Meetme „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“ tingimused Euroopa Ühendamise Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks

K Ä S K K I R I

Tallinn 26.08.2024 nr 1-2/24/336

Meetme „Alternatiivkütustuste taristu arendamine

(elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“

tingimused Euroopa Ühendamise Rahastu

toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite

eraldamiseks raskeveokite elektrilaadimistaristu

jaoks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimäärus“ § 6 ja § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisa 5 toodud meetmega

„Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“, riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja liikuvuse programm

aastateks 2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem “ ning

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles

käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2014/94/EL (edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

Riigieelarve strateegia 2024–2027 punkt 2.8.1 sätestab transpordi ja liikuvuse programmi

eesmärgi ja sihid. Programmi eesmärk on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel

inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale kättesaadav,

ligipääsetav, mugav ja ohutu, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks

keskkonnakoormus.

Riigieelarve strateegia 2024–2027 punkt 2.8.1 „Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide

täitmiseks“ ning transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 punkt 4 „Olulised

tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks“ kehtestavad vajaduse 2023. aastal jõustunud EL

alternatiivkütuste taristu määruses sätestatud kohustuste täitmiseks alternatiivkütustuste taristu

arendamisel.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL

artiklist 4 tulenevad kokkuvõtvalt järgmised kohustused elektriliste raskeveokite laadimistaristu

arendamisel:

Eesti peab tagama elektriliste raskeveokite üldsusele juurdepääsetavate laadimispunktide

minimaalse katvuse oma territooriumil järgmiselt:

a) 31. detsembriks 2025 peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 15% ulatuses olema

paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW, mis koosnevad vähemalt

ühest laadimispunktist väljundvõimsusega vähemalt 350 kW;

b) 31. detsembriks 2027 peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 50% ulatuses olema

paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW (põhiteedevõrgus

2800 kW), mis koosnevad vähemalt ühest laadimispunktist (põhiteedevõrgus kahest)

väljundvõimsusega vähemalt 350 kW;

c) 31. detsembriks 2030 peab TEN-T üldteedevõrgus väljundvõimsus suurenema vähemalt

1500 kW-ni (vahekaugusega 100 km) ja põhiteedevõrgus 3600 kW-ni (vahekaugusega

60 km);

d) 31. detsembriks 2027 peab igal ohutul ja turvalisel parkimisalal olema kasutusele võetud

vähemalt kaks üldsusele juurdepääsetavat laadimisjaama (neli laadimisjaama

31. detsembriks 2030), mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 100 kW.

Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas riigieelarve strateegia punktiga 2.8.1:

1. Kinnitan toetuse andmise tingimused (lisa 1).

2. Eraldan kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest

alternatiivkütustuste taristu arendamiseks kokku 5 miljonit eurot üldsusele juurdepääsetavate

elektriliste raskeveokite laadimisparkide arendamiseks.

3. Volitan Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantslerit allkirjastama toetuskirja ettevõtjale

Euroopa Ühendamise Rahastule (Connecting Europe Facility – CEF) taotluse esitamiseks

käesoleva käskkirjas sätestatud tingimustel.

4. Volitan Kliimaministeeriumi kantslerit sõlmima sihtfinantseerimise lepingu

Kliimaministeeriumi ja elektrilaadimistaristu arendaja vahel käesolevas käskkirjas sätestatud

tingimustel pärast seda, kui elektrilaadimistaristu arendaja on CEFist saanud

rahastamisotsuse. Lepingu sõlmimisel ja toetuse eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid

vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 36a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

Taristuminister

Saata: Transpordiamet, Alexela, Circle K, Elektrilevi, Elektrum, Eleport, Enefit Volt, Ignitis,

Neste, Scania, Tallinna Sadam, Terminal, Terminal Oil, Olerex

Toetuse andmise tingimused elektriliste raskeveokite laadimistaristu arendamiseks

1. Üldsätted

1.1. Toetust antakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tuludest.

1.2. Toetust antakse üldsusele juurdepääsetavate elektriliste raskeveokite laadimistaristu

ehitamiseks.

1.3. Toetust ja toetuskiri antakse eesmärgiga kaasa aidata alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõtu määruse nõuetekohasele ja mõjusale täitmisele Eesti riigis, võimestades

kütuseettevõtjaid elektriliste raskeveokite laadimistaristu loomisel läbi täiendava toetuse

andmise.

1.4. Toetuskiri, millega riik nõustub laadimistaristu arendamise projekti elluviimisega,

antakse punktis 2 nimetatud nõuetele vastavale taotlejale punktile 4 vastava projekti

elluviimiseks.

1.5. Toetus antakse punktis 2 nimetatud nõuetele vastavale taotlejale punktile 4 vastava

projekti elluviimiseks punktis 8.8 nimetatud pingeridade alusel.

1.6. Toetust ei anta:

1.6.1. üldise grupierandi määruse alusel abi saajale, kes on üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses raskustes olev ettevõtja;

1.6.2. ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks

on täitmata;

1.6.3. üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel.

2. Nõuded taotlejale

Taotleja on transpordikütustega tegelev Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab

CEF 2 Transport - Alternative Fuels Infrastructure Facility – General envelope

(CEF-T-2024-AFIFGEN) tingimustele.

3. Nõuded taotlusele

3.1. Taotleja esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud taotlus tuleb esitada

Kliimaministeeriumile CEF taotlusvormil kas eesti keeles (Lisa 3) või inglise keeles

(Lisa 4) Kliimaministeeriumile aadressil [email protected]

hiljemalt 28. augustil 2024. aastal kell 17:00.

3.2. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:

3.2.1. üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud andmed;

3.2.2. CEF taotluse vormi B osa (inglise keeles: CEF Application Form. Technical Description

(Part B)) inglise keelne mustand;

3.2.3. täidetud alternatiivkütuste taristu CEF taotluste asukohtade tabel (Lisa 2).

4. Nõuded projektile

Toetust ning toetuskirja saab taotleda elektriliste raskeveokite laadimispargi ehituseks:

4.1. mis asub kuni 3 km kaugusel punktis 5 nimetatud asukoha lähimast mahasõidukohast

TEN-T teelt;

4.2. mille laadimise väljundvõimsus on TEN-T põhivõrgu teedel vähemalt 3600 kW ja TEN-T

üldvõrgu maanteel 11 vähemalt 3000 kW, maanteel 1 aga 1500 kW;

4.3. mille elektriliste raskeveokite laadimiskohad võimaldavad vähemalt 800V laadimist;

Taristuministri 26.08.2024

käskkirja nr 1-2/24/336

Lisa 1

4.4. milles on piisav ruum, et korraldada olemasoleval alal või luua uued laadimis- ja

parkimiskohad korraga vähemalt samale arvule raskeveokitele, kui on loodavate

laadimispunktide arv, vastavalt veokite parkimiskoha suuruse standardile EVS843;

4.5. mis on kergelt juurdepääsetav tee mõlema sõidusuuna jaoks ning asjakohaselt viidatud.

