Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Teie 15.07.2024 nr 5-1/24/7

Meie 22.08.2024 nr 1-5/24/3460-2

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

(mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine) eelnõu kooskõlastamine märkustega

Austatud härra Pevkur

Kaitseministeerium on esitanud Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks ja ettepanekute

tegemiseks kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu.

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 1 punkt 6 (kaitseväe korralduse seaduse täiendamine §-ga 471)

„§ 471. Jõu kasutamine veesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumiseks Eesti

merealal

(1) Kaitseväge võib Eesti merealal kasutada selleks, et tõrjuda veesõidukist või muust

ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit või

muud ujuvvahendit võidakse muu hulgas kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja

taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus veesõidukit või muud

ujuvvahendit sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma või sundpeatada, sealhulgas anda

hoiatusi või teha hoiatuslaskusid. Kui nimetatud meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel

ajal rünnet või muud ohtu tõrjuda, võib Kaitsevägi kasutada veesõiduki või muu ujuvvahendi vastu

relvastatud jõudu, sealhulgas veesõiduki või muu ujuvvahendi uputada.

(3) Jõu kasutamine peab olema proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja

kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ning jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui selle

eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.“

Kavandatav säte näeb ette, et Kaitseväel on õigus sundida veesõidukit või muud ujuvvahendit

Eesti sisemerest, territoriaalmerest ja majandusvööndist lahkuma või sundpeatada, sealhulgas anda

hoiatuse või teha hoiatuslaskusid. Lisaks sellele antakse Kaitseväele õigus kasutada relvastatud

jõudu, sealhulgas õigus veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamisele.

Seletuskirjast ei tulene, et oleks analüüsitud nimetatud meetmete kooskõla rahvusvahelise

õigusega, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga

(„UNCLOS“) ning väljakujunenud rahvusvaheliste põhimõtetega. Ebaseaduslike meetmete

rakendamine võib riigile kaasa tuua kahjude hüvitamise kohustuse. Vastav analüüs tuleb tuua välja

seletuskirjas.1

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk anda Kaitseväele õigus reageerida ohtudele ka

majandusvööndis. Samas ei selgu nimetatud meetmete õiguslik vastavus majandusvööndis kehtiva

õigusliku erikorraga – täpsemalt UNCLOS artikliga 73, mis annab rannikuriigile õigused sarnaste

meetmete kohaldamiseks ainult majandusvööndi elusloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel

ja majandamisel, ning artiklitega 58 ja 87.

Lisaks tuleb laevade uputamise õiguse kehtestamisega arvestada UNCLOS artikliga 225, mille

kohaselt „konventsiooni alusel välisriikide laevade suhtes oma täitevvõimu volitusi teostades ei

riku riigid meresõiduohutusnõudeid ega sea laevu muul viisil ohtu, ei suuna neid ohtlikku

sadamasse või ankrukohta ega ohusta põhjendamatult merekeskkonda.“

Üldiselt tuleb jõu kasutamisel järgida rahvusvahelises õiguses kujunenud põhimõtteid, mida on

rahvusvaheline mereõiguse kohus analüüsinud M/V Saiga asjas: jõu kasutamist tuleb võimaluse

korral vältida ja kui jõu kasutamine on vältimatu, ei tohi see üle minna mõistlikkuse ja vajalikkuse

piiri. Jõu kasutamine on viimase abinõuna ettevõetav meede, mida tuleb ette võtta, kui teised

meetmed ebaõnnestusid. Jõu kasutamisel tuleb esitada asjakohane hoiatus ning tuleb teha kõik

endast olenev, et inimeste elud ei satuks ohtu.2 Juhtumites I’m Alone ning Red Crusader leiti, et

laeva tahtlik uputamine rikub rahuaja õiguskaitse-eeskirju. Samuti toodi välja, et seaduslik jõu

kasutamine eeldab, et laeva peatamiseks kasutatavad meetmed ei tekita ohtu inimeludele laeva

pardal ilma tõestatud vajaduseta.3 Õiguskaitsemeetmete rakendamiseks peavad olema selged

õiguslikud alused asjaomastes siseriiklikes õigusaktides. Õiguskaitsemeetmete puhul peab riik

järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis hõlmab mõistlikkuse põhimõtet.4 Lisaks hoiatuste

tegemisele jms tuleb võtta ühendust laeva lipuriigiga.

