Otsus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Jakobi Varad OÜ

Ester Rosin

DP-1-2022

Kastli külas asuvate Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2022

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse 14.07.2022

korralduse nr 660 juurde

Kastli külas asuvate Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijad on Jakobi Varad OÜ esindaja Martin

Loimet ja Ester Rosin.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. Planeeringu

koostamise töögruppi peab lisaks olema kaasatud üks volitatud arhitekt kutseseaduse mõttes (min

arhitekt tase 7), kutsega maastikuarhitekt (min tase 7) ja teedeinsener (min tase 7).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda olemasolevate Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste jagamist

elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute, kaksikelamute, ridaelamute ja nende

abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeringualasse on osaliselt kaasatud ka 22215

Lammiku-Lähte tee kuni Kase tänavani. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 17 ha.

Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt

asuvad planeeritavad maaüksused elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal, mille all mõistetakse

ühepere- ja ridaelamu ning paariselamu maad kompaktse hoonestusega aladel. Alale võib planeerida

elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja

spordiotstarbeline maa ning rajatised.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Loogaaia maaüksus (kü tunnus 79401:005:0251);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 7,64 ha;

 nimi- Tuisula maaüksus (kü tunnus 79401:001:0147)

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 2,83 ha;

 nimi- Tuisu maaüksus (kü tunnus 79401:005:0144)

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 5,59 ha;

Lisaks on planeeringualasse kaasatud osaliselt 22215 Lammiku-Lähte tee.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering;

Jäätmehoolduseeskiri;

Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja

jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava

maa krundid.

Üksikelamute osakaal kogu planeeringualast peab olema vähemalt 2/3.

Üksikelamu krundi min suurus 1500 m 2 , ridaelamu krundil arvestada min 400 m

2 ridaelamuboksi

kohta. Ridaelamus lubatud max 4 boksi.

Sojamaa tee äärse kergliiklustee rajamiseks näha ette vajalikus mahus transpordimaa krunt.

Üldplaneering kohustab hoonestamata aladel uusarenduse kavandamisel üldkasutatavaks maaks

ette näha vähemalt 15% planeeritavast elamu maa-alast. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv,

turvaline ja hästi ligipääsetav erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringuga ette näha avalik

mänguväljak ja muud vaba-aja veetmise võimalused. Mänguväljak peab sisaldama tegevuste

võimalust erivanuses lastele. Üldkasutatav maa peab sisaldama ehitusõigust võimaliku

ühiskondliku hoone rajamiseks.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – üksikelamu maa (EP), kaksikelamu maa (EPk), ridaelamu

maa (ER), tee ja tänava maa (LT), haljasala maa (HP).

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi

soovituslikele leppemärkidele.

Igal ridaelamu krundil peab jääma lisaks parklale haljasala osa, mis on kogu maja elanike

kasutuses ja mis ei kuulu konkreetse boksi kasutusse.

 hoonete suurim lubatud arv krundil – kuni 3 hoonet (1 üksikelamu/kaksikelamu/ridaelamu ja

kuni 2 abihoonet);

 hoonete kasutamise otstarbed – üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, abihoone;

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud kõrgus- põhihoonetel kuni 8,5 m maapinnast, abihoonetel kuni 6 m;

 hoonete suurim lubatud sügavus.

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus- põhihoonetel kuni 2 maapealset korrust, abihooned lubatud 1-

korruselistena;

 arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning piirkonna ruumilist kvaliteeti

parandav;

 fassaadi viimistluse materjalid- puit, kivi, krohv, klaas ja muud kvaliteetsed nõuetele vastavad

välisviimistluse materjalid. Keelatud alevimiljööle mitteomased lahendused nagu katmata

ümarpalk, klombitud tellis, servamata laud, profiilplekk ja imiteerivad tehismaterjalid (nt.

puitprofiiliga plastik- või tsementkiudplaat);

 kohustuslik ehitusjoon- määrata planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused (nende detailsus) peavad tagama kaasaegse ja

kvaliteetse tervik piirkonna kujunemise.