5. Laadimispunktide rajamiseks sobilikud piirkonnad

5.1. maantee 1 (Tallinn–Narva):

5.1.1. Km 89 Haljala piirkond;

5.1.2. Km 183–185 Sillamäe piirkond.

5.2. maantee 2 (Tallinn–Tartu):

5.2.1. Km 37 Kuivajõe piirkond;

Km 82 Mäo piirkond ja

5.2.2. km 113–118 Adavere-Põltsamaa piirkond;

5.2.3. Km 177–180 Tartu piirkond.

5.3. maantee 4 (Tallinn–Pärnu–Ikla)

Km 27–28 Ääsmäe piirkond ja

5.3.1. km 64–65 Märjamaa piirkond;

5.3.2. Km 120–121 Nurme piirkond;

5.3.3. Km 168 Häädemeeste piirkond;

5.3.4. Km 191 Ikla piirkond.

5.4. maantee 11 (Tallinna ringtee)

5.4.1. Km 0,5–1,5 Väo/Veneküla piirkond;

5.4.2. Km 10 Jüri piirkond.

6. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

6.1. Abikõlblikud kulud on:

6.1.1. elektrilaadimisjaamade/-punktide ja nendega seotud elektriinfrastruktuuri (sealhulgas

kaablid, elektrialajaamad ja kohapealsed energiajuhtimisseadmed, akusalvestus)

rajamisega seotud kulud;

6.1.2. kohapealse taastuvallikatest toodetud elektri tootmisseadmete ostmise ja paigaldamise

kulu;

6.1.3. elektrivõrguühenduse (sealhulgas elektriliitumistasu, alternatiivsed lahendused) loomise

kulu;

6.1.4. kohapealsete elektrisalvestusseadmete soetamise ja paigaldamise kulu.

6.2. Kui toetust küsitakse elektriliste raskeveokite laadimistaristu jaoks vajalikuks

elektriliitumisteks, siis peab taotleja tagama, et kasutatakse ainult taastuvenergiaelektrit.

6.3. Abikõlblikud ei ole enne CEFist saadud rahastamisotsuse ning enne Kliimaministeeriumi

ja taotleja vahel on sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu jõustumist tehtud tegevuste (sh

lepingu sõlmimine) kulud.

7. Taotluste menetlemine

7.1. Taotluse menetlemine koosneb:

7.1.1. taotluse vastuvõtmisest;

7.1.2. taotleja ja taotluse käesoleva käskkirja tingimustele vastavuse kontrollimisest;

7.1.3. taotluse hindamisest;

7.1.4. taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

8. Taotluse vastuvõtmine vastavaks tunnistamine ja hindamine

8.1. Kliimaministeerium võtab vastu kõik punktis 3.1 nimetatud tähtajaks nimetatud

aadressile saabunud taotlused ning edastab need Transpordiametile kontrollimiseks ja

hindamiseks. Tähtpäevast hiljem saabunud taotlused jätab Kliimaministeerium

läbivaatamata.

8.2. Taotluse vastuvõtmisest või läbivaatamata jätmisest teavitab Kliimaministeerium

taotlejat taotluse laekumisel e-maili teel samal aadressil, kust taotlus saadeti.

8.3. Transpordiamet kontrollib saabunud taotluste vastavust käesoleva käskkirja

punktile 3 ja 4 ning taotleja vastavust käesoleva käskkirja punktile 2.

8.4. Tingimustele vastavad taotlused tunnistab Transpordiamet vastavaks ning saadab

hindamisele. Tingimustele mittevastavate taotluste kohta teeb Transpordiamet

ministeeriumile ettepaneku teha taotluse mitterahuldamise otsus.

8.5. Kui tingimustele vastavate elektriliste raskeveokite laadimisparkide loomise projektide

kogueelarve ületab meetme kogueelarvet hindab Transpordiamet projekte järgmiste

kriteeriumite alusel:

8.5.1. toetusvajadus käesolevast meetmest - 80% lõpphindest;

8.5.2. raskeveokijuhtidele vajalike muude teenuste (sanitaarruumid, toit jne) olemasolu või

loomine laadimispargi vahetus läheduses - 20% lõpphindest.

8.6. Hindamise tulemusel koostab Transpordiamet pingeread, kus suurema punktisumma

saanud taotlus asub kõrgemal, iga punktis 5 nimetatud maantee kohta eraldi.

8.7. Transpordiamet edastab pingeread Kliimaministeeriumile 10 tööpäeva jooksul punktis

8.1 nimetatud tähtpäevast alates.

8.8. Kliimaministeerium rahuldab taotlused pingeridade alusel alustades kõrgeima

punktisumma saanud taotlusest kuni eelarvevahendite ammendumiseni järgmises

järjekorras:

8.8.1. maantee 4 (Tallinn–Pärnu–Ikla) projektid;

8.8.2. maantee 2 (Tallinn–Tartu) kuni km 179,4 projektid;

8.8.3. maantee 1 (Tallinn–Narva) projektid;

8.8.4. maantee 11 (Tallinna ringtee) projektid.

8.9. Kui samasse punktis 5 nimetatud piirkonda on esitatud mitu projekti, rahuldatakse ainult

kõrgeima punktisumma saanud taotlus. Teisi taotlusi ei rahuldata olenemata nende kohast

pingereas.

8.10. Kui eelarve täitumise tõttu ei ole võimalik projekti täies mahus rahastada, võib

Kliimaministeerium teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ja vähendada eelarve

mahtu. Nimetatud muudatus ei mõjuta projekti kohta pingereas.

8.11. Transpordiamet ja Kliimaministeerium käsitlevad taotlusi konfidentsiaalselt ning

tunnistavad need läbivaatamisel ja hindamisel ametkondlikuks kasutamiseks taotleja

poolt vastava märke lisamisel taotluse kaaskirjale.

9. Toetuse määr ja abikõlblikkuse periood

9.1. Toetuse määr projekti kogumaksumusest keskmise suurusega ettevõtja puhul on kuni

45% ning suurettevõtja puhul kuni 25% abikõlblikust kulust, kuid mitte rohkem kui

2 miljonit eurot taotleja kohta.

