Taotlus teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga

rahulolu uuring 2024

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Volitatud töötleja

andmekaitsespetsialist on

Kelly Niinas, tel 6268 544,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

70000734, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn,

625 6101, [email protected].

Kontakt: Karl Annus, [email protected], 5850

4847

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Volitatud töötleja aadressil.

Vastutav töötleja on tellija ega töötle

isikuandmeid.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

AS Emor, 10076576

Maakri 21, Tallinn, Harjumaa, 10145

+372 626 8500, [email protected]

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

telefoninumber [email protected], +372 626 8580

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

X

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 kohaselt on

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas regionaalpoliitika ja -arengu,

kohaliku omavalitsuse poliitika ning kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika

kavandamine ja elluviimine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi

tegevuse eesmärk aidata kaasa kohalike

omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida

kohalikku elu. Põhimääruse § 13 lõike 2 punkti

5 kohaselt on kohalike omavalitsuste osakonna

üks põhiülesanne töötada välja kohaliku

omavalitsuse poliitika ning kohalike

omavalitsuste finantseerimise ja finants-

juhtimise põhimõtted ja poliitika, nõustada

kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes

küsimustes, panustada maakondade

tasakaalustatud ja terviklikku arengusse ning

anda arvamusi konkreetset maakonda

puudutava valdkondliku poliitika kohta. Samuti

osaleda regionaalpoliitika ning eelarvepoliitika

kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldada

koostööd piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse üksustega ning analüüsida

kohalike omavalitsuste teenuseid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni juuli 2023 Rahandusministeerium) on koostöös

partneritega välja töötanud metoodika andmaks hinnanguid omavalitsuste teenustele ja arendanud

veebilehe tulemuste kuvamiseks (minuomavalitsus.ee), mille eesmärk on aidata kaasa kohalike

teenuste arendamisele üle Eesti. Selleks antakse veebilehel sadade kriteeriumite kaudu

süstematiseeritud ülevaade kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast kohalike omavalitsuste

põhiselt. Andmed omavalitsuste kohta pärinevad eelkõige riiklikest andmebaasidest,

omavalitsuste küsitlustest ja elanike rahulolu uuringust. Info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse

andmebaasidest ja KOV küsitlusest andmeid iga-aastaselt. Elanike rahulolu uuringut uuendatakse

üle aasta. Viimane elanike rahulolu uuring toimus 2022. a sügisel (andmed avalikustati 2023 I

pa). Rahulolu küsitluse tulemused on avaldatud Minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete

mõõdikutena ja ka eraldiseisval töölaual: Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus.

Eesmärk on 2024. aasta sügisel läbi viia uus küsitlus, et oleks võimalik hinnata ja analüüsida

KOV teenuste ning elukeskkonna arenemist ja muudatusi ajas, kasutades selleks elanike rahulolu-

hinnanguid. Eesmärk on uuringut läbi viia iga kahe aasta tagant.

Uuringu tulemusel saadakse detailne ülevaade elanike rahulolust kohalike avalike teenuste ja

elukeskkonnaga kõigi KOVide põhiselt. Elanikkonna suhtes esinduslik uuring eeldab

küsitlusmeetodi kasutamist, mis omakorda usaldusväärseima tulemuse saamiseks isikupõhise

valimi kasutamist.

Kuna küsitluse tulemused peavad näitama elanike rahulolu elukeskkonna ja KOV teenustega iga

KOV põhiselt, on vajalik saavutada esinduslik (piisavalt suur ning üldjoontes proportsionaalne)

valim kõigis omavalitsustes (v.a väikesaared Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vald). Esinduslikuks

loetakse siinkohal lõppvalimi suurust, mille puhul tulemuste üldistamisel veapiir 90%-lisel

usaldusnivool ei ületa 8% piiri, st igas omavalitsuses vähemalt 110 vastajat. Tallinna puhul on

lõppvalim suurem: igas linnaosas on plaanis küsitleda 110 vastajat, kuna arvestades Tallinna

suurust ja sealse elukeskkonna mitmekesisust, on Tallinna puhul mõistlik tulemusi vaadelda ka

linnaosade tasandil. Eesti kolmes kõige väiksemas omavalitsuses (Kihnu, Vormsi ja Ruhnu) on

elanike arv alla tuhande ja esinduslikkuse saavutamiseks soovitud usaldusnivool tuleks küsitleda

enamust valla elanikest, mistõttu jäävad kolm väikesaart küsitlusest välja. Juhul kui mõni vastaja

märgib elukohaks siiski ühe nimetatud väikesaare (vastaja saab ise enda elukoha omavalitsust

valida, rahvastikuregistri andmetest lähtutakse valimi moodustamisel mitte tulemuste

esitamiseks), siis jäetakse need vastused lõplikust vastuste tabelist välja ja vastused hävitatakse.

