Jõgeva linn, Suur tn 1 üürilepingu KPJ-4/2024-53 sõlmimine - Riigi Kinnisvara AS

4,8m

16,5m²

10,2m²

14,1m² 13,9m²

35,6m²

16,2m²

4,6m² 4,7m²

5,9m²

1,6m²

6,3m²

16,5m²

12,2m²

25,2m²

10,7m²

18,1m²

30,6m²

10,7m²

10,8m²

38,8m² +7,20=81,45

306

302 303

304

305

301

315

329

328

327

326

325

324323

322

321

320

319

318

317

316

314 313

309 311

310 312

308

307

330

18,6 m²

2,9 m²

3,7m²

16,7m²

3,9m²

1,6m²

13,2m² 331

1,3m²

1,3m²

1,3m²

4,1m²

Nõudepesu- masin

T r e

p p 2

2 t õ

u s u

3 0

0 x 1

6 4

( h

)

M a

d e

2

6 5

0 x 1

2 0

0

Trepp 22 tõusu

300x164(h)

Made 2800x1200

45,4m²

ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2024-53

Üürileping on sõlmitud

üürileandja Riigi Kinnisvara AS

Registrikood: 10788733

Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115

Telefon: (372) 606 3400

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: haldusteenuste direktor Karel Aasrand, volikirja alusel

Kontaktisik: lõuna piirkonna kinnisvarahaldur Madis Kaljuvee

Kontaktisiku telefon: (372) 5302 4582

Kontaktisiku e-post: [email protected]

ja

üürniku Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu

Registrikood: 70001975

Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn 15092

Telefon: (372) 612 1360

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel

Kontaktisik: Martin Maltsev

Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256

Kontaktisiku e-post: [email protected]

vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel

tingimustel:

1) Riigi Kinnisvara AS-le kuulub Jõgeva linnas Suur tn 1 asuv kinnistu (registriosa

number 2760835, katastritunnus 24901:005:0014, pindala 1 511,0 m², sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa 100%, edaspidi kinnistu);

2) Kinnistu on koormatud hoonestusõigusega (edaspidi hoonestusõigus) Jõgeva Haldus

OÜ (edaspidi hoonestaja) kasuks;

3) Jõgeva Haldus OÜ ja Riigi Kinnisvara AS vahel on 04.06.2011. a. sõlmitud üürileping

hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste ja territooriumi üürile andmiseks Riigi

Kinnisvara AS-ile koos Riigi Kinnisvara ASi õigusega ehitisi ja territooriumi allüürile

anda;

4) Pooled on kokku leppinud hoonestusõiguse alusel rajatud ehitiste ja territooriumi

osalises allüürile andmises Sotsiaalkindlustusametile.

2

ERITINGIMUSED

1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis

1.1. Aadressil Jõgeva linn, Suur tn 1 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number

2760835, katastritunnus 24901:005:0014, pindala 1 511,0 m².

1.2. Kinnistu oluliseks osaks on:

1.2.1. Kohtu- ja Politseihoone (ehitisregistri kood 120603789, ehitise kasutamise

otstarve büroohoone, mälestise number puudub);

1.3. Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, millest on maha arvestatud

hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepikojad ja vertikaalsed

läbiviigud.

2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis

2.1. Üürniku ainukasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 18,1 m², millest:

2.2. Üüripind paikneb hoone 3. korrusel.

2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: puuduvad.

2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on

üürnike ühiskasutuses.

2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.

2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja sisustus, mille asendamise ja hooldamise

kohustus on üürileandjal: puuduvad.

2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 oleval plaanil.

3. Üüripinna sihtotstarve

Üüripinna sihtotstarve on büroohoone.

4. Üüripinna nõutav seisund

Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust

kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine

Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on 01.06.2024.

6. Üüriteenused ja üür

6.1. Üüri liik on turupõhine.

6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.

3

6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.

6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel.

6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2025.

6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks

leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.

6.6.3. Üüri indekseerimisel kasutatav koefitsient on 0,5.

6.6.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva

aasta 1. aprilliks.

6.6.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

6.6.6. Pooled on kokku leppinud, et üüri muutmisel indeksi alusel ei rakendata

tüüptingimuste punktis 3.14 sätestatud üüri muutmise 3%-list piirmäära.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.

7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub

käibemaks.

7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.15.2.