9.2. Projekti abikõlblikkuse periood algab mitte varem kui sihtfinantseerimise lepingu

sõlmimise hetkest ja lõpeb CEFi projekti lõpptähtajaga.

10. Toetuse väljamaksmine

10.1. Toetuse väljamaksmine toimub pärast objektile kasutusloa saamist.

10.2. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks käesolevas käskkirjas ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

10.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel.

10.4. Toetuse saaja esitab makse saamise taotluse ja nõutud dokumendid ja tõendid

kliimaministeeriumile punktis 3.1 toodud e-posti aadressile.

10.5. Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

10.5.1. Projekti aruanne mis kajastab vähemalt:

10.5.1.1. asukohaplaani;

10.5.1.2. projektijooniseid;

10.5.1.3. seletuskirja;

10.5.1.4. projekti avalikustamise nõuete täitmist tõendavad materjalid.

10.5.2. lepingud;

10.5.3. arved või muud raamatupidamisdokumendid;

10.5.4. raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist

tõendav dokument;

10.5.5. garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

10.6. Kliimaministeerium kontrollib väljamakse taotlust ja lisatud dokumente. Kui taotluses

või lisatud dokumentides avastatakse puuduseid antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

11. Abi andja säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

19.08.2024

Kliimaministri käskkirja „Meetme „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri-

ja vesiniku laadimistaristu loomine)“ tingimused Euroopa Ühendamise Rahastu

toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks raskeveokite

elektrilaadimistaristu jaoks“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–

2027 lisa 5 toodud meetmega „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku

laadimistaristu loomine)“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja

liikuvuse programm aastateks 2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem “ ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13.

september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

1. Sissejuhatus

Käesoleva eelnõu eesmärk on kaasa aidata alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse

nõuetekohasele ja mõjusale täitmisele Eestis, võimestades kütuseettevõtjaid elektriliste

raskeveokite laadimistaristu loomisel läbi täiendava toetuse andmise.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404) ja peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (e-post:

[email protected], telefon: 5885 1057) ning Transpordiameti

välisrahastuse koordinaator Kaido Sipelgas (e-post: [email protected], telefon:

5341 7569). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel:

626 2948, e-post: [email protected]).

2. Käskkirja sisu

Käeolevalt tuuakse välja olulisemad selgitust vajavad eelnõu punktid käskkirja lisast 1, mis

käsitleb toetuse andmise tingimusi.

Eelnõu 1. peatükis

sätestatakse eelnõu üldsätted.

Punktiga 1.1. sätestatakse, et toetust antakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise1

tuludest.

Punktiga 1.2. sätestatakse, et toetust antakse üldsusele juurdepääsetavate elektriliste

raskeveokite laadimistaristu2 ehitamiseks. Siin on oluline, et juurdepääs ja tankimisvõimalused

oleksid tagatud nii raskveokitele, kui ka sõiduautodele.

1 https://kliimaministeerium.ee/heitkogustega-kauplemine 2 Laadimistaristu ja laadimispark on sünonüümid käesoleva käskkirja mõistes.

Punktiga 1.3. sätestatakse, et toetust ja toetuskiri antakse eesmärgiga kaasa aidata

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse nõuetekohasele ja mõjusale täitmisele Eesti

riigis, võimestades kütuseettevõtjaid elektriliste raskeveokite laadimistaristu loomisel läbi

täiendava toetuse andmise. Käesolevalt antakse täiendav toetus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest kokku 5 miljonit eurot.

Punktiga 1.4. sätestatakse, et toetuskiri, millega riik nõustub laadimistaristu arendamise

projekti elluviimisega, antakse punktis 2 nimetatud nõuetele vastavale taotlejale punktile 4

vastava projekti elluviimiseks.

See tähendab, et toetuskiri antakse ka nõuetele vastavatele taotlejatele, kes riigilt täiendavat

toetust ei taotle.

Punktiga 1.5. sätestatakse, et toetus antakse punktis 2 nimetatud nõuetele vastavale taotlejale

punktile 4 vastava projekti elluviimiseks punktis 8.8 nimetatud pingeridade alusel.

Toetuse eelarveks 5 miljonit eurot ning maksimaalselt 2 miljonit eurot nõuetele vastava taotleja

taotlustele.

Punktis 1.6 tuuakse välja riigiabireeglitest lähtuvad tingimused, millal toetust grupierandi

määruse alusel ei kohaldata. Siia hulka kuulub näiteks piirang, et toetust ei anta raskustes

olevale ettevõtjale.

Eelnõu 2. peatükis

sätestatakse nõuded taotlejale.

Taotleja on transpordikütustega (sh elektrilaadimisteenuse pakkumisega) tegelev Eestis

registreeritud juriidiline isik, kes vastab CEF 2 Transport - Alternative Fuels Infrastructure

Facility – General envelope (CEF-T-2024-AFIFGEN) 3 tingimustele.

Toetuse näol on tegemist riigiabiga ning seetõttu saame toetada vaid Eestis registreeritud

ettevõtjaid. Sisuliselt tähendab see seda, et toetust saab taotleda ka rahvusvaheline

kütuseettevõtja, kui ta on registreerinud oma tütarettevõtte Eestis. Ettevõte peab sel juhul olema

Eestis registreeritud enne toetuskirja ja sellega vajalike kaasnevate dokumentide esitamist

Kliimaministeeriumile.

Eelnõu 3. peatükis

sätestatakse nõuded taotlusele.

Punktiga 3.1. sätestatakse, et taotleja esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud taotlus

tuleb esitada Kliimaministeeriumile CEF taotlusvormil kas eesti keeles (Lisa 3) või inglise

keeles (Lisa 4) Kliimaministeeriumile aadressil [email protected]

hiljemalt 28. augustil 2024. aastal kell 17:00.

Punktiga 3.2. sätestatakse, et taotluses tuleb välja tuua grupierandi määruse artiklis 6 lõikes 2

toodud andmed, st ettevõtja nimi ja suurus; projekti kirjeldus (sh selle algus- ja lõppkuupäev),

projekti toimumise koht ja kulude loetelu ning abi liik (toetus, laen garantii jne). Samuti

sätestatakse punktis taotleja kohustus lisada vähemalt järgmised dokumendid, mis kinnitatakse

ka käskkirja lisadena:

3 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/wp-call/2024/call-fiche_cef-t-2024-

afifgen_en.pdf

• CEF taotluse vormi B osa (inglise keeles: CEF Application Form. Technical Description

(Part B)) inglise keelne mustand;

• täidetud alternatiivkütuste taristu CEF taotluste asukohtade tabel (Lisa 2).

Alapunktis 3.2.1. toodud tingimus tuleneb grupierandi määruse artiklist 6, mille kohaselt võib

abi anda vaid juhul, kui abil on ergutav mõju ning ergutav mõju on juhul, kui taotleja on

esitanud abitaotluse enne projekti või tegevustega seotud tööde alustamist.

Eelnõu 4. peatükis

sätestatakse nõuded projektile. Toetust ning toetuskirja saab taotleda elektriliste raskeveokite

laadimispargi ehituseks:

• mis asub kuni 3 km kaugusel punktis 5 nimetatud asukoha lähimast mahasõidukohast

TEN-T teelt;

• mille laadimise väljundvõimsus on TEN-T põhivõrgu teedel vähemalt 3600 kW ja TEN-

T üldvõrgu maanteel 11 vähemalt 3000 kW, maanteel 1 aga 1500 kW;

• mille elektriliste raskeveokite laadimiskohad võimaldavad vähemalt 800V laadimist;

• milles on piisav ruum, et korraldada olemasoleval alal või luua uued laadimis- ja

parkimiskohad korraga vähemalt samale arvule raskeveokitele, kui on loodavate

laadimispunktide arv, vastavalt veokite parkimiskoha suuruse standardile EVS843;

• mis on kergelt juurdepääsetav tee mõlema sõidusuuna jaoks ning asjakohaselt viidatud.

Eelnõu 5. peatükis

määrab käskkiri ära asukohad, millistesse rajatavaid elektriliste raskeveokite laadimispunkte

ollakse valmis toetama. Valik on tehtud lähtudes vajadusest saavutada Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804 antud vahemaanõudeid. Iga punkti 5 alapunktina toodud

asukohta või asukohtade kompleksi vaadeldakse ühe tervikuna, nii on punktis 5.2.2. km 82

Mäo piirkond ja km 113-118 Adavere-Põltsamaa piirkond vaadeldud kui üks asukoht, kus

mitme alternatiivse taotluse olemasolul tehakse projektide hindamine vastavalt käskkirja

peatükile 8. Asukohta alaks arvestatakse vastava TEN-T tee vastavail kilomeetreil olevast

mahasõidust 3 km kauguseni.

Abikõlblike alade kaart:

Kaardil olevad maantee-jooned:

Tumesinine (põhivõrk, T2 ja T4) – laadimisjaama väljundvõimsus 3600 kW;

Helesinine (üldvõrk, T11 Tallinna ringtee) – laadimisjaama väljundvõimsus 3000 kW;

Roheline (üldvõrk, T1) – laadimisjaama väljundvõimsus 1500 kW.

Eelnõu 6. peatükis

sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Punktiga 6.1. sätestatakse, et abikõlblikud kulud on:

• elektrilaadimisjaamade/-punktide ja nendega seotud elektriinfrastruktuuri (sealhulgas

kaablid, elektrialajaamad ja kohapealsed energiajuhtimisseadmed, akusalvestus)

rajamisega seotud kulud;

• kohapealse taastuvenergia allikatest elektri tootmisseadmete ostmise ja paigaldamise

kulu;

• elektrivõrguühenduse (sealhulgas elektriliitumistasu, alternatiivsed lahendused)

loomise kulu;

• kohapealsete elektrisalvestusseadmete soetamise ja paigaldamise kulu.

Punktiga 6.2. sätestatakse, et kui toetust küsitakse elektriliste raskeveokite laadimistaristu

jaoks vajalikuks elektriliitumisteks, siis peab taotleja tagama, et ta kasutab ainult

taastuvenergiaelektrit. Ühtlasi peab taotleja seda suutma tõendada või esitama kinnituskirja.

Punktiga 6.3. sätestatakse, et abikõlbmatud on kulud, millega seotud tegevused (sh lepingu

sõlmimine) on tehtud enne CEFist saadud rahastamisotsust ning enne Kliimaministeeriumi ja

taotleja vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu jõustumist. Nimetatud punkt on otseselt

seotud riigiabireeglitega.

Eelnõu 7. peatükis

sätestatakse taotluste menetlemise tingimused.

Punktiga 7.1. sätestatakse, et taotluse menetlemine koosneb:

• taotluse vastuvõtmisest;

• taotleja ja taotluse käesoleva käskkirja tingimustele vastavuse kontrollimisest;

• taotluse hindamisest;

• taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Taotleja esitab taotluse Kliimaministeeriumi aadressile [email protected],

millelt liigub taotlus nii Kliimaministeeriumi kui ka Transpordiameti seotud ametnikele.

Taotleja ja taotluse käesoleva käskkirja tingimustele vastavuse kontrollimist ja hindamist

teostab Transpordiamet ning esitab hindamisetulemused koos eelistusnimekirjaga

Kliimaministeeriumile. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

Kliimaministeerium.

Eelnõu 8. peatükis

sätestatakse taotluse vastuvõtmine vastavaks tunnistamise ja hindamise tingimused.

Punktiga 8.1. sätestatakse, et Kliimaministeerium võtab vastu kõik punktis 3.1 nimetatud

tähtajaks nimetatud aadressile saabunud taotlused ning edastab need Transpordiametile

kontrollimiseks ja hindamiseks. Kliimaministeeriumi aadressi e-

[email protected] jaotuskava kohaselt liiguvad kirjad otse Transpordiameti

seotud ametnikele. Tähtpäevast hiljem saabunud taotlused jätab Kliimaministeerium

läbivaatamata.

Punktiga 8.2. sätestatakse, et taotluse vastuvõtmisest või läbivaatamata jätmisest teavitab

Kliimaministeerium taotlejat taotluse laekumisel e-maili teel samal aadressil, kust taotlus

saadeti.

Punktiga 8.3. sätestatakse, et Transpordiamet kontrollib saabunud taotluste vastavust

käesoleva käskkirja punktile 3 ja 4 ning taotleja vastavust käskkirja punktile 2.

Punktiga 8.4. sätestatakse, et tingimustele vastavad taotlused tunnistab Transpordiamet

vastavaks ning teostab hindamise. Tingimustele mittevastavate taotluste kohta teeb

Transpordiamet ministeeriumile ettepaneku teha taotluse mitterahuldamise otsus.

Punktiga 8.5. sätestatakse, et kui tingimustele vastavate elektriliste raskeveokite

laadimisparkide loomise projektide kogueelarve ületab meetme kogueelarvet hindab

Transpordiamet projekte järgmiste kriteeriumite alusel:

8.5.1. toetusvajadus käesolevast meetmest - 80% lõpphindest;

8.5.2. raskeveokijuhtidele vajalike muude teenuste (sanitaarruumid, toit jne) olemasolu või

loomine laadimispargi vahetus läheduses - 20% lõpphindest.

Punktiga 8.6. sätestatakse, et hindamise tulemusel koostab Transpordiamet pingeread, kus

suurema punktisumma saanud taotlus asub kõrgemal, iga punktis 5 nimetatud maantee kohta

eraldi.

Punktiga 8.7. sätestatakse, et Transpordiamet edastab pingeread Kliimaministeeriumile 10

tööpäeva jooksul punktis 8.1 nimetatud tähtpäevast alates.

Punktiga 8.8. sätestatakse, et Kliimaministeerium rahuldab taotlused pingeridade alusel

alustades kõrgeima punktisumma saanud taotlusest kuni eelarvevahendite ammendumiseni

järgmises järjekorras:

1. maantee 4 (Tallinn–Pärnu–Ikla) projektid;

2. maantee 2 (Tallinn–Tartu) kuni km 179,4 projektid;

3. maantee 1 (Tallinn–Narva) projektid;

4. maantee 11 (Tallinna ringtee) projektid.

Punktiga 8.9. sätestatakse, et kui samasse punktis 5 nimetatud piirkonda on esitatud mitu

projekti, rahuldatakse ainult kõrgeima punktisumma saanud taotlus. Teisi taotlusi ei rahuldata

olenemata nende kohast pingereas.

Punktiga 8.10. sätestatakse, et kui eelarve täitumise tõttu ei ole võimalik projekti täies mahus

rahastada, võib Kliimaministeerium teha taotlejale ettepaneku taotlust muuta ja vähendada

eelarve mahtu. Nimetatud muudatus ei mõjuta projekti kohta pingereas.

Punktiga 8.11. sätestatakse, et Transpordiamet ja Kliimaministeerium käsitlevad taotlusi

konfidentsiaalselt ning tunnistavad need läbivaatamisel ja hindamisel ametkondlikuks

kasutamiseks taotleja poolt vastava märke lisamisel taotluse kaaskirjale.

Eelnõu 9. peatükis

sätestatakse toetuse määr ja abikõlblikkuse periood.

Punktiga 9.1. sätestatakse, et toetuse määr projekti kogumaksumusest keskmise suurusega

ettevõtja puhul on kuni 45% ning suurettevõtja puhul kuni 25% abikõlblikust kulust, kuid mitte

rohkem kui 2 miljonit eurot taotleja kohta.

Toetuse maksimaalne (kuni 25% või 45%) määr tuleneb riigiabi reeglitest vastavalt grupierandi

määrusele4. Toetuse põhisumma on 20% projekti abikõlblikust maksumusest, ning +

20 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul või + 30 protsendipunkti võrra

väikeettevõtjate puhul. Suurettevõtjal ei suurendata toetuse määra ning tema saab 20%

põhisumma + 5% piirkond = 25%. Keskmise suurusega ettevõtja saab 20% põhisumma + 20%

keskmise suuruse eest + 5% piirkond = 45%.

Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel ei võeta arvesse abikõlblikelt kuludelt

arvestatud käibemaksu, mis kuulub hüvitamisele kohaldatava riikliku maksuõiguse alusel.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjate kriteeriumid on sätestatud grupierandi määruse

lisas I. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega (VKE) ettevõtjate kategooriasse kuuluvad

ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014R0651-20230701

aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Juhul, kui ettevõtja ületab VKE kategooria

kriteeriume, siis loetakse, et tegemist on suurettevõtjaga.

Joonis: Keskmise suurusega ettevõtja klassifikatsioon

Punktiga 9.2. sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab mitte varem kui

sihtfinantseerimise lepingu sõlmimise hetkest ja lõpeb CEFi projekti lõpptähtajaga.

Lepingu sõlmimisel ja toetuse eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid vastavalt üldise

grupierandi määruse artiklile 36a. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus on otseselt seotud

riigiabi reeglitega ning alapunktiga 6.3, kus sätestatakse, abikõlbmatud on kulud, millega

seotud tegevused (sh lepingu sõlmimine) on tehtud enne CEFist saadud rahastamisotsust ning

enne Kliimaministeeriumi ja taotleja vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu jõustumist.

Eelnõu 10. peatükis

sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused.

Punktiga 10.1. sätestatakse, et toetuse väljamaksmine toimub pärast investeeringuobjektile

kasutusloa saamist.

Punktiga 10.2. sätestatakse, et toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks käesolevas

käskkirjas ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

Punktiga 10.3. sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel. See tähendab, et taotleja

peab ministeeriumile kontrollimiseks koos maksetaotlusega esitama ka kogu dokumentatsiooni

ja arved ning tasumist tõendavad dokumendid.

Punktiga 10.4. sätestatakse, et toetuse saaja esitab makse saamise taotluse ja nõutud

dokumendid ja tõendid kliimaministeeriumile punktis 3.1 toodud e-posti aadressile.

Punktiga 10.5. sätestatakse, et maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1. Projekti aruanne mis kajastab vähemalt:

• asukohaplaani;

• projektijooniseid;

• seletuskirja;

• projekti avalikustamise nõuete täitmist tõendavad materjalid.

2. lepingud;

3. arved või muud raamatupidamisdokumendid;

4. raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist

tõendav dokument;

5. garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

Punktiga 10.6. sätestatakse, et Kliimaministeerium kontrollib väljamakse taotlust ja lisatud

dokumente. Kui taotluses või lisatud dokumentides avastatakse puuduseid antakse taotlejale

kuni 10 tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Punktis 11 sätestatakse grupierandi määrusest tulenev abi andja kohustus säilitada abi

andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

Olemasolevad võimsused vs saavutatav väljundvõimsus

Kui laadimispunktis on täna näiteks peamiselt sõiduautodele mõeldud laadimistaristu olemas,

mille väljundvõimsus kokku on 700 kW, tuleb siiski 3600 kilovatti laadimisvõimsust lisaks luua

ehk 2030. lõpuks olema see 3600 kW kättesaadav raskeveokitele läbi pistikute või/ja

parkimiskohtade (nõue tuleneb regulatsiooni (EL) 2023/1804 artikkel 4 punkt 1 alapunktidest

c ja d), st see 3600 kW peab olema reserveeritud raskeveokitele. Samas saab sõiduauto ka

veoauto laadimiskoha peal vajadusel voolu võtta (analoogiliselt vedelkütusega – mõnda

sõiduautot saab ka veokitele mõeldud tankurist tankida). Kui selleks ajaks on olemas ja

paigaldatud ka megavatt-laadijad, siis võib see tähendada suhteliselt väikest ruumivajadust, mis

erinevalt pistikutest on siin oluliselt kriitilisem nõue.

Sihtfinantseerimisleping

Sihtfinantseerimisleping sõlmitakse Kliimaministeeriumi ja elektrilaadimistaristu arendaja

vahel pärast seda, kui elektrilaadimistaristu arendaja on CEFist saanud rahastamisotsuse.

Lepingu sõlmimisel ja toetuse eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid vastavalt „Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks“ artiklile 36a.

Sihtfinantseerimislepingus (vorm SK lisa 1) lepitakse muuhulgas kokku, et projektiga seotud

veebilehel ja tööde teostamise objektil tuleb esitada CEF projekti nimetus, kirjeldus, viide

rahastusallikatele sõnastuses „Kaasrahastanud Euroopa Liit ning Eesti riik

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ning CEF EL-

sümboolika.

Projektide elluviimist ja toetusega seotud kulusid on kavas kontrollida sihtfinantseerimise

lepingu täitmisel esitatava abikõlblike kulude aruande abil, kus toetuse saaja tõendab

kuludokumentide koopiatega nende kulude vastavust käskkirja tingimustele.

Lepingusse lisatakse ka punkt, et kui toetust küsitakse elektriliste rakseveokite laadimistaristu

jaoks vajalikuks elektriliitumisteks, siis peab taotleja tagama, et kasutatakse ainult

taastuvenergiaelektrit. Kvoodikauplemise vahenditest ei ole võimalik rahastada fossiilsetest

allikatest toodetud elektri kasutamist.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käskkirja koostamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu

määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus

sellega kooskõlla, sh määrata identifitseerimistunnuste registreerimise organisatsioon riigi

tasandil. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määrust hakati kohaldama 13. aprillil 2024.

aastal.

4. Käskkirja mõju

Mõjude hindamisel lähtuti mõjude hindamise metoodika dokumendist5, mis oli koostatud

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostöös.

4.1. Demograafiline mõju

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud

alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Euroopa Liidus. Kõik

alternatiivkütustega sõidukite kasutajad peavad saama hõlpsalt Euroopa Liidus liikuda, kuna

seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad.

Tänapäeval ei vasta üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu kasutajate vajadustele

täies mahus. Kasutajate jaoks on tihti mureks, et enne alternatiivkütuse lõppemist ei pruugi olla

võimalik sobivat tankimis- või laadimispunkti leida. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud

analüüsis märkis 80% osalejatest, et neil sageli esineb probleeme alternatiivkütuste taristu

leidmisega. Eriti aktuaalne on eelmainitud probleem Eesti puhul. Vastavalt Scania poolt

edastatud informatsioonile, eksisteerib tänapäeval Eestis 2 akuga sõitvat raskeveokit, mis

laadivad ettevõtte laos. Raskeveokitele ette nähtud laadimispunktid on riigis puudu, mistõttu

Scania raskeveokite läbitav teekond ja reisimine riigi sees on piiratud. Konsultatsioonil

laadimistaristu esindajatega oli mainitud, et elektrilisi raskeveokeid omavad ettevõtted teistest

Euroopa Liidu riikidest soovivad vedada kaupa Eestisse, kuid seda takistab puudulik

laadimistaristu.

Kõik eelpool välja toodud probleemistikud teevad alternatiivkütusega sõidukiga reisimise

keeruliseks. Negatiivsed kasutajakogemused sunnivad ettevõtteid loobuma alternatiivkütuseid

kasutavate sõidukite ostust ning seeläbi tekitavad takistusi alternatiivkütustele üleminekul ja

Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgi kliimaneutraalsuse saavutamiseks täitmisel. Lisaks võib

selline turu killustatus kahjustada konkurentsi, tuua kaasa suuremaid kulusid erinevatele

turuosalistele ja raskendada uuenduslike teenuste arendamist. Antud probleem mõjutab lõpuks

tarbijaid ja taristuteenuste pakkujaid.

4.2. Mõju majandusele

Meede aitab kaasa alternatiivkütuste laiemale kasutamisele, vähendades potentsiaalselt

kütuseaktsiisi laekumist. Samal ajal väldib meede võimalikke trahve alternatiivkütuste taristu

määruse tähtaegse täitmatajätmise eest ning vähendab Eesti väliskaubanduse puudujääki,

asendades importkütuse kohaliku roheenergiaga.

Mõju ettevõtetele – meede toetab laadimistaristu loojaid finantsvajaku ületamisel turutõrke

olukorras ning võimaldab neil turule tuua elektriliste raskeveokite laadimisteenus. Tänapäeval

5 Mõjude hindamise metoodika 2021. Justiitsministeerium ja Riigikantselei.

on Eestis vaid 2 elektrilist raskeveokit ja ei ole ühtegi neile ettenähtud laadimispunkti. Euroopa

Liidu määrus alternatiivkütuste laadimistaristu arendamise kohta paneb kohustusi

liikmesriigile, mitte erasektorile. Laadimistaristu omamine ja opereerimine ei ole riigi huvides

ning erasektor ei ole hetkel huvitatud raskeveokite laadimistaristut arendama, kuna puudub

nõudlus ja tegemist on väga suure investeeringuga. See tähendab omakorda, et tehtavad

investeeringud on suured ning elektrilised raskeveokid hakkavad Eestisse hästi vaikselt jõudma,

mistõttu kasu teenimine on päris kauge tulevik. Avalikul konsultatsioonil erasektori

esindajatega jõuti järelduseni, et erasektor on valmis riiki Euroopa Liidu eesmärkide täitmisel

aitama, kuid ilma toetusmeetmeta ei kaalu nad raskeveokitele ette nähtud laadimistaristu

arendamist. Raskeveokite laadimistaristu arendamisel tuleb arvesse võtta selle infrastruktuuri

ja elektrisüsteemi koostoimet ning Euroopa Liidu poliitikat. Raskeveokite laadimispunktide

loomist ja käitamist tuleb arendada konkurentsivõimelise turuna, millel on avatud juurdepääs

kõigile osalistele, kes on huvitatud laadimistaristu kasutuselevõtust või käitamisest. Euroopa

Liidu määruse alternatiivkütuste kasutuselevõtu kohta eesmärk on hõlbustada turujõudude tööd

ja aidata selle algatusega kaasa Euroopa majanduskasvule.

