| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-4/24/14662-1 |
| Registreeritud | 26.08.2024 |
| Sünkroonitud | 29.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
| Toimik | 7.2-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Pärtel Keskküla (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond, Laevateede üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö number 2022-0010
Tellija Eesti Sinitaristu OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 21.11.2022
Eesti Sinitaristu OÜ
avamere kalakasvatuse
keskkonnamõju hindamine Programm
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
2 / 76
Versioon 4 [vastavaks tunnistamisele]
Kuupäev 21.11.2022
Koostanud Veronika Verš, Vivika Väizene, Ingo Valgma, Aide Kaar, Eike Riis,
Moonika Lipping, Marko Lauri, Raimo Pajula
Kontrollinud Eesti Sinitaristu OÜ
Esikaane pilt: Avamere kasvatuse näide.
Allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Projekti nr 2022-0010
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
3 / 76
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
1. KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 6
KMH programmi etapp ................................................................................................................................ 6
KMH aruande etapp ..................................................................................................................................... 8
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..................................................................................... 10
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht .....................................................................................10
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................................11
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................14
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................... 16
Hiiu maakonna merealade planeering .................................................................................................16
Eesti mereala planeering .........................................................................................................................18
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .........................................................................................22
Muud strateegilised planeerimisdokumendid ....................................................................................23
4. SEONDUVAD VARASEMAD UURINGUD....................................................................................... 26
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 .............................................26
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-Eestis (2021) .........26
5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 30
Looduskeskkond .........................................................................................................................................30
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad........................................................................................30
5.1.2. Klimaatilised tingimused ..........................................................................................................................31
5.1.3. Merevee kvaliteet .......................................................................................................................................33
5.1.4. Natura 2000 alad ........................................................................................................................................35
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................................................38
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad ..............................................................................................................41
5.1.7. Kalastik ..........................................................................................................................................................42
5.1.8. Linnustik ........................................................................................................................................................43
5.1.9. Hülged ............................................................................................................................................................44
Kultuuripärand .............................................................................................................................................45
Sotsiaal-majanduslik keskkond .............................................................................................................46
Piirkonna muud seonduvad tegevused ...............................................................................................48
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ...........................................................................50
6. ÜLEVAADE HINDAMISMETOODIKAST JA VAJALIKEST UURINGUTEST..................... 51
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud .................................................................................................51
Hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................................................52
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 53
Eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................53
Mõjuala suurus ............................................................................................................................................53
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ..................................................54
7.3.1. Looduskeskkond .........................................................................................................................................54
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................................................57
7.3.3. Kultuuripärand .............................................................................................................................................58
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara ...............................................................................................................58
7.3.5. Kliimamuutused ..........................................................................................................................................59
Kokkuvõte .....................................................................................................................................................59
8. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI MENETLUSEST ........................................................................ 61
KMH eeldatav ajakava ..............................................................................................................................61
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
4 / 76
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud ...................................................... 62
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta .................................. 63
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ............................................. 69
9. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................... 74
Lisad
Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2022 otsus nr 1-7/22-105 hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise kohta
Leitav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/678202
Lisa 2. Avalikustamisel laekunud Keskkonnaameti ja Transpordiameti kirjad ja vastuskirjad neile
ning 10.10.2022 toimunud KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos osalejate
nimekirjaga
Kasutatud lühendid
HLT hoonestusloa taotlus
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV kohalik omavalitsus
MSRD merestrateegia raamdirektiiv
MuKA Muinsuskaitseamet
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
VeeS veeseadus
VMK veemajanduskava
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
5 / 76
Sissejuhatus
Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi arendaja) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse (HLT) ning 09.12.2021 taotluse täienduse, mille alusel
soovitakse Hiiumaa lähistele rajada kaks avamere kalakasvandust forelli kasvatamiseks (vt Lisa
1). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga. Lisaks hoonestusloale on kavandatavale tegevusele vajalik ka veeluba veeseaduse § 187
p 15 alusel – vesiviljeluse arendamine toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas.
TTJA koostas arendaja esitatud andmete alusel keskkonnamõju eelhinnangu, mille järeldus oli, et
tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna:
- kavandatava kalakasvanduse rajamine piirkonda võib halvendada veekvaliteedi seisundit;
- ei ole teada kas ja kuidas kalakasvandus mõjutab piirkonna looduskaitselisi alasid;
- kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud,
mida KMH algatamise otsuse tegemise etapis ei ole teada.
Enne HLT menetluse ja KMH algatamist küsis TTJA seisukohta asjaomastelt asutustelt. Ülevaade
asutuste seisukohtadest on toodud KMH algatamise otsuses. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr
1-7/22-105 HLT menetluse ja KMH ning määras tingimused KMH läbiviimiseks ja vajalike uuringute
esialgse loetelu (vt Lisa 1).
KMH algatati VeeS § 216 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1,
§ 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel.
KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH koostamisel lähtuda Hiiu maakonna merealade
planeeringus toodud põhimõtetest vesiviljeluse arendamisel (vt ptk 3.1).
Kalasumpade asukoha kavandamisel tuleb teha koostööd mh Kaitseministeeriumi (võimalikud
miiniohtlikud alad piirkonnas), Transpordiameti (koosmõju piirkonna veeliiklusega) ning
Muinsuskaitseametiga (veealuse kultuuripärandi esinemise võimalikkus piirkonnas). KMH käigus
tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi
tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi. KMH koostamise
käigus tuleb välja selgitada olemasoleva keskkonna iseloom (sh ka elustiku esinemine) ning
tegevuse mõju sellele ning arvestada võimalike kumuleerivate mõjudega. KMH koostamisel on
vajalik läbi viia Natura hindamine. Võimalusel tuleks kaaluda kombineeritud vesiviljeluse
kavandamist ühe alternatiivina. Uuringutest on vajalik läbi viia allveearheoloogiline uuring, muud
kalakasvanduse rajamisega seotud uuringute vajadus määratakse KMH programmis.
KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale (TTJA) teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada
kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus. Pärast uuringute läbiviimist hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning hindamistulemusi kirjeldatakse KMH aruandes.
KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 13 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
6 / 76
1. KMH osapooled
KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1), muud menetlusosalised, sh asjaomased
asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 8.2 Tabel 6.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus /
institutsioon Kontaktisik Kontaktandmed
Arendaja Eesti Sinitaristu OÜ Toomas Kõuhkna
Tellija esindaja
Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn
tel 5018149
Otsustaja Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
Nele Väits
Ehituse tegevusõiguse
talituse peaspetsialist
Endla 10a, 10142 Tallinn
tel 667 2151
KMH
ekspert1
Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš
Keskkonnakorralduse
üksuse vanemkonsultant
Laki põik 2, 12919 Tallinn
tel 664 5808
KMH programmi etapp
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160,
kehtiv kuni 26.01.2026). KMH programmi koostanud KMH eksperdirühm on esitatud Tabel 2.
Tabel 2. KMH eksperdirühma liikmed SkepastjaPuhkim OÜ-s
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Veronika
Verš
KMH litsents
nr KMH0160
KMH juhtekspert:
KMH programmi
koostamine, sh
osapooltega
suhtlemine jmt
- Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Toila 2+2 teelõigu (ca 10 km)
eelprojekti KMH (2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate avamere tuuleparkide
KMH (2013-2019). Tellija: Tartu Ülikool / 4Energia OÜ
- Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste
ehitusprojekti KMH (2016-2018). Tellija: Kaitseministeerium
- Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru) projekti KMH
programmi koostamine (2013); KMH aruande kvaliteedikontroll
(2016). Tellija: Ramboll Finland OY / Gasum OY
- Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH (2013-
2014). Tellija: AS Tallinna Lennujaam
- Aegna sadama rekonstrueerimise tehnilise projekti KMH (2010-
2011). Tellija: Tallinna Kommunaalamet2
- Projekti „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja
rekonstrueerimiseks Lääne- Eesti saarestikus” KMH (2007-
2010). Tellija: Veeteede Amet3
1 KMH programmi etapis, kuna Skepast&Puhkim OÜ on hetkel sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi etapiks 2 Täna: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 3 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
7 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Eike Riis
KMH litsents
nr KMH0154
Keskkonnaekspert
– Natura 2000
alad,
merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Aide Kaar
KMH litsents
nr KMH0123
Keskkonnaekspert
– merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2021).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2020).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kihnu sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2018).
Tellija: AS Saarte Liinid
- Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi
terminali asukoha valiku teemaplaneeringu KSH (2012-2016).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
Moonika
Lipping
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
kirjeldus, uuringute
vajaduse
selgitamine
- Loode-Eesti meretuulepargi KMH (2019-kestev).
Tellija: Tartu Ülikool
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang
(2018). Tellija: Keskkonnaamet
Ingo Valgma Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(merepõhja
geoloogia ja
maavarad)
kirjeldus
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastus-
rajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH
(2021). Tellija: Viru Rand OÜ
- Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH aruande eelnõu.
Meeruse sadama jääkreostuse hinnang (2021).
Tellija: Bekkeri Sadam AS
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide
riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete
väljatöötamine (2020). Tellija: Paide Linnavalitsus
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
8 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Vivika Väizene
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(klimaatilised
tingimused,
merevee kvaliteet)
kirjeldus
- Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse)
detailplaneeringu KSH eelhinnang (2022).
Tellija: Tartu Linnavalitsus
- Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine.
Teabe andmine peatuste KSH eelhinnangu koostamiseks
(2021-2022). Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo
keskkonnamõju hindamine (KMH) (2021-kestev)
Tellija: RB Rail AS
- Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere Ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)
(2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Tapa lähiharjutusala keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
- Tapa linnaku keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Raimo Pajula Keskkonnaekspert
– kaitstavad
loodusobjektid,
Natura 2000 alad,
mereelustik
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-
2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Marko Lauri Keskkonnaekspert
/ GIS spetsialist
(jooniste
koostamine)
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo KMH
programmi koostamine (2020-2021). Tellija: RB Rail AS
- Rail Balticu raudteetrassi lõikude KMHd Harju ja Rapla
maakonnas (kokku 6 KMHd, 2019-2022). Tellija: RB Rail AS
Eksperdirühma liikmed valis juhtekspert KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel vastavalt nende pädevusele,
varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete
pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH aruande etapp
Peale KMH programmis nimetatud uuringute (vt ptk 6.1) teostamist koostatakse uuringute alusel
KMH aruanne vastavalt KeHJS-i § 20 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
9 / 76
Järgnevalt on loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat
töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud
valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju:
• kalastik, sh kudealad sh reostuskoormuse arvutamine. Ekspert Redik Eschbaum. Redikul on
magistrikraad zooloogias. Ta on osalenud eriala eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses.
• põhjataimestik. Ekspert Georg Martin. Georgil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud põhjaelustiku eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• põhjaloomastik. Ekspert Georg Martin
• elupaigatüübid. Ekspert Georg Martin
• hülged. Ekspert Mart Jüssi. Mardil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud mereimetajate eksperdina Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• linnustik. Ekspert Leho Luigujõe. Lehol on magistrikraad bioloogias. Ta on osalenud linnustiku eksperdina muuhulgas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Loode-
Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• hoovused, setete liikumine. Ekspert Taavi Liblik. Taavil on Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud vee kvaliteedi eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH
menetluses.
• veekvaliteet (Hiiu madala rannikuveekogum ja Hiiumaa rannaalad). Ekspert Taavi Liblik
• veevahetus. Ekspert Taavi Liblik
• kaitstavad loodusobjektid. Ekspert Raimo Pajula. Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud eluslooduse eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine), sh kavandatav Põhja-Hiiumaa
linnuala. Ekspert Raimo Pajula
• bioturvalisus ja võõrliigid. Ekspert Raimo Pajula
• sotsiaal-majanduslik keskkond (kalapüük, veeliiklus ja navigatsiooniriskid, kaadamisalad, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive). Eksperdid Marion Mets ja Inga-Zaitseva Pärnaste. Marionil on magistrikraad õigusteaduses ja ta on osalenud sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes. Inga on doktorikraadiga insener, kes on merenduse ja navigatsiooni
eksperdina osalendu muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse). Ekspert Kaido Peremees. Kaidol on magistrikraad arheoloogias. Ta omab allveearholoogiliste tööde tegemise
litsentsi. On veelause kultuuripärandi uuringud teinud muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused. Ekspert Aide Kaar. KMH litsents number KMH0123. Aide on osalenud vastava eksperdina Muuga sadama avariiplaani koostamisel, samuti paldiski pump- hüdroakumulatsiooni jaama ehitusloa KMH menetluses.
• kliimamuutused (kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele). Ekspert Kaarel Karolin. 2022 – 2023 University of East Anglia,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
10 / 76
Climate Change MSc (kliimamuutused/klimatoloogia). Kaarel on osalenud kliima eksperdina erinevates transpordiameti 2+2 maanteelõikude kliimakindluse ja ei kahjusta oluliselt aruannete koostamises. Lisaks on ta osalendu kliimaeksperdina Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• Juhtekspert Veronika Verš. KMH litsents number KMH0160. On olnud juhteksperdiks ka
käesoleva töö programmi etapis. Lisaks on KMH aruande koostamise eest vastutavaks
juhteksperdiks Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluses ja KSH juhteksperdiks
Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
Uuringute valmides ja KMH aruande koostamise käigus võib selguda vajadus kaasata täiendavaid
eksperte, samuti võib töö käigus osutud vajalikuks eksperte vahetada, asendades need samaväärse
kvalifikatsiooniga eksperdi vastu.
Eelkirjeldatud käsitlus on kooskõlas Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 avaldatud KMH eksperdi-
rühma liikmete nimetamise juhisega.
4 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale (külastus 11.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
11 / 76
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud arendaja esitatud hoonestusloa taotluse, selle
täienduse ja KMH algatamise otsuses (vt Lisa 1) ning arendajalt täiendavalt esitatud teabe põhjal.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht
Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada Eestis merevesiviljelust. Selleks soovib arendaja
rajada Hiiumaa lähistele avamere forellikasvatuse Hiiu maakonna merealade planeeringuga
(kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljelusaladele PV 1 ja PV 2 (Joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte HLT seisuga 20.10.2020 – Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletavad alad
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vt Tabel 3.
Tabel 3. Hoonestusloaga taotletava ala koordinaadid
PV 1 alal ehk Ala 1 PV 2 alal ehk Ala 2
X1: 6545448,2 Y1: 430808,5 X1: 6549833,1 Y1: 406976,9
X2: 6546448,2 Y2: 430808,5 X2: 6549833,1 Y2: 407976,9
X3: 6546448,2 Y3: 431808,5 X3: 6548833,1 Y3: 407976,9
X4: 6545448,2 Y4: 431808,5 X4: 6548833,1 Y4: 406976,9
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
12 / 76
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Arendaja soovib Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud
vesiviljeluse eeliskasutusega aladele PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3) rajada avamere
forellikasvatuse (vt illustreeriv näide Joonis 4).
Joonis 2. PV 1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 1)
Joonis 3. PV 2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 2)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
13 / 76
Arendaja plaanib kasutada avamere kalakasvanduses traditsioonilist ja enimkasutatavat
tehnoloogiat – merre paigaldatakse avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde
kuuluvaga kalakasvatamiseks juurdekasvuga mõlemal alal kokku 10 000 tonni aastas (Joonis 4).
Joonis 4. Avamere kalakasvatuse näide5
Hoonestusloa taotluse kohaselt on taotletavate hoonestusalade suurus 2x1 000 000 m2 (2x100 ha)
ehk kokku 200 ha.
Sumbad paigaldatakse veepiirist kuni 7 m sügavusele ning ulatuvad üle veepiiri kuni 3 m. Sumbad
koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba
raamide ankurdamissüsteemid, poid ning signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad ka
söödapraamid ning kalalaevad.
Arendaja on KMH programmi koostamisel täpsustanud kavandatud tegevust Ala 1 ja Ala 2 osas
järgnevalt:
Ala 1
Kavandatav sumpade arv: 10 (90 m, diameeter 28 m ja sügavus 5 m). Vajalike ankrute arv: 23
(ankru kaal 1000 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 10x664 m2=6 664 m2 (ehk 0,6 ha). Ühe
sumba ruumala on 3 332 m3 ning kogu ala 33 320 m3. Sumpadesse lastakse kevadel ca 210 t
väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 1000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient
on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 1150 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 4,1 t ja
lämmastiku koguheide (Nüld) on max 40 t.
KMH algatamisotsuses oli mõlemad alad võrdse mahuga ehk 2x16 sumpa, kalatoodang 2x5000 t.
Ala 2
Peamine kasvandusala. Kavandatav sumpade arv: 20 (140 m, diameeter 44 m ja sügavus 10 m).
Vajalike ankrute arv: 32 (ankru kaal 1000-1500 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 20x1558
m2=31 169 m2 ehk (3,1 ha). Ühe sumba ruumala on 15 585 m3 ning kogu ala 311 690m3.
Sumpadesse lastakse kevadel ca1900 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 9000 t
(juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 10 350 t. Eeldatav
fosfori koguheide (Püld) on max 37 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 360 t.
Maksimaalne toodangumaht (10 000 t) on kavas saavutada 10 aasta jooksul, nt suurendada
tootmist keskmiselt tuhande tonni võrra aastas. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m3
kohta (KMH algatamisotsuses oli 21 kg/m3). Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt
roogituna 3 kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre
lasta kuni 2-aastased kalad suurusega 400-800 g. Kõik kalad on vaktsineeritud ennem sumpadesse
viimist. Ettekasvatatud kalad tulevad põhiliselt Eestist.
5 Väljavõte 20.10.2020 HLT-st (Joonis 3), foto allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
14 / 76
Kalad transporditakse sumpadesse olenevalt ilmaoludest kas aprillis või mais. Sumba
paigaldamiseks kinnitatakse see töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika. Kasvatushooaeg
lõppeb oktoobris, kui sumbad pukseeritakse vastuvõtu võimekust omavasse sadamasse
(nt Lehtma) kalade realiseerimiseks (kalade realiseerimine toimub detsembrini). Teine võimalus
on talveperioodil uputada tühjad sumbad vee alla. Seega hoonestusala oleks kalade kasvatamiseks
kasutusel maksimaalselt aprillist detsembrini.
Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste
jaoks mõeldud immutusvahendeid (biotsiide) Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard, mis
sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse ja
töödeldakse välisoperaatori poolt, sumpasid Eestis ei töödelda.
Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm pärinevad materjalid jmt antakse
taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8 aastat olenevalt sumba raami
materjalist ning ala keskkonnatingimustest.
Kalade söötmine ja töötlemine
Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis
on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega. Kui kala-
kasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonnasõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.6
Sumpasid teenindatakse söödapraamiga, mis peab olema sobiv töötamaks avamere tingimustes.
Söötmine toimub söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust
vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat
toitainete koormust. Söödapraam on varustatud vajaliku tehnoloogia ja personaliga. Söötmist
jälgitakse kontrollruumist. Näiteid kaasaegsete laevade kohta võib leida: AJ 96 Classic/Comfort –
AKVA group (Ala 1) ja AC 600 PVDB – AKVA group (Ala 2).
Kalasööt sisaldab 0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Ala 1 puhul on eeldatav sööda kogus
kokku 1150 t ja Ala 2 puhul 10 350 t.
Juhul kui soetatakse kalalaev, lihtsustub kalade väljavõtmine ning uimastamine, veristamine ja
jahutamine toimub otse sumba kõrval laevas. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga
juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud
protseduurid tehakse ära juba laevas.
Kuna sumpadesse viidavad kalad on eelnevalt vaktsineeritud, siis nende haigestumist üldiselt ette
ei nähta. Kui see siiski juhtub, siis toimub nende ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt
pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.
Surnud kalad eemaldatakse sumpadest igapäevaselt arvestades ilmastikutingimusi. Sumba põhjast
eemaldatakse automatiseeritud toru7 kaudu surnud kalad vähemalt kord nädalas. Iga sump on
varustatud vastava kollektori ja toruga, mis on ühendatud teenindusalusega.
Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt) transporditakse
maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele.
Kavandatava kalakasvatuse sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused täpsustuvad
arendustegevuse järgmistes etappides ning seda käsitletakse KMH aruandes.
Loodavad töökohad
Arendaja sõnul tekib kavandatava tegevuse elluviimisel kokku ca 100 töökohta8 (nii otsesed kui
kaudsed töökohad, vt ka ptk 4.2 – ringmajanduse mõjud).
6 Arendajalt saadud märkused KMH programmi 1. versioonile (seisuga 28.03.2022) 7 Vt nt Back-To-Barge — liftup (squarespace.com) 8 Arendaja hinnang on antud Nordic Trout avalikele andmetele tuginedes – ca 10 000 t mahuga kalakasvanduste haldamiseks
kasutatakse täna ca 100 töötajat
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
15 / 76
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peab olema valmis väljapakutud alternatiive ellu viima.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui
kalakasvatust ei rajata).
Kavandatava tegevuse erinevaid asukohti KMH-s ei käsitleta. Vesiviljeluse eeliskasutusega alad on
määratud vastavate planeeringutega (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2), mille koostamise käigus kaaluti
majanduslikke-, õiguslikke-, ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Seejuures arvestati kaitsealade,
kalapüügi alade, turismi, tuuleparkide, põllumajanduse, sadamate, laevateede, kaablite,
militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega.
Arendaja soovib vesiviljelust arendada Hiiu maakonna merealade planeeringuga määratud neljast
alast (PV 1 – PV 4) kahel ehk aladel PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1 ja Joonis 5).
Läbiviidavate uuringute (vt ptk 6.1) ning KMH tulemusena täpsustakse kalakasvandus-
alade paiknemist ja suurust hoonestusloaga taotletavate alade sees, ehk kas ja millistel
tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Asukoha
alamalternatiivide vajadus selgub alusuuringute läbiviimisel. Hindamise käigus võib tekkida ühtlasi
vajadus käsitleda täiendavaid tehnoloogilisi alamalternatiive (nt sumpade arv, tehnoloogilised
lahendused).
Juhul, kui KMH käigus selgub, et väljapakutud aladel (Ala 1 ja Ala 2, vt Joonis 2 ja Joonis 3) ei ole
kalakasvatust võimalik realiseerida arendaja soovitud mahus, soovib arendaja taotleda kuni 33%
ulatuses kasvandusalade pindala (vt ptk 2.2) suurendamist. Sel juhul tuleb arendajal esitada
uus/täiendatud hoonestusloa taotlus koos ala koordinaatide jm teabega.
Kui uuringute ja mõju hindamise tulemusena selgub, et arendaja soovitud mahus ei ole võimalik
kavandatavat tegevust ellu viia, tuleb ühe võimalusena mõjude leevendamiseks kaaluda ja hinnata
kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetika kasvatust, et vähendada
kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Täiendava teabe põhjal vajaliku mõjude hindamise
töömaht selgub uuringute tulemusena ja on käsitletav lisatööna.
Ala 2 tehnoloogiline alternatiiv
Kui Alal 2 on võimalik realiseerida tootmismaht 9000 t, siis soovib arendaja kaaluda tehnoloogilise
lahendusena ankurdavate sumpade asemel kalakasvatuslaeva kasutamist. Lähiaastatel
muutuvad alternatiivsed kalakasvanduse tehnoloogiad tavapärasemaks, kuna maailmas on
kalakasvanduse areng suunatud avamerekasvandusele. Seega on vajalik käesoleva KMH raames
käsitleda ka tehnoloogilisi võimalusi, mida on võimalik kasutada tootmismahu 5000-10 000 t
saavutamisel. Need tehnoloogilised lahendused on enamjaolt alles arendamisel ning tootmine
mitmetes asukohtades veel testimise etapis, seega ei ole põhjust neid käsitleda käesolevas KMH
etapis kavandatava tegevuse põhilahendusena. Siiski hiljem, veeloa andmisel on oluline, et
keskkonnanõuded oleks seatud nii, et võimaldada kalakasvanduse tehnoloogia vahetust moodsama
ja parimale võimalikule tehnikale vastava vastu arvestades kalakasvanduse asukohta ja piirkonna
keskkonnatingimusi.
Alternatiivse tehnoloogia eelised ja puudused täna on väljatoodud alljärgnevalt:
Puudused Eelised
- väga kallis
- kasumlikuks tootmiseks on vajalik aastaringne tootmine
- alles testimise ja arendamise etapis
- puudub kogemus Läänemere tingimustes
- hea vastupidavus tormidele ja lainetusele
- kalade töötlemine on võimalik nii laevas kui rannikul
- kalade söötmine on võimalik ilma pausideta - ka tormide ja suurte lainete ajal
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
16 / 76
Foto 1. Avamere kalakasvanduse näide alternatiivse tehnoloogia kohta (Foto allikas:
Jorma Leed, Havfarmen Jostein Albert — Nordlaks)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
17 / 76
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonna merealade planeering9
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 11.10.2012
korraldusega nr 441 ning kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.
Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030.
Planeeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga
piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel
traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed,
maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Suur huvi on tõusnud
mereala kasutamiseks ka muudel otstarvetel, nt tuule ja laineenergeetika ning vesiviljeluse
arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale
paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka
looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Planeeringuga10 on määratud 4 vesiviljeluse eeliskasutusega ala: PV 1, PV 2, PV 3, PV 4 (Joonis 5).
Joonis 5. Väljavõte Hiiu maakonna merealade planeeringu põhijoonisest
Alade määratlemisel on arvestatud veesügavust ja ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast.
KMH alusel võib vesiviljelust ka mujale rajada, kui see ei lähe konflikti teiste mereala kasutus-
viisidega või looduskaitseliste väärtustega.11
9 Rahandusministeeriumi koduleht https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/ (külastus 15.02.2022) 10 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Pohijoonis_markusega-23-dets.pdf (külastus 15.02.2022)
11 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
18 / 76
Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse
korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal12.
Vesiviljelus on üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni nn sinise kasvu (blue growth)
initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa ookeani- ja merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks.13
Planeeringuga14 on määratud järgmised tingimused vesiviljeluse arendamiseks:
- Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest
igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada
täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi,
kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne.
- Kuna planeeringu koostamise ajal puudus täpsem vesiviljelusega seonduv arengukava ning
sobivate asukohtade määratlemise kava, siis on võimalik, et reaalse arendussoovi korral
muudetakse või korrigeeritakse täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusala
asukohta. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele
karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.
- Vesiviljelusalade PV 2 ja PV 4 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga
tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia
läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
- Vesiviljelusala PV 3 kattub osaliselt laskeharjutuste alaga, vesiviljeluse arendamise soovi
korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada
tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
- Vesiviljelusala PV 3 asub osaliselt projekteeritaval Kõpu merekaitsealal. Vesiviljelusala
kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest
eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele
piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaal-
majanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
- Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga15 otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg. Vastavalt
veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada võimalikud veel liikumise piirangud.
Põhjendatud vajaduse korral on võimalik veeliiklusalade muutmine.
- Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada
tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad
vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele, samas
on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei vähene
märkimisväärselt.
- Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKA), et selgitada välja
võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb hinnata mõju
veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse
alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste
uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.
Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju
hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed (vt KMH programmi ptk 7.3.1).
12 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114
tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas 13 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 14 Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 15 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
19 / 76
KMH algatamisotsuse lisana esitatud eelhinnangu16 järeldusena on märgitud, et Eesti Sinitaristu OÜ
kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti elluviimisel tuleb
võtta arvesse Hiiumaa merealade maakonnaplaneeringus toodut.
Eesti mereala planeering17
Eesti õigusruumis annab mereala planeeringu koostamiseks suunise 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseadus. Mereala tõhusat ja kestlikku kasutust ning Eesti avatust merele rõhutab
Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti
2030+“. Merekasutust suunavad pikaajaliselt ka strateegiaga “Eesti 2035+” määratavad riigi
strateegilised sihid, reformid ja võtmetegevused.
Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu mõju hindamine on algatatud Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 ning kehtestatud 12.05.2022 korraldusega nr 146.18, 19
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse
ja säilitamisse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist
lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele,
investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste
kavandamisel.
Mereala planeeringu seletuskirja20 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala
tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvatuseks sobilikke
alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade
määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.
Kalakasvanduste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele (Joonis 6).
Mereala planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad
kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8.8.2018 otsusega on
tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude
käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Elluviimisel tuleb arvestada konkreetse
ala kohta käivas planeeringus sätestatut.
Mereala planeeringu koostamisel on teostatud mitmeid uuringuid seoses lindude rändekoridore ja
peatumisalade, kalakasvatuseks sobivate alade, jääolude, hüljeste leviku ja merekasutuse jm
seonduva väljaselgitamiseks. Uuringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud21 (vt ka ptk 4.1).
16 TTJA eelhinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju kohta 17 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering (külastus 15.02.2022) 18 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko, 2021 19 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (külastus 06.10.2022) 20 Eesti mereala planeeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 21 Külastus 25.03.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
20 / 76
Joonis 6. Väljavõte Eesti mereala planeeringu seletuskirjast (Skeem 5.3.1.1) –
Kalakasvanduste rajamiseks mittesobivad alad, so välistatud alad
Mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud järgmised suunised ja tingimused
kalakasvanduste arendamisel:
Suunised:
1) Kalakasvandusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on
koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks.
2) Vesiviljeluses on soositud nö klasterlahendused: meres toimuva toiteaineid lisava
kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas
asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Võimalik on vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi
iseseisvalt. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste
(nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on
kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada
merekasutusega seotud hõive sesoonsust.
3) Soositud on kalakasvandused tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi
mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu
vms kasutamise.
Tingimused:
1) Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist
välistavaid alasid (vt Joonis 6).
2) Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada
reostuse võimalikku mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu
paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku
(merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
21 / 76
3) Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks
aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid22.
4) Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale.
5) Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele.
6) Kalakasvandust ei kavandata kaitstavale loodusobjektile.
7) Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale.
8) Kalakasvandust ei kavandata ankrualale.
9) Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika.
10) Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse kultuuripärandi säilitusalale.
11) Kalakasvanduste kavandamisel tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga, mh ajalooliselt
väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamiseks.
12) Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud
riskide vältimine23.
13) Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel
tuleb:
a. hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad
keskkonnameetmed;
b. hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad
tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura
2000 aladele tuleb välistada;
c. hinnata erinevate kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega24 kaasnevaid riske.
Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvanduste vahele jätta puhver25.
d. hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja
looduslike liikide geneetiline segunemise osas;
e. arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata
kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää
liikuvusele;
f. teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide
leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;
g. teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja
koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;
h. kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine
koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laeva-
liiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse
piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);
22 Planeeringu seletuskirja märkus: Kalakasvanduse tegevuse tulemusel ei tohi merekeskkonna seisund halveneda kui see on
hea või väga hea, samuti ei tohi kalakasvandus takistada vähemalt hea seisundi saavutamist aladel, kus praegu seisund hea
ei ole ega segada Läänemere tegevuskava eesmärkide täitmist. Kui kalakasvandusest lisandub toite- ja saasteaineid merre,
siis tuleb vajadusel need eemaldada. 23 Planeeringu seletuskirja märkus: Merekaabel on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam süvistatud ja/või
betoonplaatidega kaetud kaabli korral. 24 Planeeringu seletuskirja märkus: Bioturvalisuse all on peetud silmas vajadust vältida haigustekitajate ja parasiitide
sattumisest kasvandustest loodusesse ning vastupidi, samuti haigustekitajate ja parasiitide liikumist erinevate lähedalasuvate
kasvanduste vahel. 25 Planeeringu seletuskirja märkus: Puhvri ulatus sõltub konkreetsetest oludest (kalaliik, sügavus, tehnoloogia).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
22 / 76
i. kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitse-
ametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;
j. kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.
Mereala planeeringuga seonduv detailsem info on leitav mereala portaalist26.
Planeeringu KSH aruanne27 märgib vesiviljeluse kohta, et Eestis on vesiviljelussektoris seni
tegeletud kalakasvanduse ja agariku kogumisega, mille huvigrupiks on toidu- ja kondiitritööstus
ning laiemalt seega Eesti elanikkond. Vesiviljelus on arenevaks sektoriks: arenevad tehnoloogiad
ja kasutusvaldkonnad (toiduainetööstus, biotehnoloogia, bioplast; karbikasvatuse puhul ka nt
söödaks nii kalakasvandustele, kodulindudeleloomadele jt). Eesti vetes on potentsiaali kala-
kasvandusteks, vetika- ja karbikasvatuseks. Vesiviljeluse mõjud on veepinnal lokaalsed ja vähese
mõjuga (visuaalse häiringuga), mõjud võivad avalduda veesambas kui kasvatuskeskkonnas ja
merepõhjas (võimalikud ankurdamise vajadused).
Kalakasvanduse kohta on KSH aruandes märgitud järgmist:
Mereala planeering kalakasvanduse alasid ei määra, kuid toob välja eeldatavalt ebasoodsad alad
(nt riigikaitselised ja looduskaitsealad jt), sobimatud on ka madalad ja kinnisemad merealad.
Kalakasvanduses toetatakse kooskasutust vetika- ja karbikasvatusega (ökoloogilistel põhjustel)
ning tuuakse välja, et kalakasvandus võib toimuda vaid kompenseerivate meetmete rakendamisel.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb jätkuvat koostööd teha erinevate ametkondadega, et tagada
teiste oluliste merenduse valdkondade toimimine ja turvalisus: nt Transpordiametiga laevaliikluse
tagamiseks, maardlatega Maa-ametiga jne. Kultuuriliste mõjude osas on oluline kalakasvanduste
kavandamine koostöö Muinsuskaitseametiga, mis toetab vrakkide hea seisundi tagamist ja
säilimiseks sobiva veekvaliteedi hoidmist.
Planeeringuga seatud tingimused korrigeerivad valdavalt riik-arendaja suhteid (s.o suunised
ülevalt alla). Tingimused ei too üheselt välja, kuidas kaalutakse nt arendaja-praegune kasutaja /
huvigrupp suhteid, mistõttu otsuste langetamine ei pruugi olla tasakaalustatud. Arendaja-praegune
kasutaja suhe on nt kalurite ja vesiviljelejate huvide tasakaalustamine: planeeringulahenduse järgi
on otsustuse aluseks vaid koelmualad, mitte nt kooskõla leidmine kasutatavatel püügialadel
vesiviljeluseks sobiva ala määramisel. Kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul paiknevaid
väärtusi ja nendega seotud tegevusi (puhkamine, ettevõtlus), mistõttu vajalik võib olla KOV-i
kaasamine. Mõjuhindamine tegi seega ettepaneku kaaluda täiendavalt arendaja-praegune kasutaja
ja arendaja-KOV huvide tasakaalustamist loamenetluse tingimustes.
Planeeringu järgi on välistatud tuulikuparkide kaablikoridoride ja kalakasvanduste, kuid mitte
parkide endi ja kalakasvanduse kooskavandamine. Mõjuhindamine tegi ettepaneku kaaluda antud
kooskasutuse väljatoomist ka kalakasvandusi käsitlevas planeeringulahenduse peatükis. Kuna
mõlemal puhul on tegemist uute arenguvaldkondadega, on oluline riigi toetus kooskasutuse
reeglistiku ja praktikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Mõjuhindamine tegi ettepaneku lisada
kooskasutuse reeglite ja praktikate ning nende rakendamise väljatöötamise teema planeeringu
tegevuskavasse.
Karbi- ja vetikakasvatuse kohta märgitakse KSH aruandes, et mereala planeering ei määra ka
karbi- ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab arendamist tingimuste kaudu ning toob välja
looduslikult sobivaimad alad. Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem, ulatudes Läänemerest Soome
laheni ning hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe. Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad alad
jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände. Kasvatused on välistatud laevateedel, kaadamis- ja
ankrualadel, riigikaitseks kasutatavatele aladel, looduskaitselistel objektidel jm. Ülejäänud
merealadel võib karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega
ja kalakasvandustega).
26 Mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/ (külastus 25.03.2022) 27 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 (vt aruande ptk 4.4.1.3)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
23 / 76
Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga
alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeeringus on
toodud ka ülevaatlik skeemkaart karbi- ja vetikakasvatuste jaoks ebasobilikest aladest ning
suunised ja tingimused edasiseks arenduseks analoogselt kalakasvandusele (vt planeeringu
seletuskirja ptk 5.3.2).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava28 (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud
eesmärkidest ja nõuetest.
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (Joonis 7).
Joonis 7. Kavandatavate kalakasvatusalade paiknemine rannikuveekogumite suhtes
Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on tegemist veetüübiga IV (R4)29 – Läänesaarte avamere
rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2020. a
keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist
seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi
hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on
võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla
(klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE
(füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).30
28 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021.
https://envir.ee/media/2189/download (külastus 22.03.2022) 29 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 30 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
24 / 76
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Eeldatavalt lisab kavandatav kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa
välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumi
seisundile ja vastavus VMK eesmärkidele vastavalt veeseaduse nõuetele selgitatakse KMH käigus.
Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal (kavandatav Ala 2) kasutatakse
HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava
näitaja ja mereosa kohta.31
Muud strateegilised planeerimisdokumendid32
Kavandatav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva
arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlus-
aktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja
jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust
ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse
stabiilsus.
EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest
(nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike
alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse
edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse
piiramisele ja vähendamisele.
EL merestrateegia raamdirektiivi33 (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärk on säilitada või
saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada
riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma
merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.
Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala
seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava
meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.
Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks
Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks
põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete
juhtimisest merre.
Eesti merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Meetmekava ajakava kohaselt on meetme-
kava aruandluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg märts 2022.
Meetmete esialgse, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete, nimekirja alusel on
meetmekavas välja toodud mh olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamine.
Olemasolevate meetmete täiendamisettepanekutes on välja toodud: arendada edasi meedet
„Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, et
võimaldada mere vesiviljelust vältides toitainete koormuse suurenemist. Meetmekavaga seotud
kavandatavate uuringute esialgses nimekirjas on välja toodud meetmed: kalapüügiga,
meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega merest väljatoodud toitainete koguste põhine
31 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 32 TTJA eelhinnangu ptk 1.2 33 Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
25 / 76
toetusskeem ettevõtjatele ja sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire
miinimumnõuete paketi koostamine.
Eesti mereala strateegiakava alusel koostatakse mereala seisundihinnang, mis on üheks
alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203034 kohaselt on Eestis head
eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused
ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega
töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks
alaeesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude
jätkusuutliku majandamise.
Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke.
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala moodustati 27.12.1989 üldpindalaga
1 560 078 ha kolmes maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Biosfääri programmiala on
UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö
korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks35. Lääne-Eesti
Saarte biosfääriala programm 2021-2030 on koostamisel, kaasamiskoosolekud toimusid
2019. a. Eelneva programmi 2014-2020 kohaselt oli programmi üks eesmärk kestliku kalanduse
arendamine. Toetati projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui
elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja
taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse
hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise
ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelneva programmi 2014-2020 eesmärkidega.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2020+ üldiste arengusuundadega.
Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest
visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
- kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
- traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
- uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
- energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
- rohemajandus
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa valla arengukavas 2035+36 toodud üldiste arengu-
suundadega.
Hiiumaa visioonis 2035+ on välja toodud mh:
- keskkonnahoid – konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtlus- ning mitmekesine ja
looduslähedane külastuskeskkond; väärtustame ja arendame keskkonnasäästlikku ning -
teadlikku tarbimiskultuuri ja hoiame saare puhtana.
Majandusarengu valdkondlikes eesmärkides 2035+ on välja toodud mh:
- olemasolevad majandusvedurid (plasti-/elektroonikatööstus, metsatööstus, toiduainete-
tööstus) on jätkuvalt konkurentsivõimelised.
34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium 35 UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala 36 Hiiumaa valla arengukava 2035+. Vastu võetud 31.10.2018 Hiiumaa Vallavolikogu istungil, muudetud 19.11.2020
määrusega nr 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031 (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
26 / 76
- on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine,
põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus).
- käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus; taastuvenergeetika;
loomemajandus.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelnimetatud eesmärkidega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
27 / 76
4. Seonduvad varasemad uuringud
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019
Kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomu tõttu on asjakohane käesoleva KMH läbiviimisel
käsitleda järgnevaid varasemaid uuringuid:
- Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus (Eesti Maaülikool. Leho Luigujõe ja Ainārs
Auniņš, 2016);
- Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel (Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Leho Luigujõe, 2018).
ja Eesti mereala planeeringu raames koostatud uuringuid37:
- Kalakasvatuseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal (EMÜ Veterinaariameditsiini ja
loomakasvatuse Instituut, 2016);
- Selgrootute ja vetikate kasvatamiseks sobivate alade väljaselgitamine (Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut, 2016);
- Jääolude analüüs ja kaartide koostamine (Koostati jää esinemise tõenäosuse kaart ja jääkatte
kestvuse kaart, 2010/2011. a alusel kõige raskema stsenaariumi (worst case scenario) kaart,
rüside esinemise tõenäosuse kaart jm) (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016);
- Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate
kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele
(MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016);
- Lindude peatumisalade analüüs (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019);
- Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang (MTÜ ProMare, 2019);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel (Poliitikauuringute
Keskus Praxis, 2017);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine
ökosüsteemiteenustega (Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja
OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019);
- PlanWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne (Tartu Ülikool RAKE ja OÜ
Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019
Eelnimetatud uuringute tulemusi on käsitletud KMH programmi ptk-s 5 ja 6.1.
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-
Eestis (2021)
2021. a koostatud Lääne-Eesti rannikupiirkonna vesiviljelusuuringu eesmärk on võimaldada Lääne-
Eesti omavalitsustel, keskvalitsusasutustel ja ettevõtetel/investoritel saada neutraalne faktipõhine
ülevaade piirkondlikust vesiviljeluse ja ringmajanduse potentsiaalist.38
Uuringu aruandes on käsitletud järgmisi teemasid:
37 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud (külastus 25.03.2022)
38 Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus (külastus 25.03.2022) on avaldatud uuringu kokkuvõtte eesti
keeles ning uuringu aruanne inglise keeles (koostaja Aquaconsulting Senstad koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga.
30.06.2021)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
28 / 76
- Kalakasvanduste rajamine maismaal, rannikumeres ja avamerel.
- Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, mille abil kasvatatud biomassist tekkinud jäätmed
kogutakse kokku ja kasutatakse ära.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldamaks kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist.
- Ainevoogude analüüs, mis näitab, kuidas multitroofne vesiviljeluse platvorm võiks võimaldada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist piirkonnas.
- Soovitused Lääne-Eesti omavalitsustele ja keskvalitsusele, kuidas paremini soodustada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist.
- Soovitused, kuidas paremini lõimida avaliku sektori ja erasektori tegevused kohalikul tasandil
ja rahvusvaheliselt.
Põhjalik kokkuvõte uuringu tulemustest:39
- Tingimused vikerforellide kasvatamiseks avatud sumpades on väga head, sesoonne
temperatuuri muutlikus on optimaalne ja forellid saavutavad turusuuruse juba 60 nädalase
kasvuperioodi jooksul.
- Vikerforellide tootmiskulud on võrreldavad Norras leitud kulutasemega.
- Uute kalasöötade kasutamine võimaldab toitainete emissioonid viia allapoole veeseaduse
norme (50 grammi lämmastikku (N) ja 7 grammi fosforit (P) toodetud kala kg kohta).
- Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks piirkonnas maismaal kasvatada 10 000 tonni kala
aastas, avamerel võiks lahtistes sumpades kasvatada 20 000 tonni kala ning uutes poolsuletud
ujuvsumpades 10 000 tonni kala.
- Kui kalakasvatustes kasutatakse mehaanilisi puhastusfiltreid, on võimalik vähendada toitainete
emissiooni veelgi.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldab kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist praktiliselt 100%.
- Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad kalakasvatuse heitveest välja filtreerida sisuliselt
kogu orgaanilise heljumi, mille tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid. Täpne
karbipopulatsiooni filtreerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Makrovetikad (Ulva intestinalis) on võimelised sellises integreeritud kasvatuses veesambast
assimileerima väga suure osa lahustunud toitainetest. Täpne vetikapopulatsiooni toitainete
assimileerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Integreeritud vesiviljeluslahendused võimaldavad vähendada lämmastiku- ja fosforivooge 60%
ja 90% ulatuses võrreldes veeseaduses sätestatud praeguste piirmääradega.
Ringmajanduse mõju avaldub järgnevalt:
- Avamere sumbakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (175 miljon eurot).
- Uute poolsuletud ujuvsumpade ja maismaal toimivate kalakasvatuste loomine toob kaasa
umbes 250 töökoha loomise (200 miljon eurot).
- Integreeritud vesiviljeluslahenduste loomine toob kaasa 175 töökoha loomise.
Need hinnangud hõlmavad ka kõiki vajalikke maismaal osutatavaid teenuseid, mis on seotud
kalade, rannakarbi ja vetikate transpordi, teenuste, saagikoristuse ja töötlemisega.
39 Eesti keelne kokkuvõte uuringu tulemustest:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/31921618/Saarte+vesiviljeluse+aruande+eestikeelne+kokkuv%C3%B5te.pdf
/1422eb07-7a8a-44e4-b597-7265c8910b95 (külastus 25.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
29 / 76
Riskid ja edutegurid:
- Oluline on mereplaneerinuga määratleda spetsiaalsed vesiviljelusvööndid, kus igal asukohal või
tsooniti on kindlaksmääratud aastane jäätmevoogude kvoot, et motiveerida ettevõtjaid
tegutsema, kuna peamised taustatingimused on selged.
- Tootjad teavad, kui suurt saagikust on eri piirkondades oodata ning milline on nende tegevuste
keskkonnamõju.
- Investorid ja keskkonna eest seisvad ametkonnad saavad analüüsida, millist kasvatus-
tehnoloogiat ja -mõõtmeid eri piirkondades kasutada.
- Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused ühendaks oma jõud piirkonna kõrgkoolidega, et
luua mere katsejaam, milles läbi viidud tegevuste kaudu on võimalik nõustada kalakasvatuste
ja teiste vesiviljelusalgatuste ettevõtete töötajaid võimaldamaks kestlikku mereressursside
kasutamist. Sellises keskuses koguneksid teadmised aja jooksul ja oleksid kõigile osapooltele
kättesaadavad.
- Üks tähtsamaid algatusi on motiveerida noorkalade farmide rajamist ja laiendamist maismaal.
Ilma selleta ei ole ei võimalik arendada avamere kasvatusi40.
Kalakasvatuseks sobiv asukoht
Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolne mereala sobib nii kalakasvatuseks kui ka muu vesiviljeluse
arendamiseks. Merekasvatused (lahtised ja poolkinnised sumbad) peaksid ideaalselt paiknema
seal, kus merepõhja sügavus on vähemalt 20 m. Poolkinniseid sumpasid ei saa paigaldada
kohtadesse, kus lainekõrgus ületab 2 m. Traditsiooniliste sumpade puhul lainetus nii suurt rolli ei
mängi. Mõlemad platvormid peaksid olema kaitstud triiviva jää eest. Maismaal asuvad
kalakasvatused peaks paiknema piirkondades, kus kaugus mereni ning kõrguste vahe merepinnaga
on väike.
Ringmajandus Lääne-Eesti rannikuvööndis
Tänapäeval on suur hulk väiksemaid ettevõtteid, kes on seotud mereandide sektoriga, nii otseselt
kui ka kaudselt. See hõlmab igat liiki teenuseid, hooldust, vedusid laevatehastele, kalandus-
ettevõtetele, töötlemisettevõtetele, lisandväärtuse andmist merekarpidele, kilule, räimele. Samuti
imporditakse lõhekala Soomest ja Rootsist, millele samuti lisatakse kohapeal lisandväärtust.
Selliseid tarneahela komponente peaks kindlasti olema võimalik integreerida antud uuringu
aruande vesiviljelusanalüüsi ideedega ja enamik vajalikke teenuseid on täna piirkonnas juba
olemas. Tõenäoliselt on vaja uut kaasaegset tehnoloogiat eluskala transportimiseks ning vikerforelli
töötlemisliini.
Tugevused ja nõrkused
Integreeritud vesiviljeluslahendused (kala-, karbi- ja vetikakasvatused) võimaldavad suurema osa
toitainete emissioonist ringlusest välja viia ning selle kaudu võimaldama kalakasvatuse lubade
väljaandmist. Selline lähenemine on väga huvitav ka teiste piirkondade, Soome, Rootsi, Poola ja
Taani jaoks. Suurimaks riskiks on asjaolu, et nii suurt installatsiooni ei ole tänini veel katsetatud
rannakarpide ja makrovetikatega. Olulisemateks väljakutseks on tagada vetikamasside hõljumine
veesambas ja samal ajal võimaldada hea valguse ligipääs vetikani, et fotosüntees saaks toimuda.
Teine riskielement on seotud sellega, kuidas võimaldada rannakarbil välja filtreerida suurema osa
hõljuvatest orgaanilistest ainetest, ilma et see ei settiks sumba põhja.
40 Arendaja täpsustus: „kodumaise noorkala baasil“. Selgituseks: „Väljast noorkala sisse ostes on siiski võimalik
kalakasvandusi rajada“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
30 / 76
Haridus, ekspertiis, mere eksperimentaaljaam
Uuringus on soovitatud, et omavalitsused algataksid piirkonnas nii praktilise kui ka akadeemilise
vesiviljelusalase koolituse. Sellise initsiatiivi kaudu loodav mere katsejaam võiks olla ühenduslüliks
ülikoolide ja vesiviljelussektori vahel.
Oluline on luua:
- kalade tervise seiresüsteem;
- lihtsalt ligipääsetav seireandmestik meres ja eri kasvatusplatvormidel mõõdetud erinevate
veeparameetrite kohta;
- toiduohutuse parameetrite register;
- haridusalased vahetusprogrammid Helsingi, Göteborgi, Stokholmi, Bergeni, Tromsøga.
Kokkuvõte:
- Lääne-Eesti tingimused on vikerforellide kasvatamiseks meres head ning saavutatavad on
Norrale võrdsed kasvumustrid, ellujäämus ja tootmiskulud.
- Oluline on, et avalik sektor annaks selged juhised spetsiaalsete kasvatusvööndite ja
määratletud jäätmevoogude kvootide osas.
- Avalik sektor peab soosima spetsiaalsete lubade andmise 2-3 suurele noorkala jaamale,
vastasel juhul ei ole kasvatuspotentsiaali laiendamine võimalik.
- On soovitatav, et usaldusväärsed tooted (kalasööt, vaktsiinid, mari ja tehnilised vahendid)
oleksid esimese 1-3 aasta jooksul tagatud väliste allikate kaudu.
- Samuti on soovitatud, et valdkonnaga tegelevatele ametkondadele eraldataks piisavad
vahendid tehnilise arengu jälgimiseks, eriti vee- ja jäätmekäitlussektoris. Samuti tuleks seada
prioriteediks teadmiste hankimine uusimate kalavaktsiinide, kalatervishoiu uudiste, uute
kalakasvatusplatvormide ja kasvatajate kogemuste kohta.
