Telefonikõnede salvestamine kindlustussektoris

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / info@aki.ee / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Martti Merila

Õigusvaldkonna juht

Eesti Kindlustusseltside Liit

martti@lkf.ee

Teie Meie 26.08.2024 nr 1.2.-2/24/1242-9

Telefonikõnede salvestamine kindlustussektoris

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) ja Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) on pidanud läbirääkimisi

seoses telefonikõnede salvestamise toimingutega kindlustusandjate poolt. Läbirääkimiste

eesmärgiks on olnud ühtlustada kindlustusandjate praktikat ning anda soovitusi, milliseid

muudatusi oleks kindlustusandjatel vajalik sisse viia, et telefonikõnede salvestamise käigus toimuv

isikuandmete töötlemine vastaks isikuandmete kaitse nõuetele.

Lisaks telefonikõne jooksul suuliselt vahetatavatele isikuandmetele (sõltuvalt kõne sisust võivad

need olla nii tavalised kui ka eriliigilised isikuandmed) jääb telefonikõne salvestisele ka igale

inimesele ainuomane isikuanne – hääl. Hääle alusel on isik identifitseeritav sarnaselt sõrmejäljele.

Kuna telefonikõne on lihtne ja kiire võimalus informatsiooni vahetamiseks, pöördutakse telefoni

teel kindlustusandjate poole nii lepingueelse teabe saamiseks (nt olukorrad, kus isik soovib

sõlmida lepingut - kõne käigus küsitakse vajalikku teavet riskihindamiseks, teavet

kindlustusobjekti kohta ning saadud infot võetakse arvesse pakkumise koostamisel); lepingu

kehtivuse ajal (nt kahjust teavitamine, kindluslepingu ulatuse täpsustamine), kui ka üldiste

küsimustega erinevate kindlustustoodete kohta lepingut sõlmimata. Lisaks tavalistele

isikuandmetele töötlevad kindlustusandjad ka eriliigilisi isikuandmeid (terviseandmed).

Isikuandmete töötlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 ehk

isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM artiklis 5

toodud üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik, õiglane ja

andmesubjektile läbipaistev. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud

vähemalt ühe IKÜM art 6 lõikes 1 toodud seaduslike aluste eeldustest. Eriliigiliste isikuandmete

töötlemise võimalikud õiguslikud alused on toodud IKÜM art 9 lõikes 2, sealjuures ei saa

eriliigiliste isikuandmete töötlemisel tugineda õigustatud huvile. Lisaks on kindlustusandjate

isikuandmete töötlemine reguleeritud kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) §-s 218.

Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda aga seda, et isikuandmete

töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane, töötlemine peab olema õigusliku alusega ka

kooskõlas. Oluline on, et lisaks õiguslikule alusele vastaks töötlemine ka isikuandmete töötlemise

põhimõtetele - IKÜM art 5 lg 1 p c sätestab võimalikult väheste andmete kogumise ehk

minimaalsuse põhimõtte ning rõhutab ka andmetöötluse vajalikkust. IKÜM põhjenduspunktis 39

on öeldud, et isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole

mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil. Samuti on oluline järgida „säilitamise

piirangu“ põhimõtet (IKÜM art 5 lg 1 punkt e), mille kohaselt tuleks isikuandmeid säilitada vaid

seni, kuni on vajalik eesmärgi täitmiseks, mille jaoks isikuandmeid koguti.

2 (6)

Kõnede salvestamise võimalikud õiguslikud alused

a) tavalised isikuandmed

Isikuandmete kaitse üldmääruses tulenevad isikuandmete töötlemise õiguslikud alused artiklist 6.

Kuna telefonikõnede salvestamine ei kuulu kindlustusandjatele seadusest tuleneva kohustuse

hulka (IKÜM art 6 lg 1 punkt c), samuti ei salvesta kindlustusandjad kõnesid avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks (IKÜM art 6 lg 1 punkt e) ega füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks

(IKÜM art 6 lg 1 punkt d), siis on võimalikud õiguslikud alused, millele telefonikõnede

salvestamisel tugineda, nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 punkt a), lepingu täitmine (IKÜM art 6 lg 1

punkt b) ja õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg a punkt f).

Telefonikõnede salvestamisel nõusoleku alusele tuginemisel (IKÜM art 6 lg 1 punkt a) peavad

kindlustusandjad enne kõne salvestama hakkamist võtma andmesubjektidelt vabatahtliku

nõusoleku. Teadliku nõusoleku andmiseks peaks andmesubjekt olema teadlik vähemalt sellest, kes

on vastutav töötleja ja milleks kavatsetakse isikuandmeid töödelda. Nõusolekut ei tohiks lugeda

vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa ilma

kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.1

IKÜM art 6 lg 1 punkti b kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatav, kui see on vajalik

andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete

võtmiseks. Vastutav töötleja peab olema võimeline tõendama, et muudmoodi ei ole võimalik

andmetöötlust teostada, st isikuandmete töötlemine peab olema objektiivselt vajalik.

Lepingueelsete telefonikõnede salvestamise vajadus võib esineda seoses kindlustushuvi

väljaselgitamisega, millised nõuded tulevad kindlustusandjatele kindlustustegevuse seadusest

(KindlTS § 221). Lepingu kehtivuse ajal on telefonikõnede salvestamine vajalik nt tahteavalduste

tõendamiseks, kindlustuslepingu muutmise eesmärgil, kindlustusriski suurenemisest

teavitamiseks, lepingu täitmiseks vajaliku info talletamiseks, kindlustusjuhtumist teavitamisel

edastatava info talletamiseks jms.

KindlTS-s sätestatud erinormi - § 218 lg 1 punkti 1 - kohaselt on isikuandmete (v.a. eriliigiliste)

töötlemine lubatud kindlustusvõtja ja temaga seotud isikuid puudutava kindlustusriski

hindamiseks ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike muude toimingute tegemiseks, sealhulgas

automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemiseks; punkti 2 kohaselt andmesubjekti

kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks, lepingu täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

Erinevalt IKÜM art 6 lg 1 punktist b lubab nimetatud õiguslik alus töödelda ka andmesubjektiga

seotud isikute andmeid, ühtlasi annab aluse lepingu täitmise tagamise ning tagasinõuete esitamise

eesmärgil töötlemiseks.

EKSL on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kindlustuslepingu eripära tõttu toimub lepingu täitmine

sageli ka peale kindlustuslepingu lõppu, mistõttu võib olla isikuandmete töötlemine vajalik ka

lepingu lõppemise järgselt. Euroopa Kohus on lahendis C-708/18 sedastanud, et erandite

kohaldamisel tuleb töötlemise vajalikkuse tingimust hinnata koostoimes võimalikult väheste

andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõttega (IKÜM art 5 lg 1 p c).2 Seega tuleb

isikuandmete töötlemise jätkuvat vajalikkust hinnata lepingu lõppedes uuesti lähtuvalt

minimaalsuse põhimõttest. Vastav vajadus kõne säilitamiseks peale lepingu lõppu peab olema

põhjendatud.

IKÜM art 6 lg 1 punkt f lubab isikuandmete töötlemist, kui see on vajalik vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvi korral, juhul, kui andmesubjekti huvisid või põhiõiguseid ja -

vabadusi ei riivata ülemääraselt. Õigustatud huvi alust kasutavad kindlustusandjad õigusnõuete

esitamise ning tõendina kasutamise, samuti pettuse avastamise eesmärgil telefonikõnede

1 IKÜM põhjenduspunkt 42 2 EK otsus C-708/18 (ECLI:EU:C:2019:1064), 11.09.2019, p.48

3 (6)

salvestamisel ja säilitamisel. Töötlemine saab toimuda õigustatud huvi alusel juhul, kui

kindlustusandja on konkreetset olukorda analüüsides jõudnud järeldusele, et kindlustusandja huvid

kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused.

Ühe õigustatud huvi alusel telefonikõnede salvestamise eesmärgina on toonud kindlustusandjad

välja ka töötajate turvalisuse tagamise. Kõne salvestamine on isikuandmete töötlemise toiming,

mille tulemusena tekkiv isikuandmete kogum (kõnesalvestis) võib küll teatud juhtudel osutuda

vajalikuks õigusnõuete esitamisel, kuid jääb arusaamatuks, mil moel tagab kõnesalvestise

olemasolu ettevõtte töötajate turvalisuse. Seetõttu ei pea AKI antud eesmärgil salvestamist

põhjendatuks.

b) eriliigilised isikuandmed

Eriliigiliste isikuandmete (sh terviseandmete) töötlemine on võimalik ainult mõne IKÜM art 9

lõikes 2 toodud õigusliku aluse kehtivuse korral. Sealjuures on osade IKÜM art 9 lõikes 2 toodud

õiguslike aluste puhul nõutav riigisisene lisaregulatsioon.

IKÜM art 9 lg 2 punkti a kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine lubatav andmesubjekti

selgesõnalise nõusoleku puhul. Seega kui andmesubjektilt võetakse enne kõne salvestamist

selgesõnaline nõusolek ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil isikuandmete töötlemiseks, saavad

kindlustusandjad sellele õiguslikule alusele tugineda.

KindlTS § 218 lg 2 sisaldab erinormi, mille kohaselt on kindlustusandjatele lubatud

terviseandmete töötlemine, kui kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus sõlmida

kindlustusleping (p. 1); kui see on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise

kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks (p. 2); kui

kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle

ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti

terviseseisundi või puude kohta (p. 3). Seega on terviseandmeid sisaldavate telefonikõnede

salvestamisel kindlustusandjatel võimalik tugineda KindlTS § 218 lõikele 2 esiteks eeldusel, et

töötlemine toimub punktides 1-3 toodud eesmärkidel. Lisaks aga peab töötlemine (kõnede

salvestamine ja säilitamine) olema kooskõlas ka „vajalikkuse“ põhimõttega. Juhime tähelepanu,

et KindlTS § 218 lg 2 lubab töödelda vaid terviseandmeid (mitte kõiki eriliigilisi isikuandmeid),

samuti ei kata KindlTS ajavahemikku, mil andmesubjekt on pöördunud kindlustusandja poole

pakkumuse saamiseks, kuid lepingut ei ole veel osapoolte vahel sõlmitud ehk KindlTS ei anna

alust terviseandmete töötlemiseks enne kindlustuslepingu sõlmimist. Sellisel juhul saab töötlemine

tugineda andmesubjekti selgesõnalisele nõusolekule (IKÜM art 9 lg 2 punkti a).

IKÜM art 9 lg 2 punktid b (tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna

õigusest tulenevate kohustused ja eriõigused), g (olulise avaliku huviga seotud põhjused), h

(ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjused), i (rahvatervise valdkonna avalik huvi),

j (avalikes huvides toimuv arhiveerimine, teadus- või ajaloouuringud) eeldavad neile tuginemisel

siseriikliku lisaregulatsiooni olemasolu, samuti ei ole mitmed töötlemise eesmärgid kooskõlas

kindlustusandjate tavapäraste eesmärkidega telefonikõnede salvestamisel.

IKÜM art 9 lg 2 punkt c (füüsilise isiku eluliste huvide kaitse) ja punkt d (poliitiline, filosoofiline,

religioosne tegevus) ei vasta kindlustusandjate eesmärkidele ega ole seega samuti õiguslike

alustena kohaldatavad. IKÜM art 9 lg 2 punktis e toodud erand lubab töödelda selliseid eriliigilisi

isikuandmeid, mille andmesubjekt on ilmselgelt avalikustanud. Isegi, kui andmesubjekt esitab

kindlustusandjale vabatahtlikult telefonikõnes eriliigilisi isikuandmeid, ei saa seda tõlgendada

teadliku avalikustamisena kõne salvestamise eesmärgil. Avaldatud andmete töötlemine nõuab

eraldi nõusoleku võtmist andmesubjektilt. Kui eriliigilisi isikuandmeid avaldatakse telefonikõne

ajal isiku poolt juhuslikult ning ette planeerimata ning salvestise säilitamiseks ei esine muud

õiguslikku alust, tuleb kõnesalvestis kustutada esimesel võimalusel.

4 (6)

IKÜM art 9 lg 2 punkt f lubab isikuandmete töötlemist, kui see on vajalik õigusnõuete

koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Seega saavad kindlustusandjad vastavatel juhtudel

sellele õiguslikule alusele tugineda.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise puhul ei saa erinevalt tavalistest isikuandmetest tugineda

õigustatud huvile.

Tähelepanekud ja soovitused

Kõnede eristamine nende salvestamise eesmärgi järgi

Kindlustusandjad salvestavad telefonikõnesid mitmetel erinevatel eesmärkidel3:

- Lepingu sõlmimine, sh kindlustushuvi väljaselgitamine

- Lepingu täitmine

- Õigusnõuete esitamine, tõendina kasutamine

- Pettuste avastamine, sh töötajate turvalisuse tagamine4

- Kvaliteedi tagamine ja koolitused

Üheks isikuandmete töötlemise põhimõtteks on „võimalikult väheste andmete kogumine“, st

töödeldakse vaid isikuandmeid, mis on vajalikud nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (IKÜM

art 5 lg 1 punkt c). Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ei vasta valimatult kõikide

telefonikõnede salvestamine IKÜM-st tulenevale põhimõttele koguda vaid neid andmeid, mis on

konkreetse eesmärgi seisukohalt vajalikud. Selleks, et töötlemine vastaks „võimalikult väheste

andmete kogumine“ põhimõttele, on esmalt vaja andmetöötlejal hinnata, kas ning millise

konkreetse eesmärgi täitmiseks on kõne salvestamine vajalik. Vastavalt salvestamise eesmärgile

on võimalik tuvastada salvestamise õiguslik alus ning määrata ka salvestise säilitamise tähtaeg.

Olukord, mil kõik kõned salvestatakse ning alles hiljem selgub, kas üldse ja millisel eesmärgil neid

salvestisi vaja läheb, ei ole IKÜM-i põhimõtetega kooskõlas. Kõikide kõnede salvestamise

tulemusena tekib andmetöötlejal suur hulk töödeldavaid isikuandmeid, mille säilitamiseks ei

pruugi olla vajadustki. Seega peaksid kindlustusandjad kaaluma erinevate tehniliste lahenduste ja

süsteemide kasutuselevõttu, mis võimaldaksid kõnesid eristada sõltuvalt nende sisust ning

salvestamise eesmärgist. Lisaks võiks salvestamine olla paindlikum - klienditeenindajatel võiksid

olla laiemad volitused otsustamaks kõne salvestamise vajaduse üle ka kõne ajal (sõltuvalt kõne

sisust) ning võimalus otsustada salvestise säilitamise või kustutamise üle (nt olukordades, kus

andmesubjekt ei anna nõusolekut kõne salvestamiseks). EKSL hinnangul on kindlustusandjate

praktika siinkohal täna erinev, kuid kõnede eristamine toimub.5

Probleemseks võivad kujuneda olukorrad, mil telefonikõne salvestamise eesmärk ja vajadus ei ole

kõne toimumise ajal selge. Näiteks juhtudel, mil kindlustusandjaga telefoni teel suhtleval

andmesubjektil ei ole kindlustuslepingut sõlmitud, ühtlasi ei ole kõne käsitletav lepingueelsete

läbirääkimistena ega lõpe pakkumise tegemisega või lepingu sõlmimisega. Tekib küsimus, kas

sellise kõne salvestamiseks ja säilitamiseks on üldse vajadust ja kui on, siis mis eesmärgil.

Võimalik, et kindlustusandja peab kõnesalvestist oluliseks koolitusmaterjaliks või on kõne puhul

kahtlused petturlikeks tegevustest. Siinkohal võib aga olla kindlustusandjatel vajalik lahti

mõtestada ning hinnata, milliste kriteeriumite alusel ja millal sellised vajadused kõne

salvestamiseks ning säilitamiseks tuvastatakse.

