maile, mida võidakse kasutada pettuseks. Saan aru, kui tegemist on petmise eesmärgil saadetud e-mailiga (phishing).
Oskan kujundada oma digitaalset identiteeti ja suudan jälgida oma digitaalset jalajälge.
Mõistan digitaalse tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske (nt ergonoomilised riskid, tehnoloogiasõltuvus).
Saan aru tehnoloogia kasutamise positiivsest ja negatiivsest mõjust keskkonnale.
Kontrollin sageli oma seadmete ja/või rakenduste turvakonfiguratsioonide ja -süsteemide toimimist.
Tean, mida peab tegema, kui mu arvutis on viirus.
Oskan konfigureerida ja muuta oma digiseadmete tulemüüri ja turvaseadeid. Tean, kuidas krüpteerida e-maile või faile. Oskan seada filtreid rämpspostile. Kasutan info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat mõistlikult, et vältida (füüsiliste ja psühholoogiliste) terviseprobleemide tekkimist.
Olen teadlik digitaaltehnoloogia mõjust igapäevaelule, veebitarbimisele ja keskkonnale.
Probleemilahendus
Oskan küsida abi, kui tekib tehniline probleem või kui kasutan uut seadet, programmi või rakendust.
Tean, kuidas lahendada mõningaid tavapäraseid probleeme (nt programmi kinnipanemine, arvuti taaskäivitamine, programmi taasinstalleerimine/uuendamine, internetiühenduse kontrollimine).
Tean, et digitaalsed vahendid aitavad mul lahendada probleeme, aga olen ka teadlik oma piiridest tehnoloogia kasutamisel.
Kui tekib tehniline või mittetehniline probleem, siis oskan kasutada digivahendeid nende lahendamiseks.
Olen teadlik, et pean oma digitaalseid oskusi pidevalt ajakohastama.
Oskan lahendada lihtsaid probleeme, mis võivad tekkida digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel.
Oskan kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme. Oskan valida sobivat digivahendit ja hinnata selle efektiivsust.
Oskan lahendada tehnoloogilisi probleeme, uurides ise programmide ja tööriistade seadistusi ning võimalusi.
Täiendan pidevalt oma digitaalseid oskusi. Olen teadlik, et minu oskused ei ole piisavad ja püüan leida võimalusi nende täiendamiseks.
Oskan lahendada peaaegu kõiki probleeme, mis võivad tekkida digitaalse tehnoloogia kasutamisel.
Oskan leida õige vahendi, seade, rakenduse, tarkvara või teenuse, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme.
Olen teadlik uutest tehnoloogilistest arengutest. Tean, kuidas uued tehnoloogilised vahendid toimivad.
Ajakohastan pidevalt oma digitaalseid oskusi.
© Euroopa Liit, 2015 | http://europass.cedefop.europa.eu Lehekülg 1 / 1
Tere
Valminud on hooldustöötaja, tase 3 ja tase 4 uuendatud kutsestandardi kavandid. Nimetatud kutsestandardid on õppekava ning kutse andmise aluseks.
Kutsestandardite uuendamise käigus tehtud muudatused
- Lisati osad A.6 Tulevikuoskused ja B.2 Üldoskused (varem kutset läbiv kompetents). Üldoskused sõnastati täpsemaks ja toodi sisse tasemete erisus.
- Muudeti ja korrastati mõlema taseme kutsestandardis töö kirjelduse ja kutsealase ettevalmistuse sõnastust.
- Korrastati ja sõnastati täpsemaks kompetentse kirjeldavad tegevusnäitajad.
- Tase 3 kohustuslikuks kompetentsiks lisati B.3.3 Töö eakatega (varasemas versioonis oli see ainult tase 4 kompetents).
- Tase 4 kompetentsi B.3.5. täiendati ning lisati juurde täisealine. Uus nimetus on B.3.5. Töö täisealiste erivajadusega inimestega.
- Tase 4 kompetentsi B.3.6 täiendati ning lisati juurde juhendamine. Uus nimetus on B.3.6. Suhtlemine ja juhendamine.
- Varem tase 4 valitav kompetents Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine muudeti töörühma otsusega kohustuslikuks (B.3.8).
- Mõlema taseme kutsestandardis on välja toodud seni kutse andmise korras sätestatud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel (B.1).
Manuses on tutvumiseks standardi kavand/töövihik, Lisa 2 „Digipädevuste enesehindamise skaala“ ja Lisa 1 „Keelte oskustasemete kirjeldused“. Tasemete erisus tase 3 ja tase 4 vahel on märgitud rohelisega.
Kommentaarid palun lisada töövihikus kommentaari lahtrisse.
Arvamusi ja ettepanekuid kutsestandardi kavanditele ootame 09. septembriks.
Heade soovidega
Marja Saarma
Koordinaator
SA Kutsekoda, Mustamäe tee 16
Tel: 5855 2963
Digipädevused - Enesehindamisskaala
Algtasemel kasutaja Iseseisev kasutaja Vilunud kasutaja
Infotöötlus
Oskan veebist vajalikku informatsiooni leida, kasutades otsingumootorit.
Tean, et kogu veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.
Oskan salvestada või talletada faile ja sisu (nt tekstid, pildid, muusika, videod, veebilehed) ja salvestatud sisu juurde tagasi minna.
Oskan veebist vajaliku informatsiooni leidmiseks kasutada erinevaid otsingumootoreid. Otsinguks kasutan mõningaid filtreid (nt ainult piltide, kaartide või videote otsimine).
Võrdlen erinevaid infoallikaid, et hinnata leitud informatsiooni usaldusväärsust.
Liigendan informatsiooni metoodiliselt, luues kaustu ja faile, et neid hiljem kergemini üles leida. Teen varukoopiaid informatsioonist või failidest, mida olen salvestanud.
Oskan veebist usaldusväärset infot otsides kasutada mitmesuguseid strateegiaid (nt otsinguoperaatorite kasutamine). Oskan kasutada infovooge (nagu RSS), et olla kursis sisuga, millest olen huvitatud.
Oskan hinnata informatsiooni kehtivust ja usaldusväärsust, kasutades erinevaid kriteeriume. Olen teadlik informatsiooni otsingu, salvestamise ja taastamise arengutest.
Oskan internetist leitud informatsiooni salvestada erinevates formaatides. Oskan kasutada pilveteenustes talletamise võimalusi.
Kommunikatsioon
Oskan kasutada teistega suhtlemiseks mobiili, internetitelefoni (nt Skype), e- maili või vestluskeskkondi ja nende põhilisi funktsioone (nt häälsõnum, SMS, e-mailide saatmine ja vastuvõtmine, teksti vahetamine).
Oskan jagada faile ja sisu lihtsamate tehnoloogiliste lahenduste abil.
Tean, et tehnoloogiat saab kasutada eri asutustega suhtlemiseks (nagu valitsus, pangad, haiglad).
Olen teadlik sotsiaalvõrgustike lehekülgede ja veebipõhiste ühistöövahendite võimalustest.
Olen teadlik, et digitaalsete vahendite kasutamisel kohanduvad teatud reeglid (nt kommenteerides, jagades isiklikku informatsiooni).
Oskan kasutada erinevate kommunikatsioonivahendite keerukamaid funktsioone (nt internetikõne ja failide jagamine).
Oskan kasutada veebipõhiseid ühistöövahendeid, kus ma saan teha tööd teiste poolt loodud dokumentide/failidega.
Oskan kasutada mõningaid e-teenuste funktsioone (nt avalikud teenused, e- pangandus, e-poed).
Edastan ja jagan teistele teadmisi üle võrguühenduse (nt sotsiaalvõrgustikes või veebikogukondades).
Tunnen veebis suhtlemise reegleid ("netikett") ja oskan neid rakendada oma tegevuses.
Kasutan võrgus suhtlemiseks aktiivselt mitmeid kommunikatsioonivahendeid (e-mail, vestluskeskkond, SMS, kiirsõnumid, blogid, miniblogid, sotsiaalsed võrgustikud).
Oskan luua ja hallata veebipõhiste ühistöövahendite sisu (nt elektrooniline kalender, projektijuhtimise süsteemid, veebipõhised parandused ja arvutustabelid).
Tean, kuidas veebis aktiivselt osaleda ja oskan kasutada mitmeid e-teenuseid (nt avalikud teenused, e-pangandus, e-poed).
Oskan kasutada keerukamaid kommunikatsioonivahendeid (nt videokonverents, andmete jagamine, rakenduste jagamine).
Sisuloome
Oskan luua lihtsat digitaalset sisu (nt tekstid, tabelid, pildid, audiofailid) vähemalt ühes formaadis.
Oskan teha teiste loodud sisus põhilisi muudatusi.
Tean, et sisu võib olla kaitstud autorikaitseõigusega.
Oskan rakendada ning muuta lihtsamaid tarkvara ja rakenduste funktsioone ning seadistusi (nt muuta vaikimisi seadeid).
Oskan luua eri formaatides keerukat digitaalset sisu (nt tekst, tabelid, pildid, audiofailid). Oskan olemasolevaid malle (nt WordPress) kasutades luua veebilehti või blogisid.
Oskan enda või teiste loodud sisu muuta, kasutades põhilisi vormindusfunktsioone (nt sisestada alamärkusi, diagramme, tabeleid).
Tean, kuidas viidata ja kasutada sisu, mis on kaetud autorikaitseõigusega.
Tunnen ühe programmeerimiskeele aluseid.
Oskan luua või muuta eri formaatides keerukat multimeedia sisu, kasutades mitmeid digitaalseid platvorme, vahendeid ja keskkondi. Oskan luua veebilehte, kasutades programmeerimiskeelt.
Oskan kasutada keerukaid vormindusfunktsioone (nt kirjade mestimine, erinevas formaadis dokumentide ühendamine, valemite kasutamine, makrod).
Tean, kuidas rakendada litsentse ja autorikaitseõigusi.