Küsitlusuuring on plaanis läbi viia veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, milleks on

omakorda vajalik isikupõhine valim. Kuna omavalitsused on elanike arvult väga erinevad, oleks

esindusliku valimi saavutamine kõigis KOV-ides ilma isikupõhise valimita keeruline (ajaliselt ja

rahaliselt kulukas), kuna nt juhuslikult valitud telefoninumbreid läbi helistades satub väikeste

omavalitsuste elanikke valimisse suuremate omavalitsustega võrreldes oluliselt vähem. Samuti

puuduvad uuringufirmadel sellise valimi saavutamiseks (110 vastajat igas omavalitsuses)

piisavalt suured veebipaneelid. Ilma kontaktibaasi omamata oleks soovitud parameetritele vastava

valimi saavutamine mõeldav ainult ukselt-uksele tehtava küsitlusega, kuid see tähendaks oluliselt

suuremat aja- ja rahakulu kui praegu planeeritav veebi- ja telefoniküsitlus. Samuti tuleb

arvestada, et inimeste eelistused küsitlusetele vastamise osas on ajas muutunud, ning veebis

vastamine on enamiku inimeste jaoks kiirem ja mugavam variant kui ankeedi täitmine

kodukülastuse käigus.

Esmane kutse uuringus osalemiseks saadetakse valimisse võetud isikutele e-kirjaga. Juhul, kui

valimiisik kirjas toodud tähtajaks ankeeti (lõpuni) ei täida, ega anna (kirjas oleva keeldumise lingi

kaudu või muul viisil, nt uuringufirmasse helistades või kirjutades) teada sellest, et keeldub

uuringus osalemisest, saadetakse talle e-kirjaga meeldetuletus. Kui veebiküsitluse tulemusena

laekub mõnes KOV-is või elanikkonnarühmas ankeete planeeritust vähem, kogutakse

puuduolevad ankeedid telefoniküsitlusega.

Kokku on plaanis küsitleda vähemalt 9130 vastajat ning moodustada valim rahvastikuregistri

elanikkonnaandmetest stratifitseeritud juhuvalikuga (omavalitsuste põhjal moodustatud

kihtidest). Arvestades seda, et mõnedes omavalitsustes ning elanikkonna rühmades võib

vastamisaktiivsus olla madal, ning ka rahvastikuregistri elanikkonnaandmed on kohati vigased,

soovime pärida valimi 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese kontaktandmed).

Küsitluse tulemuste avaldamisel kasutatakse vastaja esitatud andmeid enda elukoha omavalitsuse,

soo ja vanuserühma kohta. Rahvastikuregistrist saadud andmeid ei avalikustata ega seota

küsitluse vastustega.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks: igas KOV-is esinduslikult suure, ning vähemalt

maakondlikus vaates soo ja vanuserühma lõikes proportsionaalse lõppvalimi saavutamiseks.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lisaks punktis 4 välja toodud Minuomavalitsuse portaalis andmete uuendamisele ja

arengu/muutuste analüüsimisele on elukeskkonna ja KOV teenustega rahulolu seatud ka

arengustrateegia Eesti 2035 mõõdikuteks, andmaks hinnanguid arengutele ja piirkondlikele

erisustele.

Samuti on uuringu andmeid võimalik kasutada mitmetel ministeeriumitel poliitika

kujundamiseks. Uuringu küsimustiku ettevalmistamise käigus on koostööd tehtud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi teiste osakondadega, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga, Kliimaministeeriumiga ja Siseministeeriumiga, kes

kõik saavad saadud andmeid kasutada valdkonnapoliitikate kujundamisel. Elanike kohalike

avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:

 saada ülevaade elanike teenustega rahulolust ja arenguvõimalustest kõigis omavalitsustes,

et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;

 võrrelda kohalike teenustega rahulolu tasemeid Eesti omavalitsustes, mis aitab kaasa

kogemuste jagamisele;

 suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning kodanike

informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide osas kaasa rääkimisel;

 kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikaid, arvestades

piirkondlike erisustega;

 hinnata rakendatud poliitikate mõju elanike rahulolule (hinnangutele).

Uuringu tulemused on sisendiks ka omavalitsustele kohaliku elu ja teenuste arendamisel. Kuigi

KOVid viivad ka ise läbi rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu), on need

tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide omavahelist võrdlust ning ei toeta

seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitikate kujundamise alusena.

Tegemist on kordusuuringuga 2022. a küsitlusest, mistõttu on tagatud ka võrreldavus ja muutuste

analüüsi võimalus. 2024. a küsitluse ankeedis on tehtud mõningaid kohendusi lähtuvalt

aktuaalsetest reformidest (liikuvus, ringmajandus/jäätmekäitlus) ning eelmise 2022. a küsitluse

käigus selgunud muudatusvajadustest. Mõningad teemad on ka välja jäetud, mille küsitlussagedus

peaks olema pikem (enam kui kaks aastat) või mille järgi puudub kordusküsitluse vajadus.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute

läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on umbisikustatud, st küsitlusele

vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud

vastustega.

Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks. Küsitluse tulemuste

üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on vastused muudetud

täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et

vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused

(nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks

esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on

ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema

isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei

esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse kategooriad „Algharidus“ ja

„Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus või kesk-eriharidus)“ ja

“Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve

linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema elanike arvudega KOVide andmeid

veelgi.

Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse

andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada

hanketingimustele vastava lõppvalimi.