Eelnevale tuginedes tuleb süsteemselt analüüsida käesoleva sätte kooskõla rahvusvahelise

õigusega ning analüüsi tulemusi seletuskirjas ammendavalt kajastada.5 Lisaks tuleb kehtestada

selged õiguslikud alused, millisel juhul on Kaitseväel õigus veesõidukit või muud ujuvvahendit

uputada. Tulenevalt UNCLOS artiklist 225 tuleks jõu kasutamisel arvestada ka võimaliku mõjuga

merekeskkonnaga ning rahvusvahelist praktikat arvestades tuleb lisaks proportsionaalsuse

põhimõttele järgida ka mõistlikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt tuleks üle vaadata käesoleva

sätte lõiked 2 ning 3.

2. Eelnõu § 1 punkt 7 (kaitseväe korralduse seaduse täiendamine §-ga 482)

„§ 482.Tsiviilveesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumine Eesti merealal

(1) Kaitsevägi võib tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks Eesti merealal, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja taristu,

sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamise korral, kohaldada veesõiduki või muu

ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute vastu riikliku järelevalve üldmeetmeid ja

korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kui nimetatud meetmete rakendamisega ei saa

või ei saa õigel ajal vahetut ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, võib Kaitsevägi

mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputada.

1 HÕNTE § 3. 2 M/V “Saiga” ITLOS 1999, lk 10, paragrahvid 155–156. 3 Lott, A. Hybrid Threats and the Law of the Sea. Holland: Brill Nijhoff (2022), lk 22. 4 Ibid, lk 21. 5 Normitehnika käsiraamatu §-i 3 selgitus.

(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel

kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või laeva pardal asuvat ja kasutatavat relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“

Palume arvestada eelneva sätte juurde esitatud ettepanekutega. KorS-i § 30 (küsitlemine ja

dokumentide nõudemine), § 32 (isikusamasuse tuvastamine), § 44 (viibimiskeeld), § 45 (sõiduki

peatamine), § 46 (isiku kinnipidamine), § 47 (turvakontroll), § 48 (isiku läbivaatus), § 49

(vallasasja läbivaatus), § 50 (valdusesse sisenemine), § 51 (valduse läbivaatus) ja § 52 (vallasasja

hoiulevõtmine) meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega.

Riik saab kehtestada ja rakendada majandusvööndis ainult neid seadusi, mis on lubatud UNCLOS-

iga. UNCLOS-i art 56 lg 1 sätestab rannikuriigi õigused, jurisdiktsiooni ja kohustused

majandusvööndis, milleks on:

a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all

asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja

uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat;

b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni:

i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele;

ii) teaduslike mereuuringute tegemisele;

iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele;

c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused.

Korrakaitseseaduse meetmeid saab seega rakendada eelkõige meres ja merepõhjas ning selle all

asuvas maapõues leiduvate elus ja eluta loodusvarade kaitseks, kuid mitte kavandatava paragrahvi

lõikes 1 nimetatud tegude korral. Lisaks ei ole selged kõikide loetletud KorS-i meetmete

rakendamine praktikas, nt viibimiskeelu rakendamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse

sisenemine (laeva puhul nimetatakse seda pardaleminekuks) ja valduse läbivaatus ning vallasasja

hoiulevõtmine ujuvvahendi või veesõiduki puhul.

Lisaks sellele vajab käesoleva sätte esimene paragrahv täpsustamist. Lõike 1 esimene lause mainib

tsiviilveesõidukit ning muud ujuvvahendit, samas kui sama lõike teine lause viitab õigusele

mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputamisele.

3. Eelnõu § 2 punkt 7 (riigipiiri seaduse täiendamine §-ga 142)

㤠142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused

(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud

tegevused, millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga või mida ei ole nimetatud §-des 14 ja

141 või ei ole reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.

(2) Riigiasutused, kes täidavad oma seadusega pandud ülesandeid merel, peavad teavitama

Kaitseväge oma tegevusest.

(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa

taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

1) Kavandatava sätte lõikes 1 on nii taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevuste, kuid ka

muude tegevuste puhul kasutatud sõnastust „on lubatud Kaitseväe nõusolekul,“ samas kui sama

sätte lõikest 3 tuleneb kohustus taotleda taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks luba.

Loa taotlemise kohustus tuleb sõnaselgelt ja ühemõtteliselt välja tuua. Samuti tuleb eraldi välja

tuua nõusoleku ning loa saamise protseduurid ja ajalised raamistikud ning neid seletuskirjas ka

põhjendada.

2) RiPSi täiendamine §-ga 142 puudutab ka Riigilaevastikku (RIL).

Eelnõu algsel tutvustamisel RIL-ile ja Transpordiametile (TRAM) ei olnud eelnõus § 142 lõiget 2.

RiPS § 142 lõiget 2 analüüsides ei saa teavitamiskohustuse panemist pakutud sõnastuses pidada

proportsionaalseks meetmeks. RIL vaatest on lõike 2 skoobis olevateks tegevusteks eelkõige

merealal navigatsioonimärgistusega seotud tegevused (märkide vette panemine ja väljavõtmine,

hooldamine, ettenähtud kohalt ära nihkunud märkide õigesse asukohta tagasipanek, laidudel ja

madalatel püsinavigatsioonimärgistuse laternate hooldus ja kontroll jne.). Lisaks Transpordiameti

ülesandel veeliiklust ohustava või segava objekti eemaldamine (MSOS § 46 lg 5) laevateelt ja

üldkasutatavalt veeteelt.

Kuna lõike 2 (ja ka RiPS § 142 pealkirjas olev viide muudele tegevustele) sõnastus on väga lai ega

viita üksnes taristule/rajatistele, siis ei ole üheselt arusaadav, kas lõike 2 reguleerimisalasse

kuuluvad ka muud RIL-ile merel seadusega pandud ülesanded. RIL ülesandeks on muu hulgas

lootsiteenuse osutamine (MSOS § 56 lg 1), mistõttu võiks teavitatavaks tegevuseks olla ka

sadamast lootsilaevaga lootsi viimine lootsitavale laevale ja laevalt lootsi lootsilaevaga sadamasse

tagasi transportimine. Samuti on RILi ülesandeks jäämurdetööde tegemine. Vastavat ülesannet

täidab RIL alates 01.07.2023. Sõnaselgelt sätestatakse vastav ülesanne meresõiduohutuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (EIS number: 24-0238). Teavitamiskohustus laieneks

ka kõigile teistele seaduse alusel merealal oma ülesandeid täitvatele riigiasutustele (PPA, KEA,

PÄA).

Leiame, et absoluutse teavitamiskohustuse panemine on ebaproportsionaalselt koormav, kui

õigusaktiga on riigiasutus juba määratud merealal ülesandeid täitma. Riik on oma asutust

usaldanud ülesannet täitma ja andnud selleks kõik volitused. Seletuskirjas ei ole piisavalt

selgitatud, mis on täiendava kohustusena riigiasutustele pandava Kaitseväe teavitamiskohustuse

eesmärk. Riigilaevastiku enamik laevu on varustatud AIS-seadmega, mis võimaldab soovi korral

laeva asukohta reaalajas tuvastada ja jälgida. VTS piirkonnas toimub juba ka kohustuslik VTS-i

teavitamine plaanitud ja plaanitavatest tegevustest olenemata laeva reederist ehk sarnane teavitus

oleks riigis dubleeriv tegevus.

Palume arvestada ülaltoodud märkustega ning teha eelnõus ja seletuskirjas vastavad muudatused.

4. Eelnõu § 4 (Majandusvööndi seaduse muutmine)

Paragrahviga lisatav lõige 61 algab sõnadega „Juriidiline ja füüsiline isik..“. TSÜSi järgi jaguneb

isik juriidiliseks ja füüsiliseks, seega korrektne oleks märkida lihtsalt „isik“.

Seletuskirjas tuleks selgemalt defineerida vaatlustegevus. See annaks täpsema suunitluse ka

valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks. Antud sätte valguses tuleks üle

kontrollida ka olemasolevad teavitamise viisid, mis tagavad, et Kaitseväe ja PPA on teadlikud, et

tehissaarte, rajatiste ja seadmestike hooldusmeeskonnad lähevad merele. Oluline on siin kohal ka

info, et Kaitsevägi ja PPA oleksid teadlikud, kus hooldusmeeskonnad täpselt on ning mida nad

merel teevad.

5. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 6 (MSOS § 1 lõike 41 muutmine ja MSOS § 19 lg 7 kehtetuks

tunnistamine)

Kehtiv MSOS § 1 lõige 41 välistab päästetööde paatidele MSOS nõuete kohaldamise, üksikute

eranditega. Üheks selliseks MSOS § 1 lõikes 41 toodud erandiks on MSOS § 19 lõike 7 laienemine

päästetööde paatidele (päästetööde paat - veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud

veesõiduk).

MSOS § 19 lõike 7 sisuks on omakorda volitusnorm määrusele, millega kehtestatakse sõjalaeva

ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise nõuded. Seega kohaldatakse MSOS § 19 lõikes 7 viidatud määrust

vaid sellistele päästetööde paatidele, mis vastavad volitusnormis viidatud tingimustele (so enne

2011. a soetatud politseiasutuse poolt). Riigilaevastiku valduses on selliseid enne 2011. aasta 1.

jaanuari soetatud politseiasutuse laevu vaid kaks (Riigilaevastikku üleviidud PPA veesõidukid).

Sellele vaatamata on Transpordiamet eelnõu ülevaatamise käigus välja toonud, et MSOS § 1 lõikes

41 viidatud päästetööde paatideks ei ole mitte ainult Kaitseministeeriumi ja

Kliimaministeeriumisse valitsemisalasse (Riigilaevastikku) üle viidud paadid, vaid ka

Transpordiameti registrites olevad päästetööde paadid, mida kasutavad näiteks MTÜ vormis

tegutsevad vabatahtlikud päästjad (mõni näide sellistest alustest: BREMEN, BRITTA, VIRTSU-

025).

Päästetööde paatide side- ja navigatsioonivahendeid on hetkel võimalus kontrollida vaid MSOS §

19 lõikes 7 viidatud määruse alusel. Seega tuleks kaaluda MSOS § 19 lõike 7 volitusnormi

täpsustamist selliselt, et asjakohane määrus laieneks kõikidele päästetööde paatidele, või nagu ka

eelnõu seletuskirjas välja toodud, täiendada laevade ohutusnõuete määrust, viidades ohutusnõuete

määruse volitusnormile ka MSOS § 1 lõikes 41 . Viimasel juhul tuleks Kaitseministeeriumi eelnõu

juurde lisada ka vastav rakendusakti kavand. Hetkel rakendusaktide nimekirjas vastavat määruse

muutmise eelnõud ei ole.

Palume seega MSOS § lõikes 41 olevat viidet § 19 lg-le 7 ja MSOS § 19 lg-t 7 ennast hetkel mitte

kehtetuks tunnistada, vaid korraldada esmalt koostöös Transpordiameti, Riigilaevastiku ja

Siseministeeriumiga MSOS § 1 lõike 41 ja § 19 lg 7 osas ühine arutelu, et otsustada vastavate

sätete muutmine.

6. Eelnõu § 5 punkt 3-5 (MSOS § 12 täiendamine lg-ga 7, § 13 täiendamine lg-ga 10 ja § 17

täiendamine lg-ga 10)

Palume kaaluda sõnastuse „laeva ja väikelaeva“ asemel sõnastust „veesõiduki“.

7. Eelnõu § 5 punkt 9 (MSOS § 471 lg 3 kehtetuks tunnistamine)

Teeme ettepaneku MSOS § 471 lõiget 3 mitte kehtetuks tunnistada. Oleme endiselt seisukohal, et

sättes olev regulatsioon tuleks üle vaadata ja muuta, kuid nagu on ka seletuskirjas välja toodud,

siis Siseministeerium alles analüüsib ja koostab praegu uut otsingu- ja päästetööde kontseptsiooni,

mille tulemusena vaadatakse üle ka MAS-i regulatsioon ning vajaduse korral valmistatakse ette

korrektsed asjakohased nõuded. Seega eeldab sätte muutmine enne terviklikku arutelu ja seejärel

muutmist, kuid mitte kehtetuks tunnistamist, ilma uut korrigeeritud regulatsiooni kehtestamata.

Soovime lisaks aruteludesse kaasata ka ministeeriumi haldusala asutused.

Lisaks on seletuskirjas toodud paralleel erasektori poolt osutatud varapäästega (vabatahtlik

merepääste). Juhime siinjuures tähelepanu, et MSOS regulatsioon, mis reguleerib riigi poolseid

kohustusi, on erinev kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS) 10. peatükist toodud

regulatsioonist, mis reguleerib vara päästmist merel. Vabatahtlik merepääste (SAR) tegeleb

sealjuures vaid tasulise vara merepäästega kuni 24 m laevade osas, kuid ei osuta sealjuures abi

suurematele laevadele. Seega tuleks seletuskiri korrigeerida koostöös Siseministeeriumiga.

Antud sätte osas tuleb arvestada ka Siseministeeriumi seisukohtade ja ettepanekutega, kuna MAS

teenuse valdkond kuulub Siseministeeriumi haldusalasse. Kõik Siseministeeriumiga tehtavad

kokkulepped sätete muudatuste osas palume eelnevalt kooskõlastada ka meiega.

8. Eelnõu § 5 punkt 11 (MSOS § 72 lg 1 sõnastuse muutmine)

Eelnõuga muudetakse MSOS § 72 lõike 1 sõnastust, uues sõnastuses vahetatakse lõike esimese ja

teise lause asukohta ning jäetakse välja kolmas lause.

Seletuskirja kohaselt on sõnastuse muutmise eesmärk teha see lühemaks, sätestada õiged

asutused, keda tuleb laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida

saab teha kas rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on

asutustevaheline teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr

65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja

likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel.

Meie hinnangul ei ole korrektne seletuskirjas esitatud väide, et asutustevaheline teavitamine on

laevaõnnetuste puhul paika pandud Vabariigi Valitsuse määrusega, mis reguleerib otsingu- ja

päästetööde tegemise ning reostuse avastamise ja likvideerimise korda. Laevaõnnetustest

teavitamist reguleerib MSOS § 72 lõige 1. MSOS § 69 lõige 1 loetleb tingimused, mille esinemisel

on tegemist laevaõnnetusega. Muuhulgas on selleks nt inimese surm, tervisekahjustus, laeva

madalikule sõit, kaldaehitise, navigatsioonimärgi või hüdrotehnilise rajatise kahjustamine –

tegemist on olukordadega, mis jäävad viidatud Vabariigi Valitsuse määruse reguleerimisalast

välja. Teisisõnu ei reguleeri VV määrus kõigist laevaõnnetustest teavitamist. Kolmanda lause

väljajätmisega MSOS § 72 lõike 1 sõnastusest jääks reguleerimata, keda peab politseiasutus

(Politsei- ja Piirivalveamet) neist laevaõnnetusest teavitama, mistõttu ei ole kõnealune muudatus

põhjendatud.

Hetkel ei ole lisaks selge, miks sätte esimene lause on piiratud Eesti päästepiirkonnaga, kuid teine

lause mitte. Seletuskirjas on samuti välja toodud, et „muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude

päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest

Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust.“, kuid sätte sõnatusest endast sellist ajalist

järgnevust ei tulene. Sättest tuleneb, et Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust tuleb

teavitada viivitamata. Palun sätte sõnastus üle vaadata koostöös Siseministeeriumi,

Transpordiameti ja Ohutusjuurdluse Keskusega, ning vastavalt kokkulepitud muudatustele

täpsustada ka seletuskirja.

Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas ka muus osas MSOS § 72 lõike 1 sõnastuse muutmine,

muuhulgas ka põhjusel, et lausete asukoha vahetamine ei anna mingit sisulist mõju. Palume eelnõu

ja seletuskirja muuta.

9. Eelnõu § 5 punktid 10 ja 12 (MSOS § 531 täiendamine lõikega 4 ja MSOS § 95

täiendamine lõikega 27)

1) Eelnõu § 5 punktis 10 (MSOS § 531 täiendamine lõikega 4) on kasutatud sõnastust „reidil

olevale laevale teenust osutav laev“. Reid on rannalähedane veeala, kus seisavad laevad ankrus.

Märgime, et MSOS-is (eelkõige 111. peatükis) on sõna „reid“ küll kasutusel, kuid silmas on peetud

ankruala, mis on defineeritud MSOS § 2 punktis 271 kui navigatsiooniteabes avaldatud piirkond,

mis on määratud laeva ankrus seismiseks. Ka mujal MSOS-is kasutatakse ankruala mõistet – nt

sadamasse sisenemise keelu regulatsioon, mis hõlmab ka ankruala. Oleme ette valmistamas MSOS

muutmise eelnõu, millega muudetakse 111. peatükki, muuhulgas asendatakse sõna „reid“ sõnaga

„ankruala“. Palume kasutada sõnastust „Ankrualal olevale laevale…“.

2) Eelnõu § 5 punktis 10 on kasutatud sõnastust „reiditeenust osutav laev“, § 5 punktis 12 (MSOS

§ 95 täiendamine lõikega 27) aga „reiditeenust pakkuv laev“. Palume sõnastust ühtlustada.

10. Eelnõu mõjud

Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua täpsemad mõjud Kliimaministeeriumi haldusala asutustele

Transpordiametile, Riigilaevastikule ja Keskkonnaametile.

11. Kooskõlastamise tähtaja pikendamine

Palume eelnõu kooskõlastamise tähtaega pikendada kuni 27.08.2024, et saaksime esitada

täiendavad ettepanekud eelnõu ja seletuskirja sõnastuste osas. Täiendavad ettepanekud esitaksime

e-kirja teel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Anastasia Hohrjakova, 6272747

[email protected]

Anton Merits, 7153423

[email protected]