Raamleping

Digiallkirjad

3/3

Lisa 4
raamlepingu nr …. juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal

14/15

RAAMLEPING

26.08.2024 nr 2-2/24/798-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),

Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Ivar Janson, edaspidi nimetatud ostja

ja

Velmard OÜ, (registrikood 10391786, asukoht Tondi tn 17a, 11316 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Merike Orren-Kurvits, edaspidi nimetatud müüja,

eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi nimetatud leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Erinevad peakatted“ (viitenumber 279695) alusdokumentidest (edaspidi nimetatud riigihanke alusdokumendid) ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu esemeks on erinevad peakatted (edaspidi kaup), sealhulgas: kiivrialused mütsid, baretid, tavavormimütsid, madruse mütsid ning teised peakatted ja nendega seotud teenused (edaspidi teenus), sealhulgas: parandamine, valmistamine ja hooldus.

1.3. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos toetava teenusega, või teenust ostetakse eraldiseisvalt, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

1.4. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, tarnekohad ja tarneajad või teenuse liik ning osutamise aeg ja kohad sätestatakse hankelepingus.

1.5. Kaup peab vastama riigihanke ja minikonkursi alusdokumentidele. Üle antav kaup peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.6. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama lepingu tingimustele, mh kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.7. Leping on sõlmitud tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral müüja jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks.

1.8. Müüja avaldab ja kinnitab, et:

1.8.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.8.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.8.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.8.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.8.5. ostjale üle antava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna;

1.8.6. tema ja tema poolt pakutav kaup või teenus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid ja riigihanke pakkumus, lepingu lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnitused, hinnapäringud, lepingu alusel esitatud pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud või esitatud tellimused, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.

2.2. Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimiskirjad, ostutellimused või muus vormis ost, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ja esitatakse tellimusi ostja vajaduse põhiselt.

3.2. Ostja võib sõlmida ka kestvuslepinguid, st hankelepinguid, mis ei ole mõeldud ühekordseks ostuks vaid kindlaksmääratud perioodiks (nt 3, 6 kuud või 1 aasta), mille alusel teostatakse püsivaid või korduvaid oste riigihanke alusdokumentides sätestatud kaubale või teenusele või täidetakse esitatud tellimusi. Leping ilma hankelepingu või tellimuseta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma ega teenust tellima.

3.3. Hankelepingute sõlmimisel juhinduvad pooled järgmisest:

3.3.1. Ostja võib osta või tellida kaupa või teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu riigihanke eeldatavast maksumusest ja olukorras, kus kestvuslepingu partner ei ole võimeline vastavasisulist tellimust täitma või tal ei ole võimalik tellimust täita kokkulepitud ajal või ostja soovitud tähtajal.

Lepingu punkti 3.3.1 kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt uue töötaja vajadused, vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta, vajadus kiireloomulistele hooldustöödele). Ostja teeb pakkujate vahel esimese valiku lepingu lisa 1 alusel ja pöördub pakkuja poole, kes vormil A seda konkreetset toodet pakub. Kui soovitud toodet pakuvad mitu pakkujat ja ostuga on kiire, tehakse päringud pakkujatele ja küsitakse tarneaega ning kaup ostetakse lühema tarneaja esitanud pakkujalt.
Kui ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde, pöördutakse pakkuja poole, kes eelnevalt seda kaupa/teenust ostjale müüs. Tarne üksikasjad lepitakse kokku tellimuses või ostu sooritamisel.

Ostja võib ka alla 5000-euroste ostude korral korraldada minikonkursi lepingu punktis 3.3.2 sätestatud korras.

3.3.2. Kui riigihankes esitati mitu edukaks tunnistatud riigihanke pakkumust ja ostja on sõlminud lepingud mitme müüjaga ning ostja ei kasuta lepingu punktis 3.3.1 toodud ostmise viisi, korraldab ostja lepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi.

3.3.2.1. Ostjal on õigus minikonkursis kaupade nimekirja muuta, täpsustada või täiendada, esitades minikonkursil uued tehnilised kirjeldused. Ostja toob minikonkursil välja selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade loetelu ja täpsustused ning muu vajaliku, mille alusel on võimalik pakkumuse esitamine.

3.3.2.2. Ostjal on õigus minikonkursi esemeks olevate teenuste nimekirja täpsustada, esitades minikonkursil uued tehnilised kirjeldused või teenuseid nimekirjast välja arvata.

