Kiri

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

1/25

SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ................................................................................................................... 3

1.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus .............................................................. 3 1.3. Alusdokumendid ................................................................................................. 4

1.3.1. Projekteerimise lähteandmed ...................................................................... 4 1.3.2. Ehitusuuringud ............................................................................................. 5 1.3.3. Põhilised normdokumendid .......................................................................... 5

2. ASENDIPLAAN ........................................................................................................ 6 2.3.1. Hoone paigutus ............................................................................................ 7 2.3.2. Teed ja katendid ja vertikaalpaneering ........................................................ 7 2.3.3. Haljastus ja heakord .................................................................................... 8 2.4.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse................................................................... 8 2.4.2. Mürapidavus ................................................................................................ 9 2.4.3. Jäätmekäitlus ............................................................................................. 10

3. ARHITEKTUUR ...................................................................................................... 10 3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.2. Arhitektuuri üldlahendus ................................................................................... 10

3.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused .................................................... 10 3.2.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon .......................................................... 10 3.2.3. Hoone ruumid ............................................................................................ 11

3.3. Konstruktiivne lahendus ................................................................................... 11 3.3.1. Vundament ja sokkel .................................................................................. 12 3.3.2. Põrand pinnasel ......................................................................................... 12 3.3.3. Välissein .................................................................................................... 12 3.3.4. Sisesein ..................................................................................................... 13 3.3.5. Katuslagi .................................................................................................... 13 3.3.6. Välistrepp ja varikatus ................................................................................ 14 3.3.7. Avatäited .................................................................................................... 14 3.3.8. Välisviimitluse materjalid ja toonid ............................................................. 15

3.4. Hoone tehnilised andmed ................................................................................. 17 4. SISEARHITEKTUUR .............................................................................................. 17

4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon ..................................................................... 17 4.2. Viimistlusmaterjalid ........................................................................................... 17

4.2.1. Üldnõuded ................................................................................................. 17 4.2.2. Kandekonstruktsioon ................................................................................. 18 4.2.3. Põrandad ................................................................................................... 18 4.2.4. Seinad ........................................................................................................ 18 4.2.5. Laed ........................................................................................................... 19 4.2.6. Mööbel ja sisustus ..................................................................................... 19

5. TULEOHUTUS ....................................................................................................... 20

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

2/25

5.1. Normdokumendid ............................................................................................. 20 5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve........................................ 21 5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ................................................................... 21

5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad .................................................. 21 5.3.2. Tuletõkkesektsioonid ................................................................................. 22 5.3.3. Eripõlemiskoormus .................................................................................... 22 5.3.4. Tuletundlikkus ............................................................................................ 22 5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted ....................................... 22

5.4. Tuleohutuskujad ............................................................................................... 22 5.5. Evakuatsioonilahendus..................................................................................... 22

5.5.1. Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 22 5.5.2. Evakuatsiooniteed ...................................................................................... 23 5.5.3. Juurdepääs katusele .................................................................................. 23 5.5.4. Piksekaitse ................................................................................................. 23

5.6. Tuleohutuspaigaldised...................................................................................... 23 5.6.1. Automaatne gaaskustutussüsteem ............................................................ 23 5.6.2. Turvavalgustus........................................................................................... 24

5.7. Pääs kinnistule ................................................................................................. 25 5.8. Väline tulekustutusvesi ..................................................................................... 25

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

3/25

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Töö nimetus: Turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine

Objekt / aadress: Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Töö number: 2944KLT Staadium: Eelprojekt Köide: OSA-2: Hoone arhitektuurne osa Lõpptellija: AS Eesti Raudtee,

reg.nr. 11575838 Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2 [email protected], +372 6158610 Tellija ja peaprojekteerija:

GRK Rail OY

Arhitektuurne osa koostaja:

Kollane tuba OÜ, reg.nr:14614740 MTR registreeringud: EEP-004499 Tallinn 13425, Räägu 41-2 [email protected], +372 56492845 Projekti koostaja: Maret Volens, (volitatud arhitekt, tase 7, (kutsetunnistus nr 166915)

1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus Käesolev projekt on koostatud lõpptellija AS Eesti Raudtee ja peaprojekteerija

Keskkonnaprojekt OÜ tellimisel turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimiseks.

Projekti eesmärgiks on vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (vt lisa 1) moderniseerida AS

Eesti Raudtee valdusse kuuluva raudteeinfrastruktuuri liiklusjuhtimissüsteemid ja sinna

juurde kuuluvad tehnoloogilised lahendused.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

4/25

AS Eesti Raudtee (edaspidi ER) 2019-2024 strateegia üks põhitegevusi on "üleminek

täielikult automatiseeritud liiklusjuhtimise süsteemile", mis koosneb kahest

süsteemiprojektist: taristuülese liikluskorraldustarkvara kasutuselevõtt (Timetable,

Traffic Control and Management System (TTCMS), eesti keeles LKA projekt ehk

liikluskorralduse automatiseerimine) ja käesolev turvangusüsteemide uuendamise

(Control Command and Signalling (CCS) suurprojekt.

Lisaks viib ER ellu raudteeületuskohtade moderniseerimise projekti ning kogu võrgu

FOC (Fiber Optic Cable) ehitusprojekti, käsil on Rail Baltica projekt ja ER kavatseb ellu

viia 25kV AC raudtee elektrifitseerimise projekti. Käsil on raudtee elektrifitseerimise

projekti koostamine Aegviidu-Tapa-Tartu lõigul, eesmärgiga võimaldada Tallinna ja

Tartu vahel elektrirongiliiklus 2024. a lõpuks. Seoses sooviga tõsta kiirusi raudteel kuni

160km/tunnis on kavas raudtee õgvendamine.

Käesolev Töö moodustab osa Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) uuendamise

projektist. Kui CCS-süsteemi tarnija on vastavalt sõlmitud lepingule Siemens Mobility

Oy Eesti filiaal koostöös GRK Rail Oy-ga, siis lisaks süsteemi tarnele on Eesti Raudtee

planeerinud mitmed tugihanked. Käesolev projekteerimise hange on üks nendest.

Projekteerimise hanke tulemusel valmivate projektide baasil jätkub kohapealne ehitus

tagamaks süsteemi tarnijale vajalik valmidus süsteemi osade installeerimiseks,

integreerimiseks ja kasutuselevõtuks.

Töövõtja peab olema valmis tegema koostööd nii CCS-projekti meeskonna ja töövõtjate

kui ka seotud paralleelprojekti meeskondadega, tagamaks vajaliku sisu ja kvaliteediga

ehitusprojektid. Tulenevalt paljudest muutujatest peab Töövõtja olema samuti valmis

muudatusteks ajagraafikus ning projekteerimistöödes, mida mõjutab eri osapooltelt

saadav sisend.

1.3. Alusdokumendid

1.3.1. Projekteerimise lähteandmed

Eelprojekti koostamise aluseks on võetud:

 AS Eesti Raudtee poolt koostatud Turvangusüsteemide (CCS) ehitiste

projekteerimine II, Tehniline kirjeldus (lisa 1).

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

5/25

 Eelprojekti koostamise aluseks on võetud arhitektuurne eskiisprojekt, mille on

koostaud OAAS Arhitektid (vt Lisa_2_TK_lisa 31 Moodulhoonete arhitektuurne

plaan) ning Proxioni poolt koostatud alused (vt Lisa 3_TK_ lisa 32

Moodulhoonete plaanid).

Eskiisprojektiga on määratud, et konteinerid on kaldkatuse ja topeltfassaadiga

(SW paneel kaetud terasvõrgust ümbrisega). Konteinerite kaldkatuse alla on ette

nähtud nišš, kuhu saab paigaldada vajalikud tehnoseadmed.

 Tehnilise lähteülesande on koostanud GRK Rail Oy.

1.3.2. Ehitusuuringud

 Geodeetiline alusplaan on Geodeesia24 OÜ koostatud töö nr „8148-23“

(16.09.2023).

 Eesti Raudtee elektrifitseerimine CCS-projekt Kiltsi raudteejaama geotehniline

pinnaseuuring, mille on koostanud Insenööritoimisto Pohjatekniikka OY, töö nr

16041, (12.10.2022).

1.3.3. Põhilised normdokumendid

Projekti arhitektuurne osa on koostatud mahus ja vastavuses kehtivatele seadustele,

normidele, eeskirjadele ja standarditele:

 Ehitusseadustik 11.02.2015

 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 57, 05.06.2015 Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused.

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 51, 02.06.2015 Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu.

 Siseministri määrus nr. 17, 16.02.2021, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele” muutmine.

 Siseministri määrus nr. 39, 30.08.2010 Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

6/25

 Siseministri määrus nr. 1, 07.01.2013 Nõuded tulekahjusignalisatsiooni

süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse.

 Siseministeeriumi määrus 43, 01.09.2010 „ Tulekahju korral tegutsemise plaanile

ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele

esitatavad nõuded“.

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 63, 11.12.2018 Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded.

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

 Standardid EVS 812 Ehitiste tuleohutus.

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

 EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

 EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

 EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus.

 EVS-EN 54-1:2011 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

 EVS 920-2:2013/AC:2019 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide ehitamisel tuleb kinni pidada ET-normidest

Standardikeskuse standarditest, kvaliteedinõuetest RYL-2000 ning materjalide

seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning -nõuetest.

2. ASENDIPLAAN

2.1. Asukoht ja kinnistu andmed Kinnistu andmed: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 //

Kiltsi raudteejaam

Katastritunnus: 92701:002:0003

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

7/25

Krundi pindala: 1665616 m2

Maakasutuse sihtotstarve: transpordimaa100%

situatsiooniskeem

2.2. Olemasolev olukord

Vaadeldav kinnistu (92701:002:0003) asub Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja

vallas, Kiltsi alevikus, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam kinnistul. Kinnistule pääseb

17139 Kiltsi jaama teelt T1 (92801:001:0281).

2.3. Asendiplaaniline lahendus

2.3.1. Hoone paigutus

Projekteeritav signalisatsioonissüsteemi hoone paigutatakse Lääne-Viru maakonda,

Väike-Maarja valda, Kiltsi alevikku, Jaamat tn 2 // Kiltsi raudteejaama kinnistule, mis

jääb Kiltsi jaama tee T1 tee (17139) äärde.

2.3.2. Teed ja katendid ja vertikaalpaneering

Lahendatud eraldi projektiga vt Osa-16. Teedeehitus ja liikluskorraldus joonis TL-4-01 ja

vertikaalplaneerimine TL-4-02.

Projekteeritava hoone ümber tagatakse maapinna kalded ehitisest eemale.

Vajalikud lähteandmed on saadud geodeetiliselt alusplaanilt.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

8/25

Hoone baaskõrguseks on võetud maapealse korruse põranda kõrgus ±0.00, mis vastab

abs.kõrgusele 99.00. Maapind on kavandatud põrandast max 400 mm allapoole

vastavalt vertikaalplaneerimisele.

Sadeveed juhitakse hoone katusekalletega maapinnale, kus need maapinna kalletega

juhitakse hoonest eemale ja immutatakse haljasalal maapinda, sama kinnistu piires.

2.3.3. Haljastus ja heakord Projekteeritava signalisatsioonisüsteemi hoone alla jääv võsa likvideeritakse.

Pärast ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse (tasandatakse, külvatakse muru).

Projekti koostamisel on arvestatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusga 31.01.2019 nr

3 “Väike-Maarja valla heakorraeeskiri”.

2.4. Keskkonnakaitse, mürapidavus ja jäätmekäitlus

2.4.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema projekteeritud ja ehitatud

selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millisesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi

mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku

mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Eriti tuleb arvesse võtta külma ja pikka talve.

Kui keskkonnatingimustest tulenevalt väheneb seadmete võime täiel määral

funktsioneerida, tuleb seadmed valida sellise varuga, mis tagab häireteta töö antud

tingimustes.

Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest.

Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või

läbi muu bioloogilise ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta.

Keskkonnakaitsenõuete tagamine

Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki

keskkonnakahjustusi ja ta peab ka jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks

seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid.

Järgnevalt on toodud üldised keskkonnakaitsealased piirangud, mida Töövõtjal tuleb

järgida, et tagada võimalikult minimaalne negatiivne mõju keskkonnale:

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

9/25

- Juurdesõiduteede rajamine. Kus võimalik kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute

rajamise asemel. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb esialgne olukord taastada.

- Müra piiramine. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke

mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida loomade ja lindude

elutegevust.

- Haljastuse säilitamine. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

- Materjalide ladustamine. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja

väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või

reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

- Piirkondade juurdepääsude sulgemine. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega

ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata.

- Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid

eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.

- Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt

õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid.

- Ohtlike ainete transport. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel ladustamist ja

masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid.

Lisaks eelpooltoodule peab töövõtja arvestama kõigi ametkondade tehniliste

tingimustega.

2.4.2. Mürapidavus

Juhindutakse EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõutest „Kaitse müra eest“.

Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

toodud II kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata

sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

10/25

2.4.3. Jäätmekäitlus

Olmejäätmete kogumisel ja äraveol juhinduda Väike-Maarja valla

jäätmehoolduseeskirjast.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eelpool märgitud eeskirjast ja

teistest õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist

võimalikult suures ulatuses. Jäätmed tuleb tekkekohas eraldi koguda ja käitlemiseks üle

anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda.

Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud katendid peavad olema eelnevalt liigiti

sorteeritud ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Muu tekkiv

ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada

jäätmekäitlusettevõtte poolt.

Kaevetööde mahud tuleb enne ehitustööde algust üle kontrollida.

3. ARHITEKTUUR

3.1. Üldandmed

3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Arhitektuurne osa käsitleb arhitektuurset lahendust.

3.2. Arhitektuuri üldlahendus

3.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Planeeritud on hoone ehitada ühes etapis.

3.2.2. Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Projekteeritava moodulhoone aluseks on võetud OAAS Arhitektide poolt koostatud

eskiisprojekt (vt Tehniline kirjeldus Lisa_2_TK_lisa 31) ning Proxioni poolt koostatud

aluseid (vt Lisa 3_TK_ lisa 32 Moodulhoonete plaanid).

Moodulhoone valmistatakse tehases ning tarnitakse vastavale kinnistule.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

11/25

Kavandatud on 1-korruseline kaldkatusega ja topeltfassaadiga hoone, mille

kandekonstruktsioon on terasest. Hoone välisseinad ehitatakse Sandwich-paneelidest

(kergpaneelidest), mis väljapoolt kaetakse terasvõrgust fassaadikattega.

Katus ehitatakse samuti Sandwich-paneelidest (kergpaneelidest). Katuse põhiosa kalle

on 14,4˚, mis aga murdub harjal ja on 16,2˚. Katusete sademevesi juhitakse

fassaadivõrgu ja paneeli vahele paigaldatavatesse rennidesse, kust omakorda

vihmaveetorudega abil suunatakse sadevesi maapinnale ja juhitakse kalletega hoonest

eemale.

Katusele on ette nähtud paigaldada PV-paneelid, mille täpne lahendus antakse

tööprojektis.

3.2.3. Hoone ruumid

Hoonesse on kavandatud kaks ruumi: seadmeruum ja TELKO ruum. Seadmeruumis

paikneb üks töökoht ajutiseks töötamiseks. Mõlemasse ruumi on eraldi sissepääs

väljast.

3.3. Konstruktiivne lahendus

Hoone konstruktiivne lahendus antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga (vt EK-osa).

Ehitise kavandatud kasutusiga (kandekonstruktsioonid, kandekonstruktsioonides

kasutatavad tooted ja materjalid) kuulub EVS-EN 1990:2002 järgi kategooriasse 4:

kestvus on vähemalt 50 aastat.

Hoone välisviimistluse lahendus koos värvitoonidega on antud hoone vaadetel, mis

vastab tellija AS Eesti Raudtee soovidele.

Kõik ehituses kasutatavad materjalid peavad olema uued, puhtad ja rikkumata ning

sobima aluspinnaga. Materjalidega komplektis peavad olema kõik kasutatavale

materjalile sobilikud kinnitustarvikud.

Kõik materjalid tuleb kinnitada viisil mis tagavad nende püsimise, niiskus- ja

õhutiheduse.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

12/25

Kommunikatsioonide läbiviigud konstruktsioonidest teha vastavalt eriosade projektile.

Komplektis peavad olema kõik materjalid kommunikatsioonide isoleerimiseks ja

läbiviikude tihendamiseks (villad, vahud, mastiksid, katteplekid jms).

3.3.1. Vundament ja sokkel Hoone vundament ja sokkel lahendatakse EK-osa projektiga.

Hoone vundamendiks on raudbetoonist plaatvundament, mis soojustatakse alt ja sokli

külgedelt EPS-plaatidega vastavalt EK-osale. Sokli küljele on lisatud 100mm EPS

soojustust, mis kaetakse väljapoolt tsementkiudplaadiga.

Sokli (S0-1) soojajuhtivus on U=0,34 W/m²K

3.3.2. Põrand pinnasel

Põranda täpne konstruktiivne lahendus on antud EK-osa projektis.

Põrand pinnasel P-1

(soojajuhtivus U=0,12 W/m²K)

 Tõstetud põrand (nt MERO Type 5) h=300mm

 Nelikantoru 100x100mm

 Monoliitne kiudbetoonplaat 250mm

 Niiskustõke (ühenduskohad ülekattega)

 EPS100 soojustus 200mm

 Tihendatud killustik 200mm

 Tihendatud pinnas

Põrandamoodulid (600x600mm plaadid) on kavandatud 38 mm kõrgsurve

puitlaastpaneelidest, mis on kaetud antistaatilise PVC kattega (nt Polyflor Finesse SD,

toon Lodestone 5830). Valitud toode vastab standardile EN 61340-4-1 (mis baseerub

IEC 61340-4-1 alusdokumentidel).

3.3.3. Välissein

Hoone välissein ehitatakse horisontaalselt paigutatud Sandwich-paneelidest

(kergpaneelidest), mis väljapoolt kaetakse terasvõrgust fassaadikattega.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

13/25

Välissein VS-1

(soojajuhtivus U=0,20W/m²K)

 Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk (nt.1597, silma suurus 38,1×16,48, riba

laius×paksus: 2,25×1,6, avade pind 73%)

 Metallkarkass vastavalt terasvõrgu kinnitusele (nt. 100 mm U-terasroov,

kuumtsingitud ja värvitud).

 SW seinapaneel nt. SP2B-X-PIR Energy- 110mm, profileeritud välispind R275

 Teraspostid vastavalt EK-osale

Terasvõrgu kinnitusroovide täpne samm ja paigutus ning fassaadivõrgu laotised

lahendatakse lähtuvalt võrgu mõõtmetest ja tehnoloogilistest võimalustest, mis

lahendatakse tööprojekti käigus ning koostatakse täpsed tootejoonised. Kinnitus

roovidele peab välistama selle lokkimist. Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk ja

terasroovitus peab vastama keskkonnaklassile C3 (korrosioonikindlus).

Profileeritud välispinnaga SW-paneeli korrosiooniklass on C3, nõudeid tulepüsivusele ei

esitata. SW-paneeli heliisolatsioon on Rw=24dB.

Välisviimistluse lahendusele on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse

osas.

3.3.4. Sisesein

Ruumide vaheline siseseinaks (SS-1) on võrksein (keevisvõrk silma suurus 20x20mm,

paksus 300, nt Metal-Disain OÜ). Võrksein paigaldatakse teraskarkassile vastavalt EK-

osa lahendusele.

Terastarindid siseruumides peavad vastama keskkonnaklassile C1 ja C2.

3.3.5. Katuslagi

Katuse täpne lahendus antakse projekti EK-osas.

Hoonel on murtud kalletega kaldkatus (14,4º ja 16,2º).

Katus K-1

(soojajuhtivus U=0,13W/m²K)

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

14/25

 SW katusepaneel nt. SP2C-E-PIR - 210/170mm

 Teraskonstruktsioonis kandekonstruktsioon vastavalt EK-osale

SW-katusepaneelide korrosiooniklass on C3, nõudeid tulepüsivusele ei esitata.

SW-paneeli heliisolatsioon on Rw=24dB.

Välisviimistluse lahendusele on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse

osas.

Katusele on paigaldatud vihmaveetorud ja –rennid, mis jäävad fassaadivõrgu ja SW

paneeli vahele. Vihmaveesüsteem varustatakse küttekaablitega.

Katusele paigaldatakse PV-paneelid, mille täpne lahendus antakse tööprojektis.

3.3.6. Välistrepp ja varikatus

Välistrepi ja varikatuse täpne lahendus antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga.

Välisukse ette valatakse killustikalusele monoliitbetoonist plaat. Plaadi külge

kinnitatakse terasest trepikonstruktsioon ning tüüpsed restastmed, mille esiosas on

libisemisvastane perforeeritud riba. Astmed ja trepi konstruktsioon on kuumtsingitud,

ilma täiendava viimistluseta. Trepp varustatakse kuumtsingitud käsipuuga.

Välistrepi kohal paikneb terasest kergkonstruktsioonis varikatus, mis on kinnitatud

konsoolsena välisseina kandekonstruktsiooni külge. Varikatuste konstruktsioon on

kuumtsingitud ja värvitud. Varikatus kaetakse trapetsprofiilplekiga. Varikatus

varustatakse vihmaveerenniga, mis paikneb katuse esiservas.

Välisviimistluse lahendus on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse

osas.

3.3.7. Avatäited

Hoonel on teraskonstruktsioonis siledad soojustatud välisuksed (2 tk), manteluksed.

Uksed varustatakse madala lävepakuga. Kuumtsingitud välisuks kaetakse

korrosioonikaitsega ja pulbervärviga ning viimistletakse vastavalt välisviimistlus

lahendusele.

Välisukse soojajuhtivus U≤1,5 W/m²K.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

15/25

Ventilatsiooniavad (-restid) on antud projekt KV-osas.

Uks varustatakse suluste ja käepidemetega. Ukse lukustus sh sarjastus lahendatakse

vastavalt Tellija ettekirjutustele. Kuna hoones püsitöökohad puuduvad ja hoones võivad

ajutiselt viibida ainult ruume tundvad isikud, on hoone uks evakuatsioonisuunas avatav

väändenupuga. Ukse sulused ja furnituur peab vastama ukse kaalule ja kasutusklassile.

Enne avatäidete tellimist mõõta üle reaalsed ehituslikud avad. Avatäited valmistada

reaalsetest avadest lähtuvalt ja paigaldada vastavalt paigaldusjuhistele.

Avatäited kinnitatakse hoone konstruktsioonide külge nii, et ehituskonstruktsioonide

soojuspaisumine või muud deformatsioonimuutused ei kahjustaks avatäite

konstruktsioone. Ümber avatäite paigaldada aurutõkke- ja tuuletõkketeibid.

Kinnitusdetailid on kas roostevabast või rooste eest kaitstud materjalist. Avade põsed

vormistatakse vastavalt sõlmlahendustele. Uksed, mis võivad avanedes rikkuda

ümbritsevaid pindasid ja konstruktsioone või saada ise kannatada, varustatakse

uksepiirajatega, mis võimalusel paigaldatakse seinapinnale. Komplektis avatäidetega

on avatäitega samast materjalist ja värvitooni piirdeliistud.

Nõuded avatäidetele ja nende paigaldusele on antud projekti AR-osas. Kui mingis osas

nõuded puuduvad juhinduda Tarindi RYL2010 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel

järgida toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid.

Nõuded metallist avatäidetele ja nende paigaldamisele – Tarindi RYL 2010 ptk 6

Metallitööd 63 Valmis metalltoodete paigaldamine: 631 Metallakende ja –uste

paigaldamine (631.1 Metallaknad ja –uksed, 631.2 Paigaldustarvikud, sulused ja

lisatarvikud, 631.3 Metallakende ja -uste kinnitusalus, 631.4 Metalluste ja –akende

paigaldamine, 631.5 Valmis metalluksed ja –aknad).

3.3.8. Välisviimitluse materjalid ja toonid

Värvilahendus lähtub Tellija AS Eesti Raudtee soovidest.

Välisviimistlus materjalid ja toonid on kajastatud vaadete joonisel AR-4, AR-5 ja AR-6.

1. Kogu hoone on ümbritsetud terasvõrguga metallkarkassil.

Kuumtsingitud ja värvitud terasvõrk nt 1597, mille silma suurus 38,1x16,48; ribi

laius x pikkus 2,25x1,6; avade pind 73%. Terasvõrgu toon RAL 7015 (tumehall,

Slate Grey)

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

16/25

2. Terasvõrku kandev metallkarkass, kuumtsingitud ja värvitud (50x100 mm), toon

RAL7015 (tumehall, Slate Grey)

3. Välissein- SW seinapaneel SP2B-X-PIR Energy 110 mm; väljast - RAL7015

(tumehall, Slate Grey) / seest- RAL9002 (hallikas-valge, Grey White)

4. Sokkel - tsementkiudplaat, hall (nt Tempsi Zoccolo Base)

5. Katus- SW katusepaneel SP2C-E-PIR 210/170 mm; väljast - RAL9006 (White

Aluminium) / seest- RAL9002 (hallikas-valge, Grey White)

6. Varikatus- teraskonstruktsioonis vastavalt EK-osale, kuumtsingitud ja värvitud,

toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey). Varikatus kaetakse trapetsprofiilplekiga,

toon RAL7015 (tumehall, Slate Grey)

7. Trepp- tüüpsed restastmed, esiosa kaetud libisemisvastase perforeeritud ribaga.

Astmed, trepitalad ja käsipuu on kuumtsingitud (ilmatäiendatava viimistluseta).

8. Välisuks- teraskonstruktsioonis sile välisuks, väljast-/seest- RAL7015 (tumehall,

Slate Grey)

9. Vihmaveetorud ja -rennid jäävad fassaadivõrgu ja SW-paneeli vahele. Toon

RAL7015 (tumehall, Slate Grey)

10. Katteplekid- RAL7015 (tumehall, Slate Grey)

11. Eesti Raudtee logo on kleebitud SW-paneelile. Logo toon RAL9010 (valge, Pure

White)

12. Restid (avad seinas vastavalt eriosadele) - restid väljast RAL7015 (tumehall,

Slate Grey)

Välisviimistluse toonid:

Kõik fassaadielemendid (sealhulgas SW paneelide välispind ja uksed) tuleb katta

graffitivastase vahendiga (nt. anti-graffiti polüuretaanipõhine lakk, nt TEKNODUR 0290-

19).

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

17/25

3.4. Hoone tehnilised andmed

Kasutamise otstarve- Muu erihoone (12749)

Ehitisealune pind- 76,3 m²

Maapealse osa pind- 76,3 m²

Suletud netopind- 59,5 m²

Köetav pind- 59,5 m²

Tehnopind- 59,5 m²

Maapealse osa korruste arv- 1

Hoone maht- 275 m³

Maapealse osa maht- 275 m³

Pikkus- 12,4 m

Laius- 5,8 m

Kõrgus- 5,0 m

Hoone abs.kõrgus- 103.60

4. SISEARHITEKTUUR

4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon

Hoone sisearhitektuurne kontseptsioon lähtub hoone funktsionaalsusest ja

ökonoomsusest.

Hoone sisearhiteltuur lahendatakse koos tehnoloogia osa projektiga vastavalt AS Eesti

Raudtee nõuetele (Lisa 1. Turvangusüsteemide CCS ehitiste projekteerimine II).

4.2. Viimistlusmaterjalid

4.2.1. Üldnõuded

Siseviimistluses kasutatavad materjalid on mehaaniliselt vastupidavad, minimaalselt

hooldust vajavad ning maksimaalse koormustaluvusega.

Hoone viimistlus tuled teostada vastavalt Sisetööde RYL2013 ja RYL2021

(muudatustega) “ Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetele“.

Värvi tüüp tuleb valida vastavalt RT-10325 keskkonnaklassile.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

18/25

Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL2010 (Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)

kvaliteediklassile 2.

Kõik vastavas ruumis paiknevad konstruktiivsed elemendid ja seadmed ning nende

materjalid peavad olema sobivad kasutamiseks antud keskkonnaklassiga ruumis.

4.2.2. Kandekonstruktsioon

Nähtavale jäävad teraskonstruktsioonid (laetalad, postid, jäikussidemed) on ette nähtud

värvida valgeks (RAL9002 Grey White).

RAL9002 (grey white)

4.2.3. Põrandad

Ruumis on tõstetud põrand (nt MERO Type 5) h=300mm. Põrandakatteks on kasutatud

antistaatilist PVC katet (nt Polyflor Finesse SD, toon lodestone 5830, hall). Valitud toode

vastab standardile EN 61340-4-1 (mis baseerub IEC 61340-4-1 alusdokumentidel).

Kui mingis osas nõuded põrandatele puuduvad juhinduda Sisetööde RYL 2013/2021

nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija

paigaldus- ja hooldusjuhiseid.

4.2.4. Seinad

Ruumis on nähtavale jäetud SW-seinapaneeli sisepind, mille värvitoon on valge

(RAL9002 Grey White). Kui mingis osas nõuded seintele puuduvad juhinduda

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

19/25

Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või

toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid.

RAL9002 (grey white)

Ruumide vaheline sisesein (SS-1) ehitatakse teraskonstruktsioonis vastavalt EK-osale,

mis kaetakse tsingitud keevisvõrguga (silma suurus 20x20 mm, paksus 3 mm, nt Metal-

Disain OÜ).

4.2.5. Laed

Ruumis on nähtavale jäetud SW-katusepaneeli sisepind, mille värvitoon on valge

(RAL9002 Grey White). Kui mingis osas nõuded põrandatele puuduvad juhinduda

Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või

toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid.

RAL9002 (grey white)

4.2.6. Mööbel ja sisustus

Ruumide (seadmeruumi ja TELKO ruumi) tehniline sisustus/seadmed (seadmekapid, -

riiulid, jaotuskilp, kaablikanalid ja –redelid jt) lahendatakse eraldi tehnoloogia osa

projektiga vastavalt AS Eesti Raudtee nõuetele (Lisa 1. Turvangusüsteemide CCS

ehitiste projekteerimine II. Tehniline kirjeldus. 5.4.2. Nõuded seadme- ja

operaatoriruumile).

Seadmeruum varustatakse:

 Tool (1 tk) - ergonoomiline

 Metallist laud (t tk) – laud (800x1600mm), tõstetav

 Metallist sahtel (mahub laua alla)

 Metallist prügikast

 Uksematt (kummist alus)

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

20/25

 Prügikühvel

 Seina keskel elektrimärgis

 Esmaabikomplekt ja plaastrijaotur

 Välihari ja lumelabidas (ainult kohalikud töökohad)

 Juhised elektriõnnetuse korral

 Seinanagi

Kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete valikul eelistada samuti heledaid toone.

5. TULEOHUTUS

5.1. Normdokumendid

Hoone projekteerimisel on lähtutud alljärgnevatest tuleohutuse normdokumentidest:

 Eesti Vabariigi Tuleohutuse seadus 01.09.2010.

 Päästeameti 2018 juhend Ehitusprojekti tuleohutusosa.

 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

ja nõuded tuletõrje veevarustusele" ja Siseministri määrus nr. 17,

16.02.2021, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele” muutmine.

 Siseministri määrus 02.09.2010. a. nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded".

 Siseministri määrus 07.01.2013. a. nr 1 "Nõuded tulekahju-

signalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse".

 Siseministri määrus 01.09.2010. a. nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" .

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded

ehitusprojektile".

 EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

21/25

 EVS812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Tööstus ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus.

 EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.

 EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.

 EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

 EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused.

Kasutamine.

 EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja

korrashoid.

 EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika. Hädavalgustus.

 CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14:

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu,

kasutamise ja hoolduse eeskirjad.

5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve

Kasutamise otstarve: Muu erihoone (12749)

Kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned)

Tuleohutuse klass TP3 (tuldkartev)

Tuleohuklass 2 (tuleohtlik)

Tulekaitsetase: II

Hoone korruste arv: 1 (maapealne korrus)

Hoone kandekonstruktsioon on terasest, mis väljapoolt kaetakse Sandwhich

paneelidega (välisseinad ja katus). Ehitise kõrgus maapinnast on 5,0 meetrit.

5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad

Hoone jäigastavatele kandekonstruktsioonidele tulepüsivusele nõudeid ei esitata.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

22/25

5.3.2. Tuletõkkesektsioonid

Hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.

5.3.3. Eripõlemiskoormus

Eripõlemiskoormus üldiselt alla 600 MJ/m2 .

5.3.4. Tuletundlikkus

Minimaalsed tuletundlikkuse klassid:

Siseseinad, laed D-s2, d2

Põrand A2FL-s1

Soojustussüsteem D,d0

Välisseina välispind D,d2

Katusekate Broof (t2-t4)

5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted

Hoone moodustab ühe suitsutsooni.

Suitsueemaldus toimub ruumi välisuste kaudu (ukse kõrgus on 2,6 m).

Suitsueemalduseks kasutatav uks avatakse tulekahju olukorras käsitsi.

5.4. Tuleohutuskujad

Projekteeritav hoone asub olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 meetrit.

5.5. Evakuatsioonilahendus

Evakuatsioon hoonest on tagatud välisukse kaudu.

5.5.1. Maksimaalne inimeste arv

Hoones puuduvad püsitöökohad.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

23/25

5.5.2. Evakuatsiooniteed

Töörežiim hoones on täisautomaatne, mistõttu püsitöökohad puuduvad.

Ajutiselt hoones viibivad ja seadmeid teenindavad töötajad on ruume tundvad, mistõttu

evakuatsiooni suunas on uksed avatavad võtmeta kasutades väändenupuga lukku.

Väljumistee maksimaalne pikkus ei ületa lubatavat 45 meetrit. Väljapääsuukse

miinimum laius on 1 meeter.

5.5.3. Juurdepääs katusele

Juurdepääs ehitise katusele on tagatud teisaldatava redeliga.

5.5.4. Piksekaitse Hoonele on ette nähtud piksekaitsesüsteem, mis koosneb piksepüüdurist; allaviikudest

ja maandurist.

Piksekaitse lahendatakse projekti EL-osas.

5.6. Tuleohutuspaigaldised

Hoonesse on projekteeritud automaatne gaaskustutussüsteem ja esmased

tulekustutusvahendid – min kaks 6 kg CO2 kustuti (üks paikneb seadmeruumis ja teine

TELKO ruumis). Tulekustutid asuvad nähtaval kohal või on selle asukoht

nõuetekohaselt tähistatud. AGKS lähemalt kirjeldatud punktis 5.6.1.

5.6.1. Automaatne gaaskustutussüsteem

Lisaks peatükis 5.6 nimetatule on ette nähtud ka täiendavad tuleohutuspaigaldised –

automaatika projektiga tagatakse, et seadmekonteinerisse paigaldatakse

gaaskustutussüsteem. Automaatne gaaskustutussüsteem on ette nähtud tulekahju

kiireks avastamiseks ja kustutamiseks varajases staadiumis tekitades keskkonna, kus

põlemist ei soodustata, tagamaks seadmete säilimise tulekahju korral. Lisaks edastab

kustutussüsteem paralleelselt infot tulekahju avastamise ja kustutussüsteemi oleku

kohta hoone automaatikasüsteemi.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

24/25

Tulekahjuandurid – tulekahju avastamiseks kasutatakse optilisi suitsuandureid. Andurid

ühendatakse keskseadme erinevatesse tulekahju avastamise tsoonidesse. Andurid

paigaldatakse ruumi lae ning tõstetud põranda alla. Põranda alused andurid

varustatakse lisa indikaator LEDga, mis tuleb paigaldada nähtavalt ja selliselt, et oleks

tuvastatav häiret andnud andur.

Käsikäivitusnupp – keskseadmel.

Ajutisepeatamisenupp - paigaldatakse kustutusalalt väljumisteele selliselt, et nupuni

jõudmiseks kuluv aeg ruumi kaugeimast punktist ei ole pikem kui kustutussüsteemi

viiteaeg. Nupp peab olema isetagastuv.

Katkestusnupp – paigaldatakse keskseadme juurde. Nupp peab olema fikseeritud.

Sireen I aste (tulekahju) – paigaldatakse ruumi ning käivitatakse tulekahju avastamisel

kustutusalal (I astme häire, 1 avastamistsoon häires).

Vilkursireen II aste (evakuatsioon/ kustutus rakendub) – paigaldatakse ruumi ukse

kohale ning ruumist välja ning käivitatakse tulekahju kinnituse saamisel kustutusalal (II

astme häire, 2 avastamistsoon häires).

Vilkursireenide juurde tuleb paigaldada informatiivne tekst “ÄRA SISENE!

GAASKUSTUTUS RAKENDUNUD!” (ruumist väljapoole) ning "LAHKU RUUMIST!

GAASKUSTUTUS KÄIVITUB" (ruumis).

Auto/käsi režiimi lülitus – režiimi valik toimub keskseadmelt käsitsi.

Gaasrakendunud (rõhk torustikus) – rõhuandur paigaldatakse torustikule ja

ühendataksekesk seadmega.

Rõhukontroll mahutis (kontaktmanomeeter) – kustutusaine mahuti komplektis,

ühendatakse keskseadmega.

Kasutatavad seadmed peavad olema sertifitseeritud EVS-EN12094 ja EVS-EN54

asjakohastele osadele.

5.6.2. Turvavalgustus

Evakuatsiooni turvavalgustus lahendatakse ja ehitatakse välja vastavalt kehtivatele

seadustele ja normidele, vt projekti EL-osa.

Töö nimetus:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine Töö nr. 2944KLT

Objekt Signalisatsioonisüsteemi hoone, TÜÜP-1 Staadium: EELPOJEKT

Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam Kuupäev: 07.08.2023

Projekteerija: Kollane tuba OÜ, reg.kood 14614740

25/25

5.7. Pääs kinnistule

Tuletõrjeautode juurdepääs kinnistule on tagatud mööda kõvakattega (asfalt) teed ning

päästemeeskonnale on tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

vajalike päästevahenditega.

5.8. Väline tulekustutusvesi

Tuletõrjeveevarustuse süsteemid peavad vastama kehtivatele nõuetele ning

standardile EVS 812-6:2015 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Väline tulekustutusvesi lahendatakse olemasolevate hüdrantidega.

Vajalik tuletõrjevee vooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul.

Seletuskirja koostas:

Maret Volens

volitatud arhitekt, tase 7

TÜÜP 1

1

2

B

A

3

1.5

11.0

0,4 kV liitumiskilbid LK-F1, LK-F2

4

1

R6.0 15

98.60

98.60

98.60

98.60

1 2

3 4

12.4

10.8

1.5 5.8

1.5

R3.0

Projekteeritud nõlv

1 2 3 4

PROJEKTEERITAVA KILTSI SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI HOONE KOORDINAADID:

nurga nr

x y

6551942.56 624767.90 6551945.18 624773.10 6551956.27 624767.52 6551953.66 624762.32

Projekteeritud/taastatav haljastus

TINGMÄRGID Kinnistupiirid

Projekteeritud tee servajooned

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Projekteeritud teepeenar

Projekteeritud liitumiskilp

Raudtee hooldustehnika liikumistrajektor

Projekteeritav signalisatsioonisüsteemi hoone

Projekteeritud parkimiskoht

±0.00 = 99.00

Vaadeldav kinnistu

Pääs kinnistule ja hoonesse

TÜÜP 1

1 2

B A

3

Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd (11m äärmise rööbastee teljest)

Olemasolev haljastus

Projekteeritud betoonrenn

Iseseisev raadioside mast

MÄRKUS: - Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam - Asendiplaani alusena on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt 16.09.2023 koostatud geodeetilist alusplaani "töö nr 8148-23". - Teed, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering on lahendatud Keskkonnaprojekt OÜ poolt, vt joonis nr TL-4-01 ja TL-4-02. - Koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.

PROJEKTEERITAVA SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI HOONE TEHNILISED NÄITAJAD: Krundi pind- 1665616 m2

Ehitisealune pind- 76,3 m²

Maapealse osa pind- 76,3 m²

Suletud netopind- 59,5 m²

Köetav pind- 59,5 m²

Tehnopind- 59,5 m²

Maapealse osa korruste arv- 1

Hoone maht- 275 m³

Maapealse osa maht- 275 m³

Pikkus- 12,4 m

Laius- 5,8 m

Kõrgus- 5,0 m

Hoone abs.kõrgus- 103.6

lõpptellija:

AS-2 kuupäev:

töö nr:

mõõtkava:

EP

töö:

1:250

joonise nr:

staad.:

Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine

joonis: Kollane Tuba OÜ reg.nr.14614740 Vol.arh:M.Volens MTR-EEP004499 gsm: 56 492845 e-post: [email protected]: M. Volens

2944KLT

Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: GRK Rail OY

ASENDIPLAAN

objekt: 11.07.2024Signalisatsioonisüsteemi hoone, tüüp-1 Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Kiltsi alevik, Jaama tn 2 // Kiltsi raudteejaam

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Endla tn 10a

10142, Tallinn, Harju maakond

Teie 15.08.2024 menetlus nr 442700

Meie 26.08.2024 nr 7.1-2/24/14191-2

Kiltsi alevikus Jaama tn 2 kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja

valla Kiltsi aleviku Jaama tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 442700).

Kinnistu (katastritunnus 92701:002:0003) asub riigitee nr 17139 Kiltsi jaama tee km 0-0,35

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse signalisatsioonisüsteemi hoone ja juurdepääsutee ehitamiseks. Ehitusloa

aluseks on eelprojekt „Eesti Raudtee turvangusüsteemide (CCS) ehitiste projekteerimine“ (GRK

Rail OY, Kollane tuba OÜ töö nr 2944KLT).

Võttes arvesse ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus olema ohutu. Riigitee alusele maale uue ristumiskoha ehitamine on

otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks

juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning

riigitee alusel maal (92801:001:0281 ja 92701:002:0550) ehituslubade väljastamise

pädevus on Transpordiametil. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga

(kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha

põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu

kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu

lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks

kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie

nõuetele (vt lisa 1) ning esitada see meile kooskõlastamiseks ja lepingu sõlmimiseks

[email protected].

2. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel manööverdamist (sh parklast välja

tagurdamine) mitte ette näha. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige

ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Suurendada parkla pinda vastavalt

pöördekoridoridele.

3. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) meiega kooskõlastatud

teeprojekti kohane riigitee ristumiskoht ja normikohased nähtavuskolmnurgad, milles ei

2 (2)

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

4. Kinnistu asub riigitee kaitsevööndis. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms)

kaugus teekatte servast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded 2. 2944KLT_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri 3. 2944KLT_EP_AS-4-02_v01_asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida ehitusloa eelnõu asendiplaanil märgitud asukohta riigitee nr

17139 Kiltsi jaama tee ligikaudu km 0,22.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I või II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

2 (2)

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.