Suhtlesime Scania esindajaga ning tema ütles, et paljud kaubavedudega tegelevad ettevõtted

teistest EL riikidest on huvitatud oma elektriliste raskeveokitega Eestisse tulla, kuid praegu seda

teha ei saa kuna puudub võimalus laadida.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Raskeveokid toodavad transpordisektoris suure osa saastest. See on suuresti tingitud sellest, et

raskeveokid kasutavad suurema tõenäosusega rohkem saastavaid diiselmootoreid, nende

kütusesäästlikkus on madal ja nendega sõidetakse teiste sõidukitega võrreldes rohkem

kilomeetreid. Need omadused koos võimendavad nende negatiivset mõju kliimale, majandusele

ja tervisele. Diislikütuse saaste koosneb ligi 40 mürgisest kemikaalist, mis võivad põhjustada

kõrget vererõhku, verehüübeid, kopsuhaigusi, allergiaid, astmat, insulti, südameinfarkti ja

raseduse tüsistusi. Lapsed on eriti haavatavad kahjulike tervisemõjude, näiteks ägenevate

allergiate suhtes, sest nad hingavad 50 protsenti rohkem õhku ühe kilogrammi kehakaalu kohta

kui täiskasvanud. Osa sellest diisliheitest tekib siis, kui juhid jätavad oma raskeveokid

sisselülitatud mootoriga tühikäigule, kuni ootavad kauba pealevõtmist või kui nad puhkavad

raskeveokitele ettenähtud turvaparklates. Kuigi juhid saavad tühikäigul töötades tekkivaid

heitkoguseid vähendada, kasutades lisajõuseadmeid või kütte- ja jahutustehnoloogiaid, võib

raskeveokite elektrifitseerimine leevendada mitmesuguseid keskkonna- ja rahvatervisega

seotud riske, aidata parandada õhukvaliteeti ja vähendada müra.

5. Kooskõlastamine

Eelnõu sisu tutvustati kõigile Eestis tegutsevatele kütuseettevõtjatele (avalik konsultatsioon

GBER artikkel 36a lg10 mõistes) 3. juulil 2024. a. ning kohtumise tulemusena on täiendatud

nii eelnõud kui ka seletuskirja teksti.

Seletuskirja lisa

LISA: Sihtfinantseerimislepingu näidispõhi (sõnastus võib muutuda lepingu sõlmimise

käigus)

LEPING nr …

/kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/

Kliimaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab kantsler Keit Kasemets, kes tegutseb

põhimääruse alusel,

ja

………… (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige/ esimees ………………….. põhikirja

alusel, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi

leping):

1. Finantseerimise summa ja sihtostarve

1.1. Lähtudes kliimaministri ………….2024. a käskkirjast nr ………. „Meetme

„Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“

tingimused Euroopa Ühendamise Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite

eraldamiseks raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks“ (edaspidi ministri käskkiri) toetada

täiendavalt CEF toetusele elektriliste raskeveokite laadimispunktide rajamist.

1.2. Eraldatav sihtotstarbeline toetus on riigiabi, mille puhul peab järgima Euroopa Komisjoni

17. juuni 2014. a määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014) artikli 36a tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

1.3. Elektriliste raskeveokite laadimispunkti (asukoht) rajab …………………….(täitja).

1.4. Kliimaministeerium (KliM) rahastab ………….(täitjat) sihtotstarbeliselt

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust summas ……………….

(summa sõnades) eurot (edaspidi toetus). Toetuse määr abikõlblikest kuludest on ……………

%.

1.5. Punktis 1.3 toodud summa ja toetuse määr on lõplik ning seda ei suurendata.

2. Üldsätted

2.1. Toetust on lubatud kasutada ministri käskkirjas sätestatud kulude katmiseks kooskõlas

grupierandi määruse artiklile 36a.

2.2. Toetust ei ole lubatud kasutada …………………… halduskulude katmiseks.

2.3. Toetus makstakse välja ühes osas pärast elektriliste raskeveokite laadimispunktile

kasutusloa saamist.

3. Poolte kohustused

3.1. Täitja kohustub:

3.1.1 kasutama talle eraldatud sihtotstarbelist toetust heaperemehelikult, kooskõlas

õigusaktidega ja vastavalt käesolevale lepingule;

3.1.2 kooskõlastama enne kohustuste võtmist KliMiga nimekirja kuludest, mille eest

tasumiseks kavandatakse kasutada ülalnimetatud toetust ning toetuse kasutamise ajakava;

3.1.3 pidama toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele;

3.1.4 säilitama tegevustega seotud dokumente õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul;

3.1.5 esitama KliMile saadud toetuse kasutamise kohta kuluaruande tehtud kulude kohta

hiljemalt 20 päeva pärast elektriliste raskeveokite laadimispunktile kasutusloa saamist. Koos

kuluaruandega esitatakse aruanne ka tegevuste sisulise täitmise kohta;

3.1.6 tegevuste sisulise täitmise aruandes peab esitama:

3.1.6.1 ülevaate teostatud töödest;

3.1.6.2 ülevaate soetatud seadmetest;

3.1.6.3 ülevaate tasutud elektriliitumistasudest;

3.1.7 koos sisuaruandega esitama toetuse arvel kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide

koopiad;

3.1.8 esitama KliMile väljamaksetaotluse;

3.1.9 KliMi kirjalikul nõudel kandma neljateistkümne (14) päeva jooksul mitte-

sihtotstarbeliselt kasutatud või kasutamata jäänud toetuse osa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB pank – EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank –

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) viitenumber 2800049395;

3.1.10 nimetama KliMi lepingu esemes kirjeldatud tegevuse toetajana kõigis asjakohastes

olukordades ja projektiga seotud veebilehel ja tööde teostamise objektil esitama CEF projekti

nimetuse, kirjelduse, viite rahastusallikatele sõnastuses: „Kaasrahastanud Euroopa Liit ning

Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“ ning CEF EL-

sümboolika.

3.2. KliM kohustub:

3.2.1 vaatama läbi punkti 3.1.5 kohaselt esitatud aruanded 10 tööpäeva jooksul;

3.2.2 kandma punktis 1.3 nimetatud summa üle esimesel võimalusel pärast punktis 2.2

nimetatud väljamaksetaotluse esitamist.