- Esimene eesmärk võiks olla 2-5 kalakasvanduse arendamine järgmise 5 aasta jooksul,
soovitatavalt mõni koos muude vesiviljelusalgatustega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
31 / 76
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Looduskeskkond
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad
Merepõhja geoloogiat on kaardistatud EMODnet projekti raames41. Koondatavad andmestik ja
kaardid sisaldavad teavet merepõhja kohta: merepõhja substraat ja selle settimismäär; merepõhja
geoloogia (aluspõhja kivimite ja Kvaternaari setete litoloogia ja üksuste vanus); geoloogilised
sündmused ja nende tõenäosus ning merepõhja maavarad. Rannikute kohta on esitatud
rannikualade tüübid ja andmed sealsete protsesside kohta, nende erosiooni ja akumulatsiooni
kiirused. Käsitletavate piirkondade (Ala 1 ja Ala 2) kohta on info vähene.
Ala 1 ja selle lähiala
Merepõhjareljeef on ebatasane. Enamus alast on 10 m sügavune, ala ida- ja lõunaosas on sügavus
1,8-3,8 m (Joonis 8). Sügavus suureneb põhja suunas. Alast lõunas on sügavus 5 ja põhjas 10 m.
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist.
Vahetult lõunas ülem-ordoviitsiumi lubjakivi.
Ala 2 ja selle lähiala
Merepõhjasügavus on alal 25-29 m, lõunaosas 23,7 m (Joonis 8). Sügavus suureneb kirde suunas.
Alast 1 km kaugusel kagus on sügavus 20 m ja kirdes 35 m. Piirkonnas levib viirsavi, liivakas muda,
muda ja mudane liiv. Vahetult lõunas levib moreen. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi
lubjakivist. Ligikaudu 1 km kaugusel lõunas paikneb ülem-ordoviitsiumi lubjakivi ja 4 ca km
kaugusel põhjas moodustab alupõhja alamkambriumi (Terra-Neuve) sinisavi.
Joonis 8. Samasügavusjooned Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas42
41 EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide
koostamine http://www.emodnet-geology.eu/ (külastus 28.03.2022) 42 Maa-ameti geoportaal (külastus 28.03.2022)
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
32 / 76
Lähim liiva uuringuala asub Alast 2 ca 10 km kaugusel edelas (ehitusliiva prognoosvarud 33 986
tuh m3, Kõpu II üldgeoloogiline uurimistöö). Ligikaudu 15 km kaugusel läänes asub Hiiumadala
maardla AS-i Tallinna sadam poolt taotletav ehitusliiva mäeeraldis (3995 tuh m3, täiteliiv 2665 m3,
registrikaart nr 40).
5.1.2. Klimaatilised tingimused43
Tuul
Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrg-
rõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse
tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi
ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna
ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud
ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega
päevade esinemisega on periood maist augustini.
Läänemere otsene mõju tuultele piirdub peamiselt saarte ja rannikualadega (u 10 km rannikust
mere suunas ja 20 km lai vöönd sisemaa suunas). Rannikualadel esineb sisemaaga võrreldes peale
suurema tuule kiiruse ka rohkem tuuleiile ning esinevad briisid. Briiside ehk maa- ja meretuulte
esinemise tõttu on rannikul tuule suund tihti sisemaal puhuvast tuulest erinev.
Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 150 m kõrgusel 8,5-9 m/s,
puhangud üle 30 m/s. Väinamere tuuled on saarte ning mandri tõttu tugevalt varjutatud, aasta
keskmine tuule kiirus jääb alla 8 m/s, kuid puhangud võivad siiski küündida üle 29 m/s. Avamerel
ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas, aga rannikulähedases
üleminekuvööndis on mere kohal tormipäevi 10-20.
Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub
Ristnal. Ristna rannikujaama andmetel oli aastatel 2004-2021 tuule keskmine kiirus 3,2 m/s ja
tunni maksimum tuule kiirus keskmiselt 7,0 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud
võrdlemisi varieeruv, muutudes 2,7 m/s (2018) kuni 3,7 m/s (2008 ja 2011). Tunni maksimum
tuule kiirus oli kuni 29,7 m/s (2005 jaanuaris)44,45.
Joonis 9. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Ristna rannikujaamas aastatel 2006-2020
43 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 44 Riigi Ilmateenistus (külastus 17.03.2022) 45 Keskkonnaagentuur (külastus 17.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
33 / 76
Lainetus ja hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1-2 m,
avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5-6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks
hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10-20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja
sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib
esineda hoovuseid kiirusega 40-50 cm/s.
Vee temperatuur ja soolsus
Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt
liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas
kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui
ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides. Läänemere
veevahetus ookeaniga on piiratud, kuna toimub vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu.
Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus ja augustiks. Vaiksete
ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda, kuid
tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit
veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja
jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused
rannikule taas soojemat.
Kõige külmemal kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (<10°C). Kõige
soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne
(>18°C), vt Joonis 10. Võttes arvesse keskmisi temperatuure kõige soojemal kuul (pinnakihi puhul
august, põhjakihi puhul september) ja kõige külmemal kuul (märts).
Joonis 10. Väljavõte kalade vesiviljelusalade juhise kaardikihi „Veetemperatuuri
optimus“ vaatest Hiiumaa piirkonnas46
46 Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
34 / 76
Heltermaal KAUR ilmateenistuse rannikujaamas 2005-2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on
juuli keskmine temperatuur 21°C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi
suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee
temperatuur 0°C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5°C.47
Jääolud
Jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve
karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve
karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk48.
Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt
pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel
talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa
läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on nt Väinameri jääga kaetud 50% ajast
(15. detsember kuni 1. mai), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%.49
Joonis 11. Väljavõte jääkaardist50 Hiiumaa piirkonnas
Lähtudes eeltoodust ning piirkonna jääkaardist (Joonis 11) võib järeldada, et kavandatav Ala 1
jääb potentsiaalselt jää esinemise piirkonda ning sellest lähtuvalt tuleb kalakasvanduste
kavandamisel arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele
vastupidavad või teisaldatavad.
5.1.3. Merevee kvaliteet51
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (vt ptk 3.3 Joonis 7). Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline
seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit
näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu
põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja
piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a),
47 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 48 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 49 Mereala planeeringu alusuuring: Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 50 Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/ (väljavõte tehtud perioodi 01.02-17.02.2021 kohta) 51 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
35 / 76
Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis-
keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).52
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Merealade, mis jäävad rannikuvee tsoonist väljapoole, seisundit hinnatakse vastavalt EL
Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11
mereala Hea Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise
indikaatoreid. Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme.
Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine
merekeskkonda. HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete
kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende
vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse alad asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini
alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 t ja
fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku (Nüld) osas
1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.53
Toitainete heitkoguste ülemmäärad ehk NIC (national input ceilings) on välja töötatud Läänemere
osade kaupa (Tabel 4).
Tabel 4. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile Läänemere osade kaupa54
Botnia laht
Botnia meri
Läänemere avaosa
Soome laht
Liivi laht
Taani väinad
Kattegat
Fosfor 0 0 9 225 185 0 0
Lämmastik 113 404 1 478 11 334 13 099 22 24
Läänemere valgala iseloomust (asub sademerohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja
hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 a)
tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab
inimtegevus. Eutrofeerumise ilminguteks on rida lihtsaid ja keerulisi sümptomeid nii üksikute
ökosüsteemi komponentide kaupa kui kogu ökosüsteemi tasemel, mille hulka kuuluvad nii
inimühiskonnale positiivsed (suur sekundaarne produktsioon k.a planktonitoiduliste kalade
biomass) kui ka arvukalt negatiivseid (suurenenud esmane produktsioon – vetikaõitsengud,
hapnikuvaegus põhjalähedastes veekihtides, liigilise mitmekesisuse vaesumine jne) nähtusi.
Eesti mereala eutrofeerumise seisundit on komplektselt hinnatud viimati seoses MSRD järgse
aruandlusega. Merevee toiteainete kontsentratsioonidest hinnati lämmastiku ja fosforiühendite
indikaatoreid. Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja
kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises,
halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere
avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis.
Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate
merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade
puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel.
Eutrofeerumise koondhinnang saadi agregeerides üksikute indikaatorite hindamistulemused
vastavalt metoodikale mida kasutatakse ka HELCOM HOLAS eutrofeerumist puudutava aruande
koostamisel. Koondhinnangu järgi jaguneb Eesti mereala „väga halva“, „halva“ ja „kesise“
seisundiklassi vahel, kus domineerib „halb“ seisundiklass (Joonis 12).
52 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 53 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019 54 Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan
2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
36 / 76
Joonis 12. Väljavõte Eesti mereala planeeringu KSH aruandest (Joonis 4.1.5-6:
Eutrofeerumise seisundi üldhinnang, seisuga 2017)
Merevee kvaliteedi kontrollimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire all-
programm, millega on hõlmatud: rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja
kaugseire. Eesti avamereala on Läänemere seire- ja hindamisstrateegia kohaselt jaotatud Soome
lahe, Liivi lahe ning Läänemere avaosaks (koosneb kahest hindamisüksusest – Ida-Gotlandi bassein
ja Läänemere põhjaosa). Rannikuveekogumis Hiiu madala rannikuvesi tehakse ülevaate seiret üks
kord 6 aasta jooksul. Lehtma ülevaateseire KKR kood SJA8140000, Soela väinas Kalana ülevaate-
seire SJA978800055.
5.1.4. Natura 2000 alad56
Kavandatava Ala 1 piirkonda jäävad järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 13):
- Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere loodusala (EE0040002) 275 m kaugusel;
- Tareste loodusala (EE0040124) ca 5 km kaugusel.
Kavandatavale Ala 2 lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on (Joonis 13):
- Hiiu madala loodusala (EE0040129) ca 2,5 km kaugusel;
- Kõrgesaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala
(EE0040122) ca 6 km kaugusel;
- Paope loodusala (EE0040129) ca 7 km kaugusel.
55 Lisa 5 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi
seire näitajad ja seiresagedused 56 Käesoleva peatüki koostamise aluseks on KMH algatamisotsuse lisas esitatud Natura eelhindamine (vt Lisa 1)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
37 / 76
Joonis 13. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas asuvad Natura 2000 linnu- ja
loodusalad. Allikas: EELIS, märts 2022
Alade iseloomustus:
Väinamere linnuala maismaa üldpindala on 48 720,6 ha ja veeosa üldpindala on 223 995 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rudi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e
suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp
(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),
tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala maismaa pindala on 44 214,9 ha ning mereosa pindala on 209 242,7 ha.
Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),
jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
38 / 76
(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede
kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk
(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-
linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas
(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luhapisitigu
(Vertigo geyeri).
Tareste loodusala maismaa pindala on 204,5 ha ja veeosa pindala on 250,4 ha. Loodusdirektiivi
lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), ranniku-
lõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad
(1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited
(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*).
Hiiu madala loodusala veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav
elupaigatüüp on karid (1170).
Kõrgessaare-Mudaste linnuala maismaa pindala on 1879,3 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615
Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt soopart e. pahlsaba-
part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir
(Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kõrgessaare-Mudaste loodusala maismaa pindala on 1261,8 ha ja veeosa pindala on
1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud
(5130), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230)
ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).
Paope loodusala maismaa pindala on 634 ha ja veeosa pindala on 1609,3 ha. I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad
(3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad –
6210*), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad
loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse,
on euroopa naarits (Mustela lutreola*).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
39 / 76
Keskkonnaametilt laekus käesoleva KMH programmi avalikustamisel teave (vt ptk 8.4 Tabel 8), et
taotletavate kalakasvatuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on kavandamisel Natura 2000 Põhja-Hiiumaa
linnuala (Joonis 14). Kavandatava linnuala suurus on 576,8 km2 ning see kattub osaliselt Hiiu
madala hoiualaga (45,08 km2). Liigid, keda nimetatud alal on 2000-2021 läbiviidud uuringute
käigus loendatud, on järgmised: aul (Clangula hyemalis), kirjuhahk (Polysticta stelleri), hahk
(Somateria mollissima), väikekoskel (Mergellus albellus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca).57
Joonis 14. Kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala. Allikas: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
2022
Kavandatav Ala 1 jääb kavandatavale linnualale ning Ala 2 piirneb kavandatava linnualaga.
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid58
5.1.5.1. Kaitsealad ja hoiualad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitse- ja hoiualad (Joonis 15):
57 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega
linnualade uuendamine“ 58 https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view (külastus 03.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
40 / 76
Joonis 15. Kavandatava kalakasvatuse lähialas asuvad kaitstavad loodusobjektid59
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), mille kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere
loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest (vt ptk 5.1.4).
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata),
piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi
(Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser
anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea- vardi (Aythya ferina), tuttvardi
(Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula),
mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus),
välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus
grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus),
tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra),
väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana),
naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons),
räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri
(Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus) elupaikade kaitse;
Hoiuala kaitse-eesmärk on ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -
veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja
liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede
59 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis
I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
41 / 76
(4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra
lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis),
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka
(Encalypta mutica) elupaikade kaitse.
Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mille kaitse-eesmärk on sama, mis Hiiu madala loodusalal
(vt ptk 5.1.4).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), mille kaitse-eesmärkidest ei ole hõlmatud
Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on järgmised
Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid: nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris),
rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb
maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud
lahtede ja vahetu ranniku-alaga.
Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala
kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4) kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning
kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele
(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis
atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-
sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris)
elupaigad.
Paope looduskaitseala (KLO1000281), mille kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope
loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused
(6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad
loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*)
ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline
hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
5.1.5.2. Kaitstavad liigid ja nende püsielupaigad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitstavate liikide elupaigad ja püsielupaigad
(PEP, vt Joonis 15):
II kaitsekategooria:
- Viigerhüljes (Phoca hispida, KLO9123890) – Alast 1 ca 6,7 km kaugusel asub liigi elupaik ning
ca 8,5 km kaugusel asub Kadakalaiu viigerhülge PEP (KLO3000099). Ka Väinamere loodusala
ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on viigerhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
- Väikeluik (KLO9121505) – elupaik ca 4,7 km kaugusel Alast 1.
- Kirjuhahk (KLO9121475) – elupaik ca 4,0 km kaugusel Alast 2.
III kaitsekategooria:
- Hallhüljes (Halichoerus grypus, KLO9101787) – Alast 1 ca 2,7 km kaugusel Selgrahu
hallhülge püsielupaik (KLO3000095) ning ca 3,8 km kaugusel liigi elupaik. Ca 12,5 km
kaugusel asub Pujuderahu hallhülge PEP (KLO3000096). Ka Väinamere loodusala ja hoiuala
üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
42 / 76
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad60
Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi
(92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis
koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks mere-
põhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a
teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate
elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Joonis 16 kohaselt jäävad
mõlemad kavandatavad kalakasvatuse alad piirkonda, kus esineb liivamadalale vastav merepõhi.
Joonis 16. Väljavõte Hiiu merealade maakonnaplaneeringu KSH aruandest (Joonis 5.4)
– Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ
EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning
vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa
ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV –
vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised)61.
EL Komisjoni otsus 2017/848 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja
elupaikade põhitüübid. 2018. a on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja
elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka
eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine.
60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 61 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
43 / 76
Mõlema ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas
spetsiaalsed uuringud. Aladel ega nende läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire
alasid. Seetõttu pole piirkonnas põhjaelustikku seiratud ka riikliku keskkonnaseire raames.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et Ala 1 lääneserv
võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa
elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid
(1170). elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse vastava uuringu käigus (vt ptk 6.1) ning
elupaikade tuvastamisel hinnatakse neile mõju KMH aruande koostamisel.
5.1.7. Kalastik62
Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres
elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m)
rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa
kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad
liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba >5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja
Läänemere lestale (Joonis 17).
Alljärgnevalt jooniselt (Joonis 17) on näha, et Ala 1 jääb kalastiku jaoks tundlikule alale. Ala 2 jääb
kalastiku jaoks tundlikust alast väljapoole.
Joonis 17. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Potentsiaalsed
koelmualad – kalastiku jaoks tundlikud alad
Põhjalikuma ülevaate räime, Läänemere lesta, ahvena, koha, lesta, kilu, tursa ja Euroopa lesta
võimalikest koelmualadest annab Eesti mereala planeeringu KSH aruanne (vt aruande ptk 4.2.1 ja
joonised 4.2.1-1 kuni 4.2.1-8).
TTJA koostatud eelhinnangu (vt Lisa 1) kohaselt viis TÜ Mereinstituut 2008. a läbi seireuuringu,
mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala,
kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine.
62 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Ala 2 Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
44 / 76
Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese
mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja
ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja ja Paope lahe vahelisel alal on ajalooliselt
paiknenud merisiia koelmualad, praegune koelmute seisund on teadmata. Kuna kalad levivad kogu
mereala ulatuses, siis mõju kalastikule ei saa välistada.
Keskkonnaameti on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et kalastiku
poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta
tagusesse aega, Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Seega tuleb teostada
kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord.
KMH aruandes on vajalik on hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning vajadusel
määratleda leevendusmeetmed.
5.1.8. Linnustik63
Mereala linnustiku andmed on koondatud Eesti mereala planeeringu alusuuringuna tehtud
linnustiku uuringutesse64,65. Kavandatavad kalakasvandusalad ei jää lindude jaoks olulistesse
rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad kavandatavad kalakasvanduse alad 2019. a linnustiku
uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal66 (Joonis 18).
Joonis 18. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest (Linnustiku uuring
EOÜ, 2019), lilla – oluline veelindude sügisrände suund; hall – maismaalindude
tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal; helelilla – linnustiku sensitiivne ala; keskmine
lilla – veeliiklusalad
Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad tänaste teadmiste põhjal kõige
olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele.
Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide
(tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku
63 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 64 Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) 65 eesti_mereala_lindude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf (rahandusministeerium.ee) 66 Vt Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 (Joonis 109, lk 90)
Oluline veelindude sügisrände suund
Maismaalindude tähtsamad
rändekoridorid Eesti merealal
Ala 2
Linnustiku sensitiivne ala Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
45 / 76
mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Vesiviljelus ei ole linnustikule sensitiivsel
alal nimetatud kui välistatud tegevus.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab
75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200.
Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti
mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus67.
Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-novembrini.
Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi.
Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on
parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki68.
5.1.9. Hülged69
Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate
lesilate ja merepiirkondadega. Liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et hallhüljes
kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel
määral Väinameres. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga
(hallhülge püsielupaigad, vt ptk 5.1.5.2). Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse
muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Hallhüljes on väga
kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab
seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See
asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvatuste planeerimisel kuid seda võtmes,
et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib
tegevust segada.
Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti
rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel
harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Selle alusel on HELCOM eraldanud viigerhülge
lõunapoolsed, Eesti merealadega seotud asurkonnad (Eesti lääneranniku veealad, Soome laht ja
Ahvenamaa-Turu saarestik) üheks korralduslikus üksuseks, millele kohalduvad mh liigi hea
seisundi sihid. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal
perioodil loomade peamised puhkealad ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel
esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks
vältimatut merejääd mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Elupaikade kasutuse
iseloomu selgitamiseks on kasutatud telemeetriat.70
Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud
hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul
hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole71. Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit
mõjutavatest olulisematest inimtekkelistest teguritest võib välja tuua tundlikkuse keskkonna-
reostuse suhtes, hukkumise kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimise sigimisaladel. Viiger-
hüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud sigimisedukusele. Talvedel,
mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi ei ole liigil võimalik edukalt sigida. Eeskätt viigerhülge kui
ohustatuma ning tundlikuma liigi puhul on oluline vältida antropogeensete tegurite lisamõju teket.72
Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangu (MTÜ ProMare, 2019) kohaselt on vesiviljeluse
piirkonnad avamerel hüljestele potentsiaalselt madala häiringutasemega ning nende asukohad ei
67 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega
kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest 68 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne 69 Eesti mereala planeeringu alusuuring: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019 70 Vt täpsemalt Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangut (2019) ning Eesti mereala planeeringu KSH aruande ptk 4.2.3 71 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019 72 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
46 / 76
ole nt viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Ala 1 piirkonnas esineb 3-4 viigerhüljest
5x5 km ruudu kohta ning Ala 2 piirkonnas 1 viigerhüljes (Joonis 19).
Joonis 19. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Viigerhüljeste
rändealad (hüljeste arv 5x5 km ruudu kohta)
Oluline on aga asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad
vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade
kõrgendatud huviga. Kavandatavate sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel ja
hüljestele ohutu..
Kultuuripärand
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (seisuga 25.03.2022) kohaselt asuvad lähimad
veealused kultuuripärandi objektid kavandatavast kalakasvatusalast Ala 1 üle 5 km kaugusel.
Alale 2 lähimad teadaolevad veealused kultuuripärandi objektid (arheoloogiamälestised) on
järgmised (vt Joonis 20):
- Priki Aid vrakk (reg nr 27877). Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 1863. a suvel
tugeva tormi ajal uppunud kaubalaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ligikaudu 35 m sügavusel.
Veealuse mälestise seisukorda on 03.08.2012 hinnatud heaks. Mälestis asub Alast 2 ca 4,5
km kaugusel loodes.
- Laevavrakk nr 30737. Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 2013. a avastatud ja
tõenäoliselt 18. saj lõpus/19. saj-l uppunud kaubapurjelaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ja ca
10 miili Kõpu poolsaarest põhjas. Sügavus leiukohal on 33-36 m. Veealuse mälestise
seisukorda on Muinsuskaitseamet 2014. a teostatud tööde käigus hinnanud stabiilseks –
Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mälestis asub
Alast 2 ca 5,3 km kaugusel loodes.
Veealustele mälestistele on kehtestatud ka kaitsevöönd.
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
47 / 76
Joonis 20. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
(seisuga 12.04.2022)
Sotsiaal-majanduslik keskkond
Kavandatavad kalakasvanduse alad asuvad rannikust, sh asustusest üle 4 km kaugusel. Ala 1
paikneb Kärdla linnast (lähim tiheasustusala) ca 4,5 km ning Lehtma sadamast ca 6 km kaugusel.
Ala 2 paikneb Kõrgessaare sadamast ca 9 km kaugusel.
Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere
alarajooni 29 ja ICES statistilisse ruutu 47H2.73 Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusala PV1
asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271 ja vesiviljelusala PV2 asub Eesti territoriaalvee
väikses püügiruudus 290. Väikesed püügiruudud 271 ja 290 on olulised rannapüügi piirkonnad.
Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse74 andmetel ei jää kavandatavad kalakasvatuse alad
traalpüügi piirkonda.
Ala 1 jääb vastavalt 7,2 t/a (joonisel tähistatud helesinise ruuduna) ja Ala 2 vastavalt 34,1 t/a
(joonisel tähistatud tumesinise ruuduna) rannapüügi alana tähistatud ruutu (vt Joonis 21).
Arvestades Ala 1 ja Ala 2 kauguseid rannikust (üle 4-6 km kaugusel), võib siiski eeldada, et
rannapüük ei toimu nii kaugel merealal ning seetõttu ei ole rannapüük kalakasvanduste rajamiseks
antud aladele välistavaks asjaoluks.
Maaeluministeeriumi andmetel75:
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab 3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi
saagist. 2019. a püüti püügiruudust 271 kaluri kalapüügiloa alusel 8,8 tonni kala, 2020. a
7,7 tonni kala ja 2021. a 10 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest
(keskmiselt 22% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 116,6 tonni kala, mis moodustab 14,4% kogu Hiiu maakonna 3 aasta
rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 290 kaluri kalapüügiloa alusel 32 tonni kala,
2020. a 36,4 tonni kala ja 2021. a 48,2 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist
moodustas lest (keskmiselt 45,5% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
73 LISA 2 (riigiteataja.ee) (külastus 25.03.2022) 74 http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (külastus 25.03.2022) 75 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1 TTJA-le
Laevavrakk nr 30737
Priki Aid vrakk
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
48 / 76
Joonis 21. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Rannapüük (2011-
2020 keskmine aastane kalasaak tonnides)
Merealade kohta koostatud planeeringute joonistelt (vt Joonis 1 ja Joonis 6) nähtub, et arendaja
taotletavad Ala 1 ja Ala 2 ei kattu ka muude aladega – rahvusvaheline laevatee, väikelaevade vee-
liiklusala, kaadamisalad, ankrualad, varjumisalad, riigikaitse objektid, kaitstavad loodusobjektid ja
kalastiku jaoks tundlikud alad ehk potentsiaalsed koelmualad sügavusega <5 m (v.a Ala 1 väikeses
ulatuses (vt Joonis 22), mis otseselt välistaks kalakasvanduse rajamise väljapakutud asukohtades.
Joonis 22. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas.
Kalakasvatust välistavad alad (02.2021 seisuga)
Ala 2
Ala 1
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
49 / 76
Kavandatav Ala 1 asub Kärdla lennuvälja lähiümbruses, kuid see ei välista otseselt kavandatava
tegevuse elluviimist. Lennuamet76 on oma 23.11.2020 kirjas nr 4.6-8/20/4901-2 TTJA-le märkinud,
et kogu kavandatava tegevuse käigus (sh kalade sumpa laskmisel kui ka sügisese väljavõtmisel)
on seetõttu oluline väldita lindude massilist toitumisrännet piirkonda. Täpsemad tingimused
kavandatava tegevuse elluviimiseks selguvad uuringute valmimisel ja KMH aruande koostamisel.
Transpordiamet on oma 08.07.2022 kirjas nr 7.2-4/22/13060-2 TTJA-le märkinud, et KMH raames
tuleb läbi viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju
veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed.
Piirkonna muud seonduvad tegevused
KMH läbiviimisel arvestatakse ka teiste piirkonnas asuvate ja kavandatavate tegevustega, millel
võib olla koosmõju kavandatava kalakasvatusega. Koosmõju võib olla nii positiivne (nt karbi- ja
vetikakasvanduste rajamine võib aidata vähendada Läänemere reostuskoormust), kui ka
negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse
osas). Mõju selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena.
Kavandatava tegevuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on esitatud järgmised hoonestusloa taotlused (HLT)
vesiviljeluse või tuuleenergeetika arendamiseks (Joonis 23 ja Joonis 24)77:
Ala 1:
- ca 950 m kaugusel Võirahu karbikasvatus (Agro Marine OÜ, hoonestusluba antud, ala
suurus 6 ha);
- ca 80 m kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 350 m kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022 HLT, ala suurus ca 100 ha);
- ca 10 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010,
meretuulepargi 1. ala suurusega 6400 ha).
Ala 2:
- ca 1 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 1,4 km kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022, ala suurus ca 100 ha);
- ca 8 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Ösel Offshore OÜ, HLT esitatud 28.02.2017,
vikerforell ja/või lõhe, ca 670 ha);
- ca 4,5 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010),
meretuulepargi 2. ala (7300 ha) ja ca 13 km kaugusel meretuulepargi 3. ala (3700 ha).
Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on
keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata
objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või
tegevusmahu andmed.
76 Alates 01.01.2021 Transpordiamet 77 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendus seisuga 10.10.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
50 / 76
Joonis 23. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas
Joonis 24. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
51 / 76
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Kalakasvanduse kavandamisel ja KMH läbiviimisel tuleb leida lahendused, mis ei halvenda Eestile
kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemere-
äärsetele riikidele. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava tegevuse elluviimisega
tõenäoliselt riigipiiriülest olulist negatiivset mõju ei kaasne. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
52 / 76
6. Ülevaade hindamismetoodikast ja vajalikest
uuringutest
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud
Arendaja korraldab uuringute lähteülesannete koostamise pädeva eksperdi poolt. Lähteülesannetes
määratakse uuringute täpne ulatus, metoodika ja uuritavad näitajad. Vajadusel kooskõlastatakse
lähteülesanne pädeva asutusega.
KMH aruande koostamiseks on vajalikud järgmised uuringud:
1. Veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid
Selgitamaks veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja
fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust.
Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seire-
süsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid
analüüse. Selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle
mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks
ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostada kalakasvanduse erinevate alternatiivsete
lahenduste korral.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala
rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh leida piirkonna teised olemasolevad ja
kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate
kalakasvanduste koormused.
Lähtuda keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh
vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire
nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada
aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi
toodetud kala kohta.
Vajadusel teha ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
2. Piirkonna veevahetustingimused
Selgitada piirkonna hüdrodünaamika (hoovused ja vee liikumise peamine suund) ja batümeetria
(sügavusmõõtmine). Uuring on vajalik, et täpsustada kalakasvanduse mõju vee kvaliteedile ning
seeläbi ka põhja- ja rannikukooslustele, sh elupaigatüüpidele ja kaitstavatele aladele.
3. Merepõhja setete omaduste uuring
Merepõhja setete omaduste uuring on otstarbekas ühildada kalakasvanduse projekteerimiseks
vajalike uuringutega (merepõhja ehitusgeoloogiline ja geotehniline uuring).
4. Heljumi tekke ja leviku modelleerimine
Teostada tuleb heljumi tekke ja leviku modelleerimine nii sumpade paigaldamise ja eemaldamise,
kui kasutamise etapis ja selle võrdlus looduslike protsessidega.
5. Merepõhja elustiku ja -taimestiku inventuur ja seisund
Kaardistada põhjakooslused Ala 1 ja Ala 2 alusel alal ja nende mõjualas asuvate madala mere
põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
53 / 76
6. Kalastiku uuring
Teostada kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord,
st liikide sesoonne esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-, läbirände või toitumisalana
erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus koguda andmeid arendusalade kalastiku kohta ning
saadud andmeid analüüsida võrrelduna varem kogutud andmetega teistelt avamere- ja
rannikualadelt. Töö tulemusel saab hinnata kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid ehituse ja
käituse ajal ning soovitada asjakohaseid leevendusmeetmeid.
7. Allveearheoloogiline uuring
Muinsuskaitseamet on oma 15.12.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1176-1 TTJA-le märkinud, et KMH käigus
tuleb määrata koormatava ala mõjuala ning seejärel viia läbi allveearheoloogiline uuring nii
taotletaval koormataval alal kui mõjualal (MuKS § 31 lg 3, § 32 lg 2, § 46 lg 6). Allveearheoloogilist
uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on
esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS
§ 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama MuKa-le uuringukava ja uuringuteatise,
pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS §-d 46-48). Uuringu tulemused on aluseks
veealusele kultuuripärandile mõjude hindamisel.
Hindamismetoodika kirjeldus
Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus (KeHJS) ja selle rakendusaktid. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud
nõudeid.
KMH läbiviimisel lähtutakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud asjakohastest
juhendmaterjalidest78. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse KMH alaseid teadmisi
ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid
õigusakte, varasemalt läbi viidud ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi (vt
ptk-d 4 ja 6.1).
KMH aruande koostamisel hinnatakse muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad
kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse KMH käigus tagajärgi (nt saasteainete
levik), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (setetes, veekvaliteedis jms). Oluline
on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (kalastik, hülged
jms) kontekstis.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.79
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas.
Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning
käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu.
See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja
jooksul.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist (vt ptk 7.2) ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.
78 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid (külastus 25.03.2022) 79 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
54 / 76
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
Eeldatavad mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja
kirjeldusest (vt ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5). Sellest tulenevalt on
võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need kalakasvatuse rajamise ja käitamisega seotud
tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Läänemeres Hiiumaa ranniku lähistel.
Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed (sumpade paigaldus ja eemaldamine) mõjuallikad:
• setete liikumine ankrute paigaldamisel (mõju veekvaliteedile ja mereelustikule);
• laevaliiklus ja selle müra (kaasneb sumpade paigaldamise ja eemaldamisega; võimalik
mõju linnustiku jaoks sensitiivsele alale).
Kasutusaegsed mõjuallikad:
• heide vette ja põhjasetetesse (tarbimata sööda ja heidete/jääkainete, surnud kalade,
ravimite/kemikaalide, settimine ja levik; võimalik mõju mere seisundile ja mereelustikule,
rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele);
• laevaliiklus ja selle müra (hooldus- ja söödapraamide liikumine);
• võimalikud avariiolukorrad ja lekked (nt söödapraamidelt);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega seotud riskid.
Mõjuala suurus
Teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete
kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik
kuni 3-4 km raadiuses.80
Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate
keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud KMH algatamisele eelnenud eelhindamise
raames.
Mõjuala täpsem ulatus selgub ptk-is 6.1 nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusel ning
seda kirjeldatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 2) ning tegevuse asukohast ei
ole siiski ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõne
naaberriigi territooriumile (vt ptk 5.5).
80 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) – Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158-171
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
55 / 76
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (vt ptk 5) ning mida kavandatav tegevus võib
mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu.
7.3.1. Looduskeskkond
Mõju merevee kvaliteedile
Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärk
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning
teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja
põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub
KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere
seisund ei muutuks sellest halvemaks.
KMH läbiviimisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest
pärineva saaste koormust ja leviku suunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või
avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu
keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist
võimalik vältida.81
Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesi-
viljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“
§ 4 lg 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt
7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kg toodetud kala
kohta. Kavandatava kalakasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused fosfori ja lämmastiku
koguheite kohta, mis on esitatud ptk-s 2.3. Arvestada tuleb ka määruse § 3 nõudega, mille kohaselt
ei tohi kasvandus halvendada veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale
kohaldatavaid keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Kasvanduse asukoha valikul tuleb
arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala seisundit ning muud vee- ja
maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi halvenemist ja tagada nende hea seisundi
säilimine või saavutamine.82
Kavandatavate alade piirkonnas ei ole täpseid uuringuid teostatud, mistõttu tuleb need läbi viia
käesoleva arenduse raames (vt ptk 6.1), et oleks võimalik hinnata kavandatava kalakasvanduse
poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust merevee kvaliteedile.
Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate
nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse
suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste
mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja -selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike
liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH raames teostatavate uuringute käigus
(vt ptk 6.1) määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja
kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja
HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kalakasvanduse ümber (sh
Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetika-
õitsengute tekked, hapnikupuudus, kalasööda jääkidest ja kalade väljaheidetest teekiva nn surnud
tsooni tekkimise võimalikkus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele.83 Samuti
hinnatakse võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju
81 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021 83 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
56 / 76
looduslikele toiduahelatele) ning võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh
antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks).
KMH aruande koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146
kehtestatud Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 määrtatud tingimustega (vt KMH
programmi ptk 3.2), sh hinnata kalakasvanduse rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise,
kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas.
Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutu ja
puhas meri. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kala-
sööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega.
Kui kalakasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.
Arendajal tuleb taotleda veeluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
- Tareste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse-
eesmärkidega kaetud rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille
(Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera
chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäpa
(Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis
militaris) elupaigad. Eelnimetatud liikide elutegevus on seotud maismaaga, kuhu tulenevalt
kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada.
Seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju eelnimetatud kaitse-eesmärkidele
ning KMH aruandes vajadus teemat käsitleda.
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste
loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused
liigid – nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja
tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on
roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja
vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste
hoiuala piirist ca 6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura
elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju
esinemist viidatud kaitse-eesmärkidele. Seega puudub vajadus teemat KMH aruandes
käsitleda.
- Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse-
eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning
kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus),
roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud
Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust
ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Kaitsealuste liikide elutegevus on
seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse
iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Eelnevale tuginedes
puudub tegevusel negatiivne mõju nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis
ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse-eesmärgiks ning puudub vajadus
teemat KMH aruandes käsitleda.
- Paope looduskaitseala ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala nende kaitse-eesmärkide osas, mis
ühtivad Paople loodusala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ning linnuala kaitseeesmärkidega,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
57 / 76
on hinnang antud Natura 2000 eelhindamise raames (vt KMH algatamise otsuse lisana
esitatud Eelhindamise ptk 3). Eelhindamise tulemusena leiti, et ei saa välistada kavandatava
tegevusega kaasnevat mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-
Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnualale, mistõttu tuleb läbi
viia Natura asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine viiakse läbi pärast ptk-s 6.1 nimetatud seonduvate uuringute
valmimist KMH aruande etapis.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine
ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus
rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates
rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder
(Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta
fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda
väita ei saa ja nende puhul tuleb hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile
liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
Kavandatava tegevuse mõju tuleb hinnata ka kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale (vt ptk
5.1.4).
Mõju kalastikule, linnustikule ja hüljestele
Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku
liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi.
See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta
seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas
tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib
mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kala-
kasvatuse asukohas. Kalastikule avalduva mõju väljaselgitamiseks viiakse läbi kalastiku uuring.
Kalakasvanduse mõju ca 300 m kaugusel asuvale Väinamere linnualale ja ka kaugemal asuvatel
linnualadel kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele tuleneb veekvaliteedi muutusest/
halvenemisest, mis mõjutab eeldatavasti veelindude toidubaasi. Linde mõjutab ka tihenev
laevaliiklus ja oht õlireostusele. TTJA on KMH algatamisotsuses (vt Lisa 1) märkinud, et mõju
hindamisel lindudele lähtuda olemasolevatest uuringutest ning kaaluda lindude rände kõrghooajal
töödele ajaliste piirangute seadmist, kui mõju ulatub lindude peatumispaikadeni. KMH aruande
koostamisel analüüsida, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast.
Eesti mereala planeeringu KSH aruande kohaselt ei ole vesiviljeluse arendamine avamerel
mereimetajate jaoks olulise mõjuga tegevus. Samas peab merre kalakasvanduste rajamisel
arvestama hallhüljeste võimaliku tekitatava kahjuga. Üldiselt on teada, et hallhülge näol on
tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära tulles saaki püüdma näiteks sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline kalakasvanduste planeerimisel – arvestada tuleb, et
need võivad loomi ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust
segada. Seega peab sumpade materjal olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
Kalakasvatuse mõju hüljestele võib tulla tihenevast laevaliiklusest ning mürast. KMH-s tuleb
analüüsida sumpade paigaldamise/eemaldamise ning kalade söötmisega seonduva laevaliikluse ja
kalakasvatuse tööga seotud mõju hüljestele.
KMH aruandes tuleb vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed, et ära hoida röövlindude ja
hüljeste hukkumine kaitsevõrku kinnijäämise tõttu.
Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ning elupaigatüüpidele
KMH raames teostatavate uuringute tulemusena selgitada võimalik mõju merepõhja taimestikule
ja loomastikule ning elupaigatüüpidele (vt ptk 6.1).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
58 / 76
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on
kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel,
toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja
transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele
tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Samalaadne mõju võib kaasneda ka
juhul, kui kasutatakse eraldi kalalaeva kalade realiseerimiseks kasvuhooaja lõpus. Ebameeldiva
lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna
jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kavandatava kalakasvatuse sumpadest ei ole eeldada õhusaaste teket. Eeldatavalt lisab
kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku,
kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Seega
puudub vajadus õhusaastet ja selle mõju KMH aruandes täpsemalt käsitleda.
Kalakasvatuses tekib omapärane „kalalõhn“. Samas ei teki tavapärase töö käigus ebameeldivaid
lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega, aga ka juhul, kui kasutatakse
kalalaeva. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad veesõidukid sõidavad piirkiirusega, võib
lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib
esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille
mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
Kavandatavas kalakasvatuses on müra teket eeldada peamiselt meretranspordist (personali,
kalade sööda ja kalade vedu). Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida
tekitavad pumbad ja sööda torud. Samas ei ole kalakasvatus tööstus, mis tekitaks tugevat müra.
Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena,
häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsiooni-
märkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii
laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele
sattumise tõenäosust84. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja
öösel (23.00-07.00) 40 dB.
Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine
ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele
piirkonnas on väheoluline.
Müra teket on eeldada samuti sumpade paigaldamise ja eemaldamise perioodil. Nimetatud
tegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni.
Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju
on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris.
Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha.
Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda
ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus
käsitleda müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes.
84 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
59 / 76
7.3.3. Kultuuripärand
Arvestades arheoloogiamälestiste kaugust kavandatava kalakasvanduse aladest (vt ptk 5.2), ei ole
põhjust eeldada olulist mõju kultuuripärandile kalakasvatuse rajamise ega opereerimise perioodil.
Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida
muinsuskaitseseaduse nõudeid. KMH aruandes tuleb analüüsida vee keemilise koostise muutuse
mõju ulatust praegu teada olevate või KMH raames läbiviidava allveearheoloogilise uuringu (vt ptk
6.1) käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast.
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus ei mõjutada elamuid.
KMH aruande koostamisel tuleb selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh koosmõjus
teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele (rekreatsioonialad,
supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.
Kuna piirkonda kavandatakse ka teisi kalakasvandusi (vt ptk 5.4), tuleb KMH aruande koostamisel
hinnata kalakasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel
määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks.
KMH-s tuleb käsitleda võimalikku koosmõju kaadamisalade ja laevateedega. KMH raames tuleb läbi
viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnata kalakasvandusega seotud laevaliikluse mõju
piirkonna laevaliiklusele ning vajadusel määrata riskide vähendamiseks laevaliikluse ohutust
tagavad meetmed (navigatsioonimärgistus sumpade läheduses). KMH aruande koostamisel teha
koostööd Transpordiametiga (kooskõlastada navigatsiooniriskide hindamise metoodika).
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja
laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning kalakasvatuse käitamise ajal söödapraami ja
kalalaeva kasutamisel. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt
korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja
õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Hoonestusloa taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või
tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb
oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik
projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset
mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike
õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
Rahandusministeerium on oma 04.12.2020 kirjas nr 15-1/7970-2 TTJA-le märkinud, et
kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne, kuna toetab majanduse kasvu,
piirkonna arengut ja loob juurde uusi täiendavaid töökohti.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Asutustega konsulteerimise etapis Kaitseministeerium
sellekohast teavet ei ole esitanud (vt ptk 8.3).
Maaeluministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr 6.2-15/2654-1 TTJA-le märkinud, et Eestis on
vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Oluline on, et kalakasvanduste
planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused.
Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
60 / 76
ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise
vajadusega.
Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu
inimese tervisele.
7.3.5. Kliimamuutused
KMH aruandes käsitletakse kliimamuutustest tulenevaid riske kavandatud tegevusele, nt
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lume- ja jääkatte
vähenemine. Vajadusel ette näha riske maandavad meetmed, nt muutlikele jääoludele vastavad
rajatised jms.
Kalakasvandust teenindava transpordiga (kalalaevad, söödapraamid, teenindusalused) kaasneb
heitgaaside teke. Eeldatavalt ei teki heitgaase ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju
kliimamuutustele. Teemat käsitletakse KMH aruandes tehnoloogiliste lahenduste täpsustumisel.
Kokkuvõte
Lähtudes kavandatavast tegevusest (vt ptk 2) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest
(vt ptk 7.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5) ning käsitlusalal esinevatest
mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (vt ptk 7.3) tuleb KMH
aruande koostamise käigus hinnata mõju järgmistes valdkondades:
• mõju Hiiu madala rannikuveekogumile;
• mõju merekeskkonnale;
• mõju Natura 2000 aladele, sh kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
• mõju piirkonna vee-elustikule, sh põhjataimestikule ja -loomastikule, elupaigatüüpidele (juhul,
kui neid uuringu käigus tuvastatakse), sh nn surnud tsooni tekkimise võimalikkus seoses
kalasööda jääkide ja kalade väljaheidetega;
• mõju kalakoelmutele ja kalastikule;
• võimalike ravimijääkide/reostuse, sh surnud kalade, mõju mereelustikule ja Hiiumaa
rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele);
• mõju hüljestele, sh hüljestest tulenev risk kalakasvandusele;
• mõju linnustikule;
• sotsiaal-majanduslik mõju (kalapüük, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja
seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive);
• koosmõju teiste tegevustega (olemasolevad ja kavandatavad) piirkonnas, sh kaadamisalad ja
laevateed (veeliiklus);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega kaasnevad riskid;
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse);
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused, navigatsiooniriskide analüüs;
• mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kalakasvatusele.
Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ajal ei ole
võimaliku mõju ulatus ja olulisus täpselt teada või tegemist võib olla võimaliku keskkonnamõjuga,
mis vajab täpsemat analüüsi või uuringut. Pärast ptk-s 6.1 nimetatud uuringute valmimist
koostatakse KMH aruanne, kus hinnatakse eelnimetatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
61 / 76
käsitletakse oluliste negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Mõju hinnatakse tegevuse
erinevate etappide kaupa (kalakasvanduse rajamine, käitamine ja likvideerimine).
TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et:
• Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid
saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju
välisõhukvaliteedile.
• Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine
ei ole vajalik.
• Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib
esineda ainult sumpade paigaldamisel või eemaldamisel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.
• Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist
negatiivset keskkonnamõju ei teki. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jmt)
transporditakse maismaale ning antakse üle jäätmekäitlejatele.
• Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas
ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse
asukohas ei asu loodusvarasid.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju ehk
mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
Seetõttu ei ole eeldatavasti täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande
koostamise käigus vajalik.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
62 / 76
8. Ülevaade KMH programmi menetlusest
KMH eeldatav ajakava
KMH ajakava (Tabel 5) koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja
menetluseks ette nähtud aeg.
Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH algatamine
(KMH menetluse ja ajagraafiku algus)
21.02.2022 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve
Amet (TTJA)
KMH eksperdirühm koos arendajaga koostavad
KMH programmi eelnõu
veebr-mai 2022 Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu otsustajale mai 2022 Eesti Sinitaristu OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust
nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele
seisukoha esitamiseks
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
juuni 2022
TTJA
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi
kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
Asjaomased
asutused
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
1 kuu
22.07.2022
TTJA
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused
ning selgitab seisukohtade arvestamist või
põhjendab arvestamata jätmist
kuni 1 kuu
august 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
programmi
august 2022 Eesti Sinitaristu OÜ, Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud
programmi
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
september 2022
TTJA
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
september 2022 TTJA
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku
väljapaneku
14-30.09.2022 TTJA
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH
programmi avaliku arutelu
10.10.2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
TTJA
KMH programmi täiendamine lähtudes
avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja
vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
30 päeva jooksul
avaliku arutelu
toimumisest
oktoober 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale
nõuetele vastavuse kontrollimiseks
oktoober 2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja teeb programmi
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
november 2022
TTJA
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-
osalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
eeldatavalt 2 nädala
jooksul
TTJA
Uuringute läbiviimine eeldatavalt hiljemalt
2023 talveks
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud uuringute
teostajad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
63 / 76
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH aruande koostamine oktoober-detsember
2023
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt
seisukoha küsimine
jaan-veebr 2024 TTJA
KMH aruande täiendamine märts 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu aprill-mai 2024 TTJA ja Eesti
Sinitaristu OÜ
KMH aruande täiendamine juuni 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste
asutustega
juuli-august 2024 TTJA
KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine ja sellest teavitamine
august-september
2024
TTJA
Otsus hoonestusloa andmise või sellest keeldumise
kohta
TTJA
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud
Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib
olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6).
Tabel 6. Mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise
põhjendusega
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet
-- Lääne regioon
[email protected] Kuulub asjaomaste asutuste hulka
lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 ja § 16 lg 3
p 3. Teostab järelevalvet loodus-
keskkonna ja -varade kasutamise üle
Keskkonnaministeerium [email protected] Merealade kaitse planeerimine,
merestrateegia kavandamine ja
täitmise korraldamine
Kaitseministeerium [email protected] Riigikaitse pädev asutus
Maaeluministeerium [email protected] Kalanduse ning vesiviljeluse arengut
suunav asutus
Rahandusministeerium [email protected] Mereala planeeringuga tegelev asutus
Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kavandatava tegevuse alaga seotud
kohalik omavalitsus
Muinsuskaitseamet [email protected] Veealuse kultuuripärandi ning muististe
kaitsega tegelev asutus
Transpordiamet [email protected] Laeva- ja lennuliiklust reguleeriv asutus
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,
keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste
Koda (EKO)85
[email protected] Keskkonnaalaste või muude
organisatsiooni suunitlusest tulenevate
85 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
64 / 76
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
väärtuste arvestamise tagamine
kavandatava tegevuse realiseerimisel
Kärdla Sadam (SA Hiiumaa
Sadamad)
[email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
MTÜ Kõrgessaare Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Lehtma Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Kalurite ühendused (Eesti
Kalurite Liit, MTÜ Hiiukala,
MTÜ Saarte Kalandus)
Teavitatakse e-kirjaga Kalapüük piirkonnas
Laiem avalikkus, asjast
huvitatud/mõjutatud isikud,
nt piirkonna elanikud ja
ettevõtted
Teavitatakse ajalehes, Ametlikes
Teadaannetes ja TTJA kodulehel
On huvitatud kõrge kvaliteediga
elukeskkonnast, keskkonnakaitsest,
majanduse arengust
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) programmi
sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Lisaks saadeti KMH programm
seisukoha esitamiseks Päästeametile ja Terviseametile.
Seisukohad esitasid: Maaeluministeerium 20.06.2022 kirjaga nr 6.2-15/369-3,
Rahandusministeerium 28.06.2022 kirjaga nr 15-7/4877-2, Terviseamet 09.06.2022 kirjaga nr
9.3-4/22/5284-2, Päästeamet 15.06.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3641-2, Politsei- ja Piirivalveamet
07.07.2022 kirjaga nr 2.1-3/18689-2, Kaitseministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 12-1/22/773,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.07.2022 kirjaga nr 1.10-17/2022/3942-2,
Transpordiamet 08.07.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/13060-2, Keskkonnaamet 06.07.2022 kirjaga nr
6-3/22/3716-3, Keskkonnaministeerium 06.07.2022 kirjaga nr 7-12/22/2659-2 ja Hiiumaa
Vallavalitsus 14.07.2022 kirjaga nr 8-3/572-1.
Ettepanekud, küsimused ja vastuväited KMH programmi kohta puudusid Maaeluministeeriumil,
Rahandusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kaitseministeeriumil,
Terviseametil, Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil.
Maaeluministeerium märkis, et peab oluliseks, et merealal leitaks parim võimalik veeala
kooskasutus kalakasvanduse rajamiseks ja kutselise kalapüügi teostamiseks ning, et KMH käigus
kaardistatakse ja hinnatakse põhjalikult võimalikke mõjusid kalastikule.
Rahandusministeerium märkis, et KMH programm on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga ja Eesti mereala planeeringus toodud suuniste ja tingimustega.
Terviseamet nõustus, et uurida tuleb mõju merevee kvaliteedile ning et Hiiumaa rannikule jäävad
mitmed supluskohad, mille veekvaliteeti ei tohi kalakasvandus halvendada.
Päästeamet märkis, et taotluse esemega seotu ei kuulu Päästeameti pädevusse.
Järgnevas tabelis (Tabel 7) antakse ülevaade KMH programmi kohta Transpordiametilt, Hiiumaa
Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt laekunud seisukohtadest ja
nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Transpordiamet 08.07.2022 nr 7.2-4/22/13060-2
KMH raames tuleb läbi viia ka navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed, samuti määrata selleks pädev ekspert.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Hiiumaa Vallavalitsus 14.07.2022 nr 8-3/572-1
Kuna kalakasvanduse oluline mõju seisneb toitainete ja teiste saasteainete (sh ravimid) lisandumises merevette, palume KMH protsessis lisaks toitainetele hinnata ka võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele).
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
3. Keskkonnaamet 06.07.2022 nr 6-3/22/3716-3
1. Programmis on täpsustatud vajalike ankrute arvu (millega sumbad merepõhja ankurdatakse) ning nende mass (kg), Keskkonnaamet palub esitada ka nende maht (m³). KeHJS § 6 lg 17¹ kohaselt on KMH kohustuslik, ka juhul kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Ala 1 lääneserv võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid (1170). KMH raames tuleb hinnata elupaigatüüpide olemasolu ja kavandatud kalakasvatusega seotud tegevuste mõju neile elupaigatüüpidele.
Elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse merepõhja elustiku ja taimestiku inventuuri käigus (vt ptk 6.1) ning mõju neile hinnatakse KMH aruande koostamisel. KMH programmi sõnastust täpsustati vastavalt märkusele.
3. KMH käigus on vaja välja selgitada, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
4. Programm näeb ette mõjude hindamise ja leevenduste pakkumise lähtuvalt kalastikust. Samas ei ole programm ette näinud kalastiku uuringuid, vaid hinnangud antakse varasemate uuringute põhjal. Kalastiku poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta tagusesse aega. Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Paremate teadmiste saamiseks tuleb lisada KMH läbiviimiseks vajalike uuringute nimistusse kalastiku uuringud. Eriti oluline on uuring Tareste lahe kalakasvatusala piirkonnas. Vee-elustiku uuringute läbi viimiseks ja andmete osas on kõige suurem pädevus ja andmestik Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudil.
KMH programmi lisati kalastiku uuringu läbi viimise vajadus.
5. Arvestades programmis ptk 5.1.3 nimetatud (lk 31) „Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine“ ning (lk 32) „Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis“, ei ole selge:
KMH programmi ptk-s 2.2 on toodud kavandatava kalakasvatuse eeldatav fosfori koguheide (Püld) ja lämmastiku koguheide (Nüld). Ptk 6.1 kohaselt teostatakse KMH raames veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid, et selgitada veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
65 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
a) kuidas saab reostuskoormust veel suurendada nii kalade toidu kui ka rookimisel eralduva heitveega, eriti, kui koormus on mõlemal alal 2500 t sööta aastas (üle 12 korra suurem, kui minimaalne koormus, alates millest on nõutav KMH eelhinnang)?;
b) milline on kalakasvatuse reostuskoormus võrreldes juba olemasoleva reostuskoormusega (asulad, vooluveekogudega kanduv põllumajandusreostus, aga ka metsakuivendusest tulenev)?
võimalusel juba toimivat seiresüsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid analüüse. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh tuleb leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate kalakasvanduste koormused. Lähtutakse keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi toodetud kala kohta. Vajadusel tehakse KMH aruandes
ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kokkuvõttes: kas kavandatavat tegevust on arendaja
soovitud kujul võimalik ellu viia, sh millised on
võimalikud reaalsed leevendusmeetmed, selgub
uuringute ja KMH läbiviimise tulemusel.
6. Palume programmis täpsustada, milliseid vahendeid on kavas kasutada sumpade töötlemiseks päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks? Kas kasutataval vahendil võib olla ebasoodne mõju?
KMH programmi lisati info sumpade töötlemiseks kasutatavate vahendite kohta. Võimalikku mõju hinnatakse KMH aruande koostamisel.
7. Palume programmis täpsustada, kuidas ja kui tihti on kavandatud surnud kalade sumpadest eemaldamine? KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
8. Keskkonnamõju eelhinnangus lk 6 ja programmis lk 51 on nimetatud:
„Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitseeesmärkidega, on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Kaitsealused liikide elutegevus on seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Eelnevale tuginedes puudub tegevusel negatiivne mõju
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
66 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse- eesmärgiks (loodusalale esineva mõju kohta antakse hinnang Natura eelhindamise peatükis).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid - nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste hoiuala piirist ~6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivsete mõjude esinemist viidatud Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse- eesmärkidele.“
Siiski tuleb arvestada, et niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on just rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda väita ei saa ja ka nende puhul tuleks ikkagi hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaaskirjal on märge „ametkondlikuks kasutamiseks“ avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 alusel. Kuna KMH programm läbib avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu, siis arendajal tuleks KMH programmist (mis läheb hiljem avalikustamisele) eemaldada info, mis on tinginud
„ametkondlikuks kasutamiseks“ märke. KMH programm on mõistlik koostada ühes versioonis (mitte kahes versioonis, millest üks avalik ja teine ametkondlikuks kasutamiseks), vajadusel saab ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabe esitada nt programmi lisades, mis on kättesaadav ainult ametkonnale.
KMH programmis ei ole esitatud infot, mida arendaja peaks ärisaladuseks. Asutustele saadetud KMH programmi „ametkondlikuks kasutamiseks“ märge puudutab vaid Joonist 15 ehk I ja II kategooria kaitsealuste liikide asukohti - LKS § 53 lg 1
alusel AvTS § 35 lg 1 p 8 (teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist). Avalikustamisele esitatud KMH programmis ei ole I ja II kategooria kaitsealuseid liike Joonisel 15 kajastatud.
10. Asjaomane asutus peab dokumentatsiooni läbivaatamisel kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Programmi ptk 1.2 „KMH aruande etapp“ kohaselt: „KMH aruannet koostatav eksperdirühm (nö KMH konsultant) ei ole KMH programmi koostamise hetkel veel teada, kuna Skepast&Puhkim OÜ on sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi koostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik KMH programmis nimetada keskkonnamõju hindamist läbi viivaid ja aruannet koostatavaid eksperte. KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet koostatav KMH eksperdi valib arendaja järgmises etapis. Seega on järgnevalt loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju“. Keskkonnaministeerium on koostanud tõlgendusdokumendi „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“ (edaspidi juhend), mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH menetlustes nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel, kui KMH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH programmis paikapandust. Juhendile on viidatud ka KMH
TTJA esitab oma seisukoha programmi avalikustamisele suunavas kaaskirjas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
67 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
programmis. Juhime tähelepanu, et vastavalt juhendile, kui otsustaja nõustub sellise lähenemisega, et programm ei sisalda eksperdirühma liikmete nimesid, peab otsustaja asjaomastele asutustele edastatavale KMH programmile lisama selgituse, et ta peab sellisel kujul programmi menetlemist võimalikuks. Samuti peab kaaskiri sisaldama haldusorgani nägemust edasisest menetlusprotsessist (st et tulenevalt eksperdirühma liikmete nimede puudumisest kavandatakse KMH programmi tingimuslikku nõuetele vastavaks tunnistamist). Antud juhul ei ole TTJA seda oma kaaskirjas teinud. Keskkonnaamet soovib olla kaasatud hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi eksperdirühma liikmete nimelisele koosseisule.
4. Keskkonnaministeerium 06.07.2022 nr 7-12/22/2659-2
1. Juhime tähelepanu, et KMH programmis pole välja toodud kalakasvatusalade pindala. Jääb segaseks, kas kummalgi alal PV1 ja PV2 kavatsetakse kasvatada 5000 tonni või 10 000 tonni. Palume ptk 2 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ täiendada ning välja tuua planeeritavate kalakasvatusalade pindala ning samuti nimetada, mis kalu on arenduse käigus plaanis kasvatada.
KMH programmi ptk-s 2.2 on märgitud, et Alal 1 on kavas kasvatada 1000 t ja Alal 2 9000 t kala (seega kahel alal kokku 10 000).
KMH programmi täpsustati, et kavas on rajada forellikasvandus.
2. Leheküljel 12 on toodud Ala 1 ja Ala 2 eeldatavad reostuskoormused (fosfori ja lämmastiku koguheide). Palume selgitada, missuguste söödanäitajatega antud tulemused saadud on (sööda Nüld ja Püld sisaldus).
KMH programmi lisati sööda Nüld ja Püld sisaldus.
3. Leheküljel 13 on räägitud kalade veristamisest ja jahutamisest otse sumba kõrval. Juhime tähelepanu, et
kalade soolikaid ja verd ei tohi heita merre, vaid tuleb transportida maismaale ja nõuetekohaselt käidelda.
Kalade soolikaid ja verd ei ole plaanis merre heita.
KMH programmi täpsustati.
4. Palume programmis selgemini välja tuua, milliseid reaalseid alternatiive mõjuhindamises käsitletakse. Ptk 2.3 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ on toodud, et läbiviidavate uuringute ning KMH tulemusena täpsustatakse Ala 1 ja Ala 2 paiknemist ja suurust PV 1 ja PV 2 alade raames, ehk kas ja millistel tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Samas on kirjutatud, et samuti täpsustuvad tehnoloogilised lahendused ning vajadusel käsitletakse neid alternatiividena KMH aruandes. Selgusetuks jääb, milliseid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi on plaanis vajadusel käsitleda alternatiividena KMH aruandes.
KMH programmi täpsustati.
5. Leheküljel 49 on öeldud: „teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik kuni 3-4 km raadiuses“. Palume programmis tuua viide sellele teaduskirjandusele, hetkel on viidatud Ösel Offshore KMH programmile.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
6. Teeme ettepaneku analüüsida ka kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, nt ekstreemsete
ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lisaks lume- ja jääkatte vähenemine. Palume hinnata kliimamuutustest tulenevat riski ja vajadusel planeerida seda maandavaid meetmeid, nt muutlikele
jääoludele vastavaid rajatisi jms.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
7. Leheküljel 55 on toodud, et TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
KMH programmi on täiendatud kalade söötmise, surnud kalade eemaldamise ja kalade ravimisega seonduvalt. Samuti on lisatud info kasutuskõlblikuks
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
68 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KMH koostamisel tuleks siiski käsitleda kalakasvanduses tekkivaid jäätmeid nii kasvanduse rajamisel, käitamisel kui ka likvideerimisel ning hinnata ka mereprügi tekkimist.
Jäätmete teke kalakasvanduses oleneb suurelt jaolt planeeritud tegevuse tehnoloogilistest lahendustest. Nt kuidas on planeeritud lahendada kalade söötmine, mida ei ole kõnealuses programmis käsitletud. Samuti tekib jäätmeid söömata jäävast kalasöödast ja kalade väljaheidetest, mis vajuvad mere põhja ja tekitavad sumba alla surnud tsooni, mis võib omakorda hävitada kogu sumba aluse elustiku. Palume selgitada, kuidas on planeeritud surnud tsooni neutraliseerimine.
Lisaks eelnevale peame oluliseks, et selgitataks, kuidas on planeeritud kasvanduses ravida haigeid kalu. Kas
haigete kalade ravimiseks kasutatakse ravimsööta vms ning mis saab hukkunud kaladest? Millised on võimalikud mõjud ravimsööda kasutamisele jms?
Jäätmetekke seisukohalt on oluline ka see, kuidas lahendatakse jäätmete käitlemine sumba likvideerimisel või katki minemisel. Palume välja tuua eeldatav sumba eluiga.
muutunud sumba ja selle osade likvideerimise kohta ning sumba eeldatav eluiga.
Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale, lisaks on talvel sumbad tühjad või need eemaldatakse talveperioodiks. Kui seire käigus avastatakse setete tekkimine on üheks võimaluseks kaaluda sumpade asukohtade muutmist iga 3-5-7 aasta järel, kui saavutatakse maksimaalne tootmismaht. Teemat käsitletakse KMH aruandes (KMH programmi täiendati vastavalt).
8. Juhime tähelepanu, et kalakasvandusega kaasneva toitainete reostuskoormuste ja nende mõjude hindamisel
tuleb arvestada ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni 2013. a ministrite deklaratsiooni ja HELCOMi nõuetega (https://helcom.fi/media/documents/2013-Copenhagen-Ministerial-Declaration-w-cover- 1.pdf) Eestile, et toitainete (lämmastik, fosfor) reostuskoormusi Läänemere avaosas tuleb vähendada.
Vabariigi Valitsus kiitis 15.04.2021 heaks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PÕKa), mille kohaselt on säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Palume KMH koostamisel arvestada, et kui PÕKas seatud eesmärk 10 000 tonni juurdekasv on hoonestusloa taotlustega kaetud, tuleb edaspidi kaaluda olulise piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust, kuna kalakasvatusest lisanduv reostuskoormus võib mõjutada naaberriikide eesmärki saavutada Läänemere hea seisund.
KMH programmi koostamisel on arvestatud
asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh PõKa 2030-ga, mida on nimetatud ka KMH programmi ptk-s 3.4. Samuti on välja toodud Eesti kohustus vähendada reostuskoormust Läänemeres (vt ptk 5.1.3).
Ühtlasi märgime, et arendaja plaanide kohaselt toimub taotletava maksimaalse tootmismahu (kokku 10 000 t) saavutamine 10 aastase perioodi jooksul.
Sellise tootmismahu juures ei ole eeldada olulist negatiivset mõju naaberriikidele. Mõju täpsem ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute tulemusel ja KMH aruande koostamisel. Vajadusel käsitletakse teemat KMH aruandes.
9. Punktis 7.4 „Kokkuvõte“ on toodud, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: „mõju kalakoelmutele ja kalastikule (Ala 1)“.
Kuigi Ala 2 ei asetse „Eesti mereala planeeringu KSH aruandes“ toodud kalastikule potentsiaalselt tundlikul merealal, mis jääb alla 15 m, ei tähenda see, et KMH raames ei ole vaja hinnata „Ala 2“ mõju kalastikule ja koelmutele. Üle 15 m sügavusel võivad asuda näiteks lesta koelmud. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt: „Alade 1 ja 2 mõju kalakoelmutele ja kalastikule“.
KMH programmi korrigeeriti, mõju hinnatakse mõlema ala puhul.
10. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 13 lõike 7 kohaselt tuleb esitada KMH programmis KMH tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk 8 „Ülevaade KMH programmi menetlusest“ on toodud KMH programmi avalikustamise ajakava, kuid mitte kogu KMH protsessi tulemuste ajakava. Palume programmi täiendada ning tuua võimalikult täpselt ajakavas välja eeldatavad KMH menetlusetapid.
KMH programmi täiendati KMH aruande eeldatava ajakava osas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
KMH programmi avalik väljapanek toimus 14-30.09.2022. KMH programmiga seotud dokumendid
olid kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikus dokumendiregistris
https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (reg nr 16-7/20-15093).
KMH programmi kohta kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai TTJA-le esitada kuni
30.09.2022 (k.a) elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile Endla
10a, Tallinn 10122. Avalikustamise käigus laekus KMH programmi kohta kolm kirja: 26.09.2022
Keskkonnaametilt kiri nr 6-3/22/3716-5, 29.09.2022 Transpordiametilt kiri nr 7.2-4/22/13060-4
ning 30.09.2022 e-kirjaga eraisikult I.P.
KMH juhtekspert analüüsis koostöös arendajaga laekunud ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid
ning asjakohaste märkuste alusel KMH programmi täiendati ning laekunud kirjadele vastati (vt KMH
programmi Lisa 2). Isikuandmete kaitse vajaduse tõttu eraisiku kirja ja vastuskirja eraisikule KMH
programmile ei lisata. Allpool toodud tabelis (Tabel 8) on antud ülevaade avalikustamisel laekunud
seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
KMH programmi avalik arutelu toimus 10.10.2022 kl 16.00-16.30 veebikeskkonnas MS Teams,
mille link oli kättesaadav TTJA avalikustamise teates. Arutelul osales 19 inimest. Arutelul esitatud
küsimustele vastati ning arutelu protokolliti. Protokoll koos osalejate nimekirjaga on leitav KMH
programmi Lisast 2.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 8. Ülevaade KMH programmi avalikustamisel laekunud kirjadest ja esitatud märkustega arvestamisest/arvestamata jätmise põhjendustest
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus
märkusele, küsimusele või ettepanekule
1 Keskkonnaamet 26.09.2022 nr 6-3/22/3716-5
Leiame, et Keskkonnaameti varasemalt esitatud seisukohtadega (06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3) on piisavalt
arvestatud ja täiendavad märkused selles osas puuduvad. Küll aga toome välja järgnevalt uued märkused,
mille alusel palume KMH programmi täiendada:
-
1. Keskkonnaametile teadaolevalt on Hiiumere Farm OÜ esitanud TTJAle hoonestusloa taotluse avaliku veekogu
koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada
Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale. Sellest tulenevalt
palume täiendada KMH programmi peatükki 5.4 „Piirkonna muud seonduvad tegevused“.
1. KMH programmi on vastavalt märkusele
täiendatud.
2. Palume täiendada KMH programmi peatükki 5.1.4 „Natura 2000 alad“ ja arvestada Eesti Ornitoloogiaühingu ja
KIK projekti86 raames kavandatava Natura 2000 Põhja-Hiiumaa linnualaga. Vesiviljelusalade võimalikku mõju
tuleb hinnata ka kavandatavale linnualale.
2. KMH programmi on vastavalt märkusele ja KeAst
saadud lisamaterjalidele täiendatud.
3. Programmi peatükis 5.1.9 „Hülged“ on kirjas: „Näiteks kui ilmselt suhteliselt madala veealuse müra tasemega
kalasumbad saavad hallhüljeste rünnaku objektiks ei pruugi olla akustiliste peletusseadmete kasutamine enam
kooskõlas kalasumba hoonestusloa juures tehtud hinnangutega, sest veealuse müra komponent saab oluliseks
ning võib isegi iseseisva faktorina välistada rajatisi teatud piirkondades.“. Märgime, et sumpade materjal peab
olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
3. Märkusega on arvestatud ning viidatud lõik on
KMH programmist eemaldatud. KMH programmi
ptk-desse 5.1.9 ja 7.3.1 on lisatud tingimus, et
sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel
ja hüljestele ohutu.
2 Transpordiamet (TRAM) 29.09.2022 nr 7.2-4/22/13060-4
1. Teatasite oma kirjas, et kuna KMH programmis puuduvad aruande koostamise eksperdirühma liikmete nimed,
kavandab TTJA KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusesse lisada kõrvaltingimuse, et otsus
jõustub pärast seda, kui TTJAle on esitatud täiendatud KMH programm, kus on nimetatud KMH aruannet läbi viiva
eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA on pidanud ekspertide liikmelisust ja pädevust piisavaks. Teatame, et
Transpordiamet soovib olla kaasatud kõnealuse KMH aruande koostava eksperdirühma liikmete kinnitamisesse.
1. Arendaja valib uuringute läbiviijad ja KMH
aruande koostaja ning saadab vastava info TTJA-le.
TTJA saadab seejärel KMH aruande eksperdirühma
liikmete nimekirja TRAMile.
2. Samuti soovime eelnevalt tutvuda navigatsiooniriskide hindamise eksperdi kasutatava hindamismetoodikaga
koos valiku põhjendustega, et veenduda selle asjakohasuses.
2. Märkuse sisu täpsustati TRAMiga. TRAMile
saadetakse navigatsiooniriskide hindamise
metoodika lühikirjeldus kooskõlastamiseks enne
vastava analüüsi teostamist. KMH programmi ptk-i
7.3.4 täpsustati vastavalt.
86 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
71 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
3 I.P 30.09.2022
1. Kommentaar Punkt 5.4 – “Piirkonna muud seonduvad tegevused” osas
Punkt 5.4 mainib karbi- ja vetikakasvandusi kui kalafarmidega positiivse koosmõjuga tegevust. Tähelepanuta on kahjuks jäänud nende tegevuste kumulatiivne negatiivne koosmõju kalakasvatusega tahke orgaanilise aine kontsentratsiooni akumuleerumise osas. Karbi- ja vetikakasvandused kasutavad toiduks vees lahustunud ja mikroosakeste kujul esinevaid toitaineid ja puhastavad seeläbi vett kuid samal ajal eraldavad ka ise tahkeid väljaheiteid, mis sarnaselt kalade väljaheidetele langevad viljelusalal merepõhja. Ka vetikafarm moodustab piiratud alal suure kontsentratsiooniga vetikate kasvulava, kus nende kontsentratsiooni on kunstlikult soodsate kasvutingimuste loomise läbi tõstetud kordades kõrgemaks võrreldes looduslike merepõhja kooslusega.
Küsimus, millega palume KMH programme täiendada: Milline on nende tegevuste läbi tekkiva tahke orgaanilise aine (karbifarmi väljaheited ja tormidega vetikafarmist lahti rebitud ja liikuma pääsev vetikakogum) mõju madalaveelise rannikumere põhjale ja lähedalasuvale rannikule (Kärdla ja Tareste supelrannad, Kärdla jahisadam, looduskaitsealad ja kohalik rannikuala ja madalmeres asuv looma-, linnu- ja kalakooslus) kui see mass näiteks tugeva tuule ja lainetuse mõjul sinna randa jõuab?
1. Kas ja milline koosmõju avaldub, selgub
uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda
kirjeldatakse KMH aruandes. KMH programmi ptk-i 5.4 täpsustati vastavalt.
2. Kommentaar Punkt 6.1 – “KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud” osas
Vajalike uuringute loetelust puudub põhjasetete koostise ja dünaamika uuring. Selleks, et hinnata adekvaatselt nii kalafarmide kui ka muude sellega seotud tegevuste tulemusel tekkiva tahke orgaanilise reostuse mõju madalaveelisele rannikumere põhjale ja sellega piirneva rannikule on kriitilise tähtsusega kaardistada selle reostuse edasine levik merepõhjas. Ainuüksi kalakasvandustes tekkivate tahkete jäätmete (kalade väljaheited ja kasutamata jäävad söödapelletid) hulk on märkimisväärne (kirjanduse andmeil ca 18% kasutatava sööda massist (Reid et al., 2009, in Aquaculture Research)). Võttes aluseks projekteeritavat söödakogust 1150 tonni Alal 1 ja 10 350 tonni Alal 2 teeb see ca 200 tonni ja 1800 tonni aastas orgaanilist reostust vastavalt. Sellise koguse orgaanilise reostuse lisamine iga-aastaselt rannalähedasse madalmerre võib põhjustada lokaalse looduskatastroofi, kui see peaks näiteks esimese sügistormiga randa jõudma.
Nagu KMH Programmi koostaja ja Arendaja on oma vastuses Keskkonnaministeeriumi kommentaarile kalafarmi tahkete jäätmete osas (KMH Programm lk. 67) vastanud: “Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale…”. Seda, et “vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale” kinnitavad ka varasemad uuringud Tareste lahes, mis tehti seoses Lehtma sadama mõju uuringutega põhjasetete liikumise ja rannaerosiooni osas (Noormets et al., 2019). Need uuringud näitasid, et lainetuse ja lainetekkiliste hoovuste mõjul on liiv merepõhjas liikuv ka üle 10 m sügavuses ja seega on kogu PV1 ala lainetuse mõjusfääris. VP2 alalt selliseid uuringuid teada ei ole. Kuna kalafarmi reostus ei jää sumpade alale paikseks vaid liigub sealt edasi, siis võtmeküsimusteks on, et kuhu, kui kiiresti ja millises mahus. Kuna tegemist on tahke settega, ei ole adekvaatne selle mõju hindamine ainuüksi hõljumi leviku modelleerimise teel ning kriitilise tähtsusega on uurida põhjasetete levikut ning sellega seotud reostuse riske ning võimalikku mõju merepõhja ja ranniku ökosüsteemile ja inimtegevusele (rannad, sadamad, puhkealad). Seepärast on otstarbekas kaasata meregeoloogia/sedimentoloogia ekspert KMH uuringutesse, et konkreetsetel aladel teostada põhjalähedase kihi hüdrodünaamilised mõõtmised, mille alusel on võimalik hinnata põhjasetete liikumise suunda
2. KMH programmis nimetatud põhjasetete
omaduste ja hüdrodünaamika uuringud ongi ette nähtud selleks, et hinnata reostuse (kalade
väljaheited jmt) laialikandumise ulatust. Ptk-st 6.1 eemaldati eksitav lause „Mõju võib ilmneda sumba
ankru põhja paigaldamisel.“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
72 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
ja dünaamikat, reostuse segunemist põhjasetetega ning valideerida ja kalibreerida põhjalähedase kihi hüdrodünaamika ja settetranspordi mudelarvutusi.
Kokkuvõttes - merepõhja iseloom, setete koostis ja põhjalähedane hüdrodünaamika on väga olulised hindamaks kalafarmi tegevuse käigus tekkiva reostuse (nii tahke kui ka veesambas lahustunud kujul) levikut ja selle mõju ümbritsevale merepõhjale ning rannikule. See mõju on palju laiem ja olulisem kui Programmis mainitud sumpade ankurdamisega kaasnev mõju.
3. Kommentaar Punkt 7.1 “Eeldatavad mõjuallikad” osas
Nagu eelnevas kommentaaris mainitud, ulatub kalafarmi võimalik oluline keskkonnamõju kaugemale selle asukohast. Seepärast palun lisada Punkti 7.1 “Kasutusaegsed mõjuallikad” lisaks võimalikule mõjule mereseisundile ja mereelustikule ka võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele.
3. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.1 lisati: “võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele”.
4. Kommentaar Punkt 7.2 “Mõjuala suurus” osas
Kalafarmi tegevuse käigus tekkiva tahke orgaanilise reostuse (kalade väljaheited ja kasutamata sööt), mis settib põhja, seguneb seal meresetetega ning kantakse sealt edasi lainete ja lainetekkeliste hoovuste poolt mõju on kumulatiivne ning võib ulatuda palju kaugemale kui 3-4 km. Seda mõjuala suurust saab hinnata vaid põhjasetete dünaamikat piisavalt tundes. Uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik.
4. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. Ptk-i 7.2 täpsustati vastavalt. KMH programmiga kavandatud uuringud on piisavad, et hinnata võimaliku reostuse levikut.
5. Kommentaar Punkt 7.3.4 “Inimese tervis, heaolu ja vara” osas
Hiiumaa on tuntud loodusväärtuste ja puhkepotentsiaali poolest. Planeeritavad kalakasvatused PV1 ja PV2 alal asuvad nii looduskaitse kui ka rekreatsioonialade vahetus läheduses. Ainuüksi tahke orgaanilise reostuse, mida tekib sadu tonne PV1 alal ja üle tuhande tonni PV2 alal levik puhkealale või suplusranda kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja heaolule.
Näiteks kalafarmi tahke reostuse kandumine lähedal asuvale rannikule võivad kahjustada olulisel määral nii ranniku ja madalmere ökosüsteemi kui ka sellega seotud inimtegevust (rekreatsioon, supelrannad, jahisadamad), millel oleks katastroofilised tagajärjed nii keskkonnale kui kohalikule inimtegevusele.
5. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. KMH programmi täpsustati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.3.4 lisati: „KMH aruande koostamisel tuleb
selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh
koosmõjus teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele
(rekreatsioonialad, supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.“.
6. Kommentaar Punkt 7.3.5 “Kliimamuutused” osas
Kliimamuutuste kontekstis tuleb hinnata ka suviste kuumalainete mõju kalade elutingimustele ja hinnata potentsiaalset suremust ning selle mõju farmis tekkivale orgaanilisele reostusele.
Juba tänapäeval võib merevee temperatuur põhjakihis tunduvalt ületada kalakasvatuseks optimaalset 10-18 kraadi. Näiteks on 2020. a mõõtmiste alusel (avaldamata andmed) PV1 alal vee temperatuur põhjakihis 21.08-
02.09 püsivalt kõrgem kui 18 kraadi (19-21 kraadi). 18-st kraadist kõrgem temperatuur esineb põhjakihis tõenäoliselt pikema perioodi jooksul kuid pikemaajalised mõõtmised puuduvad. Veesamba ülemistes kihtides on vee temperatuur veelgi kõrgem. Augustis mõõdetud kõrgem veepinna temperatuur kõikus 25-27 kraadini. Seoses kliima soojenemisega ja suviste kuumaperioodide sagenemise ja pikenemisega on tõenäoline ka vee temperatuuride tõus üle 18 kraadi kogu veesambas pikemate perioodide jooksul. Seepärast tuleks KMH programmi tuleks lisada vee põhjakihi temperatuuride mõõtmised, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
6. KMH programmi ptk-i 6.1 veekvaliteedi uuringu sisu täpsustati vastavalt märkusele ning lisati: „selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
73 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
Samuti näha ette meetmed, kui temperatuurist või ka muust negatiivsest faktorist olenevalt toimub kalade äkksuremine, kuidas siis tagatakse reostuse likvideerimine ja hukkunud kalade utiliseerimine ning ümbritseva keskkonna puhastamine.
KMH programme lk. 53: Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Siin paluks arendajal kirjalikult lahti seletada kuidas ta kavatseb puhast merd luua tegevusega, mis niigi saastunud merre veel toitaineid ja orgaanilist reostust lisab.
Ptk-i 7.3.1 täiendati järgmiselt: „KMH aruandes hinnatakse võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks)“.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju,
sh milline on merre lisanduva toitaine koormus ning reostuse võimalik levik, selgub vastavate uuringute ja KMH tulemusena. Olulise negatiivse mõju tuvastamisel kavandatakse KMH aruandes vastavad leevendusmeetmed.
7. Lõpetuseks. KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude väljatoomine, nende hindamine ja tekkida võivate kahjude ärahoidmine, mitte Arendajale soodsa äritegevuse võimaldamine. Kui keskkonnakahju aga tekib, siis KMH programmi koostaja ülesanne on ära näidata, kuidas see kahju minimeerida ja ära hoida.
Seda ootavad ka Tareste küla teiste kinnistute omanikud.
7. Võimalikke mõjusid ja olulise negatiivse mõju leevendusvõimalusi käsitletakse põhjalikult KMH aruandes, mitte KMH programmis. KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus.
8. Algatatud on ettepanekuna Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Tareste-Kärdla-Hiiessaare rannaala. Looduskaitseseadus (LKS) seab sellest tulenevalt ka antud KMH programmile uued lisanõuded ja seepärast kindlasti ei tohiks täna hoonestusloa väljastamisega kiirustada.
8. KMH aruande koostamisel arvestatakse nii olemasolevaid, kui kavandatavaid mõjualasse jäävaid kaitsealasid. Mõjuala täpne ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusena. Kui aruande koostamisel selgub, et viidatud planeeritavale Hiiumaa rahvuspargile87 võib oluline negatiivne mõju avalduda, siis seda käsitletakse KMH aruandes.
Viidatud allikad:
Noormets, R., Orviku, K., Tõnisson, H., Kiira, M., Väling, P., Kirsch, K., Suuroja, S ja Prigoda, I., 2019. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.
Reid, G.K., Liutkus, M., Robinson, S.M.C., Chopin, T.R., Blair, T., Lander, T., Mullen, J., Page, F., and Moccia, R.D., 2009. A review of the biophysical properties of salmonid faeces: implications for aquaculture waste dispersal models and integrated multi-trophic aquaculture. Aquaculture Research 40, 257-273.
Võetud teadmiseks.
87 https://hiiurahvuspark.ee/ (külastus 12.10.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
9. KMH lähtematerjalid
• Asjakohased õigusaktid
• Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission.
HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021
• Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019
• Eesti mereala planeeringu seletuskiri. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko, 2021
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
• Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
• Eesti mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/
• Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja
kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016
• EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise
andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/
• Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu,
2016 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/
• Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli
Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/KSH-aruanne-2.pdf
• Hiiumaa valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031
• Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus
• Hiiumaa rahvuspargi loomise ettepanekust https://hiiurahvuspark.ee/
• Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019
• Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/
• Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016
• Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-
juhendmaterjalid
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-
keskkonnale
• Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-
alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku
osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja
neid leevendavate meetmetest
• Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu
versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
• Maa-ameti geoportaal
• Maa-ameti kaardirakendused
• Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade
uuendamine
• Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-
seisundiinfo
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium
• Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
• Riigi Ilmateenistus
• Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere
ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused
• UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-
biosfaari-programmiala
• Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH
programm. Lemma OÜ (01.09.2020)
75 / 75
Lugupeetud menetlusosaline
Edastame Teile dokumendi 16-7/20-15093-130 "Keskkonnamõju hindamise aruande eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta arvamuse küsimine".
Lugupidamisega
Liis Jääger |
Töö number 2022-0010
Tellija Eesti Sinitaristu OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 21.11.2022
Eesti Sinitaristu OÜ
avamere kalakasvatuse
keskkonnamõju hindamine Programm
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
2 / 76
Versioon 4 [vastavaks tunnistamisele]
Kuupäev 21.11.2022
Koostanud Veronika Verš, Vivika Väizene, Ingo Valgma, Aide Kaar, Eike Riis,
Moonika Lipping, Marko Lauri, Raimo Pajula
Kontrollinud Eesti Sinitaristu OÜ
Esikaane pilt: Avamere kasvatuse näide.
Allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Projekti nr 2022-0010
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
3 / 76
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
1. KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 6
KMH programmi etapp ................................................................................................................................ 6
KMH aruande etapp ..................................................................................................................................... 8
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..................................................................................... 10
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht .....................................................................................10
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................................11
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................14
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................... 16
Hiiu maakonna merealade planeering .................................................................................................16
Eesti mereala planeering .........................................................................................................................18
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .........................................................................................22
Muud strateegilised planeerimisdokumendid ....................................................................................23
4. SEONDUVAD VARASEMAD UURINGUD....................................................................................... 26
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 .............................................26
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-Eestis (2021) .........26
5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 30
Looduskeskkond .........................................................................................................................................30
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad........................................................................................30
5.1.2. Klimaatilised tingimused ..........................................................................................................................31
5.1.3. Merevee kvaliteet .......................................................................................................................................33
5.1.4. Natura 2000 alad ........................................................................................................................................35
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................................................38
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad ..............................................................................................................41
5.1.7. Kalastik ..........................................................................................................................................................42
5.1.8. Linnustik ........................................................................................................................................................43
5.1.9. Hülged ............................................................................................................................................................44
Kultuuripärand .............................................................................................................................................45
Sotsiaal-majanduslik keskkond .............................................................................................................46
Piirkonna muud seonduvad tegevused ...............................................................................................48
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ...........................................................................50
6. ÜLEVAADE HINDAMISMETOODIKAST JA VAJALIKEST UURINGUTEST..................... 51
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud .................................................................................................51
Hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................................................52
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 53
Eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................53
Mõjuala suurus ............................................................................................................................................53
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ..................................................54
7.3.1. Looduskeskkond .........................................................................................................................................54
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................................................57
7.3.3. Kultuuripärand .............................................................................................................................................58
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara ...............................................................................................................58
7.3.5. Kliimamuutused ..........................................................................................................................................59
Kokkuvõte .....................................................................................................................................................59
8. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI MENETLUSEST ........................................................................ 61
KMH eeldatav ajakava ..............................................................................................................................61
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
4 / 76
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud ...................................................... 62
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta .................................. 63
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ............................................. 69
9. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................... 74
Lisad
Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2022 otsus nr 1-7/22-105 hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise kohta
Leitav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/678202
Lisa 2. Avalikustamisel laekunud Keskkonnaameti ja Transpordiameti kirjad ja vastuskirjad neile
ning 10.10.2022 toimunud KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos osalejate
nimekirjaga
Kasutatud lühendid
HLT hoonestusloa taotlus
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV kohalik omavalitsus
MSRD merestrateegia raamdirektiiv
MuKA Muinsuskaitseamet
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
VeeS veeseadus
VMK veemajanduskava
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
5 / 76
Sissejuhatus
Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi arendaja) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse (HLT) ning 09.12.2021 taotluse täienduse, mille alusel
soovitakse Hiiumaa lähistele rajada kaks avamere kalakasvandust forelli kasvatamiseks (vt Lisa
1). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga. Lisaks hoonestusloale on kavandatavale tegevusele vajalik ka veeluba veeseaduse § 187
p 15 alusel – vesiviljeluse arendamine toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas.
TTJA koostas arendaja esitatud andmete alusel keskkonnamõju eelhinnangu, mille järeldus oli, et
tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna:
- kavandatava kalakasvanduse rajamine piirkonda võib halvendada veekvaliteedi seisundit;
- ei ole teada kas ja kuidas kalakasvandus mõjutab piirkonna looduskaitselisi alasid;
- kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud,
mida KMH algatamise otsuse tegemise etapis ei ole teada.
Enne HLT menetluse ja KMH algatamist küsis TTJA seisukohta asjaomastelt asutustelt. Ülevaade
asutuste seisukohtadest on toodud KMH algatamise otsuses. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr
1-7/22-105 HLT menetluse ja KMH ning määras tingimused KMH läbiviimiseks ja vajalike uuringute
esialgse loetelu (vt Lisa 1).
KMH algatati VeeS § 216 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1,
§ 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel.
KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH koostamisel lähtuda Hiiu maakonna merealade
planeeringus toodud põhimõtetest vesiviljeluse arendamisel (vt ptk 3.1).
Kalasumpade asukoha kavandamisel tuleb teha koostööd mh Kaitseministeeriumi (võimalikud
miiniohtlikud alad piirkonnas), Transpordiameti (koosmõju piirkonna veeliiklusega) ning
Muinsuskaitseametiga (veealuse kultuuripärandi esinemise võimalikkus piirkonnas). KMH käigus
tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi
tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi. KMH koostamise
käigus tuleb välja selgitada olemasoleva keskkonna iseloom (sh ka elustiku esinemine) ning
tegevuse mõju sellele ning arvestada võimalike kumuleerivate mõjudega. KMH koostamisel on
vajalik läbi viia Natura hindamine. Võimalusel tuleks kaaluda kombineeritud vesiviljeluse
kavandamist ühe alternatiivina. Uuringutest on vajalik läbi viia allveearheoloogiline uuring, muud
kalakasvanduse rajamisega seotud uuringute vajadus määratakse KMH programmis.
KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale (TTJA) teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada
kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus. Pärast uuringute läbiviimist hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning hindamistulemusi kirjeldatakse KMH aruandes.
KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 13 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
6 / 76
1. KMH osapooled
KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1), muud menetlusosalised, sh asjaomased
asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 8.2 Tabel 6.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus /
institutsioon Kontaktisik Kontaktandmed
Arendaja Eesti Sinitaristu OÜ Toomas Kõuhkna
Tellija esindaja
Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn
tel 5018149
Otsustaja Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
Nele Väits
Ehituse tegevusõiguse
talituse peaspetsialist
Endla 10a, 10142 Tallinn
tel 667 2151
KMH
ekspert1
Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš
Keskkonnakorralduse
üksuse vanemkonsultant
Laki põik 2, 12919 Tallinn
tel 664 5808
KMH programmi etapp
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160,
kehtiv kuni 26.01.2026). KMH programmi koostanud KMH eksperdirühm on esitatud Tabel 2.
Tabel 2. KMH eksperdirühma liikmed SkepastjaPuhkim OÜ-s
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Veronika
Verš
KMH litsents
nr KMH0160
KMH juhtekspert:
KMH programmi
koostamine, sh
osapooltega
suhtlemine jmt
- Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Toila 2+2 teelõigu (ca 10 km)
eelprojekti KMH (2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate avamere tuuleparkide
KMH (2013-2019). Tellija: Tartu Ülikool / 4Energia OÜ
- Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste
ehitusprojekti KMH (2016-2018). Tellija: Kaitseministeerium
- Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru) projekti KMH
programmi koostamine (2013); KMH aruande kvaliteedikontroll
(2016). Tellija: Ramboll Finland OY / Gasum OY
- Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH (2013-
2014). Tellija: AS Tallinna Lennujaam
- Aegna sadama rekonstrueerimise tehnilise projekti KMH (2010-
2011). Tellija: Tallinna Kommunaalamet2
- Projekti „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja
rekonstrueerimiseks Lääne- Eesti saarestikus” KMH (2007-
2010). Tellija: Veeteede Amet3
1 KMH programmi etapis, kuna Skepast&Puhkim OÜ on hetkel sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi etapiks 2 Täna: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 3 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
7 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Eike Riis
KMH litsents
nr KMH0154
Keskkonnaekspert
– Natura 2000
alad,
merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Aide Kaar
KMH litsents
nr KMH0123
Keskkonnaekspert
– merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2021).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2020).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kihnu sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2018).
Tellija: AS Saarte Liinid
- Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi
terminali asukoha valiku teemaplaneeringu KSH (2012-2016).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
Moonika
Lipping
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
kirjeldus, uuringute
vajaduse
selgitamine
- Loode-Eesti meretuulepargi KMH (2019-kestev).
Tellija: Tartu Ülikool
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang
(2018). Tellija: Keskkonnaamet
Ingo Valgma Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(merepõhja
geoloogia ja
maavarad)
kirjeldus
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastus-
rajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH
(2021). Tellija: Viru Rand OÜ
- Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH aruande eelnõu.
Meeruse sadama jääkreostuse hinnang (2021).
Tellija: Bekkeri Sadam AS
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide
riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete
väljatöötamine (2020). Tellija: Paide Linnavalitsus
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
8 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Vivika Väizene
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(klimaatilised
tingimused,
merevee kvaliteet)
kirjeldus
- Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse)
detailplaneeringu KSH eelhinnang (2022).
Tellija: Tartu Linnavalitsus
- Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine.
Teabe andmine peatuste KSH eelhinnangu koostamiseks
(2021-2022). Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo
keskkonnamõju hindamine (KMH) (2021-kestev)
Tellija: RB Rail AS
- Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere Ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)
(2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Tapa lähiharjutusala keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
- Tapa linnaku keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Raimo Pajula Keskkonnaekspert
– kaitstavad
loodusobjektid,
Natura 2000 alad,
mereelustik
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-
2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Marko Lauri Keskkonnaekspert
/ GIS spetsialist
(jooniste
koostamine)
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo KMH
programmi koostamine (2020-2021). Tellija: RB Rail AS
- Rail Balticu raudteetrassi lõikude KMHd Harju ja Rapla
maakonnas (kokku 6 KMHd, 2019-2022). Tellija: RB Rail AS
Eksperdirühma liikmed valis juhtekspert KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel vastavalt nende pädevusele,
varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete
pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH aruande etapp
Peale KMH programmis nimetatud uuringute (vt ptk 6.1) teostamist koostatakse uuringute alusel
KMH aruanne vastavalt KeHJS-i § 20 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
9 / 76
Järgnevalt on loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat
töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud
valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju:
• kalastik, sh kudealad sh reostuskoormuse arvutamine. Ekspert Redik Eschbaum. Redikul on
magistrikraad zooloogias. Ta on osalenud eriala eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses.
• põhjataimestik. Ekspert Georg Martin. Georgil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud põhjaelustiku eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• põhjaloomastik. Ekspert Georg Martin
• elupaigatüübid. Ekspert Georg Martin
• hülged. Ekspert Mart Jüssi. Mardil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud mereimetajate eksperdina Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• linnustik. Ekspert Leho Luigujõe. Lehol on magistrikraad bioloogias. Ta on osalenud linnustiku eksperdina muuhulgas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Loode-
Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• hoovused, setete liikumine. Ekspert Taavi Liblik. Taavil on Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud vee kvaliteedi eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH
menetluses.
• veekvaliteet (Hiiu madala rannikuveekogum ja Hiiumaa rannaalad). Ekspert Taavi Liblik
• veevahetus. Ekspert Taavi Liblik
• kaitstavad loodusobjektid. Ekspert Raimo Pajula. Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud eluslooduse eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine), sh kavandatav Põhja-Hiiumaa
linnuala. Ekspert Raimo Pajula
• bioturvalisus ja võõrliigid. Ekspert Raimo Pajula
• sotsiaal-majanduslik keskkond (kalapüük, veeliiklus ja navigatsiooniriskid, kaadamisalad, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive). Eksperdid Marion Mets ja Inga-Zaitseva Pärnaste. Marionil on magistrikraad õigusteaduses ja ta on osalenud sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes. Inga on doktorikraadiga insener, kes on merenduse ja navigatsiooni
eksperdina osalendu muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse). Ekspert Kaido Peremees. Kaidol on magistrikraad arheoloogias. Ta omab allveearholoogiliste tööde tegemise
litsentsi. On veelause kultuuripärandi uuringud teinud muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused. Ekspert Aide Kaar. KMH litsents number KMH0123. Aide on osalenud vastava eksperdina Muuga sadama avariiplaani koostamisel, samuti paldiski pump- hüdroakumulatsiooni jaama ehitusloa KMH menetluses.
• kliimamuutused (kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele). Ekspert Kaarel Karolin. 2022 – 2023 University of East Anglia,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
10 / 76
Climate Change MSc (kliimamuutused/klimatoloogia). Kaarel on osalenud kliima eksperdina erinevates transpordiameti 2+2 maanteelõikude kliimakindluse ja ei kahjusta oluliselt aruannete koostamises. Lisaks on ta osalendu kliimaeksperdina Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• Juhtekspert Veronika Verš. KMH litsents number KMH0160. On olnud juhteksperdiks ka
käesoleva töö programmi etapis. Lisaks on KMH aruande koostamise eest vastutavaks
juhteksperdiks Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluses ja KSH juhteksperdiks
Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
Uuringute valmides ja KMH aruande koostamise käigus võib selguda vajadus kaasata täiendavaid
eksperte, samuti võib töö käigus osutud vajalikuks eksperte vahetada, asendades need samaväärse
kvalifikatsiooniga eksperdi vastu.
Eelkirjeldatud käsitlus on kooskõlas Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 avaldatud KMH eksperdi-
rühma liikmete nimetamise juhisega.
4 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale (külastus 11.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
11 / 76
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud arendaja esitatud hoonestusloa taotluse, selle
täienduse ja KMH algatamise otsuses (vt Lisa 1) ning arendajalt täiendavalt esitatud teabe põhjal.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht
Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada Eestis merevesiviljelust. Selleks soovib arendaja
rajada Hiiumaa lähistele avamere forellikasvatuse Hiiu maakonna merealade planeeringuga
(kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljelusaladele PV 1 ja PV 2 (Joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte HLT seisuga 20.10.2020 – Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletavad alad
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vt Tabel 3.
Tabel 3. Hoonestusloaga taotletava ala koordinaadid
PV 1 alal ehk Ala 1 PV 2 alal ehk Ala 2
X1: 6545448,2 Y1: 430808,5 X1: 6549833,1 Y1: 406976,9
X2: 6546448,2 Y2: 430808,5 X2: 6549833,1 Y2: 407976,9
X3: 6546448,2 Y3: 431808,5 X3: 6548833,1 Y3: 407976,9
X4: 6545448,2 Y4: 431808,5 X4: 6548833,1 Y4: 406976,9
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
12 / 76
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Arendaja soovib Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud
vesiviljeluse eeliskasutusega aladele PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3) rajada avamere
forellikasvatuse (vt illustreeriv näide Joonis 4).
Joonis 2. PV 1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 1)
Joonis 3. PV 2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 2)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
13 / 76
Arendaja plaanib kasutada avamere kalakasvanduses traditsioonilist ja enimkasutatavat
tehnoloogiat – merre paigaldatakse avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde
kuuluvaga kalakasvatamiseks juurdekasvuga mõlemal alal kokku 10 000 tonni aastas (Joonis 4).
Joonis 4. Avamere kalakasvatuse näide5
Hoonestusloa taotluse kohaselt on taotletavate hoonestusalade suurus 2x1 000 000 m2 (2x100 ha)
ehk kokku 200 ha.
Sumbad paigaldatakse veepiirist kuni 7 m sügavusele ning ulatuvad üle veepiiri kuni 3 m. Sumbad
koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba
raamide ankurdamissüsteemid, poid ning signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad ka
söödapraamid ning kalalaevad.
Arendaja on KMH programmi koostamisel täpsustanud kavandatud tegevust Ala 1 ja Ala 2 osas
järgnevalt:
Ala 1
Kavandatav sumpade arv: 10 (90 m, diameeter 28 m ja sügavus 5 m). Vajalike ankrute arv: 23
(ankru kaal 1000 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 10x664 m2=6 664 m2 (ehk 0,6 ha). Ühe
sumba ruumala on 3 332 m3 ning kogu ala 33 320 m3. Sumpadesse lastakse kevadel ca 210 t
väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 1000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient
on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 1150 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 4,1 t ja
lämmastiku koguheide (Nüld) on max 40 t.
KMH algatamisotsuses oli mõlemad alad võrdse mahuga ehk 2x16 sumpa, kalatoodang 2x5000 t.
Ala 2
Peamine kasvandusala. Kavandatav sumpade arv: 20 (140 m, diameeter 44 m ja sügavus 10 m).
Vajalike ankrute arv: 32 (ankru kaal 1000-1500 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 20x1558
m2=31 169 m2 ehk (3,1 ha). Ühe sumba ruumala on 15 585 m3 ning kogu ala 311 690m3.
Sumpadesse lastakse kevadel ca1900 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 9000 t
(juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 10 350 t. Eeldatav
fosfori koguheide (Püld) on max 37 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 360 t.
Maksimaalne toodangumaht (10 000 t) on kavas saavutada 10 aasta jooksul, nt suurendada
tootmist keskmiselt tuhande tonni võrra aastas. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m3
kohta (KMH algatamisotsuses oli 21 kg/m3). Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt
roogituna 3 kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre
lasta kuni 2-aastased kalad suurusega 400-800 g. Kõik kalad on vaktsineeritud ennem sumpadesse
viimist. Ettekasvatatud kalad tulevad põhiliselt Eestist.
5 Väljavõte 20.10.2020 HLT-st (Joonis 3), foto allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
14 / 76
Kalad transporditakse sumpadesse olenevalt ilmaoludest kas aprillis või mais. Sumba
paigaldamiseks kinnitatakse see töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika. Kasvatushooaeg
lõppeb oktoobris, kui sumbad pukseeritakse vastuvõtu võimekust omavasse sadamasse
(nt Lehtma) kalade realiseerimiseks (kalade realiseerimine toimub detsembrini). Teine võimalus
on talveperioodil uputada tühjad sumbad vee alla. Seega hoonestusala oleks kalade kasvatamiseks
kasutusel maksimaalselt aprillist detsembrini.
Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste
jaoks mõeldud immutusvahendeid (biotsiide) Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard, mis
sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse ja
töödeldakse välisoperaatori poolt, sumpasid Eestis ei töödelda.
Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm pärinevad materjalid jmt antakse
taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8 aastat olenevalt sumba raami
materjalist ning ala keskkonnatingimustest.
Kalade söötmine ja töötlemine
Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis
on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega. Kui kala-
kasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonnasõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.6
Sumpasid teenindatakse söödapraamiga, mis peab olema sobiv töötamaks avamere tingimustes.
Söötmine toimub söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust
vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat
toitainete koormust. Söödapraam on varustatud vajaliku tehnoloogia ja personaliga. Söötmist
jälgitakse kontrollruumist. Näiteid kaasaegsete laevade kohta võib leida: AJ 96 Classic/Comfort –
AKVA group (Ala 1) ja AC 600 PVDB – AKVA group (Ala 2).
Kalasööt sisaldab 0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Ala 1 puhul on eeldatav sööda kogus
kokku 1150 t ja Ala 2 puhul 10 350 t.
Juhul kui soetatakse kalalaev, lihtsustub kalade väljavõtmine ning uimastamine, veristamine ja
jahutamine toimub otse sumba kõrval laevas. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga
juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud
protseduurid tehakse ära juba laevas.
Kuna sumpadesse viidavad kalad on eelnevalt vaktsineeritud, siis nende haigestumist üldiselt ette
ei nähta. Kui see siiski juhtub, siis toimub nende ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt
pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.
Surnud kalad eemaldatakse sumpadest igapäevaselt arvestades ilmastikutingimusi. Sumba põhjast
eemaldatakse automatiseeritud toru7 kaudu surnud kalad vähemalt kord nädalas. Iga sump on
varustatud vastava kollektori ja toruga, mis on ühendatud teenindusalusega.
Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt) transporditakse
maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele.
Kavandatava kalakasvatuse sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused täpsustuvad
arendustegevuse järgmistes etappides ning seda käsitletakse KMH aruandes.
Loodavad töökohad
Arendaja sõnul tekib kavandatava tegevuse elluviimisel kokku ca 100 töökohta8 (nii otsesed kui
kaudsed töökohad, vt ka ptk 4.2 – ringmajanduse mõjud).
6 Arendajalt saadud märkused KMH programmi 1. versioonile (seisuga 28.03.2022) 7 Vt nt Back-To-Barge — liftup (squarespace.com) 8 Arendaja hinnang on antud Nordic Trout avalikele andmetele tuginedes – ca 10 000 t mahuga kalakasvanduste haldamiseks
kasutatakse täna ca 100 töötajat
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
15 / 76
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peab olema valmis väljapakutud alternatiive ellu viima.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui
kalakasvatust ei rajata).
Kavandatava tegevuse erinevaid asukohti KMH-s ei käsitleta. Vesiviljeluse eeliskasutusega alad on
määratud vastavate planeeringutega (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2), mille koostamise käigus kaaluti
majanduslikke-, õiguslikke-, ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Seejuures arvestati kaitsealade,
kalapüügi alade, turismi, tuuleparkide, põllumajanduse, sadamate, laevateede, kaablite,
militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega.
Arendaja soovib vesiviljelust arendada Hiiu maakonna merealade planeeringuga määratud neljast
alast (PV 1 – PV 4) kahel ehk aladel PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1 ja Joonis 5).
Läbiviidavate uuringute (vt ptk 6.1) ning KMH tulemusena täpsustakse kalakasvandus-
alade paiknemist ja suurust hoonestusloaga taotletavate alade sees, ehk kas ja millistel
tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Asukoha
alamalternatiivide vajadus selgub alusuuringute läbiviimisel. Hindamise käigus võib tekkida ühtlasi
vajadus käsitleda täiendavaid tehnoloogilisi alamalternatiive (nt sumpade arv, tehnoloogilised
lahendused).
Juhul, kui KMH käigus selgub, et väljapakutud aladel (Ala 1 ja Ala 2, vt Joonis 2 ja Joonis 3) ei ole
kalakasvatust võimalik realiseerida arendaja soovitud mahus, soovib arendaja taotleda kuni 33%
ulatuses kasvandusalade pindala (vt ptk 2.2) suurendamist. Sel juhul tuleb arendajal esitada
uus/täiendatud hoonestusloa taotlus koos ala koordinaatide jm teabega.
Kui uuringute ja mõju hindamise tulemusena selgub, et arendaja soovitud mahus ei ole võimalik
kavandatavat tegevust ellu viia, tuleb ühe võimalusena mõjude leevendamiseks kaaluda ja hinnata
kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetika kasvatust, et vähendada
kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Täiendava teabe põhjal vajaliku mõjude hindamise
töömaht selgub uuringute tulemusena ja on käsitletav lisatööna.
Ala 2 tehnoloogiline alternatiiv
Kui Alal 2 on võimalik realiseerida tootmismaht 9000 t, siis soovib arendaja kaaluda tehnoloogilise
lahendusena ankurdavate sumpade asemel kalakasvatuslaeva kasutamist. Lähiaastatel
muutuvad alternatiivsed kalakasvanduse tehnoloogiad tavapärasemaks, kuna maailmas on
kalakasvanduse areng suunatud avamerekasvandusele. Seega on vajalik käesoleva KMH raames
käsitleda ka tehnoloogilisi võimalusi, mida on võimalik kasutada tootmismahu 5000-10 000 t
saavutamisel. Need tehnoloogilised lahendused on enamjaolt alles arendamisel ning tootmine
mitmetes asukohtades veel testimise etapis, seega ei ole põhjust neid käsitleda käesolevas KMH
etapis kavandatava tegevuse põhilahendusena. Siiski hiljem, veeloa andmisel on oluline, et
keskkonnanõuded oleks seatud nii, et võimaldada kalakasvanduse tehnoloogia vahetust moodsama
ja parimale võimalikule tehnikale vastava vastu arvestades kalakasvanduse asukohta ja piirkonna
keskkonnatingimusi.
Alternatiivse tehnoloogia eelised ja puudused täna on väljatoodud alljärgnevalt:
Puudused Eelised
- väga kallis
- kasumlikuks tootmiseks on vajalik aastaringne tootmine
- alles testimise ja arendamise etapis
- puudub kogemus Läänemere tingimustes
- hea vastupidavus tormidele ja lainetusele
- kalade töötlemine on võimalik nii laevas kui rannikul
- kalade söötmine on võimalik ilma pausideta - ka tormide ja suurte lainete ajal
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
16 / 76
Foto 1. Avamere kalakasvanduse näide alternatiivse tehnoloogia kohta (Foto allikas:
Jorma Leed, Havfarmen Jostein Albert — Nordlaks)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
17 / 76
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonna merealade planeering9
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 11.10.2012
korraldusega nr 441 ning kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.
Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030.
Planeeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga
piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel
traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed,
maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Suur huvi on tõusnud
mereala kasutamiseks ka muudel otstarvetel, nt tuule ja laineenergeetika ning vesiviljeluse
arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale
paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka
looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Planeeringuga10 on määratud 4 vesiviljeluse eeliskasutusega ala: PV 1, PV 2, PV 3, PV 4 (Joonis 5).
Joonis 5. Väljavõte Hiiu maakonna merealade planeeringu põhijoonisest
Alade määratlemisel on arvestatud veesügavust ja ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast.
KMH alusel võib vesiviljelust ka mujale rajada, kui see ei lähe konflikti teiste mereala kasutus-
viisidega või looduskaitseliste väärtustega.11
9 Rahandusministeeriumi koduleht https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/ (külastus 15.02.2022) 10 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Pohijoonis_markusega-23-dets.pdf (külastus 15.02.2022)
11 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
18 / 76
Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse
korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal12.
Vesiviljelus on üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni nn sinise kasvu (blue growth)
initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa ookeani- ja merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks.13
Planeeringuga14 on määratud järgmised tingimused vesiviljeluse arendamiseks:
- Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest
igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada
täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi,
kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne.
- Kuna planeeringu koostamise ajal puudus täpsem vesiviljelusega seonduv arengukava ning
sobivate asukohtade määratlemise kava, siis on võimalik, et reaalse arendussoovi korral
muudetakse või korrigeeritakse täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusala
asukohta. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele
karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.
- Vesiviljelusalade PV 2 ja PV 4 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga
tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia
läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
- Vesiviljelusala PV 3 kattub osaliselt laskeharjutuste alaga, vesiviljeluse arendamise soovi
korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada
tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
- Vesiviljelusala PV 3 asub osaliselt projekteeritaval Kõpu merekaitsealal. Vesiviljelusala
kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest
eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele
piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaal-
majanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
- Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga15 otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg. Vastavalt
veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada võimalikud veel liikumise piirangud.
Põhjendatud vajaduse korral on võimalik veeliiklusalade muutmine.
- Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada
tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad
vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele, samas
on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei vähene
märkimisväärselt.
- Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKA), et selgitada välja
võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb hinnata mõju
veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse
alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste
uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.
Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju
hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed (vt KMH programmi ptk 7.3.1).
12 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114
tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas 13 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 14 Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 15 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
19 / 76
KMH algatamisotsuse lisana esitatud eelhinnangu16 järeldusena on märgitud, et Eesti Sinitaristu OÜ
kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti elluviimisel tuleb
võtta arvesse Hiiumaa merealade maakonnaplaneeringus toodut.
Eesti mereala planeering17
Eesti õigusruumis annab mereala planeeringu koostamiseks suunise 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseadus. Mereala tõhusat ja kestlikku kasutust ning Eesti avatust merele rõhutab
Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti
2030+“. Merekasutust suunavad pikaajaliselt ka strateegiaga “Eesti 2035+” määratavad riigi
strateegilised sihid, reformid ja võtmetegevused.
Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu mõju hindamine on algatatud Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 ning kehtestatud 12.05.2022 korraldusega nr 146.18, 19
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse
ja säilitamisse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist
lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele,
investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste
kavandamisel.
Mereala planeeringu seletuskirja20 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala
tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvatuseks sobilikke
alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade
määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.
Kalakasvanduste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele (Joonis 6).
Mereala planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad
kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8.8.2018 otsusega on
tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude
käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Elluviimisel tuleb arvestada konkreetse
ala kohta käivas planeeringus sätestatut.
Mereala planeeringu koostamisel on teostatud mitmeid uuringuid seoses lindude rändekoridore ja
peatumisalade, kalakasvatuseks sobivate alade, jääolude, hüljeste leviku ja merekasutuse jm
seonduva väljaselgitamiseks. Uuringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud21 (vt ka ptk 4.1).
16 TTJA eelhinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju kohta 17 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering (külastus 15.02.2022) 18 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko, 2021 19 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (külastus 06.10.2022) 20 Eesti mereala planeeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 21 Külastus 25.03.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
20 / 76
Joonis 6. Väljavõte Eesti mereala planeeringu seletuskirjast (Skeem 5.3.1.1) –
Kalakasvanduste rajamiseks mittesobivad alad, so välistatud alad
Mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud järgmised suunised ja tingimused
kalakasvanduste arendamisel:
Suunised:
1) Kalakasvandusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on
koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks.
2) Vesiviljeluses on soositud nö klasterlahendused: meres toimuva toiteaineid lisava
kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas
asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Võimalik on vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi
iseseisvalt. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste
(nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on
kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada
merekasutusega seotud hõive sesoonsust.
3) Soositud on kalakasvandused tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi
mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu
vms kasutamise.
Tingimused:
1) Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist
välistavaid alasid (vt Joonis 6).
2) Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada
reostuse võimalikku mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu
paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku
(merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
21 / 76
3) Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks
aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid22.
4) Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale.
5) Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele.
6) Kalakasvandust ei kavandata kaitstavale loodusobjektile.
7) Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale.
8) Kalakasvandust ei kavandata ankrualale.
9) Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika.
10) Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse kultuuripärandi säilitusalale.
11) Kalakasvanduste kavandamisel tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga, mh ajalooliselt
väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamiseks.
12) Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud
riskide vältimine23.
13) Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel
tuleb:
a. hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad
keskkonnameetmed;
b. hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad
tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura
2000 aladele tuleb välistada;
c. hinnata erinevate kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega24 kaasnevaid riske.
Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvanduste vahele jätta puhver25.
d. hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja
looduslike liikide geneetiline segunemise osas;
e. arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata
kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää
liikuvusele;
f. teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide
leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;
g. teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja
koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;
h. kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine
koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laeva-
liiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse
piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);
22 Planeeringu seletuskirja märkus: Kalakasvanduse tegevuse tulemusel ei tohi merekeskkonna seisund halveneda kui see on
hea või väga hea, samuti ei tohi kalakasvandus takistada vähemalt hea seisundi saavutamist aladel, kus praegu seisund hea
ei ole ega segada Läänemere tegevuskava eesmärkide täitmist. Kui kalakasvandusest lisandub toite- ja saasteaineid merre,
siis tuleb vajadusel need eemaldada. 23 Planeeringu seletuskirja märkus: Merekaabel on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam süvistatud ja/või
betoonplaatidega kaetud kaabli korral. 24 Planeeringu seletuskirja märkus: Bioturvalisuse all on peetud silmas vajadust vältida haigustekitajate ja parasiitide
sattumisest kasvandustest loodusesse ning vastupidi, samuti haigustekitajate ja parasiitide liikumist erinevate lähedalasuvate
kasvanduste vahel. 25 Planeeringu seletuskirja märkus: Puhvri ulatus sõltub konkreetsetest oludest (kalaliik, sügavus, tehnoloogia).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
22 / 76
i. kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitse-
ametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;
j. kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.
Mereala planeeringuga seonduv detailsem info on leitav mereala portaalist26.
Planeeringu KSH aruanne27 märgib vesiviljeluse kohta, et Eestis on vesiviljelussektoris seni
tegeletud kalakasvanduse ja agariku kogumisega, mille huvigrupiks on toidu- ja kondiitritööstus
ning laiemalt seega Eesti elanikkond. Vesiviljelus on arenevaks sektoriks: arenevad tehnoloogiad
ja kasutusvaldkonnad (toiduainetööstus, biotehnoloogia, bioplast; karbikasvatuse puhul ka nt
söödaks nii kalakasvandustele, kodulindudeleloomadele jt). Eesti vetes on potentsiaali kala-
kasvandusteks, vetika- ja karbikasvatuseks. Vesiviljeluse mõjud on veepinnal lokaalsed ja vähese
mõjuga (visuaalse häiringuga), mõjud võivad avalduda veesambas kui kasvatuskeskkonnas ja
merepõhjas (võimalikud ankurdamise vajadused).
Kalakasvanduse kohta on KSH aruandes märgitud järgmist:
Mereala planeering kalakasvanduse alasid ei määra, kuid toob välja eeldatavalt ebasoodsad alad
(nt riigikaitselised ja looduskaitsealad jt), sobimatud on ka madalad ja kinnisemad merealad.
Kalakasvanduses toetatakse kooskasutust vetika- ja karbikasvatusega (ökoloogilistel põhjustel)
ning tuuakse välja, et kalakasvandus võib toimuda vaid kompenseerivate meetmete rakendamisel.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb jätkuvat koostööd teha erinevate ametkondadega, et tagada
teiste oluliste merenduse valdkondade toimimine ja turvalisus: nt Transpordiametiga laevaliikluse
tagamiseks, maardlatega Maa-ametiga jne. Kultuuriliste mõjude osas on oluline kalakasvanduste
kavandamine koostöö Muinsuskaitseametiga, mis toetab vrakkide hea seisundi tagamist ja
säilimiseks sobiva veekvaliteedi hoidmist.
Planeeringuga seatud tingimused korrigeerivad valdavalt riik-arendaja suhteid (s.o suunised
ülevalt alla). Tingimused ei too üheselt välja, kuidas kaalutakse nt arendaja-praegune kasutaja /
huvigrupp suhteid, mistõttu otsuste langetamine ei pruugi olla tasakaalustatud. Arendaja-praegune
kasutaja suhe on nt kalurite ja vesiviljelejate huvide tasakaalustamine: planeeringulahenduse järgi
on otsustuse aluseks vaid koelmualad, mitte nt kooskõla leidmine kasutatavatel püügialadel
vesiviljeluseks sobiva ala määramisel. Kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul paiknevaid
väärtusi ja nendega seotud tegevusi (puhkamine, ettevõtlus), mistõttu vajalik võib olla KOV-i
kaasamine. Mõjuhindamine tegi seega ettepaneku kaaluda täiendavalt arendaja-praegune kasutaja
ja arendaja-KOV huvide tasakaalustamist loamenetluse tingimustes.
Planeeringu järgi on välistatud tuulikuparkide kaablikoridoride ja kalakasvanduste, kuid mitte
parkide endi ja kalakasvanduse kooskavandamine. Mõjuhindamine tegi ettepaneku kaaluda antud
kooskasutuse väljatoomist ka kalakasvandusi käsitlevas planeeringulahenduse peatükis. Kuna
mõlemal puhul on tegemist uute arenguvaldkondadega, on oluline riigi toetus kooskasutuse
reeglistiku ja praktikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Mõjuhindamine tegi ettepaneku lisada
kooskasutuse reeglite ja praktikate ning nende rakendamise väljatöötamise teema planeeringu
tegevuskavasse.
Karbi- ja vetikakasvatuse kohta märgitakse KSH aruandes, et mereala planeering ei määra ka
karbi- ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab arendamist tingimuste kaudu ning toob välja
looduslikult sobivaimad alad. Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem, ulatudes Läänemerest Soome
laheni ning hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe. Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad alad
jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände. Kasvatused on välistatud laevateedel, kaadamis- ja
ankrualadel, riigikaitseks kasutatavatele aladel, looduskaitselistel objektidel jm. Ülejäänud
merealadel võib karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega
ja kalakasvandustega).
26 Mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/ (külastus 25.03.2022) 27 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 (vt aruande ptk 4.4.1.3)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
23 / 76
Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga
alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeeringus on
toodud ka ülevaatlik skeemkaart karbi- ja vetikakasvatuste jaoks ebasobilikest aladest ning
suunised ja tingimused edasiseks arenduseks analoogselt kalakasvandusele (vt planeeringu
seletuskirja ptk 5.3.2).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava28 (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud
eesmärkidest ja nõuetest.
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (Joonis 7).
Joonis 7. Kavandatavate kalakasvatusalade paiknemine rannikuveekogumite suhtes
Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on tegemist veetüübiga IV (R4)29 – Läänesaarte avamere
rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2020. a
keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist
seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi
hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on
võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla
(klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE
(füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).30
28 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021.
https://envir.ee/media/2189/download (külastus 22.03.2022) 29 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 30 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
24 / 76
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Eeldatavalt lisab kavandatav kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa
välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumi
seisundile ja vastavus VMK eesmärkidele vastavalt veeseaduse nõuetele selgitatakse KMH käigus.
Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal (kavandatav Ala 2) kasutatakse
HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava
näitaja ja mereosa kohta.31
Muud strateegilised planeerimisdokumendid32
Kavandatav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva
arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlus-
aktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja
jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust
ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse
stabiilsus.
EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest
(nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike
alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse
edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse
piiramisele ja vähendamisele.
EL merestrateegia raamdirektiivi33 (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärk on säilitada või
saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada
riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma
merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.
Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala
seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava
meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.
Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks
Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks
põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete
juhtimisest merre.
Eesti merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Meetmekava ajakava kohaselt on meetme-
kava aruandluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg märts 2022.
Meetmete esialgse, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete, nimekirja alusel on
meetmekavas välja toodud mh olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamine.
Olemasolevate meetmete täiendamisettepanekutes on välja toodud: arendada edasi meedet
„Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, et
võimaldada mere vesiviljelust vältides toitainete koormuse suurenemist. Meetmekavaga seotud
kavandatavate uuringute esialgses nimekirjas on välja toodud meetmed: kalapüügiga,
meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega merest väljatoodud toitainete koguste põhine
31 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 32 TTJA eelhinnangu ptk 1.2 33 Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
25 / 76
toetusskeem ettevõtjatele ja sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire
miinimumnõuete paketi koostamine.
Eesti mereala strateegiakava alusel koostatakse mereala seisundihinnang, mis on üheks
alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203034 kohaselt on Eestis head
eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused
ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega
töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks
alaeesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude
jätkusuutliku majandamise.
Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke.
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala moodustati 27.12.1989 üldpindalaga
1 560 078 ha kolmes maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Biosfääri programmiala on
UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö
korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks35. Lääne-Eesti
Saarte biosfääriala programm 2021-2030 on koostamisel, kaasamiskoosolekud toimusid
2019. a. Eelneva programmi 2014-2020 kohaselt oli programmi üks eesmärk kestliku kalanduse
arendamine. Toetati projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui
elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja
taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse
hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise
ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelneva programmi 2014-2020 eesmärkidega.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2020+ üldiste arengusuundadega.
Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest
visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
- kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
- traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
- uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
- energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
- rohemajandus
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa valla arengukavas 2035+36 toodud üldiste arengu-
suundadega.
Hiiumaa visioonis 2035+ on välja toodud mh:
- keskkonnahoid – konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtlus- ning mitmekesine ja
looduslähedane külastuskeskkond; väärtustame ja arendame keskkonnasäästlikku ning -
teadlikku tarbimiskultuuri ja hoiame saare puhtana.
Majandusarengu valdkondlikes eesmärkides 2035+ on välja toodud mh:
- olemasolevad majandusvedurid (plasti-/elektroonikatööstus, metsatööstus, toiduainete-
tööstus) on jätkuvalt konkurentsivõimelised.
34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium 35 UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala 36 Hiiumaa valla arengukava 2035+. Vastu võetud 31.10.2018 Hiiumaa Vallavolikogu istungil, muudetud 19.11.2020
määrusega nr 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031 (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
26 / 76
- on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine,
põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus).
- käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus; taastuvenergeetika;
loomemajandus.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelnimetatud eesmärkidega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
27 / 76
4. Seonduvad varasemad uuringud
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019
Kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomu tõttu on asjakohane käesoleva KMH läbiviimisel
käsitleda järgnevaid varasemaid uuringuid:
- Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus (Eesti Maaülikool. Leho Luigujõe ja Ainārs
Auniņš, 2016);
- Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel (Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Leho Luigujõe, 2018).
ja Eesti mereala planeeringu raames koostatud uuringuid37:
- Kalakasvatuseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal (EMÜ Veterinaariameditsiini ja
loomakasvatuse Instituut, 2016);
- Selgrootute ja vetikate kasvatamiseks sobivate alade väljaselgitamine (Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut, 2016);
- Jääolude analüüs ja kaartide koostamine (Koostati jää esinemise tõenäosuse kaart ja jääkatte
kestvuse kaart, 2010/2011. a alusel kõige raskema stsenaariumi (worst case scenario) kaart,
rüside esinemise tõenäosuse kaart jm) (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016);
- Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate
kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele
(MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016);
- Lindude peatumisalade analüüs (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019);
- Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang (MTÜ ProMare, 2019);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel (Poliitikauuringute
Keskus Praxis, 2017);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine
ökosüsteemiteenustega (Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja
OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019);
- PlanWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne (Tartu Ülikool RAKE ja OÜ
Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019
Eelnimetatud uuringute tulemusi on käsitletud KMH programmi ptk-s 5 ja 6.1.
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-
Eestis (2021)
2021. a koostatud Lääne-Eesti rannikupiirkonna vesiviljelusuuringu eesmärk on võimaldada Lääne-
Eesti omavalitsustel, keskvalitsusasutustel ja ettevõtetel/investoritel saada neutraalne faktipõhine
ülevaade piirkondlikust vesiviljeluse ja ringmajanduse potentsiaalist.38
Uuringu aruandes on käsitletud järgmisi teemasid:
37 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud (külastus 25.03.2022)
38 Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus (külastus 25.03.2022) on avaldatud uuringu kokkuvõtte eesti
keeles ning uuringu aruanne inglise keeles (koostaja Aquaconsulting Senstad koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga.
30.06.2021)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
28 / 76
- Kalakasvanduste rajamine maismaal, rannikumeres ja avamerel.
- Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, mille abil kasvatatud biomassist tekkinud jäätmed
kogutakse kokku ja kasutatakse ära.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldamaks kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist.
- Ainevoogude analüüs, mis näitab, kuidas multitroofne vesiviljeluse platvorm võiks võimaldada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist piirkonnas.
- Soovitused Lääne-Eesti omavalitsustele ja keskvalitsusele, kuidas paremini soodustada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist.
- Soovitused, kuidas paremini lõimida avaliku sektori ja erasektori tegevused kohalikul tasandil
ja rahvusvaheliselt.
Põhjalik kokkuvõte uuringu tulemustest:39
- Tingimused vikerforellide kasvatamiseks avatud sumpades on väga head, sesoonne
temperatuuri muutlikus on optimaalne ja forellid saavutavad turusuuruse juba 60 nädalase
kasvuperioodi jooksul.
- Vikerforellide tootmiskulud on võrreldavad Norras leitud kulutasemega.
- Uute kalasöötade kasutamine võimaldab toitainete emissioonid viia allapoole veeseaduse
norme (50 grammi lämmastikku (N) ja 7 grammi fosforit (P) toodetud kala kg kohta).
- Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks piirkonnas maismaal kasvatada 10 000 tonni kala
aastas, avamerel võiks lahtistes sumpades kasvatada 20 000 tonni kala ning uutes poolsuletud
ujuvsumpades 10 000 tonni kala.
- Kui kalakasvatustes kasutatakse mehaanilisi puhastusfiltreid, on võimalik vähendada toitainete
emissiooni veelgi.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldab kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist praktiliselt 100%.
- Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad kalakasvatuse heitveest välja filtreerida sisuliselt
kogu orgaanilise heljumi, mille tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid. Täpne
karbipopulatsiooni filtreerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Makrovetikad (Ulva intestinalis) on võimelised sellises integreeritud kasvatuses veesambast
assimileerima väga suure osa lahustunud toitainetest. Täpne vetikapopulatsiooni toitainete
assimileerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Integreeritud vesiviljeluslahendused võimaldavad vähendada lämmastiku- ja fosforivooge 60%
ja 90% ulatuses võrreldes veeseaduses sätestatud praeguste piirmääradega.
Ringmajanduse mõju avaldub järgnevalt:
- Avamere sumbakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (175 miljon eurot).
- Uute poolsuletud ujuvsumpade ja maismaal toimivate kalakasvatuste loomine toob kaasa
umbes 250 töökoha loomise (200 miljon eurot).
- Integreeritud vesiviljeluslahenduste loomine toob kaasa 175 töökoha loomise.
Need hinnangud hõlmavad ka kõiki vajalikke maismaal osutatavaid teenuseid, mis on seotud
kalade, rannakarbi ja vetikate transpordi, teenuste, saagikoristuse ja töötlemisega.
39 Eesti keelne kokkuvõte uuringu tulemustest:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/31921618/Saarte+vesiviljeluse+aruande+eestikeelne+kokkuv%C3%B5te.pdf
/1422eb07-7a8a-44e4-b597-7265c8910b95 (külastus 25.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
29 / 76
Riskid ja edutegurid:
- Oluline on mereplaneerinuga määratleda spetsiaalsed vesiviljelusvööndid, kus igal asukohal või
tsooniti on kindlaksmääratud aastane jäätmevoogude kvoot, et motiveerida ettevõtjaid
tegutsema, kuna peamised taustatingimused on selged.
- Tootjad teavad, kui suurt saagikust on eri piirkondades oodata ning milline on nende tegevuste
keskkonnamõju.
- Investorid ja keskkonna eest seisvad ametkonnad saavad analüüsida, millist kasvatus-
tehnoloogiat ja -mõõtmeid eri piirkondades kasutada.
- Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused ühendaks oma jõud piirkonna kõrgkoolidega, et
luua mere katsejaam, milles läbi viidud tegevuste kaudu on võimalik nõustada kalakasvatuste
ja teiste vesiviljelusalgatuste ettevõtete töötajaid võimaldamaks kestlikku mereressursside
kasutamist. Sellises keskuses koguneksid teadmised aja jooksul ja oleksid kõigile osapooltele
kättesaadavad.
- Üks tähtsamaid algatusi on motiveerida noorkalade farmide rajamist ja laiendamist maismaal.
Ilma selleta ei ole ei võimalik arendada avamere kasvatusi40.
Kalakasvatuseks sobiv asukoht
Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolne mereala sobib nii kalakasvatuseks kui ka muu vesiviljeluse
arendamiseks. Merekasvatused (lahtised ja poolkinnised sumbad) peaksid ideaalselt paiknema
seal, kus merepõhja sügavus on vähemalt 20 m. Poolkinniseid sumpasid ei saa paigaldada
kohtadesse, kus lainekõrgus ületab 2 m. Traditsiooniliste sumpade puhul lainetus nii suurt rolli ei
mängi. Mõlemad platvormid peaksid olema kaitstud triiviva jää eest. Maismaal asuvad
kalakasvatused peaks paiknema piirkondades, kus kaugus mereni ning kõrguste vahe merepinnaga
on väike.
Ringmajandus Lääne-Eesti rannikuvööndis
Tänapäeval on suur hulk väiksemaid ettevõtteid, kes on seotud mereandide sektoriga, nii otseselt
kui ka kaudselt. See hõlmab igat liiki teenuseid, hooldust, vedusid laevatehastele, kalandus-
ettevõtetele, töötlemisettevõtetele, lisandväärtuse andmist merekarpidele, kilule, räimele. Samuti
imporditakse lõhekala Soomest ja Rootsist, millele samuti lisatakse kohapeal lisandväärtust.
Selliseid tarneahela komponente peaks kindlasti olema võimalik integreerida antud uuringu
aruande vesiviljelusanalüüsi ideedega ja enamik vajalikke teenuseid on täna piirkonnas juba
olemas. Tõenäoliselt on vaja uut kaasaegset tehnoloogiat eluskala transportimiseks ning vikerforelli
töötlemisliini.
Tugevused ja nõrkused
Integreeritud vesiviljeluslahendused (kala-, karbi- ja vetikakasvatused) võimaldavad suurema osa
toitainete emissioonist ringlusest välja viia ning selle kaudu võimaldama kalakasvatuse lubade
väljaandmist. Selline lähenemine on väga huvitav ka teiste piirkondade, Soome, Rootsi, Poola ja
Taani jaoks. Suurimaks riskiks on asjaolu, et nii suurt installatsiooni ei ole tänini veel katsetatud
rannakarpide ja makrovetikatega. Olulisemateks väljakutseks on tagada vetikamasside hõljumine
veesambas ja samal ajal võimaldada hea valguse ligipääs vetikani, et fotosüntees saaks toimuda.
Teine riskielement on seotud sellega, kuidas võimaldada rannakarbil välja filtreerida suurema osa
hõljuvatest orgaanilistest ainetest, ilma et see ei settiks sumba põhja.
40 Arendaja täpsustus: „kodumaise noorkala baasil“. Selgituseks: „Väljast noorkala sisse ostes on siiski võimalik
kalakasvandusi rajada“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
30 / 76
Haridus, ekspertiis, mere eksperimentaaljaam
Uuringus on soovitatud, et omavalitsused algataksid piirkonnas nii praktilise kui ka akadeemilise
vesiviljelusalase koolituse. Sellise initsiatiivi kaudu loodav mere katsejaam võiks olla ühenduslüliks
ülikoolide ja vesiviljelussektori vahel.
Oluline on luua:
- kalade tervise seiresüsteem;
- lihtsalt ligipääsetav seireandmestik meres ja eri kasvatusplatvormidel mõõdetud erinevate
veeparameetrite kohta;
- toiduohutuse parameetrite register;
- haridusalased vahetusprogrammid Helsingi, Göteborgi, Stokholmi, Bergeni, Tromsøga.
Kokkuvõte:
- Lääne-Eesti tingimused on vikerforellide kasvatamiseks meres head ning saavutatavad on
Norrale võrdsed kasvumustrid, ellujäämus ja tootmiskulud.
- Oluline on, et avalik sektor annaks selged juhised spetsiaalsete kasvatusvööndite ja
määratletud jäätmevoogude kvootide osas.
- Avalik sektor peab soosima spetsiaalsete lubade andmise 2-3 suurele noorkala jaamale,
vastasel juhul ei ole kasvatuspotentsiaali laiendamine võimalik.
- On soovitatav, et usaldusväärsed tooted (kalasööt, vaktsiinid, mari ja tehnilised vahendid)
oleksid esimese 1-3 aasta jooksul tagatud väliste allikate kaudu.
- Samuti on soovitatud, et valdkonnaga tegelevatele ametkondadele eraldataks piisavad
vahendid tehnilise arengu jälgimiseks, eriti vee- ja jäätmekäitlussektoris. Samuti tuleks seada
prioriteediks teadmiste hankimine uusimate kalavaktsiinide, kalatervishoiu uudiste, uute
kalakasvatusplatvormide ja kasvatajate kogemuste kohta.
- Esimene eesmärk võiks olla 2-5 kalakasvanduse arendamine järgmise 5 aasta jooksul,
soovitatavalt mõni koos muude vesiviljelusalgatustega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
31 / 76
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Looduskeskkond
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad
Merepõhja geoloogiat on kaardistatud EMODnet projekti raames41. Koondatavad andmestik ja
kaardid sisaldavad teavet merepõhja kohta: merepõhja substraat ja selle settimismäär; merepõhja
geoloogia (aluspõhja kivimite ja Kvaternaari setete litoloogia ja üksuste vanus); geoloogilised
sündmused ja nende tõenäosus ning merepõhja maavarad. Rannikute kohta on esitatud
rannikualade tüübid ja andmed sealsete protsesside kohta, nende erosiooni ja akumulatsiooni
kiirused. Käsitletavate piirkondade (Ala 1 ja Ala 2) kohta on info vähene.
Ala 1 ja selle lähiala
Merepõhjareljeef on ebatasane. Enamus alast on 10 m sügavune, ala ida- ja lõunaosas on sügavus
1,8-3,8 m (Joonis 8). Sügavus suureneb põhja suunas. Alast lõunas on sügavus 5 ja põhjas 10 m.
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist.
Vahetult lõunas ülem-ordoviitsiumi lubjakivi.
Ala 2 ja selle lähiala
Merepõhjasügavus on alal 25-29 m, lõunaosas 23,7 m (Joonis 8). Sügavus suureneb kirde suunas.
Alast 1 km kaugusel kagus on sügavus 20 m ja kirdes 35 m. Piirkonnas levib viirsavi, liivakas muda,
muda ja mudane liiv. Vahetult lõunas levib moreen. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi
lubjakivist. Ligikaudu 1 km kaugusel lõunas paikneb ülem-ordoviitsiumi lubjakivi ja 4 ca km
kaugusel põhjas moodustab alupõhja alamkambriumi (Terra-Neuve) sinisavi.
Joonis 8. Samasügavusjooned Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas42
41 EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide
koostamine http://www.emodnet-geology.eu/ (külastus 28.03.2022) 42 Maa-ameti geoportaal (külastus 28.03.2022)
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
32 / 76
Lähim liiva uuringuala asub Alast 2 ca 10 km kaugusel edelas (ehitusliiva prognoosvarud 33 986
tuh m3, Kõpu II üldgeoloogiline uurimistöö). Ligikaudu 15 km kaugusel läänes asub Hiiumadala
maardla AS-i Tallinna sadam poolt taotletav ehitusliiva mäeeraldis (3995 tuh m3, täiteliiv 2665 m3,
registrikaart nr 40).
5.1.2. Klimaatilised tingimused43
Tuul
Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrg-
rõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse
tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi
ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna
ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud
ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega
päevade esinemisega on periood maist augustini.
Läänemere otsene mõju tuultele piirdub peamiselt saarte ja rannikualadega (u 10 km rannikust
mere suunas ja 20 km lai vöönd sisemaa suunas). Rannikualadel esineb sisemaaga võrreldes peale
suurema tuule kiiruse ka rohkem tuuleiile ning esinevad briisid. Briiside ehk maa- ja meretuulte
esinemise tõttu on rannikul tuule suund tihti sisemaal puhuvast tuulest erinev.
Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 150 m kõrgusel 8,5-9 m/s,
puhangud üle 30 m/s. Väinamere tuuled on saarte ning mandri tõttu tugevalt varjutatud, aasta
keskmine tuule kiirus jääb alla 8 m/s, kuid puhangud võivad siiski küündida üle 29 m/s. Avamerel
ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas, aga rannikulähedases
üleminekuvööndis on mere kohal tormipäevi 10-20.
Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub
Ristnal. Ristna rannikujaama andmetel oli aastatel 2004-2021 tuule keskmine kiirus 3,2 m/s ja
tunni maksimum tuule kiirus keskmiselt 7,0 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud
võrdlemisi varieeruv, muutudes 2,7 m/s (2018) kuni 3,7 m/s (2008 ja 2011). Tunni maksimum
tuule kiirus oli kuni 29,7 m/s (2005 jaanuaris)44,45.
Joonis 9. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Ristna rannikujaamas aastatel 2006-2020
43 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 44 Riigi Ilmateenistus (külastus 17.03.2022) 45 Keskkonnaagentuur (külastus 17.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
33 / 76
Lainetus ja hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1-2 m,
avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5-6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks
hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10-20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja
sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib
esineda hoovuseid kiirusega 40-50 cm/s.
Vee temperatuur ja soolsus
Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt
liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas
kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui
ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides. Läänemere
veevahetus ookeaniga on piiratud, kuna toimub vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu.
Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus ja augustiks. Vaiksete
ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda, kuid
tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit
veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja
jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused
rannikule taas soojemat.
Kõige külmemal kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (<10°C). Kõige
soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne
(>18°C), vt Joonis 10. Võttes arvesse keskmisi temperatuure kõige soojemal kuul (pinnakihi puhul
august, põhjakihi puhul september) ja kõige külmemal kuul (märts).
Joonis 10. Väljavõte kalade vesiviljelusalade juhise kaardikihi „Veetemperatuuri
optimus“ vaatest Hiiumaa piirkonnas46
46 Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
34 / 76
Heltermaal KAUR ilmateenistuse rannikujaamas 2005-2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on
juuli keskmine temperatuur 21°C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi
suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee
temperatuur 0°C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5°C.47
Jääolud
Jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve
karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve
karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk48.
Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt
pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel
talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa
läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on nt Väinameri jääga kaetud 50% ajast
(15. detsember kuni 1. mai), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%.49
Joonis 11. Väljavõte jääkaardist50 Hiiumaa piirkonnas
Lähtudes eeltoodust ning piirkonna jääkaardist (Joonis 11) võib järeldada, et kavandatav Ala 1
jääb potentsiaalselt jää esinemise piirkonda ning sellest lähtuvalt tuleb kalakasvanduste
kavandamisel arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele
vastupidavad või teisaldatavad.
5.1.3. Merevee kvaliteet51
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (vt ptk 3.3 Joonis 7). Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline
seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit
näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu
põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja
piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a),
47 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 48 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 49 Mereala planeeringu alusuuring: Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 50 Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/ (väljavõte tehtud perioodi 01.02-17.02.2021 kohta) 51 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
35 / 76
Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis-
keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).52
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Merealade, mis jäävad rannikuvee tsoonist väljapoole, seisundit hinnatakse vastavalt EL
Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11
mereala Hea Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise
indikaatoreid. Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme.
Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine
merekeskkonda. HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete
kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende
vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse alad asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini
alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 t ja
fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku (Nüld) osas
1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.53
Toitainete heitkoguste ülemmäärad ehk NIC (national input ceilings) on välja töötatud Läänemere
osade kaupa (Tabel 4).
Tabel 4. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile Läänemere osade kaupa54
Botnia laht
Botnia meri
Läänemere avaosa
Soome laht
Liivi laht
Taani väinad
Kattegat
Fosfor 0 0 9 225 185 0 0
Lämmastik 113 404 1 478 11 334 13 099 22 24
Läänemere valgala iseloomust (asub sademerohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja
hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 a)
tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab
inimtegevus. Eutrofeerumise ilminguteks on rida lihtsaid ja keerulisi sümptomeid nii üksikute
ökosüsteemi komponentide kaupa kui kogu ökosüsteemi tasemel, mille hulka kuuluvad nii
inimühiskonnale positiivsed (suur sekundaarne produktsioon k.a planktonitoiduliste kalade
biomass) kui ka arvukalt negatiivseid (suurenenud esmane produktsioon – vetikaõitsengud,
hapnikuvaegus põhjalähedastes veekihtides, liigilise mitmekesisuse vaesumine jne) nähtusi.
Eesti mereala eutrofeerumise seisundit on komplektselt hinnatud viimati seoses MSRD järgse
aruandlusega. Merevee toiteainete kontsentratsioonidest hinnati lämmastiku ja fosforiühendite
indikaatoreid. Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja
kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises,
halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere
avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis.
Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate
merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade
puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel.
Eutrofeerumise koondhinnang saadi agregeerides üksikute indikaatorite hindamistulemused
vastavalt metoodikale mida kasutatakse ka HELCOM HOLAS eutrofeerumist puudutava aruande
koostamisel. Koondhinnangu järgi jaguneb Eesti mereala „väga halva“, „halva“ ja „kesise“
seisundiklassi vahel, kus domineerib „halb“ seisundiklass (Joonis 12).
52 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 53 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019 54 Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan
2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
36 / 76
Joonis 12. Väljavõte Eesti mereala planeeringu KSH aruandest (Joonis 4.1.5-6:
Eutrofeerumise seisundi üldhinnang, seisuga 2017)
Merevee kvaliteedi kontrollimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire all-
programm, millega on hõlmatud: rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja
kaugseire. Eesti avamereala on Läänemere seire- ja hindamisstrateegia kohaselt jaotatud Soome
lahe, Liivi lahe ning Läänemere avaosaks (koosneb kahest hindamisüksusest – Ida-Gotlandi bassein
ja Läänemere põhjaosa). Rannikuveekogumis Hiiu madala rannikuvesi tehakse ülevaate seiret üks
kord 6 aasta jooksul. Lehtma ülevaateseire KKR kood SJA8140000, Soela väinas Kalana ülevaate-
seire SJA978800055.
5.1.4. Natura 2000 alad56
Kavandatava Ala 1 piirkonda jäävad järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 13):
- Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere loodusala (EE0040002) 275 m kaugusel;
- Tareste loodusala (EE0040124) ca 5 km kaugusel.
Kavandatavale Ala 2 lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on (Joonis 13):
- Hiiu madala loodusala (EE0040129) ca 2,5 km kaugusel;
- Kõrgesaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala
(EE0040122) ca 6 km kaugusel;
- Paope loodusala (EE0040129) ca 7 km kaugusel.
55 Lisa 5 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi
seire näitajad ja seiresagedused 56 Käesoleva peatüki koostamise aluseks on KMH algatamisotsuse lisas esitatud Natura eelhindamine (vt Lisa 1)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
37 / 76
Joonis 13. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas asuvad Natura 2000 linnu- ja
loodusalad. Allikas: EELIS, märts 2022
Alade iseloomustus:
Väinamere linnuala maismaa üldpindala on 48 720,6 ha ja veeosa üldpindala on 223 995 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rudi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e
suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp
(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),
tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala maismaa pindala on 44 214,9 ha ning mereosa pindala on 209 242,7 ha.
Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),
jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
38 / 76
(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede
kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk
(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-
linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas
(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luhapisitigu
(Vertigo geyeri).
Tareste loodusala maismaa pindala on 204,5 ha ja veeosa pindala on 250,4 ha. Loodusdirektiivi
lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), ranniku-
lõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad
(1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited
(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*).
Hiiu madala loodusala veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav
elupaigatüüp on karid (1170).
Kõrgessaare-Mudaste linnuala maismaa pindala on 1879,3 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615
Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt soopart e. pahlsaba-
part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir
(Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kõrgessaare-Mudaste loodusala maismaa pindala on 1261,8 ha ja veeosa pindala on
1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud
(5130), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230)
ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).
Paope loodusala maismaa pindala on 634 ha ja veeosa pindala on 1609,3 ha. I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad
(3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad –
6210*), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad
loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse,
on euroopa naarits (Mustela lutreola*).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
39 / 76
Keskkonnaametilt laekus käesoleva KMH programmi avalikustamisel teave (vt ptk 8.4 Tabel 8), et
taotletavate kalakasvatuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on kavandamisel Natura 2000 Põhja-Hiiumaa
linnuala (Joonis 14). Kavandatava linnuala suurus on 576,8 km2 ning see kattub osaliselt Hiiu
madala hoiualaga (45,08 km2). Liigid, keda nimetatud alal on 2000-2021 läbiviidud uuringute
käigus loendatud, on järgmised: aul (Clangula hyemalis), kirjuhahk (Polysticta stelleri), hahk
(Somateria mollissima), väikekoskel (Mergellus albellus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca).57
Joonis 14. Kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala. Allikas: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
2022
Kavandatav Ala 1 jääb kavandatavale linnualale ning Ala 2 piirneb kavandatava linnualaga.
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid58
5.1.5.1. Kaitsealad ja hoiualad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitse- ja hoiualad (Joonis 15):
57 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega
linnualade uuendamine“ 58 https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view (külastus 03.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
40 / 76
Joonis 15. Kavandatava kalakasvatuse lähialas asuvad kaitstavad loodusobjektid59
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), mille kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere
loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest (vt ptk 5.1.4).
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata),
piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi
(Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser
anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea- vardi (Aythya ferina), tuttvardi
(Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula),
mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus),
välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus
grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus),
tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra),
väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana),
naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons),
räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri
(Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus) elupaikade kaitse;
Hoiuala kaitse-eesmärk on ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -
veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja
liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede
59 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis
I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
41 / 76
(4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra
lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis),
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka
(Encalypta mutica) elupaikade kaitse.
Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mille kaitse-eesmärk on sama, mis Hiiu madala loodusalal
(vt ptk 5.1.4).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), mille kaitse-eesmärkidest ei ole hõlmatud
Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on järgmised
Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid: nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris),
rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb
maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud
lahtede ja vahetu ranniku-alaga.
Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala
kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4) kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning
kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele
(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis
atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-
sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris)
elupaigad.
Paope looduskaitseala (KLO1000281), mille kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope
loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused
(6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad
loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*)
ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline
hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
5.1.5.2. Kaitstavad liigid ja nende püsielupaigad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitstavate liikide elupaigad ja püsielupaigad
(PEP, vt Joonis 15):
II kaitsekategooria:
- Viigerhüljes (Phoca hispida, KLO9123890) – Alast 1 ca 6,7 km kaugusel asub liigi elupaik ning
ca 8,5 km kaugusel asub Kadakalaiu viigerhülge PEP (KLO3000099). Ka Väinamere loodusala
ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on viigerhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
- Väikeluik (KLO9121505) – elupaik ca 4,7 km kaugusel Alast 1.
- Kirjuhahk (KLO9121475) – elupaik ca 4,0 km kaugusel Alast 2.
III kaitsekategooria:
- Hallhüljes (Halichoerus grypus, KLO9101787) – Alast 1 ca 2,7 km kaugusel Selgrahu
hallhülge püsielupaik (KLO3000095) ning ca 3,8 km kaugusel liigi elupaik. Ca 12,5 km
kaugusel asub Pujuderahu hallhülge PEP (KLO3000096). Ka Väinamere loodusala ja hoiuala
üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
42 / 76
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad60
Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi
(92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis
koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks mere-
põhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a
teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate
elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Joonis 16 kohaselt jäävad
mõlemad kavandatavad kalakasvatuse alad piirkonda, kus esineb liivamadalale vastav merepõhi.
Joonis 16. Väljavõte Hiiu merealade maakonnaplaneeringu KSH aruandest (Joonis 5.4)
– Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ
EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning
vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa
ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV –
vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised)61.
EL Komisjoni otsus 2017/848 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja
elupaikade põhitüübid. 2018. a on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja
elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka
eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine.
60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 61 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
43 / 76
Mõlema ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas
spetsiaalsed uuringud. Aladel ega nende läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire
alasid. Seetõttu pole piirkonnas põhjaelustikku seiratud ka riikliku keskkonnaseire raames.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et Ala 1 lääneserv
võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa
elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid
(1170). elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse vastava uuringu käigus (vt ptk 6.1) ning
elupaikade tuvastamisel hinnatakse neile mõju KMH aruande koostamisel.
5.1.7. Kalastik62
Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres
elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m)
rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa
kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad
liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba >5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja
Läänemere lestale (Joonis 17).
Alljärgnevalt jooniselt (Joonis 17) on näha, et Ala 1 jääb kalastiku jaoks tundlikule alale. Ala 2 jääb
kalastiku jaoks tundlikust alast väljapoole.
Joonis 17. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Potentsiaalsed
koelmualad – kalastiku jaoks tundlikud alad
Põhjalikuma ülevaate räime, Läänemere lesta, ahvena, koha, lesta, kilu, tursa ja Euroopa lesta
võimalikest koelmualadest annab Eesti mereala planeeringu KSH aruanne (vt aruande ptk 4.2.1 ja
joonised 4.2.1-1 kuni 4.2.1-8).
TTJA koostatud eelhinnangu (vt Lisa 1) kohaselt viis TÜ Mereinstituut 2008. a läbi seireuuringu,
mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala,
kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine.
62 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Ala 2 Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
44 / 76
Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese
mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja
ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja ja Paope lahe vahelisel alal on ajalooliselt
paiknenud merisiia koelmualad, praegune koelmute seisund on teadmata. Kuna kalad levivad kogu
mereala ulatuses, siis mõju kalastikule ei saa välistada.
Keskkonnaameti on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et kalastiku
poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta
tagusesse aega, Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Seega tuleb teostada
kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord.
KMH aruandes on vajalik on hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning vajadusel
määratleda leevendusmeetmed.
5.1.8. Linnustik63
Mereala linnustiku andmed on koondatud Eesti mereala planeeringu alusuuringuna tehtud
linnustiku uuringutesse64,65. Kavandatavad kalakasvandusalad ei jää lindude jaoks olulistesse
rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad kavandatavad kalakasvanduse alad 2019. a linnustiku
uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal66 (Joonis 18).
Joonis 18. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest (Linnustiku uuring
EOÜ, 2019), lilla – oluline veelindude sügisrände suund; hall – maismaalindude
tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal; helelilla – linnustiku sensitiivne ala; keskmine
lilla – veeliiklusalad
Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad tänaste teadmiste põhjal kõige
olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele.
Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide
(tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku
63 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 64 Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) 65 eesti_mereala_lindude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf (rahandusministeerium.ee) 66 Vt Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 (Joonis 109, lk 90)
Oluline veelindude sügisrände suund
Maismaalindude tähtsamad
rändekoridorid Eesti merealal
Ala 2
Linnustiku sensitiivne ala Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
45 / 76
mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Vesiviljelus ei ole linnustikule sensitiivsel
alal nimetatud kui välistatud tegevus.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab
75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200.
Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti
mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus67.
Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-novembrini.
Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi.
Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on
parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki68.
5.1.9. Hülged69
Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate
lesilate ja merepiirkondadega. Liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et hallhüljes
kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel
määral Väinameres. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga
(hallhülge püsielupaigad, vt ptk 5.1.5.2). Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse
muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Hallhüljes on väga
kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab
seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See
asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvatuste planeerimisel kuid seda võtmes,
et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib
tegevust segada.
Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti
rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel
harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Selle alusel on HELCOM eraldanud viigerhülge
lõunapoolsed, Eesti merealadega seotud asurkonnad (Eesti lääneranniku veealad, Soome laht ja
Ahvenamaa-Turu saarestik) üheks korralduslikus üksuseks, millele kohalduvad mh liigi hea
seisundi sihid. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal
perioodil loomade peamised puhkealad ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel
esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks
vältimatut merejääd mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Elupaikade kasutuse
iseloomu selgitamiseks on kasutatud telemeetriat.70
Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud
hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul
hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole71. Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit
mõjutavatest olulisematest inimtekkelistest teguritest võib välja tuua tundlikkuse keskkonna-
reostuse suhtes, hukkumise kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimise sigimisaladel. Viiger-
hüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud sigimisedukusele. Talvedel,
mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi ei ole liigil võimalik edukalt sigida. Eeskätt viigerhülge kui
ohustatuma ning tundlikuma liigi puhul on oluline vältida antropogeensete tegurite lisamõju teket.72
Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangu (MTÜ ProMare, 2019) kohaselt on vesiviljeluse
piirkonnad avamerel hüljestele potentsiaalselt madala häiringutasemega ning nende asukohad ei
67 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega
kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest 68 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne 69 Eesti mereala planeeringu alusuuring: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019 70 Vt täpsemalt Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangut (2019) ning Eesti mereala planeeringu KSH aruande ptk 4.2.3 71 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019 72 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
46 / 76
ole nt viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Ala 1 piirkonnas esineb 3-4 viigerhüljest
5x5 km ruudu kohta ning Ala 2 piirkonnas 1 viigerhüljes (Joonis 19).
Joonis 19. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Viigerhüljeste
rändealad (hüljeste arv 5x5 km ruudu kohta)
Oluline on aga asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad
vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade
kõrgendatud huviga. Kavandatavate sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel ja
hüljestele ohutu..
Kultuuripärand
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (seisuga 25.03.2022) kohaselt asuvad lähimad
veealused kultuuripärandi objektid kavandatavast kalakasvatusalast Ala 1 üle 5 km kaugusel.
Alale 2 lähimad teadaolevad veealused kultuuripärandi objektid (arheoloogiamälestised) on
järgmised (vt Joonis 20):
- Priki Aid vrakk (reg nr 27877). Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 1863. a suvel
tugeva tormi ajal uppunud kaubalaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ligikaudu 35 m sügavusel.
Veealuse mälestise seisukorda on 03.08.2012 hinnatud heaks. Mälestis asub Alast 2 ca 4,5
km kaugusel loodes.
- Laevavrakk nr 30737. Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 2013. a avastatud ja
tõenäoliselt 18. saj lõpus/19. saj-l uppunud kaubapurjelaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ja ca
10 miili Kõpu poolsaarest põhjas. Sügavus leiukohal on 33-36 m. Veealuse mälestise
seisukorda on Muinsuskaitseamet 2014. a teostatud tööde käigus hinnanud stabiilseks –
Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mälestis asub
Alast 2 ca 5,3 km kaugusel loodes.
Veealustele mälestistele on kehtestatud ka kaitsevöönd.
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
47 / 76
Joonis 20. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
(seisuga 12.04.2022)
Sotsiaal-majanduslik keskkond
Kavandatavad kalakasvanduse alad asuvad rannikust, sh asustusest üle 4 km kaugusel. Ala 1
paikneb Kärdla linnast (lähim tiheasustusala) ca 4,5 km ning Lehtma sadamast ca 6 km kaugusel.
Ala 2 paikneb Kõrgessaare sadamast ca 9 km kaugusel.
Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere
alarajooni 29 ja ICES statistilisse ruutu 47H2.73 Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusala PV1
asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271 ja vesiviljelusala PV2 asub Eesti territoriaalvee
väikses püügiruudus 290. Väikesed püügiruudud 271 ja 290 on olulised rannapüügi piirkonnad.
Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse74 andmetel ei jää kavandatavad kalakasvatuse alad
traalpüügi piirkonda.
Ala 1 jääb vastavalt 7,2 t/a (joonisel tähistatud helesinise ruuduna) ja Ala 2 vastavalt 34,1 t/a
(joonisel tähistatud tumesinise ruuduna) rannapüügi alana tähistatud ruutu (vt Joonis 21).
Arvestades Ala 1 ja Ala 2 kauguseid rannikust (üle 4-6 km kaugusel), võib siiski eeldada, et
rannapüük ei toimu nii kaugel merealal ning seetõttu ei ole rannapüük kalakasvanduste rajamiseks
antud aladele välistavaks asjaoluks.
Maaeluministeeriumi andmetel75:
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab 3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi
saagist. 2019. a püüti püügiruudust 271 kaluri kalapüügiloa alusel 8,8 tonni kala, 2020. a
7,7 tonni kala ja 2021. a 10 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest
(keskmiselt 22% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 116,6 tonni kala, mis moodustab 14,4% kogu Hiiu maakonna 3 aasta
rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 290 kaluri kalapüügiloa alusel 32 tonni kala,
2020. a 36,4 tonni kala ja 2021. a 48,2 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist
moodustas lest (keskmiselt 45,5% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
73 LISA 2 (riigiteataja.ee) (külastus 25.03.2022) 74 http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (külastus 25.03.2022) 75 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1 TTJA-le
Laevavrakk nr 30737
Priki Aid vrakk
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
48 / 76
Joonis 21. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Rannapüük (2011-
2020 keskmine aastane kalasaak tonnides)
Merealade kohta koostatud planeeringute joonistelt (vt Joonis 1 ja Joonis 6) nähtub, et arendaja
taotletavad Ala 1 ja Ala 2 ei kattu ka muude aladega – rahvusvaheline laevatee, väikelaevade vee-
liiklusala, kaadamisalad, ankrualad, varjumisalad, riigikaitse objektid, kaitstavad loodusobjektid ja
kalastiku jaoks tundlikud alad ehk potentsiaalsed koelmualad sügavusega <5 m (v.a Ala 1 väikeses
ulatuses (vt Joonis 22), mis otseselt välistaks kalakasvanduse rajamise väljapakutud asukohtades.
Joonis 22. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas.
Kalakasvatust välistavad alad (02.2021 seisuga)
Ala 2
Ala 1
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
49 / 76
Kavandatav Ala 1 asub Kärdla lennuvälja lähiümbruses, kuid see ei välista otseselt kavandatava
tegevuse elluviimist. Lennuamet76 on oma 23.11.2020 kirjas nr 4.6-8/20/4901-2 TTJA-le märkinud,
et kogu kavandatava tegevuse käigus (sh kalade sumpa laskmisel kui ka sügisese väljavõtmisel)
on seetõttu oluline väldita lindude massilist toitumisrännet piirkonda. Täpsemad tingimused
kavandatava tegevuse elluviimiseks selguvad uuringute valmimisel ja KMH aruande koostamisel.
Transpordiamet on oma 08.07.2022 kirjas nr 7.2-4/22/13060-2 TTJA-le märkinud, et KMH raames
tuleb läbi viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju
veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed.
Piirkonna muud seonduvad tegevused
KMH läbiviimisel arvestatakse ka teiste piirkonnas asuvate ja kavandatavate tegevustega, millel
võib olla koosmõju kavandatava kalakasvatusega. Koosmõju võib olla nii positiivne (nt karbi- ja
vetikakasvanduste rajamine võib aidata vähendada Läänemere reostuskoormust), kui ka
negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse
osas). Mõju selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena.
Kavandatava tegevuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on esitatud järgmised hoonestusloa taotlused (HLT)
vesiviljeluse või tuuleenergeetika arendamiseks (Joonis 23 ja Joonis 24)77:
Ala 1:
- ca 950 m kaugusel Võirahu karbikasvatus (Agro Marine OÜ, hoonestusluba antud, ala
suurus 6 ha);
- ca 80 m kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 350 m kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022 HLT, ala suurus ca 100 ha);
- ca 10 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010,
meretuulepargi 1. ala suurusega 6400 ha).
Ala 2:
- ca 1 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 1,4 km kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022, ala suurus ca 100 ha);
- ca 8 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Ösel Offshore OÜ, HLT esitatud 28.02.2017,
vikerforell ja/või lõhe, ca 670 ha);
- ca 4,5 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010),
meretuulepargi 2. ala (7300 ha) ja ca 13 km kaugusel meretuulepargi 3. ala (3700 ha).
Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on
keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata
objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või
tegevusmahu andmed.
76 Alates 01.01.2021 Transpordiamet 77 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendus seisuga 10.10.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
50 / 76
Joonis 23. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas
Joonis 24. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
51 / 76
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Kalakasvanduse kavandamisel ja KMH läbiviimisel tuleb leida lahendused, mis ei halvenda Eestile
kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemere-
äärsetele riikidele. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava tegevuse elluviimisega
tõenäoliselt riigipiiriülest olulist negatiivset mõju ei kaasne. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
52 / 76
6. Ülevaade hindamismetoodikast ja vajalikest
uuringutest
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud
Arendaja korraldab uuringute lähteülesannete koostamise pädeva eksperdi poolt. Lähteülesannetes
määratakse uuringute täpne ulatus, metoodika ja uuritavad näitajad. Vajadusel kooskõlastatakse
lähteülesanne pädeva asutusega.
KMH aruande koostamiseks on vajalikud järgmised uuringud:
1. Veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid
Selgitamaks veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja
fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust.
Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seire-
süsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid
analüüse. Selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle
mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks
ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostada kalakasvanduse erinevate alternatiivsete
lahenduste korral.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala
rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh leida piirkonna teised olemasolevad ja
kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate
kalakasvanduste koormused.
Lähtuda keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh
vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire
nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada
aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi
toodetud kala kohta.
Vajadusel teha ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
2. Piirkonna veevahetustingimused
Selgitada piirkonna hüdrodünaamika (hoovused ja vee liikumise peamine suund) ja batümeetria
(sügavusmõõtmine). Uuring on vajalik, et täpsustada kalakasvanduse mõju vee kvaliteedile ning
seeläbi ka põhja- ja rannikukooslustele, sh elupaigatüüpidele ja kaitstavatele aladele.
3. Merepõhja setete omaduste uuring
Merepõhja setete omaduste uuring on otstarbekas ühildada kalakasvanduse projekteerimiseks
vajalike uuringutega (merepõhja ehitusgeoloogiline ja geotehniline uuring).
4. Heljumi tekke ja leviku modelleerimine
Teostada tuleb heljumi tekke ja leviku modelleerimine nii sumpade paigaldamise ja eemaldamise,
kui kasutamise etapis ja selle võrdlus looduslike protsessidega.
5. Merepõhja elustiku ja -taimestiku inventuur ja seisund
Kaardistada põhjakooslused Ala 1 ja Ala 2 alusel alal ja nende mõjualas asuvate madala mere
põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
53 / 76
6. Kalastiku uuring
Teostada kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord,
st liikide sesoonne esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-, läbirände või toitumisalana
erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus koguda andmeid arendusalade kalastiku kohta ning
saadud andmeid analüüsida võrrelduna varem kogutud andmetega teistelt avamere- ja
rannikualadelt. Töö tulemusel saab hinnata kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid ehituse ja
käituse ajal ning soovitada asjakohaseid leevendusmeetmeid.
7. Allveearheoloogiline uuring
Muinsuskaitseamet on oma 15.12.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1176-1 TTJA-le märkinud, et KMH käigus
tuleb määrata koormatava ala mõjuala ning seejärel viia läbi allveearheoloogiline uuring nii
taotletaval koormataval alal kui mõjualal (MuKS § 31 lg 3, § 32 lg 2, § 46 lg 6). Allveearheoloogilist
uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on
esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS
§ 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama MuKa-le uuringukava ja uuringuteatise,
pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS §-d 46-48). Uuringu tulemused on aluseks
veealusele kultuuripärandile mõjude hindamisel.
Hindamismetoodika kirjeldus
Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus (KeHJS) ja selle rakendusaktid. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud
nõudeid.
KMH läbiviimisel lähtutakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud asjakohastest
juhendmaterjalidest78. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse KMH alaseid teadmisi
ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid
õigusakte, varasemalt läbi viidud ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi (vt
ptk-d 4 ja 6.1).
KMH aruande koostamisel hinnatakse muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad
kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse KMH käigus tagajärgi (nt saasteainete
levik), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (setetes, veekvaliteedis jms). Oluline
on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (kalastik, hülged
jms) kontekstis.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.79
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas.
Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning
käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu.
See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja
jooksul.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist (vt ptk 7.2) ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.
78 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid (külastus 25.03.2022) 79 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
54 / 76
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
Eeldatavad mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja
kirjeldusest (vt ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5). Sellest tulenevalt on
võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need kalakasvatuse rajamise ja käitamisega seotud
tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Läänemeres Hiiumaa ranniku lähistel.
Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed (sumpade paigaldus ja eemaldamine) mõjuallikad:
• setete liikumine ankrute paigaldamisel (mõju veekvaliteedile ja mereelustikule);
• laevaliiklus ja selle müra (kaasneb sumpade paigaldamise ja eemaldamisega; võimalik
mõju linnustiku jaoks sensitiivsele alale).
Kasutusaegsed mõjuallikad:
• heide vette ja põhjasetetesse (tarbimata sööda ja heidete/jääkainete, surnud kalade,
ravimite/kemikaalide, settimine ja levik; võimalik mõju mere seisundile ja mereelustikule,
rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele);
• laevaliiklus ja selle müra (hooldus- ja söödapraamide liikumine);
• võimalikud avariiolukorrad ja lekked (nt söödapraamidelt);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega seotud riskid.
Mõjuala suurus
Teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete
kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik
kuni 3-4 km raadiuses.80
Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate
keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud KMH algatamisele eelnenud eelhindamise
raames.
Mõjuala täpsem ulatus selgub ptk-is 6.1 nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusel ning
seda kirjeldatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 2) ning tegevuse asukohast ei
ole siiski ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõne
naaberriigi territooriumile (vt ptk 5.5).
80 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) – Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158-171
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
55 / 76
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (vt ptk 5) ning mida kavandatav tegevus võib
mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu.
7.3.1. Looduskeskkond
Mõju merevee kvaliteedile
Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärk
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning
teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja
põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub
KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere
seisund ei muutuks sellest halvemaks.
KMH läbiviimisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest
pärineva saaste koormust ja leviku suunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või
avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu
keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist
võimalik vältida.81
Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesi-
viljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“
§ 4 lg 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt
7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kg toodetud kala
kohta. Kavandatava kalakasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused fosfori ja lämmastiku
koguheite kohta, mis on esitatud ptk-s 2.3. Arvestada tuleb ka määruse § 3 nõudega, mille kohaselt
ei tohi kasvandus halvendada veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale
kohaldatavaid keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Kasvanduse asukoha valikul tuleb
arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala seisundit ning muud vee- ja
maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi halvenemist ja tagada nende hea seisundi
säilimine või saavutamine.82
Kavandatavate alade piirkonnas ei ole täpseid uuringuid teostatud, mistõttu tuleb need läbi viia
käesoleva arenduse raames (vt ptk 6.1), et oleks võimalik hinnata kavandatava kalakasvanduse
poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust merevee kvaliteedile.
Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate
nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse
suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste
mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja -selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike
liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH raames teostatavate uuringute käigus
(vt ptk 6.1) määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja
kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja
HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kalakasvanduse ümber (sh
Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetika-
õitsengute tekked, hapnikupuudus, kalasööda jääkidest ja kalade väljaheidetest teekiva nn surnud
tsooni tekkimise võimalikkus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele.83 Samuti
hinnatakse võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju
81 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021 83 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
56 / 76
looduslikele toiduahelatele) ning võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh
antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks).
KMH aruande koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146
kehtestatud Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 määrtatud tingimustega (vt KMH
programmi ptk 3.2), sh hinnata kalakasvanduse rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise,
kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas.
Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutu ja
puhas meri. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kala-
sööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega.
Kui kalakasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.
Arendajal tuleb taotleda veeluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
- Tareste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse-
eesmärkidega kaetud rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille
(Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera
chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäpa
(Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis
militaris) elupaigad. Eelnimetatud liikide elutegevus on seotud maismaaga, kuhu tulenevalt
kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada.
Seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju eelnimetatud kaitse-eesmärkidele
ning KMH aruandes vajadus teemat käsitleda.
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste
loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused
liigid – nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja
tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on
roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja
vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste
hoiuala piirist ca 6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura
elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju
esinemist viidatud kaitse-eesmärkidele. Seega puudub vajadus teemat KMH aruandes
käsitleda.
- Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse-
eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning
kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus),
roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud
Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust
ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Kaitsealuste liikide elutegevus on
seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse
iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Eelnevale tuginedes
puudub tegevusel negatiivne mõju nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis
ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse-eesmärgiks ning puudub vajadus
teemat KMH aruandes käsitleda.
- Paope looduskaitseala ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala nende kaitse-eesmärkide osas, mis
ühtivad Paople loodusala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ning linnuala kaitseeesmärkidega,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
57 / 76
on hinnang antud Natura 2000 eelhindamise raames (vt KMH algatamise otsuse lisana
esitatud Eelhindamise ptk 3). Eelhindamise tulemusena leiti, et ei saa välistada kavandatava
tegevusega kaasnevat mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-
Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnualale, mistõttu tuleb läbi
viia Natura asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine viiakse läbi pärast ptk-s 6.1 nimetatud seonduvate uuringute
valmimist KMH aruande etapis.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine
ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus
rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates
rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder
(Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta
fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda
väita ei saa ja nende puhul tuleb hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile
liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
Kavandatava tegevuse mõju tuleb hinnata ka kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale (vt ptk
5.1.4).
Mõju kalastikule, linnustikule ja hüljestele
Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku
liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi.
See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta
seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas
tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib
mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kala-
kasvatuse asukohas. Kalastikule avalduva mõju väljaselgitamiseks viiakse läbi kalastiku uuring.
Kalakasvanduse mõju ca 300 m kaugusel asuvale Väinamere linnualale ja ka kaugemal asuvatel
linnualadel kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele tuleneb veekvaliteedi muutusest/
halvenemisest, mis mõjutab eeldatavasti veelindude toidubaasi. Linde mõjutab ka tihenev
laevaliiklus ja oht õlireostusele. TTJA on KMH algatamisotsuses (vt Lisa 1) märkinud, et mõju
hindamisel lindudele lähtuda olemasolevatest uuringutest ning kaaluda lindude rände kõrghooajal
töödele ajaliste piirangute seadmist, kui mõju ulatub lindude peatumispaikadeni. KMH aruande
koostamisel analüüsida, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast.
Eesti mereala planeeringu KSH aruande kohaselt ei ole vesiviljeluse arendamine avamerel
mereimetajate jaoks olulise mõjuga tegevus. Samas peab merre kalakasvanduste rajamisel
arvestama hallhüljeste võimaliku tekitatava kahjuga. Üldiselt on teada, et hallhülge näol on
tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära tulles saaki püüdma näiteks sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline kalakasvanduste planeerimisel – arvestada tuleb, et
need võivad loomi ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust
segada. Seega peab sumpade materjal olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
Kalakasvatuse mõju hüljestele võib tulla tihenevast laevaliiklusest ning mürast. KMH-s tuleb
analüüsida sumpade paigaldamise/eemaldamise ning kalade söötmisega seonduva laevaliikluse ja
kalakasvatuse tööga seotud mõju hüljestele.
KMH aruandes tuleb vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed, et ära hoida röövlindude ja
hüljeste hukkumine kaitsevõrku kinnijäämise tõttu.
Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ning elupaigatüüpidele
KMH raames teostatavate uuringute tulemusena selgitada võimalik mõju merepõhja taimestikule
ja loomastikule ning elupaigatüüpidele (vt ptk 6.1).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
58 / 76
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on
kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel,
toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja
transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele
tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Samalaadne mõju võib kaasneda ka
juhul, kui kasutatakse eraldi kalalaeva kalade realiseerimiseks kasvuhooaja lõpus. Ebameeldiva
lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna
jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kavandatava kalakasvatuse sumpadest ei ole eeldada õhusaaste teket. Eeldatavalt lisab
kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku,
kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Seega
puudub vajadus õhusaastet ja selle mõju KMH aruandes täpsemalt käsitleda.
Kalakasvatuses tekib omapärane „kalalõhn“. Samas ei teki tavapärase töö käigus ebameeldivaid
lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega, aga ka juhul, kui kasutatakse
kalalaeva. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad veesõidukid sõidavad piirkiirusega, võib
lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib
esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille
mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
Kavandatavas kalakasvatuses on müra teket eeldada peamiselt meretranspordist (personali,
kalade sööda ja kalade vedu). Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida
tekitavad pumbad ja sööda torud. Samas ei ole kalakasvatus tööstus, mis tekitaks tugevat müra.
Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena,
häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsiooni-
märkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii
laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele
sattumise tõenäosust84. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja
öösel (23.00-07.00) 40 dB.
Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine
ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele
piirkonnas on väheoluline.
Müra teket on eeldada samuti sumpade paigaldamise ja eemaldamise perioodil. Nimetatud
tegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni.
Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju
on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris.
Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha.
Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda
ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus
käsitleda müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes.
84 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
59 / 76
7.3.3. Kultuuripärand
Arvestades arheoloogiamälestiste kaugust kavandatava kalakasvanduse aladest (vt ptk 5.2), ei ole
põhjust eeldada olulist mõju kultuuripärandile kalakasvatuse rajamise ega opereerimise perioodil.
Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida
muinsuskaitseseaduse nõudeid. KMH aruandes tuleb analüüsida vee keemilise koostise muutuse
mõju ulatust praegu teada olevate või KMH raames läbiviidava allveearheoloogilise uuringu (vt ptk
6.1) käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast.
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus ei mõjutada elamuid.
KMH aruande koostamisel tuleb selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh koosmõjus
teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele (rekreatsioonialad,
supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.
Kuna piirkonda kavandatakse ka teisi kalakasvandusi (vt ptk 5.4), tuleb KMH aruande koostamisel
hinnata kalakasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel
määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks.
KMH-s tuleb käsitleda võimalikku koosmõju kaadamisalade ja laevateedega. KMH raames tuleb läbi
viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnata kalakasvandusega seotud laevaliikluse mõju
piirkonna laevaliiklusele ning vajadusel määrata riskide vähendamiseks laevaliikluse ohutust
tagavad meetmed (navigatsioonimärgistus sumpade läheduses). KMH aruande koostamisel teha
koostööd Transpordiametiga (kooskõlastada navigatsiooniriskide hindamise metoodika).
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja
laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning kalakasvatuse käitamise ajal söödapraami ja
kalalaeva kasutamisel. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt
korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja
õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Hoonestusloa taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või
tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb
oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik
projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset
mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike
õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
Rahandusministeerium on oma 04.12.2020 kirjas nr 15-1/7970-2 TTJA-le märkinud, et
kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne, kuna toetab majanduse kasvu,
piirkonna arengut ja loob juurde uusi täiendavaid töökohti.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Asutustega konsulteerimise etapis Kaitseministeerium
sellekohast teavet ei ole esitanud (vt ptk 8.3).
Maaeluministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr 6.2-15/2654-1 TTJA-le märkinud, et Eestis on
vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Oluline on, et kalakasvanduste
planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused.
Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
60 / 76
ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise
vajadusega.
Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu
inimese tervisele.
7.3.5. Kliimamuutused
KMH aruandes käsitletakse kliimamuutustest tulenevaid riske kavandatud tegevusele, nt
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lume- ja jääkatte
vähenemine. Vajadusel ette näha riske maandavad meetmed, nt muutlikele jääoludele vastavad
rajatised jms.
Kalakasvandust teenindava transpordiga (kalalaevad, söödapraamid, teenindusalused) kaasneb
heitgaaside teke. Eeldatavalt ei teki heitgaase ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju
kliimamuutustele. Teemat käsitletakse KMH aruandes tehnoloogiliste lahenduste täpsustumisel.
Kokkuvõte
Lähtudes kavandatavast tegevusest (vt ptk 2) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest
(vt ptk 7.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5) ning käsitlusalal esinevatest
mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (vt ptk 7.3) tuleb KMH
aruande koostamise käigus hinnata mõju järgmistes valdkondades:
• mõju Hiiu madala rannikuveekogumile;
• mõju merekeskkonnale;
• mõju Natura 2000 aladele, sh kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
• mõju piirkonna vee-elustikule, sh põhjataimestikule ja -loomastikule, elupaigatüüpidele (juhul,
kui neid uuringu käigus tuvastatakse), sh nn surnud tsooni tekkimise võimalikkus seoses
kalasööda jääkide ja kalade väljaheidetega;
• mõju kalakoelmutele ja kalastikule;
• võimalike ravimijääkide/reostuse, sh surnud kalade, mõju mereelustikule ja Hiiumaa
rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele);
• mõju hüljestele, sh hüljestest tulenev risk kalakasvandusele;
• mõju linnustikule;
• sotsiaal-majanduslik mõju (kalapüük, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja
seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive);
• koosmõju teiste tegevustega (olemasolevad ja kavandatavad) piirkonnas, sh kaadamisalad ja
laevateed (veeliiklus);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega kaasnevad riskid;
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse);
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused, navigatsiooniriskide analüüs;
• mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kalakasvatusele.
Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ajal ei ole
võimaliku mõju ulatus ja olulisus täpselt teada või tegemist võib olla võimaliku keskkonnamõjuga,
mis vajab täpsemat analüüsi või uuringut. Pärast ptk-s 6.1 nimetatud uuringute valmimist
koostatakse KMH aruanne, kus hinnatakse eelnimetatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
61 / 76
käsitletakse oluliste negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Mõju hinnatakse tegevuse
erinevate etappide kaupa (kalakasvanduse rajamine, käitamine ja likvideerimine).
TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et:
• Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid
saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju
välisõhukvaliteedile.
• Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine
ei ole vajalik.
• Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib
esineda ainult sumpade paigaldamisel või eemaldamisel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.
• Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist
negatiivset keskkonnamõju ei teki. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jmt)
transporditakse maismaale ning antakse üle jäätmekäitlejatele.
• Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas
ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse
asukohas ei asu loodusvarasid.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju ehk
mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
Seetõttu ei ole eeldatavasti täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande
koostamise käigus vajalik.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
62 / 76
8. Ülevaade KMH programmi menetlusest
KMH eeldatav ajakava
KMH ajakava (Tabel 5) koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja
menetluseks ette nähtud aeg.
Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH algatamine
(KMH menetluse ja ajagraafiku algus)
21.02.2022 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve
Amet (TTJA)
KMH eksperdirühm koos arendajaga koostavad
KMH programmi eelnõu
veebr-mai 2022 Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu otsustajale mai 2022 Eesti Sinitaristu OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust
nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele
seisukoha esitamiseks
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
juuni 2022
TTJA
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi
kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
Asjaomased
asutused
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
1 kuu
22.07.2022
TTJA
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused
ning selgitab seisukohtade arvestamist või
põhjendab arvestamata jätmist
kuni 1 kuu
august 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
programmi
august 2022 Eesti Sinitaristu OÜ, Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud
programmi
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
september 2022
TTJA
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
september 2022 TTJA
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku
väljapaneku
14-30.09.2022 TTJA
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH
programmi avaliku arutelu
10.10.2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
TTJA
KMH programmi täiendamine lähtudes
avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja
vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
30 päeva jooksul
avaliku arutelu
toimumisest
oktoober 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale
nõuetele vastavuse kontrollimiseks
oktoober 2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja teeb programmi
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
november 2022
TTJA
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-
osalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
eeldatavalt 2 nädala
jooksul
TTJA
Uuringute läbiviimine eeldatavalt hiljemalt
2023 talveks
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud uuringute
teostajad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
63 / 76
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH aruande koostamine oktoober-detsember
2023
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt
seisukoha küsimine
jaan-veebr 2024 TTJA
KMH aruande täiendamine märts 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu aprill-mai 2024 TTJA ja Eesti
Sinitaristu OÜ
KMH aruande täiendamine juuni 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste
asutustega
juuli-august 2024 TTJA
KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine ja sellest teavitamine
august-september
2024
TTJA
Otsus hoonestusloa andmise või sellest keeldumise
kohta
TTJA
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud
Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib
olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6).
Tabel 6. Mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise
põhjendusega
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet
-- Lääne regioon
[email protected] Kuulub asjaomaste asutuste hulka
lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 ja § 16 lg 3
p 3. Teostab järelevalvet loodus-
keskkonna ja -varade kasutamise üle
Keskkonnaministeerium [email protected] Merealade kaitse planeerimine,
merestrateegia kavandamine ja
täitmise korraldamine
Kaitseministeerium [email protected] Riigikaitse pädev asutus
Maaeluministeerium [email protected] Kalanduse ning vesiviljeluse arengut
suunav asutus
Rahandusministeerium [email protected] Mereala planeeringuga tegelev asutus
Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kavandatava tegevuse alaga seotud
kohalik omavalitsus
Muinsuskaitseamet [email protected] Veealuse kultuuripärandi ning muististe
kaitsega tegelev asutus
Transpordiamet [email protected] Laeva- ja lennuliiklust reguleeriv asutus
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,
keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste
Koda (EKO)85
[email protected] Keskkonnaalaste või muude
organisatsiooni suunitlusest tulenevate
85 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
64 / 76
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
väärtuste arvestamise tagamine
kavandatava tegevuse realiseerimisel
Kärdla Sadam (SA Hiiumaa
Sadamad)
[email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
MTÜ Kõrgessaare Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Lehtma Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Kalurite ühendused (Eesti
Kalurite Liit, MTÜ Hiiukala,
MTÜ Saarte Kalandus)
Teavitatakse e-kirjaga Kalapüük piirkonnas
Laiem avalikkus, asjast
huvitatud/mõjutatud isikud,
nt piirkonna elanikud ja
ettevõtted
Teavitatakse ajalehes, Ametlikes
Teadaannetes ja TTJA kodulehel
On huvitatud kõrge kvaliteediga
elukeskkonnast, keskkonnakaitsest,
majanduse arengust
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) programmi
sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Lisaks saadeti KMH programm
seisukoha esitamiseks Päästeametile ja Terviseametile.
Seisukohad esitasid: Maaeluministeerium 20.06.2022 kirjaga nr 6.2-15/369-3,
Rahandusministeerium 28.06.2022 kirjaga nr 15-7/4877-2, Terviseamet 09.06.2022 kirjaga nr
9.3-4/22/5284-2, Päästeamet 15.06.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3641-2, Politsei- ja Piirivalveamet
07.07.2022 kirjaga nr 2.1-3/18689-2, Kaitseministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 12-1/22/773,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.07.2022 kirjaga nr 1.10-17/2022/3942-2,
Transpordiamet 08.07.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/13060-2, Keskkonnaamet 06.07.2022 kirjaga nr
6-3/22/3716-3, Keskkonnaministeerium 06.07.2022 kirjaga nr 7-12/22/2659-2 ja Hiiumaa
Vallavalitsus 14.07.2022 kirjaga nr 8-3/572-1.
Ettepanekud, küsimused ja vastuväited KMH programmi kohta puudusid Maaeluministeeriumil,
Rahandusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kaitseministeeriumil,
Terviseametil, Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil.
Maaeluministeerium märkis, et peab oluliseks, et merealal leitaks parim võimalik veeala
kooskasutus kalakasvanduse rajamiseks ja kutselise kalapüügi teostamiseks ning, et KMH käigus
kaardistatakse ja hinnatakse põhjalikult võimalikke mõjusid kalastikule.
Rahandusministeerium märkis, et KMH programm on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga ja Eesti mereala planeeringus toodud suuniste ja tingimustega.
Terviseamet nõustus, et uurida tuleb mõju merevee kvaliteedile ning et Hiiumaa rannikule jäävad
mitmed supluskohad, mille veekvaliteeti ei tohi kalakasvandus halvendada.
Päästeamet märkis, et taotluse esemega seotu ei kuulu Päästeameti pädevusse.
Järgnevas tabelis (Tabel 7) antakse ülevaade KMH programmi kohta Transpordiametilt, Hiiumaa
Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt laekunud seisukohtadest ja
nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Transpordiamet 08.07.2022 nr 7.2-4/22/13060-2
KMH raames tuleb läbi viia ka navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed, samuti määrata selleks pädev ekspert.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Hiiumaa Vallavalitsus 14.07.2022 nr 8-3/572-1
Kuna kalakasvanduse oluline mõju seisneb toitainete ja teiste saasteainete (sh ravimid) lisandumises merevette, palume KMH protsessis lisaks toitainetele hinnata ka võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele).
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
3. Keskkonnaamet 06.07.2022 nr 6-3/22/3716-3
1. Programmis on täpsustatud vajalike ankrute arvu (millega sumbad merepõhja ankurdatakse) ning nende mass (kg), Keskkonnaamet palub esitada ka nende maht (m³). KeHJS § 6 lg 17¹ kohaselt on KMH kohustuslik, ka juhul kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Ala 1 lääneserv võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid (1170). KMH raames tuleb hinnata elupaigatüüpide olemasolu ja kavandatud kalakasvatusega seotud tegevuste mõju neile elupaigatüüpidele.
Elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse merepõhja elustiku ja taimestiku inventuuri käigus (vt ptk 6.1) ning mõju neile hinnatakse KMH aruande koostamisel. KMH programmi sõnastust täpsustati vastavalt märkusele.
3. KMH käigus on vaja välja selgitada, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
4. Programm näeb ette mõjude hindamise ja leevenduste pakkumise lähtuvalt kalastikust. Samas ei ole programm ette näinud kalastiku uuringuid, vaid hinnangud antakse varasemate uuringute põhjal. Kalastiku poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta tagusesse aega. Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Paremate teadmiste saamiseks tuleb lisada KMH läbiviimiseks vajalike uuringute nimistusse kalastiku uuringud. Eriti oluline on uuring Tareste lahe kalakasvatusala piirkonnas. Vee-elustiku uuringute läbi viimiseks ja andmete osas on kõige suurem pädevus ja andmestik Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudil.
KMH programmi lisati kalastiku uuringu läbi viimise vajadus.
5. Arvestades programmis ptk 5.1.3 nimetatud (lk 31) „Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine“ ning (lk 32) „Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis“, ei ole selge:
KMH programmi ptk-s 2.2 on toodud kavandatava kalakasvatuse eeldatav fosfori koguheide (Püld) ja lämmastiku koguheide (Nüld). Ptk 6.1 kohaselt teostatakse KMH raames veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid, et selgitada veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
65 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
a) kuidas saab reostuskoormust veel suurendada nii kalade toidu kui ka rookimisel eralduva heitveega, eriti, kui koormus on mõlemal alal 2500 t sööta aastas (üle 12 korra suurem, kui minimaalne koormus, alates millest on nõutav KMH eelhinnang)?;
b) milline on kalakasvatuse reostuskoormus võrreldes juba olemasoleva reostuskoormusega (asulad, vooluveekogudega kanduv põllumajandusreostus, aga ka metsakuivendusest tulenev)?
võimalusel juba toimivat seiresüsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid analüüse. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh tuleb leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate kalakasvanduste koormused. Lähtutakse keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi toodetud kala kohta. Vajadusel tehakse KMH aruandes
ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kokkuvõttes: kas kavandatavat tegevust on arendaja
soovitud kujul võimalik ellu viia, sh millised on
võimalikud reaalsed leevendusmeetmed, selgub
uuringute ja KMH läbiviimise tulemusel.
6. Palume programmis täpsustada, milliseid vahendeid on kavas kasutada sumpade töötlemiseks päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks? Kas kasutataval vahendil võib olla ebasoodne mõju?
KMH programmi lisati info sumpade töötlemiseks kasutatavate vahendite kohta. Võimalikku mõju hinnatakse KMH aruande koostamisel.
7. Palume programmis täpsustada, kuidas ja kui tihti on kavandatud surnud kalade sumpadest eemaldamine? KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
8. Keskkonnamõju eelhinnangus lk 6 ja programmis lk 51 on nimetatud:
„Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitseeesmärkidega, on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Kaitsealused liikide elutegevus on seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Eelnevale tuginedes puudub tegevusel negatiivne mõju
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
66 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse- eesmärgiks (loodusalale esineva mõju kohta antakse hinnang Natura eelhindamise peatükis).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid - nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste hoiuala piirist ~6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivsete mõjude esinemist viidatud Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse- eesmärkidele.“
Siiski tuleb arvestada, et niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on just rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda väita ei saa ja ka nende puhul tuleks ikkagi hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaaskirjal on märge „ametkondlikuks kasutamiseks“ avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 alusel. Kuna KMH programm läbib avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu, siis arendajal tuleks KMH programmist (mis läheb hiljem avalikustamisele) eemaldada info, mis on tinginud
„ametkondlikuks kasutamiseks“ märke. KMH programm on mõistlik koostada ühes versioonis (mitte kahes versioonis, millest üks avalik ja teine ametkondlikuks kasutamiseks), vajadusel saab ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabe esitada nt programmi lisades, mis on kättesaadav ainult ametkonnale.
KMH programmis ei ole esitatud infot, mida arendaja peaks ärisaladuseks. Asutustele saadetud KMH programmi „ametkondlikuks kasutamiseks“ märge puudutab vaid Joonist 15 ehk I ja II kategooria kaitsealuste liikide asukohti - LKS § 53 lg 1
alusel AvTS § 35 lg 1 p 8 (teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist). Avalikustamisele esitatud KMH programmis ei ole I ja II kategooria kaitsealuseid liike Joonisel 15 kajastatud.
10. Asjaomane asutus peab dokumentatsiooni läbivaatamisel kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Programmi ptk 1.2 „KMH aruande etapp“ kohaselt: „KMH aruannet koostatav eksperdirühm (nö KMH konsultant) ei ole KMH programmi koostamise hetkel veel teada, kuna Skepast&Puhkim OÜ on sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi koostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik KMH programmis nimetada keskkonnamõju hindamist läbi viivaid ja aruannet koostatavaid eksperte. KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet koostatav KMH eksperdi valib arendaja järgmises etapis. Seega on järgnevalt loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju“. Keskkonnaministeerium on koostanud tõlgendusdokumendi „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“ (edaspidi juhend), mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH menetlustes nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel, kui KMH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH programmis paikapandust. Juhendile on viidatud ka KMH
TTJA esitab oma seisukoha programmi avalikustamisele suunavas kaaskirjas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
67 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
programmis. Juhime tähelepanu, et vastavalt juhendile, kui otsustaja nõustub sellise lähenemisega, et programm ei sisalda eksperdirühma liikmete nimesid, peab otsustaja asjaomastele asutustele edastatavale KMH programmile lisama selgituse, et ta peab sellisel kujul programmi menetlemist võimalikuks. Samuti peab kaaskiri sisaldama haldusorgani nägemust edasisest menetlusprotsessist (st et tulenevalt eksperdirühma liikmete nimede puudumisest kavandatakse KMH programmi tingimuslikku nõuetele vastavaks tunnistamist). Antud juhul ei ole TTJA seda oma kaaskirjas teinud. Keskkonnaamet soovib olla kaasatud hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi eksperdirühma liikmete nimelisele koosseisule.
4. Keskkonnaministeerium 06.07.2022 nr 7-12/22/2659-2
1. Juhime tähelepanu, et KMH programmis pole välja toodud kalakasvatusalade pindala. Jääb segaseks, kas kummalgi alal PV1 ja PV2 kavatsetakse kasvatada 5000 tonni või 10 000 tonni. Palume ptk 2 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ täiendada ning välja tuua planeeritavate kalakasvatusalade pindala ning samuti nimetada, mis kalu on arenduse käigus plaanis kasvatada.
KMH programmi ptk-s 2.2 on märgitud, et Alal 1 on kavas kasvatada 1000 t ja Alal 2 9000 t kala (seega kahel alal kokku 10 000).
KMH programmi täpsustati, et kavas on rajada forellikasvandus.
2. Leheküljel 12 on toodud Ala 1 ja Ala 2 eeldatavad reostuskoormused (fosfori ja lämmastiku koguheide). Palume selgitada, missuguste söödanäitajatega antud tulemused saadud on (sööda Nüld ja Püld sisaldus).
KMH programmi lisati sööda Nüld ja Püld sisaldus.
3. Leheküljel 13 on räägitud kalade veristamisest ja jahutamisest otse sumba kõrval. Juhime tähelepanu, et
kalade soolikaid ja verd ei tohi heita merre, vaid tuleb transportida maismaale ja nõuetekohaselt käidelda.
Kalade soolikaid ja verd ei ole plaanis merre heita.
KMH programmi täpsustati.
4. Palume programmis selgemini välja tuua, milliseid reaalseid alternatiive mõjuhindamises käsitletakse. Ptk 2.3 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ on toodud, et läbiviidavate uuringute ning KMH tulemusena täpsustatakse Ala 1 ja Ala 2 paiknemist ja suurust PV 1 ja PV 2 alade raames, ehk kas ja millistel tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Samas on kirjutatud, et samuti täpsustuvad tehnoloogilised lahendused ning vajadusel käsitletakse neid alternatiividena KMH aruandes. Selgusetuks jääb, milliseid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi on plaanis vajadusel käsitleda alternatiividena KMH aruandes.
KMH programmi täpsustati.
5. Leheküljel 49 on öeldud: „teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik kuni 3-4 km raadiuses“. Palume programmis tuua viide sellele teaduskirjandusele, hetkel on viidatud Ösel Offshore KMH programmile.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
6. Teeme ettepaneku analüüsida ka kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, nt ekstreemsete
ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lisaks lume- ja jääkatte vähenemine. Palume hinnata kliimamuutustest tulenevat riski ja vajadusel planeerida seda maandavaid meetmeid, nt muutlikele
jääoludele vastavaid rajatisi jms.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
7. Leheküljel 55 on toodud, et TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
KMH programmi on täiendatud kalade söötmise, surnud kalade eemaldamise ja kalade ravimisega seonduvalt. Samuti on lisatud info kasutuskõlblikuks
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
68 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KMH koostamisel tuleks siiski käsitleda kalakasvanduses tekkivaid jäätmeid nii kasvanduse rajamisel, käitamisel kui ka likvideerimisel ning hinnata ka mereprügi tekkimist.
Jäätmete teke kalakasvanduses oleneb suurelt jaolt planeeritud tegevuse tehnoloogilistest lahendustest. Nt kuidas on planeeritud lahendada kalade söötmine, mida ei ole kõnealuses programmis käsitletud. Samuti tekib jäätmeid söömata jäävast kalasöödast ja kalade väljaheidetest, mis vajuvad mere põhja ja tekitavad sumba alla surnud tsooni, mis võib omakorda hävitada kogu sumba aluse elustiku. Palume selgitada, kuidas on planeeritud surnud tsooni neutraliseerimine.
Lisaks eelnevale peame oluliseks, et selgitataks, kuidas on planeeritud kasvanduses ravida haigeid kalu. Kas
haigete kalade ravimiseks kasutatakse ravimsööta vms ning mis saab hukkunud kaladest? Millised on võimalikud mõjud ravimsööda kasutamisele jms?
Jäätmetekke seisukohalt on oluline ka see, kuidas lahendatakse jäätmete käitlemine sumba likvideerimisel või katki minemisel. Palume välja tuua eeldatav sumba eluiga.
muutunud sumba ja selle osade likvideerimise kohta ning sumba eeldatav eluiga.
Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale, lisaks on talvel sumbad tühjad või need eemaldatakse talveperioodiks. Kui seire käigus avastatakse setete tekkimine on üheks võimaluseks kaaluda sumpade asukohtade muutmist iga 3-5-7 aasta järel, kui saavutatakse maksimaalne tootmismaht. Teemat käsitletakse KMH aruandes (KMH programmi täiendati vastavalt).
8. Juhime tähelepanu, et kalakasvandusega kaasneva toitainete reostuskoormuste ja nende mõjude hindamisel
tuleb arvestada ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni 2013. a ministrite deklaratsiooni ja HELCOMi nõuetega (https://helcom.fi/media/documents/2013-Copenhagen-Ministerial-Declaration-w-cover- 1.pdf) Eestile, et toitainete (lämmastik, fosfor) reostuskoormusi Läänemere avaosas tuleb vähendada.
Vabariigi Valitsus kiitis 15.04.2021 heaks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PÕKa), mille kohaselt on säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Palume KMH koostamisel arvestada, et kui PÕKas seatud eesmärk 10 000 tonni juurdekasv on hoonestusloa taotlustega kaetud, tuleb edaspidi kaaluda olulise piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust, kuna kalakasvatusest lisanduv reostuskoormus võib mõjutada naaberriikide eesmärki saavutada Läänemere hea seisund.
KMH programmi koostamisel on arvestatud
asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh PõKa 2030-ga, mida on nimetatud ka KMH programmi ptk-s 3.4. Samuti on välja toodud Eesti kohustus vähendada reostuskoormust Läänemeres (vt ptk 5.1.3).
Ühtlasi märgime, et arendaja plaanide kohaselt toimub taotletava maksimaalse tootmismahu (kokku 10 000 t) saavutamine 10 aastase perioodi jooksul.
Sellise tootmismahu juures ei ole eeldada olulist negatiivset mõju naaberriikidele. Mõju täpsem ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute tulemusel ja KMH aruande koostamisel. Vajadusel käsitletakse teemat KMH aruandes.
9. Punktis 7.4 „Kokkuvõte“ on toodud, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: „mõju kalakoelmutele ja kalastikule (Ala 1)“.
Kuigi Ala 2 ei asetse „Eesti mereala planeeringu KSH aruandes“ toodud kalastikule potentsiaalselt tundlikul merealal, mis jääb alla 15 m, ei tähenda see, et KMH raames ei ole vaja hinnata „Ala 2“ mõju kalastikule ja koelmutele. Üle 15 m sügavusel võivad asuda näiteks lesta koelmud. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt: „Alade 1 ja 2 mõju kalakoelmutele ja kalastikule“.
KMH programmi korrigeeriti, mõju hinnatakse mõlema ala puhul.
10. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 13 lõike 7 kohaselt tuleb esitada KMH programmis KMH tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk 8 „Ülevaade KMH programmi menetlusest“ on toodud KMH programmi avalikustamise ajakava, kuid mitte kogu KMH protsessi tulemuste ajakava. Palume programmi täiendada ning tuua võimalikult täpselt ajakavas välja eeldatavad KMH menetlusetapid.
KMH programmi täiendati KMH aruande eeldatava ajakava osas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
KMH programmi avalik väljapanek toimus 14-30.09.2022. KMH programmiga seotud dokumendid
olid kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikus dokumendiregistris
https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (reg nr 16-7/20-15093).
KMH programmi kohta kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai TTJA-le esitada kuni
30.09.2022 (k.a) elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile Endla
10a, Tallinn 10122. Avalikustamise käigus laekus KMH programmi kohta kolm kirja: 26.09.2022
Keskkonnaametilt kiri nr 6-3/22/3716-5, 29.09.2022 Transpordiametilt kiri nr 7.2-4/22/13060-4
ning 30.09.2022 e-kirjaga eraisikult I.P.
KMH juhtekspert analüüsis koostöös arendajaga laekunud ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid
ning asjakohaste märkuste alusel KMH programmi täiendati ning laekunud kirjadele vastati (vt KMH
programmi Lisa 2). Isikuandmete kaitse vajaduse tõttu eraisiku kirja ja vastuskirja eraisikule KMH
programmile ei lisata. Allpool toodud tabelis (Tabel 8) on antud ülevaade avalikustamisel laekunud
seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
KMH programmi avalik arutelu toimus 10.10.2022 kl 16.00-16.30 veebikeskkonnas MS Teams,
mille link oli kättesaadav TTJA avalikustamise teates. Arutelul osales 19 inimest. Arutelul esitatud
küsimustele vastati ning arutelu protokolliti. Protokoll koos osalejate nimekirjaga on leitav KMH
programmi Lisast 2.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 8. Ülevaade KMH programmi avalikustamisel laekunud kirjadest ja esitatud märkustega arvestamisest/arvestamata jätmise põhjendustest
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus
märkusele, küsimusele või ettepanekule
1 Keskkonnaamet 26.09.2022 nr 6-3/22/3716-5
Leiame, et Keskkonnaameti varasemalt esitatud seisukohtadega (06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3) on piisavalt
arvestatud ja täiendavad märkused selles osas puuduvad. Küll aga toome välja järgnevalt uued märkused,
mille alusel palume KMH programmi täiendada:
-
1. Keskkonnaametile teadaolevalt on Hiiumere Farm OÜ esitanud TTJAle hoonestusloa taotluse avaliku veekogu
koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada
Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale. Sellest tulenevalt
palume täiendada KMH programmi peatükki 5.4 „Piirkonna muud seonduvad tegevused“.
1. KMH programmi on vastavalt märkusele
täiendatud.
2. Palume täiendada KMH programmi peatükki 5.1.4 „Natura 2000 alad“ ja arvestada Eesti Ornitoloogiaühingu ja
KIK projekti86 raames kavandatava Natura 2000 Põhja-Hiiumaa linnualaga. Vesiviljelusalade võimalikku mõju
tuleb hinnata ka kavandatavale linnualale.
2. KMH programmi on vastavalt märkusele ja KeAst
saadud lisamaterjalidele täiendatud.
3. Programmi peatükis 5.1.9 „Hülged“ on kirjas: „Näiteks kui ilmselt suhteliselt madala veealuse müra tasemega
kalasumbad saavad hallhüljeste rünnaku objektiks ei pruugi olla akustiliste peletusseadmete kasutamine enam
kooskõlas kalasumba hoonestusloa juures tehtud hinnangutega, sest veealuse müra komponent saab oluliseks
ning võib isegi iseseisva faktorina välistada rajatisi teatud piirkondades.“. Märgime, et sumpade materjal peab
olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
3. Märkusega on arvestatud ning viidatud lõik on
KMH programmist eemaldatud. KMH programmi
ptk-desse 5.1.9 ja 7.3.1 on lisatud tingimus, et
sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel
ja hüljestele ohutu.
2 Transpordiamet (TRAM) 29.09.2022 nr 7.2-4/22/13060-4
1. Teatasite oma kirjas, et kuna KMH programmis puuduvad aruande koostamise eksperdirühma liikmete nimed,
kavandab TTJA KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusesse lisada kõrvaltingimuse, et otsus
jõustub pärast seda, kui TTJAle on esitatud täiendatud KMH programm, kus on nimetatud KMH aruannet läbi viiva
eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA on pidanud ekspertide liikmelisust ja pädevust piisavaks. Teatame, et
Transpordiamet soovib olla kaasatud kõnealuse KMH aruande koostava eksperdirühma liikmete kinnitamisesse.
1. Arendaja valib uuringute läbiviijad ja KMH
aruande koostaja ning saadab vastava info TTJA-le.
TTJA saadab seejärel KMH aruande eksperdirühma
liikmete nimekirja TRAMile.
2. Samuti soovime eelnevalt tutvuda navigatsiooniriskide hindamise eksperdi kasutatava hindamismetoodikaga
koos valiku põhjendustega, et veenduda selle asjakohasuses.
2. Märkuse sisu täpsustati TRAMiga. TRAMile
saadetakse navigatsiooniriskide hindamise
metoodika lühikirjeldus kooskõlastamiseks enne
vastava analüüsi teostamist. KMH programmi ptk-i
7.3.4 täpsustati vastavalt.
86 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
71 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
3 I.P 30.09.2022
1. Kommentaar Punkt 5.4 – “Piirkonna muud seonduvad tegevused” osas
Punkt 5.4 mainib karbi- ja vetikakasvandusi kui kalafarmidega positiivse koosmõjuga tegevust. Tähelepanuta on kahjuks jäänud nende tegevuste kumulatiivne negatiivne koosmõju kalakasvatusega tahke orgaanilise aine kontsentratsiooni akumuleerumise osas. Karbi- ja vetikakasvandused kasutavad toiduks vees lahustunud ja mikroosakeste kujul esinevaid toitaineid ja puhastavad seeläbi vett kuid samal ajal eraldavad ka ise tahkeid väljaheiteid, mis sarnaselt kalade väljaheidetele langevad viljelusalal merepõhja. Ka vetikafarm moodustab piiratud alal suure kontsentratsiooniga vetikate kasvulava, kus nende kontsentratsiooni on kunstlikult soodsate kasvutingimuste loomise läbi tõstetud kordades kõrgemaks võrreldes looduslike merepõhja kooslusega.
Küsimus, millega palume KMH programme täiendada: Milline on nende tegevuste läbi tekkiva tahke orgaanilise aine (karbifarmi väljaheited ja tormidega vetikafarmist lahti rebitud ja liikuma pääsev vetikakogum) mõju madalaveelise rannikumere põhjale ja lähedalasuvale rannikule (Kärdla ja Tareste supelrannad, Kärdla jahisadam, looduskaitsealad ja kohalik rannikuala ja madalmeres asuv looma-, linnu- ja kalakooslus) kui see mass näiteks tugeva tuule ja lainetuse mõjul sinna randa jõuab?
1. Kas ja milline koosmõju avaldub, selgub
uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda
kirjeldatakse KMH aruandes. KMH programmi ptk-i 5.4 täpsustati vastavalt.
2. Kommentaar Punkt 6.1 – “KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud” osas
Vajalike uuringute loetelust puudub põhjasetete koostise ja dünaamika uuring. Selleks, et hinnata adekvaatselt nii kalafarmide kui ka muude sellega seotud tegevuste tulemusel tekkiva tahke orgaanilise reostuse mõju madalaveelisele rannikumere põhjale ja sellega piirneva rannikule on kriitilise tähtsusega kaardistada selle reostuse edasine levik merepõhjas. Ainuüksi kalakasvandustes tekkivate tahkete jäätmete (kalade väljaheited ja kasutamata jäävad söödapelletid) hulk on märkimisväärne (kirjanduse andmeil ca 18% kasutatava sööda massist (Reid et al., 2009, in Aquaculture Research)). Võttes aluseks projekteeritavat söödakogust 1150 tonni Alal 1 ja 10 350 tonni Alal 2 teeb see ca 200 tonni ja 1800 tonni aastas orgaanilist reostust vastavalt. Sellise koguse orgaanilise reostuse lisamine iga-aastaselt rannalähedasse madalmerre võib põhjustada lokaalse looduskatastroofi, kui see peaks näiteks esimese sügistormiga randa jõudma.
Nagu KMH Programmi koostaja ja Arendaja on oma vastuses Keskkonnaministeeriumi kommentaarile kalafarmi tahkete jäätmete osas (KMH Programm lk. 67) vastanud: “Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale…”. Seda, et “vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale” kinnitavad ka varasemad uuringud Tareste lahes, mis tehti seoses Lehtma sadama mõju uuringutega põhjasetete liikumise ja rannaerosiooni osas (Noormets et al., 2019). Need uuringud näitasid, et lainetuse ja lainetekkiliste hoovuste mõjul on liiv merepõhjas liikuv ka üle 10 m sügavuses ja seega on kogu PV1 ala lainetuse mõjusfääris. VP2 alalt selliseid uuringuid teada ei ole. Kuna kalafarmi reostus ei jää sumpade alale paikseks vaid liigub sealt edasi, siis võtmeküsimusteks on, et kuhu, kui kiiresti ja millises mahus. Kuna tegemist on tahke settega, ei ole adekvaatne selle mõju hindamine ainuüksi hõljumi leviku modelleerimise teel ning kriitilise tähtsusega on uurida põhjasetete levikut ning sellega seotud reostuse riske ning võimalikku mõju merepõhja ja ranniku ökosüsteemile ja inimtegevusele (rannad, sadamad, puhkealad). Seepärast on otstarbekas kaasata meregeoloogia/sedimentoloogia ekspert KMH uuringutesse, et konkreetsetel aladel teostada põhjalähedase kihi hüdrodünaamilised mõõtmised, mille alusel on võimalik hinnata põhjasetete liikumise suunda
2. KMH programmis nimetatud põhjasetete
omaduste ja hüdrodünaamika uuringud ongi ette nähtud selleks, et hinnata reostuse (kalade
väljaheited jmt) laialikandumise ulatust. Ptk-st 6.1 eemaldati eksitav lause „Mõju võib ilmneda sumba
ankru põhja paigaldamisel.“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
72 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
ja dünaamikat, reostuse segunemist põhjasetetega ning valideerida ja kalibreerida põhjalähedase kihi hüdrodünaamika ja settetranspordi mudelarvutusi.
Kokkuvõttes - merepõhja iseloom, setete koostis ja põhjalähedane hüdrodünaamika on väga olulised hindamaks kalafarmi tegevuse käigus tekkiva reostuse (nii tahke kui ka veesambas lahustunud kujul) levikut ja selle mõju ümbritsevale merepõhjale ning rannikule. See mõju on palju laiem ja olulisem kui Programmis mainitud sumpade ankurdamisega kaasnev mõju.
3. Kommentaar Punkt 7.1 “Eeldatavad mõjuallikad” osas
Nagu eelnevas kommentaaris mainitud, ulatub kalafarmi võimalik oluline keskkonnamõju kaugemale selle asukohast. Seepärast palun lisada Punkti 7.1 “Kasutusaegsed mõjuallikad” lisaks võimalikule mõjule mereseisundile ja mereelustikule ka võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele.
3. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.1 lisati: “võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele”.
4. Kommentaar Punkt 7.2 “Mõjuala suurus” osas
Kalafarmi tegevuse käigus tekkiva tahke orgaanilise reostuse (kalade väljaheited ja kasutamata sööt), mis settib põhja, seguneb seal meresetetega ning kantakse sealt edasi lainete ja lainetekkeliste hoovuste poolt mõju on kumulatiivne ning võib ulatuda palju kaugemale kui 3-4 km. Seda mõjuala suurust saab hinnata vaid põhjasetete dünaamikat piisavalt tundes. Uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik.
4. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. Ptk-i 7.2 täpsustati vastavalt. KMH programmiga kavandatud uuringud on piisavad, et hinnata võimaliku reostuse levikut.
5. Kommentaar Punkt 7.3.4 “Inimese tervis, heaolu ja vara” osas
Hiiumaa on tuntud loodusväärtuste ja puhkepotentsiaali poolest. Planeeritavad kalakasvatused PV1 ja PV2 alal asuvad nii looduskaitse kui ka rekreatsioonialade vahetus läheduses. Ainuüksi tahke orgaanilise reostuse, mida tekib sadu tonne PV1 alal ja üle tuhande tonni PV2 alal levik puhkealale või suplusranda kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja heaolule.
Näiteks kalafarmi tahke reostuse kandumine lähedal asuvale rannikule võivad kahjustada olulisel määral nii ranniku ja madalmere ökosüsteemi kui ka sellega seotud inimtegevust (rekreatsioon, supelrannad, jahisadamad), millel oleks katastroofilised tagajärjed nii keskkonnale kui kohalikule inimtegevusele.
5. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. KMH programmi täpsustati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.3.4 lisati: „KMH aruande koostamisel tuleb
selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh
koosmõjus teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele
(rekreatsioonialad, supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.“.
6. Kommentaar Punkt 7.3.5 “Kliimamuutused” osas
Kliimamuutuste kontekstis tuleb hinnata ka suviste kuumalainete mõju kalade elutingimustele ja hinnata potentsiaalset suremust ning selle mõju farmis tekkivale orgaanilisele reostusele.
Juba tänapäeval võib merevee temperatuur põhjakihis tunduvalt ületada kalakasvatuseks optimaalset 10-18 kraadi. Näiteks on 2020. a mõõtmiste alusel (avaldamata andmed) PV1 alal vee temperatuur põhjakihis 21.08-
02.09 püsivalt kõrgem kui 18 kraadi (19-21 kraadi). 18-st kraadist kõrgem temperatuur esineb põhjakihis tõenäoliselt pikema perioodi jooksul kuid pikemaajalised mõõtmised puuduvad. Veesamba ülemistes kihtides on vee temperatuur veelgi kõrgem. Augustis mõõdetud kõrgem veepinna temperatuur kõikus 25-27 kraadini. Seoses kliima soojenemisega ja suviste kuumaperioodide sagenemise ja pikenemisega on tõenäoline ka vee temperatuuride tõus üle 18 kraadi kogu veesambas pikemate perioodide jooksul. Seepärast tuleks KMH programmi tuleks lisada vee põhjakihi temperatuuride mõõtmised, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
6. KMH programmi ptk-i 6.1 veekvaliteedi uuringu sisu täpsustati vastavalt märkusele ning lisati: „selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
73 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
Samuti näha ette meetmed, kui temperatuurist või ka muust negatiivsest faktorist olenevalt toimub kalade äkksuremine, kuidas siis tagatakse reostuse likvideerimine ja hukkunud kalade utiliseerimine ning ümbritseva keskkonna puhastamine.
KMH programme lk. 53: Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Siin paluks arendajal kirjalikult lahti seletada kuidas ta kavatseb puhast merd luua tegevusega, mis niigi saastunud merre veel toitaineid ja orgaanilist reostust lisab.
Ptk-i 7.3.1 täiendati järgmiselt: „KMH aruandes hinnatakse võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks)“.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju,
sh milline on merre lisanduva toitaine koormus ning reostuse võimalik levik, selgub vastavate uuringute ja KMH tulemusena. Olulise negatiivse mõju tuvastamisel kavandatakse KMH aruandes vastavad leevendusmeetmed.
7. Lõpetuseks. KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude väljatoomine, nende hindamine ja tekkida võivate kahjude ärahoidmine, mitte Arendajale soodsa äritegevuse võimaldamine. Kui keskkonnakahju aga tekib, siis KMH programmi koostaja ülesanne on ära näidata, kuidas see kahju minimeerida ja ära hoida.
Seda ootavad ka Tareste küla teiste kinnistute omanikud.
7. Võimalikke mõjusid ja olulise negatiivse mõju leevendusvõimalusi käsitletakse põhjalikult KMH aruandes, mitte KMH programmis. KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus.
8. Algatatud on ettepanekuna Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Tareste-Kärdla-Hiiessaare rannaala. Looduskaitseseadus (LKS) seab sellest tulenevalt ka antud KMH programmile uued lisanõuded ja seepärast kindlasti ei tohiks täna hoonestusloa väljastamisega kiirustada.
8. KMH aruande koostamisel arvestatakse nii olemasolevaid, kui kavandatavaid mõjualasse jäävaid kaitsealasid. Mõjuala täpne ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusena. Kui aruande koostamisel selgub, et viidatud planeeritavale Hiiumaa rahvuspargile87 võib oluline negatiivne mõju avalduda, siis seda käsitletakse KMH aruandes.
Viidatud allikad:
Noormets, R., Orviku, K., Tõnisson, H., Kiira, M., Väling, P., Kirsch, K., Suuroja, S ja Prigoda, I., 2019. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.
Reid, G.K., Liutkus, M., Robinson, S.M.C., Chopin, T.R., Blair, T., Lander, T., Mullen, J., Page, F., and Moccia, R.D., 2009. A review of the biophysical properties of salmonid faeces: implications for aquaculture waste dispersal models and integrated multi-trophic aquaculture. Aquaculture Research 40, 257-273.
Võetud teadmiseks.
87 https://hiiurahvuspark.ee/ (külastus 12.10.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
9. KMH lähtematerjalid
• Asjakohased õigusaktid
• Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission.
HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021
• Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019
• Eesti mereala planeeringu seletuskiri. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko, 2021
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
• Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
• Eesti mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/
• Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja
kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016
• EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise
andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/
• Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu,
2016 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/
• Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli
Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/KSH-aruanne-2.pdf
• Hiiumaa valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031
• Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus
• Hiiumaa rahvuspargi loomise ettepanekust https://hiiurahvuspark.ee/
• Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019
• Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/
• Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016
• Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-
juhendmaterjalid
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-
keskkonnale
• Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-
alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku
osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja
neid leevendavate meetmetest
• Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu
versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
• Maa-ameti geoportaal
• Maa-ameti kaardirakendused
• Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade
uuendamine
• Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-
seisundiinfo
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium
• Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
• Riigi Ilmateenistus
• Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere
ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused
• UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-
biosfaari-programmiala
• Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH
programm. Lemma OÜ (01.09.2020)
75 / 75
Töö number 2022-0010
Tellija Eesti Sinitaristu OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 21.11.2022
Eesti Sinitaristu OÜ
avamere kalakasvatuse
keskkonnamõju hindamine Programm
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
2 / 76
Versioon 4 [vastavaks tunnistamisele]
Kuupäev 21.11.2022
Koostanud Veronika Verš, Vivika Väizene, Ingo Valgma, Aide Kaar, Eike Riis,
Moonika Lipping, Marko Lauri, Raimo Pajula
Kontrollinud Eesti Sinitaristu OÜ
Esikaane pilt: Avamere kasvatuse näide.
Allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Projekti nr 2022-0010
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
3 / 76
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
1. KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 6
KMH programmi etapp ................................................................................................................................ 6
KMH aruande etapp ..................................................................................................................................... 8
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..................................................................................... 10
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht .....................................................................................10
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................................11
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................14
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................... 16
Hiiu maakonna merealade planeering .................................................................................................16
Eesti mereala planeering .........................................................................................................................18
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .........................................................................................22
Muud strateegilised planeerimisdokumendid ....................................................................................23
4. SEONDUVAD VARASEMAD UURINGUD....................................................................................... 26
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 .............................................26
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-Eestis (2021) .........26
5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 30
Looduskeskkond .........................................................................................................................................30
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad........................................................................................30
5.1.2. Klimaatilised tingimused ..........................................................................................................................31
5.1.3. Merevee kvaliteet .......................................................................................................................................33
5.1.4. Natura 2000 alad ........................................................................................................................................35
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................................................38
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad ..............................................................................................................41
5.1.7. Kalastik ..........................................................................................................................................................42
5.1.8. Linnustik ........................................................................................................................................................43
5.1.9. Hülged ............................................................................................................................................................44
Kultuuripärand .............................................................................................................................................45
Sotsiaal-majanduslik keskkond .............................................................................................................46
Piirkonna muud seonduvad tegevused ...............................................................................................48
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ...........................................................................50
6. ÜLEVAADE HINDAMISMETOODIKAST JA VAJALIKEST UURINGUTEST..................... 51
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud .................................................................................................51
Hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................................................52
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 53
Eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................53
Mõjuala suurus ............................................................................................................................................53
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ..................................................54
7.3.1. Looduskeskkond .........................................................................................................................................54
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................................................57
7.3.3. Kultuuripärand .............................................................................................................................................58
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara ...............................................................................................................58
7.3.5. Kliimamuutused ..........................................................................................................................................59
Kokkuvõte .....................................................................................................................................................59
8. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI MENETLUSEST ........................................................................ 61
KMH eeldatav ajakava ..............................................................................................................................61
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
4 / 76
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud ...................................................... 62
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta .................................. 63
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ............................................. 69
9. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................... 74
Lisad
Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2022 otsus nr 1-7/22-105 hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise kohta
Leitav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/678202
Lisa 2. Avalikustamisel laekunud Keskkonnaameti ja Transpordiameti kirjad ja vastuskirjad neile
ning 10.10.2022 toimunud KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos osalejate
nimekirjaga
Kasutatud lühendid
HLT hoonestusloa taotlus
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV kohalik omavalitsus
MSRD merestrateegia raamdirektiiv
MuKA Muinsuskaitseamet
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
VeeS veeseadus
VMK veemajanduskava
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
5 / 76
Sissejuhatus
Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi arendaja) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse (HLT) ning 09.12.2021 taotluse täienduse, mille alusel
soovitakse Hiiumaa lähistele rajada kaks avamere kalakasvandust forelli kasvatamiseks (vt Lisa
1). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga. Lisaks hoonestusloale on kavandatavale tegevusele vajalik ka veeluba veeseaduse § 187
p 15 alusel – vesiviljeluse arendamine toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas.
TTJA koostas arendaja esitatud andmete alusel keskkonnamõju eelhinnangu, mille järeldus oli, et
tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna:
- kavandatava kalakasvanduse rajamine piirkonda võib halvendada veekvaliteedi seisundit;
- ei ole teada kas ja kuidas kalakasvandus mõjutab piirkonna looduskaitselisi alasid;
- kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud,
mida KMH algatamise otsuse tegemise etapis ei ole teada.
Enne HLT menetluse ja KMH algatamist küsis TTJA seisukohta asjaomastelt asutustelt. Ülevaade
asutuste seisukohtadest on toodud KMH algatamise otsuses. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr
1-7/22-105 HLT menetluse ja KMH ning määras tingimused KMH läbiviimiseks ja vajalike uuringute
esialgse loetelu (vt Lisa 1).
KMH algatati VeeS § 216 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1,
§ 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel.
KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH koostamisel lähtuda Hiiu maakonna merealade
planeeringus toodud põhimõtetest vesiviljeluse arendamisel (vt ptk 3.1).
Kalasumpade asukoha kavandamisel tuleb teha koostööd mh Kaitseministeeriumi (võimalikud
miiniohtlikud alad piirkonnas), Transpordiameti (koosmõju piirkonna veeliiklusega) ning
Muinsuskaitseametiga (veealuse kultuuripärandi esinemise võimalikkus piirkonnas). KMH käigus
tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi
tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi. KMH koostamise
käigus tuleb välja selgitada olemasoleva keskkonna iseloom (sh ka elustiku esinemine) ning
tegevuse mõju sellele ning arvestada võimalike kumuleerivate mõjudega. KMH koostamisel on
vajalik läbi viia Natura hindamine. Võimalusel tuleks kaaluda kombineeritud vesiviljeluse
kavandamist ühe alternatiivina. Uuringutest on vajalik läbi viia allveearheoloogiline uuring, muud
kalakasvanduse rajamisega seotud uuringute vajadus määratakse KMH programmis.
KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale (TTJA) teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada
kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus. Pärast uuringute läbiviimist hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning hindamistulemusi kirjeldatakse KMH aruandes.
KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 13 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
6 / 76
1. KMH osapooled
KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1), muud menetlusosalised, sh asjaomased
asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 8.2 Tabel 6.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus /
institutsioon Kontaktisik Kontaktandmed
Arendaja Eesti Sinitaristu OÜ Toomas Kõuhkna
Tellija esindaja
Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn
tel 5018149
Otsustaja Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
Nele Väits
Ehituse tegevusõiguse
talituse peaspetsialist
Endla 10a, 10142 Tallinn
tel 667 2151
KMH
ekspert1
Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš
Keskkonnakorralduse
üksuse vanemkonsultant
Laki põik 2, 12919 Tallinn
tel 664 5808
KMH programmi etapp
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160,
kehtiv kuni 26.01.2026). KMH programmi koostanud KMH eksperdirühm on esitatud Tabel 2.
Tabel 2. KMH eksperdirühma liikmed SkepastjaPuhkim OÜ-s
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Veronika
Verš
KMH litsents
nr KMH0160
KMH juhtekspert:
KMH programmi
koostamine, sh
osapooltega
suhtlemine jmt
- Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Toila 2+2 teelõigu (ca 10 km)
eelprojekti KMH (2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate avamere tuuleparkide
KMH (2013-2019). Tellija: Tartu Ülikool / 4Energia OÜ
- Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste
ehitusprojekti KMH (2016-2018). Tellija: Kaitseministeerium
- Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru) projekti KMH
programmi koostamine (2013); KMH aruande kvaliteedikontroll
(2016). Tellija: Ramboll Finland OY / Gasum OY
- Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH (2013-
2014). Tellija: AS Tallinna Lennujaam
- Aegna sadama rekonstrueerimise tehnilise projekti KMH (2010-
2011). Tellija: Tallinna Kommunaalamet2
- Projekti „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja
rekonstrueerimiseks Lääne- Eesti saarestikus” KMH (2007-
2010). Tellija: Veeteede Amet3
1 KMH programmi etapis, kuna Skepast&Puhkim OÜ on hetkel sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi etapiks 2 Täna: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 3 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
7 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Eike Riis
KMH litsents
nr KMH0154
Keskkonnaekspert
– Natura 2000
alad,
merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Aide Kaar
KMH litsents
nr KMH0123
Keskkonnaekspert
– merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2021).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2020).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kihnu sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2018).
Tellija: AS Saarte Liinid
- Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi
terminali asukoha valiku teemaplaneeringu KSH (2012-2016).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
Moonika
Lipping
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
kirjeldus, uuringute
vajaduse
selgitamine
- Loode-Eesti meretuulepargi KMH (2019-kestev).
Tellija: Tartu Ülikool
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang
(2018). Tellija: Keskkonnaamet
Ingo Valgma Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(merepõhja
geoloogia ja
maavarad)
kirjeldus
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastus-
rajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH
(2021). Tellija: Viru Rand OÜ
- Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH aruande eelnõu.
Meeruse sadama jääkreostuse hinnang (2021).
Tellija: Bekkeri Sadam AS
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide
riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete
väljatöötamine (2020). Tellija: Paide Linnavalitsus
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
8 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Vivika Väizene
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(klimaatilised
tingimused,
merevee kvaliteet)
kirjeldus
- Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse)
detailplaneeringu KSH eelhinnang (2022).
Tellija: Tartu Linnavalitsus
- Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine.
Teabe andmine peatuste KSH eelhinnangu koostamiseks
(2021-2022). Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo
keskkonnamõju hindamine (KMH) (2021-kestev)
Tellija: RB Rail AS
- Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere Ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)
(2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Tapa lähiharjutusala keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
- Tapa linnaku keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Raimo Pajula Keskkonnaekspert
– kaitstavad
loodusobjektid,
Natura 2000 alad,
mereelustik
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-
2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Marko Lauri Keskkonnaekspert
/ GIS spetsialist
(jooniste
koostamine)
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo KMH
programmi koostamine (2020-2021). Tellija: RB Rail AS
- Rail Balticu raudteetrassi lõikude KMHd Harju ja Rapla
maakonnas (kokku 6 KMHd, 2019-2022). Tellija: RB Rail AS
Eksperdirühma liikmed valis juhtekspert KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel vastavalt nende pädevusele,
varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete
pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH aruande etapp
Peale KMH programmis nimetatud uuringute (vt ptk 6.1) teostamist koostatakse uuringute alusel
KMH aruanne vastavalt KeHJS-i § 20 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
9 / 76
Järgnevalt on loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat
töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud
valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju:
• kalastik, sh kudealad sh reostuskoormuse arvutamine. Ekspert Redik Eschbaum. Redikul on
magistrikraad zooloogias. Ta on osalenud eriala eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses.
• põhjataimestik. Ekspert Georg Martin. Georgil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud põhjaelustiku eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• põhjaloomastik. Ekspert Georg Martin
• elupaigatüübid. Ekspert Georg Martin
• hülged. Ekspert Mart Jüssi. Mardil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud mereimetajate eksperdina Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• linnustik. Ekspert Leho Luigujõe. Lehol on magistrikraad bioloogias. Ta on osalenud linnustiku eksperdina muuhulgas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Loode-
Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• hoovused, setete liikumine. Ekspert Taavi Liblik. Taavil on Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud vee kvaliteedi eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH
menetluses.
• veekvaliteet (Hiiu madala rannikuveekogum ja Hiiumaa rannaalad). Ekspert Taavi Liblik
• veevahetus. Ekspert Taavi Liblik
• kaitstavad loodusobjektid. Ekspert Raimo Pajula. Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud eluslooduse eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine), sh kavandatav Põhja-Hiiumaa
linnuala. Ekspert Raimo Pajula
• bioturvalisus ja võõrliigid. Ekspert Raimo Pajula
• sotsiaal-majanduslik keskkond (kalapüük, veeliiklus ja navigatsiooniriskid, kaadamisalad, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive). Eksperdid Marion Mets ja Inga-Zaitseva Pärnaste. Marionil on magistrikraad õigusteaduses ja ta on osalenud sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes. Inga on doktorikraadiga insener, kes on merenduse ja navigatsiooni
eksperdina osalendu muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse). Ekspert Kaido Peremees. Kaidol on magistrikraad arheoloogias. Ta omab allveearholoogiliste tööde tegemise
litsentsi. On veelause kultuuripärandi uuringud teinud muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused. Ekspert Aide Kaar. KMH litsents number KMH0123. Aide on osalenud vastava eksperdina Muuga sadama avariiplaani koostamisel, samuti paldiski pump- hüdroakumulatsiooni jaama ehitusloa KMH menetluses.
• kliimamuutused (kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele). Ekspert Kaarel Karolin. 2022 – 2023 University of East Anglia,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
10 / 76
Climate Change MSc (kliimamuutused/klimatoloogia). Kaarel on osalenud kliima eksperdina erinevates transpordiameti 2+2 maanteelõikude kliimakindluse ja ei kahjusta oluliselt aruannete koostamises. Lisaks on ta osalendu kliimaeksperdina Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• Juhtekspert Veronika Verš. KMH litsents number KMH0160. On olnud juhteksperdiks ka
käesoleva töö programmi etapis. Lisaks on KMH aruande koostamise eest vastutavaks
juhteksperdiks Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluses ja KSH juhteksperdiks
Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
Uuringute valmides ja KMH aruande koostamise käigus võib selguda vajadus kaasata täiendavaid
eksperte, samuti võib töö käigus osutud vajalikuks eksperte vahetada, asendades need samaväärse
kvalifikatsiooniga eksperdi vastu.
Eelkirjeldatud käsitlus on kooskõlas Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 avaldatud KMH eksperdi-
rühma liikmete nimetamise juhisega.
4 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale (külastus 11.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
11 / 76
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud arendaja esitatud hoonestusloa taotluse, selle
täienduse ja KMH algatamise otsuses (vt Lisa 1) ning arendajalt täiendavalt esitatud teabe põhjal.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht
Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada Eestis merevesiviljelust. Selleks soovib arendaja
rajada Hiiumaa lähistele avamere forellikasvatuse Hiiu maakonna merealade planeeringuga
(kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljelusaladele PV 1 ja PV 2 (Joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte HLT seisuga 20.10.2020 – Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletavad alad
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vt Tabel 3.
Tabel 3. Hoonestusloaga taotletava ala koordinaadid
PV 1 alal ehk Ala 1 PV 2 alal ehk Ala 2
X1: 6545448,2 Y1: 430808,5 X1: 6549833,1 Y1: 406976,9
X2: 6546448,2 Y2: 430808,5 X2: 6549833,1 Y2: 407976,9
X3: 6546448,2 Y3: 431808,5 X3: 6548833,1 Y3: 407976,9
X4: 6545448,2 Y4: 431808,5 X4: 6548833,1 Y4: 406976,9
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
12 / 76
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Arendaja soovib Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud
vesiviljeluse eeliskasutusega aladele PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3) rajada avamere
forellikasvatuse (vt illustreeriv näide Joonis 4).
Joonis 2. PV 1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 1)
Joonis 3. PV 2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 2)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
13 / 76
Arendaja plaanib kasutada avamere kalakasvanduses traditsioonilist ja enimkasutatavat
tehnoloogiat – merre paigaldatakse avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde
kuuluvaga kalakasvatamiseks juurdekasvuga mõlemal alal kokku 10 000 tonni aastas (Joonis 4).
Joonis 4. Avamere kalakasvatuse näide5
Hoonestusloa taotluse kohaselt on taotletavate hoonestusalade suurus 2x1 000 000 m2 (2x100 ha)
ehk kokku 200 ha.
Sumbad paigaldatakse veepiirist kuni 7 m sügavusele ning ulatuvad üle veepiiri kuni 3 m. Sumbad
koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba
raamide ankurdamissüsteemid, poid ning signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad ka
söödapraamid ning kalalaevad.
Arendaja on KMH programmi koostamisel täpsustanud kavandatud tegevust Ala 1 ja Ala 2 osas
järgnevalt:
Ala 1
Kavandatav sumpade arv: 10 (90 m, diameeter 28 m ja sügavus 5 m). Vajalike ankrute arv: 23
(ankru kaal 1000 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 10x664 m2=6 664 m2 (ehk 0,6 ha). Ühe
sumba ruumala on 3 332 m3 ning kogu ala 33 320 m3. Sumpadesse lastakse kevadel ca 210 t
väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 1000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient
on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 1150 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 4,1 t ja
lämmastiku koguheide (Nüld) on max 40 t.
KMH algatamisotsuses oli mõlemad alad võrdse mahuga ehk 2x16 sumpa, kalatoodang 2x5000 t.
Ala 2
Peamine kasvandusala. Kavandatav sumpade arv: 20 (140 m, diameeter 44 m ja sügavus 10 m).
Vajalike ankrute arv: 32 (ankru kaal 1000-1500 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 20x1558
m2=31 169 m2 ehk (3,1 ha). Ühe sumba ruumala on 15 585 m3 ning kogu ala 311 690m3.
Sumpadesse lastakse kevadel ca1900 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 9000 t
(juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 10 350 t. Eeldatav
fosfori koguheide (Püld) on max 37 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 360 t.
Maksimaalne toodangumaht (10 000 t) on kavas saavutada 10 aasta jooksul, nt suurendada
tootmist keskmiselt tuhande tonni võrra aastas. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m3
kohta (KMH algatamisotsuses oli 21 kg/m3). Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt
roogituna 3 kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre
lasta kuni 2-aastased kalad suurusega 400-800 g. Kõik kalad on vaktsineeritud ennem sumpadesse
viimist. Ettekasvatatud kalad tulevad põhiliselt Eestist.
5 Väljavõte 20.10.2020 HLT-st (Joonis 3), foto allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
14 / 76
Kalad transporditakse sumpadesse olenevalt ilmaoludest kas aprillis või mais. Sumba
paigaldamiseks kinnitatakse see töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika. Kasvatushooaeg
lõppeb oktoobris, kui sumbad pukseeritakse vastuvõtu võimekust omavasse sadamasse
(nt Lehtma) kalade realiseerimiseks (kalade realiseerimine toimub detsembrini). Teine võimalus
on talveperioodil uputada tühjad sumbad vee alla. Seega hoonestusala oleks kalade kasvatamiseks
kasutusel maksimaalselt aprillist detsembrini.
Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste
jaoks mõeldud immutusvahendeid (biotsiide) Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard, mis
sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse ja
töödeldakse välisoperaatori poolt, sumpasid Eestis ei töödelda.
Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm pärinevad materjalid jmt antakse
taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8 aastat olenevalt sumba raami
materjalist ning ala keskkonnatingimustest.
Kalade söötmine ja töötlemine
Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis
on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega. Kui kala-
kasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonnasõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.6
Sumpasid teenindatakse söödapraamiga, mis peab olema sobiv töötamaks avamere tingimustes.
Söötmine toimub söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust
vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat
toitainete koormust. Söödapraam on varustatud vajaliku tehnoloogia ja personaliga. Söötmist
jälgitakse kontrollruumist. Näiteid kaasaegsete laevade kohta võib leida: AJ 96 Classic/Comfort –
AKVA group (Ala 1) ja AC 600 PVDB – AKVA group (Ala 2).
Kalasööt sisaldab 0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Ala 1 puhul on eeldatav sööda kogus
kokku 1150 t ja Ala 2 puhul 10 350 t.
Juhul kui soetatakse kalalaev, lihtsustub kalade väljavõtmine ning uimastamine, veristamine ja
jahutamine toimub otse sumba kõrval laevas. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga
juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud
protseduurid tehakse ära juba laevas.
Kuna sumpadesse viidavad kalad on eelnevalt vaktsineeritud, siis nende haigestumist üldiselt ette
ei nähta. Kui see siiski juhtub, siis toimub nende ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt
pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.
Surnud kalad eemaldatakse sumpadest igapäevaselt arvestades ilmastikutingimusi. Sumba põhjast
eemaldatakse automatiseeritud toru7 kaudu surnud kalad vähemalt kord nädalas. Iga sump on
varustatud vastava kollektori ja toruga, mis on ühendatud teenindusalusega.
Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt) transporditakse
maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele.
Kavandatava kalakasvatuse sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused täpsustuvad
arendustegevuse järgmistes etappides ning seda käsitletakse KMH aruandes.
Loodavad töökohad
Arendaja sõnul tekib kavandatava tegevuse elluviimisel kokku ca 100 töökohta8 (nii otsesed kui
kaudsed töökohad, vt ka ptk 4.2 – ringmajanduse mõjud).
6 Arendajalt saadud märkused KMH programmi 1. versioonile (seisuga 28.03.2022) 7 Vt nt Back-To-Barge — liftup (squarespace.com) 8 Arendaja hinnang on antud Nordic Trout avalikele andmetele tuginedes – ca 10 000 t mahuga kalakasvanduste haldamiseks
kasutatakse täna ca 100 töötajat
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
15 / 76
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peab olema valmis väljapakutud alternatiive ellu viima.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui
kalakasvatust ei rajata).
Kavandatava tegevuse erinevaid asukohti KMH-s ei käsitleta. Vesiviljeluse eeliskasutusega alad on
määratud vastavate planeeringutega (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2), mille koostamise käigus kaaluti
majanduslikke-, õiguslikke-, ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Seejuures arvestati kaitsealade,
kalapüügi alade, turismi, tuuleparkide, põllumajanduse, sadamate, laevateede, kaablite,
militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega.
Arendaja soovib vesiviljelust arendada Hiiu maakonna merealade planeeringuga määratud neljast
alast (PV 1 – PV 4) kahel ehk aladel PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1 ja Joonis 5).
Läbiviidavate uuringute (vt ptk 6.1) ning KMH tulemusena täpsustakse kalakasvandus-
alade paiknemist ja suurust hoonestusloaga taotletavate alade sees, ehk kas ja millistel
tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Asukoha
alamalternatiivide vajadus selgub alusuuringute läbiviimisel. Hindamise käigus võib tekkida ühtlasi
vajadus käsitleda täiendavaid tehnoloogilisi alamalternatiive (nt sumpade arv, tehnoloogilised
lahendused).
Juhul, kui KMH käigus selgub, et väljapakutud aladel (Ala 1 ja Ala 2, vt Joonis 2 ja Joonis 3) ei ole
kalakasvatust võimalik realiseerida arendaja soovitud mahus, soovib arendaja taotleda kuni 33%
ulatuses kasvandusalade pindala (vt ptk 2.2) suurendamist. Sel juhul tuleb arendajal esitada
uus/täiendatud hoonestusloa taotlus koos ala koordinaatide jm teabega.
Kui uuringute ja mõju hindamise tulemusena selgub, et arendaja soovitud mahus ei ole võimalik
kavandatavat tegevust ellu viia, tuleb ühe võimalusena mõjude leevendamiseks kaaluda ja hinnata
kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetika kasvatust, et vähendada
kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Täiendava teabe põhjal vajaliku mõjude hindamise
töömaht selgub uuringute tulemusena ja on käsitletav lisatööna.
Ala 2 tehnoloogiline alternatiiv
Kui Alal 2 on võimalik realiseerida tootmismaht 9000 t, siis soovib arendaja kaaluda tehnoloogilise
lahendusena ankurdavate sumpade asemel kalakasvatuslaeva kasutamist. Lähiaastatel
muutuvad alternatiivsed kalakasvanduse tehnoloogiad tavapärasemaks, kuna maailmas on
kalakasvanduse areng suunatud avamerekasvandusele. Seega on vajalik käesoleva KMH raames
käsitleda ka tehnoloogilisi võimalusi, mida on võimalik kasutada tootmismahu 5000-10 000 t
saavutamisel. Need tehnoloogilised lahendused on enamjaolt alles arendamisel ning tootmine
mitmetes asukohtades veel testimise etapis, seega ei ole põhjust neid käsitleda käesolevas KMH
etapis kavandatava tegevuse põhilahendusena. Siiski hiljem, veeloa andmisel on oluline, et
keskkonnanõuded oleks seatud nii, et võimaldada kalakasvanduse tehnoloogia vahetust moodsama
ja parimale võimalikule tehnikale vastava vastu arvestades kalakasvanduse asukohta ja piirkonna
keskkonnatingimusi.
Alternatiivse tehnoloogia eelised ja puudused täna on väljatoodud alljärgnevalt:
Puudused Eelised
- väga kallis
- kasumlikuks tootmiseks on vajalik aastaringne tootmine
- alles testimise ja arendamise etapis
- puudub kogemus Läänemere tingimustes
- hea vastupidavus tormidele ja lainetusele
- kalade töötlemine on võimalik nii laevas kui rannikul
- kalade söötmine on võimalik ilma pausideta - ka tormide ja suurte lainete ajal
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
16 / 76
Foto 1. Avamere kalakasvanduse näide alternatiivse tehnoloogia kohta (Foto allikas:
Jorma Leed, Havfarmen Jostein Albert — Nordlaks)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
17 / 76
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonna merealade planeering9
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 11.10.2012
korraldusega nr 441 ning kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.
Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030.
Planeeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga
piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel
traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed,
maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Suur huvi on tõusnud
mereala kasutamiseks ka muudel otstarvetel, nt tuule ja laineenergeetika ning vesiviljeluse
arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale
paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka
looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Planeeringuga10 on määratud 4 vesiviljeluse eeliskasutusega ala: PV 1, PV 2, PV 3, PV 4 (Joonis 5).
Joonis 5. Väljavõte Hiiu maakonna merealade planeeringu põhijoonisest
Alade määratlemisel on arvestatud veesügavust ja ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast.
KMH alusel võib vesiviljelust ka mujale rajada, kui see ei lähe konflikti teiste mereala kasutus-
viisidega või looduskaitseliste väärtustega.11
9 Rahandusministeeriumi koduleht https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/ (külastus 15.02.2022) 10 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Pohijoonis_markusega-23-dets.pdf (külastus 15.02.2022)
11 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
18 / 76
Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse
korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal12.
Vesiviljelus on üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni nn sinise kasvu (blue growth)
initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa ookeani- ja merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks.13
Planeeringuga14 on määratud järgmised tingimused vesiviljeluse arendamiseks:
- Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest
igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada
täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi,
kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne.
- Kuna planeeringu koostamise ajal puudus täpsem vesiviljelusega seonduv arengukava ning
sobivate asukohtade määratlemise kava, siis on võimalik, et reaalse arendussoovi korral
muudetakse või korrigeeritakse täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusala
asukohta. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele
karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.
- Vesiviljelusalade PV 2 ja PV 4 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga
tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia
läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
- Vesiviljelusala PV 3 kattub osaliselt laskeharjutuste alaga, vesiviljeluse arendamise soovi
korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada
tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
- Vesiviljelusala PV 3 asub osaliselt projekteeritaval Kõpu merekaitsealal. Vesiviljelusala
kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest
eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele
piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaal-
majanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
- Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga15 otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg. Vastavalt
veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada võimalikud veel liikumise piirangud.
Põhjendatud vajaduse korral on võimalik veeliiklusalade muutmine.
- Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada
tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad
vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele, samas
on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei vähene
märkimisväärselt.
- Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKA), et selgitada välja
võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb hinnata mõju
veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse
alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste
uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.
Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju
hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed (vt KMH programmi ptk 7.3.1).
12 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114
tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas 13 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 14 Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 15 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
19 / 76
KMH algatamisotsuse lisana esitatud eelhinnangu16 järeldusena on märgitud, et Eesti Sinitaristu OÜ
kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti elluviimisel tuleb
võtta arvesse Hiiumaa merealade maakonnaplaneeringus toodut.
Eesti mereala planeering17
Eesti õigusruumis annab mereala planeeringu koostamiseks suunise 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseadus. Mereala tõhusat ja kestlikku kasutust ning Eesti avatust merele rõhutab
Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti
2030+“. Merekasutust suunavad pikaajaliselt ka strateegiaga “Eesti 2035+” määratavad riigi
strateegilised sihid, reformid ja võtmetegevused.
Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu mõju hindamine on algatatud Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 ning kehtestatud 12.05.2022 korraldusega nr 146.18, 19
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse
ja säilitamisse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist
lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele,
investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste
kavandamisel.
Mereala planeeringu seletuskirja20 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala
tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvatuseks sobilikke
alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade
määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.
Kalakasvanduste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele (Joonis 6).
Mereala planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad
kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8.8.2018 otsusega on
tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude
käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Elluviimisel tuleb arvestada konkreetse
ala kohta käivas planeeringus sätestatut.
Mereala planeeringu koostamisel on teostatud mitmeid uuringuid seoses lindude rändekoridore ja
peatumisalade, kalakasvatuseks sobivate alade, jääolude, hüljeste leviku ja merekasutuse jm
seonduva väljaselgitamiseks. Uuringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud21 (vt ka ptk 4.1).
16 TTJA eelhinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju kohta 17 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering (külastus 15.02.2022) 18 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko, 2021 19 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (külastus 06.10.2022) 20 Eesti mereala planeeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 21 Külastus 25.03.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
20 / 76
Joonis 6. Väljavõte Eesti mereala planeeringu seletuskirjast (Skeem 5.3.1.1) –
Kalakasvanduste rajamiseks mittesobivad alad, so välistatud alad
Mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud järgmised suunised ja tingimused
kalakasvanduste arendamisel:
Suunised:
1) Kalakasvandusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on
koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks.
2) Vesiviljeluses on soositud nö klasterlahendused: meres toimuva toiteaineid lisava
kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas
asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Võimalik on vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi
iseseisvalt. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste
(nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on
kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada
merekasutusega seotud hõive sesoonsust.
3) Soositud on kalakasvandused tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi
mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu
vms kasutamise.
Tingimused:
1) Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist
välistavaid alasid (vt Joonis 6).
2) Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada
reostuse võimalikku mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu
paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku
(merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
21 / 76
3) Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks
aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid22.
4) Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale.
5) Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele.
6) Kalakasvandust ei kavandata kaitstavale loodusobjektile.
7) Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale.
8) Kalakasvandust ei kavandata ankrualale.
9) Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika.
10) Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse kultuuripärandi säilitusalale.
11) Kalakasvanduste kavandamisel tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga, mh ajalooliselt
väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamiseks.
12) Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud
riskide vältimine23.
13) Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel
tuleb:
a. hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad
keskkonnameetmed;
b. hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad
tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura
2000 aladele tuleb välistada;
c. hinnata erinevate kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega24 kaasnevaid riske.
Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvanduste vahele jätta puhver25.
d. hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja
looduslike liikide geneetiline segunemise osas;
e. arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata
kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää
liikuvusele;
f. teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide
leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;
g. teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja
koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;
h. kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine
koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laeva-
liiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse
piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);
22 Planeeringu seletuskirja märkus: Kalakasvanduse tegevuse tulemusel ei tohi merekeskkonna seisund halveneda kui see on
hea või väga hea, samuti ei tohi kalakasvandus takistada vähemalt hea seisundi saavutamist aladel, kus praegu seisund hea
ei ole ega segada Läänemere tegevuskava eesmärkide täitmist. Kui kalakasvandusest lisandub toite- ja saasteaineid merre,
siis tuleb vajadusel need eemaldada. 23 Planeeringu seletuskirja märkus: Merekaabel on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam süvistatud ja/või
betoonplaatidega kaetud kaabli korral. 24 Planeeringu seletuskirja märkus: Bioturvalisuse all on peetud silmas vajadust vältida haigustekitajate ja parasiitide
sattumisest kasvandustest loodusesse ning vastupidi, samuti haigustekitajate ja parasiitide liikumist erinevate lähedalasuvate
kasvanduste vahel. 25 Planeeringu seletuskirja märkus: Puhvri ulatus sõltub konkreetsetest oludest (kalaliik, sügavus, tehnoloogia).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
22 / 76
i. kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitse-
ametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;
j. kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.
Mereala planeeringuga seonduv detailsem info on leitav mereala portaalist26.
Planeeringu KSH aruanne27 märgib vesiviljeluse kohta, et Eestis on vesiviljelussektoris seni
tegeletud kalakasvanduse ja agariku kogumisega, mille huvigrupiks on toidu- ja kondiitritööstus
ning laiemalt seega Eesti elanikkond. Vesiviljelus on arenevaks sektoriks: arenevad tehnoloogiad
ja kasutusvaldkonnad (toiduainetööstus, biotehnoloogia, bioplast; karbikasvatuse puhul ka nt
söödaks nii kalakasvandustele, kodulindudeleloomadele jt). Eesti vetes on potentsiaali kala-
kasvandusteks, vetika- ja karbikasvatuseks. Vesiviljeluse mõjud on veepinnal lokaalsed ja vähese
mõjuga (visuaalse häiringuga), mõjud võivad avalduda veesambas kui kasvatuskeskkonnas ja
merepõhjas (võimalikud ankurdamise vajadused).
Kalakasvanduse kohta on KSH aruandes märgitud järgmist:
Mereala planeering kalakasvanduse alasid ei määra, kuid toob välja eeldatavalt ebasoodsad alad
(nt riigikaitselised ja looduskaitsealad jt), sobimatud on ka madalad ja kinnisemad merealad.
Kalakasvanduses toetatakse kooskasutust vetika- ja karbikasvatusega (ökoloogilistel põhjustel)
ning tuuakse välja, et kalakasvandus võib toimuda vaid kompenseerivate meetmete rakendamisel.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb jätkuvat koostööd teha erinevate ametkondadega, et tagada
teiste oluliste merenduse valdkondade toimimine ja turvalisus: nt Transpordiametiga laevaliikluse
tagamiseks, maardlatega Maa-ametiga jne. Kultuuriliste mõjude osas on oluline kalakasvanduste
kavandamine koostöö Muinsuskaitseametiga, mis toetab vrakkide hea seisundi tagamist ja
säilimiseks sobiva veekvaliteedi hoidmist.
Planeeringuga seatud tingimused korrigeerivad valdavalt riik-arendaja suhteid (s.o suunised
ülevalt alla). Tingimused ei too üheselt välja, kuidas kaalutakse nt arendaja-praegune kasutaja /
huvigrupp suhteid, mistõttu otsuste langetamine ei pruugi olla tasakaalustatud. Arendaja-praegune
kasutaja suhe on nt kalurite ja vesiviljelejate huvide tasakaalustamine: planeeringulahenduse järgi
on otsustuse aluseks vaid koelmualad, mitte nt kooskõla leidmine kasutatavatel püügialadel
vesiviljeluseks sobiva ala määramisel. Kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul paiknevaid
väärtusi ja nendega seotud tegevusi (puhkamine, ettevõtlus), mistõttu vajalik võib olla KOV-i
kaasamine. Mõjuhindamine tegi seega ettepaneku kaaluda täiendavalt arendaja-praegune kasutaja
ja arendaja-KOV huvide tasakaalustamist loamenetluse tingimustes.
Planeeringu järgi on välistatud tuulikuparkide kaablikoridoride ja kalakasvanduste, kuid mitte
parkide endi ja kalakasvanduse kooskavandamine. Mõjuhindamine tegi ettepaneku kaaluda antud
kooskasutuse väljatoomist ka kalakasvandusi käsitlevas planeeringulahenduse peatükis. Kuna
mõlemal puhul on tegemist uute arenguvaldkondadega, on oluline riigi toetus kooskasutuse
reeglistiku ja praktikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Mõjuhindamine tegi ettepaneku lisada
kooskasutuse reeglite ja praktikate ning nende rakendamise väljatöötamise teema planeeringu
tegevuskavasse.
Karbi- ja vetikakasvatuse kohta märgitakse KSH aruandes, et mereala planeering ei määra ka
karbi- ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab arendamist tingimuste kaudu ning toob välja
looduslikult sobivaimad alad. Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem, ulatudes Läänemerest Soome
laheni ning hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe. Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad alad
jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände. Kasvatused on välistatud laevateedel, kaadamis- ja
ankrualadel, riigikaitseks kasutatavatele aladel, looduskaitselistel objektidel jm. Ülejäänud
merealadel võib karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega
ja kalakasvandustega).
26 Mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/ (külastus 25.03.2022) 27 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 (vt aruande ptk 4.4.1.3)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
23 / 76
Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga
alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeeringus on
toodud ka ülevaatlik skeemkaart karbi- ja vetikakasvatuste jaoks ebasobilikest aladest ning
suunised ja tingimused edasiseks arenduseks analoogselt kalakasvandusele (vt planeeringu
seletuskirja ptk 5.3.2).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava28 (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud
eesmärkidest ja nõuetest.
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (Joonis 7).
Joonis 7. Kavandatavate kalakasvatusalade paiknemine rannikuveekogumite suhtes
Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on tegemist veetüübiga IV (R4)29 – Läänesaarte avamere
rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2020. a
keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist
seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi
hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on
võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla
(klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE
(füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).30
28 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021.
https://envir.ee/media/2189/download (külastus 22.03.2022) 29 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 30 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
24 / 76
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Eeldatavalt lisab kavandatav kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa
välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumi
seisundile ja vastavus VMK eesmärkidele vastavalt veeseaduse nõuetele selgitatakse KMH käigus.
Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal (kavandatav Ala 2) kasutatakse
HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava
näitaja ja mereosa kohta.31
Muud strateegilised planeerimisdokumendid32
Kavandatav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva
arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlus-
aktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja
jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust
ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse
stabiilsus.
EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest
(nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike
alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse
edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse
piiramisele ja vähendamisele.
EL merestrateegia raamdirektiivi33 (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärk on säilitada või
saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada
riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma
merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.
Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala
seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava
meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.
Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks
Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks
põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete
juhtimisest merre.
Eesti merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Meetmekava ajakava kohaselt on meetme-
kava aruandluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg märts 2022.
Meetmete esialgse, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete, nimekirja alusel on
meetmekavas välja toodud mh olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamine.
Olemasolevate meetmete täiendamisettepanekutes on välja toodud: arendada edasi meedet
„Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, et
võimaldada mere vesiviljelust vältides toitainete koormuse suurenemist. Meetmekavaga seotud
kavandatavate uuringute esialgses nimekirjas on välja toodud meetmed: kalapüügiga,
meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega merest väljatoodud toitainete koguste põhine
31 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 32 TTJA eelhinnangu ptk 1.2 33 Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
25 / 76
toetusskeem ettevõtjatele ja sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire
miinimumnõuete paketi koostamine.
Eesti mereala strateegiakava alusel koostatakse mereala seisundihinnang, mis on üheks
alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203034 kohaselt on Eestis head
eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused
ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega
töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks
alaeesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude
jätkusuutliku majandamise.
Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke.
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala moodustati 27.12.1989 üldpindalaga
1 560 078 ha kolmes maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Biosfääri programmiala on
UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö
korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks35. Lääne-Eesti
Saarte biosfääriala programm 2021-2030 on koostamisel, kaasamiskoosolekud toimusid
2019. a. Eelneva programmi 2014-2020 kohaselt oli programmi üks eesmärk kestliku kalanduse
arendamine. Toetati projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui
elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja
taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse
hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise
ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelneva programmi 2014-2020 eesmärkidega.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2020+ üldiste arengusuundadega.
Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest
visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
- kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
- traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
- uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
- energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
- rohemajandus
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa valla arengukavas 2035+36 toodud üldiste arengu-
suundadega.
Hiiumaa visioonis 2035+ on välja toodud mh:
- keskkonnahoid – konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtlus- ning mitmekesine ja
looduslähedane külastuskeskkond; väärtustame ja arendame keskkonnasäästlikku ning -
teadlikku tarbimiskultuuri ja hoiame saare puhtana.
Majandusarengu valdkondlikes eesmärkides 2035+ on välja toodud mh:
- olemasolevad majandusvedurid (plasti-/elektroonikatööstus, metsatööstus, toiduainete-
tööstus) on jätkuvalt konkurentsivõimelised.
34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium 35 UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala 36 Hiiumaa valla arengukava 2035+. Vastu võetud 31.10.2018 Hiiumaa Vallavolikogu istungil, muudetud 19.11.2020
määrusega nr 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031 (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
26 / 76
- on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine,
põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus).
- käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus; taastuvenergeetika;
loomemajandus.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelnimetatud eesmärkidega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
27 / 76
4. Seonduvad varasemad uuringud
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019
Kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomu tõttu on asjakohane käesoleva KMH läbiviimisel
käsitleda järgnevaid varasemaid uuringuid:
- Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus (Eesti Maaülikool. Leho Luigujõe ja Ainārs
Auniņš, 2016);
- Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel (Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Leho Luigujõe, 2018).
ja Eesti mereala planeeringu raames koostatud uuringuid37:
- Kalakasvatuseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal (EMÜ Veterinaariameditsiini ja
loomakasvatuse Instituut, 2016);
- Selgrootute ja vetikate kasvatamiseks sobivate alade väljaselgitamine (Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut, 2016);
- Jääolude analüüs ja kaartide koostamine (Koostati jää esinemise tõenäosuse kaart ja jääkatte
kestvuse kaart, 2010/2011. a alusel kõige raskema stsenaariumi (worst case scenario) kaart,
rüside esinemise tõenäosuse kaart jm) (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016);
- Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate
kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele
(MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016);
- Lindude peatumisalade analüüs (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019);
- Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang (MTÜ ProMare, 2019);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel (Poliitikauuringute
Keskus Praxis, 2017);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine
ökosüsteemiteenustega (Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja
OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019);
- PlanWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne (Tartu Ülikool RAKE ja OÜ
Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019
Eelnimetatud uuringute tulemusi on käsitletud KMH programmi ptk-s 5 ja 6.1.
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-
Eestis (2021)
2021. a koostatud Lääne-Eesti rannikupiirkonna vesiviljelusuuringu eesmärk on võimaldada Lääne-
Eesti omavalitsustel, keskvalitsusasutustel ja ettevõtetel/investoritel saada neutraalne faktipõhine
ülevaade piirkondlikust vesiviljeluse ja ringmajanduse potentsiaalist.38
Uuringu aruandes on käsitletud järgmisi teemasid:
37 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud (külastus 25.03.2022)
38 Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus (külastus 25.03.2022) on avaldatud uuringu kokkuvõtte eesti
keeles ning uuringu aruanne inglise keeles (koostaja Aquaconsulting Senstad koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga.
30.06.2021)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
28 / 76
- Kalakasvanduste rajamine maismaal, rannikumeres ja avamerel.
- Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, mille abil kasvatatud biomassist tekkinud jäätmed
kogutakse kokku ja kasutatakse ära.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldamaks kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist.
- Ainevoogude analüüs, mis näitab, kuidas multitroofne vesiviljeluse platvorm võiks võimaldada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist piirkonnas.
- Soovitused Lääne-Eesti omavalitsustele ja keskvalitsusele, kuidas paremini soodustada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist.
- Soovitused, kuidas paremini lõimida avaliku sektori ja erasektori tegevused kohalikul tasandil
ja rahvusvaheliselt.
Põhjalik kokkuvõte uuringu tulemustest:39
- Tingimused vikerforellide kasvatamiseks avatud sumpades on väga head, sesoonne
temperatuuri muutlikus on optimaalne ja forellid saavutavad turusuuruse juba 60 nädalase
kasvuperioodi jooksul.
- Vikerforellide tootmiskulud on võrreldavad Norras leitud kulutasemega.
- Uute kalasöötade kasutamine võimaldab toitainete emissioonid viia allapoole veeseaduse
norme (50 grammi lämmastikku (N) ja 7 grammi fosforit (P) toodetud kala kg kohta).
- Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks piirkonnas maismaal kasvatada 10 000 tonni kala
aastas, avamerel võiks lahtistes sumpades kasvatada 20 000 tonni kala ning uutes poolsuletud
ujuvsumpades 10 000 tonni kala.
- Kui kalakasvatustes kasutatakse mehaanilisi puhastusfiltreid, on võimalik vähendada toitainete
emissiooni veelgi.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldab kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist praktiliselt 100%.
- Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad kalakasvatuse heitveest välja filtreerida sisuliselt
kogu orgaanilise heljumi, mille tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid. Täpne
karbipopulatsiooni filtreerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Makrovetikad (Ulva intestinalis) on võimelised sellises integreeritud kasvatuses veesambast
assimileerima väga suure osa lahustunud toitainetest. Täpne vetikapopulatsiooni toitainete
assimileerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Integreeritud vesiviljeluslahendused võimaldavad vähendada lämmastiku- ja fosforivooge 60%
ja 90% ulatuses võrreldes veeseaduses sätestatud praeguste piirmääradega.
Ringmajanduse mõju avaldub järgnevalt:
- Avamere sumbakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (175 miljon eurot).
- Uute poolsuletud ujuvsumpade ja maismaal toimivate kalakasvatuste loomine toob kaasa
umbes 250 töökoha loomise (200 miljon eurot).
- Integreeritud vesiviljeluslahenduste loomine toob kaasa 175 töökoha loomise.
Need hinnangud hõlmavad ka kõiki vajalikke maismaal osutatavaid teenuseid, mis on seotud
kalade, rannakarbi ja vetikate transpordi, teenuste, saagikoristuse ja töötlemisega.
39 Eesti keelne kokkuvõte uuringu tulemustest:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/31921618/Saarte+vesiviljeluse+aruande+eestikeelne+kokkuv%C3%B5te.pdf
/1422eb07-7a8a-44e4-b597-7265c8910b95 (külastus 25.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
29 / 76
Riskid ja edutegurid:
- Oluline on mereplaneerinuga määratleda spetsiaalsed vesiviljelusvööndid, kus igal asukohal või
tsooniti on kindlaksmääratud aastane jäätmevoogude kvoot, et motiveerida ettevõtjaid
tegutsema, kuna peamised taustatingimused on selged.
- Tootjad teavad, kui suurt saagikust on eri piirkondades oodata ning milline on nende tegevuste
keskkonnamõju.
- Investorid ja keskkonna eest seisvad ametkonnad saavad analüüsida, millist kasvatus-
tehnoloogiat ja -mõõtmeid eri piirkondades kasutada.
- Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused ühendaks oma jõud piirkonna kõrgkoolidega, et
luua mere katsejaam, milles läbi viidud tegevuste kaudu on võimalik nõustada kalakasvatuste
ja teiste vesiviljelusalgatuste ettevõtete töötajaid võimaldamaks kestlikku mereressursside
kasutamist. Sellises keskuses koguneksid teadmised aja jooksul ja oleksid kõigile osapooltele
kättesaadavad.
- Üks tähtsamaid algatusi on motiveerida noorkalade farmide rajamist ja laiendamist maismaal.
Ilma selleta ei ole ei võimalik arendada avamere kasvatusi40.
Kalakasvatuseks sobiv asukoht
Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolne mereala sobib nii kalakasvatuseks kui ka muu vesiviljeluse
arendamiseks. Merekasvatused (lahtised ja poolkinnised sumbad) peaksid ideaalselt paiknema
seal, kus merepõhja sügavus on vähemalt 20 m. Poolkinniseid sumpasid ei saa paigaldada
kohtadesse, kus lainekõrgus ületab 2 m. Traditsiooniliste sumpade puhul lainetus nii suurt rolli ei
mängi. Mõlemad platvormid peaksid olema kaitstud triiviva jää eest. Maismaal asuvad
kalakasvatused peaks paiknema piirkondades, kus kaugus mereni ning kõrguste vahe merepinnaga
on väike.
Ringmajandus Lääne-Eesti rannikuvööndis
Tänapäeval on suur hulk väiksemaid ettevõtteid, kes on seotud mereandide sektoriga, nii otseselt
kui ka kaudselt. See hõlmab igat liiki teenuseid, hooldust, vedusid laevatehastele, kalandus-
ettevõtetele, töötlemisettevõtetele, lisandväärtuse andmist merekarpidele, kilule, räimele. Samuti
imporditakse lõhekala Soomest ja Rootsist, millele samuti lisatakse kohapeal lisandväärtust.
Selliseid tarneahela komponente peaks kindlasti olema võimalik integreerida antud uuringu
aruande vesiviljelusanalüüsi ideedega ja enamik vajalikke teenuseid on täna piirkonnas juba
olemas. Tõenäoliselt on vaja uut kaasaegset tehnoloogiat eluskala transportimiseks ning vikerforelli
töötlemisliini.
Tugevused ja nõrkused
Integreeritud vesiviljeluslahendused (kala-, karbi- ja vetikakasvatused) võimaldavad suurema osa
toitainete emissioonist ringlusest välja viia ning selle kaudu võimaldama kalakasvatuse lubade
väljaandmist. Selline lähenemine on väga huvitav ka teiste piirkondade, Soome, Rootsi, Poola ja
Taani jaoks. Suurimaks riskiks on asjaolu, et nii suurt installatsiooni ei ole tänini veel katsetatud
rannakarpide ja makrovetikatega. Olulisemateks väljakutseks on tagada vetikamasside hõljumine
veesambas ja samal ajal võimaldada hea valguse ligipääs vetikani, et fotosüntees saaks toimuda.
Teine riskielement on seotud sellega, kuidas võimaldada rannakarbil välja filtreerida suurema osa
hõljuvatest orgaanilistest ainetest, ilma et see ei settiks sumba põhja.
40 Arendaja täpsustus: „kodumaise noorkala baasil“. Selgituseks: „Väljast noorkala sisse ostes on siiski võimalik
kalakasvandusi rajada“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
30 / 76
Haridus, ekspertiis, mere eksperimentaaljaam
Uuringus on soovitatud, et omavalitsused algataksid piirkonnas nii praktilise kui ka akadeemilise
vesiviljelusalase koolituse. Sellise initsiatiivi kaudu loodav mere katsejaam võiks olla ühenduslüliks
ülikoolide ja vesiviljelussektori vahel.
Oluline on luua:
- kalade tervise seiresüsteem;
- lihtsalt ligipääsetav seireandmestik meres ja eri kasvatusplatvormidel mõõdetud erinevate
veeparameetrite kohta;
- toiduohutuse parameetrite register;
- haridusalased vahetusprogrammid Helsingi, Göteborgi, Stokholmi, Bergeni, Tromsøga.
Kokkuvõte:
- Lääne-Eesti tingimused on vikerforellide kasvatamiseks meres head ning saavutatavad on
Norrale võrdsed kasvumustrid, ellujäämus ja tootmiskulud.
- Oluline on, et avalik sektor annaks selged juhised spetsiaalsete kasvatusvööndite ja
määratletud jäätmevoogude kvootide osas.
- Avalik sektor peab soosima spetsiaalsete lubade andmise 2-3 suurele noorkala jaamale,
vastasel juhul ei ole kasvatuspotentsiaali laiendamine võimalik.
- On soovitatav, et usaldusväärsed tooted (kalasööt, vaktsiinid, mari ja tehnilised vahendid)
oleksid esimese 1-3 aasta jooksul tagatud väliste allikate kaudu.
- Samuti on soovitatud, et valdkonnaga tegelevatele ametkondadele eraldataks piisavad
vahendid tehnilise arengu jälgimiseks, eriti vee- ja jäätmekäitlussektoris. Samuti tuleks seada
prioriteediks teadmiste hankimine uusimate kalavaktsiinide, kalatervishoiu uudiste, uute
kalakasvatusplatvormide ja kasvatajate kogemuste kohta.
- Esimene eesmärk võiks olla 2-5 kalakasvanduse arendamine järgmise 5 aasta jooksul,
soovitatavalt mõni koos muude vesiviljelusalgatustega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
31 / 76
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Looduskeskkond
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad
Merepõhja geoloogiat on kaardistatud EMODnet projekti raames41. Koondatavad andmestik ja
kaardid sisaldavad teavet merepõhja kohta: merepõhja substraat ja selle settimismäär; merepõhja
geoloogia (aluspõhja kivimite ja Kvaternaari setete litoloogia ja üksuste vanus); geoloogilised
sündmused ja nende tõenäosus ning merepõhja maavarad. Rannikute kohta on esitatud
rannikualade tüübid ja andmed sealsete protsesside kohta, nende erosiooni ja akumulatsiooni
kiirused. Käsitletavate piirkondade (Ala 1 ja Ala 2) kohta on info vähene.
Ala 1 ja selle lähiala
Merepõhjareljeef on ebatasane. Enamus alast on 10 m sügavune, ala ida- ja lõunaosas on sügavus
1,8-3,8 m (Joonis 8). Sügavus suureneb põhja suunas. Alast lõunas on sügavus 5 ja põhjas 10 m.
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist.
Vahetult lõunas ülem-ordoviitsiumi lubjakivi.
Ala 2 ja selle lähiala
Merepõhjasügavus on alal 25-29 m, lõunaosas 23,7 m (Joonis 8). Sügavus suureneb kirde suunas.
Alast 1 km kaugusel kagus on sügavus 20 m ja kirdes 35 m. Piirkonnas levib viirsavi, liivakas muda,
muda ja mudane liiv. Vahetult lõunas levib moreen. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi
lubjakivist. Ligikaudu 1 km kaugusel lõunas paikneb ülem-ordoviitsiumi lubjakivi ja 4 ca km
kaugusel põhjas moodustab alupõhja alamkambriumi (Terra-Neuve) sinisavi.
Joonis 8. Samasügavusjooned Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas42
41 EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide
koostamine http://www.emodnet-geology.eu/ (külastus 28.03.2022) 42 Maa-ameti geoportaal (külastus 28.03.2022)
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
32 / 76
Lähim liiva uuringuala asub Alast 2 ca 10 km kaugusel edelas (ehitusliiva prognoosvarud 33 986
tuh m3, Kõpu II üldgeoloogiline uurimistöö). Ligikaudu 15 km kaugusel läänes asub Hiiumadala
maardla AS-i Tallinna sadam poolt taotletav ehitusliiva mäeeraldis (3995 tuh m3, täiteliiv 2665 m3,
registrikaart nr 40).
5.1.2. Klimaatilised tingimused43
Tuul
Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrg-
rõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse
tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi
ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna
ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud
ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega
päevade esinemisega on periood maist augustini.
Läänemere otsene mõju tuultele piirdub peamiselt saarte ja rannikualadega (u 10 km rannikust
mere suunas ja 20 km lai vöönd sisemaa suunas). Rannikualadel esineb sisemaaga võrreldes peale
suurema tuule kiiruse ka rohkem tuuleiile ning esinevad briisid. Briiside ehk maa- ja meretuulte
esinemise tõttu on rannikul tuule suund tihti sisemaal puhuvast tuulest erinev.
Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 150 m kõrgusel 8,5-9 m/s,
puhangud üle 30 m/s. Väinamere tuuled on saarte ning mandri tõttu tugevalt varjutatud, aasta
keskmine tuule kiirus jääb alla 8 m/s, kuid puhangud võivad siiski küündida üle 29 m/s. Avamerel
ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas, aga rannikulähedases
üleminekuvööndis on mere kohal tormipäevi 10-20.
Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub
Ristnal. Ristna rannikujaama andmetel oli aastatel 2004-2021 tuule keskmine kiirus 3,2 m/s ja
tunni maksimum tuule kiirus keskmiselt 7,0 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud
võrdlemisi varieeruv, muutudes 2,7 m/s (2018) kuni 3,7 m/s (2008 ja 2011). Tunni maksimum
tuule kiirus oli kuni 29,7 m/s (2005 jaanuaris)44,45.
Joonis 9. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Ristna rannikujaamas aastatel 2006-2020
43 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 44 Riigi Ilmateenistus (külastus 17.03.2022) 45 Keskkonnaagentuur (külastus 17.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
33 / 76
Lainetus ja hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1-2 m,
avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5-6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks
hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10-20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja
sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib
esineda hoovuseid kiirusega 40-50 cm/s.
Vee temperatuur ja soolsus
Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt
liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas
kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui
ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides. Läänemere
veevahetus ookeaniga on piiratud, kuna toimub vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu.
Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus ja augustiks. Vaiksete
ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda, kuid
tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit
veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja
jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused
rannikule taas soojemat.
Kõige külmemal kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (<10°C). Kõige
soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne
(>18°C), vt Joonis 10. Võttes arvesse keskmisi temperatuure kõige soojemal kuul (pinnakihi puhul
august, põhjakihi puhul september) ja kõige külmemal kuul (märts).
Joonis 10. Väljavõte kalade vesiviljelusalade juhise kaardikihi „Veetemperatuuri
optimus“ vaatest Hiiumaa piirkonnas46
46 Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
34 / 76
Heltermaal KAUR ilmateenistuse rannikujaamas 2005-2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on
juuli keskmine temperatuur 21°C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi
suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee
temperatuur 0°C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5°C.47
Jääolud
Jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve
karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve
karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk48.
Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt
pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel
talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa
läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on nt Väinameri jääga kaetud 50% ajast
(15. detsember kuni 1. mai), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%.49
Joonis 11. Väljavõte jääkaardist50 Hiiumaa piirkonnas
Lähtudes eeltoodust ning piirkonna jääkaardist (Joonis 11) võib järeldada, et kavandatav Ala 1
jääb potentsiaalselt jää esinemise piirkonda ning sellest lähtuvalt tuleb kalakasvanduste
kavandamisel arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele
vastupidavad või teisaldatavad.
5.1.3. Merevee kvaliteet51
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (vt ptk 3.3 Joonis 7). Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline
seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit
näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu
põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja
piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a),
47 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 48 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 49 Mereala planeeringu alusuuring: Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 50 Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/ (väljavõte tehtud perioodi 01.02-17.02.2021 kohta) 51 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
35 / 76
Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis-
keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).52
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Merealade, mis jäävad rannikuvee tsoonist väljapoole, seisundit hinnatakse vastavalt EL
Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11
mereala Hea Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise
indikaatoreid. Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme.
Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine
merekeskkonda. HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete
kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende
vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse alad asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini
alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 t ja
fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku (Nüld) osas
1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.53
Toitainete heitkoguste ülemmäärad ehk NIC (national input ceilings) on välja töötatud Läänemere
osade kaupa (Tabel 4).
Tabel 4. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile Läänemere osade kaupa54
Botnia laht
Botnia meri
Läänemere avaosa
Soome laht
Liivi laht
Taani väinad
Kattegat
Fosfor 0 0 9 225 185 0 0
Lämmastik 113 404 1 478 11 334 13 099 22 24
Läänemere valgala iseloomust (asub sademerohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja
hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 a)
tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab
inimtegevus. Eutrofeerumise ilminguteks on rida lihtsaid ja keerulisi sümptomeid nii üksikute
ökosüsteemi komponentide kaupa kui kogu ökosüsteemi tasemel, mille hulka kuuluvad nii
inimühiskonnale positiivsed (suur sekundaarne produktsioon k.a planktonitoiduliste kalade
biomass) kui ka arvukalt negatiivseid (suurenenud esmane produktsioon – vetikaõitsengud,
hapnikuvaegus põhjalähedastes veekihtides, liigilise mitmekesisuse vaesumine jne) nähtusi.
Eesti mereala eutrofeerumise seisundit on komplektselt hinnatud viimati seoses MSRD järgse
aruandlusega. Merevee toiteainete kontsentratsioonidest hinnati lämmastiku ja fosforiühendite
indikaatoreid. Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja
kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises,
halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere
avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis.
Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate
merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade
puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel.
Eutrofeerumise koondhinnang saadi agregeerides üksikute indikaatorite hindamistulemused
vastavalt metoodikale mida kasutatakse ka HELCOM HOLAS eutrofeerumist puudutava aruande
koostamisel. Koondhinnangu järgi jaguneb Eesti mereala „väga halva“, „halva“ ja „kesise“
seisundiklassi vahel, kus domineerib „halb“ seisundiklass (Joonis 12).
52 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 53 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019 54 Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan
2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
36 / 76
Joonis 12. Väljavõte Eesti mereala planeeringu KSH aruandest (Joonis 4.1.5-6:
Eutrofeerumise seisundi üldhinnang, seisuga 2017)
Merevee kvaliteedi kontrollimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire all-
programm, millega on hõlmatud: rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja
kaugseire. Eesti avamereala on Läänemere seire- ja hindamisstrateegia kohaselt jaotatud Soome
lahe, Liivi lahe ning Läänemere avaosaks (koosneb kahest hindamisüksusest – Ida-Gotlandi bassein
ja Läänemere põhjaosa). Rannikuveekogumis Hiiu madala rannikuvesi tehakse ülevaate seiret üks
kord 6 aasta jooksul. Lehtma ülevaateseire KKR kood SJA8140000, Soela väinas Kalana ülevaate-
seire SJA978800055.
5.1.4. Natura 2000 alad56
Kavandatava Ala 1 piirkonda jäävad järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 13):
- Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere loodusala (EE0040002) 275 m kaugusel;
- Tareste loodusala (EE0040124) ca 5 km kaugusel.
Kavandatavale Ala 2 lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on (Joonis 13):
- Hiiu madala loodusala (EE0040129) ca 2,5 km kaugusel;
- Kõrgesaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala
(EE0040122) ca 6 km kaugusel;
- Paope loodusala (EE0040129) ca 7 km kaugusel.
55 Lisa 5 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi
seire näitajad ja seiresagedused 56 Käesoleva peatüki koostamise aluseks on KMH algatamisotsuse lisas esitatud Natura eelhindamine (vt Lisa 1)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
37 / 76
Joonis 13. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas asuvad Natura 2000 linnu- ja
loodusalad. Allikas: EELIS, märts 2022
Alade iseloomustus:
Väinamere linnuala maismaa üldpindala on 48 720,6 ha ja veeosa üldpindala on 223 995 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rudi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e
suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp
(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),
tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala maismaa pindala on 44 214,9 ha ning mereosa pindala on 209 242,7 ha.
Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),
jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
38 / 76
(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede
kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk
(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-
linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas
(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luhapisitigu
(Vertigo geyeri).
Tareste loodusala maismaa pindala on 204,5 ha ja veeosa pindala on 250,4 ha. Loodusdirektiivi
lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), ranniku-
lõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad
(1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited
(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*).
Hiiu madala loodusala veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav
elupaigatüüp on karid (1170).
Kõrgessaare-Mudaste linnuala maismaa pindala on 1879,3 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615
Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt soopart e. pahlsaba-
part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir
(Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kõrgessaare-Mudaste loodusala maismaa pindala on 1261,8 ha ja veeosa pindala on
1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud
(5130), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230)
ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).
Paope loodusala maismaa pindala on 634 ha ja veeosa pindala on 1609,3 ha. I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad
(3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad –
6210*), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad
loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse,
on euroopa naarits (Mustela lutreola*).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
39 / 76
Keskkonnaametilt laekus käesoleva KMH programmi avalikustamisel teave (vt ptk 8.4 Tabel 8), et
taotletavate kalakasvatuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on kavandamisel Natura 2000 Põhja-Hiiumaa
linnuala (Joonis 14). Kavandatava linnuala suurus on 576,8 km2 ning see kattub osaliselt Hiiu
madala hoiualaga (45,08 km2). Liigid, keda nimetatud alal on 2000-2021 läbiviidud uuringute
käigus loendatud, on järgmised: aul (Clangula hyemalis), kirjuhahk (Polysticta stelleri), hahk
(Somateria mollissima), väikekoskel (Mergellus albellus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca).57
Joonis 14. Kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala. Allikas: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
2022
Kavandatav Ala 1 jääb kavandatavale linnualale ning Ala 2 piirneb kavandatava linnualaga.
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid58
5.1.5.1. Kaitsealad ja hoiualad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitse- ja hoiualad (Joonis 15):
57 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega
linnualade uuendamine“ 58 https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view (külastus 03.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
40 / 76
Joonis 15. Kavandatava kalakasvatuse lähialas asuvad kaitstavad loodusobjektid59
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), mille kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere
loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest (vt ptk 5.1.4).
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata),
piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi
(Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser
anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea- vardi (Aythya ferina), tuttvardi
(Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula),
mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus),
välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus
grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus),
tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra),
väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana),
naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons),
räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri
(Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus) elupaikade kaitse;
Hoiuala kaitse-eesmärk on ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -
veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja
liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede
59 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis
I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
41 / 76
(4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra
lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis),
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka
(Encalypta mutica) elupaikade kaitse.
Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mille kaitse-eesmärk on sama, mis Hiiu madala loodusalal
(vt ptk 5.1.4).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), mille kaitse-eesmärkidest ei ole hõlmatud
Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on järgmised
Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid: nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris),
rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb
maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud
lahtede ja vahetu ranniku-alaga.
Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala
kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4) kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning
kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele
(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis
atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-
sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris)
elupaigad.
Paope looduskaitseala (KLO1000281), mille kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope
loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused
(6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad
loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*)
ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline
hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
5.1.5.2. Kaitstavad liigid ja nende püsielupaigad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitstavate liikide elupaigad ja püsielupaigad
(PEP, vt Joonis 15):
II kaitsekategooria:
- Viigerhüljes (Phoca hispida, KLO9123890) – Alast 1 ca 6,7 km kaugusel asub liigi elupaik ning
ca 8,5 km kaugusel asub Kadakalaiu viigerhülge PEP (KLO3000099). Ka Väinamere loodusala
ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on viigerhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
- Väikeluik (KLO9121505) – elupaik ca 4,7 km kaugusel Alast 1.
- Kirjuhahk (KLO9121475) – elupaik ca 4,0 km kaugusel Alast 2.
III kaitsekategooria:
- Hallhüljes (Halichoerus grypus, KLO9101787) – Alast 1 ca 2,7 km kaugusel Selgrahu
hallhülge püsielupaik (KLO3000095) ning ca 3,8 km kaugusel liigi elupaik. Ca 12,5 km
kaugusel asub Pujuderahu hallhülge PEP (KLO3000096). Ka Väinamere loodusala ja hoiuala
üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
42 / 76
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad60
Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi
(92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis
koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks mere-
põhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a
teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate
elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Joonis 16 kohaselt jäävad
mõlemad kavandatavad kalakasvatuse alad piirkonda, kus esineb liivamadalale vastav merepõhi.
Joonis 16. Väljavõte Hiiu merealade maakonnaplaneeringu KSH aruandest (Joonis 5.4)
– Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ
EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning
vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa
ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV –
vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised)61.
EL Komisjoni otsus 2017/848 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja
elupaikade põhitüübid. 2018. a on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja
elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka
eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine.
60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 61 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
43 / 76
Mõlema ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas
spetsiaalsed uuringud. Aladel ega nende läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire
alasid. Seetõttu pole piirkonnas põhjaelustikku seiratud ka riikliku keskkonnaseire raames.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et Ala 1 lääneserv
võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa
elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid
(1170). elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse vastava uuringu käigus (vt ptk 6.1) ning
elupaikade tuvastamisel hinnatakse neile mõju KMH aruande koostamisel.
5.1.7. Kalastik62
Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres
elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m)
rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa
kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad
liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba >5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja
Läänemere lestale (Joonis 17).
Alljärgnevalt jooniselt (Joonis 17) on näha, et Ala 1 jääb kalastiku jaoks tundlikule alale. Ala 2 jääb
kalastiku jaoks tundlikust alast väljapoole.
Joonis 17. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Potentsiaalsed
koelmualad – kalastiku jaoks tundlikud alad
Põhjalikuma ülevaate räime, Läänemere lesta, ahvena, koha, lesta, kilu, tursa ja Euroopa lesta
võimalikest koelmualadest annab Eesti mereala planeeringu KSH aruanne (vt aruande ptk 4.2.1 ja
joonised 4.2.1-1 kuni 4.2.1-8).
TTJA koostatud eelhinnangu (vt Lisa 1) kohaselt viis TÜ Mereinstituut 2008. a läbi seireuuringu,
mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala,
kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine.
62 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Ala 2 Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
44 / 76
Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese
mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja
ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja ja Paope lahe vahelisel alal on ajalooliselt
paiknenud merisiia koelmualad, praegune koelmute seisund on teadmata. Kuna kalad levivad kogu
mereala ulatuses, siis mõju kalastikule ei saa välistada.
Keskkonnaameti on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et kalastiku
poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta
tagusesse aega, Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Seega tuleb teostada
kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord.
KMH aruandes on vajalik on hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning vajadusel
määratleda leevendusmeetmed.
5.1.8. Linnustik63
Mereala linnustiku andmed on koondatud Eesti mereala planeeringu alusuuringuna tehtud
linnustiku uuringutesse64,65. Kavandatavad kalakasvandusalad ei jää lindude jaoks olulistesse
rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad kavandatavad kalakasvanduse alad 2019. a linnustiku
uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal66 (Joonis 18).
Joonis 18. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest (Linnustiku uuring
EOÜ, 2019), lilla – oluline veelindude sügisrände suund; hall – maismaalindude
tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal; helelilla – linnustiku sensitiivne ala; keskmine
lilla – veeliiklusalad
Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad tänaste teadmiste põhjal kõige
olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele.
Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide
(tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku
63 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 64 Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) 65 eesti_mereala_lindude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf (rahandusministeerium.ee) 66 Vt Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 (Joonis 109, lk 90)
Oluline veelindude sügisrände suund
Maismaalindude tähtsamad
rändekoridorid Eesti merealal
Ala 2
Linnustiku sensitiivne ala Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
45 / 76
mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Vesiviljelus ei ole linnustikule sensitiivsel
alal nimetatud kui välistatud tegevus.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab
75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200.
Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti
mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus67.
Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-novembrini.
Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi.
Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on
parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki68.
5.1.9. Hülged69
Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate
lesilate ja merepiirkondadega. Liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et hallhüljes
kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel
määral Väinameres. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga
(hallhülge püsielupaigad, vt ptk 5.1.5.2). Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse
muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Hallhüljes on väga
kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab
seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See
asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvatuste planeerimisel kuid seda võtmes,
et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib
tegevust segada.
Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti
rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel
harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Selle alusel on HELCOM eraldanud viigerhülge
lõunapoolsed, Eesti merealadega seotud asurkonnad (Eesti lääneranniku veealad, Soome laht ja
Ahvenamaa-Turu saarestik) üheks korralduslikus üksuseks, millele kohalduvad mh liigi hea
seisundi sihid. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal
perioodil loomade peamised puhkealad ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel
esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks
vältimatut merejääd mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Elupaikade kasutuse
iseloomu selgitamiseks on kasutatud telemeetriat.70
Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud
hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul
hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole71. Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit
mõjutavatest olulisematest inimtekkelistest teguritest võib välja tuua tundlikkuse keskkonna-
reostuse suhtes, hukkumise kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimise sigimisaladel. Viiger-
hüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud sigimisedukusele. Talvedel,
mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi ei ole liigil võimalik edukalt sigida. Eeskätt viigerhülge kui
ohustatuma ning tundlikuma liigi puhul on oluline vältida antropogeensete tegurite lisamõju teket.72
Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangu (MTÜ ProMare, 2019) kohaselt on vesiviljeluse
piirkonnad avamerel hüljestele potentsiaalselt madala häiringutasemega ning nende asukohad ei
67 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega
kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest 68 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne 69 Eesti mereala planeeringu alusuuring: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019 70 Vt täpsemalt Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangut (2019) ning Eesti mereala planeeringu KSH aruande ptk 4.2.3 71 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019 72 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
46 / 76
ole nt viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Ala 1 piirkonnas esineb 3-4 viigerhüljest
5x5 km ruudu kohta ning Ala 2 piirkonnas 1 viigerhüljes (Joonis 19).
Joonis 19. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Viigerhüljeste
rändealad (hüljeste arv 5x5 km ruudu kohta)
Oluline on aga asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad
vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade
kõrgendatud huviga. Kavandatavate sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel ja
hüljestele ohutu..
Kultuuripärand
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (seisuga 25.03.2022) kohaselt asuvad lähimad
veealused kultuuripärandi objektid kavandatavast kalakasvatusalast Ala 1 üle 5 km kaugusel.
Alale 2 lähimad teadaolevad veealused kultuuripärandi objektid (arheoloogiamälestised) on
järgmised (vt Joonis 20):
- Priki Aid vrakk (reg nr 27877). Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 1863. a suvel
tugeva tormi ajal uppunud kaubalaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ligikaudu 35 m sügavusel.
Veealuse mälestise seisukorda on 03.08.2012 hinnatud heaks. Mälestis asub Alast 2 ca 4,5
km kaugusel loodes.
- Laevavrakk nr 30737. Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 2013. a avastatud ja
tõenäoliselt 18. saj lõpus/19. saj-l uppunud kaubapurjelaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ja ca
10 miili Kõpu poolsaarest põhjas. Sügavus leiukohal on 33-36 m. Veealuse mälestise
seisukorda on Muinsuskaitseamet 2014. a teostatud tööde käigus hinnanud stabiilseks –
Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mälestis asub
Alast 2 ca 5,3 km kaugusel loodes.
Veealustele mälestistele on kehtestatud ka kaitsevöönd.
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
47 / 76
Joonis 20. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
(seisuga 12.04.2022)
Sotsiaal-majanduslik keskkond
Kavandatavad kalakasvanduse alad asuvad rannikust, sh asustusest üle 4 km kaugusel. Ala 1
paikneb Kärdla linnast (lähim tiheasustusala) ca 4,5 km ning Lehtma sadamast ca 6 km kaugusel.
Ala 2 paikneb Kõrgessaare sadamast ca 9 km kaugusel.
Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere
alarajooni 29 ja ICES statistilisse ruutu 47H2.73 Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusala PV1
asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271 ja vesiviljelusala PV2 asub Eesti territoriaalvee
väikses püügiruudus 290. Väikesed püügiruudud 271 ja 290 on olulised rannapüügi piirkonnad.
Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse74 andmetel ei jää kavandatavad kalakasvatuse alad
traalpüügi piirkonda.
Ala 1 jääb vastavalt 7,2 t/a (joonisel tähistatud helesinise ruuduna) ja Ala 2 vastavalt 34,1 t/a
(joonisel tähistatud tumesinise ruuduna) rannapüügi alana tähistatud ruutu (vt Joonis 21).
Arvestades Ala 1 ja Ala 2 kauguseid rannikust (üle 4-6 km kaugusel), võib siiski eeldada, et
rannapüük ei toimu nii kaugel merealal ning seetõttu ei ole rannapüük kalakasvanduste rajamiseks
antud aladele välistavaks asjaoluks.
Maaeluministeeriumi andmetel75:
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab 3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi
saagist. 2019. a püüti püügiruudust 271 kaluri kalapüügiloa alusel 8,8 tonni kala, 2020. a
7,7 tonni kala ja 2021. a 10 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest
(keskmiselt 22% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 116,6 tonni kala, mis moodustab 14,4% kogu Hiiu maakonna 3 aasta
rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 290 kaluri kalapüügiloa alusel 32 tonni kala,
2020. a 36,4 tonni kala ja 2021. a 48,2 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist
moodustas lest (keskmiselt 45,5% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
73 LISA 2 (riigiteataja.ee) (külastus 25.03.2022) 74 http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (külastus 25.03.2022) 75 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1 TTJA-le
Laevavrakk nr 30737
Priki Aid vrakk
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
48 / 76
Joonis 21. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Rannapüük (2011-
2020 keskmine aastane kalasaak tonnides)
Merealade kohta koostatud planeeringute joonistelt (vt Joonis 1 ja Joonis 6) nähtub, et arendaja
taotletavad Ala 1 ja Ala 2 ei kattu ka muude aladega – rahvusvaheline laevatee, väikelaevade vee-
liiklusala, kaadamisalad, ankrualad, varjumisalad, riigikaitse objektid, kaitstavad loodusobjektid ja
kalastiku jaoks tundlikud alad ehk potentsiaalsed koelmualad sügavusega <5 m (v.a Ala 1 väikeses
ulatuses (vt Joonis 22), mis otseselt välistaks kalakasvanduse rajamise väljapakutud asukohtades.
Joonis 22. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas.
Kalakasvatust välistavad alad (02.2021 seisuga)
Ala 2
Ala 1
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
49 / 76
Kavandatav Ala 1 asub Kärdla lennuvälja lähiümbruses, kuid see ei välista otseselt kavandatava
tegevuse elluviimist. Lennuamet76 on oma 23.11.2020 kirjas nr 4.6-8/20/4901-2 TTJA-le märkinud,
et kogu kavandatava tegevuse käigus (sh kalade sumpa laskmisel kui ka sügisese väljavõtmisel)
on seetõttu oluline väldita lindude massilist toitumisrännet piirkonda. Täpsemad tingimused
kavandatava tegevuse elluviimiseks selguvad uuringute valmimisel ja KMH aruande koostamisel.
Transpordiamet on oma 08.07.2022 kirjas nr 7.2-4/22/13060-2 TTJA-le märkinud, et KMH raames
tuleb läbi viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju
veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed.
Piirkonna muud seonduvad tegevused
KMH läbiviimisel arvestatakse ka teiste piirkonnas asuvate ja kavandatavate tegevustega, millel
võib olla koosmõju kavandatava kalakasvatusega. Koosmõju võib olla nii positiivne (nt karbi- ja
vetikakasvanduste rajamine võib aidata vähendada Läänemere reostuskoormust), kui ka
negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse
osas). Mõju selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena.
Kavandatava tegevuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on esitatud järgmised hoonestusloa taotlused (HLT)
vesiviljeluse või tuuleenergeetika arendamiseks (Joonis 23 ja Joonis 24)77:
Ala 1:
- ca 950 m kaugusel Võirahu karbikasvatus (Agro Marine OÜ, hoonestusluba antud, ala
suurus 6 ha);
- ca 80 m kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 350 m kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022 HLT, ala suurus ca 100 ha);
- ca 10 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010,
meretuulepargi 1. ala suurusega 6400 ha).
Ala 2:
- ca 1 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 1,4 km kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022, ala suurus ca 100 ha);
- ca 8 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Ösel Offshore OÜ, HLT esitatud 28.02.2017,
vikerforell ja/või lõhe, ca 670 ha);
- ca 4,5 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010),
meretuulepargi 2. ala (7300 ha) ja ca 13 km kaugusel meretuulepargi 3. ala (3700 ha).
Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on
keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata
objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või
tegevusmahu andmed.
76 Alates 01.01.2021 Transpordiamet 77 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendus seisuga 10.10.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
50 / 76
Joonis 23. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas
Joonis 24. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
51 / 76
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Kalakasvanduse kavandamisel ja KMH läbiviimisel tuleb leida lahendused, mis ei halvenda Eestile
kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemere-
äärsetele riikidele. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava tegevuse elluviimisega
tõenäoliselt riigipiiriülest olulist negatiivset mõju ei kaasne. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
52 / 76
6. Ülevaade hindamismetoodikast ja vajalikest
uuringutest
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud
Arendaja korraldab uuringute lähteülesannete koostamise pädeva eksperdi poolt. Lähteülesannetes
määratakse uuringute täpne ulatus, metoodika ja uuritavad näitajad. Vajadusel kooskõlastatakse
lähteülesanne pädeva asutusega.
KMH aruande koostamiseks on vajalikud järgmised uuringud:
1. Veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid
Selgitamaks veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja
fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust.
Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seire-
süsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid
analüüse. Selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle
mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks
ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostada kalakasvanduse erinevate alternatiivsete
lahenduste korral.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala
rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh leida piirkonna teised olemasolevad ja
kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate
kalakasvanduste koormused.
Lähtuda keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh
vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire
nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada
aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi
toodetud kala kohta.
Vajadusel teha ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
2. Piirkonna veevahetustingimused
Selgitada piirkonna hüdrodünaamika (hoovused ja vee liikumise peamine suund) ja batümeetria
(sügavusmõõtmine). Uuring on vajalik, et täpsustada kalakasvanduse mõju vee kvaliteedile ning
seeläbi ka põhja- ja rannikukooslustele, sh elupaigatüüpidele ja kaitstavatele aladele.
3. Merepõhja setete omaduste uuring
Merepõhja setete omaduste uuring on otstarbekas ühildada kalakasvanduse projekteerimiseks
vajalike uuringutega (merepõhja ehitusgeoloogiline ja geotehniline uuring).
4. Heljumi tekke ja leviku modelleerimine
Teostada tuleb heljumi tekke ja leviku modelleerimine nii sumpade paigaldamise ja eemaldamise,
kui kasutamise etapis ja selle võrdlus looduslike protsessidega.
5. Merepõhja elustiku ja -taimestiku inventuur ja seisund
Kaardistada põhjakooslused Ala 1 ja Ala 2 alusel alal ja nende mõjualas asuvate madala mere
põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
53 / 76
6. Kalastiku uuring
Teostada kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord,
st liikide sesoonne esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-, läbirände või toitumisalana
erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus koguda andmeid arendusalade kalastiku kohta ning
saadud andmeid analüüsida võrrelduna varem kogutud andmetega teistelt avamere- ja
rannikualadelt. Töö tulemusel saab hinnata kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid ehituse ja
käituse ajal ning soovitada asjakohaseid leevendusmeetmeid.
7. Allveearheoloogiline uuring
Muinsuskaitseamet on oma 15.12.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1176-1 TTJA-le märkinud, et KMH käigus
tuleb määrata koormatava ala mõjuala ning seejärel viia läbi allveearheoloogiline uuring nii
taotletaval koormataval alal kui mõjualal (MuKS § 31 lg 3, § 32 lg 2, § 46 lg 6). Allveearheoloogilist
uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on
esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS
§ 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama MuKa-le uuringukava ja uuringuteatise,
pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS §-d 46-48). Uuringu tulemused on aluseks
veealusele kultuuripärandile mõjude hindamisel.
Hindamismetoodika kirjeldus
Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus (KeHJS) ja selle rakendusaktid. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud
nõudeid.
KMH läbiviimisel lähtutakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud asjakohastest
juhendmaterjalidest78. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse KMH alaseid teadmisi
ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid
õigusakte, varasemalt läbi viidud ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi (vt
ptk-d 4 ja 6.1).
KMH aruande koostamisel hinnatakse muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad
kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse KMH käigus tagajärgi (nt saasteainete
levik), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (setetes, veekvaliteedis jms). Oluline
on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (kalastik, hülged
jms) kontekstis.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.79
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas.
Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning
käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu.
See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja
jooksul.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist (vt ptk 7.2) ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.
78 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid (külastus 25.03.2022) 79 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
54 / 76
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
Eeldatavad mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja
kirjeldusest (vt ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5). Sellest tulenevalt on
võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need kalakasvatuse rajamise ja käitamisega seotud
tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Läänemeres Hiiumaa ranniku lähistel.
Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed (sumpade paigaldus ja eemaldamine) mõjuallikad:
• setete liikumine ankrute paigaldamisel (mõju veekvaliteedile ja mereelustikule);
• laevaliiklus ja selle müra (kaasneb sumpade paigaldamise ja eemaldamisega; võimalik
mõju linnustiku jaoks sensitiivsele alale).
Kasutusaegsed mõjuallikad:
• heide vette ja põhjasetetesse (tarbimata sööda ja heidete/jääkainete, surnud kalade,
ravimite/kemikaalide, settimine ja levik; võimalik mõju mere seisundile ja mereelustikule,
rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele);
• laevaliiklus ja selle müra (hooldus- ja söödapraamide liikumine);
• võimalikud avariiolukorrad ja lekked (nt söödapraamidelt);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega seotud riskid.
Mõjuala suurus
Teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete
kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik
kuni 3-4 km raadiuses.80
Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate
keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud KMH algatamisele eelnenud eelhindamise
raames.
Mõjuala täpsem ulatus selgub ptk-is 6.1 nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusel ning
seda kirjeldatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 2) ning tegevuse asukohast ei
ole siiski ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõne
naaberriigi territooriumile (vt ptk 5.5).
80 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) – Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158-171
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
55 / 76
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (vt ptk 5) ning mida kavandatav tegevus võib
mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu.
7.3.1. Looduskeskkond
Mõju merevee kvaliteedile
Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärk
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning
teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja
põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub
KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere
seisund ei muutuks sellest halvemaks.
KMH läbiviimisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest
pärineva saaste koormust ja leviku suunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või
avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu
keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist
võimalik vältida.81
Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesi-
viljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“
§ 4 lg 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt
7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kg toodetud kala
kohta. Kavandatava kalakasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused fosfori ja lämmastiku
koguheite kohta, mis on esitatud ptk-s 2.3. Arvestada tuleb ka määruse § 3 nõudega, mille kohaselt
ei tohi kasvandus halvendada veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale
kohaldatavaid keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Kasvanduse asukoha valikul tuleb
arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala seisundit ning muud vee- ja
maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi halvenemist ja tagada nende hea seisundi
säilimine või saavutamine.82
Kavandatavate alade piirkonnas ei ole täpseid uuringuid teostatud, mistõttu tuleb need läbi viia
käesoleva arenduse raames (vt ptk 6.1), et oleks võimalik hinnata kavandatava kalakasvanduse
poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust merevee kvaliteedile.
Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate
nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse
suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste
mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja -selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike
liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH raames teostatavate uuringute käigus
(vt ptk 6.1) määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja
kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja
HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kalakasvanduse ümber (sh
Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetika-
õitsengute tekked, hapnikupuudus, kalasööda jääkidest ja kalade väljaheidetest teekiva nn surnud
tsooni tekkimise võimalikkus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele.83 Samuti
hinnatakse võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju
81 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021 83 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
56 / 76
looduslikele toiduahelatele) ning võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh
antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks).
KMH aruande koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146
kehtestatud Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 määrtatud tingimustega (vt KMH
programmi ptk 3.2), sh hinnata kalakasvanduse rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise,
kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas.
Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutu ja
puhas meri. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kala-
sööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega.
Kui kalakasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.
Arendajal tuleb taotleda veeluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
- Tareste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse-
eesmärkidega kaetud rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille
(Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera
chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäpa
(Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis
militaris) elupaigad. Eelnimetatud liikide elutegevus on seotud maismaaga, kuhu tulenevalt
kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada.
Seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju eelnimetatud kaitse-eesmärkidele
ning KMH aruandes vajadus teemat käsitleda.
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste
loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused
liigid – nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja
tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on
roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja
vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste
hoiuala piirist ca 6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura
elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju
esinemist viidatud kaitse-eesmärkidele. Seega puudub vajadus teemat KMH aruandes
käsitleda.
- Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse-
eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning
kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus),
roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud
Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust
ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Kaitsealuste liikide elutegevus on
seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse
iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Eelnevale tuginedes
puudub tegevusel negatiivne mõju nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis
ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse-eesmärgiks ning puudub vajadus
teemat KMH aruandes käsitleda.
- Paope looduskaitseala ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala nende kaitse-eesmärkide osas, mis
ühtivad Paople loodusala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ning linnuala kaitseeesmärkidega,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
57 / 76
on hinnang antud Natura 2000 eelhindamise raames (vt KMH algatamise otsuse lisana
esitatud Eelhindamise ptk 3). Eelhindamise tulemusena leiti, et ei saa välistada kavandatava
tegevusega kaasnevat mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-
Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnualale, mistõttu tuleb läbi
viia Natura asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine viiakse läbi pärast ptk-s 6.1 nimetatud seonduvate uuringute
valmimist KMH aruande etapis.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine
ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus
rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates
rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder
(Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta
fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda
väita ei saa ja nende puhul tuleb hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile
liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
Kavandatava tegevuse mõju tuleb hinnata ka kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale (vt ptk
5.1.4).
Mõju kalastikule, linnustikule ja hüljestele
Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku
liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi.
See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta
seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas
tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib
mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kala-
kasvatuse asukohas. Kalastikule avalduva mõju väljaselgitamiseks viiakse läbi kalastiku uuring.
Kalakasvanduse mõju ca 300 m kaugusel asuvale Väinamere linnualale ja ka kaugemal asuvatel
linnualadel kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele tuleneb veekvaliteedi muutusest/
halvenemisest, mis mõjutab eeldatavasti veelindude toidubaasi. Linde mõjutab ka tihenev
laevaliiklus ja oht õlireostusele. TTJA on KMH algatamisotsuses (vt Lisa 1) märkinud, et mõju
hindamisel lindudele lähtuda olemasolevatest uuringutest ning kaaluda lindude rände kõrghooajal
töödele ajaliste piirangute seadmist, kui mõju ulatub lindude peatumispaikadeni. KMH aruande
koostamisel analüüsida, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast.
Eesti mereala planeeringu KSH aruande kohaselt ei ole vesiviljeluse arendamine avamerel
mereimetajate jaoks olulise mõjuga tegevus. Samas peab merre kalakasvanduste rajamisel
arvestama hallhüljeste võimaliku tekitatava kahjuga. Üldiselt on teada, et hallhülge näol on
tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära tulles saaki püüdma näiteks sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline kalakasvanduste planeerimisel – arvestada tuleb, et
need võivad loomi ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust
segada. Seega peab sumpade materjal olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
Kalakasvatuse mõju hüljestele võib tulla tihenevast laevaliiklusest ning mürast. KMH-s tuleb
analüüsida sumpade paigaldamise/eemaldamise ning kalade söötmisega seonduva laevaliikluse ja
kalakasvatuse tööga seotud mõju hüljestele.
KMH aruandes tuleb vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed, et ära hoida röövlindude ja
hüljeste hukkumine kaitsevõrku kinnijäämise tõttu.
Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ning elupaigatüüpidele
KMH raames teostatavate uuringute tulemusena selgitada võimalik mõju merepõhja taimestikule
ja loomastikule ning elupaigatüüpidele (vt ptk 6.1).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
58 / 76
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on
kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel,
toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja
transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele
tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Samalaadne mõju võib kaasneda ka
juhul, kui kasutatakse eraldi kalalaeva kalade realiseerimiseks kasvuhooaja lõpus. Ebameeldiva
lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna
jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kavandatava kalakasvatuse sumpadest ei ole eeldada õhusaaste teket. Eeldatavalt lisab
kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku,
kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Seega
puudub vajadus õhusaastet ja selle mõju KMH aruandes täpsemalt käsitleda.
