Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023

käskkirja nr 221„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.

21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist

aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades

õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu

ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a

vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise

võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

2

järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse

näitaja“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse.

1.1 Toetuse andmise eesmärk

1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja

aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme

õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.

Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust

tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.

3

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning

noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi

kvaliteedijuhtimises ja teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel.

Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Ülikool.

2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine.

Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes

toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes

piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste

fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate

spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja

arenguvajadustest. Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning

jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja

analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine.

2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine.

Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse

teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist

1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Mobiilne noorsootöö hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd ja võrgustiku - ning kogukonnatööd. 6 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035.

4

ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks

tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7

toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks.

Koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlevaid analüüse ja uuringuid. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju

nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.

Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust.

Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of

Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased.

2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

7 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas,

HaridusSilm jt).

5

3. Tulemused

3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat,

korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest

on tõusnud; 3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud

tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning; 3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte

andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus.

3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele.

3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud.

3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Noorsootöö teenustes osalenute arv

(osalemiskord)

0

0

84 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 7–26-aastaste noorte

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Noorsootöö teenustes

osalenud NEET noorte arv (osalemiskord)

0

2100

10 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel

loendatakse 15–26-aastaste NEET noorte osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Teenust saanud noorte arv

(unikaalsed isikud)

0 0 1440 Loendatakse tegevuses osalenud

unikaalseid noori (kumulatiivselt). Väljundnäitaja sihttase kogu meetme

(21.4.7.2) peale on 2940, millesse antud TAT panustab 1440 osalejaga (vt ka

6

tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja tegevusele 2.2.1).

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Lähtetase

või

võrdlus-

väärtus

Võrdlus-

aasta

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugimeetmetes

osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on

väljunud NEET noore staatusest (%

osalejatest)

68%

2016– 2020

65%

Vahe- ja lõpparuannete alusel

hinnatakse NEET noore staatusest väljunud noorte osakaalu kõigist noortest, kes on vastavat teenust saanud

ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud.

TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.1. noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid

rakendavate omavalitsuste

osakaal arenguprogrammis osalenud

omavalitsustest

0

0

50%

Toetuse saaja aruanded.

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.2.

NEET staatuses noorte toetamine.

Noorsootöö teenustes osalenud

NEET noorte arv

0

2100

10 000

Näitaja ühtib rakenduskava ja

meetmete nimekirja näitajaga

Väljundnäitaja

tegevustele 2.1.4. ja 2.2.2. kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused.

Loodud ja ellu

viidud kommunikatsiooni- strateegia

0

0

1

Vahe- ja

lõpparuannete alusel hinnatakse kommunikatsiooni-

strateegia elluviimist.

Väljundnäitaja

tegevusele 2.2.1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste

elluviimine.

Teenust saanud

noorte arv

0

0

1440

Loendatakse

unikaalseid isikuid (kumulatiivselt). Panustab meetmete

7

nimekirja väljund- näitajasse.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 5.2 Punktis 2.1. toodud tegevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja

Tallinna Ülikool ning tegevuse 2.1.3. puhul lisaks Statistikaamet ja Tartu Ülikool.

6. Sihtrühm

6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET-

staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18- aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse

omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute

teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt.

6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased , haridus- ja

noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on

70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.1.1. Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

4 048 076

2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 029 255

8

2.1.3. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine

2 915 066

2.1.4. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 120 235

Horisontaalsed tegevused 525 364

EELARVE KOKKU 12 637 996

8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte

vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925.

Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.2.1. Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine

973 984

2.2.2. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 9 765

Horisontaalsed tegevused 42 668

EELARVE KOKKU 1 026 417

9. Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud:

9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja

3−6; 9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud;

9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud

meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge,

subtiitrite lisamine);

9

9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste

lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud; 9.2.10 välislähetustega seotud kulud;

9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 9.2.12 alategevuses 2.1.3 noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning

eksperimentaalanalüüside läbiviimise kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühel eelarveaastal lepingujärgselt teostatud töö eest on 26 000 eurot. 9.2.13 alategevuse 2.1.3 elluviimisel juhtimislaua IT-arenduste kulud, mis on elluviijaga kokku

lepitud ja kajastuvad aastases tegevuskavas.

