Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühing

[email protected]

Teie 29.07.2024

Meie 27.08.2024 nr 11-2/2044-2

Vastus pöördumisele

Austatud J. Lember, O. Hõimoja ja T. Post,

31. juulil saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kirja seoses

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni ülevõtmisega Eesti õigusesse.

Oma kirjas tundsite muret selle üle, kuivõrd palju on Eesti õiguslikke regulatsioone puudu või ei

ole kooskõlas ILO meretöö konventsiooni nõuetega. Samuti tõite välja, et teil puudub teave, mis

aastatel ja kuidas vastas Eesti ILO-le meretöö konventsiooni nõuete täitmise kohta. Juhtisite

tähelepanu, et ILO seisukohad võeti vastu 2023. a ja kinnitati ametlikult alles hiljuti (2024. a)

ning leidsite, et vastust koostades oleks pidanud ministeerium konsulteerima ka

sotsiaalpartneritega või neid informeerima.

Tõite oma kirjas välja, et järgmine meretöö konventsiooni raport tuleb esialgse kava järgi Eestil

esitada 2026. a ning viitasite meretöö konventsiooni artiklile XIII, mis reguleerib kolmepoolset

erikomiteed ja milles on reguleeritud meretöö konventsiooni väljatöötamise reeglid, sh

riigipoolsete esindajate määramiseks.

Soovisite MKM-ilt ettepanekut meretöö konventsiooniga seonduva sisuliseks aruteluks esimesel

võimalusel, kuna teile ei ole teada, kes vastutab ja esindab Eestit meretöö konventsiooni kaudu

riigile võetud kohustuste osas ning miks ei ole pikka aega informeeritud meremehi esindavaid

organisatsioone ILO poolt tehtud märkustest, Eesti ametlikest seisukohtadest ega vastavatest

konsultatsioonidest.

Täname teid esitatud murekohtade ja kommentaaride eest. Esmalt toome välja, et ILO teemad on

MKM vastutada. Merendusvaldkonda puudutavates küsimustes teeme koostööd

Kliimaministeeriumi merendusosakonnaga.

Rääkides teie viidatud ILO kodulehel avaldatud ILO ekspertkomitee kommentaaridest meretöö

konventsiooni rakendamise kohta, siis tegemist on tavapärase osaga regulaarsest ILO aruandlusest.

Eesti esitab ILO-le aruandeid erinevate konventsioonide ülevõtmise kohta Eesti õigusesse.

Tavapäraselt hõlmavad aruanded endas ILO teavitamist uutest arengutest seadustes seoses

konkreetse konventsiooni rakendamisega ning vastuseid ILO ekspertkomitee märkustele või

küsimustele. Liikmesriikidel on kohustus edastada aruanne tutvumiseks sotsiaalpartneritele (ILO

2 (3)

põhikirja artikli 23 p 2), mida me reeglina ka teeme. Sotsiaalpartneritel on võimalus edastada oma

kommentaarid esitatud aruannete kohta otse ILO-le. Pärast aruande esitamist analüüsib ILO

ekspertkomitee riikide vastuseid ning esitab vajadusel uued märkused ja küsimused, millele riik

peab järgmise aruande esitamisel vastama. Aruandeid esitatakse põhikonventsioonide kohta iga

kolme aasta järel ja teiste konventsioonide (sh meretöö konventsioon) puhul iga kuue aasta1 järel.

Viimati vastasime ILO ekspertkomitee märkustele meretöö konventsiooni rakendamise kohta

2023. a kevadel. Kuivõrd need kommentaarid jõudsid meieni olulise hilinemisega, mitte nagu

tavapäraselt koos regulaarse aruande esitamise palvega, oli vaja vastused kiirelt edastada.

Kiirustamise tõttu jäid meie vastused kahetsusväärselt sotsiaalpartneritega jagamata, mille eest ka

vabandame.

Uueks aruandlusperioodiks on ILO ekspertkomitee 2023. a teinud meie eelmiste vastuste põhjal

uued järeldused, mis sellel aastal vastu võeti. Need järeldused on ILO küll avaldanud oma

kodulehel, kuid ministeeriumile ametlikult järeldusi veel saadetud ei ole. Järeldused edastatakse

meile ametlikult 2026. a esimeses pooles koos palvega esitada järgmine aruanne. Järgmise aruande

meretöö konventsiooni rakendamise kohta peab Eesti seega esitama 2026. a, kus me siis vastame

2023. a tehtud märkustele. Kuivõrd aruande kohustus on kahe aasta pärast, siis ei ole me veel ILO

ekspertkomitee kommentaaridega süviti tutvunud ega neile ka vastanud.

Täname teid ILO kommentaaridele tähelepanu juhtimast. Vaatame kommentaarid üle ja hindame,

kas ja millises osas vajab Eesti seadusandlus täiendamist, et olla kooskõlas meretöö konventsiooni

sätetega. Kui seadusemuudatused osutuvad vajalikuks, siis kaasame ka merendusvaldkonna

sotsiaalpartnereid. Samuti edastame 2026. a esitatava aruande partneritele tutvumiseks.

Lisaks selgitame, et meretöö konventsiooni artikli XIII sätestatud erikomisjon on ellu kutsutud

peamiselt meretöö konventsiooniga seonduvate teemade arutamiseks või meretöö konventsiooni

muudatuste arutamiseks ja menetlemiseks. Nimetatud erikomisjon ei hinda meretöö konventsiooni

rakendamist liikmesriikide poolt, selleks on ILO-s eraldi ekspertkomisjon. Üldjuhul arutatakse

erikomisjoni kohtumistel meretöö konventsiooni muutmiseks esitatud ettepanekuid. MKM ei

osale aktiivselt nimetatud kolmepoolse erikomitee töös, kuid muudatusettepanekute menetluses

oleme alati kaasanud nii asjaomaseid asutusi kui ka partnereid (meile arvamuse avaldamiseks

edastatud ettepanekud oleme edastanud kommenteerimiseks ning tagasiside saatnud ILO-le).

Meie jaoks on oluline, et Eesti meretöö regulatsioon vastaks meretöö konventsioonile. Vabandame,

kui kommunikatsioonis on tekkinud segadus ja kinnitame, et kaasame edaspidi partnereid

valdkonna õigusaktide muudatusete tegemisse ja edastame teile ka ILO-le aruanded.

Juhul kui teil on antud teema osas täiendavaid küsimusi, siis oleme valmis neile vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

tööala asekantsler

1 Vahepealsetel aastatel muutus ILO raporteerimise tsükkel, mistõttu tuleb järgmine aruanne esitada 2026. a.

3 (3)

/*Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei

Kliimaministeeriumi merendusosakond

Eesti Ametiühingute Keskliit

Kaia Läänemets-Ester

+37253883245 [email protected]