7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse

järgmisest:

7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt

tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega.

7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul

teate kättesaamisest arvates.

7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise

kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Tasu arvestamine algab 01.06.2024.

8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga

kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste

tasu eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi

kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg

9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

9.2. Leping lõpeb 18.06.2034.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Pooled on erinevalt tüüptingimuste punktile 5.6 kokku leppinud, et üürileandja on

kohustatud tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 48 (neljakümne

4

kaheksa) tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti.

10.2. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3.4 või 8.4 alusel, juhul kui

tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt

leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu

üüri korrutamisel 6 (kuuega). Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti

8.3 või 8.4.3 alusel, juhul kui tegemist on üürniku poolt lepingu rikkumisega, on

üürileandjal õigus nõuda üürnikult kaasneva kahju hüvitamist.

10.1. Pooled on erinevalt tüüptingimuste punkti 10.3 kolmandast lausest kokku leppinud, et kui

vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 90 (üheksakümne) päeva, võib lepingu

täitmises takistatud pool nõuda lepingu lõpetamist.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

11.1. Üürileping peatub, kui üüripind on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks.

Üürileping on peatunud alates üüripinna hävinemisest/kasutuskõlbmatuks muutumisest

kuni ajani, mil hoonestaja täidab hoonestusõiguse lepingust tulenevat taastamiskohustust.

11.2. Üürileandja on kohustatud üürnikule hüvitama lepingu peatumise perioodil (lepingu p

11.1.) järgmised kulud (välja arvatud juhul, kui üüripind on hävinenud või muutunud

kasutuskõlbmatuks üürniku süül):

a) üürniku ümberkolimise kulud;

b) üüripinnaga samaväärse asenduspinna kasutamisega seotud kulud, kui need

on kõrgemad lepingu järgsetest kuludest, sellise kõrgema osa ulatuses.

11.3. Lepingus toodud maksete tähtaegselt tasumata jätmise korral on pooltel õigus nõuda

viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivist arvestatakse makse tasumise

tähtajale järgnevast päevast arvates. Viivise suuruseks on kuni 0,15% päevas, kusjuures

sanktsioonidest tulenevate ja muude planeerimata maksekohustuste puhul ei tohi

viivis ületada 15% maksmisele kuuluvast summast.

11.4. Üürileandjal on õigus teatada üürnikule üürniku tahtliku tegevuse tõttu tekkinud

üüripinna puudustest ja kasutada kõiki puudustest tulenevaid õigusi ning kohaldada

õiguskaitsevahendeid 6 (kuue) kuu jooksul arvates tagastamise akti allakirjutamisest.

11.5. Üürileandja kui hoonestajaga sõlmitud üürilepingu järgne üürnik kohustub:

11.5.1. tagama, et hoonestajaga sõlmitud üürilepingu kohta tehakse märge

kinnistusraamatusse, millest tulenevalt saab käesoleva lepingu järgne üürnik olla

kindel, et üüripinna võõrandamisel jääb hoonestajaga sõlmitud üürileping

kehtima ning käesoleva lepingu järgsel üürnikul on seetõttu võimalik üüripinda

allüüri lepingu alusel edasi kasutada ka pärast üüripinna võõrandamist;

11.5.2. hoonestajaga sõlmitud üürilepingu loovutamisel kolmandale isikule andma

hoonestajaga sõlmitud üürilepingu omandajale (uuele üürileandjale) üle ka

käesoleva allüürilepingu.

11.6. Hoonestusõiguse omanik pakub üürileandja soovil hoonestusõiguse omaniku poolt

teostatavate ehitustööde hüvitamist üürile lisanduvate maksetena annuiteetmaksegraafiku

alusel. Annuiteetmaksegraafiku intress on mitte kõrgem kui 6 kuu EURIBOR + 6% ning

annuiteetmaksegraafik on koostatud selliselt, et selle alusel hüvitatakse ehitustööde

maksumus hoonestusõiguse omanikule täismahus ning annuiteetmaksegraafik algab

igakordselt ehitustöö üürileandjale üle andmisest ja kestab kuni lepingu lõpuni, kuid

poolte kokkuleppel võib annuiteetmaksegraafik olla ka lühem.