9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste

elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT

tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10.5 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel maksab elluviija partnerile Statistikaamet tehtud tegevuste, v.a

juhtimislaua IT-arendus, eest eelarveaasta kohta kord aastas ühikuhinna alusel 26 000 eurot.. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt

tehtust. 10.6 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel hüvitab elluviija partnerile Statistikaamet juhtimislaua IT-arenduste

kulud tegelike kulude alusel kumulatiivses summas kuni 60 000 eurot.

10

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud:

11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus;

11.1.2 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade

lõikes; 11.1.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva

jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist; 11.1.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning

mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.2 Partneri kohustused

11.2.1 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema

kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3.3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või

ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning

puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi

11

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7 Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub järgmistele punktis 2 nimetatud (ala)tegevustele ja sihtrühmadele eeldusel, et nimetatud koolitus- või arenguprogrammid kestavad üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta:

12.7.1 Tegevus 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine – kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis osalevad spetsialistid .

12.7.2 Tegevus 2.1.2 NEET-staatuses noorte toetamine – arenguprogrammis osalevad spetsialistid. 12.7.3 Tegevus 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine – Youth Aware of

Mental Health koolitusel osalevad spetsialistid. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

MINISTRI KÄSKKIRI

26.08.2024 nr 1.1-2/24/256

Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a

käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed

noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja

NEET-staatuses noortele tugimeetmete

pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadussministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule

sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri).

Käskkirja lisa muutmisel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, lisada tegevuse „Noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. See tagab koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajaliku teaduspõhise kompetentsi. Teiseks, rakendada tegevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“

partneri Statistikaameti jaoks aastane ühikuhind, et optimeerida elluviimisega kaasnevat halduskulu. Lisaks tehakse muudatusi õigusselguse tagamiseks - viiakse meetme nimetus

vastavusse Vabariigi Valitsuse korralduses muudetuga, eristatakse eelarves horisontaalsete tegevuste kaudsed kulud, täpsustatakse väljundnäitajate sõnastust ning andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja sihtrühmi ning tehakse üksikuid keelelisi parandusi.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid: noortevaldkonna kvaliteedi ja seire juht Tuulikki

Sillajõe ([email protected], tel 735 0746), noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Riin Tamm ([email protected], tel 735 0133), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni

osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis

Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234) ning strateegia- ja

finantsosakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirjaga muudetakse kehtivaid toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ja käskkirja lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

Punktides 1. ja 8.2. muudetakse meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

nimetust vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse 2021-2027 meetmete nimekirja muudatusele. Esialgne nimetus oli „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ , uus nimetus on „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“.

Punktis 2.1 lisatakse tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. Muudatus on vajalik, et viia tegevus kooskõlla haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr 321 kinnitatud haridus- ja noortevaldkonna

töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, milles on kokku lepitud täiendusõppe korraldamise üldised põhimõtted ning erinevate osapoolte rollid ja vastutus. Kontseptsiooni kohaselt

korraldavad prioriteetsetel teemadel riigi rahastatavat täiendusõpet peamiselt õpetajakoolituse ja noortevaldkonna alase koolituse eest vastutavad ülikoolid. Ülikoolide kompetentsi kasvatamisega tagatakse täiendusõppega seotud tegevuste jätkusuutlikkus

2

ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Tulenevalt kõrgharidusseaduse §

20 lõikest 2 on ülikoolidele lisaks õppetöö läbiviimisele antud ülesanne edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid

teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Tallinna Ülikooli nimetamisega tegevuse 2.1.1 partneriks tagatakse koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajalik teaduspõhine kompetents. Partnerina on Tallinna Ülikooli ülesanne välja

töötada ja läbi viia kvaliteedijuhtimise koolitusprogramm kohalikul tasandil noortevaldkonna juhtimisega seotud osapooltele. Koolitusprogrammi eesmärk on anda teadmised

kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oskused nende rakendamiseks noortevaldkonna teenuste kujundamisel ja kvaliteedi parendamisel. Programmile seatud eesmärkide saavutamiseks kaasab Tallinna Ülikool vajalikku kompetentsi ja teeb koostööd Tartu Ülikooliga. Nimetatud

kahes ülikoolis korraldatakse noorsootöötajate kõrgharidusõpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis bakalaureusetasemel).

Punktis 2.1.3. eemaldatakse nõue koostada ja avaldada noorte või noortevaldkonna seisundit

käsitlev analüüs vähemalt kord aastas. Oluline ei ole tehtud analüüside ja uuringute tellimise

sagedus, vaid sihipärasus. Seega võib olla vajalik mõnel aastal keskenduda analüüside ja uuringute ettevalmistamisele ja mõnel aastal võib ilmuda mitu analüüsi.