5.6. Kruntide hoonestusala määramine Hoonestatud kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud ehitusloakohustuslikke hooneid. Hoonestusalad siduda krundi

piiridega. Sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine

keelatud. Määrata ära kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.7. Liikluskorralduse põhimõtted

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Läbiva teekoridori minimaalseks laiuseks planeerida 12m, selle sisse kavandada ka kõrghaljastuse

rajamine (puude rida) ja jalgtee minimaalse laiusega 2,5m. Tupiktänava teekoridori minimeelseks

laiuseks planeerida 10m. Vajadusel eraldiseisva jalgtee teekoridori laiuseks on min 5m. Jätta võimalus

perspektiivse ühenduse rajamiseks Soo tänav L2-le (kü 79601:001:0675).

 jalakäijate/jalgratturite liikumisalad;

22215 Lammiku-Lähte tee Loogaaia poolsesse serva ette näha 3m laiune kergliiklustee kuni Sojamaa

tee 3//Mesila maaüksuseni, sealt ülekäigurajaga üle tee kuni Kase tänavani. Ülekäigu täpse asukoha ja

tingimused väljastab Transpordiamet. Kase tänavale on kogu ulatuses jalgtee projekteerimine hetkel

käimas, planeeringus arvestada antud projektiga.

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud. 22215 Lammiku-Lähte teelt kruntidele otse

juurdepääse mitte kavandada.

 liikluskorralduse põhimõtted;

 parkimine: parkimine lahendada krundisiseselt ja võtta aluseks Eesti Standardist EVS

843:2016 tulenev parkimisnormatiiv.

Määrata ära tingimused parkimisalade liigendamiseks. Parkimisalad tuleb jagada haljastusega (puud

või põõsad) eraldatud väiksemateks gruppideks. Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks

tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Ridaelamu kruntidel ette näha jalgrataste parkimise võimalus.

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad. Kõik transpordimaa krundid tuleb

näha ette avalikku kasutusse.

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata säilitatav ja likvideeritav kõrg- ja madalhaljastus või planeeritud põhimõtted. Säilitada

maksimaalselt krundil olev väärtuslik kõrghaljastus.

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus või planeeritud põhimõtted;

Haljastusega kaetud ala osakaal hoonestatud krundil min 40% krundi pindalast (kõrghaljastuse osakaal

min 10%). Lisaks näha ette haljaspuhver maantee poolsesse planeeringuala külge.

Üldkasutatava haljasala ja tänavamaa haljastuse planeerimise tingimused esitada vastavalt uue

standardi nõuetele EVS 939-2:2020 (Puittaimed haljastuses).

 määrata vajadusel haljastuse rajamise keelualad;

 kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp;

Planeeringus kirjeldada ridaelamu bokside vaheliste piirete tingimused. Keelatud on kogu

ridaelamuboksi piiramine. Iga ridaelamu krundil peab jääma lisaks parklale haljasala osa, mis on kogu

maja elanike kasutuses ja mis ei kuulu konkreetse boksi kasutusse. Mitte planeerida massiliselt elupuu

hekke.

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus).

 lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel.

Lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonilahendused on keelatud. Taotleda tingimused AS-ilt Emajõe

Veevärk. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt

tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata.

Kanaliseeritava sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee

reguleerimiseks näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud,

mahuti, vmt), kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav

vertikaali. Analüüsida sademevee lahenduse eesvoolu võimekust planeeritav veemaht vastu võtta.

Planeeringuga näha ette võimalus kaugküttevõrguga liitumiseks. Võtta tingimused Tartu Valla

Kommunaal OÜ-lt.

Maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus toodud

nõuetega.

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused.

Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus vastavalt krundi funktsioonile. Ridaelamute puhul on

eelistatud süvamahutid või prügimaja.

Enne hoonete projekteerimist tuleks teostada radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba

projekteerimise faasis kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel)

vajalikke meetmeid rakendada.

Kaaluda Lammiku-Lähte tee teelõigul, mis piirneb DP alaga, piirkiiruse vähendamist (hetkel on

piirkiiruseks 90 km/h) 50-70 km-le/h, et tagada kõigi elanike ohutu liiklemine.

Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM

määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Tehnoseadmete lahendused hoonete ja rajatiste

tehnovarustuse tagamisel- jälgida asjaolu, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks

naaber kruntide elanike heaolu.

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel

ületada kella 21.00 07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

5.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

5.17. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne

muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Transpordiametiga;

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

9. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 1.1-1/50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul bdoc (joonised pdf, dgn ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

10. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks ühes eksemplaris

paberkandjal ja kogu planeering digitaalsel kujul vastavalt Rahandusministeeriumi 17.10.2019

määrusele nr 1.1-1/50.

Joonis 1. Planeeritava ala skeem

(Alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

Tellija:

NEED arhitektid OÜ MTR EEP003711 Muinsuskaitse tegevusluba EMU000107

Arhitekt: Projekteerija:

Staadium:

Joonis:

Mõõtkava:

Lehekülg:

Kuupäev:

Tellija esindaja:

Mikk Pärdi Karl Erik Rabakukk

Plaaniline lahendus

1:2000 A2

1

12.05.2022

79401:005:0251, 79401:001:0147, 79401:005:0144 Kastli küla, Tartu vald, Tartumaa

Jakobi varad OÜ

Detailplaneering Töö nr 21-037-01-DP

Martin Loimet

Töö: Detailplaneering Loogaaia, Tuisu ja Tuisula kinnistud

TINGMÄRGID

sissepääsud planeeringualasse (peamine / perspektiivne)

kinnistute piirid

gaasitrassi kaitsevöönd >=1m trassi välispinnast, orienteeruv

Joonis on koostatud arvestusega, et 3m lai kergliiklustee on võimalik rajada maantee äärde olemasolevale teemaale. Kui see ei ole võimalik, tuleb maanteekrunti kergliiklustee jaoks laiendada teeäärse haljastuse arvelt.

kasutatud on Maainsener OÜ geodeetilist alusplaani: töö nr GEO 6103 oktoober 2021 koordinaadid L-Est 97 süsteemis kõrgused EH2000 süsteemis

Loogaaia, KÜ 79401:005:0251 7,64 ha

TEHNILISED NÄITAJAD olemasolevad kinnistud (Maa-ameti järgi 24.01.2022):

algselt kahel A2 lehel mõõtkavas 1/500

haljastuse maa teemaa avaliku kasutuse maa

7,913 haüksik- ja paariselamute maa 49,3 % 2,0 %

16,070 hakrundid kokku (joonise järgi) 100 %

detailplaneering algatatakse tuginedes uuele üldplaneeringule: Tartu valla üldplaneering

planeeringuala

teemaa

0,328 ha

2,432 ha

teeäärne kaitsehaljastus

15,1 %

Üldkasutatavale maale kavandatakse mänguväljak(ud).

Alal on raadamistööd tehtud. Olemasolev geoalusel kajastuv haljastus tahetakse võimalusel säilitada. Tuisu krundi põhjapoolset kolmnurkset osa eraldav kuusehekk soovitakse säilitada.

Tuisula, KÜ 79401:001:0147 2,83 ha Tuisu, KÜ 79401:005:0144 5,59 ha

15,0 %2,411 haüldkasutatav maa

alusfotona on kasutatud Maa-ameti maainfo kaarti 24.01.2022

MUSTAND

kokku 16,06 ha

sissepääsud kinnistutele

üksik- ja paariselamute maa 3-4 boksiga ridaelamute maa

olemasolevad likvideeritavad kinnistute piirid

2,986 ha3-4 boksiga ridaelamute maa 18,6 %

ridaelamute maa osakaal kogu elamumaast 27,4 % (lubatud on maksimaalselt 33,3 %)

2233 m2

1957 m2

1948 m2

1921 m2

1831 m2

1530 m2

Tegemist on detailplaneeringu põhijoonise eskiisiga.

10966 m2

13141 m2

1588 m2

1816 m2

1985 m2

2212 m2

1992 m2

1958 m2

1848 m2

1501 m2

1507 m2

1500 m2

1500 m2

1812 m2

1500 m2

1522 m2

1540 m2

1519 m2

1619 m2

1500 m2

1588 m2

1588 m2

1588 m2

1588 m2

1585 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1530 m2

1767 m2

1500 m2

2020 m2

1767 m2 1767 m2

1767 m2

1767 m2

1537 m2

1537 m2

1537 m2

1538 m2

1509 m2

3006 m2

tiigi asukoht, potentsiaalne

Üldkasutatavale maale ja/või teemaale rajatakse tuletõrje veevõtukoht (tiik) või -mahutid ja vajalikul hulgal trasse ja hüdrante. Alternatiivina saadakse ühisveevärgiga kokkuleppele hüdrantide ühisvõrgust toitmiseks.

2159 m2

1870 m2

1870 m2

1500 m2 1500 m2

1500 m2

2254 m2

1846 m2

1500 m2

1864 m2

1500 m2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 19.07.2022 nr 7-1/16-9

Meie 17.08.2022 nr 7.2-2/22/16271-3

Seisukohtade väljastamine Loogaaia, Tuisu

ja Tuisula maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Tartu maakonna, Tartu valla, Kastli küla Loogaaia, Tuisu ja Tuisula

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamisest (Tartu Vallavalitsuse 14.07.2022 korraldus nr 660).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda olemasolevate Loogaaia, Tuisu ja Tuisula maaüksuste jagamist

elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramist üksikelamute, kaksikelamute, ridaelamute ja

nende juurde kuuluvate abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Planeeringuala hõlmab ka

osaliselt riigitee nr 22215 Lammiku-Lähte lõiku kuni Kase tänavani (kohalik tee nr 7940209).

Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega

varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 17 ha.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22215 Lammiku-Lähte (edaspidi riigitee) km 4,62-5,06.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 414 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 4,911; täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. Planeeringu realiseerimise mahus on vajalik

nimetatud ristumiskoha rekonstrueerimine. Ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb EhS §

99 lg 3 alusel taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

Joonis 1. Riigitee nr 22215 km 4,911 ristumiskoht

2 (3)

2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasoleva eratee avaliku kasutuse

määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt

ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele

kinnistutele.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida

lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike

läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava

perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja projektide lahendustega.

7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

8. Planeeringu lähteülesande p 5.7. „Liikluskorralduse põhimõtted sätestab muuhulgas:

22215 Lammiku-Lähte tee Loogaaia poolsesse serva ette näha 3m laiune kergliiklustee

kuni Sojamaa tee 3//Mesila maaüksuseni, sealt ülekäigurajaga üle tee kuni Kase tänavani.

Ülekäigu täpse asukoha ja tingimused väljastab Transpordiamet. Kase tänavale on kogu

ulatuses jalgtee projekteerimine hetkel käimas, planeeringus arvestada antud projektiga.

Meie seisukoht: kui planeeringuga soovitakse teeületuskohta riigiteelt Kase tn juures, siis

tuleb Loogaaia poolses riigitee servas kavandada kergliiklustee vähemalt kuni Kase tn

ristmikuni (ning sealt läbimurre sõiduteele), mitte ainult Sojamaa tee 3 //Mesila kinnistuni.

Kergliiklustee kaugus riigiteest valida vastavalt kehtestatud kiiruspiirangule ja

projekteerimisnormidele.

Mitte arvestada lähteülesande p 5.7. lausega: /…/ ülekäigurajaga kuni Kase tänavani.

Antud asukohta lubame kavandada teeületuskoha, kuid mitte ülekäigurada.

9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

10. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

11. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

12. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

3 (3)

13. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

14. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

16. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

17. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 20220714_Loogaaia, Tuisu ja Tuisula DP_algatamine_Lisa 1_Lähteülesanne

2. 20220714_Loogaaia, Tuisu ja Tuisula DP_algatamine_Lisa 2_Eelhinnang_visioon

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]