Oskan kasutada erinevaid programmeerimiskeeli. Tean, kuidas arvutiga kujundada, luua ja muuta andmebaase.
Ohutus
Oskan kasutada põhivõtteid oma seadme kaitsmiseks (nt viirusetõrje ja salasõnad). Tean, et kõik veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne.
Olen teadlik, et minu kasutajatunnuseid (kasutajanimi ja salasõna) võidakse omandada kellegi teise poolt. Tean, et võrgus ei ole soovitav avaldada isiklikku informatsiooni.
Tean, et liigne digitaalse tehnoloogia kasutamine võib mõjutada minu tervist. Oskan kasutada põhivõtteid energia säästmiseks.
Olen installeerinud turvaprogrammid seadme(te)sse, mida kasutan internetti ligipääsuks (nt viirusetõrje, tulemüür). Kasutan ja uuendan neid programme regulaarselt.
Kasutan erinevaid salasõnu ligipääsuks erinevatele seadmetele ja digitaalsetele teenustele.
Muudan neid salasõnu perioodiliselt. Suudan tuvastada veebilehti või e-maile, mida võidakse kasutada pettuseks. Saan aru, kui tegemist on petmise eesmärgil saadetud e-mailiga (phishing).
Oskan kujundada oma digitaalset identiteeti ja suudan jälgida oma digitaalset jalajälge.
Mõistan digitaalse tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske (nt ergonoomilised riskid, tehnoloogiasõltuvus).
Saan aru tehnoloogia kasutamise positiivsest ja negatiivsest mõjust keskkonnale.
Kontrollin sageli oma seadmete ja/või rakenduste turvakonfiguratsioonide ja -süsteemide toimimist.
Tean, mida peab tegema, kui mu arvutis on viirus.
Oskan konfigureerida ja muuta oma digiseadmete tulemüüri ja turvaseadeid. Tean, kuidas krüpteerida e-maile või faile. Oskan seada filtreid rämpspostile. Kasutan info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat mõistlikult, et vältida (füüsiliste ja psühholoogiliste) terviseprobleemide tekkimist.
Olen teadlik digitaaltehnoloogia mõjust igapäevaelule, veebitarbimisele ja keskkonnale.
Probleemilahendus
Oskan küsida abi, kui tekib tehniline probleem või kui kasutan uut seadet, programmi või rakendust.
Tean, kuidas lahendada mõningaid tavapäraseid probleeme (nt programmi kinnipanemine, arvuti taaskäivitamine, programmi taasinstalleerimine/uuendamine, internetiühenduse kontrollimine).
Tean, et digitaalsed vahendid aitavad mul lahendada probleeme, aga olen ka teadlik oma piiridest tehnoloogia kasutamisel.
Kui tekib tehniline või mittetehniline probleem, siis oskan kasutada digivahendeid nende lahendamiseks.
Olen teadlik, et pean oma digitaalseid oskusi pidevalt ajakohastama.
Oskan lahendada lihtsaid probleeme, mis võivad tekkida digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel.
Oskan kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme. Oskan valida sobivat digivahendit ja hinnata selle efektiivsust.
Oskan lahendada tehnoloogilisi probleeme, uurides ise programmide ja tööriistade seadistusi ning võimalusi.
Täiendan pidevalt oma digitaalseid oskusi. Olen teadlik, et minu oskused ei ole piisavad ja püüan leida võimalusi nende täiendamiseks.
Oskan lahendada peaaegu kõiki probleeme, mis võivad tekkida digitaalse tehnoloogia kasutamisel.
Oskan leida õige vahendi, seade, rakenduse, tarkvara või teenuse, et lahendada (mittetehnilisi) probleeme.
Olen teadlik uutest tehnoloogilistest arengutest. Tean, kuidas uued tehnoloogilised vahendid toimivad.
Ajakohastan pidevalt oma digitaalseid oskusi.
© Euroopa Liit, 2015 | http://europass.cedefop.europa.eu Lehekülg 1 / 1
KUTSESTANDARD
Hooldustöötaja, tase 3
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutse nimetus
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase
Hooldustöötaja, tase 3
3
A-osa
TÖÖ KIRJELDUS
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi. Töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest
Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi
Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd
A.2. Tööosad
Kohustuslikud tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö eakatega
A.2.4. Esmaabi andmine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus.
A.4. Enamlevinud ametinimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja
A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1. Kutse struktuur
Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kutset läbivate kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 3. taseme hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP mahus (78 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Täies mahus läbitud hooldustöötaja eriala 3. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP (78 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldus on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
B.2. Hooldustöötaja, tase 3 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
Enesejuhtimisoskused
2. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
3. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi, kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
4. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
5. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
6. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi; järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt eetilistele põhimõtetele.
7. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
8. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
9. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
10. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara.
B.3. Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja teeb vajalikud hooldustegevused, lähtudes inimesest kui tervikust, tema hooldusplaanist ja seisundist.
2. Tegeleb abivajaja probleemidega; arvestab abivajaja sotsiaalse võrgustikuga ning vajadusel toetab suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, abistab abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine, lamatiste- ja nahahooldus, kergemad sidumised jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, abistab abivajajat ravimite manustamisel vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Jälgib puhastus- ja koristusplaane.
2. Teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt, sh nakkusohtlikus keskkonnas.
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
B.3.3. Töö eakatega
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
B.3.4. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
C-osa
ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1. Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris
Täidab kutseregistri töötaja
2. Kutsestandardi koostajad
Kristiina Ets – Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Margit Hünnonen – Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing
Merike Kravets - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Maarika Kärp - Nõmme Sotsiaalmaja
Jaanika Luus - Iru Hooldekodu
Iris Meristo - Kristiine Tegevuskeskus
Janika Pael - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Sirli Reinhaus - Tartu Eluringikeskus OÜ
Sander Sassi - Estkeer OÜ
3. Kutsestandardi kinnitaja
Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu
4. Kutsenõukogu otsuse number
5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev
6. Kutsestandard kehtib kuni
7. Kutsestandardi versiooni number
8. Viide ametite klassifikaatorile (ISCO 08)
5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
3
C.2. Kutse nimetus võõrkeeles
Inglise keeles: Care Worker, EstQF Level 3
C.3. Lisad
Lisa 1. Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2. Digioskused
KUTSESTANDARD
Hooldustöötaja, tase 4
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutse nimetus
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase
Hooldustöötaja, tase 4
4
A-osa
TÖÖ KIRJELDUS
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd, toetab praktikante ja uusi töötajaid sisseelamisel ning uute oskuste omandamisel. 4. taseme hooldustöötaja töötab laste, eakate ja täisealiste erivajadustega inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest
Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd
Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi
A.2. Tööosad
Kohustuslikud tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö lastega ja peredega
A.2.4. Töö eakatega
A.2.5. Töö täisealiste erivajadustega inimestega
A.2.6. Juhendamine
A.2.7. Esmaabi andmine
A.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja tasemeõppe või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused.
A.4. Enamlevinud ametinimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja, vanem/vastutav hooldustöötaja
A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1. Kutse struktuur
Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kutset läbitavatest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 4. taseme hooldustöötaja eriala kohustuslikele kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP mahus (130 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Täies mahus läbitud hooldustöötaja eriala 4. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 4 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP (130 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldus on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
B.2. Hooldustöötaja, tase 4 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
2. Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja teeb ettepanekuid erinevateks lahendusteks. Kasutab, täiustab või sobitab olemasolevaid ja uudseid tööviise, tooteid ja teenuseid.
Enesejuhtimisoskused
3. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
4. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi, kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
5. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
6. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
7. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi; järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt eetilistele põhimõtetele.
8. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
9. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid suhtlemisviiside valikul.
10. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
11. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid digivahendite kasutamisel.
B.3. Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Koostab, uuendab ja jälgib hooldusplaani, teeb hooldustegevusi, lähtudes inimesest kui tervikust ja tema seisundist.
2. Korraldab vajadusel abivajaja toimetulekut toetavaid rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid koostöös võrgustikuga, lähtudes õigusaktides sätestatud teenuste loetelust.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, tutvustab kliendile abivahendeid ja nende saamise võimalusi, abistab vajadusel abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine; lamatiste- ja nahahooldust, kergemaid sidumisi jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, ravimiõpetuste alustele ja abivajaja seisundile; juhendab, jälgib ja abistab abivajajat ravimite manustamisel, vajadusel manustab neid vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Jälgib ja vajadusel koostab puhastus- ja koristusplaane.
2. Planeerib ja teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja juhendab nende kasutamist, sh nakkusohtlikus keskkonnas .
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
B.3.3. Töö lastega ja peredega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab laste ja perede probleeme sh erivajadusega laps, hindab laste ja perede abivajadust ning juhendab vastavalt abivajadusele pöördumisel spetsialisti poole, tuginedes õigusaktidele.
2. Toetab lastega pere igapäeva- toimetulekut ja majanduslikku toimetulekut, sh juhendab pere-eelarve koostamist ning selle järgimist.
3. Toetab last ja peret väärtuste kujundamisel, ühiskonnas orienteerumisel ja kaasatusel.
4. Toetab sotsiaalse võrgustiku loomist ja säilitamist laste ning perede probleemide leevendamisel ja lahendamisel.
B.3.4. Töö eakatega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Koostab vajadusel eaka võrgustikukaardi. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
B.3.5. Töö täisealiste erivajadusega inimestega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab erivajadusega seotud probleeme, leiab nende lahendamise võimalusi teenuste ja toetuste kaudu; teavitab vajalikku erialaspetsialisti lähtuvalt organisatsiooni struktuurist ning tegutseb edasi vastavalt saadud juhistele.
2. Motiveerib ja toetab erivajadusega inimest eesmärkide saavutamisel ja otsuste vastuvõtmisel (igapäevaeluga toimetulek, töökoha ja elukoha valik, haridustee jätkamine, inimsuhete hoidmine ja tervise eest hoolitsemine jm), arvestades abivajaja vanust, puuet, toimetulekut, keskkonda ja/või rehabilitatsiooniplaani.