Punktis 2.2.2. eemaldatakse sõnad „partnerid ja“, sest meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga

kooskõlas oleva sekkumise puhul ei ole partnereid ja seetõttu puudub ka vajadus neid

kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel nõustada.

Punkti 3.3 lisatakse meetme 21.4.7.2. väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv“. Ülevaate selle meetmete nimekirja väljundnäitaja mõõtmismetoodikast, sihttasemete seadmise alustest ning raporteerimise korrast leiab perioodi 2021–2027 näitajate metoodikast (näitaja pass

VVV11), mis on Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas.

Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse 2.1.2 „NEET -staatuses noorte toetamine“ meetmete nimekirja tulemusnäitaja kohta esitatud selgitavat teavet selliselt, et oleks arusaadav, et

tulemusnäitajaga loendatakse noori, kes on teenust saanud, teenusest väljunud ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud.

Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate tabelis tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ näitaja nimetust ja mõõtühikut,

asendades „Teenusstandardit rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ sõnastusega „Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid rakendavate

omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ ning tegevuse 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ selgitavat teavet nii, et oleks aru saada, et väljundnäitajaga loendatakse teenust saanud unikaalseid isikuid ning et just see väljundnäitaja

panustab meetme 21.4.7.2 väljundnäitajasse, mille sihttase on 2940, 1440 osalejaga. Ühtlasi viiakse näitaja nimetus kooskõlla meetmete nimekirja vastava näitajaga: „Teenust saanud

noorte arv“.

Punktis 5.2 nimetatakse Tallinna Ülikool tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks.

Punkt 5.3 eemaldatakse, kuna tegevuse 2.1.1 elluviimiseks täiendavate partneri(te) leidmiseks

konkurssi ei korraldata, vaid tugitegevuste elluviimiseks korraldab elluviija riigihanke. Hanke võitja peab tagama teenuse pakkujatele vajaliku tugisüsteemi, sh viima läbi projektikonkursi, et suurendada nende võimekust kvaliteediga seotud parendustegevuste elluviimisel.

3

Punkti 8.1. tabelis 2 tõstetakse tegevuste 2.1.1., 2.1.2. ja 2.1.3. eelarvetest välja horisontaalsete

tegevuste kaudsed kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuste eelarvetesse (kokku

summas 78 805 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu.

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Kinnitatud

eelarve Muudatus

Lõplik

eelarve

2.1.1. Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine 4 074 677 -26 601 4 048 076

2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 062 303 -33 048 5 029 255

2.1.3. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine 2 934 222 -19 156 2 915 066

2.1.4. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused 120 235 0 120 235 Horisontaalsed tegevused 446 559 78 805 525 364

EELARVE

KOKKU 12 637 996 0 12 637 996

Punkti 8.2. tabelis 3 tõstetakse tegevuse 2.2.1. eelarvest välja horisontaalsete tegevuste kaudsed

kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuse eelarvesse (6400 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme

21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu.

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Kinnitatud

eelarve Muudatus

Lõplik

eelarve

2.2.1. Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine 980 384 -6 400 973 984

2.2.2. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused 9 765 0 9 765

Horisontaalsed tegevused 36 268 6 400 42 668

EELARVE

KOKKU 1 026 417 0 1 026 417

Lisatakse punktid 9.2.12, 9.2.13, 10.5 ja 10.6, millega sätestatakse, et tegevuse 2.1.3 „Noortevaldkonna seire- ja anlüüsisüsteemi tugevdamine“ elluviija partneri Statistikaameti tegevuste kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. Aastane ühikuhind on 26 000 eurot.

Ühikuhinnana Statistikaametile makstav summa on lõplik tasu noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise eest. Muid kulusid,

mis Statistikaametil nende ülesannete täitmisel tekivad , ühikuhinnale lisaks ei hüvitata, v.a eraldi kokku leppel noorteseire juhtimislaua IT-arenduse kulud kuni 60 000 eurot. Ühikuhinda makstakse eelarveaasta kohta kord aastas. Kui eelarveaasta jääb lühemaks kui kalendriaasta,

siis vähendatakse ühikuhinda proportsionaalselt. Väljamakse aluseks on Statistikaameti esitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt

tehtust. Ühikuhinda, mida makstakse abikõlblikkuse perioodil tegevuse kulude hüvitamiseks korrigeeritakse põhjendatud vajadusel võttes lähtekohaks lõppenud, eelnenud või eelnevate kalendriaastate tegeliku palgakasvu ning vastavale aastale prognoositud palgakasvu positiivse

4

muudu. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud

tegevuste käigus tekkivaid kulusid.

Punktis 11.1 eemaldatakse elluviija kohustus esitada punktis 11.1.2 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid pärast kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele.

Rakendusüksus ei vaja enda ülesannete täitmiseks elluviija aastast eelarvet ja tegevuskava, mistõttu ei ole põhjendatud kohustada elluviijat neid dokumente rakendusüksusele esitama.

Punkti 11.1.2 eemaldamise tõttu muutub punktis 11.1 loetelu ühe punkti võrra lühemaks.

Punktist 11.1 viiakse partneri kohustused eraldi punkti 11.2, sest punktis 11.1. reguleeritakse elluviija kohustusi, mistõttu selles loetelus ei saa olla punktis 11.1.8. sätestatud partneri kohustus. Seetõttu jääb punktis 11.1 loetelu veel ühe punkti võrra lühemaks.

Punktides 12.1 ja 12.2 eemaldatakse elluviija kohustus esitada rakendusasutusele aruandeid e-

kirja teel. Et vältida halduskoormust ja dubleerimist, esitatakse aruanded e-keskkonna kaudu ainult rakendusüksusele ning rakendusasutus saab need kätte e-keskkonnast.

Punktis 12.7 täiendatakse ESF+ osalejate andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja

sihtrühmi, kuna on selgunud, et ka tegevuste 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ ja 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames

läbiviidavad koolitusprogrammid ja nendes osalejad vastavad tunnustele, mis tingivad ESF+ ühisnäitajate andmekorje kohustuslikkuse. Ühtlasi täpsustatakse, et andmekorje kohustus kohaldub vaid sellistele koolitustegevustele, mille kestus ületab 32 akadeemilist tundi.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused

Käskkirja teksti muudetakse kooskõlas haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, mille rakendamise oodatavaks tulemuseks on mh täiendusõppe süsteemi sihipärane ja efektiivne juhtimine. Nimetatud tulemuse saavutamiseks on kontseptsiooni

koostamise käigus osapooltega kokku lepitud nende rollid ja vastutus ning ressursside jaotamise põhimõtted. Ülikoolide kompetentsi kaasamise ja kasvatamisega tagatakse täiendusõppega

seotud tegevuste jätkusuutlikkus ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Statistikaametile aastase ühikuhinna rakendamisega vähendatakse elluviimisega kaasnevaid halduskulusid. Lisaks ajakohastatakse käskkirja teksti, et oleks tagatud õigusselgus.

Täiendavaid kulutusi käskkirja muudatused kaasa ei too.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. See tagab noorteseire juhtimislaual järjepideva andmete avaldamise ja sellega Statistikaametile andmekogumise ja avaldamisega

seotud kulude katmise aastase ühikuhinna alusel terve kalendriaasta eest. Samuti on vaja tagada Tallinna Ülikoolis koolitusprogrammi väljatöötamine 2024. aasta sügiseks, et kindlustada toetuste andmise tingimuste väljundnäitajate sihttasemete saavutamine.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile.

5

Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023

käskkirja nr 221„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt meetme 21.4.5.1. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise “Noorsootöö

meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja meetme 21.4.7.2. rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.

21.4.5.1 kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist

aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades

õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega sama poliitikaeesmärgi ja prioriteedi erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu

ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a

vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise

võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

2

järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse

näitaja“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse.

1.1 Toetuse andmise eesmärk

1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja

aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist. 1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme

õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.

Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust

tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.

3

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning

noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi

kvaliteedijuhtimises ja teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel.

Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna Ülikool.

2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine.

Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes

toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET- staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes

piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste

fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate

spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja

arenguvajadustest. Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning

jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja

analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine.

2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine.

Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse

teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist

1 Kohalikud omavalitsused. 2 Näiteks huvikoolid, noortekeskused, noorteühingud jne. 3 Näiteks noorsootöö ja huvihariduse esindusorganisatsioonid. 4 NEET – not in employment, education, or training (ingl k). Noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitustel. 5 Mobiilne noorsootöö hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd ja võrgustiku - ning kogukonnatööd. 6 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi ülesehitus on kirjeldatud Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035.

4

ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks

tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7

toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks.

Koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlevaid analüüse ja uuringuid. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju

nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste

elluviimist:

2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.

Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust.

Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of

Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased.

2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja

muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

7 Elluviija ja partnerite hallatavad olemasolevad keskkonnad (näiteks noorteseire juhtimislauad, noorteuuringute andmebaas,

HaridusSilm jt).

5

3. Tulemused

3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat,

korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski; 3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest

on tõusnud; 3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud

tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning; 3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte

andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus.

3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele.

3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud.

3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist

mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Noorsootöö teenustes osalenute arv

(osalemiskord)

0

0

84 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 7–26-aastaste noorte

osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Noorsootöö teenustes

osalenud NEET noorte arv (osalemiskord)

0

2100

10 000

Vahe- ja lõpparuannete alusel

loendatakse 15–26-aastaste NEET noorte osaluskordi (mitte unikaalseid isikuid), kumulatiivselt.

Teenust saanud noorte arv

(unikaalsed isikud)

0 0 1440 Loendatakse tegevuses osalenud

unikaalseid noori (kumulatiivselt). Väljundnäitaja sihttase kogu meetme

(21.4.7.2) peale on 2940, millesse antud TAT panustab 1440 osalejaga (vt ka

6

tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja tegevusele 2.2.1).

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Lähtetase

või

võrdlus-

väärtus

Võrdlus-

aasta

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugimeetmetes

osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on

väljunud NEET noore staatusest (%

osalejatest)

68%

2016– 2020

65%

Vahe- ja lõpparuannete alusel

hinnatakse NEET noore staatusest väljunud noorte osakaalu kõigist noortest, kes on vastavat teenust saanud

ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud.

TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2022)

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.1. noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid

rakendavate omavalitsuste

osakaal arenguprogrammis osalenud

omavalitsustest

0

0

50%

Toetuse saaja aruanded.

Väljundnäitaja tegevusele 2.1.2.

NEET staatuses noorte toetamine.

Noorsootöö teenustes osalenud

NEET noorte arv

0

2100

10 000

Näitaja ühtib rakenduskava ja

meetmete nimekirja näitajaga

Väljundnäitaja

tegevustele 2.1.4. ja 2.2.2. kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused.

Loodud ja ellu

viidud kommunikatsiooni- strateegia

0

0

1

Vahe- ja

lõpparuannete alusel hinnatakse kommunikatsiooni-

strateegia elluviimist.

Väljundnäitaja

tegevusele 2.2.1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste

elluviimine.

Teenust saanud

noorte arv

0

0

1440

Loendatakse

unikaalseid isikuid (kumulatiivselt). Panustab meetmete

7

nimekirja väljund- näitajasse.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 5.2 Punktis 2.1. toodud tegevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ja

Tallinna Ülikool ning tegevuse 2.1.3. puhul lisaks Statistikaamet ja Tartu Ülikool.

6. Sihtrühm

6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET-

staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18- aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse

omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute

teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt.

6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme õpilased , haridus- ja

noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on

70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.1.1. Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

4 048 076

2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 029 255

8

2.1.3. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine

2 915 066

2.1.4. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 120 235

Horisontaalsed tegevused 525 364

EELARVE KOKKU 12 637 996

8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte

vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925.

Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve

2.2.1. Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine

973 984

2.2.2. Kommunikatsiooni- ja

teavitustegevused 9 765

Horisontaalsed tegevused 42 668

EELARVE KOKKU 1 026 417

9. Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud:

9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja

3−6; 9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud;

9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud

meenetele; 9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge,

subtiitrite lisamine);

9

9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud; 9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste

lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud; 9.2.10 välislähetustega seotud kulud;

9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 9.2.12 alategevuses 2.1.3 noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning

eksperimentaalanalüüside läbiviimise kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühel eelarveaastal lepingujärgselt teostatud töö eest on 26 000 eurot. 9.2.13 alategevuse 2.1.3 elluviimisel juhtimislaua IT-arenduste kulud, mis on elluviijaga kokku

lepitud ja kajastuvad aastases tegevuskavas.

9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;

9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste

elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3.

10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse

määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1.

10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT

tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 10.5 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel maksab elluviija partnerile Statistikaamet tehtud tegevuste, v.a

juhtimislaua IT-arendus, eest eelarveaasta kohta kord aastas ühikuhinna alusel 26 000 eurot.. Makse aluseks on partneri koostatud, elluviija ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt

tehtust. 10.6 Tegevuse 2.1.3 elluviimisel hüvitab elluviija partnerile Statistikaamet juhtimislaua IT-arenduste

kulud tegelike kulude alusel kumulatiivses summas kuni 60 000 eurot.