Rahvastikuregistrist juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus

otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Valimisse sattunud isikutele

saadetakse rahvastikuregistris esitatud e-maili aadressile uuringut tutvustav kiri, mis selgitab isiku

sattumist küsitlusvalimisse ja uuringu eesmärke (sh andmete kasutust ja seda, et umbisikustatud

küsitlusandmed edastatakse teistele osapooltele) ning sisaldab personaalset linki küsitlusankeedile.

Kutsekirjas on toodud välja ka see, et küsitluses osalemine on vabatahtlik, samuti on seal olemas

keeldumise link, millele vajutades saab valimiisik anda märku oma soovimatusest küsitluses

osaleda, ning uuringu läbiviijate kontaktid (telefon/e-mail), mille kaudu saab valimiisik küsida

uuringu kohta täpsustavat infot või oma keeldumisest teada anda.

Vajadusel (kui mõne KOVi osas on vastamise määr madal) helistatakse teatud osale valimist ning

palutakse vastuseid telefoni teel. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis.

Peale uuringutulemuste üleandmist isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud

valimid) kustutatakse ning uuringu läbiviija kinnitab andmete kustutamist vastava akti

allkirjastamisega. Isikuandmed kustutatakse hiljemalt 2025. a I kvartali lõpuks (sh personaalsete

küsitluslinkide kaudu kogutud IP-aadressid).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete allikaks on rahvastikuregister.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse (riigihange

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

„Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile”, viitenumber 276317) ja sõlminud töövõtulepingu eduka

pakkujaga. Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on Emor AS. Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium uuringu tellijana isikuandmeid ei töötle ega oma. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete kaitseks

ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Lepingute projektid on

leitavad hankedokumentidena: Riigihangete register 5.6.11 (riigihanked.riik.ee)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium volitab Emor AS-i esitama taotlust rahvastikuregistri

andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Valim

moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel ca 109560 isiku valimibaas. Saadud andmeid

kasutab Emor AS ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku

saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu

läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Küsitlus viiakse läbi 76 omavalitsuses vähemalt 16-aastaste elanike seas. Valimisse ei hõlmata

Kihnu, Vormsi ja Ruhnu saare rahvastikuregistri järgseid elanikke.

Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9130 inimest. Arvestades kogemust küsitluste

läbiviimisel, et isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning arvestades küsitluse

vastamisaktiivsust, päritakse valim 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese

kontaktandmed. Tellitavate kontaktide arvu määramisel on arvestatud AS Emori varasema

kogemusega rahvastikuregistri põhjal tehtavate uuringute vastamismääraga ja eesmärgiga tagada

usaldusväärseks tulemuste laiendamiseks piisav vastajate arv kõigis omavalitsustes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga.

Andmed rahvastikuregistrist:

andmed kasutusviis

elukoha andmed KOV

täpsusega (Tallinna puhul

linnaosa täpsusega)

moodustamaks KOV- ja Tallinna linnaosade-põhist valimit

isikunimi (ees- ja

perekonnanimi)

on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma

taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle

meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise

inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline

pöördumine vastamisaktiivsust.

sugu saavutamaks proportsionaalset valimit maakonna/ Eesti

tervikuna vaatest

kontaktandmed (e-post,

telefon)

e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitlus-

lingi saatmiseks, telefoni number küsitluse läbiviimiseks kui

veebiküsitlus ei anna KOV põhiselt piisavalt vastuseid

sünniandmed (vanus) vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või

jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit

maakonna/ Eesti tervikuna vaatest

rahvus (selle puudumisel

emakeel)

saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest

rahvuse põhiselt

haridus saavutamaks proportsionaalset valimit elanikkonna jaotumisest

haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini

vastajale lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega

vastajad on paremini kättesaadavad veebiküsitluses; madalama

haridustasemega vastajateni jõudmiseks on parem

telefoniküsitlus

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Kõik andmed pärinevad rahvastikuregistrist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Tegemist on 2022. a kordusuuringuga, mil kasutati samuti rahvastikuregistri andmeid. 2024. a

osas täiendavalt ei ole suhelnud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused

anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile andmete analüüsiks ja avalikustamiseks küsitluste

tulemuste juba anonümiseeritud üksikvastuste faili. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest

puudub vajadus hilisemaks vastajate identifitseerimiseks.

Küsitluse tulemuste üksikvastuste fail tehakse avalikult kättesaadavaks. Avalikustatud failis on

vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt

tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule

viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber, IP-aadress). Vastajate kaudse

tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena

(väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on

sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab

järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (1. liidetakse

kategooriad „Algharidus“ ja „Põhiharidus“; 2. liidetakse kategooriad „Kõrgharidus (bakalaureus

või kesk-eriharidus)“ ja “Magistri ja/või doktorikraad“). Avalikustatavast andmefailist

eemaldatakse Tartu ja Kohtla-Järve linnaosade tunnused. Vajadusel agregeeritakse väiksema

elanike arvudega KOVide andmeid veelgi.

Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt:

- Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili

aadresse, telefoninumbrit) laaditakse Nfield küsitlussüsteemi.

- Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule

või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile.

- Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende

vastused telefoniküsitleja.

- Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega.

Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID.

- Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö

lõppu.

- Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel andmetöötlusspetsia-

listil, kellele on vastav õigus omistatud.

- Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja tööt-

lustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei

ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad kontaktidega.

Tellijale esitatavas SPSS-formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid

mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal

küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt

eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis

keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal

peaks olema spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

-

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

-

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

-

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekti teavitatakse küsitluse

läbiviimisel andmete päritolust, vastamise

vabatahtlikkusest ning edasises uuringu-

andmete analüüsis anonüümitud andmete

kasutamisest, uuringu tellijast ning andmete

edastamisest teistele osapooltele.

Isikupõhise valimi moodustamisel rahvastiku-

registri andmetest andmesubjekte sellest ei

teavitata. Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6

lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva

uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6

lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti

nõusolekuta tema kohta käivate andmete

töötlemine andmesubjekti tuvastamist

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete

eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad või neid oleks

ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku

statistika tegija hinnangul on selleks

ülekaalukas avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei

muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti

õigusi.

Nimetatud tingimused on täidetud ning alus

töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/

https://www.kantaremor.ee/principy-

konfidencialnosti/

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse

läbiviimisel kasutab volitatud töötleja järgmisi

allhankijaid:

Veebiküsitluse läbiviimisel:

- Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub

Hollandi firma NIPO Software B.V. Admin li-

gipääs on Nipo töötajatel Hollandist ja Hispaa-

niast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft

Azure pilvelahendus asukohaga Amsterdamis,

georeplikeeritud Iirimaale ja Elastic Email, mis

võimaldab teenuseid pakkuda regioonide põhi-

selt, Euroopa klientide puhul kasutatakse and-

mekeskust Prantsusmaal (Pariisis).

Telefoniküsitluse läbiviimisel:

- AS Emor grupi telefoniküsitluste pakkumise

pilvelahendus, mille serverid paiknevad Iiri-

maal, Dublinis. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava and-

mekaitse taseme, et täita üldmääruse nõudeid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid -

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Marko Gorban (allkirjastatud digitaalselt,

Kantsler kuupäev digiallkirjas)

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Hankeleping

Lisa 2: Küsimustik

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

TÖÖVÕTULEPING nr 3.1-8/252

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000734, asukoht

Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsleri ülesannetes maa- ja ruumiloome

asekantsler Alo Aasma, kes tegutseb põhimääruse alusel

ja

aktsiaselts Emor (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, Maakri tn 21, 10145 Tallinn,

mida esindab juhatuse liige Karin Niinas, kes tegutseb põhikirja alusel

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga

rahulolu uuring 2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile” (viitenumber 276317)

(edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on rahulolu -uuringu läbiviimine (edaspidi töö).

1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus,

lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused

ja lisad.

1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud tehnilises kirjelduses.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;

1.6.2. Lisa 2 – Andmetöötluse leping;

1.6.3. Lisa 3 – Uuringu ankeet.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

kogumaksumusele 48 988,00 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks

õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul.

2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel

järgmiselt:

2.2.1. vahearuande vastuvõtmise järgselt 30% lepingu hinnast;

2.2.2. lõpparuande ja nõutud materjalide vastuvõtmise järgselt 70% lepingu hinnast.

2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud

kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist

või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu

võrra ei suurene.

2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste

eest ja tulemuste esitlemist.

2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

276317, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

3. Töö teostamine ja üleandmine

3.1. Töö teostatakse vastavalt tehnilise kirjeldusele ja pakkumuses esitatud ajakavale (mis

peab vastama Tehnilise kirjeldusele) ja kõik lepingulised tegevused peavad olema

teostatud hiljemalt 31.12.2024.

3.1.1. Hiljemalt kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest toimub avakoosolek.

3.1.2. Tööde teostamine toimub Tehnilises kirjelduses (p 4) toodud ja pakkumuses

esitatud ajakava alusel.

3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö

nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise

metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale

täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos

põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö

lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga.

Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.4. Töövõtja valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada

Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö

teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta

või täiendada.

3.5. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt

teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva).

3.6. Tellija kohustub tööde avaldamisel mistahes vormis viitama töövõtjale kui uuringu

läbiviijale.

3.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde

protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

3.8. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö

hulka.

3.9. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui

need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul

nende olemasolu eeldatakse.

3.10. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt

oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö

teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,

iseloomule ja keerukusele.

3.11. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke

pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid

teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud,

kui oli nõutud riigihanke alusdokumentides.

3.12. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning

esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad

dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.13. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt

piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne

lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.14. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi

vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid

töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest

tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid

peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri

andmefaile ning seega vähendada digireostust.

3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.16. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus

sätestatule 10 tööpäeva jooksul (v.a lõpparuande ülevaatus, mis on 5 tööpäeva). Tellijal

on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui

töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule.

Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis

3.16 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates.

3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö

teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta

töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel

ja alandada lepingu hinda.

3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud

tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud

vastavalt lepingus sätestatule.

3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija

poolt vastuvõetuks.

3.19. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui:

4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue.

4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd

lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu

alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee

uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu

rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus

tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud

töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust

taganeda.