3. Tutvustab abivajajale abivahendi saamise võimalusi, abistab abivahendi hankimisel ning motiveerib ja juhendab erivajadusega inimest ja tema lähedasi selle kasutamisel; märkab erivajadusega inimese elukeskkonna kohandamise vajadust, teeb vastavaid ettepanekuid; vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste.
4. Juhendab meeskonnaliikmeid töös erivajadusega inimestega.
B.3.6. Suhtlemine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Valib suhtlemisviisi vastavalt abivajajale, arvestades taustainformatsiooni; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe kliendi, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
2. Abistab ja juhendab vajadusel suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel sh vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
3. Märkab ja ennetab lahendamist vajavaid olukordi ja leiab lahenduse lähtuvalt abivajajast, kasutades selleks sobivaid suhtlemisviise (sh alternatiivkommunikatsiooni võimalusi).
4. Suhtleb tulemuslikult erineva kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega, lähtudes abivajaja profiilist.
B.3.7. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
B.3.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja korraldab meeskonnatööd, arvestades oma organisatsiooni eripära, abivajajate vajadusi; juhendab töögrupi tööd, juhindudes etteantud tööülesandest ja kehtestatud tööjaotusest, teeb koostööd sidusvaldkondade esindajatega.
2. Toetab ja juhendab kolleege tööga kaasneda võivate olukordade määratlemisel ja hindamisel ning nende lahendamiseks vajalike abinõude valikul, kasutades selleks sobivaid suhtlemistehnikaid.
3. Delegeerib töö asjakohaselt ja õiglaselt, arvestades töötajate pädevust; motiveerib ja juhendab kolleege.
C-osa
ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1. Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris
Täidab kutseregistri töötaja
2. Kutsestandardi koostajad
Kristiina Ets – Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Margit Hünnonen – Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing
Merike Kravets - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Maarika Kärp - Nõmme Sotsiaalmaja
Jaanika Luus - Iru Hooldekodu
Iris Meristo - Kristiine Tegevuskeskus
Janika Pael - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Sirli Reinhaus - Tartu Eluringikeskus OÜ
Sander Sassi - Estkeer OÜ
3. Kutsestandardi kinnitaja
Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu
4. Kutsenõukogu otsuse number
5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev
6. Kutsestandard kehtib kuni
7. Kutsestandardi versiooni number
8. Viide ametite klassifikaatorile (ISCO 08)
5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
4
C.2. Kutse nimetus võõrkeeles
Inglise keeles: Care Worker, EstQF Level 4
C.3. Lisad
Lisa 1. Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2. Digioskused
Kutsestandardi lisa
Võõrkeele kompetentsid keeleoskustasemetel A1-C2
Keeleoskustase ja selle kirjeldus
EKõR 1 üldskaalas
A1 Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Suudab suhelda lihtsas keeles, kui suhtluspartner on nõus teda parandama, öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama.
Teab ja kasutab lihtsaid põhiväljendeid, sõnu ja fraase iseenda ja oma konkreetsete vajaduste ja mõne konkreetse olukorra, paiga kohta.
Hääldusest võivad mõningase pingutusega aru saada need emakeelsed kõnelejad, kes sama keele kõnelejatega sageli kokku puutuvad.
Teksti moodustamisel on iseloomulikud üksikud äraõpitud tarindid ja lausemallid, kuid neid kasutades tuleb ette vigu. Seob sõnu ja fraase lihtsate ja väheste sidesõnadega. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.
Suudab jälgida väga aeglast ja hoolika hääldusega juttu, vajades sisu tabamiseks rohkelt pause.
Mõistab väga lühikesi, lihtsaid tekste fraas- haaval, leides tuttavaid nimesid, sõnu ja tuntumaid fraase ning lugedes vajadust mööda mitu korda.
Oskab moodustada lihtsaid lauseid ja küsimusi ning nendele vastata.
Oskab kasutada kõige lihtsamaid igapäevaseid viisakusväljendeid (tervitades, hüvasti jättes, ennast tutvustades; oskab öelda „tänan“, „palun“, „vabandust“ jms).
Oskab ümber kirjutada tuttavaid sõnu ja lühikesi käibefraase, nagu lihtsamad sildid ja juhised, tarbe- esemete ja poodide nimetused jms.
Oskab kirjalikult küsida ja edastada isikuandmeid, kirjutada oma nime, aadressi, rahvust, vanust ja sünni- aega ning arve ja kuupäevi (nt hotelli registreerimisplangil).
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
A2 Mõistab lauseid ja sagelikasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Tuleb lühikesi igapäevaseid väljendeid kasutades toime lihtsates konkreetsetes olu- kordades (isikute ja igapäevatoimingutega seonduv).
Igapäevavajadustega piirnev napp sõnavara võimaldab rahuldada põhilisi suhtlus- vajadusi, kuid ettenägematus olukorras võib tekkida pause ja suhtlusraskusi ning seetõttu võib olla sunnitud sõnumit lihtsustama.
Kõne on takerduv, hääldus üldjuhul piisavalt selge, kuigi võõras aktsent on märgatav.
Oskab paluda kordamist, anda märku, et saab jutust aru või ei suuda teise juttu jälgida.
Oskab lühikeste konkreetset laadi igapäevaste tekstide ja suuliste teadete üldise tähenduse kontekstis tuletada tundmatute sõnade arvatavat tähendust.
Moodustab teksti lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja lausetest, kasutades ja varieerides põhimalle, meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid.
Võib kirjutada sõnu ja väljendeid häälduspäraselt ehk mitte alati õigesti.
Teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras, siiski on enamasti selge, mida öelda tahab.
Mõistab selget ja aeglast kõnet, selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad töövald- konnaga ning suudab üldiselt tabada mõtte- vahetuse teemat.
Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvus- vahelise levikuga sõnu.
Tuleb toime lihtsa igapäevase töise suhtlusega, kui see seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal.
Suudab vahetada lihtsaid lauseid, kuid mõistmis- raskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.
Oskab tervitamisel ja pöördumisel kasutada iga- päevaseid viisakusväljendeid.
Oskab esitada kutset, teha ettepanekut ja vabandada; oskab kutsele, ettepanekule ja vabandusele vastata.
Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid igapäevastel tööalastel teemadel (nt juhatada, kuidas kuhugi minna).
Oskab väljendada tänu või esitada vabandust lihtsas lühikeses töö- alases kirjas, kirjutada lühikesi sõnumeid ning täita lihtsaid planke.
Oskab kuulamise järgi kirja panna lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal on võimalus paluda neid korrata või teisiti sõnastada.
Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid teateid, mis puudutavad talle vajalikke asju.
1 Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
B1 Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäeva teemadel (nt perekond, huvialad, töö, reisimine, päeva- sündmused) ning sõnastada mitmesuguseid vajadusi.
Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina, kasutab sagedasi väljendeid ja neutraalset keelt. Jutus võib ette tulla takerdusi ja kaudset väljendust.
Valdab põhisõnavara, kuid teeb vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olu- kord on võõras. Teab ja oskab kasutada erialaseid mõisteid ja termineid. Piiratud sõnavara võib põhjustada kordamist või ka sõnastusraskusi. Kontekstis suudab mõista tundmatuid sõnu ja järeldada lausete mõtet.
Kui teema on tuttav või huvipakkuv, siis oskab ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast-silma vestlust; korrata eelkõneleja öeldut, et kinnitada vastastikust mõistmist ja hoida juttu õigel kursil; kaasata teisi mõttevahetusse. Oskab arusaadavalt väljenduda, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Aegajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta öelda tahab.
Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aegajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu.
Oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.
Mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust, millega puutub igapäevaselt tööl kokku.
Suudab igapäevases vestluses jälgida selge hääldusega pöördumist, aegajalt võib paluda kordamist või selgitust.
Loeb rahuldava aru- saamisega otsesõnalisi faktipõhiseid tekste, millega tööalaselt kokku puutub.
Oskab avaldada arvamust, anda ja küsida infot igapäeva- elu või isiklike asjade kohta.
Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivald- konna teemade piires.
Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases tööolu- korras.
Oskab kirjutada otse- sõnalisi seotud tekste ja täita tüüpdoku- mente.
Oskab üsna täpselt edasi anda infot ja mõtteid nii abstraktsel kui konkreetsel teemal, üle küsida teavet ja paluda selgitusi ning anda neid ise.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
B2 Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata selgesõnaliselt kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja esitada põhjendusi. Kasutab ka liitlauseid ja lauselühendeid.
Oskab küllaltki ladusalt ja spontaanselt suhelda emakeelsete kõnelejatega, ilma et ta neile tahtmatult nalja teeks, neid ärritaks või neilt tavapärasest erinevat käitumist eeldaks. Suudab mõningase pingutusega osaleda ja kaasa rääkida arutelus, isegi kui kasutatakse argikeelt ja kõnetempo on kiire. Oskab väljenduda olukohaselt ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu.
Valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara. Sõnakasutus on üldjoontes täpne. Korduste vältimiseks oskab väljendust enamasti varieerida, sõnavara lüngad võivad siiski põhjustada takerdust või kaudset väljendust, kuid see ei takista suhtlust.
Oskab arusaamiseks kasutada eri strateegiaid (nt kuulates olulisele keskendumine, teksti mõistmine konteksti abil).
Oskab sekkuda arutellu ja toetada selle käiku, näidates, et mõistab kuuldut, haarates teisi kaasa, andes tagasisidet ning lisades omapoolseid seisukohti ja järeldusi jne. On võimeline kohanema mõttevahetuse suuna, stiili või rõhuasetuse muutustega.
Oskab kõnelust olukohaselt alustada, jätkata ja lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil. Oskab kasutada käibefraase (nt „See on hea küsimus”), et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Kõnetempo on enamvähem ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral, võib kõhelda vormide ja väljendite valikul, kuid pikemaid pause teeb harva.