10

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud:

11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus;

11.1.2 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele; 11.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade

lõikes; 11.1.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva

jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist; 11.1.6 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning

mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana; 11.1.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.2 Partneri kohustused

11.2.1 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema

kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3.3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või

ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning

puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas

aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi

11

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7 Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub järgmistele punktis 2 nimetatud (ala)tegevustele ja sihtrühmadele eeldusel, et nimetatud koolitus- või arenguprogrammid kestavad üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta:

12.7.1 Tegevus 2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine – kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis osalevad spetsialistid .

12.7.2 Tegevus 2.1.2 NEET-staatuses noorte toetamine – arenguprogrammis osalevad spetsialistid. 12.7.3 Tegevus 2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine – Youth Aware of

Mental Health koolitusel osalevad spetsialistid. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning

rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

MINISTRI KÄSKKIRI

26.08.2024 nr 1.1-2/24/256

Haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a

käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed

noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja

NEET-staatuses noortele tugimeetmete

pakkumiseks“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadussministri 15. augusti 2023. a käskkirja nr 221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule

sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ (edaspidi ka käskkiri).

Käskkirja lisa muutmisel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, lisada tegevuse „Noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. See tagab koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajaliku teaduspõhise kompetentsi. Teiseks, rakendada tegevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“

partneri Statistikaameti jaoks aastane ühikuhind, et optimeerida elluviimisega kaasnevat halduskulu. Lisaks tehakse muudatusi õigusselguse tagamiseks - viiakse meetme nimetus

vastavusse Vabariigi Valitsuse korralduses muudetuga, eristatakse eelarves horisontaalsete tegevuste kaudsed kulud, täpsustatakse väljundnäitajate sõnastust ning andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja sihtrühmi ning tehakse üksikuid keelelisi parandusi.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid: noortevaldkonna kvaliteedi ja seire juht Tuulikki

Sillajõe ([email protected], tel 735 0746), noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Riin Tamm ([email protected], tel 735 0133), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni

osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis

Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234) ning strateegia- ja

finantsosakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirjaga muudetakse kehtivaid toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) ja käskkirja lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

Punktides 1. ja 8.2. muudetakse meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise

nimetust vastavalt Vabariigi Valitsuse korralduse 2021-2027 meetmete nimekirja muudatusele. Esialgne nimetus oli „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ , uus nimetus on „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“.

Punktis 2.1 lisatakse tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks Tallinna Ülikool. Muudatus on vajalik, et viia tegevus kooskõlla haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr 321 kinnitatud haridus- ja noortevaldkonna

töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, milles on kokku lepitud täiendusõppe korraldamise üldised põhimõtted ning erinevate osapoolte rollid ja vastutus. Kontseptsiooni kohaselt

korraldavad prioriteetsetel teemadel riigi rahastatavat täiendusõpet peamiselt õpetajakoolituse ja noortevaldkonna alase koolituse eest vastutavad ülikoolid. Ülikoolide kompetentsi kasvatamisega tagatakse täiendusõppega seotud tegevuste jätkusuutlikkus

2

ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Tulenevalt kõrgharidusseaduse §

20 lõikest 2 on ülikoolidele lisaks õppetöö läbiviimisele antud ülesanne edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid

teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Tallinna Ülikooli nimetamisega tegevuse 2.1.1 partneriks tagatakse koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks vajalik teaduspõhine kompetents. Partnerina on Tallinna Ülikooli ülesanne välja

töötada ja läbi viia kvaliteedijuhtimise koolitusprogramm kohalikul tasandil noortevaldkonna juhtimisega seotud osapooltele. Koolitusprogrammi eesmärk on anda teadmised

kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oskused nende rakendamiseks noortevaldkonna teenuste kujundamisel ja kvaliteedi parendamisel. Programmile seatud eesmärkide saavutamiseks kaasab Tallinna Ülikool vajalikku kompetentsi ja teeb koostööd Tartu Ülikooliga. Nimetatud

kahes ülikoolis korraldatakse noorsootöötajate kõrgharidusõpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis bakalaureusetasemel).