3.3.2.3. Müüja poolt esitatud hinnapakkumus peab olema jõus vähemalt 2 kuud alates pakkumuse esitamise tähtpäevast, kui minikonkursis ei sätestata teisiti.

3.3.2.4. Minikonkursi majanduslikult soodsaima pakkumuse hindamise kriteeriumi tüübid on kas ainult maksumus (kogumaksumus/kulu (ühiku hind)) osakaalu punktid 100 või kombineerituna teiste kriteeriumitega koos maksumus (kogumaksumus/kulu (ühiku hind, allahindluse % lepingus fikseerimata toodetele)) osakaalu punktid 40-90 ja kvaliteedikriteerium osakaalu punktid 10-60.

3.3.2.5. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal täpsustatakse minikonkursi tingimustes.

3.3.2.6. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid kriteeriume:

· Tarneaeg/kiirus (vähim on parim) – kasutatakse juhul, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike tulenevalt ostja vajadusest.

· Garantiiaja kestus (suurim on parim) – kasutatakse juhul, kui soovitakse anda lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.

· Keskkonnahoidlik kriteerium (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis) – kasutatakse juhul, kui soovitakse hinnata lisaks ka toodete/teenuse keskkonnahoidlikkust.

· Toote ja/või tootenäidiste kvaliteet, kasutusmugavus või funktsionaalsus (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis).

· Hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus kauba ja teenuse kvaliteedi tagamisel või testimisel (ostja hinnatav, hindamismeetod tuuakse välja minikonkursis).

3.3.2.7. Ostja võib minikonkursil küsida tootenäidiseid nii vastavuse hindamiseks kui ka kvaliteedi, kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse hindamiseks. Ostja võib kaasata tootenäidiste kontrollimisele ja katsetamisele sõltumatu eksperdi.

3.3.2.8. Kui edukas minikonkursi pakkuja ei asu täitma hankelepingut (k.a ostutellimust), hindab ostja kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hindamise kriteeriumide alusel parim. Lepingu sõlmimisest või täitma hakkamisest keeldunud pakkuja on kohustatud ostja nõudmisel hüvitama tema pakkumuse ja hankelepingu sõlminud järgneva eduka pakkuja pakkumuse hinnavahe. Samasugused tingimused kehtivad ka juhul, kui edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu jõustumist.

3.3.2.9. Ostja kasutab eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist, kui minikonkursis on esitatud võrdsed pakkumused. Liisuheitmise kord tehakse pakkujatele teatavaks enne liisuheitmist.

3.3.2.10. Ostjal ei ole kohustust tellida kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu ja/või teenuseid pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.3.2.11. Ostja võib tagasi lükata kõik esitatud pakkumused:

3.3.2.11.1. kui need on ostja jaoks ebamõistlikult kallid;

3.3.2.11.2. kui minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpule viimise minikonkursi dokumentides esitatud tingimustel või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.3.2.11.3. kui langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.3.3. Juhul, kui riigihankes sõlmiti leping ainult ühe eduka pakkujaga või lepingu kehtivuse perioodil väheneb müüjate arv üheni ning pole võimalik minikonkursse läbi viia, toimub lepingu täitmine hinnapäringute alusel lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

3.3.3.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku.

3.3.3.2. Müüja esitab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba ja teenuse maksumusega (juhul, kui on küsitud teenuse hinda). Juhul, kui müüjal pole võimalik sellest tähtajast kinni pidada või ta pole võimeline pakkumuse esitamise ettepanekus kaupa ega teenust pakkuma, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.3.3.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku ostutellimuse tegemise või hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel ostutellimust tegema või hankelepingut sõlmima. Kui ostja 14 päeva jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.3.3.4. Ostja võib tagasi lükata esitatud pakkumuse lepingu punktis 3.3.2.11 nimetatud alustel.

3.3.4. Hankelepingud sõlmitakse/tellimused esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sh e-kirja teel. Kui hankelepingu maksumus on suurem kui 50 000 eurot ilma km-ta, sõlmitakse hankeleping allkirjastatud dokumendina, sh võidakse ostu vormistamiseks kasutada ka mõlema poole poolt allkirjastatud ostutellimust, mis on võrdsustatud hankelepinguga.