On omandanud selge, loomuliku häälduse ja intonatsiooni.
Oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid, kirjavahe- märgistus on korrektne.
Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid grammatikavigu.
Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu, kuid ka oma eri- alase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul.
Suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga vaidlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märk- sõnad.
Loeb suuresti ise- seisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist ning kasutades sobivaid abimaterjale.
Tal on suur aktiivne lugemissõnavara, kuid raskusi võib olla vähe- tuntud idioomide mõistmisega.
Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid mitme- sugustel oma huvivald- konna teemadel.
Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäike laiendada ja põhjendada.
Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires, sünteesides ja hinnates mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike.
Oskab kirja panna sõnumeid ja arvamusi ning seostada neid teistelt kuulduga.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
C1 Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab mitmekesisest keelevarast valida sobivaid vahendeid, et mõtteid selgelt sõnastada; ei pea piirama seda, mida väljendada tahab.
Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu. Suudab jälgida suhtlust, kus kasutatakse nt slängi, dialekti. Kasutab keelt enamasti paindlikult ja tulemuslikult, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.
Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva.
Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole.
Oskab teha kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja kavatsuste kohta ning oletada, mida on järgmisena oodata.
Oskab vabalt valida sobivaid fraase, millega sõna saada või kõnevooru hoides mõtlemisaega võita. Suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga.
Oskab väljenduda ladusalt ja spontaanselt, peaaegu pingutuseta. Keerulisema teema korral võib loomulik, sujuv kõnevool siiski takerduda.
Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendus- varjundeid.
Oskab väljendusvahendite valikul lähtuda olukorrast ja sõnumi vastuvõtjast. Oskab valida olukohase ametlikkuse astme.
Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata.
Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav, mille ülesehitus ei pruugi olla selge ja mille kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. Võib siiski küsida mõnd üksikasja, eriti kui hääldus on võõrapärane.
Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema valdkonda või mitte, kui vaid on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksik- asjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokku- võttega.
Oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asja- kohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokku- võttega.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
C2 Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Valdab mitmekesist keelevara; oskab mõtteid paindlikult sõnastada, ühemõtteliselt väljenduda, vajalikku rõhutada või eristada. On võimeline sõnastama kõike, mida väljendada tahab, varieerides keelekasutust olukorra või vestluspartneri järgi.
Oskab hästi kasutada idioome ja argikeelt, tajub konnotatiivseid tähendusi 2 .
Tajub emakeelekõnelejate väljendusviisis avalduvaid sotsiolingvistilisi ja ühiskondlik-kultuurilisi norme, oskab oma keelekasutuses neid arvestada. Oskab tulemuslikult vahendada sihtkeelt ja tema enda emakeelt kõnelevaid isikuid. Oskab vahendajana arvestada ühiskondlik-kultuurilisi ja sotsiolingvistilisi erinevusi.
Sõnakasutus on järjekindlalt õige ja sobilik. Sõnavara on rikkalik.
Oskab väljenduda loomulikult, pingutuseta ja takerdumata. Pause teeb vaid täpsema sõnastuse või sobiva näite ja selgituse otsimisel.
Kasutab grammatiliselt õiget keelt järjekindlalt isegi siis, kui tähelepanu on mujal (nt ütluse planeerimisel või teiste asjaosaliste reageeringute jälgimisel).
Mõistab raskusteta iga- suguse kiirusega suulist keelt nii vahetus suhtluses kui ka meedias.
Mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega või tugevasti argi- keelsed ilukirjandus- ja muud tekstid. Mõistab suuremat osa pikki ja keerukaid tekste, osates näha väga peeni stiili- varjundeid, selge- sõnalisi ja varjatud tähendusi.
Oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid. Oskab vajadusel sujuvalt uuesti alustada ja raskeid kohti ümber sõnastada, ilma et vestluspartner seda õieti märkakski.
Oskab rääkida selgelt, ladusalt, liigendatult ja loogiliselt, nii et kuulajal on lihtne olulist tähele panna ja meelde jätta.
Oskab selgelt ja ladusalt kirjutada keerukaid tekste asjakohases ja mõjusas stiilis; teksti loogiline ülesehitus aitab lugejal märgata olulist.
2 - sõna põhitähendusega kaasnev tunde- või hinnangutähendus (mõeldakse normis levinud konnotatsioonide tundmist, nt sõna lake halvustavat tähendust või liite -ke kohatist õrnustähendust, nt emake).
Hooldustöötaja,
tase 3
Hooldustöötaja,
tase 4
A-osa
A-osa
A.1. Töö kirjeldus
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi. Töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest:
- hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi;
- hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd.
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd, toetab praktikante ja uusi töötajaid sisseelamisel ning uute oskuste omandamisel. 4. taseme hooldustöötaja töötab laste, eakate ja täisealiste erivajadustega inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest:
- hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd;
- hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi.
Kommentaar:
Kommentaar:
A.2. Tööosad
A.2. Tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö eakatega
A.2.4. Esmaabi andmine
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö lastega ja peredega
A.2.4. Töö eakatega
A.2.5. Töö täisealiste erivajadustega inimestega
A.2.6. Juhendamine
A.2.7. Esmaabi andmine
A.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus.
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja tasemeõppe või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused.
Kommentaar:
Kommentaar:
A.4. Enamlevinud kutsenimetused
A.4. Enamlevinud kutsenimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja, vanem/vastutav hooldustöötaja
Kommentaar:
Kommentaar:
A.5. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks
A.5. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Kommentaar:
Kommentaar:
B-osa
B-osa
B.1. Kutsestruktuur
B.1. Kutsestruktuur
Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kutset läbivate kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine.
Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kutset läbitavatest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel
Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 3. taseme hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP mahus (78 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Läbitud on täies mahus hooldustöötaja eriala 3. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP (78 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldamine on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 4. taseme hooldustöötaja eriala kohustuslikele kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP mahus (130 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Läbitud on täies mahus hooldustöötaja eriala 4. taseme kutsehariduse või kutsekeskhariduse õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 4 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP (130 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldamine on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.2. Üldoskused
B.2. Üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
Enesejuhtimisoskused
2. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni
tähtaegadest ja ajakavast.
3. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi,
kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
4. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele,
täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
5. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
6. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi;
järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt
eetilistele põhimõtetele.
7. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
8. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe
abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
9. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1
Keelte oskustasemete kirjeldused).
10. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus
(vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara.
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
2. Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja teeb ettepanekuid erinevateks lahendusteks. Kasutab, täiustab või sobitab olemasolevaid ja uudseid tööviise, tooteid ja teenuseid.
Enesejuhtimisoskused
3. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
4. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi,
kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
5. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
6. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
7. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi;
järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt
eetilistele põhimõtetele.
8. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
9. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid suhtlemisviiside valikul.
10. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
11. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid digivahendite kasutamisel.
Kommentaar:
Kommentaar:
Kohustuslikud kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 3
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja teeb vajalikud hooldustegevused, lähtudes inimesest kui tervikust, tema hooldusplaanist ja seisundist.
2. Tegeleb abivajaja probleemidega; arvestab abivajaja sotsiaalse võrgustikuga ning vajadusel toetab suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, abistab abivahendi hankimisel ja
juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine, lamatiste- ja nahahooldus, kergemad sidumised jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, abistab abivajajat ravimite manustamisel vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
Tegevusnäitajad
1. Koostab, uuendab ja jälgib hooldusplaani, teeb hooldustegevusi, lähtudes inimesest kui tervikust ja tema seisundist.
2. Korraldab vajadusel abivajaja toimetulekut toetavaid rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid koostöös võrgustikuga, lähtudes õigusaktides sätestatud teenuste loetelust.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, tutvustab kliendile abivahendeid ja nende saamise võimalusi, abistab vajadusel abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine; lamatiste- ja nahahooldust, kergemaid sidumisi jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, ravimiõpetuste alustele ja abivajaja seisundile; juhendab, jälgib ja abistab abivajajat ravimite manustamisel, vajadusel manustab neid vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 3
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Jälgib puhastus- ja koristusplaane.
2. Teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt, sh nakkusohtlikus keskkonnas.
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
Tegevusnäitajad
1. Jälgib ja vajadusel koostab puhastus- ja koristusplaane.
2. Planeerib ja teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja juhendab nende kasutamist, sh nakkusohtlikus keskkonnas .
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.3. Töö lastega ja peredega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab laste ja perede probleeme sh erivajadusega laps, hindab laste ja perede abivajadust ning juhendab vastavalt abivajadusele pöördumisel spetsialisti poole, tuginedes õigusaktidele.
2. Toetab lastega pere igapäeva- toimetulekut ja majanduslikku toimetulekut, sh juhendab pere-eelarve koostamist ning selle järgimist.
3. Toetab last ja peret väärtuste kujundamisel, ühiskonnas orienteerumisel ja kaasatusel.
4. Toetab sotsiaalse võrgustiku loomist ja säilitamist laste ning perede probleemide leevendamisel ja lahendamisel.
Kommentaar:
B.3.3. Töö eakatega
EKR tase 3
B.3.4. Töö eakatega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Koostab vajadusel eaka võrgustikukaardi. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
Kommentaar:
B.3.5. Töö täisealiste erivajadusega inimestega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab erivajadusega seotud probleeme, leiab nende lahendamise võimalusi teenuste ja toetuste kaudu; teavitab vajalikku erialaspetsialisti lähtuvalt organisatsiooni struktuurist ning tegutseb edasi vastavalt saadud juhistele.
2. Motiveerib ja toetab erivajadusega inimest eesmärkide saavutamisel ja otsuste vastuvõtmisel (igapäevaeluga toimetulek, töökoha ja elukoha valik, haridustee jätkamine, inimsuhete hoidmine ja tervise eest hoolitsemine jm), arvestades abivajaja vanust, puuet, toimetulekut, keskkonda ja/või rehabilitatsiooniplaani.