4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

4.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav;

4.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest;

4.5.3. töövõtja on hilinenud töö vahearuande üleandmisega rohkem kui 2 kuud;

4.5.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 2 kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast;

4.5.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid;

4.5.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% tasumata summast.

4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajalike juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole

töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu

täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu

hinnast ja/või lepingust taganeda.

4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja

selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest

lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel.

4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

4.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu

rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse

tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi

nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad töö teostamiseks

vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud.

4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise

vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks

eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti

arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui

kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule.

4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Autoriõigused

5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning

tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused

lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.

5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva

ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose

kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd

oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste,

paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui

see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate

isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et

tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste

osas litsents anda.

5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende

algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult

tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel,

viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja

tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).

5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada

illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel

motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

6. Teadete edastamine

6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud

7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Karl Annus, telefon

5850 4847, e-post [email protected].

7.2. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes, välja arvatud lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise

või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas.

7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katrin Männaste, tel

513 9473, e-post [email protected].

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas

kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on

märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel),

konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu

kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku

poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri

kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet

avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda

teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline

informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui

isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja

kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja

õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult

teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline

avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole

õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute

huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või

tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse

tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,

ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks

võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse

tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra,

mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute

tähtaegadega ajakava.

9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:

9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga

alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse

töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu

äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi

võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu

järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi

ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad;

9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise

vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,

keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine

lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus

muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise

tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja

võrra.

9.3.3. kui lepingu punktis 3.5 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt

asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), on pooltel õigus muuta lepingus

esitatud aja- ja/ või tegevuskava

9.4. Lepingu aja-, ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu

kehtivuse aja võrra.

9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia

ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia

alternatiivsete meetoditega.

9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10. Lõppsätted

10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

Poolte andmed:

Tellija: Töövõtja:

Regionaal- ja aktsiaselts Emor

Põllumajandusministeerium

Alo Aasma Karin Niinas

Maa- ja ruumiloome asekantsler Juhatuse liige

kantsleri ülesannetes

Registrikood: 70000734 Registrikood: 10076576

Aadress: Suur-Ameerika tn 1, Aadress: Maakri tn 21,

10122 Tallinn 10145 Tallinn

Telefon: 625 6101 Telefon: 626 5800

Raha saatja asutus on: Raha saaja asutus on:

Rahandusministeerium aktsiaselts Emor

Pank: AS SEB Pank Pank: Swedbank AS

Konto nr: EE891010220034796011 Konto nr: EE192200221001125491

Viitenumber: 2800047135

Poolte allkirjad:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tellija Töövõtja

Lisa 1

Töövõtulepingu nr 3.1-8/252 juurde

Üle-eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring

Tehniline kirjeldus

1. Uuringu vajalikkus ja taust

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 1. juulini 2023 Rahandusministeeriumi

koosseisus) on koostöös partneritega välja töötanud metoodika andmaks hinnanguid

omavalitsuste teenustele ja arendanud veebilehe tulemuste kuvamiseks (minuomavalitsus.ee),

mille eesmärk on aidata kaasa kohalike teenuste arendamisele üle Eesti. Selleks antakse

veebilehel sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaade kohalike omavalitsuste

teenuste olukorrast.

Veebilehel info aktuaalsena hoidmiseks uuendatakse registritest pärinevaid andmeid ja KOV

küsitluse andmeid veebilehel iga-aastaselt. Mitmes valdkonnas tulemuslikkust hindavate

elukeskkonnaga rahulolu uuringu kriteeriumite andmeid uuendatakse iga kahe aasta tagant.

Eelmised elukeskkonnaga rahulolu uuringud viidi läbi 2020. a jaanuaris ning 2022. a oktoober-

detsembris. Uuringute tulemused on avaldatud minuomavalitsuse veebilehel konkreetsete

mõõdikutena, eraldiseisval rahulolu töölaual ja ka anonümiseeritud üksikvastustena 1. Samuti

saab andmed alla laadida avaandmete portaalist2.

Tellitav elanike rahulolu küsitlus põhineb suures osas 2022.a küsitlusel (jätku-uuring), kuid

tehtud on mõningaid kohendusi. Suurem tähelepanu on pandud ühistranspordile ja

jäätmemajandusele ning välja on jäänud mitmed isiku eluaseme ja vahetult ümbritseva ehitatud

elukeskkonnaga rahulolu hindavad küsimused. Et hindamine oleks regulaarne ning

tagasisidestaks hetkeolukorda toimub käesolev uuring iga kahe aasta tagant.

Uuringu läbiviimine on mitme osapoole – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste ning ruumilise planeerimise osakonna, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna, Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna, ringmajanduse ning liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna,

Kultuuriministeeriumi spordi- ja kultuuriväärtust osakonna ja Siseministeeriumi

kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna – prioriteet, kes kõik saavad saadud

andmeid kasutada valdkonnapoliitika kujundamisel. Elukeskkonnaga rahulolu ja KOV

teenustega rahulolu on seatud Eesti 2035 mõõdikuteks andmaks hinnanguid arengutele ja

piirkondlikele erisustele. Samuti kasutatakse samu mõõdikuid heaolu arengukavas,

regionaalprogrammis ja regionaalse arengu tegevuskava elluviimise hindamiseks.

Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring võimaldab:

 saada ülevaadet iga omavalitsuse teenustega rahulolu olukorrast ja

arenguvõimalustest, et selle pinnal juhtida kohalikku arengut;

 võrrelda elanike omavalitsuse teenustega rahulolu tasemeid, mis aitab kaasa

kogemuste jagamisele;

 suurendada ühiskondlikku teadlikkust omavalitsuste teenuste korraldusest ning

kodanike informeeritud kaasatust kohalike prioriteetide üle kaasa rääkimisel;

 kujundada regionaal-, haldus- ja ruumilise planeerimise poliitikat, sh arvestamaks

piirkondlike erisustega;

 hinnata poliitika kujundamise mõju elanike rahulolule (hinnangutele).

1 https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022 2 https://avaandmed.eesti.ee/datasets/rahulolu-elukeskkonnaga-kohalikes-omavalitsustes ja https://avaandmed.eesti.ee/datasets/rahulolu-elukeskkonna-ja-avalike-teenustega-kohalikes-omavalitsustes

Erinevaid rahuloluküsitlusi (nii teenuste kui ka elukeskkonnaga rahulolu) teevad ka kohalikud

omavalitsused ise, ent kuna need on tehtud erinevatel metoodilistel alustel, ei võimalda KOVide

omavahelist võrdlust ning ei toeta seetõttu ei riigi ega KOV tasandil võrdlevat analüüsi poliitika

kujundamise aluseks.

2. Hanke ese

Hankega hangitakse järgnevad tegevused:

a. Rahvastikuregistrist andmete pärimiseks Andmekaitse Inspektsioonile

taotluse ja rahvastikuregistrile päringu ette valmistamine Taotluse Andmekaitse Inspektsioonile ja päringu rahvastikuregistrile esitab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kuid töövõtjal tuleb kokku panna

taotlus kui ka päring ning anda sisend andmekorje läbiviimise metoodika,

andmete käitlemise ja säilitamise, küsitluse läbiviimise tarkvara osas.

b. Valimi koostamine Anda sisend rahvastikuregistrist andmete saamiseks esindusliku valimi

koostamisel. Vt valimi koostamise tingimused ptk 3. Koostada uuringu

läbiviimises esinduslik valim.

c. Ankeedi ülevaatamine (sh vene ja inglise keeles) ja vajadusel täiendamine Eesti, vene- ja ingliskeelsed ankeedid on lisatud hankedokumentidele (Lisa 2).

Vene ja inglise keelde tõlgitud ankeedid tuleb töövõtja poolt üle vaadata ja viia

kooskõlla viimase eestikeelse ankeedi versiooniga.

Töö käigus võivad töövõtja ja tellija küsitlusankeeti korrigeerida (nt muuta

sujuvuse tagamiseks küsimuste järjekorda või täpsustada filtreid, sõnastust).

Muudatused lepitakse osapoolte vahel kokku ning need ei suurenda oluliselt

töö/küsitluse mahtu.

d. Ankeetide programmeerimine veebi- ja telefoniküsitluseks ja

kontrollimine. Nii eesti-, vene- kui ingliskeelse veebi- ja telefoniküsitluse programmeerimine

ning kontrollimine enne küsitlustöö läbiviimist.

Küsimustiku täitmiseks kuluva aja lühendamiseks on enamik küsimusi

valikvastustega. Küsimustikus on mõned küsimused, kus lisaks etteantud

vastusevariantidele on võimalik vastajal valida „Muu“, misjärel avaneb

vabatekstiväli või on vabatekstiväli vabatahtliku kommentaari lisamiseks

valikvastusele. Selliseid küsimusi on ankeedis 13.

e. Küsitlustöö läbiviimine, tagades võrreldavuse 2022. a läbiviidud uuringu

tulemustega. Nii eesti-, vene- kui ingliskeelse veebi- ja telefoniküsitluse läbiviimine. Kuna

tellijale on oluline tagada võrreldavus 2022. a uuringu tulemustega, tuleb 2024.

a andmekorje läbi viia võimalikult sarnastel metoodilistel alustel.

f. Küsitluse metoodikaraporti koostamine Küsitlustöö läbiviimise protsessi ja meetodite detailsem kirjeldus, sh uuringu

piirangute kirjeldus ning ülevaade esinenud raskustest ja asjaoludest, mis

võivad uuringu tulemuste kasutamist mõjutada. Metoodikaraporti osana tuleb

esitada 2022.a küsitluse tulemustega võrreldavuse hinnang - millised kahe

küsitluse läbiviimise metoodikast tulenevad olulisemad erinevused, kuidas

need mõjutavad tulemuste tõlgendamist3.

g. Üksikvastuste andmefaili koostamine, korrastamine ja üleandmine Üksikvastuste andmefaili kontroll ja korrastamine ning esitamine xls-

3 Küsitlusankeedi muudatused (sõnastuste muudatused, küsimuste lisandumine ja ära jäämine) on ette teada ning neid ei ole vajalik antud hinnangus välja tuua.

formaadis. Nii eesti-, vene kui ingliskeelsete ankeetide vastused tuleks

koondada ühte eestikeelsesse faili.