3.3.5. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid või kaupu (teenused või kaubad, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud teenuste või kaupade tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või hinnapakkumuse esitamisega juhul, kui müüjaid on üks, mille raames esitab ostja müüjale täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste või kaupade hinnastamise tingimused).

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus:

4.1.1. nõuda ja kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;

4.1.2. õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist;

4.1.3. kontrollida kaupade ostmisega või teenuste osutamisega seotud dokumente ning müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele ning vajadusel nõuda välja alltöövõtjate arveid;

4.1.4. konsulteerida müüjaga kauba ja teenusega seotud küsimustes;

4.1.5. osta lepingu alusel ka teisi lepingu esemega sarnaseid kaupu ja teenuseid (s.t sama funktsionaalsusega kaup või teenus) lepingus sätestatud tingimuste alusel;

4.1.6. osta kaupu või tellida teenust lepinguväliselt, kui:

4.1.6.1. ükski müüja ei esita pakkumust;

4.1.6.2. müüjate esitatud pakkumused ei vasta ostja sätestatud nõuetele;

4.1.6.3. ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut/tellimust täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud;

4.1.6.4. pakutud kauba või teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.2. Ostja kohustub:

4.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud päringutele juhiste täpsustamiseks;

4.2.2. informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud kauba müügi või kasutamisega; või teenuse osutamisega;

4.2.3. tasuma vastu võetud puudusteta kauba või teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.3. Müüjal on õigus:

4.3.1. saada lepinguliste kohustuste eest kokkulepitud tasu;

4.3.2. saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist;

4.3.3. teha ostjale ettepanekuid kauba ostmise ja sellega seotud teenuse parema organiseerimise osas.

4.4. Müüja kohustub:

4.4.1. esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostja nõudmisel kohustub müüja esitama punktis 4.4.1 sätestatu kohaselt koondväljavõtte ka kaubaga seotud teenuste kohta;

4.4.2. ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta, juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise;

4.4.3. teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;

4.4.4. tarnima kaupa ja osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokku lepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele;

4.4.5. viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti;

4.4.6. järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

6. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad üldjuhul Incoterms® 2020 DAP tarneklausli tingimused. Hankelepingutes või tellimustes on õigus kokku leppida teisiti.

6.2. Tarnekohad ja sihtpunktid täpsustatakse igakordselt hankelepingutes või tellimustes ning need võivad lepinguperioodil täieneda.

6.2.1. Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaup tarnitakse kas kesklattu, ostja lepingupartneri lattu (Smarten Logistics AS, tingimused Lisa 4) või Kaitseväe väeosadesse.

6.3. Teenuse puhul täpsustatakse teenuse osutamise tingimused minikonkursi raames või lepingu osapoolte omavahelisel kokkuleppel.

6.4. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, siis müüja esitab ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi.  

6.5. Tööajana käsitletakse ajavahemikku esmaspäevast neljapäevani kellaaegadel 9.00–16.00 ja reedeti kellaaegadel 9.00–13.30, välja arvatud juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

6.6. Kaitseväe väeosade kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva.

6.6.1. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne planeeritavat tarnet hankelepingus/tellimuses nimetatud kontaktisiku e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile ostud@rkik.ee), kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Tarneteatesse märkida:

6.6.1.1. kauba nimetus;

6.6.1.2. hankelepingu (ostutellimus) number;

6.6.1.3. riigihanke viitenumber 279695;

6.6.1.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv;

6.6.1.5. logistilise ühiku mõõtmed;

6.6.1.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne);

6.6.1.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne);

6.6.1.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks;

6.6.1.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg;

6.6.1.10. sihtkoha tarneaadress.

6.6.2. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu kokkulepitud tingimustel.

6.6.3. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel. Saatelehele märkida:

6.6.3.1. müüja andmed;

6.6.3.2. ostja andmed;

6.6.3.3. hankelepingu (ostutellimus) number;

6.6.3.4. riigihanke viitenumber 279695;

6.6.3.5. toote nimetus, tootekood ja kogus.

6.7. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

6.8. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse ka müüjale, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

6.9. Teenuse osutamine ning selle täpsemad tellimise ja vastuvõtmise protseduurid sätestab ostja minikonkurssidel või tellimustes.