3. Tutvustab abivajajale abivahendi saamise võimalusi, abistab abivahendi hankimisel ning motiveerib ja juhendab erivajadusega inimest ja tema lähedasi selle kasutamisel; märkab erivajadusega inimese elukeskkonna kohandamise vajadust, teeb vastavaid ettepanekuid; vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste.
4. Juhendab meeskonnaliikmeid töös erivajadusega inimestega.
Kommentaar:
B.3.6. Suhtlemine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Valib suhtlemisviisi vastavalt abivajajale, arvestades taustainformatsiooni; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe kliendi, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
2. Abistab ja juhendab vajadusel suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel sh vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
3. Märkab ja ennetab lahendamist vajavaid olukordi ja leiab lahenduse lähtuvalt abivajajast, kasutades selleks sobivaid suhtlemisviise (sh alternatiivkommunikatsiooni võimalusi).
4. Suhtleb tulemuslikult erineva kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega, lähtudes abivajaja profiilist.
Kommentaar:
B.3.4. Esmaabi andmine
EKR tase 4
B.3.7. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja korraldab meeskonnatööd, arvestades oma organisatsiooni eripära, abivajajate vajadusi; juhendab töögrupi tööd, juhindudes etteantud tööülesandest ja kehtestatud tööjaotusest, teeb koostööd sidusvaldkondade esindajatega.
2. Toetab ja juhendab kolleege tööga kaasneda võivate olukordade määratlemisel ja hindamisel ning nende lahendamiseks vajalike abinõude valikul, kasutades selleks sobivaid suhtlemistehnikaid.
3. Delegeerib töö asjakohaselt ja õiglaselt, arvestades töötajate pädevust; motiveerib ja juhendab kolleege.
Kommentaar:
KUTSESTANDARD
Hooldustöötaja, tase 3
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutse nimetus
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase
Hooldustöötaja, tase 3
3
A-osa
TÖÖ KIRJELDUS
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi. Töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest
Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi
Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd
A.2. Tööosad
Kohustuslikud tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö eakatega
A.2.4. Esmaabi andmine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus.
A.4. Enamlevinud ametinimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja
A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1. Kutse struktuur
Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kutset läbivate kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 3. taseme hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP mahus (78 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Täies mahus läbitud hooldustöötaja eriala 3. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP (78 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldus on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
B.2. Hooldustöötaja, tase 3 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
Enesejuhtimisoskused
2. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
3. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi, kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
4. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
5. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
6. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi; järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt eetilistele põhimõtetele.
7. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
8. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
9. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
10. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara.
B.3. Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja teeb vajalikud hooldustegevused, lähtudes inimesest kui tervikust, tema hooldusplaanist ja seisundist.
2. Tegeleb abivajaja probleemidega; arvestab abivajaja sotsiaalse võrgustikuga ning vajadusel toetab suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, abistab abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine, lamatiste- ja nahahooldus, kergemad sidumised jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, abistab abivajajat ravimite manustamisel vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Jälgib puhastus- ja koristusplaane.
2. Teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt, sh nakkusohtlikus keskkonnas.
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
B.3.3. Töö eakatega
EKR tase 3
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
B.3.4. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
C-osa
ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1. Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris
Täidab kutseregistri töötaja
2. Kutsestandardi koostajad
Kristiina Ets – Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Margit Hünnonen – Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing
Merike Kravets - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Maarika Kärp - Nõmme Sotsiaalmaja
Jaanika Luus - Iru Hooldekodu
Iris Meristo - Kristiine Tegevuskeskus
Janika Pael - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Sirli Reinhaus - Tartu Eluringikeskus OÜ
Sander Sassi - Estkeer OÜ
3. Kutsestandardi kinnitaja
Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu
4. Kutsenõukogu otsuse number
5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev
6. Kutsestandard kehtib kuni
7. Kutsestandardi versiooni number
8. Viide ametite klassifikaatorile (ISCO 08)
5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
3
C.2. Kutse nimetus võõrkeeles
Inglise keeles: Care Worker, EstQF Level 3
C.3. Lisad
Lisa 1. Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2. Digioskused
KUTSESTANDARD
Hooldustöötaja, tase 4
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutse nimetus
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase
Hooldustöötaja, tase 4
4
A-osa
TÖÖ KIRJELDUS
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd, toetab praktikante ja uusi töötajaid sisseelamisel ning uute oskuste omandamisel. 4. taseme hooldustöötaja töötab laste, eakate ja täisealiste erivajadustega inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest
Hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd
Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi
A.2. Tööosad
Kohustuslikud tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö lastega ja peredega
A.2.4. Töö eakatega
A.2.5. Töö täisealiste erivajadustega inimestega
A.2.6. Juhendamine
A.2.7. Esmaabi andmine
A.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja tasemeõppe või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused.
A.4. Enamlevinud ametinimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja, vanem/vastutav hooldustöötaja
A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
B-osa
KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1. Kutse struktuur
Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kutset läbitavatest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 4. taseme hooldustöötaja eriala kohustuslikele kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP mahus (130 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Täies mahus läbitud hooldustöötaja eriala 4. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 4 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP (130 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldus on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
B.2. Hooldustöötaja, tase 4 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
2. Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja teeb ettepanekuid erinevateks lahendusteks. Kasutab, täiustab või sobitab olemasolevaid ja uudseid tööviise, tooteid ja teenuseid.
Enesejuhtimisoskused
3. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
4. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi, kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
5. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
6. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
7. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi; järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt eetilistele põhimõtetele.
8. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
9. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid suhtlemisviiside valikul.
10. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
11. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid digivahendite kasutamisel.
B.3. Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Koostab, uuendab ja jälgib hooldusplaani, teeb hooldustegevusi, lähtudes inimesest kui tervikust ja tema seisundist.
2. Korraldab vajadusel abivajaja toimetulekut toetavaid rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid koostöös võrgustikuga, lähtudes õigusaktides sätestatud teenuste loetelust.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, tutvustab kliendile abivahendeid ja nende saamise võimalusi, abistab vajadusel abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine; lamatiste- ja nahahooldust, kergemaid sidumisi jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, ravimiõpetuste alustele ja abivajaja seisundile; juhendab, jälgib ja abistab abivajajat ravimite manustamisel, vajadusel manustab neid vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Jälgib ja vajadusel koostab puhastus- ja koristusplaane.
2. Planeerib ja teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja juhendab nende kasutamist, sh nakkusohtlikus keskkonnas .
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
B.3.3. Töö lastega ja peredega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab laste ja perede probleeme sh erivajadusega laps, hindab laste ja perede abivajadust ning juhendab vastavalt abivajadusele pöördumisel spetsialisti poole, tuginedes õigusaktidele.
2. Toetab lastega pere igapäeva- toimetulekut ja majanduslikku toimetulekut, sh juhendab pere-eelarve koostamist ning selle järgimist.
3. Toetab last ja peret väärtuste kujundamisel, ühiskonnas orienteerumisel ja kaasatusel.
4. Toetab sotsiaalse võrgustiku loomist ja säilitamist laste ning perede probleemide leevendamisel ja lahendamisel.
B.3.4. Töö eakatega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Koostab vajadusel eaka võrgustikukaardi. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
B.3.5. Töö täisealiste erivajadusega inimestega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab erivajadusega seotud probleeme, leiab nende lahendamise võimalusi teenuste ja toetuste kaudu; teavitab vajalikku erialaspetsialisti lähtuvalt organisatsiooni struktuurist ning tegutseb edasi vastavalt saadud juhistele.
2. Motiveerib ja toetab erivajadusega inimest eesmärkide saavutamisel ja otsuste vastuvõtmisel (igapäevaeluga toimetulek, töökoha ja elukoha valik, haridustee jätkamine, inimsuhete hoidmine ja tervise eest hoolitsemine jm), arvestades abivajaja vanust, puuet, toimetulekut, keskkonda ja/või rehabilitatsiooniplaani.
3. Tutvustab abivajajale abivahendi saamise võimalusi, abistab abivahendi hankimisel ning motiveerib ja juhendab erivajadusega inimest ja tema lähedasi selle kasutamisel; märkab erivajadusega inimese elukeskkonna kohandamise vajadust, teeb vastavaid ettepanekuid; vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste.
4. Juhendab meeskonnaliikmeid töös erivajadusega inimestega.
B.3.6. Suhtlemine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Valib suhtlemisviisi vastavalt abivajajale, arvestades taustainformatsiooni; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe kliendi, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
2. Abistab ja juhendab vajadusel suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel sh vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
3. Märkab ja ennetab lahendamist vajavaid olukordi ja leiab lahenduse lähtuvalt abivajajast, kasutades selleks sobivaid suhtlemisviise (sh alternatiivkommunikatsiooni võimalusi).
4. Suhtleb tulemuslikult erineva kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega, lähtudes abivajaja profiilist.
B.3.7. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
B.3.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja korraldab meeskonnatööd, arvestades oma organisatsiooni eripära, abivajajate vajadusi; juhendab töögrupi tööd, juhindudes etteantud tööülesandest ja kehtestatud tööjaotusest, teeb koostööd sidusvaldkondade esindajatega.
2. Toetab ja juhendab kolleege tööga kaasneda võivate olukordade määratlemisel ja hindamisel ning nende lahendamiseks vajalike abinõude valikul, kasutades selleks sobivaid suhtlemistehnikaid.