Küsitlusega kogutud vastused tuleb töövõtjal kontrollida ja korrastada ning

esitada tellijale xls-formaadis andmefailina. Avatud vastustega küsimused

tuleb korrastada – puhastada ebasobivad täitmised (suvaliselt sisestatud tähed,

ebasünnis keelekasutus, vihakõne vms). Lisaks tuleb avatud vastustest välja

selekteerida ja kodeerida vastused, mis sobivad mõne valikvastuse alla. Vene-

ja ingliskeelseid avatud vastuseid tõlkida pole vaja. Andmefailis tuleb esitada

anonümiseeritud üksikvastused.

Küsitluse tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste fail peab olema üles

ehitatud viisil, et seda oleks võimalik kasutada andmeanalüüsis ja andmete

visualiseerimiseks (Tableau, Power BI jne). Fail tehakse hiljem tellija poolt

avalikult kättesaadavaks.

h. Küsitluse tulemusi kajastavate olulisemate koondtulemuste koostamine ja

üleandmine.

i. Töövõtja peab koostama koondtulemuste failid, kus on välja toodud iga

küsimuse kohta (v.a vaba tekstiväljaga) vastused järgmistel

põhimõtetel: Välja tuleb tuua vastajate arv (sagedustabelid) ning

mediaan, keskmine, standardhälve, usaldusnivoo. Kõik vastused tuleb

esitada soo, vanuserühma, maakonna, asula tüübi, hariduse, kohaliku

omavalitsuse üksuse ja Tallinna puhul linnaosade lõikes. Tellija eeldab,

et risttabelid genereeritakse automaatselt küsitluse tulemustest.

ii. Koondtulemuste failides peavad vastused olema kaalutud lähtudes

järgmistest tunnustest: sugu, vanuserühm, maakond, haridus ja Tallinna

linnaosad. Koondtulemused tuleb koostada kolmes jaotuses:

1) Kaalutud tulemused kõik vastajad ehk Eesti kokku (erinevatel

lehtedel summeeritult koondtulemus ja lisaks soo,

vanuserühma, haridustaseme ning asula tüüpide põhiselt).

2) Kaalutud tulemused maakonna põhiselt (erinevatel lehtedel

summeeritult maakonna põhine koondtulemus ja lisaks soo,

vanuserühma, haridustaseme ning asula tüüpide põhiselt)

3) Kaalutud tulemused kohalike omavalitsuste põhiselt (erinevatel

lehtedel summeeritult iga kohaliku omavalitsuse põhine

koondtulemus ja lisaks soo, vanuserühma, haridustaseme, asula

tüübi ja linnaosa põhiselt).

iii. Võrdlus eelmise uuringu tulemustega: andmefailid, kus tuuakse välja

KOV-i täpsuses erinevused võrreldes eelmise korra uuringu

tulemustega (kus küsimused on võrreldavad). Võrdlus tuleb teha iga

küsimuse/hinnangu osas KOV põhiste tulemuste lõikes. Failis tuleb ära

märkida statistiliselt oluliselt erinevad tulemused. Vastaja soo,

vanuserühma vmt näitajate põhiste tulemuste võrdlev esitlemine pole

vajalik.

2022.a küsitluse tulemuste failinäidised ja üksikvastuste fail on leitavad minuomavalitsuse

veebilehelt: Elanike rahulolu 2022 | Minuomavalitsus

3. Uuringu metoodika ja valim

Küsitlus tuleb läbi viia selliselt, et tagatud oleks võrreldavus 2022. aastal läbi viidud küsitluse

tulemustega (küsimuste osas, milles küsimust on korratud), mistõttu on soovitatav 2024. a

andmekorje läbi viia võimalikult sarnastel alustel 2022. a andmekorjega. 2022.a küsitluse

tehniline raport on leitav minuomavalitsuse veebis:

https://minuomavalitsus.ee/media/1120/download.

Soovime esinduslikku valimit, mille puhul valimiviga omavalitsuste kohta üldistuste tegemisel

ei ületaks 8% piiri (90% usaldusnivool). See tähendab, et igast omavalitsusest tuleb saada

minimaalselt 110 vastust. Erandiks on Tallinna linn, mille puhul tuleb saada minimaalselt 110

vastus igast linnaosast. Uuringust jäävad välja väikesaare omavalitsused, kus elanike arv jääb

alla 1000 (Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vald). Sedasi on rahuldavaks minimaalseks vastanute

arvuks 9130.

Vastuste representatiivsuse tagamine soo ja vanuserühmiti iga omavalitsuse kaupa ei ole

vajalik, kuid valim tuleks koostada selliselt, et vastanute soo ja vanuserühmade tasakaal

maakondlikus vaates väga ebaproportsionaalne ei oleks. Lisavalimi koostamisel tuleks

arvestada seni vastanute soo ja vanuserühmade suhet maakondlikus vaates.

Veebi- ja telefoniküsitlus

Küsitlus viiakse läbi veebiküsitlusena, mida täiendatakse vastavalt vajadusele telefoniküsitluse

abil, tagamaks vastuste esinduslikkuse.