3 EKSL poolt läbirääkimiste käigus esitatud eesmärgid 4 AKI hinnangul ei taga kõnesalvestis töötajate turvalisust 5 Levinumaks viisiks on see, et sissehelistamisel palutakse kliendil valida, mis teemal klient tahab rääkida (nt „kindlustusjuhtumiga seotud küsimused, vali 1“ , Genesyson-premises lahendus). Samuti kasutatakse erinevaid telefoninumbreid – nt kahjukäsitlusel on oma number, võimaldatakse töötajal kõne põhjal otsustada salvestamine, jne.

5 (6)

„Säilitamise piirang“

Vastavalt isikuandmete töötlemise põhimõtetele tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et

isikuandmed säilitatakse vaid seni, kuni on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid

töödeldakse (IKÜM art 5 lg 1 p e). Salvestiste säilitamine nö „igaks-juhuks“ ei ole kooskõlas

IKÜM-st tuleneva säilitamise piirangu põhimõttega. Kuigi lepingulise suhte puhul saab

kindlustusandja tugineda isikuandmete säilitamisel ka TsÜS-s ja teistes seadustes sätestatud

aegumistähtaegadele, tuleb kõnesalvestise säilitamise vajadust hinnata olenevalt kõnesalvestise

sisust eraldiseisvalt. Kui kõne tegemise järgselt ilmneb, et salvestis ei oma mingit väärtust, tuleks

see kustutada esimesel võimalusel. Näiteks olukorras, mil konkreetne kõnesalvestis on olnud

vajalik lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks, ei pruugi salvestis omada väärtust

kogu lepingu kehtivuse aja vältel ning seega ei pruugi salvestise edasine säilitamine olla vajalik.

Kindlustusandjatel tuleb määrata kindlaks kõnesalvestiste säilitustähtajad lähtuvalt nende

säilitamise eesmärgist ja õiguslikust alusest ning korraldada salvestiste kustutamine või

anonümiseerimine säilitustähtaja saabumisel. Tähtaegade määramisel tuleks arvesse võtta

säilitamise piirangu põhimõtet.

Salvestamine koolitushuvi eesmärgil

Kindlustusandjad tuginevad telefonikõnede salvestiste kasutamisel koolituste läbiviimiseks

kvaliteedi tagamise eesmärgil õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 punkt f) alusele. Kõnesalvestistel

on kindlustusandjate praktikas oluline roll teeninduse kvaliteedi hindamisel ja parendamisel, mis

tagab kvaliteetse ja nõuetele vastava klienditeeninduse ning EKSL hinnangul ei oleks eemaldatud

isikuandmetega salvestistega võimalik saavutada kõiki kvaliteedi tagamise protsessi eesmärke.

Kõnesalvestistega kontrollitakse näiteks müügiprotsessi vastavust seadusele ja sisemistele

nõuetele, sh kindlustushuvi väljaselgitamist, lepingute müügi ja pikendamisega seotud protsessi

järgimist ja korrektsust, toodete tundmise põhjalikkust jne. Kontrollide läbiviimiseks võib olla

vajalik kontrollida nii esmast müügikõnet kui sama lepingu haldamisel tehtud kõnesid üheskoos.

Samuti kontrollitakse kõnesalvestisi kliendi kindlustusajalooga seotud protsesside kaardistamiseks

eesmärgiga parandada protsesse läbi kliendi eluea. Kuigi kindlustusandjatel on huvi kasutada

isikuandmetega kõnesalvestisi kvaliteedi tagamise eesmärgil, on AKI hinnangul võimalik sama

eesmärki saavutada ka ilma isikuandmeteta salvestistega ning seda tuleks eelistada. Juhul, kui

telefonikõne salvestis puhastatakse isikuandmetest ning muudetakse tuvastamatuks isikute hääl,

siis ei ole edasised salvestistega tehtavad toimingud sellisel kujul enam käsitletavad isikuandmete

töötlemisena ning isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevad nõuded ei rakendu.

Isikuandmetega salvestiste kasutamise puhul on vajalik rakendada meetmeid vähendamaks riivet

andmesubjektide huvidele või põhiõigustele ja -vabadustele. Salvestised, millel on

koolitusväärtus, tuleb välja selgitada võimalikult kiiresti (et vältida üleliigsete andmete kogumist)

ning samuti kustutada need niipea, kui need on oma eesmärgi täitnud. Lisaks peab andmesubjekt

olema teadlik sellisest töötlemisest ning vastutava töötleja õigustatud huvidest (IKÜM art 13 lg 1

punkt d) ning talle peab olema tagatud võimalus esitada vastuväiteid teda puudutavate

isikuandmete töötlemise suhtes vastavalt IKÜM artiklile 21.

Kokkuvõttes Isikuandmete vastutavate töötlejatena lasub kindlustusandjatel kohustus tagada isikuandmete

töötlemise (telefonikõnede salvestamise) vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusest ja teistest

seadusest tulenevate nõuetega. Tavaliste isikuandmete puhul on sõltuvalt eesmärgist

kindlustusandjatel võimalik tugineda IKÜM art 6 lg 1 punktidele a, b, f ning KindlTS-s sätestatud

erinormile - § 218 lg 1. Eriliigiliste isikuandmete puhul on võimalikud õiguslikud alused, millele

tugineda, IKÜM art 9 lg 2 punktid a ja f ning KindlTS § 218 lg 2. Kõnede salvestamine peab

olema vastavuses nii õigusliku alusega kui ka „võimalikult väheste andmete

kogumise“ põhimõttega. Kindlustusandjatel tuleb selgelt läbi mõelda oma protsessid, kõnede

6 (6)

salvestamise eesmärk, tegelik kasutusvajadus ja alternatiivid. Säilitustähtaja määramisel tuleks

lähtuda „säilitamise piirangu“ põhimõttest ning kustutada või anonümiseerida salvestised, mis

on oma eesmärgi täitnud.

IKÜM artiklile 13 vastav teave telefonikõne salvestamise kaudu isikuandmete kogumise kohta

tuleb teha andmesubjektidele teatavaks lühidalt kõne salvestamist alustades (salvestamise

eesmärk ning õiguslik alus) ning täiendavalt andmekaitsetingimustes (sh teave õigustatud huvi

kohta, isikuandmete vastuvõtjad, salvestiste säilitamistähtajad või nende määramise

kriteeriumid, andmesubjekti õigused jt).

Kõnede salvestamisel tuleb meeles pidada, et inimesel on IKÜM artiklist 15 tulenevalt õigus

saada oma kõnesalvestisest koopia ning andmesubjekti nõudmisel tuleb kõnesalvestis isikule

väljastada. Samuti tuleb salvestise väljastamisel arvestada kõne teise osapoole - kindlustusseltsi

töötaja - õigustega, kelle hääl on samuti salvestisel ning olema valmis kasutama tehnilisi

vahendeid töötaja hääle moonutamiseks. Kõnesalvestise väljastamisest ei saa keelduda põhjusel,

et kindlustusandjal puuduvad selleks vastavad tehnilised võimalused.

Andmekaitse Inspektsioon palub EKSL-l jagada eeltoodud seisukohti kindlustusandjatega, et

neil oleks võimalik vaadata üle oma töötlemisprotsessid ning viia sisse vajalikud muudatused.

Oluline on rõhutada, et kuigi kindlustustegevuse seadusest tulenevad sätted annavad

kindlustusandjatele aluse isikuandmete töötlemiseks, ei kata need kõiki kindlustusandjate

isikuandmete töötlemise eesmärke. Seega peavad kindlustusandjad olema veendunud, et

soovitud eesmärgil telefonikõne salvestamiseks on olemas seadusest või määrusest tulenev

õiguslik alus ning et töötlemine on vastavuses õigusliku alusega ja isikuandmete töötlemise

põhimõtetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annika Kaljula

jurist

peadirektori volitusel