3.2.3 kooskõlastama nimekirja kuludest, mille eest tasumiseks kavandatakse kasutada

ülalnimetatud toetust või teavitama mitte kooskõlastamisest esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

4. Informeerimise ja andmete esitamise kohustus

4.1. …………………(täitja) on kohustatud viivitamatult teatama KliM-le:

4.1.1 igast finantseerimisega seotud kohtulikust menetlusest või selle võimalikkusest;

4.1.2 oma kavandatavast likvideerimisest ja/või ümberkujundamisest;

4.1.3 kõikidest asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist või võivad muuta tegevuste

teostamise võimatuks;

4.1.4 lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

4.2. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt

kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu

rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus

sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üleandmata jätmises.

4.3. Õigusaktides kehtestatud korras on ……………….(täitja) kohustatud andma

kolmandatele isikutele informatsiooni tegevuste käigu ja sisu kohta ning vajadusel esitama

asjakohaseid dokumente.

5. Järelevalve

5.1. Kliimaministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil on õigus kontrollida

…………………(täitja) esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise aluseks olevate asjaolude

paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

5.2. KliMil on õigus tutvuda enne tegevuse teostamist, tegevuse elluviimise ajal ning pärast

tegevuse lõppemist kõigi ……………..(täitja) projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas

kõigi asjakohaste raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KliM hinnangul tähtsust

toetuse sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise hindamisel või toetuse saamise tingimuseks

olevate asjaolude paikapidavuse ja toetuse kasutamise sihipärasuse kontrollimisel.

5.3. Vajadusel on KliMil õigus nõuda tegevuste ja kulutuste kohta täiendavat informatsiooni,

täiendavaid aruandeid, seletuskirju ja raamatupidamise algdokumentide koopiaid ning teha

päringuid asjakohastesse registritesse.

6. Tagasimaksmise kohustus

6.1. Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või lepingutingimuste rikkumise korral on

KliMil õigus leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda toetuse tagastamist.

6.2. KliMil on õigus leping ühepoolselt lõpetada ning nõuda toetuse või osa sellest

tagastamist, kui ……………….(tellija):

6.2.1 on esitanud käesoleva lepingu sõlmimisel või täitmisel valeandmeid;

6.2.2 ei ole hoidnud korras tegevustega seotud dokumente ning KliMil ei ole võimalik

veenduda, et toetust on kasutatud vastavalt käesolevas lepingus kokkulepitule;

6.2.3 on sõlminud tööde teostamiseks lepingud, korraldanud tööd või teostanud tööde üle

järelevalvet viisil, mis ei ole taganud toetuse säästlikku ja kontrollitavat kasutamist;

6.2.4 ei ole järginud õigusaktidega tegevuse teostamisele kehtestatud protseduure;

6.2.5 ei ole esitanud tegevuste kohta aruandeid käesolevas lepingus sätestatud korras.

6.3. …………………….(täitja) kohustub tagastama toetuse kuu aja jooksul pärast KliMilt

vastavasisulise kirjaliku nõudmise saamist lepingu punktis 3.1.9 nimetatud arveldusarvele.

Tagasi ei pea maksma sihtotstarbeliselt kulutatud summasid, kui need on dokumentaalselt

tõestatud ning KliM aktsepteerib kuludokumente. Kui toetust tähtpäevaks ei tagastata, maksab

toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,2% päevas.

7. Vastutus

7.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, hoolsalt ning

arvestades häid tavasid ja praktikat.

7.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest

keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

7.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda

väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

7.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise

põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

7.5. KliM ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis ………………..(täitjal) on tekkinud (nt

saamata jäänud tulu, valuuta(kursi) muutusest tulenev võimalik kahju).

8. ………………(täitja) kinnitus

8.1. ………………………(täitja) kinnitab, et ta on:

8.1.1 tutvunud põhjalikult käesoleva lepinguga;

8.1.2 esitanud kõik toetuse saamiseks olulised ja tõesed andmed;

8.1.3 käesolevas lepingus on väljendatud kõik tegevuste rahastamist puudutavad

kokkulepped.

8.2. Lepingu allkirjastamisega kinnitab ……………………..(täitja), et ta on järginud kõiki

reegleid, mis tema suhtes on lepingus esitatud kohustuste võtmiseks ette nähtud, korraldab

nõutavad toimingud ja tööd, mis on vajalikud lepingus nimetatud tegevuste läbiviimiseks ning

saanud vajalikud load ja kooskõlastused, et nii temal kui ka tema esindajal on kõik vajalikud

põhimääruse või põhikirja ja muude õigusaktidega antud volitused lepingu allakirjutamiseks

ning et lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa tema volitusi ega tegevusi reguleerivate

õigusaktide või muude dokumentide mistahes sätteid.

8.3. …………………..(täitja) on teadlik, et käesolev leping on avalik avaliku teabe seaduse

kehtestatud korras.

9. Poolte esindajad

9.1. KliMi esindajateks on lepinguga seotud küsimustes, tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel

on liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova, tel:

+372 5885 1057, e-post: [email protected] või liikuvuse arengu

ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet, tel: +372 715 3404, e-post:

[email protected].

9.2. ………………………..(täitja) esindaja lepinguga seotud küsimustes ning tööde

üleandmisel ja vastuvõtmisel on ……………………..(täitja nimi) tel: +372 ………….., e-post:

………………...

10. Lepingu muutmine

10.1. Lepingu muudatused, sealhulgas täiendused ja parandused vormistatakse kirjalikult

ning jõustuvad allakirjutamise hetkest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kirjalikult kokkulepitust

erinevat poolte käitumist ega esindusõiguseta isikute tahteavaldusi ei loeta lepingu muutmiseks.

Käesolevat lepingut puudutavad suulised kokkulepped ei ole pooltele siduvad.

10.2. Lepingu muutmist sooviv pool esitab sellekohase kirjaliku ettepaneku teisele poolele,

kes teatab oma nõustumisest või mittenõustumisest kahe nädala jooksul. Kui teine pool ei ole

kahe nädala jooksul reageerinud, loetakse ettepanek tagasilükatuks.

11. Muud sätted

11.1. Lepingu pooled lähtuvad vaidluste lahendamisel heast tahtest, eeldades järgmist:

11.1.1 lepingu pooled peavad silmas ühist eesmärki ning lepingu täitmise käigus ei ole

kummalgi poolel soovi teise poole kahjustamiseks;

11.1.2 kõik lepingut puudutavad vaidlusküsimused, mida ei ole võimalik lahendada poolte

kokkuleppel, lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

11.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui viimane

pooltest on digitaalselt allkirjastanud lepingu.

11.3. Leping kehtib poolte kõikide kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui 36 kuud alates

projekti algusest.

Poolte rekvisiidid

Tellija Täitja