Telefoniküsitluse vajalikkust näeme nendes omavalitsustes, kus vastamisaktiivsus on madalam.

Varasema kogemuse põhjal teame, et need omavalitsused on näiteks Sillamäe linn, Lüganuse

vald, Narva-Jõesuu linn, Maardu linn, Narva linn, Muhu vald, Alutaguse vald, Mustvee vald,

Põltsamaa vald, Setomaa vald ja Loksa linn. Lõplik valik, milliste omavalitsuste puhul

rakendatakse lisaks veebiküsitlusele telefoniküsitlust, selgub küsitluse käigus, kuid

omavalitsuse lõikes ei ole veebiküsitluse läbiviimisel vastanute arv piisav (vt eespool valimi

kirjeldust). Võiks arvestada minimaalselt 300 telefoniküsitluse teel kogutava vastusega.

4. Tegevused ja ajakava

Selleks, et küsitus oleks võrreldav eelmise küsitlusega, tuleb küsitlemine soovitavalt teostada

oktoobrist detsembrini. Täpne ajakava lepitakse hanke võitjaga kokku. Soovituslik tegevuskava

on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Soovituslik tegevuskava

1. Avakoosolek Hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates hankelepingu

sõlmimisest

2. Andmekaitse

Inspektsiooni taotlus ja

rahvastikuregistri

andmepäring

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab

taotluse ja päringu. Pakkujal/hanke võitjal tuleb kokku

panna taotlus ja päring.

3. Küsitluse metoodika

täpsustamine ja

kinnitamine

Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja

tegevuskavast.

4. Küsitluse

ettevalmistamine

Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja

tegevuskavast.

5. Küsitluse läbiviimise

vahekokkuvõtte esitamine

(metoodika, protsess,

tekkinud probleemid,

lahendusettepanekud)

Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja

tegevuskavast.

6. Küsitluse läbiviimine Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja

tegevuskavast (oktoobrist detsembrini).

7. Andmetöötlus ja töö

üleandmine

Töövõtja pakub tähtaja lähtuvalt oma aja- ja

tegevuskavast.

Tegevused võivad toimuda paralleelselt. Töö lõpptähtajas oleme arvestanud suvepuhkuste

perioodi jäämisega töö teostamise perioodi sisse. Hanke tulemused antakse üle hiljemalt

31.12.2024.

5. Pakkumuses esitatav info

Pakkuja peab pakkumuses esitama:

a. pakkumuse maksumuse riigihangete registriväljal „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“;

b. töö kirjelduse, lähtudes tehnilises kirjelduses toodud tingimustest, järgmises

ülesehituses:

i. küsitluse metoodika, sihtgruppide ja valimi moodustamise kirjeldus ja

põhjendatus;

ii. uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende

maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus;

iii. uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus. Pakkuja esitab

projektimeeskonna liikmete loetelu, kirjelduse ja CV-d koos rolli

kirjeldusega etteantud vormil.

iv. uuringu läbiviimise eelduslik aja- ja tegevuskava.

c. Pakkumuses selgelt välja tuua Pakkuja poolt tagatud veebi- ja telefoniküsitluse

vastamise määr.

1

Lisa 2

Töövõtulepingu nr 3.1-8/252 juurde

ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa

riigihanke „Elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi:

leping), mis sõlmitakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi: vastutav

töötleja) ja aktsiaselts Emor (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus

nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid).

1. Lisa eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab

endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse

(edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava

töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides.

Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud

juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid

ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või

Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel

töödeldakse.

2. Mõisted

2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas:

2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt

tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,

võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,

vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav

automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,

dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,

päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel

kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,

kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab

edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku

hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava

tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

2

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja

teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud

dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui

see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide

isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja

tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.

3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest.

3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja

jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma.

Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud

juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid

(edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku

taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete

töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja

sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole

võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud

lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus

sätestatuga vähemalt samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele

küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja

ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu

nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja

võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud

töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid

konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil.

Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad,

volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele

isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu

hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli

32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele;

3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses

kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik

3

andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse

keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud

kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat

teavet.

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja

käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik,

keda vastutav töötleja on selleks volitanud;

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja

dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud

teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale,

kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada

ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud

töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu

ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile

või rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa

Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises

andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui

volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi

õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne

isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi

tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud

rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma

põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine

volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda,

et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada

saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava

asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest

teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul,

kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja

vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga

rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast

esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja

täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab

tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

4

5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus

6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale,

andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis

on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud

juhiseid, rikkudes.

6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle

tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale

töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise

nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide

sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles

öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või

kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida

isikuandmete töötlemise põhimõtteid;

6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud

töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis

tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted

7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad

vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb

isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale

lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt

nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud

töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku

kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas

punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad

mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava

töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates

täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa

kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa

kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole

kokku lepitud teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

___________________________________________________________________________

______

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

6

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):_____________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides

vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

7

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja

need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi

„pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):_________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast,

üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

8

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

9

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

___________________________________________________________________________

______