Tallinna Halduskohus_vastus

Maret Hallikma

Tallinna Halduskohus

[email protected]

Teie 27.08.2024 nr

Meie 28.08.2024 nr 14-5/240377/2404846

Kohtu päring seoses haldusasjaga nr 3-24-1169

Lugupeetud Maret Hallikma

Seoses haldusasjaga nr 3-24-1169, mis käsitleb olukorda, kus noorel pole võimalik saada samal ajal

toitjakaotuspensioni ja töövõimetoetust, edastame Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud

pöördumise ja sellele antud vastuse. Soovisite ka õiguskantsleri kokkuvõtvat seisukohta, kui see

olemas on. Õiguskantsler ei ole selles asjas seisukohta võtnud.

Lisaks anname kohtule teada, et 19. juunil 2024 esitas Sotsiaalministeerium eelnõude infosüsteemi

kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(toitjakaotustoetus), mis näeb ette, et lastele ja noortele makstakse edaspidi toitjakaotuspensioni

asemel perehüvitiste seaduse alusel toitjakaotustoetust. Seega ei oleks toitja kaotanud lapsele

osutatav riigipoole abi enam asendussissetulek, vaid toetus. Eelnõu kohaselt on noorel üheaegselt

toitjakaotustoetuse saamisega võimalik saada ka asendussissetulekut (antud juhul töövõimetoetust).

Ministeerium esitas 25. juunil 2024 kooskõlastamiseks ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette puudega lapse vanusepiiri

tõstmist kuni 18. eluaastani. Muudetakse ka töövõimetoetuse seadust, mille järgi tekib õigus

töövõimetoetusele alles 18-aastaseks saamisel. Eelnõu kohaselt on kuni 18-aastasel noorel õigus

saada samal ajal nii puudega lapse toetust kui ka toitjakaotuspensioni (või toitjakaotustoetust).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Lisa 1. Riigikogu sotsiaalkomisjon_selgituste küsimine

Lisa 2. Riigikogu sotsiaalkomisjon õiguskantslerile_vastus

Merle Malvet 693 8426 [email protected]

Lp Ülle Madise Teie 27.03.2018 nr 6-1/180370/1801458

Õiguskantsler

[email protected] Meie 20.04.2018 nr 1-6/18-45/4

Toitjakaotuspensioni maksmise tingimused

Austatud õiguskantsler

Pöördusite Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole selgitustaotlusega toitjakaotuspensioni

maksmise tingimuste kohta. Peale Teie selgitustaotluse saamist pöördusin

sotsiaalkaitseministri poole palvega analüüsida, kas mingitel juhtudel oleks kohane maksta

kahte pensioni korraga.

Sotsiaalkomisjon arutas teemat oma 17. aprilli istungil. Istungil osalesid lisaks Teie kantselei

esindajatele ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia

Soontak, tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste ja õigusnõunik Susanna Jurs.

Ministeeriumi esindajad selgitasid istungil, et sotsiaalkindlustushüvitiste määramist tingivad

kindlad sotsiaalsed riskid ja samaaegselt mitme riski esinemise korral isikule riigi poolt mitut

asendussissetulekut ei tagata. Põhiseadusest tulenevalt on riigil kohustus isikut aidata ja

seadusandja on otsustanud, millise riski puhul hüvitisi makstakse. Nii on riikliku

pensionikindlustuse seaduses sätestatud, et ülalpidamisõigust omaval ülalpeetaval on toitja

surma korral õigus toitjakaotuspensionile ja töövõimetoetuse seaduse kohaselt on õigus

toetusele isikul, kes tahab iseseisvalt elatist teenida, kuid vähenenud või puuduva töövõime

tõttu ei saa ta seda teha või teeb ta seda piiratud mahus. Nii on riikliku pensionikindlustuse

seaduses (§ 6) kui ka töövõimetoetuse seaduses (§ 12 lg 4) fikseeritud, et samaaegselt, mitme

sotsiaalse riski esinemise korral, on inimesel õigus ühele riiklikule toetusele või pensionile.

Komisjoni liikmed avaldasid arutelu käigus arvamust, et alaealisel töövõimetoetuse saajal

peaks olema õigus saada teatud sotsiaalse riski olemasolul (toitja kaotus) ka teist

asendussissetulekut. Avaldati arvamust, et kuna alaealised lapsed ja puudega inimesed on riigi

erilise hoole all, siis on õigustatud neile samaaegselt kahe sotsiaalkindlustushüvitise

maksmine. Leiti, et lisaks alaealisele töövõimetoetuse saajale, peaks selline õigus olema ka

toitja mittetöötaval lesel, kes on rase ja on ise töövõimetoetuse saaja.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaalkomisjoni liikmed on arvamusel, et üldjuhul peab riik

tagama sotsiaalse riski esinemise korral ühe asendussissetuleku, kuid kõige haavatavamate ja

2

nõrgemate gruppide korral on põhjendatud nende soodsam kohtlemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helmen Kütt

Esimees

Heidi.Barot

631 6493, [email protected]

Pr Helmen Kütt

Esimees

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie nr

Meie 27.03.2018 nr 6-1/180370/1801458

Toitjakaotuspensioni maksmise tingimused

Austatud sotsiaalkomisjoni esimees

Õiguskantsleri poole pöördus puudega lapse vanem, kelle lapsel tuli pärast teise vanema surma

valida töövõimetoetuse ja toitjakaotuspensioni saamise vahel. Avaldaja hinnangul on vanema

kaotanud erivajadusega alaealine halvemas olukorras võrreldes nendega, kelle mõlemad

vanemad on elus. Selles küsimuses seisukoha kujundamiseks palun Teie selgitusi

toitjakaotuspensioni maksmise tingimuste kohta.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 6 sätestab, et kui inimesel on õigus saada mitut

liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üldjuhul vaid üks neist tema enda valikul. See tähendab,

et toitjakaotuspensioniga koos ei maksta näiteks vanaduspensioni või töövõimetuspensioni.

Teisalt ei takista seadused korraga saada toitjakaotuspensioni ja töötuskindlustushüvitist,

toitjakaotuspensioni ja haigushüvitist või toitjakaotuspensioni ja vanemahüvitist. Neid kõiki

käsitletakse asendussissetulekuna.

Tavaliselt ei sõltu toitjakaotuspensioni saamise õigus sellest, kas inimene samal ajal töötab, kuigi

mõned erandid näeb seadus siiski ette (nt RPKS § 20 lõike 2 punktid 3 ja 6; § 43 lõige 1). Seega

on võimalik saada korraga nii toitjakaotuspensioni kui ka palka. Ka töövõimetoetust makstakse

koos palgaga, kuid sõltuvalt selle suurusest võib töövõimetoetus väheneda.

Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikest 4 tuleneb, et töövõimetoetusega samal ajal ei ole lubatud

maksta toitjakaotuspensioni ega vanaduspensioni. Teised asendussissetulekud, nagu

töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis ja haigushüvitis, ei takista töövõimetoetuse saamist. Küll

aga võivad need mõjutada töövõimetoetuse suurust.

Erinevalt toitjakaotuspensionist ei mõjuta töövõimetoetust pereliikmelt saadav elatisraha.

Perekonnaseaduse § 97 annab õiguse elatisraha saada alaealisele või kuni 21-aastasele õppurile.

Samuti on võimalik ülalpidamist saada muul abi vajaval sugulasel (lapsel, lapselapsel, vanemal,

vanavanemal), kes ei ole võimeline end ise ülal pidama. Seega on vähenenud töövõimega

inimesel õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ka täisealisena, kui töövõimetoetusest ja

teistest sissetulekutest ei piisa.

Kirjeldatud sätetele tuginedes tunnengi huvi, kas toitjakaotuspensioni eesmärki silmas pidades

on Teie hinnangul õiguspärane, loogiline ja võimalik, et töövõimetoetust makstakse koos

2

toitjakaotuspensioniga. Olen tänulik, kui saaksin Riigikogu sotsiaalkomisjoni seisukoha selles

küsimuses 20. aprilliks k.a.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Sotsiaalministeerium

Angelika Sarapuu 693 8427

[email protected]