Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Teie 19.12.2023 nr 5-1/4/2022-9

Meie 18.01.2024 nr 9.3-

1/23/8910-2

Aila küla Reinu katastriüksuse ja

lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks

Aila küla Reinu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeringuala asub Saue vallas Aila külas (katastriüksuse tunnus: 72701:003:0054) jäädes 11 Tallinna

ringtee, Vana-Arula tee, Arula tee ja Pikamäe tee vahelisele maa-alale. Põhja poolt piirneb katastriüksus

haljasala ja parkmetsamaaga. Naaberkinnistul (Põldmarja) paikneb ühepereelamu. Lõunast külgneb

katastriüksus maatulundusmaaga. Ida poolt piirneb osaliselt kehtiva Arula 1 maaüksuse

detailplaneeringuga, millega kavandati elamuhoonete ja tootmishoonete püstitamist. Planeeritava maa-

ala suuruseks on ca 0,5 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Reinu kinnistu 3-ks kinnistuks, millest üks kinnistu

kavandatakse kolme boksiga ridaelamu ja abihoone. Lisaks kavandatakse kinnistu külgedele kaks

transpordimaa krunti. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala tiheasustusalas ning

planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneeringu

lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu dokumendid sisaldasid muuhulgas Akukon Eesti OÜ poolt läbiviidud liiklusmüra

uuringu olemasoleva (töö nr 230870-1, 08.06.202399) ja perspektiivse olukorra (töö nr 230870-1-A,

22.08.2023) analüüsimiseks, eesmärgiga hinnata planeeringupiirkonna liiklusmüra tasemeid nii päevasel

(07-23), kui öisel (23-07) ajal. Liiklussageduse andmete vaatamiseks on kasutatud Maa-ameti

geoportaalis kaardirakenduse 2022 aasta liiklussageduste teemakihti (olemasolev olukord) ning 2040

aasta prognoositavate liiklussageduste (perspektiivne olukord) kohta.

Planeeringuala jääb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud

mürakategooriate mõistes II kategooria alale, seega tuleb tagada välisõhus leviva müra vastavus II

kategooria liiklusmüra piirväärtusele, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB)

ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Olemasolevas olukorras (2022 aasta andmete põhjal) levivad planeeritavate hooneteni päevasel

ajavahemikul teepoolsel küljel liiklusmüra tasemed kuni 59 dB ning mitte-teepoolsel küljel kuni 57 dB.

Öisel ajal levivad teepoolsel küljel liiklusmüra tasemed kuni 49 dB ja mitte-teepoolsel küljel kuni 47 dB.

Perspektiivses olukorras (2040 aastal) levivad päevasel ajavahemikul planeeritavate hooneteni teepoolsel

küljel liiklusmüra tasemed kuni 65 dB, mitte-teepoolsel küljel kuni 63 dB ning öisel ajavahemikul

teepoolsel küljel kuni 55 dB ning mitte-teepoolsel küljel kuni 53 dB.

Liiklusest põhjustatud müratasemed on perspektiivses olukorras päevasel ajavahemikul (7–23) koos 3 m

kõrguse muldvalli/mürakaitseekraaniga teepoolsel küljel kuni 54 dB ja mitte-teepoolsel küljel kuni 59

dB. Öisel ajavahemikul (23-07) mõjuvad liiklusmüratasemed koos 3 m kõrguse

muldvalli/mürakaitseekraaniga nii teepoolsel kui mitte-teepoolsel küljel kuni 49 dB.

Eeltoodust tulenevalt vastavad liiklusmüra tasemed planeeritaval alal olemasolevas olukorras nii

päeval, kui ka öösel KeM määruses nr 71 toodud normtasemele. Perspektiivses olukorras ületavad

liiklusmüra tasemed päevasel ajavahemikul mitte-teepoolsel küljel KeM määruses nr 71 toodud

2(2)

normtasemeid. Perspektiivses olukorras koos muldvalli/mürakaitseekraaniga vastavad

müratasemed KeM määruses nr 71 välja toodud normtasemetele.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib

amet tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu raames on hinnatud liiklusmüra, mis olemasolevas olukorras vastab

mürauuringu järgi planeeringualal normtasemele. Amet juhib tähelepanu, et ka liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase peab vastama normtasemele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71

§ 6 lg 3).

 Mürauuringu järgi ületavad perspektiivses olukorras liiklusmüratasemed planeeringualal KeM

määruses nr 71 toodud normtaset ning alternatiivi puhul, kus rajatakse 3 m kõrgune

muldvall/müratõkkesein, vastab liiklusmüra normtasemele Ameti hinnangul on otstarbekas

müratõkke rajamine koos planeeringu elluviimisega. Müratõke loob juba olemasolevas olukorras

elanikele parema ja vaiksema elukeskkonna ning ennetab perspektiivseid mürahäiringuid

tulevikus.  Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

päevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71

lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud : „Lähtuvalt Eesti pinnase radooniriski kaardist,

on planeeritaval alal normaalse radoonisisaldusega pinnas (30 - 50 kBq/m³).“ Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Kinnistut läbib elektriõhuliin 1-20 kV AS-50 kaitsevöönd. Ameti hinnangul tuleks eluhoonete

ning mänguväljakute paigutamist elektriõhuliinide kaitsevööndisse vältida, ennetamaks neist

tulenevaid võimalikke ohte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Väster

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5340 5462

[email protected]