6.10. Müüja esitab üleandmise-vastuvõtmise akti pärast teenuse osutamist. Üleandmise-vastuvõtmise aktile tuleb märkida:

6.10.1. müüja andmed;

6.10.2. ostja andmed;

6.10.3. teenuse vastuvõtja andmed;

6.10.4. hankelepingu (ostutellimuse) number;

6.10.5. riigihanke viitenumber 279695;

6.10.6. teenuse liik ja osutamise aeg.

6.11. Ostjal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul teenuse või kauba kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja kvaliteedikontrolli akti, mille edastab müüjale.

6.12. Ostja vormistab teenuse osutamise või tarnitud kauba kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse vajadusel koos kvaliteedikontrolli aktiga müüjale. Üleandmise-vastuvõtmise aktiks loetakse ka kahepoolselt allkirjastatud saatelehte.

6.13. Kvaliteedikontrolli teostamise aeg ja koht lepitakse poolte poolt kokku hankelepingus/tellimuses. Kvaliteedikontroll toimub iga saabuva partii juhuslikult valitud toodetest vähemalt 5% ulatuses. Ostja vormistab kvaliteedikontrolli kohta akti, mille edastab müüjale. Kvaliteedikontrolli teostamiseks on järgnevad võimalused:

6.13.1. kontroll teostatakse enne tarnet müüja või poolte poolt kokkulepitud asukohas;

6.13.2. kontroll teostatakse peale tarnet tarnekohas kesklaos, ostja lepingupartneri laos (kui vastav kokkulepe on sõlmitud) või Kaitseväe väeosas.

6.14. Ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest, kui vastuvõtmisel selgub, et kaup ei vasta tingimustele. Ostja keeldumisel kauba vastuvõtmisest peab müüja tarnima ostjale nõuetekohase kauba. Nõuetekohase kauba ostjale üleandmiseni loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks.

6.15. Saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise akti puudumise korral on ostjal õigus teenus või kaup vastu võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda saatelehe või üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui teenuse või kauba kvaliteedil on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on kogu riigihanke peale 500 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

7.2. Ostjal on õigus sõlmitud hankelepingu maksumust ja kogust muuta kuni 20% võrra hankelepingu algsest maksumusest, et osta hankelepingu esemega sarnaseid või samu kaupu ja seotud teenuseid vastavalt ostja vajadustele.

7.3. Juhul, kui hankelepingute kogumaksumus ületab raamlepingu maksimaalset kogumaksumust, on ostjal õigus viimase hankelepingu koguseid vähendada raamlepingu maksimaalse kogumaksumuseni.

7.4. Juhul, kui raam- ja/või hankelepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus raam- ja/või hankelepingu kauba väljavahetamine samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja.

7.5. Müüja kanda jäävad kauba või teenuse üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba või teenuse üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kauba või teenusega seotud kulud ja koormatised kauba või teenuse üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis):

7.6.1. Maksja (täpsustatakse hankelepingus/tellimuses) andmed:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764;

Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, registrikood 70008641.

7.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:

kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);

lepingu number 2-2/24/798-1;

hankelepingu (ostutellimus vms) number (selle olemasolul);

riigihanke viitenumber 279695;

kauba kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info;

teenuse liik ja osutamise aeg (kui lepingu raames osutatakse ka teenust).

7.7. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

7.8. Teenuse ja/või kauba eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele või tarnitud kauba kogustele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud saatelehed või vastuvõtmise-üleandmisakt.

7.9. Müüjale ei tasuta ettemaksu, v.a juhul, kui pooled on hankelepingus teisiti kokku leppinud.

7.10. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab müüja uue arve 7 päeva jooksul.

7.11. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7.12. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta.

7.12.1. NATO relvajõudude tarbeks ostetavale kaubale või osutatavale teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15.

7.12.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetava kauba või osutatava teenuse tingimused lepitakse kokku hankelepingus.

7.12.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on ostja poolt müüjale esitatud käibemaksuvabastuse tõend.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9. Garantiikohustus

9.1. Lepinguga annab müüja kaubale kasutusgarantii vähemalt kaks aastat ja ladustusgarantii vähemalt viieks aastaks, v.a, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast (teenuse puhul üleandmisakti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti).

9.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

9.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures nii kauba kui ka loomulikku kulumist.

9.5. Ostja kohustub teavitama müüjat ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

9.6. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 90 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest.

9.7. Müüja kohustub osutatud teenuse puudusi likvideerima hiljemalt 14 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise garantiinõude kättesaamisest. Ostja kirjalikul nõusolekul võib see periood olla pikem.

9.8. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud, sh transpordiga seotud kulud.

9.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

10. Konfidentsiaalsus ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

11. Intellektuaalse omandi õigused

11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu on kauba maksumuses). Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

11.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

12. Kodifitseerimine

12.1. Müüja on kohustatud esitama kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vajaliku informatsiooni vastavalt lepingu lisale (Lisa 2. Kodifitseerimistingimused) ning edaspidi täiendava informatsiooni kodifitseerimisbüroo nõudmisel.

13. Vastutus

13.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui lepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puudusi ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Müüja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenuse asetleidmist.

13.5. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõude pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba ja/või teenuse üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba ja/või teenuse üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui ostjal ei ole enam huvi selle kauba ja/või teenuse vastu.

13.6. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht. Teenus ei vasta lepingutingimustele mh juhul, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

13.7. Ostja on kohustatud teavitama müüjat kirjalikult kauba ja/või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba ja/või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

13.8. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal ja/või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba ja/või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.9. Juhul, kui ostjale üle antav kaup ei vasta lepingu tingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga.

13.10. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

13.11. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral (v.a garantii) on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

13.12. Juhul, kui müüja rikub muud lepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või tähtaegne teenuse osutamine, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba ja/või teenuse maksumusest.

13.13. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.14. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.15. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

13.16. Kui müüja poolt toime pandud oluline lepingurikkumine annab ostjale aluse lepingu ülesütlemiseks ja ostja lepingu üles ütleb, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% kogu hankelepingu maksumusest.

13.17. Ostjal on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

13.18. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

13.19. Leppetrahvid, kahju hüvitamine ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.20. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires.

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, kui see on kohustuse eesmärki arvesse võttes mõistlik, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib ostja esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine ostja poolt loetakse toimunuks ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.3. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

14.3.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

14.3.2. müüja on jätnud ostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

14.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;

14.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

14.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

14.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

14.3.7. müüjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügil või teenuste osutamisega;

14.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid;

14.3.9. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

14.4. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumatutel asjaoludel.

14.5. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 päeva ette.

14.6. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel.

14.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingust taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üle antud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14.8. Juhul, kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on lepingu punktis 14 nimetatud alusel üles öelnud või taganenud, siis kehtib ülesütlemine kõigi ostjate osas, v.a kui avalduses ei ole sätestatud teisiti.

14.9. Käesolevas punktis (lepingu punkt 14) sätestatut on ostjal õigus kohaldada nii lepingu kui hankelepingu lõpetamisele.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht Maia Prunt (maia.prunt@rkik.ee; 5554 6781; sodur@rkik.ee).

15.2. Kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on ostja kontaktisiku poolt volitatud isikud (sodur@rkik.ee).

15.3. Müüja kontaktisik lepingu jooksva täitmise osas on Margit Vainomaa (+372 5020924, info@velmard.ee).

15.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirja teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

15.5. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub ostja poolt allkirjastatud lepingu edastamisest müüja e-posti aadressile, ning kehtib 48 kuud lepingu jõustumisest arvates või kuni raamlepingu eeldatava maksumuse (500 000 euro) täitumiseni.

16.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

16.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

16.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

16.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

16.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

16.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

16.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.9. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu olulise info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud viis päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.

16.10. Leping ja dokumendid on koostatud eesti ja inglise keeles. Juhul, kui esineb vastuolu eesti- ja ingliskeelse lepingu ja/või dokumentide vahel, lähtutakse eestikeelse lepingu ja/või dokumentide sõnastusest.

16.11. Kui esineb vastuolu lepingu ja hankelepingu sätete vahel, kohaldatakse teenuse tellimiseks või kauba ostmiseks hankelepingu sätteid.

16.12. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

17. Lisad

17.1. Lisa 1. Vorm A, tehniline kirjeldus;

17.2. Lisa 2. Kodifitseerimistingimused;

17.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused;

17.4. Lisa 4. Smarten Logistics AS tingimused;

17.5. Lisa 5. Pakkumus (väljavõte).

Ostja

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Janson

hangete osakonna juhataja

Müüja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Orren-Kurvits

juhatuse liige