11.7. Üürileandja peab teatama üürnikule elektri- ja veevarustuse katkestustest vähemalt

7 (seitse) tööpäeva ette või niipea kui see on võimalik, kui need on tingitud üürileandjast

või kui teenuse pakkuja on sellest üürileandjat teavitanud, sõltumatult teavitamise

5

kanalist või viisist. Üürileandja poolt käesolevas punktis viidatud teabe mitteesitamisel

üürnikule on üürileandjal otsese kahju hüvitamise kohustus.

11.8. Üürileandjal on õigus kontrollida eelneval kokkuleppel üürnikuga lepingu tingimuste

täitmist üürniku poolt ning saada üürnikult infot üüripinna kasutamise, remondi või

korrashoiuga seoses. Üürnik on kohustatud nimetatud info andma üürileandjale tema

nõudmisel viivitamatult või juhul, kui üürileandja vajab infot kirjalikul kujul, hiljemalt

15 (viieteist) tööpäeva jooksul.

11.9. Üürileandjal on õigus nõuda pärast lepingu ülesütlemist üürileandja loata üüripinnal

tehtud parenduste ja muudatuste eraldamist. Parendused ja ümberehitused, mida ei ole

võimalik vara kahjustamata eraldada, loetakse üürileandja omandiks ning üürileandja ei

ole kohustatud üürnikule üürileandja loata tehtud parenduste või ümberehituste

maksumust hüvitama.

11.10. Lepingu lõppemisel ei ole üürileandjal õigust esitada üürniku vastu nõuet tulenevalt

üüripinna või hoone seisukorrast või selle halvenemisest v.a juhul, kui üüripinna või

hoone seisukord on halvenenud üürniku tahtliku tegevuse tõttu.

11.11. Pooled kohustuvad kõik esitatud kirjad, teated, taotlused, pretensioonid jm

pöördumised, mis on seotud lepingu täitmisega vaatama läbi lühima vajaliku ajaga ning

vastama 15 (viieteist) tööpäeva jooksul alates selle laekumisest poolele, kui lepingust ei

tule teistsugust tähtaega.

11.12. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute

isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud

lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad

isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtetest.

11.13. Poolel on kohustus turvaintsidendist1 teavitada teist poolt viivitamatult sellest teada

saamisel. Üürnikul on kohustus teavitada objekti kinnisvarahaldurit ja üürileandja

infoturbejuhti. Üürileandjal on kohustus teavitada üürnikku e-posti kaudu aadressil

[email protected].

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu

lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri

muutmise kohta).

12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16

„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“

lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma

allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,

kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte

kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,

lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:

1) eritingimused;

2) lisad;

3) tüüptingimused.

Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse

hiljem allkirjastatud dokumendist.

1 Turvaintsident on sündmus või sündmused, millega kaasneb andmete või muude infovarade käideldavuse, tervikluse või

konfidentsiaalsuse kadu või tekib oluline oht andmete käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao tekkeks.

6

12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana

kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on

Eesti standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“.

12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4

esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara

kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui

eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest

tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

1. Üüripinna plaan

2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel

3. Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse üüripinna üürnikule

üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna

üürnikule üleandmise kuupäevast)

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Üürileandja Üürnik

7

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või

võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad

eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste

tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille

maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt

õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja

tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;

1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude

süsteemide uuendamine;

1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;

1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks

sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või

kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese

kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi

loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

8

1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas

konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt

üürilepingus kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus

üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled

võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu

tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja

rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab

lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele

vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud

kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust

ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses

olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,

mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja

heakorrastatud.

2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-

vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu

lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks

koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja

sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes

ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja

kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes

arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:

3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,

soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral

9

vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui

arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille

tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis

3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade

ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega

seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse

kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega

kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest

kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega

kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,

sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1

või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud

hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud

hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:

3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;

3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud

juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus

kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus

vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku

kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,

lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena

täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna

suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu

selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud

kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse

arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali

arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel

lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on

lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad

tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste

täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel

lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:

3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.

10

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest

tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel

lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad

tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:

3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva

ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne-

tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute

sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.10;

3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva

ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.

Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt

tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt

pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;

3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi

selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks

kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku

andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest

lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:

3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;

3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-

andjale või teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud

nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või

kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud

mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete

mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad

olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks

teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide

ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,

kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti

alljärgnevatest:

3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule

vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule

vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja

üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate

11

teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui

üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,

vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga

järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud

juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes

on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse

üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri

muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja

lisades kokkulepitule järgmiselt:

3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,

lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku

leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib

kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks

on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta

prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud

ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud

kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku

esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta

lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu

vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,

juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates

esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet

tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning

üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad

pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta

eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,

siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest

kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt

kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite

esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad

lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib

rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub

järgmiselt:

3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste

punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga

lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis

sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud

üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks

nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud

aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.

12

3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja

üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus

kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik

vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate

alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite

esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus

üle vähemalt iga viie aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt

lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste

kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil

ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või

üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,

sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta

kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse

ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone

sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja

tervishoidu reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,

süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,

paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud

plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas

hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,

logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need

vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et

üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise

kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami

vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu

maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud

üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes

üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega

õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal

on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:

4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab

üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;

4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab

üürileandja kulutusi üüripinnale;

4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;

4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud

uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise

piirangute või muude tingimustega.

13

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust

ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud

asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste

täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui

nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid

isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel

hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja

arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada

tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide

korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:

4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik

täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;

4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku

lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;

4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,

mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku

organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei

loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub

üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on

sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas

hoone sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku

energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab

analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu

hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu

ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust

küsida lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete

energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole

õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe

nõuete aluseks olevaid dokumente.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama

üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas

seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust

tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal

on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.

14

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku

lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte

kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud

sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni

jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul

rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni

jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,

kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide

ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6

nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule

edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja

esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see

kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel

võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses

ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled

remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval

viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises

üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde

mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused

hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise

tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste

õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid

üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde

mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.

Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku

poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust

alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid

õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul

õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde

tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12

sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud

õiguskaitsevahendeid.

15

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul

kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,

samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise

maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe

sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste

tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on

võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui

üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul

on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa

sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab

üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.

Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud

üürnikule.

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud

üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul

üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või

kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,

arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte

vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui

üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast

tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate

üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja

kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud

põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,

nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui

üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust

tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda

üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.

8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;

8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3

toodud alustel;

16

8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud

alustel;

8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm

kuud ette, järgnevatel juhtudel:

8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või

lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest

maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal

ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu

saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust

kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest

arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest

viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul

ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning

üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise

kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2

sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid

arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,

järgnevatel juhtudel:

8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel

kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud

asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist

kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja

määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest

tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta

lepingu täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega

sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu

lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik

üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik

vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole

kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,

mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast

lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu

ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,

arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku

17

füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja

muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle

ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna

üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt

moodustab lepingu lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2

sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis

ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult

üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste

likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle

vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,

kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et

puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled

ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab

proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled

ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul

ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.2. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.

Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud

üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui

üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel

üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud

juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

10.3. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle

põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on

takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama

teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad

mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda

teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.4. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui

pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite

kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista

teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike

õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.

10.5. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60

päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

10.6. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud

pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse

täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

18

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu

lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest

arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel

õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal

õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu

lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna

vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,

on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega

kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata

siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine

muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna

kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole

üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri

tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama

selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei

vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda

sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest

keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on

üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral

ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni

üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või

kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või

kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus

kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:

10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse

osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest

üürileandjale tasumata.

10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva

eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)

kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb

on hilisem.

10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või

kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning

kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see

ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.

19

10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või

mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud

tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui

eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud

ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal

kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja

informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või

esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist

teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada

telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega

leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,

lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud

lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille

sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,

olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise

poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei

laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,

kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on

märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,

lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel

kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas

20

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust

keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused

loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus

vormis.

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste

sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või

tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled

avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte

muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks

võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega

mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad

ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist

kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga

võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui

poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.