3. Delegeerib töö asjakohaselt ja õiglaselt, arvestades töötajate pädevust; motiveerib ja juhendab kolleege.
C-osa
ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1. Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
1. Kutsestandardi tähis kutseregistris
Täidab kutseregistri töötaja
2. Kutsestandardi koostajad
Kristiina Ets – Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
Margit Hünnonen – Eesti Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing
Merike Kravets - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Maarika Kärp - Nõmme Sotsiaalmaja
Jaanika Luus - Iru Hooldekodu
Iris Meristo - Kristiine Tegevuskeskus
Janika Pael - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Sirli Reinhaus - Tartu Eluringikeskus OÜ
Sander Sassi - Estkeer OÜ
3. Kutsestandardi kinnitaja
Sotsiaalhoolekande kutsenõukogu
4. Kutsenõukogu otsuse number
5. Kutsenõukogu otsuse kuupäev
6. Kutsestandard kehtib kuni
7. Kutsestandardi versiooni number
8. Viide ametite klassifikaatorile (ISCO 08)
5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad
9. Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)
4
C.2. Kutse nimetus võõrkeeles
Inglise keeles: Care Worker, EstQF Level 4
C.3. Lisad
Lisa 1. Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2. Digioskused
Kutsestandardi lisa
Võõrkeele kompetentsid keeleoskustasemetel A1-C2
Keeleoskustase ja selle kirjeldus
EKõR 1 üldskaalas
A1 Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Suudab suhelda lihtsas keeles, kui suhtluspartner on nõus teda parandama, öeldut aeglasemalt kordama või ümber sõnastama.
Teab ja kasutab lihtsaid põhiväljendeid, sõnu ja fraase iseenda ja oma konkreetsete vajaduste ja mõne konkreetse olukorra, paiga kohta.
Hääldusest võivad mõningase pingutusega aru saada need emakeelsed kõnelejad, kes sama keele kõnelejatega sageli kokku puutuvad.
Teksti moodustamisel on iseloomulikud üksikud äraõpitud tarindid ja lausemallid, kuid neid kasutades tuleb ette vigu. Seob sõnu ja fraase lihtsate ja väheste sidesõnadega. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.
Suudab jälgida väga aeglast ja hoolika hääldusega juttu, vajades sisu tabamiseks rohkelt pause.
Mõistab väga lühikesi, lihtsaid tekste fraas- haaval, leides tuttavaid nimesid, sõnu ja tuntumaid fraase ning lugedes vajadust mööda mitu korda.
Oskab moodustada lihtsaid lauseid ja küsimusi ning nendele vastata.
Oskab kasutada kõige lihtsamaid igapäevaseid viisakusväljendeid (tervitades, hüvasti jättes, ennast tutvustades; oskab öelda „tänan“, „palun“, „vabandust“ jms).
Oskab ümber kirjutada tuttavaid sõnu ja lühikesi käibefraase, nagu lihtsamad sildid ja juhised, tarbe- esemete ja poodide nimetused jms.
Oskab kirjalikult küsida ja edastada isikuandmeid, kirjutada oma nime, aadressi, rahvust, vanust ja sünni- aega ning arve ja kuupäevi (nt hotelli registreerimisplangil).
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
A2 Mõistab lauseid ja sagelikasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Tuleb lühikesi igapäevaseid väljendeid kasutades toime lihtsates konkreetsetes olu- kordades (isikute ja igapäevatoimingutega seonduv).
Igapäevavajadustega piirnev napp sõnavara võimaldab rahuldada põhilisi suhtlus- vajadusi, kuid ettenägematus olukorras võib tekkida pause ja suhtlusraskusi ning seetõttu võib olla sunnitud sõnumit lihtsustama.
Kõne on takerduv, hääldus üldjuhul piisavalt selge, kuigi võõras aktsent on märgatav.
Oskab paluda kordamist, anda märku, et saab jutust aru või ei suuda teise juttu jälgida.
Oskab lühikeste konkreetset laadi igapäevaste tekstide ja suuliste teadete üldise tähenduse kontekstis tuletada tundmatute sõnade arvatavat tähendust.
Moodustab teksti lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja lausetest, kasutades ja varieerides põhimalle, meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid.
Võib kirjutada sõnu ja väljendeid häälduspäraselt ehk mitte alati õigesti.
Teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras, siiski on enamasti selge, mida öelda tahab.
Mõistab selget ja aeglast kõnet, selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad töövald- konnaga ning suudab üldiselt tabada mõtte- vahetuse teemat.
Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvus- vahelise levikuga sõnu.
Tuleb toime lihtsa igapäevase töise suhtlusega, kui see seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal.
Suudab vahetada lihtsaid lauseid, kuid mõistmis- raskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.
Oskab tervitamisel ja pöördumisel kasutada iga- päevaseid viisakusväljendeid.
Oskab esitada kutset, teha ettepanekut ja vabandada; oskab kutsele, ettepanekule ja vabandusele vastata.
Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid igapäevastel tööalastel teemadel (nt juhatada, kuidas kuhugi minna).
Oskab väljendada tänu või esitada vabandust lihtsas lühikeses töö- alases kirjas, kirjutada lühikesi sõnumeid ning täita lihtsaid planke.
Oskab kuulamise järgi kirja panna lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal on võimalus paluda neid korrata või teisiti sõnastada.
Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid teateid, mis puudutavad talle vajalikke asju.
1 Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
B1 Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäeva teemadel (nt perekond, huvialad, töö, reisimine, päeva- sündmused) ning sõnastada mitmesuguseid vajadusi.
Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina, kasutab sagedasi väljendeid ja neutraalset keelt. Jutus võib ette tulla takerdusi ja kaudset väljendust.
Valdab põhisõnavara, kuid teeb vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olu- kord on võõras. Teab ja oskab kasutada erialaseid mõisteid ja termineid. Piiratud sõnavara võib põhjustada kordamist või ka sõnastusraskusi. Kontekstis suudab mõista tundmatuid sõnu ja järeldada lausete mõtet.
Kui teema on tuttav või huvipakkuv, siis oskab ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat silmast-silma vestlust; korrata eelkõneleja öeldut, et kinnitada vastastikust mõistmist ja hoida juttu õigel kursil; kaasata teisi mõttevahetusse. Oskab arusaadavalt väljenduda, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Aegajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta öelda tahab.
Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aegajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu.
Oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle.
Mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust, millega puutub igapäevaselt tööl kokku.
Suudab igapäevases vestluses jälgida selge hääldusega pöördumist, aegajalt võib paluda kordamist või selgitust.
Loeb rahuldava aru- saamisega otsesõnalisi faktipõhiseid tekste, millega tööalaselt kokku puutub.
Oskab avaldada arvamust, anda ja küsida infot igapäeva- elu või isiklike asjade kohta.
Oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivald- konna teemade piires.
Oskab edastada lühikesi ettevalmistatud teateid igapäevases tööolu- korras.
Oskab kirjutada otse- sõnalisi seotud tekste ja täita tüüpdoku- mente.
Oskab üsna täpselt edasi anda infot ja mõtteid nii abstraktsel kui konkreetsel teemal, üle küsida teavet ja paluda selgitusi ning anda neid ise.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
B2 Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata selgesõnaliselt kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja esitada põhjendusi. Kasutab ka liitlauseid ja lauselühendeid.
Oskab küllaltki ladusalt ja spontaanselt suhelda emakeelsete kõnelejatega, ilma et ta neile tahtmatult nalja teeks, neid ärritaks või neilt tavapärasest erinevat käitumist eeldaks. Suudab mõningase pingutusega osaleda ja kaasa rääkida arutelus, isegi kui kasutatakse argikeelt ja kõnetempo on kiire. Oskab väljenduda olukohaselt ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu.
Valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara. Sõnakasutus on üldjoontes täpne. Korduste vältimiseks oskab väljendust enamasti varieerida, sõnavara lüngad võivad siiski põhjustada takerdust või kaudset väljendust, kuid see ei takista suhtlust.
Oskab arusaamiseks kasutada eri strateegiaid (nt kuulates olulisele keskendumine, teksti mõistmine konteksti abil).
Oskab sekkuda arutellu ja toetada selle käiku, näidates, et mõistab kuuldut, haarates teisi kaasa, andes tagasisidet ning lisades omapoolseid seisukohti ja järeldusi jne. On võimeline kohanema mõttevahetuse suuna, stiili või rõhuasetuse muutustega.
Oskab kõnelust olukohaselt alustada, jätkata ja lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil. Oskab kasutada käibefraase (nt „See on hea küsimus”), et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Kõnetempo on enamvähem ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral, võib kõhelda vormide ja väljendite valikul, kuid pikemaid pause teeb harva.
On omandanud selge, loomuliku häälduse ja intonatsiooni.
Oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid, kirjavahe- märgistus on korrektne.
Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid grammatikavigu.
Mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu, kuid ka oma eri- alase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul.
Suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga vaidlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märk- sõnad.
Loeb suuresti ise- seisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist ning kasutades sobivaid abimaterjale.
Tal on suur aktiivne lugemissõnavara, kuid raskusi võib olla vähe- tuntud idioomide mõistmisega.
Oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid mitme- sugustel oma huvivald- konna teemadel.
Oskab kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäike laiendada ja põhjendada.
Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires, sünteesides ja hinnates mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike.
Oskab kirja panna sõnumeid ja arvamusi ning seostada neid teistelt kuulduga.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
C1 Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Oskab mitmekesisest keelevarast valida sobivaid vahendeid, et mõtteid selgelt sõnastada; ei pea piirama seda, mida väljendada tahab.
Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu. Suudab jälgida suhtlust, kus kasutatakse nt slängi, dialekti. Kasutab keelt enamasti paindlikult ja tulemuslikult, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.
Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva.
Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole.
Oskab teha kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja kavatsuste kohta ning oletada, mida on järgmisena oodata.
Oskab vabalt valida sobivaid fraase, millega sõna saada või kõnevooru hoides mõtlemisaega võita. Suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga.
Oskab väljenduda ladusalt ja spontaanselt, peaaegu pingutuseta. Keerulisema teema korral võib loomulik, sujuv kõnevool siiski takerduda.
Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendus- varjundeid.
Oskab väljendusvahendite valikul lähtuda olukorrast ja sõnumi vastuvõtjast. Oskab valida olukohase ametlikkuse astme.
Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata.
Mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast jutust abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav, mille ülesehitus ei pruugi olla selge ja mille kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. Võib siiski küsida mõnd üksikasja, eriti kui hääldus on võõrapärane.
Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste olenemata sellest, kas need kuuluvad tema valdkonda või mitte, kui vaid on võimalik raskeid kohti üle lugeda.
Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksik- asjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab siduda allteemasid, arendada seisukohti ja lõpetada sobiva kokku- võttega.
Oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, rõhutada seejuures olulist, toetada oma seisukohti selgituste, põhjenduste ja asja- kohaste näidetega ning lõpetada sobiva kokku- võttega.
Keeleoskustase ja selle kirjeldus EKõR üldskaalas
C2 Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid.
Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Valdab mitmekesist keelevara; oskab mõtteid paindlikult sõnastada, ühemõtteliselt väljenduda, vajalikku rõhutada või eristada. On võimeline sõnastama kõike, mida väljendada tahab, varieerides keelekasutust olukorra või vestluspartneri järgi.
Oskab hästi kasutada idioome ja argikeelt, tajub konnotatiivseid tähendusi 2 .
Tajub emakeelekõnelejate väljendusviisis avalduvaid sotsiolingvistilisi ja ühiskondlik-kultuurilisi norme, oskab oma keelekasutuses neid arvestada. Oskab tulemuslikult vahendada sihtkeelt ja tema enda emakeelt kõnelevaid isikuid. Oskab vahendajana arvestada ühiskondlik-kultuurilisi ja sotsiolingvistilisi erinevusi.
Sõnakasutus on järjekindlalt õige ja sobilik. Sõnavara on rikkalik.
Oskab väljenduda loomulikult, pingutuseta ja takerdumata. Pause teeb vaid täpsema sõnastuse või sobiva näite ja selgituse otsimisel.
Kasutab grammatiliselt õiget keelt järjekindlalt isegi siis, kui tähelepanu on mujal (nt ütluse planeerimisel või teiste asjaosaliste reageeringute jälgimisel).
Mõistab raskusteta iga- suguse kiirusega suulist keelt nii vahetus suhtluses kui ka meedias.
Mõistab ja oskab kriitiliselt tõlgendada pea igat laadi kirjalikke tekste, k.a abstraktsed, keeruka ülesehitusega või tugevasti argi- keelsed ilukirjandus- ja muud tekstid. Mõistab suuremat osa pikki ja keerukaid tekste, osates näha väga peeni stiili- varjundeid, selge- sõnalisi ja varjatud tähendusi.
Oskab üsna täpselt edasi anda peenemaid tähendusvarjundeid. Oskab vajadusel sujuvalt uuesti alustada ja raskeid kohti ümber sõnastada, ilma et vestluspartner seda õieti märkakski.
Oskab rääkida selgelt, ladusalt, liigendatult ja loogiliselt, nii et kuulajal on lihtne olulist tähele panna ja meelde jätta.
Oskab selgelt ja ladusalt kirjutada keerukaid tekste asjakohases ja mõjusas stiilis; teksti loogiline ülesehitus aitab lugejal märgata olulist.
2 - sõna põhitähendusega kaasnev tunde- või hinnangutähendus (mõeldakse normis levinud konnotatsioonide tundmist, nt sõna lake halvustavat tähendust või liite -ke kohatist õrnustähendust, nt emake).
Hooldustöötaja,
tase 3
Hooldustöötaja,
tase 4
A-osa
A-osa
A.1. Töö kirjeldus
A.1. Töö kirjeldus
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- või tervishoiuasutuses (sotsiaalkeskus, haigla, hooldekodu jm). Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest. Hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi. Töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi ja hooldust. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest:
- hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi;
- hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd.
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks vastava plaani (nt rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan vm) alusel. Hooldustöötaja on hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna töötaja, ta võib töötada nii avahoolduses kui ka hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Töö võib toimuda graafiku alusel, sh puhkepäevadel ja öösiti ning hõlmab nii individuaalset kui ka meeskonnas töötamist. Töö on emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormusega.
Hooldustöötaja töö eesmärk on toetada ja abistada abivajajat väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Ta hoolitseb abivajaja füüsiliste, sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste rahuldamise eest, juhendab ja toetab teda. 4. taseme hooldustöötaja planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd, toetab praktikante ja uusi töötajaid sisseelamisel ning uute oskuste omandamisel. 4. taseme hooldustöötaja töötab laste, eakate ja täisealiste erivajadustega inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust, juhendamist või tuge. Ta lähtub oma töös abivajajast kui tervikust ja tema vajadustest, jõuvarudest, toimetulekuvõimest ning tõekspidamistest iseseisvuse toetamisel. Hooldustöötaja järgib inimõigusi, kutse-eetikat ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Ta teeb koostööd ja suhtleb abivajaja, tema lähedaste, sugulaste ja teiste võrgustiku töötajatega. Hooldustöötaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe. Hooldustöötaja kasutab oma töös sobivaid abi-, kaitse-, hooldus- ja puhastusvahendeid, kodu- ja majapidamistehnikat ja vajadusel erinevaid infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid.
Hooldustöötaja kutseala koosneb kahest kutsest:
- hooldustöötaja, tase 4 planeerib ja viib läbi põhilisi hooldustegevusi, juhendab ning korraldab teiste tavatööd;
- hooldustöötaja, tase 3 viib läbi põhilisi hooldustegevusi.
Kommentaar:
Kommentaar:
A.2. Tööosad
A.2. Tööosad
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö eakatega
A.2.4. Esmaabi andmine
A.2.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
A.2.2. Majapidamistööde korraldamine
A.2.3. Töö lastega ja peredega
A.2.4. Töö eakatega
A.2.5. Töö täisealiste erivajadustega inimestega
A.2.6. Juhendamine
A.2.7. Esmaabi andmine
A.2.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
A.3. Kutsealane ettevalmistus
A.3. Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 3 läbinud erialased kursused, praktilised kutsealased oskused on omandatud töö käigus.
Üldjuhul on hooldustöötaja, tase 4 lõpetanud hooldustöötaja tasemeõppe või omandanud praktilised kutsealased oskused töö käigus ja läbinud erialased kursused.
Kommentaar:
Kommentaar:
A.4. Enamlevinud kutsenimetused
A.4. Enamlevinud kutsenimetused
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja
Hooldustöötaja, hooldaja, koduhooldustöötaja, vanem/vastutav hooldustöötaja
Kommentaar:
Kommentaar:
A.5. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks
A.5. Regulatsioonid kutsealal töötamiseks
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
Töötamist hooldustöötajana reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
A.6. Tulevikuoskused
A.6. Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tulevikus on hooldustöötajal vaja laiapõhjalisi teadmisi, sh keerulisematest psüühilistest ja füüsilistest erivajadustest, tähtsustumas on teadmine enesesäästlikest hooldusvõtetest ning iseenda vaimse tervise eest hoolitsemisest. Olulisel kohal on digikirjaoskus ning oskus kasutada enda töös vajaminevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Kommentaar:
Kommentaar:
B-osa
B-osa
B.1. Kutsestruktuur
B.1. Kutsestruktuur
Hooldustöötaja, tase 3 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kutset läbivate kompetentside B.3.1-B.3.4 tõendamine.
Hooldustöötaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kutset läbitavatest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel
Kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 3. taseme hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP mahus (78 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Läbitud on täies mahus hooldustöötaja eriala 3. taseme kutseõppe õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 3 EKAP (78 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldamine on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Läbitud 4. taseme hooldustöötaja eriala kohustuslikele kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP mahus (130 tundi) viimase kümne aasta jooksul, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6 tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt.
2. Taotlemisele vahetult eelnev vähemalt (ühe)aastane erialane töökogemus.
Kutseõppe lõpetajale
1. Läbitud on täies mahus hooldustöötaja eriala 4. taseme kutsehariduse või kutsekeskhariduse õppekava
Nõuded kutse taastõendamisel
1. Varasem hooldustöötaja, tase 4 kutsekvalifikatsioon
2. Viimase kümne aasta jooksul on läbitud hooldustöötaja eriala kompetentsidele vastav täienduskoolitus vähemalt 5 EKAP (130 tundi) mahus, sisaldades 16 tundi esmaabikoolitust või 6-tundi esmaabi täiendõpet kehtiva korra kohaselt
Kutse andmise korraldamine on reguleeritud hooldustöötaja kutsetele kutse andmise korras.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.2. Üldoskused
B.2. Üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
Enesejuhtimisoskused
2. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni
tähtaegadest ja ajakavast.
3. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi,
kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
4. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele,
täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
5. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
6. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi;
järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt
eetilistele põhimõtetele.
7. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
8. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe
abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
9. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1
Keelte oskustasemete kirjeldused).
10. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus
(vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara.
Mõtlemisoskused
1. Kasutab töö planeerimisel süsteemset ja loogilist mõtlemist, et enda ja teiste käsutuses olevaid ressursse kasutada säästlikult ning keskkonda hoidvalt.
2. Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja teeb ettepanekuid erinevateks lahendusteks. Kasutab, täiustab või sobitab olemasolevaid ja uudseid tööviise, tooteid ja teenuseid.
Enesejuhtimisoskused
3. Püstitab selged eesmärgid; valib vahendid ja ressursid ülesannete täitmiseks; kasutab aega tõhusalt; peab kinni tähtaegadest ja ajakavast.
4. Vastutab oma tegude, tööalastest kokkulepetest kinnipidamise ja oma järjepideva arengu eest; märkab olukordi,
kus ei piisa tema teadmistest, oskustest ja pädevusest ning vajadusel kutsub abi.
5. Järgib valdkonnaga seotud õigusakte; käsitleb kliendiga seotud andmeid vastavalt andmekaitse eeskirjadele, täidab konfidentsiaalsusnõudeid.
6. Järgib töötervishoiu ja tööohutuse reegleid ning ohutustehnika nõudeid.
7. Rakendab võrdsuse ja mitmekülgsuse põhimõtteid; austab abivajajaid, nende elukogemust, valikuid ja eelistusi;
järgib väärtusi, millel põhineb kvaliteetne hooldus: väärikus, austus, privaatsus ja konfidentsiaalsus; töötab vastavalt
eetilistele põhimõtetele.
8. Kasutab hooldustoimingute sooritamisel ergonoomilisi võtteid.
Lävimisoskused
9. Valib suhtlemisviisi vastavalt sihtgrupile; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe abivajaja, tema perekonna, hooldajate ja teistega; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid suhtlemisviiside valikul.
10. Kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1, vene keelt osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas tasemel A2 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
11. Kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 2 Digioskused) ning erialast riist- ja tarkvara; juhendab vajadusel meeskonna liikmeid digivahendite kasutamisel.
Kommentaar:
Kommentaar:
Kohustuslikud kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 3
B.3.1. Abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevuste läbiviimine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja teeb vajalikud hooldustegevused, lähtudes inimesest kui tervikust, tema hooldusplaanist ja seisundist.
2. Tegeleb abivajaja probleemidega; arvestab abivajaja sotsiaalse võrgustikuga ning vajadusel toetab suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, abistab abivahendi hankimisel ja
juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine, lamatiste- ja nahahooldus, kergemad sidumised jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, abistab abivajajat ravimite manustamisel vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
Tegevusnäitajad
1. Koostab, uuendab ja jälgib hooldusplaani, teeb hooldustegevusi, lähtudes inimesest kui tervikust ja tema seisundist.
2. Korraldab vajadusel abivajaja toimetulekut toetavaid rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid koostöös võrgustikuga, lähtudes õigusaktides sätestatud teenuste loetelust.
3. Arvestab abivajaja tervislikku seisundit ja toimetulekut seoses füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse keskkonnaga; korraldab ja võimalusel kohandab turvalise keskkonna, järgides etteantud juhiseid; abistab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja tema vajaduste rahuldamisel, säästes ennast ja keskkonda.
4. Märkab abivahendi kasutamise vajadust lähtuvalt toimetulekuvõime langusest, tutvustab kliendile abivahendeid ja nende saamise võimalusi, abistab vajadusel abivahendi hankimisel ja juhendab abivajajat selle kasutamisel vastavalt juhistele.
5. Aktiviseerib abivajaja füüsilisi, psüühilisi ja sotsiaalseid tegevusi.
6. Juhendab, abistab ja vajadusel teeb abivajaja hügieenitoiminguid, kasutades vastavaid hooldusabivahendeid, ning vajadusel korraldab iluteenuseid.
7. Sooritab vastavalt juhistele erinevaid hooldustoiminguid (nt kehatemperatuuri, pulsi- ja hingamissageduse, vererõhu ja veresuhkru mõõtmine; lamatiste- ja nahahooldust, kergemaid sidumisi jms), arvestades tervisenäitajaid ja kasutades vastavaid vahendeid; dokumenteerib hooldustoimingud.
8. Hangib vajadusel ravimid vastavalt arsti korraldusele, ravimiõpetuste alustele ja abivajaja seisundile; juhendab, jälgib ja abistab abivajajat ravimite manustamisel, vajadusel manustab neid vastavalt etteantud juhistele.
9. Abistab vastavalt juhendamisele õde õendustoimingute sooritamisel.
10. Arvestab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi tema seisundist lähtuvalt; juhendab ja abistab söömisel ning vajadusel söödab, jälgib toidu kõlblikkust ja toiduhügieeni, arvestades tervisekaitsenõudeid. Arvestab toidu hankimisel abivajaja vajadusi ja soove ning võimalusel hinna ja kvaliteedi suhet; arvestab kultuuriliste ja religioossete erinevustega toitumistavades, selgitab abivajajale tervisliku toitumise põhimõtteid.
11. Hindab abivajaja riiete otstarbekust ja mugavust lähtuvalt abivajaja tervislikust seisundist, erivajadusest, ilmastiku-, toa- ja kehatemperatuurist; abistab ja juhendab abivajajat riietumisel ja vajadusel riietab, kasutades selleks sobivaid abivahendeid.
12. Juhendab ja toetab abivajajat tema seksuaalsuse väljendamisel.
13. Toetab ja juhendab vajadusel lähedasi surija hooldusel või hooldab surijat, osaleb surnu korrastamisel, järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 3
B.3.2. Majapidamistööde korraldamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Jälgib puhastus- ja koristusplaane.
2. Teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt, sh nakkusohtlikus keskkonnas.
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
Tegevusnäitajad
1. Jälgib ja vajadusel koostab puhastus- ja koristusplaane.
2. Planeerib ja teeb majapidamis-, puhastus- ja korrastustöid, arvestades kaasaegseid keskkonnasäästlikke koristuspõhimõtteid ja kodukeemia kasutamise nõudeid vastavalt tootja juhistele toote etiketil; motiveerib abivajajat nendes tegevustes osalema, arvestades abivajaja vajadusi ja võimalusi.
3. Kasutab isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja juhendab nende kasutamist, sh nakkusohtlikus keskkonnas .
4. Korraldab abivajaja majapidamises vajalikke töid, pisiparandusi ja olmetehnika remonti.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.3. Töö lastega ja peredega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab laste ja perede probleeme sh erivajadusega laps, hindab laste ja perede abivajadust ning juhendab vastavalt abivajadusele pöördumisel spetsialisti poole, tuginedes õigusaktidele.
2. Toetab lastega pere igapäeva- toimetulekut ja majanduslikku toimetulekut, sh juhendab pere-eelarve koostamist ning selle järgimist.
3. Toetab last ja peret väärtuste kujundamisel, ühiskonnas orienteerumisel ja kaasatusel.
4. Toetab sotsiaalse võrgustiku loomist ja säilitamist laste ning perede probleemide leevendamisel ja lahendamisel.
Kommentaar:
B.3.3. Töö eakatega
EKR tase 3
B.3.4. Töö eakatega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
Tegevusnäitajad
1. Hindab vananemisega seotud füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete muutuste mõju igapäevaelus toimetulekule vastavalt tegevusvõimele ja keskkonnale.
2. Abistab ja juhendab eakat igapäevaelus toimetulekul, toetades inimese iseseisvust ning enesekontrolli.
3. Märkab eaka terviseprobleeme sh muutusi terviseseisundis; aitab eakal terviseprobleemidega toime tulla, lähtudes geriaatria alustest.
4. Koostab vajadusel eaka võrgustikukaardi. Toetab suhtlemist lähedastega, sh abistab ja juhendab suhtlemiseks vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
Kommentaar:
B.3.5. Töö täisealiste erivajadusega inimestega
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Märkab erivajadusega seotud probleeme, leiab nende lahendamise võimalusi teenuste ja toetuste kaudu; teavitab vajalikku erialaspetsialisti lähtuvalt organisatsiooni struktuurist ning tegutseb edasi vastavalt saadud juhistele.
2. Motiveerib ja toetab erivajadusega inimest eesmärkide saavutamisel ja otsuste vastuvõtmisel (igapäevaeluga toimetulek, töökoha ja elukoha valik, haridustee jätkamine, inimsuhete hoidmine ja tervise eest hoolitsemine jm), arvestades abivajaja vanust, puuet, toimetulekut, keskkonda ja/või rehabilitatsiooniplaani.
3. Tutvustab abivajajale abivahendi saamise võimalusi, abistab abivahendi hankimisel ning motiveerib ja juhendab erivajadusega inimest ja tema lähedasi selle kasutamisel; märkab erivajadusega inimese elukeskkonna kohandamise vajadust, teeb vastavaid ettepanekuid; vajadusel kaasab teiste erialade spetsialiste.
4. Juhendab meeskonnaliikmeid töös erivajadusega inimestega.
Kommentaar:
B.3.6. Suhtlemine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Valib suhtlemisviisi vastavalt abivajajale, arvestades taustainformatsiooni; kasutab sobivaid suhtlemisvorme ja -viise, et saavutada usalduslik suhe kliendi, tema perekonna, hooldajate ja teistega.
2. Abistab ja juhendab vajadusel suhtlusvõrgustikuga suhtlemisel sh vajalike ja sobivate kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
3. Märkab ja ennetab lahendamist vajavaid olukordi ja leiab lahenduse lähtuvalt abivajajast, kasutades selleks sobivaid suhtlemisviise (sh alternatiivkommunikatsiooni võimalusi).
4. Suhtleb tulemuslikult erineva kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega, lähtudes abivajaja profiilist.
Kommentaar:
B.3.4. Esmaabi andmine
EKR tase 4
B.3.7. Esmaabi andmine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
Tegevusnäitajad
1. Määrab abivajaja tervisliku seisundi, hinnates tema teadvust, hingamist ja südametööd ning arvestades tema erivajadust.
2. Annab abivajajale esmaabi haigushoogude, õnnetusjuhtumite ja traumade korral, arvestades tema tervislikku seisundit ja/või trauma ulatust, vajadusel kutsub abi; kasutab esmaabivõtteid ja -vahendeid vastavalt olukorrale.
3. Elustab kliinilises surmas olevat abivajajat, arvestades tema seisundit, kutsub abi.
Kommentaar:
Kommentaar:
B.3.8. Meeskonnatöö korraldamine ja juhendamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad
1. Planeerib ja korraldab meeskonnatööd, arvestades oma organisatsiooni eripära, abivajajate vajadusi; juhendab töögrupi tööd, juhindudes etteantud tööülesandest ja kehtestatud tööjaotusest, teeb koostööd sidusvaldkondade esindajatega.
2. Toetab ja juhendab kolleege tööga kaasneda võivate olukordade määratlemisel ja hindamisel ning nende lahendamiseks vajalike abinõude valikul, kasutades selleks sobivaid suhtlemistehnikaid.
3. Delegeerib töö asjakohaselt ja õiglaselt, arvestades töötajate pädevust; motiveerib ja juhendab kolleege.
Kommentaar: