Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.08.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231750634

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi: Xxxx (ik Xxxxxx)

Kriminaalasjas nr 24231750634 alustati 27.02.2024 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS)

§ 424 lg 1 järgi selles, et Xxxx juhtis 27.02.2024 kella 09:30 ajal Harju maakonnas Tallinnas Põhja-

Tallinna linnaosas Sõle tn 69 juures parklas sõidukit Mercedes-Benz CLS 320 CDI (reg-nr XXX),

olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,56 mg/l laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,42

mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg

1, lg 4 p-de 1 ja 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Xxxx toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o. KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja

kuna isiku süü pole suur. KarS § 424 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS

§ 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse

võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki

ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Arvestades

eeltoodut on prokuröri hinnangul võimalik kriminaalmenetlus Xxxxi puhul lõpetada.

Prokuröri hinnangul ei ole Xxxxi teosüü karistusseadustiku mõttes suur ning kriminaalasjas puudub

ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku

menetlushuvi seostatakse enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise

eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Xxxxil puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused. Samuti ei ole isiku suhtes teisi pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Avalik

menetlushuvi oleks olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine

vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxxi puhul tuvastatud ei ole. Antud juhul ei ole alust arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida isiku poolt kuritegude toimepanemise jätkamise.

Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik.

2 (2)

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega

tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis,

kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata

menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased

kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – kriminaalasjas ei ole kannatanut, kellele oleks kahju

tekitatud ning asjas puuduvad muud kohtueelsed menetluskulud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel

KrMS § 202 lg 1, 7 järgi tuleb kohustuseks määrata ka KrMS § 202 lg 2 p-des 2-7 sätestatud

lisakohustus. Samuti on praktikas KarS § 424 lg 1 kuritegude puhul lõpetamisel ette nähtud neli

kindlat kohustust (nt vaimse tervise õe vastuvõtt, PEth veremarkerid, koolituse läbimine, kohustus

mitte juhtida mootorsõidukit joobeseisundis), kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid ei ole

paragrahvile tavapäraste lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Xxxxil on puuduv xxxx ning tal

on diagnoositud xxxxxx. Tal on xxxx xxxxx nii liikumise, õppimise kui ka tegevuste sooritamise

valdkondades. Tal on xxxxx tegevuste xxxxx, nendele keskendumisel, probleemide lahendamisel,

kõndimisel, seismisel ja istumisel. Kuivõrd Xxxx on xxxxx, xxxxx ega ole võimeline xxxx elatist

xxx. Eeltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et käesoleva lõpetamise puhul võib isikule määrata

täiendavaks lisakohustuseks tavapäraste kohustuste asemel kohustuse mitte kahe aasta jooksul panna

toime liiklusalaseid kuritegusid.

Prokuröri hinnangul on täidetud KrMS § 202 lg 7 eeldused kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör

leiab, et kahtlustatava mõjutamiseks ning seadusekuulekusele suunamiseks tuleb eelistada seadusega

ettenähtud muid mõjutusvahendeid ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 202 alusel.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750634 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxil on kohustus kahe aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse 24231750634 lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o kuni 27.08.2026,

mitte panna toime liikluskuritegusid. Kohustuse rikkumine toob kaasa menetluse uuendamise.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: salvestis andmekandjal jätta

kriminaalasja materjalide juurde ja hävitada aegumisel.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei

kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale Xxxx.

Laura Liisa Mölder

abiprokurör