Punktis 2.1.3. eemaldatakse nõue koostada ja avaldada noorte või noortevaldkonna seisundit

käsitlev analüüs vähemalt kord aastas. Oluline ei ole tehtud analüüside ja uuringute tellimise

sagedus, vaid sihipärasus. Seega võib olla vajalik mõnel aastal keskenduda analüüside ja uuringute ettevalmistamisele ja mõnel aastal võib ilmuda mitu analüüsi.

Punktis 2.2.2. eemaldatakse sõnad „partnerid ja“, sest meetme 21.4.7.2 rakenduskavaga

kooskõlas oleva sekkumise puhul ei ole partnereid ja seetõttu puudub ka vajadus neid

kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel nõustada.

Punkti 3.3 lisatakse meetme 21.4.7.2. väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv“. Ülevaate selle meetmete nimekirja väljundnäitaja mõõtmismetoodikast, sihttasemete seadmise alustest ning raporteerimise korrast leiab perioodi 2021–2027 näitajate metoodikast (näitaja pass

VVV11), mis on Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas.

Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse 2.1.2 „NEET -staatuses noorte toetamine“ meetmete nimekirja tulemusnäitaja kohta esitatud selgitavat teavet selliselt, et oleks arusaadav, et

tulemusnäitajaga loendatakse noori, kes on teenust saanud, teenusest väljunud ja kellel on teenusest väljumisest möödas 6 kuud.

Punktis 3.3 täpsustatakse tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate tabelis tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ näitaja nimetust ja mõõtühikut,

asendades „Teenusstandardit rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ sõnastusega „Teenusstandardite piloteerimise järgselt standardeid rakendavate

omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“ ning tegevuse 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ selgitavat teavet nii, et oleks aru saada, et väljundnäitajaga loendatakse teenust saanud unikaalseid isikuid ning et just see väljundnäitaja

panustab meetme 21.4.7.2 väljundnäitajasse, mille sihttase on 2940, 1440 osalejaga. Ühtlasi viiakse näitaja nimetus kooskõlla meetmete nimekirja vastava näitajaga: „Teenust saanud

noorte arv“.

Punktis 5.2 nimetatakse Tallinna Ülikool tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ partneriks.

Punkt 5.3 eemaldatakse, kuna tegevuse 2.1.1 elluviimiseks täiendavate partneri(te) leidmiseks

konkurssi ei korraldata, vaid tugitegevuste elluviimiseks korraldab elluviija riigihanke. Hanke võitja peab tagama teenuse pakkujatele vajaliku tugisüsteemi, sh viima läbi projektikonkursi, et suurendada nende võimekust kvaliteediga seotud parendustegevuste elluviimisel.

3

Punkti 8.1. tabelis 2 tõstetakse tegevuste 2.1.1., 2.1.2. ja 2.1.3. eelarvetest välja horisontaalsete

tegevuste kaudsed kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuste eelarvetesse (kokku

summas 78 805 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme 21.4.5.1. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu.

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Kinnitatud

eelarve Muudatus

Lõplik

eelarve

2.1.1. Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine 4 074 677 -26 601 4 048 076

2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine 5 062 303 -33 048 5 029 255

2.1.3. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine 2 934 222 -19 156 2 915 066

2.1.4. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused 120 235 0 120 235 Horisontaalsed tegevused 446 559 78 805 525 364

EELARVE

KOKKU 12 637 996 0 12 637 996

Punkti 8.2. tabelis 3 tõstetakse tegevuse 2.2.1. eelarvest välja horisontaalsete tegevuste kaudsed

kulud ning lisatakse need horisontaalsete tegevuste kuludesse. Algselt kinnitatud TATis olid kaudsed kulud osaliselt planeeritud tegevuse eelarvesse (6400 eurot), mis tekitas segadust. Muudatusega viiakse kogu horisontaalsete tegevuste eelarve kokku ühele eelarvereale. Meetme

21.4.7.2. kohase rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise eelarve kokku ei muutu.

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Kinnitatud

eelarve Muudatus

Lõplik

eelarve

2.2.1. Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine 980 384 -6 400 973 984

2.2.2. Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused 9 765 0 9 765

Horisontaalsed tegevused 36 268 6 400 42 668

EELARVE

KOKKU 1 026 417 0 1 026 417

Lisatakse punktid 9.2.12, 9.2.13, 10.5 ja 10.6, millega sätestatakse, et tegevuse 2.1.3 „Noortevaldkonna seire- ja anlüüsisüsteemi tugevdamine“ elluviija partneri Statistikaameti tegevuste kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. Aastane ühikuhind on 26 000 eurot.

Ühikuhinnana Statistikaametile makstav summa on lõplik tasu noorteseire juhtimislaual oleva teabe uuendamise ja arendamise ning eksperimentaalanalüüside läbiviimise eest. Muid kulusid,

mis Statistikaametil nende ülesannete täitmisel tekivad , ühikuhinnale lisaks ei hüvitata, v.a eraldi kokku leppel noorteseire juhtimislaua IT-arenduse kulud kuni 60 000 eurot. Ühikuhinda makstakse eelarveaasta kohta kord aastas. Kui eelarveaasta jääb lühemaks kui kalendriaasta,

siis vähendatakse ühikuhinda proportsionaalselt. Väljamakse aluseks on Statistikaameti esitatud sisuaruanne, mis hõlmab kogu eelarveaastat ja mis sisaldab kirjeldust lepingujärgselt

tehtust. Ühikuhinda, mida makstakse abikõlblikkuse perioodil tegevuse kulude hüvitamiseks korrigeeritakse põhjendatud vajadusel võttes lähtekohaks lõppenud, eelnenud või eelnevate kalendriaastate tegeliku palgakasvu ning vastavale aastale prognoositud palgakasvu positiivse

4

muudu. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud

tegevuste käigus tekkivaid kulusid.

Punktis 11.1 eemaldatakse elluviija kohustus esitada punktis 11.1.2 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid pärast kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele.

Rakendusüksus ei vaja enda ülesannete täitmiseks elluviija aastast eelarvet ja tegevuskava, mistõttu ei ole põhjendatud kohustada elluviijat neid dokumente rakendusüksusele esitama.

Punkti 11.1.2 eemaldamise tõttu muutub punktis 11.1 loetelu ühe punkti võrra lühemaks.

Punktist 11.1 viiakse partneri kohustused eraldi punkti 11.2, sest punktis 11.1. reguleeritakse elluviija kohustusi, mistõttu selles loetelus ei saa olla punktis 11.1.8. sätestatud partneri kohustus. Seetõttu jääb punktis 11.1 loetelu veel ühe punkti võrra lühemaks.

Punktides 12.1 ja 12.2 eemaldatakse elluviija kohustus esitada rakendusasutusele aruandeid e-

kirja teel. Et vältida halduskoormust ja dubleerimist, esitatakse aruanded e-keskkonna kaudu ainult rakendusüksusele ning rakendusasutus saab need kätte e-keskkonnast.

Punktis 12.7 täiendatakse ESF+ osalejate andmekorje kohustuse alla kuuluvaid tegevusi ja

sihtrühmi, kuna on selgunud, et ka tegevuste 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ ja 2.2.1 „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames

läbiviidavad koolitusprogrammid ja nendes osalejad vastavad tunnustele, mis tingivad ESF+ ühisnäitajate andmekorje kohustuslikkuse. Ühtlasi täpsustatakse, et andmekorje kohustus kohaldub vaid sellistele koolitustegevustele, mille kestus ületab 32 akadeemilist tundi.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

4. Eelnõu mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud täiendavad kulutused

Käskkirja teksti muudetakse kooskõlas haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooniga, mille rakendamise oodatavaks tulemuseks on mh täiendusõppe süsteemi sihipärane ja efektiivne juhtimine. Nimetatud tulemuse saavutamiseks on kontseptsiooni

koostamise käigus osapooltega kokku lepitud nende rollid ja vastutus ning ressursside jaotamise põhimõtted. Ülikoolide kompetentsi kaasamise ja kasvatamisega tagatakse täiendusõppega

seotud tegevuste jätkusuutlikkus ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi lõppedes. Statistikaametile aastase ühikuhinna rakendamisega vähendatakse elluviimisega kaasnevaid halduskulusid. Lisaks ajakohastatakse käskkirja teksti, et oleks tagatud õigusselgus.

Täiendavaid kulutusi käskkirja muudatused kaasa ei too.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. See tagab noorteseire juhtimislaual järjepideva andmete avaldamise ja sellega Statistikaametile andmekogumise ja avaldamisega

seotud kulude katmise aastase ühikuhinna alusel terve kalendriaasta eest. Samuti on vaja tagada Tallinna Ülikoolis koolitusprogrammi väljatöötamine 2024. aasta sügiseks, et kindlustada toetuste andmise tingimuste väljundnäitajate sihttasemete saavutamine.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile.

5

Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja