Siseministri määrus "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord"

1

EELNÕU

22.08.2024

SISEMINISTER MÄÄRUS

Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse programmi „Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse

tagamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele makstava toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle

kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuse abil toimetulekuraskus tes

inimese (edaspidi abivajaja) eluruumis tuleohutust tagavate tegevuste elluviimine. Toetus on suunatud eelkõige erivajadusega inimese, eaka või pere, kus kasvab vähemalt üks alaealine laps, eluruumi parandamiseks.

(2) Toetuse andmise tulemusena on abivajaja eluruumis paranenud tuleohutus ning vähenenud

tuleõnnetusse sattumise risk.

§ 3. Toetuse andja

Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi

taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse. (2) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kooskõlas kehtivate

õigusaktidega. Projekteerimise ja ehitamise teostajaks peab olema tööde tegija, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks ja vastab ehitusseadustiku §-des 19–25 sätestatud nõuetele.

(3) Toetatavad tegevused on:

2

1) küttesüsteemi, sealhulgas gaasikütteseadme, parandamine, lammutamine, ehitamine või

paigaldamine; 2) korstnapühkimise teenus;

3) ehitise audit; 4) elektrisüsteemi parandamine või uuendamine; 5) elektriseadme välja vahetamine koos elektrisüsteemi parandamise või uuendamisega;

6) elektripaigaldise audit; 7) automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamine;

8) tuleohutust tagava seadme või vahendi paigaldamine. § 5. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse

või eseme soetamise kulu; 2) ehitustööde projekteerimiskulu; 3) ehitusmaterjali kulu;

4) projekti elluviimisega otseselt seotud transpordikulu.

(3) Kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused: 1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt; 2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega; 3) kulu on tekkinud järgides riigihangete seadust;

4) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile; 5) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.

(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele; 2) kulu, mis ei ole projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõistlik ning mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud, sealhulgas toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi- ,

sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu; 3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

4) kulu, mis on kaetud sularahas; 5) kulu projekti raamatupidamisele; 6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv; 8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

9) vaide- ja kohtukulu; 10) kinnisasja soetamise, üürimise ja rentimise kulu; 11) esinduskulu, kingitus ja auhind;

12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt; 13) tegevustoetus;

14) püsikulu, sealhulgas töötasu;

3

15) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks; 16) ehitise üürimise või rentimise kulu;

17) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu; 18) ootamatu või ettenägematu kulu reserv; 19) koolituse ja avaliku ürituse läbiviimise kulu.

(5) Toetust ei tohi kasutada tulu teenimiseks.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud.

(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) väljakuulutamisest ja lõppeb kõige hiljem 31. detsembril taotlusvooru välja kuulutamise

kalendriaastal.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata. § 7. Taotlusvooru eelarve ja toetuse määr

(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele

kalendriaasta kohta ja kinnitatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga.

(2) Toetuse ülemmäär on 6000 eurot eluruumi kohta. § 8. Vähese tähtsusega abi

(1) Toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) või komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori vahenditest.

(3) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese

tähtsusega abiks. (4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi

koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(5) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos määruse alusel

taotletava toetusega ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 750 000 eurot.

4

(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja

(edaspidi taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk

Taotlejale, eluruumile ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 9. Toetuse taotleja

(1) Taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Taotlejal peab vajadusel olema mitteabikõlblike kulude katmise suutlikkus.

§ 10. Nõuded eluruumile

(1) Eluruum on aastaringseks elamiseks sobiv elamu või korter.

(2) Eluruumi omanik on abivajaja, abivajaja lähisugulane või hõimlane ning eluruum on

rahvastikuregistri andmete kohaselt abivajaja elukoht. Tegevusi eluruumis, kus abivajaja on eluruumi valdaja, toetatakse tingimusel, et eluruumi omanik annab kirjaliku kinnituse, et abivajaja saab eluruumi kasutada vähemalt kolm aastat pärast toetatud tegevuste elluviimist. (3) Eluruum ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusele, kui eluruumi

paigaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud seade või vahend.

(4) Eluruumis on kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist läbi viidud Päästeameti kodunõustamine.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja iga abivajaja kohta ühe taotluse koos lisadokumentidega.

Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja taotluse vastavust käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress; 3) taotleja arvelduskonto number ja viitenumber;

4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa; 5) taotleja esindusõigusliku isiku andmed; 6) andmed eluruumi ja toetatavate tegevuste kohta;

7) teave abivajaja ja eluruumi omaniku kohta; 8) kinnitus, et taotlus on esitatud eluruumi omaniku teadmisel ja nõusolekul;

9) eluruumi omaniku käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud kinnitus, kui abivajaja ei ole eluruumi omanik; 10) teave võrreldavate hinnapakkumiste kohta ja eduka pakkuja valiku põhjendus;

11) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest;

12) muu vajalik teave. (3) Planeeritavad tegevused on soovituslik enne taotluse esitamist toetuse andjaga läbi arutada.

5

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse

tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse andja kinnitab taotluste esitamise ajakava ja eelarve. Taotluste esitamine on jooksev kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte hilisem kui väljakuulutamise teates sätestatud

tähtpäev.

(2) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilises

päevalehes, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.

(3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult toetuse andja e-posti aadressil [email protected].

§ 13. Taotluse menetlemise aeg

Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras ja otsus selle rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab

toetuse andja sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg.

(3) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:

1) taotleja ei vasta käesoleva määruse §-is 9 sätestatud nõuetele; 2) eluruum ei vasta käesoleva määruse §-is 10 sätestatud nõuetele;

3) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-is 11 sätestatud nõuetele; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

(5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise

otsuse.

§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine

(1) Päästeameti päästekeskuse juht moodustab käskkirjaga taotluste hindamiseks vähemalt

viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab selle töökorra.

6

(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) taotluse sisuline põhjendatus; 2) planeeritavate tegevuste põhjendatus;

3) eeldatav tulemus; 4) taotluse eelarve.

(3) Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat tulemust. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotlejale taotluse täpsustamiseks

antud tähtaja võrra. § 16. Taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni

ettepanekul Päästeameti peadirektor. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja, eluruum või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks; 2) taotlusvoorus ei jätku taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid;

3) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus toetuse andja ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendama või taotluses kavandatud tegevusi muutma. Kui taotleja

ei ole ettepanekuga nõus, teeb toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmed:

1) otsuse kuupäev; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) toetatavate tegevuste nimekiri ja toetuse suurus; 4) taotluse osaliselt rahuldamata jätmise põhjendus, kui taotlus rahuldatakse osaliselt; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmis i andmed: 1) otsuse kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

5) muu vajalik teave. (6) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata

jätmisest elektrooniliselt.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping

7

(1) Pärast taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse

saajaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Lepingu allkirja stab Päästeameti peadirektor.

(2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks.

(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel.

§ 18. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või

toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava

tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;

3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 4) ei ole põhjendatud.

(3) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele eluruumile ette nähtud eelarverea mahtu teise

eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle taotleja.

(5) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus vähese tähtsusega

abi andmise reeglitega.

§ 19. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esitab vastavalt lepingule toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt

digiallkirjastatud tegevuste elluviimise aruande.

(2) Aruandes tuleb esitada fotod eluruumist enne ja pärast toetuse kasutamist. Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.

(3) Aruanne esitatakse hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul kümne tööpäeva jooksul.

(5) Kui projekti kulu oli väiksem kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud, tagastab toetuse saaja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.

(6) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

8

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti

tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

(7) Kui toetuse andja aruannet ei kinnita, nõuab ta vajaduse korral toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

§ 20. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, toetuse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 3) toetuse saaja on rikkunud lepingu tingimusi;

4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse ,

ähvarduse või muu õigusvastase viisiga; 5) toetuse saaja on kasutanud toetust mitteabikõlblikuks kuluks; 6) toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärki või saavutab selle osaliselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul teeb toetuse andja toetuse

tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse, kaaludes otsuse tegemise ajaks ellu viidud projekti tegevuste mõju projekti eesmärgi saavutamisele.

(3) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses.

(4) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse tegija nimi; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 4) tagasinõutava toetuse määr;

5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

8) muu vajalik teave.

(5) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt.

(6) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale

vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

(7) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamise l toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada

raamatupidamise seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni.

9

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohta;

2) taotleda toetuse andjalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi; 3) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.

(2) Toetuse saaja peab:

1) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohaselt; 2) järgima projekti elluviimisega seotud teenuse, seadme ja eseme ostmisel riigihangete seadust;

3) tagastama toetuse toetuse andja arvelduskontole, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;

4) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe ja aruande; 5) pidama raamatupidamisarvestust toetuse kasutamise kohta; 6) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt; 7) katma kõik projekti kulud pangaülekandega;

8) võimaldama toetuse andjal kohapeal kontrollida ja auditeerida projekti kulu- ja maksedokumente; 9) andma toetuse andjale projekti kohta nõutud teabe ja dokumendid viie tööpäeva jooksul

nõude saamisest arvates; 10) osutama kohapealses kontrollis ja auditis igakülgset abi;

11) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt; 12) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ,

kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;

13) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis , kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;

14) tagastama kasutamata toetuse lepingu kohaselt, kui projekti eelarve ja projekti kogumaksumus on vähenenud;

15) taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks; 16) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

§ 22. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus: 1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente; 2) kontrollida kohapeal toetuse kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, soetatud

seadet või eset ja tehtud tööd; 3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi;

10

4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saaja esitab sellekohase

avalduse.

(2) Toetuse andja peab: 1) kuulutama oma veebisaidil välja taotlusvooru; 2) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

3) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; 4) kontrollima taotleja, eluruumi ja taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavust;

5) moodustama taotluse hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise; 6) vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse; 7) teavitama taotlejat taotluse rahuldamisest, osalise rahuldamisest või rahuldamata jätmisest;

8) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale; 9) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle ;

10) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivas dokumendis tehtud muudatusest; 11) lahendama toetuse andja otsuste peale esitatud vaide.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 23. Vaide esitamine ja menetlemine

Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab toetuse andja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Siseministri määruse „Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse „Eluruumi

tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

reguleerib programmi „Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse tagamiseks kohaliku

omavalitsuse üksusele makstava toetuse (edaspidi toetus) andmise ning selle kasutamise ja

tagasinõudmise tingimusi ja korda.

Päästeamet on aastast 2018 panustanud toimetulekuraskustes inimeste eluruumide tuleohutuse

parandamisse. Algselt „500 kodu korda“ ja tänaseks „Kodud tuleohutuks“ nime kandva

programmi vahendite toel on tuleohutust suurendatud umbes 2500 eluruumis. Toetust on

eraldatud riigieelarvelistest vahenditest ja 2024. aastal on projekti eelarve 1 miljon eurot,

millele kohaliku omavalitsuse üksus lisab võimalusel omaosaluse.

Programmi „Kodud tuleohutuks“ tegevusi viib Päästeamet ellu koostöös kohaliku omavalitsuse

üksustega. Kui Päästeamet hindab oma ennetustegevuse, peamiselt kodunõustamise, käigus

eluruumide tuleohutusalast seisukorda, siis kohaliku omavalitsus üksuse pädevuses on hinnata

inimeste abivajadust. Nende kahe kriteeriumi (eluruumi tuleohutusalane seisukord ja eluruumi

valdaja toimetulek) põhjal selgitatakse välja programmi sihtrühm. Kohaliku omavalitsuse

üksused võivad panustada programmi oma eelarveliste vahenditega, mis võimaldab tegevusi

ellu viia suuremas mahus.

Päästeameti statistika ja kogemus näitavad, et vajadus eluruumide tuleohutuse parandamise

järele on jätkuvalt suur. Tulekahjude tekkepõhjusi analüüsides nähtub, et enim

eluhoonepõlenguid saab alguse rikkis elektriseadmetest ja -süsteemidest, hooletust

suitsetamisest ning õnnetustest lahtise tulega. Paljudel juhtudel on ohuallikaks nõuetele

vastavalt hooldamata küttesüsteem. Selliste eluruumide omanikel või valdajatel puuduvad

enamasti rahalised vahendid nende korrastamiseks ja tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks.

Vajalik kulu ühe eluruumi kriitiliste probleemide lahendamiseks on sihtgrupile majanduslikult

sageli ületamatu takistus oma eluruumi tuleohutuse tagamisel. Eluruumide tuleohutuse

tagamine peab aga olema kättesaadav kõigile, sõltumata nende majanduslikust, tervislikust või

sotsiaalsest seisundist.

Toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus, kes esitab Päästeametile taotluse iga abivajaja

kohta koos lisadokumentidega. Abivajaja on inimene või leibkond, kelle valduses olev eluruum

on tuleohtlik (hinnatud Päästeameti kodunõustamise käigus vastava riskihindamise metoodika

alusel) ja kes on kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul toimetulekuraskustes. Toetuse

vajaduse väljaselgitamiseks teevad Päästeamet ja kohaliku omavalitsuse üksused juhtumipõhist

koostööd.

Eelnõul on positiivne mõju inimeste elukeskkonnale, kuna toetuse andmisega ennetatakse

tuleõnnetusi ja tõstetakse kogukonna turvalisust. Toetuse andmisel muudetakse abivajavate

2

inimeste eluruumid tuleohutumaks, tõstetakse elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundatakse

inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, misläbi vähenevad tuleõnnetused.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Pilleriin Kurg ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome jurist Kätlin Tänavots

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk. Üldsätted

Paragrahviga 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala. Eelnõuga kehtestatakse programmi „Kodud tuleohutuks“ raames eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord.

Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks kohaliku omavalitsuse üksuse abil

toimetulekuraskustes inimese (edaspidi abivajaja) eluruumis tuleohutust tagavate tegevuste

elluviimine. Toetus on suunatud eelkõige erivajadusega inimese, eaka või pere, kus kasvab

vähemalt üks alaealine laps, eluruumi parandamiseks. Eakana on eelnõus mõeldud inimes i

alates vanusest 65 eluaastat. Inimese toimetulekuraskust ja abivajadust hindab kohaliku

omavalitsuse üksus, eluruumi võimalikku tuleohtu hindab Päästeamet.

Eelnõu alusel rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel selgitab taotleja koostöös Päästeametiga kodunõustamise teel välja sihtrühma kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, millega panustatakse tulekahjuga

seotud õnnetuste ennetamisesse, turvalisema elukeskkonna loomisesse, tehes abivaja ja eluruumides tuleohutust tagavaid töid (näiteks küttesüsteemi, sh gaasikütteseadme,

parandamine, lammutamine, uue ehitamine või paigaldamine; elektrisüsteemi parandamine ja uuendamine).

Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tulemusena abivajaja eluruumis paranenud tuleohutus ning

vähenenud tuleõnnetusse sattumise risk.

Paragrahvis 3 nimetatakse toetuse andjaks Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb

toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.

3

Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse

saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud seletuskirja § 22 selgituses.

2. peatükk. Toetuse andmise alused Paragrahviga 4 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 ja 2 kohaselt toetatakse projekte, mille tegevus panustab otseselt eelnõu eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema

kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Projekteerimise ja ehitamise teostajaks peab olema tööde tegija, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks ja vastab ehitusseadustiku §-des 19–25 sätestatud nõuetele.

Lõike 3 kohaselt on toetatavateks tegevusteks:

 küttesüsteemi, sealhulgas gaasikütteseadme, parandamine, lammutamine, ehitamine või paigaldamine;

 korstnapühkimise teenus;

 ehitise audit;

 elektrisüsteemi parandamine või uuendamine;

 elektriseadme välja vahetamine koos elektrisüsteemi parandamise või uuendamisega;

 elektripaigaldise audit;

 automaatse tulekustutussüsteemi (nn sprinklersüsteemi) paigaldamine;

 tuleohutust tagava seadme või vahendi paigaldamine, näiteks suitsuandur, esmased tulekustutusvahendid (tuletekk ja tulekustuti), vingugaasiandur, temperatuuriandur,

rasksüttiv sisustus, pliidivalvur, erivajadustega inimeste häiresüsteemid. Paragrahv 5 reguleerib kulu abikõlblikkust.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärkidele ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud

projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Lõige 2 sätestab abikõlblike kulude loendi. Abikõlblik kulu on juriidiliselt isikult või füüsilisest

isikust ettevõtjalt projekti elluviimiseks vajaliku teenuse või eseme soetamise kulu, ehitustööde

projekteerimiskulu, ehitusmaterjali kulu ja projekti elluviimisega otseselt seotud

transpordikulu.

Lõikes 3 on abikõlblike kulude üldtingimused, mida tuleb järgida. Kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb muu hulgas selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja

riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid. Üldjuhul on kulu abikõlblikkuse oluline tingimus ka see, et kulu peab olema kaetud toetuse saaja arvelduskontolt. Kulu on põhjendatud, kui kulu

on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on tekkinud. Kulu peab olema tekkinud

ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil ehk kõik ülekanded seoses projekti tasudega tuleb teha taotlusvooru väljakuulutamise eelarve aasta jooksul.

Lõikega 4 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Loetletud mitteabikõlblike kulude osas on valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate

4

kuludega. Mõistlik on sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks

välistada. Näiteks kulud auhindadele ja kingitustele võivad teatud projektides olla õigustatud, kuid käesoleval juhul ei ole see seotud projekti eesmärgiga.

Välistatud on samade tegevuste ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimine. Toetust ei ole lubatud taotleda kulule, millele on toetus juba eraldatud.

Lõike 5 kohaselt ei tohi toetust kasutada tulu teenimiseks. Toetuse andmise eesmärk on abivajaja eluruumis tuleohutust suurendavate tegevuste tegemine. Toetuse taotlemise

eesmärgiks ei või olla parandada kellegi majanduslikku olukorda või teenida selle pealt rahalist kasu. Eeltoodust lähtuvalt on piiratud näiteks üüripinnal tehtavad tööd.

Paragrahv 6 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Lõike 1 ja 2 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse

projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru väljakuulutamisest ja lõppeb kõige hiljem 31. detsembril taotlusvooru välja kuulutamise kalendriaastal.

Lõike 3 kohaselt ei saa abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuna vastavaks eelarve aastaks

eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise eelarve aasta jooksul.

Paragrahv 7 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära. Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru eelarve vastavalt eraldatud riigieelarveliste le

vahenditele kalendriaasta kohta. Taotlusvooru eelarve kinnitatakse igaks taotlusvooruks Päästeameti peadirektori käskkirjaga.

Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 6000 eurot. Projekti kogumaksumusele piirangud

puuduvad ja toetuse ülemmäära ületava summa võib lisada kohaliku omavalitsuse üksus.

Taotlusvoorus osalemine ei eelda omafinantseeringu olemasolu, kuid eelmises lauses nimetatud

ülekulu võib käsitada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt projekti lisafinantseeringuna.

Eelnõu § 8 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused.

Lõikes 1 ja 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõus nimetatud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda

riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et

riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiab i

konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi

on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide

alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andja kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina.

5

Lõikes 4 ja 5 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele

taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot või üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavale ettevõtjale 750 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on õigustatud saama ning grupierandiga hõlmatud riigiabi projektile anda ei saa (näiteks

grupierandi määruse artikli 53 kultuuriliste eesmärkide ja tegevuste loend ei hõlma ärilis i tegevusi nagu mood ja disain), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni

vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõige 6 sätestab, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas

summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk. Toetuse taotlejale, eluruumile ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus.

Lõike 2 järgi peab olema toetuse taotlejal mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Juhul,

kui toetuse saaja eluruumis on otstarbekas toetatavate tegevuste tegemisel teha tegevusi mis ei

ole eelnõu tingimuste kohaselt abikõlblikud, tuleks need kanda taotlejal. Toetuse taotlejal ei ole

kohustus kanda mitteabikõlblike kulusid, vaid see on võimalus.

Paragrahv 10 sätestab nõuded eluruumile, mille tuleohutuse parandamiseks on võimalik

toetust taotleda. Lõige 1 sätestab, et eluruum peab olema aastaringseks elamiseks sobib elamu või korter. Toetus

on ettenähtud abivajaja püsielukohas tuleohutuse tagamiseks. Lõike 2 kohaselt on eluruumi omanik abivajaja, abivajaja lähisugulane (vanavanem, vanem,

vend, õde, laps või lapselaps) või hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde või laps) ning eluruum on rahvastikuregistri andmete kohaselt abivajaja elukoht. Tegevusi eluruumis, kus

abivajaja on eluruumi valdaja, toetatakse tingimusel, et eluruumi omanik annab kirjaliku kinnituse, et abivajaja saab eluruumi kasutada vähemalt kolm aasta pärast toetatud tegevuste elluviimist.

Toetatavaid tegevusi tehakse eluruumis, mis on kinnistusraamatu andmete kohaselt abivajaja

omanduses ja rahvastikuregistri andmetel tema elukoht. Samuti saab toetatavaid tegevusi teha

eluruumis, mille omanik abivajaja ise ei ole, kuid ta elab alaliselt oma hõimlasele või

lähisugulasele kuuluvas eluruumis ja saab seal peale tööde teostamist elada vähemalt kolm

aastat. Eeltoodud juhul on nõutav hõimlase või lähisugulase kirjalik kinnitus. Alalise elanikuna

käsitatakse isikut, kes kasutab eluruumi aastaringseks igapäevaseks elamiseks (ei ole suvila

vms puhkusekoht, kus käia).

Lõike 3 kohaselt saab toetust taotleda ka eluruumi parandamiseks, mis ei vasta lõikes 2

nimetatud nõuetele ehk abivajaja ei ela temale, tema sugulasele või hõimlasele kuuluvas eluruumis, vaid üürib eluruumi kolmandalt isikult ning sellesse eluruumi, milles abivajaja elab,

on vaja paigaldada paragrahvis 4 lõikes 3 punktis 8 nimetatud tuleohutust tagavaid seadmeid või vahendeid (nt suitsuandur, esmased tulekustutusvahendid (tuletekk ja tulekustut i), vingugaasiandur, temperatuuriandur, rasksüttiv sisustus, pliidivalvur, erivajadustega inimeste

6

häiresüsteemid jmt). Üldjuhul ei teostata toetatavaid tegevusi üüripinnal elava abivajaja

eluruumis, kuna võib esineda oht, et üürileandja lõpetab isikuga üürisuhte peale eluruumi parandamist. Väga erandlikel juhtudel eraldatakse riigieelarvelisi vahendeid üüripinna

parandamiseks. Sel juhul selgitavad Päästeamet ja kohaliku omavalitsuse üksus koostöös toetuse saaja välja juhtumipõhiselt.

Lõige 4 sätestab nõude, et eluruumides, mille tingimusi projekti vahenditest parandatakse, peab olema kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist läbi viidud Päästeameti kodunõustamine. Infot

teostatud kodunõustamise kohta või kodunõustamise tellimiseks saab toetuse andjalt. Paragrahv 11 kehtestab nõuded taotluse esitamiseks ja vormistamiseks.

Lõike 1 ja 2 kohaselt peab toetuse taotlemiseks esitatama iga abivajaja kohta ühe taotluse koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis

võimaldab toetuse andjal kontrollida toetuse saaja ja taotluse vastavust käeoleva eelnõu nõuetele. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärkidel ja toetatavateks tegevusteks ning et projekt panustab tulemustesse. Sealhulgas sätestatakse,

milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama: 1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja kontaktandmed, sealhulgas taotleja e-posti aadress; 3) taotleja arvelduskonto number ja viitenumber 4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

5) taotleja esindusõigusliku isiku andmed; 6) andmed eluruumi ja toetatavate tegevuste kohta;

7) teave abivajaja ja eluruumi omaniku kohta; 8) kinnitus, et taotlus on esitatud eluruumi omaniku teadmisel ja nõusolekul; 9) eluruumi omaniku käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nõutud kinnitus, kui abivajaja ei ole

eluruumi omanik; 10) teave võrreldavate hinnapakkumiste kohta ja eduka pakkuja valiku põhjendus;

11) teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muust välisabi toetusmeetmest; 12) muu vajalik teave.

Toetuse taotlemise taotlusvorm ja selle lisad on kättesaadavad Päästeameti veebisaid il

aadressil: www.päästeamet.ee Lõike 3 kohaselt on soovituslik planeeritavad tegevused enne taotluse esitamist toetuse andjaga

läbi arutada.

4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine Paragrahv 12 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise.

Lõike 1 kohaselt kinnitab toetuse andja taotluste esitamise ajakava ja eelarve. Taotluste esitamine on jooksev kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte hilisem kui

väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäev. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid taotluse esitaja peab arvestama, et toetatavad tegevused peab

jõudma ära teha taotlusvooru kalendriaasta lõpuks. Toetatavate tegevuste tähtaega ei saa pikendada.

Lõike 2 järgi kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil ning vähemalt ühes üleriigilises päevalehes, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.

7

Lõike 3 kohaselt esitab taotleja esindusõiguslik isik taotluse ja selle lisadokumend id digiallkirjastatult toetuse andja e-posti aadressil [email protected]. Esindusõiguslik isik on

valitsev linnapea või vallavanem või tema volikirja alusel tegutsev isik. Volikiri tuleb esitada koos taotlusega.

Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlemise aja. Taotlusi menetletakse esitamise järjekorras ja otsus selle rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 60

kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Paragrahv 14 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Lõike 2 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente

taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat

selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave

ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse osas tehakse rahuldamata jätmise otsus.

Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõu

nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on

täidetud kõik eelnõu §-des 9—11 sätestatud nõuded.

Lõike 4 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui taotleja või taotlus ei vasta eelnõu nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest: 1) taotleja ei vasta § 9 sätestatud nõuetele;

2) eluruum ei vasta § 10 sätestatud nõuetele;

3) taotlus ei vasta § 11 sätestatud nõuetele;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ja puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Lõike 5 kohaselt teeb toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta

rahuldamata jätmise otsuse.

Paragrahv 15 sätestab nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamise põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti päästekeskuse juht käskkirjaga taotluse hindamiseks

vähemalt viieliikmelise komisjoni. Hindamiskomisjoni kuuluvad Päästeameti ametnikud,

üldjuhul on selleks ennetusosakonna nõunik, päästekeskuse ennetusbüroo juhataja,

8

ennetusbüroo ennetuspartner, kes koordineerib projekti ja ohutusjärelevalvebüroo inspektor.

Lisaks peavad hindamiskomisjoni liikmed kooskõlas korruptsioonivastase seaduse ja

haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hindamiskomis joni

protokollis. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb

hindajal end taandada haldusmenetluse seaduse § 10 korras. Taandamise korral tehakse vastav

märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest

taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõike 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumite

alusel:

1) taotluse sisuline põhjendatus - komisjon hindab, kas taotluses planeeritud tegevused on

vastavuses toetuse andmise eesmärgiga;

2) planeeritavate tegevuste põhjendatus - komisjon hindab, kas planeeritud tegevused on

otstarbekad, kas oleks võimalik sama tulemus saavutada sobivamate tegevustega ning vajadusel

teeb vastava ettepaneku;

3) eeldatav tulemus - komisjon hindab, kas planeeritud tegevused vastavas eluruumis on

piisavad ja kõiki asjaolusid arvestades sobivaimad tulemuse saavutamiseks;

4) taotluse eelarve - komisjon hindab eelarve põhjendatust.

Lõikega 3 jäetakse komisjonile õigus teha taotlejale ettepanek täiendada taotluse sisu, eelarvet

või eeldatavat tulemust. See on vajalik selleks, et olukorras, kus taotlus on põhjendatud, kuid

selle sisu, eelarve või tulemused vajaksid täiendamist, saaks taotleja selle võimaluse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui planeeritud tegevused pole taotletavas

mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka

asjaolust, et toetuse summa ei võimalda planeeritud tegevusi täielikult katta. Sellisel juhul

pakutakse taotlejale võimalust kaaluda taotluse muutmist.

Paragrahvis 16 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

tingimused ja kord ning üldised alused.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuse. Taotlus rahuldatakse Päästeameti peadirektori poolt juhul, kui taotleja, eluruum

ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomis joni

hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, eluruum või taotlus ei

vasta kas ühele või mitmele eelnõus sätestatud nõudele ja on tunnistatud nõuetele

mittevastavaks, kui taotlusvoorus ei jätku enamate taotluste toetamiseks rahalisi vahendeid,

taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on

esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning need on määratud tähtpäevaks

kõrvaldamata.

Lõige 3 sätestab taotluse osalise rahuldamise tingimused ehk kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta, tehakse selle osas rahuldamata jätmise otsus.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitavad andmed.

9

Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed.

Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt.

5. peatükk. Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) põhimõtted. Leping sõlmitakse toetuse saaja ja toetuse andja vahel pärast otsuse tegemist, et täpsustada toetuse

andmise tingimusi, korraldust ning toetuse väljamakset. Lepingu allkirjastab Päästeameti peadirektor.

Paragrahviga 18 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel.

Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Toetuse andja peab iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib teave olla käsitletav sisulise lt

taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Muutmine toimub reeglina toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks

muuta projekti (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Toetuse otsuse muutmise vajadus uute asjaolude ilmnemisel võib tekkida siis, kui ilmnevad

faktid või olukorrad, mida ei olnud toetuse otsuse tegemisel teada ja mis mõjutavad toetuse määramist, suurust või muid tingimusi. Muutmise põhjuseks võib olla näiteks abivajaja surm

või elukoha vahetus, ehitise auditi tulemusena ei ole toetatav objekt elamiskõlbulik, toetatavate tegevuste tegemine ei ole otstarbekas vms. Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või

tegevuste ulatust ette näha.

Lõige 2 sätestab, et toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava

tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;

3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 4) ei ole põhjendatud.

Ei ole põhjendatud nõuda toetuse saajalt algsest kavandatud tegevusplaanist detailselt ja jäigalt kinnihoidmist, kuid muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav

tulemus. Taotluse rahuldamise otsust saab muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse rahuldamise

otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ette

nähtud tingimustel võimalik jätkata ning taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

10

Lõike 3 kohaselt teeb toetuse andja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise muutmise

otsuse üldjuhul 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele eluruumile ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse

rahuldamise otsuses sätestatuga. Selline vajadus võib tekkida tööde teostamise käigus, kuna suuremahuliste tööde puhul ei pruugi kõik kaasnevad kulud olla visuaalse vaatluse põhjal nii

täpselt prognoositavad. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle taotleja. Lõike 5 kohaselt võib taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsust muuta

tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja ei ole vastuolus vähesetähtsusega abi andmise reeglitega. Tegemist on pigem erandliku olukorraga.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti aruande esitamise kohustus ja nõue, et see tuleb

allkirjastada esindusõigusliku isiku poolt.

Lõike 2 kohaselt tuleb aruandes esitada fotod eluruumist enne ja pärast toetuse kasutamist.

Toetuse andjal on õigus aruandes esitatud fotosid avalikult kasutada nii meedias kui ka õppematerjalina.

Lõike 3 kohaselt tuleb projekti aruanne esitada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui toetuse andmise kalendriaastale järgnevaks 15.

jaanuariks. Aruannete vormid on saadaval Päästeameti veebisaidil aadressil: www.päästeamet.ee.

Aruandes tuleb muuhulgas välja tuua hinnapakkumine, ostuarve ja maksekinnitus ning fotod

eluruumist enne ja pärast toetuse realiseerimist.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümne tööpäeva, mil peatub

aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõige 5 sätestab, kui tegevuste kulu oli väiksem kui taotluse eelarve ja kogumaksumus seeläbi vähenenud, tagastab taotleja kasutamata toetuse lepingu kohaselt.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ettenähtud projekti

tegevusi eeltoodud otsuses määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

Lõikes 7 sätestatakse, et aruande kinnitamata jätmisel nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

11

Paragrahvis 20 sätestatakse, millistel juhtudel nõuab toetuse andja toetuse osaliselt või

täielikult tagasi ning mida peab sisaldama tagasinõudmise otsus. Toetust taotledes nõustub

taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui

toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks või muu toetuse tagasinõudmise aluse

esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse

tähenduses haldusaktiga.

Lõigetes 1-2 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda mitteabikõlblikuks puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et puudusi kõrvaldada ei saa. Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub,

et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui

toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude

abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise

põhimõtet. Kui toetuse andjal ei ole võimalik reaalselt rikkumise rahalise mõju suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust vastavalt rikkumise raskusele. Toetus nõutakse tagasi osaliselt või täielikult ka siis kui toetuse saaja ei võimalda Päästeametil teha

kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet või ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija

tegevust. Toetuse tagasinõudmise asjaolud võivad selguda ka parandustööde käigus. Kuna toetatavaid tegevusi võib teha peale toetuse rahuldamise otsust, siis võivad toetust välistavad asjaolud

ilmsiks tulla ekspertiiside või auditite järgselt, näiteks ehitise auditi alusel tunnistatakse eluruum elamiskõlbmatuks. Kui eluruum tunnistatakse elamiskõlbmatuks, ei ole otstarbekas

remontida ahju, elektrisüsteemi vms. Lõike 3 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise

otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist toetuse andja kaalutusõigusega ning selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav.

Lõige 4 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.

Lõike 5 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus, kui haldusakt, hakkab haldusmenetluse

seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse

kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks

on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks

viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes

12

käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid

selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõikes 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise

ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse

saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise

otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus

ja soovitud ajatamise kava.

Lõige 7 kohustab kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada

raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud tähtaja lõpuni. 6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 on nimetatud toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole saamaks juhiseid toetuse

taotlemise ja tehtud otsuste osas.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus taotleda nõusolekut teha projekti tegevustes või

eelarves põhjendatud muudatusi. Punktis 3 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja saadud toetus

tagastada. Lõikes 2 punktides 1–16 loetletakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja eelnõus

fikseeritud tingimuste kohaselt. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud

tulemused. Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja järgima projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu

maksumuse kujunemisel on järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Riigihangete seaduse tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse riigihangete seaduse tähenduses

hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja peab võtma võrreldavad hinnapakkumised. Punktide 3 ja 14 kohaselt peab toetuse saaja koos aruandega tagastama kasutamata toetuse ja

toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse. Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.

Punktide 5—7 kohaselt peab toetuse saaja pidama raamatupidamisarvestust toetuse kohta,

säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt ning katma kõik projekti kulud pangaülekandega.

13

Punktide 8—10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollile või

auditeerimisele, sest eelkõige on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning

esitatud teabe õigsust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud

kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõud mise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Toetuse saaja peab

tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, kuna võib tekkida kahtlus, et kogu projektiga seotud

finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne. Üldjuhul viiakse toetuse andja poolt läbi kontroll, audit viiakse läbi kui on vajalik projektiga seotud dokumentide põhjalikum läbivaatamine.

Punkti 11 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Selle

kohustuse järgmisel tuleb aga arvesse võtta, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu.

Punktide 12 ja 13 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis toetuse andjat taotluses esitatud või projekti elluviimisega

seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste,

sealhulgas projekti tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja taotlema toetuse andjalt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks. Punkti 16 kohaselt kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse

rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused. Lõike 1 punktidega 1—4 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida projekti elluviimist ning

nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti kulude ja tulud e

kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile. Samuti on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse

rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisulise lt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid).

Lõike 2 punktides 1—11 kehtestatakse toetuse andja kohustused. Toetuse andja kohustub

kuulutama välja taotlusvooru oma veebisaidil, menetlema taotlused ning maksma rahuldatud

taotluse alusel toetust, kontrollima kulude abikõlblikkust ja vajadusel tegema toetuse

tagasinõudmise otsuse.

14

Paragrahv 23 reguleerib vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu

peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse

andja.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023)

ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud

4.1 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kohalik kogukond Mõju ulatus: Toetuse andmisel toimetulekuraskustes isikutele või leibkonnale (lastega pere;

erivajadusega inimene või eakas) tõstetakse kogukondade turvalisust läbi ohutumate eluruumide, suurendatakse üldiselt elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundatakse inimes tes

õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist ning seeläbi vähendatakse tuleõnnetusi. Toetuse abil on võimalik muuta eluruumid ohutumaks ning seeläbi vähendada inimeste hukkumist tuleõnnetustes.

Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtgrupile pigem positiivne mõju, kuna eluruumid on võimalik muuta

ohutumaks ilma elanike endi rahalise panuseta. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on pigem oluline, kuid positiivne.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm 1: Päästeamet Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Päästeametile, kuid kuna toetusvooru läbiviimine ei ole toetuse andja jaoks sisuliselt uus tegevus, ei teki eelduslikult

vajadust lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju vähene. Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest Päästeameti

ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.

Sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksus

Mõju ulatus: Eelnõu rakendamisega võib kohaliku omavalitsuse üksusele kaasneda mõningane

töökoormuse kasv, kuid kuna toetusvoorus osalemine ei ole toetuse taotleja jaoks sisuliselt uus

tegevus, ei teki eelduslikult vajadust lisatöökohtade järele.

Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatus tega

kohaneda. Taotlusvoorus osalemine ei ole kohaliku omavalitsus üksuse jaoks kohustus lik.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

15

eeldatavad tulud

Päästeamet teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru,

menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja

kasutamise kontrolli vastavalt määrusele.

Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne

täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, sest eelnõuga

ei kaasne lisategevusi ja seega ei ole vaja planeerida kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Päästeametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

28.08.2024 nr 1-6/3012-1

Siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse

tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord"

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa:

1) siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (10 lehel); 2) siseministri määruse "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja

kord" eelnõu seletuskiri (15 lehel).

Arvamuse andmiseks:

Päästeamet Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kaidi Kulp [email protected]