Kalakasvatuses tekib omapärane „kalalõhn“. Samas ei teki tavapärase töö käigus ebameeldivaid
lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega, aga ka juhul, kui kasutatakse
kalalaeva. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad veesõidukid sõidavad piirkiirusega, võib
lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib
esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille
mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
Kavandatavas kalakasvatuses on müra teket eeldada peamiselt meretranspordist (personali,
kalade sööda ja kalade vedu). Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida
tekitavad pumbad ja sööda torud. Samas ei ole kalakasvatus tööstus, mis tekitaks tugevat müra.
Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena,
häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsiooni-
märkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii
laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele
sattumise tõenäosust84. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja
öösel (23.00-07.00) 40 dB.
Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine
ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele
piirkonnas on väheoluline.
Müra teket on eeldada samuti sumpade paigaldamise ja eemaldamise perioodil. Nimetatud
tegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni.
Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju
on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris.
Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha.
Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda
ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus
käsitleda müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes.
84 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
59 / 76
7.3.3. Kultuuripärand
Arvestades arheoloogiamälestiste kaugust kavandatava kalakasvanduse aladest (vt ptk 5.2), ei ole
põhjust eeldada olulist mõju kultuuripärandile kalakasvatuse rajamise ega opereerimise perioodil.
Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida
muinsuskaitseseaduse nõudeid. KMH aruandes tuleb analüüsida vee keemilise koostise muutuse
mõju ulatust praegu teada olevate või KMH raames läbiviidava allveearheoloogilise uuringu (vt ptk
6.1) käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast.
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus ei mõjutada elamuid.
KMH aruande koostamisel tuleb selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh koosmõjus
teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele (rekreatsioonialad,
supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.
Kuna piirkonda kavandatakse ka teisi kalakasvandusi (vt ptk 5.4), tuleb KMH aruande koostamisel
hinnata kalakasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel
määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks.
KMH-s tuleb käsitleda võimalikku koosmõju kaadamisalade ja laevateedega. KMH raames tuleb läbi
viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnata kalakasvandusega seotud laevaliikluse mõju
piirkonna laevaliiklusele ning vajadusel määrata riskide vähendamiseks laevaliikluse ohutust
tagavad meetmed (navigatsioonimärgistus sumpade läheduses). KMH aruande koostamisel teha
koostööd Transpordiametiga (kooskõlastada navigatsiooniriskide hindamise metoodika).
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja
laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning kalakasvatuse käitamise ajal söödapraami ja
kalalaeva kasutamisel. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt
korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja
õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Hoonestusloa taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või
tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb
oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik
projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset
mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike
õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
Rahandusministeerium on oma 04.12.2020 kirjas nr 15-1/7970-2 TTJA-le märkinud, et
kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne, kuna toetab majanduse kasvu,
piirkonna arengut ja loob juurde uusi täiendavaid töökohti.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Asutustega konsulteerimise etapis Kaitseministeerium
sellekohast teavet ei ole esitanud (vt ptk 8.3).
Maaeluministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr 6.2-15/2654-1 TTJA-le märkinud, et Eestis on
vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Oluline on, et kalakasvanduste
planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused.
Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
60 / 76
ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise
vajadusega.
Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu
inimese tervisele.
7.3.5. Kliimamuutused
KMH aruandes käsitletakse kliimamuutustest tulenevaid riske kavandatud tegevusele, nt
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lume- ja jääkatte
vähenemine. Vajadusel ette näha riske maandavad meetmed, nt muutlikele jääoludele vastavad
rajatised jms.
Kalakasvandust teenindava transpordiga (kalalaevad, söödapraamid, teenindusalused) kaasneb
heitgaaside teke. Eeldatavalt ei teki heitgaase ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju
kliimamuutustele. Teemat käsitletakse KMH aruandes tehnoloogiliste lahenduste täpsustumisel.
Kokkuvõte
Lähtudes kavandatavast tegevusest (vt ptk 2) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest
(vt ptk 7.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5) ning käsitlusalal esinevatest
mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (vt ptk 7.3) tuleb KMH
aruande koostamise käigus hinnata mõju järgmistes valdkondades:
• mõju Hiiu madala rannikuveekogumile;
• mõju merekeskkonnale;
• mõju Natura 2000 aladele, sh kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
• mõju piirkonna vee-elustikule, sh põhjataimestikule ja -loomastikule, elupaigatüüpidele (juhul,
kui neid uuringu käigus tuvastatakse), sh nn surnud tsooni tekkimise võimalikkus seoses
kalasööda jääkide ja kalade väljaheidetega;
• mõju kalakoelmutele ja kalastikule;
• võimalike ravimijääkide/reostuse, sh surnud kalade, mõju mereelustikule ja Hiiumaa
rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele);
• mõju hüljestele, sh hüljestest tulenev risk kalakasvandusele;
• mõju linnustikule;
• sotsiaal-majanduslik mõju (kalapüük, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja
seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive);
• koosmõju teiste tegevustega (olemasolevad ja kavandatavad) piirkonnas, sh kaadamisalad ja
laevateed (veeliiklus);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega kaasnevad riskid;
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse);
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused, navigatsiooniriskide analüüs;
• mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kalakasvatusele.
Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ajal ei ole
võimaliku mõju ulatus ja olulisus täpselt teada või tegemist võib olla võimaliku keskkonnamõjuga,
mis vajab täpsemat analüüsi või uuringut. Pärast ptk-s 6.1 nimetatud uuringute valmimist
koostatakse KMH aruanne, kus hinnatakse eelnimetatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
61 / 76
käsitletakse oluliste negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Mõju hinnatakse tegevuse
erinevate etappide kaupa (kalakasvanduse rajamine, käitamine ja likvideerimine).
TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et:
• Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid
saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju
välisõhukvaliteedile.
• Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine
ei ole vajalik.
• Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib
esineda ainult sumpade paigaldamisel või eemaldamisel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.
• Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist
negatiivset keskkonnamõju ei teki. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jmt)
transporditakse maismaale ning antakse üle jäätmekäitlejatele.
• Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas
ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse
asukohas ei asu loodusvarasid.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju ehk
mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
Seetõttu ei ole eeldatavasti täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande
koostamise käigus vajalik.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
62 / 76
8. Ülevaade KMH programmi menetlusest
KMH eeldatav ajakava
KMH ajakava (Tabel 5) koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja
menetluseks ette nähtud aeg.
Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH algatamine
(KMH menetluse ja ajagraafiku algus)
21.02.2022 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve
Amet (TTJA)
KMH eksperdirühm koos arendajaga koostavad
KMH programmi eelnõu
veebr-mai 2022 Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu otsustajale mai 2022 Eesti Sinitaristu OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust
nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele
seisukoha esitamiseks
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
juuni 2022
TTJA
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi
kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
Asjaomased
asutused
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
1 kuu
22.07.2022
TTJA
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused
ning selgitab seisukohtade arvestamist või
põhjendab arvestamata jätmist
kuni 1 kuu
august 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
programmi
august 2022 Eesti Sinitaristu OÜ, Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud
programmi
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
september 2022
TTJA
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
september 2022 TTJA
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku
väljapaneku
14-30.09.2022 TTJA
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH
programmi avaliku arutelu
10.10.2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
TTJA
KMH programmi täiendamine lähtudes
avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja
vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
30 päeva jooksul
avaliku arutelu
toimumisest
oktoober 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale
nõuetele vastavuse kontrollimiseks
oktoober 2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja teeb programmi
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
november 2022
TTJA
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-
osalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
eeldatavalt 2 nädala
jooksul
TTJA
Uuringute läbiviimine eeldatavalt hiljemalt
2023 talveks
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud uuringute
teostajad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
63 / 76
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH aruande koostamine oktoober-detsember
2023
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt
seisukoha küsimine
jaan-veebr 2024 TTJA
KMH aruande täiendamine märts 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu aprill-mai 2024 TTJA ja Eesti
Sinitaristu OÜ
KMH aruande täiendamine juuni 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste
asutustega
juuli-august 2024 TTJA
KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine ja sellest teavitamine
august-september
2024
TTJA
Otsus hoonestusloa andmise või sellest keeldumise
kohta
TTJA
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud
Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib
olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6).
Tabel 6. Mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise
põhjendusega
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet
-- Lääne regioon
[email protected] Kuulub asjaomaste asutuste hulka
lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 ja § 16 lg 3
p 3. Teostab järelevalvet loodus-
keskkonna ja -varade kasutamise üle
Keskkonnaministeerium [email protected] Merealade kaitse planeerimine,
merestrateegia kavandamine ja
täitmise korraldamine
Kaitseministeerium [email protected] Riigikaitse pädev asutus
Maaeluministeerium [email protected] Kalanduse ning vesiviljeluse arengut
suunav asutus
Rahandusministeerium [email protected] Mereala planeeringuga tegelev asutus
Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kavandatava tegevuse alaga seotud
kohalik omavalitsus
Muinsuskaitseamet [email protected] Veealuse kultuuripärandi ning muististe
kaitsega tegelev asutus
Transpordiamet [email protected] Laeva- ja lennuliiklust reguleeriv asutus
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,
keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste
Koda (EKO)85
[email protected] Keskkonnaalaste või muude
organisatsiooni suunitlusest tulenevate
85 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
64 / 76
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
väärtuste arvestamise tagamine
kavandatava tegevuse realiseerimisel
Kärdla Sadam (SA Hiiumaa
Sadamad)
[email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
MTÜ Kõrgessaare Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Lehtma Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Kalurite ühendused (Eesti
Kalurite Liit, MTÜ Hiiukala,
MTÜ Saarte Kalandus)
Teavitatakse e-kirjaga Kalapüük piirkonnas
Laiem avalikkus, asjast
huvitatud/mõjutatud isikud,
nt piirkonna elanikud ja
ettevõtted
Teavitatakse ajalehes, Ametlikes
Teadaannetes ja TTJA kodulehel
On huvitatud kõrge kvaliteediga
elukeskkonnast, keskkonnakaitsest,
majanduse arengust
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) programmi
sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Lisaks saadeti KMH programm
seisukoha esitamiseks Päästeametile ja Terviseametile.
Seisukohad esitasid: Maaeluministeerium 20.06.2022 kirjaga nr 6.2-15/369-3,
Rahandusministeerium 28.06.2022 kirjaga nr 15-7/4877-2, Terviseamet 09.06.2022 kirjaga nr
9.3-4/22/5284-2, Päästeamet 15.06.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3641-2, Politsei- ja Piirivalveamet
07.07.2022 kirjaga nr 2.1-3/18689-2, Kaitseministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 12-1/22/773,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.07.2022 kirjaga nr 1.10-17/2022/3942-2,
Transpordiamet 08.07.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/13060-2, Keskkonnaamet 06.07.2022 kirjaga nr
6-3/22/3716-3, Keskkonnaministeerium 06.07.2022 kirjaga nr 7-12/22/2659-2 ja Hiiumaa
Vallavalitsus 14.07.2022 kirjaga nr 8-3/572-1.
Ettepanekud, küsimused ja vastuväited KMH programmi kohta puudusid Maaeluministeeriumil,
Rahandusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kaitseministeeriumil,
Terviseametil, Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil.
Maaeluministeerium märkis, et peab oluliseks, et merealal leitaks parim võimalik veeala
kooskasutus kalakasvanduse rajamiseks ja kutselise kalapüügi teostamiseks ning, et KMH käigus
kaardistatakse ja hinnatakse põhjalikult võimalikke mõjusid kalastikule.
Rahandusministeerium märkis, et KMH programm on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga ja Eesti mereala planeeringus toodud suuniste ja tingimustega.
Terviseamet nõustus, et uurida tuleb mõju merevee kvaliteedile ning et Hiiumaa rannikule jäävad
mitmed supluskohad, mille veekvaliteeti ei tohi kalakasvandus halvendada.
Päästeamet märkis, et taotluse esemega seotu ei kuulu Päästeameti pädevusse.
Järgnevas tabelis (Tabel 7) antakse ülevaade KMH programmi kohta Transpordiametilt, Hiiumaa
Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt laekunud seisukohtadest ja
nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Transpordiamet 08.07.2022 nr 7.2-4/22/13060-2
KMH raames tuleb läbi viia ka navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed, samuti määrata selleks pädev ekspert.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Hiiumaa Vallavalitsus 14.07.2022 nr 8-3/572-1
Kuna kalakasvanduse oluline mõju seisneb toitainete ja teiste saasteainete (sh ravimid) lisandumises merevette, palume KMH protsessis lisaks toitainetele hinnata ka võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele).
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
3. Keskkonnaamet 06.07.2022 nr 6-3/22/3716-3
1. Programmis on täpsustatud vajalike ankrute arvu (millega sumbad merepõhja ankurdatakse) ning nende mass (kg), Keskkonnaamet palub esitada ka nende maht (m³). KeHJS § 6 lg 17¹ kohaselt on KMH kohustuslik, ka juhul kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Ala 1 lääneserv võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid (1170). KMH raames tuleb hinnata elupaigatüüpide olemasolu ja kavandatud kalakasvatusega seotud tegevuste mõju neile elupaigatüüpidele.
Elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse merepõhja elustiku ja taimestiku inventuuri käigus (vt ptk 6.1) ning mõju neile hinnatakse KMH aruande koostamisel. KMH programmi sõnastust täpsustati vastavalt märkusele.
3. KMH käigus on vaja välja selgitada, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
4. Programm näeb ette mõjude hindamise ja leevenduste pakkumise lähtuvalt kalastikust. Samas ei ole programm ette näinud kalastiku uuringuid, vaid hinnangud antakse varasemate uuringute põhjal. Kalastiku poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta tagusesse aega. Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Paremate teadmiste saamiseks tuleb lisada KMH läbiviimiseks vajalike uuringute nimistusse kalastiku uuringud. Eriti oluline on uuring Tareste lahe kalakasvatusala piirkonnas. Vee-elustiku uuringute läbi viimiseks ja andmete osas on kõige suurem pädevus ja andmestik Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudil.
KMH programmi lisati kalastiku uuringu läbi viimise vajadus.
5. Arvestades programmis ptk 5.1.3 nimetatud (lk 31) „Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine“ ning (lk 32) „Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis“, ei ole selge:
KMH programmi ptk-s 2.2 on toodud kavandatava kalakasvatuse eeldatav fosfori koguheide (Püld) ja lämmastiku koguheide (Nüld). Ptk 6.1 kohaselt teostatakse KMH raames veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid, et selgitada veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
65 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
a) kuidas saab reostuskoormust veel suurendada nii kalade toidu kui ka rookimisel eralduva heitveega, eriti, kui koormus on mõlemal alal 2500 t sööta aastas (üle 12 korra suurem, kui minimaalne koormus, alates millest on nõutav KMH eelhinnang)?;
b) milline on kalakasvatuse reostuskoormus võrreldes juba olemasoleva reostuskoormusega (asulad, vooluveekogudega kanduv põllumajandusreostus, aga ka metsakuivendusest tulenev)?
võimalusel juba toimivat seiresüsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid analüüse. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh tuleb leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate kalakasvanduste koormused. Lähtutakse keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi toodetud kala kohta. Vajadusel tehakse KMH aruandes
ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kokkuvõttes: kas kavandatavat tegevust on arendaja
soovitud kujul võimalik ellu viia, sh millised on
võimalikud reaalsed leevendusmeetmed, selgub
uuringute ja KMH läbiviimise tulemusel.
6. Palume programmis täpsustada, milliseid vahendeid on kavas kasutada sumpade töötlemiseks päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks? Kas kasutataval vahendil võib olla ebasoodne mõju?
KMH programmi lisati info sumpade töötlemiseks kasutatavate vahendite kohta. Võimalikku mõju hinnatakse KMH aruande koostamisel.
7. Palume programmis täpsustada, kuidas ja kui tihti on kavandatud surnud kalade sumpadest eemaldamine? KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
8. Keskkonnamõju eelhinnangus lk 6 ja programmis lk 51 on nimetatud:
„Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitseeesmärkidega, on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Kaitsealused liikide elutegevus on seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Eelnevale tuginedes puudub tegevusel negatiivne mõju
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
66 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse- eesmärgiks (loodusalale esineva mõju kohta antakse hinnang Natura eelhindamise peatükis).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid - nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste hoiuala piirist ~6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivsete mõjude esinemist viidatud Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse- eesmärkidele.“
Siiski tuleb arvestada, et niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on just rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda väita ei saa ja ka nende puhul tuleks ikkagi hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaaskirjal on märge „ametkondlikuks kasutamiseks“ avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 alusel. Kuna KMH programm läbib avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu, siis arendajal tuleks KMH programmist (mis läheb hiljem avalikustamisele) eemaldada info, mis on tinginud
„ametkondlikuks kasutamiseks“ märke. KMH programm on mõistlik koostada ühes versioonis (mitte kahes versioonis, millest üks avalik ja teine ametkondlikuks kasutamiseks), vajadusel saab ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabe esitada nt programmi lisades, mis on kättesaadav ainult ametkonnale.
KMH programmis ei ole esitatud infot, mida arendaja peaks ärisaladuseks. Asutustele saadetud KMH programmi „ametkondlikuks kasutamiseks“ märge puudutab vaid Joonist 15 ehk I ja II kategooria kaitsealuste liikide asukohti - LKS § 53 lg 1
alusel AvTS § 35 lg 1 p 8 (teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist). Avalikustamisele esitatud KMH programmis ei ole I ja II kategooria kaitsealuseid liike Joonisel 15 kajastatud.
10. Asjaomane asutus peab dokumentatsiooni läbivaatamisel kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Programmi ptk 1.2 „KMH aruande etapp“ kohaselt: „KMH aruannet koostatav eksperdirühm (nö KMH konsultant) ei ole KMH programmi koostamise hetkel veel teada, kuna Skepast&Puhkim OÜ on sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi koostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik KMH programmis nimetada keskkonnamõju hindamist läbi viivaid ja aruannet koostatavaid eksperte. KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet koostatav KMH eksperdi valib arendaja järgmises etapis. Seega on järgnevalt loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju“. Keskkonnaministeerium on koostanud tõlgendusdokumendi „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“ (edaspidi juhend), mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH menetlustes nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel, kui KMH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH programmis paikapandust. Juhendile on viidatud ka KMH
TTJA esitab oma seisukoha programmi avalikustamisele suunavas kaaskirjas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
67 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
programmis. Juhime tähelepanu, et vastavalt juhendile, kui otsustaja nõustub sellise lähenemisega, et programm ei sisalda eksperdirühma liikmete nimesid, peab otsustaja asjaomastele asutustele edastatavale KMH programmile lisama selgituse, et ta peab sellisel kujul programmi menetlemist võimalikuks. Samuti peab kaaskiri sisaldama haldusorgani nägemust edasisest menetlusprotsessist (st et tulenevalt eksperdirühma liikmete nimede puudumisest kavandatakse KMH programmi tingimuslikku nõuetele vastavaks tunnistamist). Antud juhul ei ole TTJA seda oma kaaskirjas teinud. Keskkonnaamet soovib olla kaasatud hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi eksperdirühma liikmete nimelisele koosseisule.
4. Keskkonnaministeerium 06.07.2022 nr 7-12/22/2659-2
1. Juhime tähelepanu, et KMH programmis pole välja toodud kalakasvatusalade pindala. Jääb segaseks, kas kummalgi alal PV1 ja PV2 kavatsetakse kasvatada 5000 tonni või 10 000 tonni. Palume ptk 2 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ täiendada ning välja tuua planeeritavate kalakasvatusalade pindala ning samuti nimetada, mis kalu on arenduse käigus plaanis kasvatada.
KMH programmi ptk-s 2.2 on märgitud, et Alal 1 on kavas kasvatada 1000 t ja Alal 2 9000 t kala (seega kahel alal kokku 10 000).
KMH programmi täpsustati, et kavas on rajada forellikasvandus.
2. Leheküljel 12 on toodud Ala 1 ja Ala 2 eeldatavad reostuskoormused (fosfori ja lämmastiku koguheide). Palume selgitada, missuguste söödanäitajatega antud tulemused saadud on (sööda Nüld ja Püld sisaldus).
KMH programmi lisati sööda Nüld ja Püld sisaldus.
3. Leheküljel 13 on räägitud kalade veristamisest ja jahutamisest otse sumba kõrval. Juhime tähelepanu, et
kalade soolikaid ja verd ei tohi heita merre, vaid tuleb transportida maismaale ja nõuetekohaselt käidelda.
Kalade soolikaid ja verd ei ole plaanis merre heita.
KMH programmi täpsustati.
4. Palume programmis selgemini välja tuua, milliseid reaalseid alternatiive mõjuhindamises käsitletakse. Ptk 2.3 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ on toodud, et läbiviidavate uuringute ning KMH tulemusena täpsustatakse Ala 1 ja Ala 2 paiknemist ja suurust PV 1 ja PV 2 alade raames, ehk kas ja millistel tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Samas on kirjutatud, et samuti täpsustuvad tehnoloogilised lahendused ning vajadusel käsitletakse neid alternatiividena KMH aruandes. Selgusetuks jääb, milliseid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi on plaanis vajadusel käsitleda alternatiividena KMH aruandes.
KMH programmi täpsustati.
5. Leheküljel 49 on öeldud: „teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik kuni 3-4 km raadiuses“. Palume programmis tuua viide sellele teaduskirjandusele, hetkel on viidatud Ösel Offshore KMH programmile.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
6. Teeme ettepaneku analüüsida ka kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, nt ekstreemsete
ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lisaks lume- ja jääkatte vähenemine. Palume hinnata kliimamuutustest tulenevat riski ja vajadusel planeerida seda maandavaid meetmeid, nt muutlikele
jääoludele vastavaid rajatisi jms.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
7. Leheküljel 55 on toodud, et TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
KMH programmi on täiendatud kalade söötmise, surnud kalade eemaldamise ja kalade ravimisega seonduvalt. Samuti on lisatud info kasutuskõlblikuks
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
68 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KMH koostamisel tuleks siiski käsitleda kalakasvanduses tekkivaid jäätmeid nii kasvanduse rajamisel, käitamisel kui ka likvideerimisel ning hinnata ka mereprügi tekkimist.
Jäätmete teke kalakasvanduses oleneb suurelt jaolt planeeritud tegevuse tehnoloogilistest lahendustest. Nt kuidas on planeeritud lahendada kalade söötmine, mida ei ole kõnealuses programmis käsitletud. Samuti tekib jäätmeid söömata jäävast kalasöödast ja kalade väljaheidetest, mis vajuvad mere põhja ja tekitavad sumba alla surnud tsooni, mis võib omakorda hävitada kogu sumba aluse elustiku. Palume selgitada, kuidas on planeeritud surnud tsooni neutraliseerimine.
Lisaks eelnevale peame oluliseks, et selgitataks, kuidas on planeeritud kasvanduses ravida haigeid kalu. Kas
haigete kalade ravimiseks kasutatakse ravimsööta vms ning mis saab hukkunud kaladest? Millised on võimalikud mõjud ravimsööda kasutamisele jms?
Jäätmetekke seisukohalt on oluline ka see, kuidas lahendatakse jäätmete käitlemine sumba likvideerimisel või katki minemisel. Palume välja tuua eeldatav sumba eluiga.
muutunud sumba ja selle osade likvideerimise kohta ning sumba eeldatav eluiga.
Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale, lisaks on talvel sumbad tühjad või need eemaldatakse talveperioodiks. Kui seire käigus avastatakse setete tekkimine on üheks võimaluseks kaaluda sumpade asukohtade muutmist iga 3-5-7 aasta järel, kui saavutatakse maksimaalne tootmismaht. Teemat käsitletakse KMH aruandes (KMH programmi täiendati vastavalt).
8. Juhime tähelepanu, et kalakasvandusega kaasneva toitainete reostuskoormuste ja nende mõjude hindamisel
tuleb arvestada ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni 2013. a ministrite deklaratsiooni ja HELCOMi nõuetega (https://helcom.fi/media/documents/2013-Copenhagen-Ministerial-Declaration-w-cover- 1.pdf) Eestile, et toitainete (lämmastik, fosfor) reostuskoormusi Läänemere avaosas tuleb vähendada.
Vabariigi Valitsus kiitis 15.04.2021 heaks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PÕKa), mille kohaselt on säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Palume KMH koostamisel arvestada, et kui PÕKas seatud eesmärk 10 000 tonni juurdekasv on hoonestusloa taotlustega kaetud, tuleb edaspidi kaaluda olulise piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust, kuna kalakasvatusest lisanduv reostuskoormus võib mõjutada naaberriikide eesmärki saavutada Läänemere hea seisund.
KMH programmi koostamisel on arvestatud
asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh PõKa 2030-ga, mida on nimetatud ka KMH programmi ptk-s 3.4. Samuti on välja toodud Eesti kohustus vähendada reostuskoormust Läänemeres (vt ptk 5.1.3).
Ühtlasi märgime, et arendaja plaanide kohaselt toimub taotletava maksimaalse tootmismahu (kokku 10 000 t) saavutamine 10 aastase perioodi jooksul.
Sellise tootmismahu juures ei ole eeldada olulist negatiivset mõju naaberriikidele. Mõju täpsem ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute tulemusel ja KMH aruande koostamisel. Vajadusel käsitletakse teemat KMH aruandes.
9. Punktis 7.4 „Kokkuvõte“ on toodud, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: „mõju kalakoelmutele ja kalastikule (Ala 1)“.
Kuigi Ala 2 ei asetse „Eesti mereala planeeringu KSH aruandes“ toodud kalastikule potentsiaalselt tundlikul merealal, mis jääb alla 15 m, ei tähenda see, et KMH raames ei ole vaja hinnata „Ala 2“ mõju kalastikule ja koelmutele. Üle 15 m sügavusel võivad asuda näiteks lesta koelmud. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt: „Alade 1 ja 2 mõju kalakoelmutele ja kalastikule“.
KMH programmi korrigeeriti, mõju hinnatakse mõlema ala puhul.
10. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 13 lõike 7 kohaselt tuleb esitada KMH programmis KMH tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk 8 „Ülevaade KMH programmi menetlusest“ on toodud KMH programmi avalikustamise ajakava, kuid mitte kogu KMH protsessi tulemuste ajakava. Palume programmi täiendada ning tuua võimalikult täpselt ajakavas välja eeldatavad KMH menetlusetapid.
KMH programmi täiendati KMH aruande eeldatava ajakava osas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
KMH programmi avalik väljapanek toimus 14-30.09.2022. KMH programmiga seotud dokumendid
olid kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikus dokumendiregistris
https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (reg nr 16-7/20-15093).
KMH programmi kohta kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai TTJA-le esitada kuni
30.09.2022 (k.a) elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile Endla
10a, Tallinn 10122. Avalikustamise käigus laekus KMH programmi kohta kolm kirja: 26.09.2022
Keskkonnaametilt kiri nr 6-3/22/3716-5, 29.09.2022 Transpordiametilt kiri nr 7.2-4/22/13060-4
ning 30.09.2022 e-kirjaga eraisikult I.P.
KMH juhtekspert analüüsis koostöös arendajaga laekunud ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid
ning asjakohaste märkuste alusel KMH programmi täiendati ning laekunud kirjadele vastati (vt KMH
programmi Lisa 2). Isikuandmete kaitse vajaduse tõttu eraisiku kirja ja vastuskirja eraisikule KMH
programmile ei lisata. Allpool toodud tabelis (Tabel 8) on antud ülevaade avalikustamisel laekunud
seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
KMH programmi avalik arutelu toimus 10.10.2022 kl 16.00-16.30 veebikeskkonnas MS Teams,
mille link oli kättesaadav TTJA avalikustamise teates. Arutelul osales 19 inimest. Arutelul esitatud
küsimustele vastati ning arutelu protokolliti. Protokoll koos osalejate nimekirjaga on leitav KMH
programmi Lisast 2.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 8. Ülevaade KMH programmi avalikustamisel laekunud kirjadest ja esitatud märkustega arvestamisest/arvestamata jätmise põhjendustest
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus
märkusele, küsimusele või ettepanekule
1 Keskkonnaamet 26.09.2022 nr 6-3/22/3716-5
Leiame, et Keskkonnaameti varasemalt esitatud seisukohtadega (06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3) on piisavalt
arvestatud ja täiendavad märkused selles osas puuduvad. Küll aga toome välja järgnevalt uued märkused,
mille alusel palume KMH programmi täiendada:
-
1. Keskkonnaametile teadaolevalt on Hiiumere Farm OÜ esitanud TTJAle hoonestusloa taotluse avaliku veekogu
koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada
Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale. Sellest tulenevalt
palume täiendada KMH programmi peatükki 5.4 „Piirkonna muud seonduvad tegevused“.
1. KMH programmi on vastavalt märkusele
täiendatud.
2. Palume täiendada KMH programmi peatükki 5.1.4 „Natura 2000 alad“ ja arvestada Eesti Ornitoloogiaühingu ja
KIK projekti86 raames kavandatava Natura 2000 Põhja-Hiiumaa linnualaga. Vesiviljelusalade võimalikku mõju
tuleb hinnata ka kavandatavale linnualale.
2. KMH programmi on vastavalt märkusele ja KeAst
saadud lisamaterjalidele täiendatud.
3. Programmi peatükis 5.1.9 „Hülged“ on kirjas: „Näiteks kui ilmselt suhteliselt madala veealuse müra tasemega
kalasumbad saavad hallhüljeste rünnaku objektiks ei pruugi olla akustiliste peletusseadmete kasutamine enam
kooskõlas kalasumba hoonestusloa juures tehtud hinnangutega, sest veealuse müra komponent saab oluliseks
ning võib isegi iseseisva faktorina välistada rajatisi teatud piirkondades.“. Märgime, et sumpade materjal peab
olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
3. Märkusega on arvestatud ning viidatud lõik on
KMH programmist eemaldatud. KMH programmi
ptk-desse 5.1.9 ja 7.3.1 on lisatud tingimus, et
sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel
ja hüljestele ohutu.
2 Transpordiamet (TRAM) 29.09.2022 nr 7.2-4/22/13060-4
1. Teatasite oma kirjas, et kuna KMH programmis puuduvad aruande koostamise eksperdirühma liikmete nimed,
kavandab TTJA KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusesse lisada kõrvaltingimuse, et otsus
jõustub pärast seda, kui TTJAle on esitatud täiendatud KMH programm, kus on nimetatud KMH aruannet läbi viiva
eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA on pidanud ekspertide liikmelisust ja pädevust piisavaks. Teatame, et
Transpordiamet soovib olla kaasatud kõnealuse KMH aruande koostava eksperdirühma liikmete kinnitamisesse.
1. Arendaja valib uuringute läbiviijad ja KMH
aruande koostaja ning saadab vastava info TTJA-le.
TTJA saadab seejärel KMH aruande eksperdirühma
liikmete nimekirja TRAMile.
2. Samuti soovime eelnevalt tutvuda navigatsiooniriskide hindamise eksperdi kasutatava hindamismetoodikaga
koos valiku põhjendustega, et veenduda selle asjakohasuses.
2. Märkuse sisu täpsustati TRAMiga. TRAMile
saadetakse navigatsiooniriskide hindamise
metoodika lühikirjeldus kooskõlastamiseks enne
vastava analüüsi teostamist. KMH programmi ptk-i
7.3.4 täpsustati vastavalt.
86 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
71 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
3 I.P 30.09.2022
1. Kommentaar Punkt 5.4 – “Piirkonna muud seonduvad tegevused” osas
Punkt 5.4 mainib karbi- ja vetikakasvandusi kui kalafarmidega positiivse koosmõjuga tegevust. Tähelepanuta on kahjuks jäänud nende tegevuste kumulatiivne negatiivne koosmõju kalakasvatusega tahke orgaanilise aine kontsentratsiooni akumuleerumise osas. Karbi- ja vetikakasvandused kasutavad toiduks vees lahustunud ja mikroosakeste kujul esinevaid toitaineid ja puhastavad seeläbi vett kuid samal ajal eraldavad ka ise tahkeid väljaheiteid, mis sarnaselt kalade väljaheidetele langevad viljelusalal merepõhja. Ka vetikafarm moodustab piiratud alal suure kontsentratsiooniga vetikate kasvulava, kus nende kontsentratsiooni on kunstlikult soodsate kasvutingimuste loomise läbi tõstetud kordades kõrgemaks võrreldes looduslike merepõhja kooslusega.
Küsimus, millega palume KMH programme täiendada: Milline on nende tegevuste läbi tekkiva tahke orgaanilise aine (karbifarmi väljaheited ja tormidega vetikafarmist lahti rebitud ja liikuma pääsev vetikakogum) mõju madalaveelise rannikumere põhjale ja lähedalasuvale rannikule (Kärdla ja Tareste supelrannad, Kärdla jahisadam, looduskaitsealad ja kohalik rannikuala ja madalmeres asuv looma-, linnu- ja kalakooslus) kui see mass näiteks tugeva tuule ja lainetuse mõjul sinna randa jõuab?
1. Kas ja milline koosmõju avaldub, selgub
uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda
kirjeldatakse KMH aruandes. KMH programmi ptk-i 5.4 täpsustati vastavalt.
2. Kommentaar Punkt 6.1 – “KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud” osas
Vajalike uuringute loetelust puudub põhjasetete koostise ja dünaamika uuring. Selleks, et hinnata adekvaatselt nii kalafarmide kui ka muude sellega seotud tegevuste tulemusel tekkiva tahke orgaanilise reostuse mõju madalaveelisele rannikumere põhjale ja sellega piirneva rannikule on kriitilise tähtsusega kaardistada selle reostuse edasine levik merepõhjas. Ainuüksi kalakasvandustes tekkivate tahkete jäätmete (kalade väljaheited ja kasutamata jäävad söödapelletid) hulk on märkimisväärne (kirjanduse andmeil ca 18% kasutatava sööda massist (Reid et al., 2009, in Aquaculture Research)). Võttes aluseks projekteeritavat söödakogust 1150 tonni Alal 1 ja 10 350 tonni Alal 2 teeb see ca 200 tonni ja 1800 tonni aastas orgaanilist reostust vastavalt. Sellise koguse orgaanilise reostuse lisamine iga-aastaselt rannalähedasse madalmerre võib põhjustada lokaalse looduskatastroofi, kui see peaks näiteks esimese sügistormiga randa jõudma.
Nagu KMH Programmi koostaja ja Arendaja on oma vastuses Keskkonnaministeeriumi kommentaarile kalafarmi tahkete jäätmete osas (KMH Programm lk. 67) vastanud: “Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale…”. Seda, et “vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale” kinnitavad ka varasemad uuringud Tareste lahes, mis tehti seoses Lehtma sadama mõju uuringutega põhjasetete liikumise ja rannaerosiooni osas (Noormets et al., 2019). Need uuringud näitasid, et lainetuse ja lainetekkiliste hoovuste mõjul on liiv merepõhjas liikuv ka üle 10 m sügavuses ja seega on kogu PV1 ala lainetuse mõjusfääris. VP2 alalt selliseid uuringuid teada ei ole. Kuna kalafarmi reostus ei jää sumpade alale paikseks vaid liigub sealt edasi, siis võtmeküsimusteks on, et kuhu, kui kiiresti ja millises mahus. Kuna tegemist on tahke settega, ei ole adekvaatne selle mõju hindamine ainuüksi hõljumi leviku modelleerimise teel ning kriitilise tähtsusega on uurida põhjasetete levikut ning sellega seotud reostuse riske ning võimalikku mõju merepõhja ja ranniku ökosüsteemile ja inimtegevusele (rannad, sadamad, puhkealad). Seepärast on otstarbekas kaasata meregeoloogia/sedimentoloogia ekspert KMH uuringutesse, et konkreetsetel aladel teostada põhjalähedase kihi hüdrodünaamilised mõõtmised, mille alusel on võimalik hinnata põhjasetete liikumise suunda
2. KMH programmis nimetatud põhjasetete
omaduste ja hüdrodünaamika uuringud ongi ette nähtud selleks, et hinnata reostuse (kalade
väljaheited jmt) laialikandumise ulatust. Ptk-st 6.1 eemaldati eksitav lause „Mõju võib ilmneda sumba
ankru põhja paigaldamisel.“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
72 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
ja dünaamikat, reostuse segunemist põhjasetetega ning valideerida ja kalibreerida põhjalähedase kihi hüdrodünaamika ja settetranspordi mudelarvutusi.
Kokkuvõttes - merepõhja iseloom, setete koostis ja põhjalähedane hüdrodünaamika on väga olulised hindamaks kalafarmi tegevuse käigus tekkiva reostuse (nii tahke kui ka veesambas lahustunud kujul) levikut ja selle mõju ümbritsevale merepõhjale ning rannikule. See mõju on palju laiem ja olulisem kui Programmis mainitud sumpade ankurdamisega kaasnev mõju.
3. Kommentaar Punkt 7.1 “Eeldatavad mõjuallikad” osas
Nagu eelnevas kommentaaris mainitud, ulatub kalafarmi võimalik oluline keskkonnamõju kaugemale selle asukohast. Seepärast palun lisada Punkti 7.1 “Kasutusaegsed mõjuallikad” lisaks võimalikule mõjule mereseisundile ja mereelustikule ka võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele.
3. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.1 lisati: “võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele”.
4. Kommentaar Punkt 7.2 “Mõjuala suurus” osas
Kalafarmi tegevuse käigus tekkiva tahke orgaanilise reostuse (kalade väljaheited ja kasutamata sööt), mis settib põhja, seguneb seal meresetetega ning kantakse sealt edasi lainete ja lainetekkeliste hoovuste poolt mõju on kumulatiivne ning võib ulatuda palju kaugemale kui 3-4 km. Seda mõjuala suurust saab hinnata vaid põhjasetete dünaamikat piisavalt tundes. Uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik.
4. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. Ptk-i 7.2 täpsustati vastavalt. KMH programmiga kavandatud uuringud on piisavad, et hinnata võimaliku reostuse levikut.
5. Kommentaar Punkt 7.3.4 “Inimese tervis, heaolu ja vara” osas
Hiiumaa on tuntud loodusväärtuste ja puhkepotentsiaali poolest. Planeeritavad kalakasvatused PV1 ja PV2 alal asuvad nii looduskaitse kui ka rekreatsioonialade vahetus läheduses. Ainuüksi tahke orgaanilise reostuse, mida tekib sadu tonne PV1 alal ja üle tuhande tonni PV2 alal levik puhkealale või suplusranda kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja heaolule.
Näiteks kalafarmi tahke reostuse kandumine lähedal asuvale rannikule võivad kahjustada olulisel määral nii ranniku ja madalmere ökosüsteemi kui ka sellega seotud inimtegevust (rekreatsioon, supelrannad, jahisadamad), millel oleks katastroofilised tagajärjed nii keskkonnale kui kohalikule inimtegevusele.
5. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. KMH programmi täpsustati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.3.4 lisati: „KMH aruande koostamisel tuleb
selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh
koosmõjus teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele
(rekreatsioonialad, supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.“.
6. Kommentaar Punkt 7.3.5 “Kliimamuutused” osas
Kliimamuutuste kontekstis tuleb hinnata ka suviste kuumalainete mõju kalade elutingimustele ja hinnata potentsiaalset suremust ning selle mõju farmis tekkivale orgaanilisele reostusele.
Juba tänapäeval võib merevee temperatuur põhjakihis tunduvalt ületada kalakasvatuseks optimaalset 10-18 kraadi. Näiteks on 2020. a mõõtmiste alusel (avaldamata andmed) PV1 alal vee temperatuur põhjakihis 21.08-
02.09 püsivalt kõrgem kui 18 kraadi (19-21 kraadi). 18-st kraadist kõrgem temperatuur esineb põhjakihis tõenäoliselt pikema perioodi jooksul kuid pikemaajalised mõõtmised puuduvad. Veesamba ülemistes kihtides on vee temperatuur veelgi kõrgem. Augustis mõõdetud kõrgem veepinna temperatuur kõikus 25-27 kraadini. Seoses kliima soojenemisega ja suviste kuumaperioodide sagenemise ja pikenemisega on tõenäoline ka vee temperatuuride tõus üle 18 kraadi kogu veesambas pikemate perioodide jooksul. Seepärast tuleks KMH programmi tuleks lisada vee põhjakihi temperatuuride mõõtmised, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
6. KMH programmi ptk-i 6.1 veekvaliteedi uuringu sisu täpsustati vastavalt märkusele ning lisati: „selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
73 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
Samuti näha ette meetmed, kui temperatuurist või ka muust negatiivsest faktorist olenevalt toimub kalade äkksuremine, kuidas siis tagatakse reostuse likvideerimine ja hukkunud kalade utiliseerimine ning ümbritseva keskkonna puhastamine.
KMH programme lk. 53: Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Siin paluks arendajal kirjalikult lahti seletada kuidas ta kavatseb puhast merd luua tegevusega, mis niigi saastunud merre veel toitaineid ja orgaanilist reostust lisab.
Ptk-i 7.3.1 täiendati järgmiselt: „KMH aruandes hinnatakse võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks)“.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju,
sh milline on merre lisanduva toitaine koormus ning reostuse võimalik levik, selgub vastavate uuringute ja KMH tulemusena. Olulise negatiivse mõju tuvastamisel kavandatakse KMH aruandes vastavad leevendusmeetmed.
7. Lõpetuseks. KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude väljatoomine, nende hindamine ja tekkida võivate kahjude ärahoidmine, mitte Arendajale soodsa äritegevuse võimaldamine. Kui keskkonnakahju aga tekib, siis KMH programmi koostaja ülesanne on ära näidata, kuidas see kahju minimeerida ja ära hoida.
Seda ootavad ka Tareste küla teiste kinnistute omanikud.
7. Võimalikke mõjusid ja olulise negatiivse mõju leevendusvõimalusi käsitletakse põhjalikult KMH aruandes, mitte KMH programmis. KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus.
8. Algatatud on ettepanekuna Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Tareste-Kärdla-Hiiessaare rannaala. Looduskaitseseadus (LKS) seab sellest tulenevalt ka antud KMH programmile uued lisanõuded ja seepärast kindlasti ei tohiks täna hoonestusloa väljastamisega kiirustada.
8. KMH aruande koostamisel arvestatakse nii olemasolevaid, kui kavandatavaid mõjualasse jäävaid kaitsealasid. Mõjuala täpne ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusena. Kui aruande koostamisel selgub, et viidatud planeeritavale Hiiumaa rahvuspargile87 võib oluline negatiivne mõju avalduda, siis seda käsitletakse KMH aruandes.
Viidatud allikad:
Noormets, R., Orviku, K., Tõnisson, H., Kiira, M., Väling, P., Kirsch, K., Suuroja, S ja Prigoda, I., 2019. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.
Reid, G.K., Liutkus, M., Robinson, S.M.C., Chopin, T.R., Blair, T., Lander, T., Mullen, J., Page, F., and Moccia, R.D., 2009. A review of the biophysical properties of salmonid faeces: implications for aquaculture waste dispersal models and integrated multi-trophic aquaculture. Aquaculture Research 40, 257-273.
Võetud teadmiseks.
87 https://hiiurahvuspark.ee/ (külastus 12.10.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
9. KMH lähtematerjalid
• Asjakohased õigusaktid
• Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission.
HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021
• Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019
• Eesti mereala planeeringu seletuskiri. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko, 2021
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
• Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
• Eesti mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/
• Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja
kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016
• EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise
andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/
• Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu,
2016 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/
• Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli
Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/KSH-aruanne-2.pdf
• Hiiumaa valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031
• Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus
• Hiiumaa rahvuspargi loomise ettepanekust https://hiiurahvuspark.ee/
• Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019
• Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/
• Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016
• Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-
juhendmaterjalid
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-
keskkonnale
• Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-
alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku
osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja
neid leevendavate meetmetest
• Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu
versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
• Maa-ameti geoportaal
• Maa-ameti kaardirakendused
• Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade
uuendamine
• Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-
seisundiinfo
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium
• Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
• Riigi Ilmateenistus
• Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere
ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused
• UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-
biosfaari-programmiala
• Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH
programm. Lemma OÜ (01.09.2020)
75 / 75
Nimekirja alusel Teie: 20.10.2020
Meie: 26.08.2024 nr 16-7/20-15093-130
Keskkonnamõju hindamise aruande eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 nõuetele vastavaks Eesti Sinitaristu OÜ (registrinumber 16059875) avamere kalakasvanduse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis oli Veronika Verš (KMH litsents KMH0160; Skepast & Puhkim OÜ) ja eksperdirühma koosseis on nimetatud KMH programmi peatükis 1.1. Programmi peatükis 1.2 on selgitatud, et KMH aruannet koostava eksperdirühma kooseis ei olnud KMH programmi etapis teada, kuna Eesti Sinitaristu OÜ ja Skepast & Puhkim OÜ vahel sõlmiti koostööleping vaid KMH programmi koostamiseks. Seega oli tegemist nö kahe-etapilise KMH-ga.
TTJA tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks tingimusel, et otsus muutub kehtivaks pärast seda kui Eesti Sinitaristu OÜ on esitanud TTJA-le KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA kinnitab nende pädevuse piisavaks.
Eesti Sinitaristu OÜ esitas KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed 17.07.2024[1], täpsustused eksperdirühma koosseisu kuuluvate isikute pädevuse kohta 24.07.2024[2] ja vastavalt KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusele eksperdirühma liikmete loeteluga täiendatud KMH programmi 23.08.2024[3].
Käesolevaga edastame arvamuse avaldamiseks 19.12.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi, mida on täiendatud KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete loeteluga. Pöörame tähelepanu asjaolule, et arvamuse palume esitada vaid KMH aruannet koostava eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta (programmi ptk 1.2).
Arvamuse palume esitada hiljemalt 09.09.2024.
[1] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-118 all
[2] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-122 all
[3] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-129 all
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
Lisad: 1. Sinitaristu-HLT-KMH-programm_vastavaks- tunnistamisele_lisatud_ekspertidega_230820204.pdf 2. Adressaatide nimekiri
Nimekirja alusel Teie: 20.10.2020
Meie: 26.08.2024 nr 16-7/20-15093-130
Keskkonnamõju hindamise aruande eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 nõuetele vastavaks Eesti Sinitaristu OÜ (registrinumber 16059875) avamere kalakasvanduse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis oli Veronika Verš (KMH litsents KMH0160; Skepast & Puhkim OÜ) ja eksperdirühma koosseis on nimetatud KMH programmi peatükis 1.1. Programmi peatükis 1.2 on selgitatud, et KMH aruannet koostava eksperdirühma kooseis ei olnud KMH programmi etapis teada, kuna Eesti Sinitaristu OÜ ja Skepast & Puhkim OÜ vahel sõlmiti koostööleping vaid KMH programmi koostamiseks. Seega oli tegemist nö kahe-etapilise KMH-ga.
TTJA tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks tingimusel, et otsus muutub kehtivaks pärast seda kui Eesti Sinitaristu OÜ on esitanud TTJA-le KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA kinnitab nende pädevuse piisavaks.
Eesti Sinitaristu OÜ esitas KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed 17.07.2024[1], täpsustused eksperdirühma koosseisu kuuluvate isikute pädevuse kohta 24.07.2024[2] ja vastavalt KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusele eksperdirühma liikmete loeteluga täiendatud KMH programmi 23.08.2024[3].
Käesolevaga edastame arvamuse avaldamiseks 19.12.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi, mida on täiendatud KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete loeteluga. Pöörame tähelepanu asjaolule, et arvamuse palume esitada vaid KMH aruannet koostava eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta (programmi ptk 1.2).
Arvamuse palume esitada hiljemalt 09.09.2024.
[1] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-118 all
[2] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-122 all
[3] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-129 all
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
Lisad: 1. Sinitaristu-HLT-KMH-programm_vastavaks- tunnistamisele_lisatud_ekspertidega_230820204.pdf 2. Adressaatide nimekiri
Töö number 2022-0010
Tellija Eesti Sinitaristu OÜ
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 21.11.2022
Eesti Sinitaristu OÜ
avamere kalakasvatuse
keskkonnamõju hindamine Programm
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
2 / 76
Versioon 4 [vastavaks tunnistamisele]
Kuupäev 21.11.2022
Koostanud Veronika Verš, Vivika Väizene, Ingo Valgma, Aide Kaar, Eike Riis,
Moonika Lipping, Marko Lauri, Raimo Pajula
Kontrollinud Eesti Sinitaristu OÜ
Esikaane pilt: Avamere kasvatuse näide.
Allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Projekti nr 2022-0010
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
3 / 76
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
1. KMH OSAPOOLED ..................................................................................................................................... 6
KMH programmi etapp ................................................................................................................................ 6
KMH aruande etapp ..................................................................................................................................... 8
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..................................................................................... 10
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht .....................................................................................10
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................................11
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................................14
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................................... 16
Hiiu maakonna merealade planeering .................................................................................................16
Eesti mereala planeering .........................................................................................................................18
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .........................................................................................22
Muud strateegilised planeerimisdokumendid ....................................................................................23
4. SEONDUVAD VARASEMAD UURINGUD....................................................................................... 26
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019 .............................................26
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-Eestis (2021) .........26
5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 30
Looduskeskkond .........................................................................................................................................30
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad........................................................................................30
5.1.2. Klimaatilised tingimused ..........................................................................................................................31
5.1.3. Merevee kvaliteet .......................................................................................................................................33
5.1.4. Natura 2000 alad ........................................................................................................................................35
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................................................38
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad ..............................................................................................................41
5.1.7. Kalastik ..........................................................................................................................................................42
5.1.8. Linnustik ........................................................................................................................................................43
5.1.9. Hülged ............................................................................................................................................................44
Kultuuripärand .............................................................................................................................................45
Sotsiaal-majanduslik keskkond .............................................................................................................46
Piirkonna muud seonduvad tegevused ...............................................................................................48
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ...........................................................................50
6. ÜLEVAADE HINDAMISMETOODIKAST JA VAJALIKEST UURINGUTEST..................... 51
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud .................................................................................................51
Hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................................................52
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 53
Eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................53
Mõjuala suurus ............................................................................................................................................53
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus ..................................................54
7.3.1. Looduskeskkond .........................................................................................................................................54
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................................................57
7.3.3. Kultuuripärand .............................................................................................................................................58
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara ...............................................................................................................58
7.3.5. Kliimamuutused ..........................................................................................................................................59
Kokkuvõte .....................................................................................................................................................59
8. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI MENETLUSEST ........................................................................ 61
KMH eeldatav ajakava ..............................................................................................................................61
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
4 / 76
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud ...................................................... 62
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta .................................. 63
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ............................................. 69
9. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................... 74
Lisad
Lisa 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 21.02.2022 otsus nr 1-7/22-105 hoonestusloa
menetluse ja KMH algatamise kohta
Leitav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/678202
Lisa 2. Avalikustamisel laekunud Keskkonnaameti ja Transpordiameti kirjad ja vastuskirjad neile
ning 10.10.2022 toimunud KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos osalejate
nimekirjaga
Kasutatud lühendid
HLT hoonestusloa taotlus
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV kohalik omavalitsus
MSRD merestrateegia raamdirektiiv
MuKA Muinsuskaitseamet
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
VeeS veeseadus
VMK veemajanduskava
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
5 / 76
Sissejuhatus
Eesti Sinitaristu OÜ (edaspidi arendaja) esitas 20.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse (HLT) ning 09.12.2021 taotluse täienduse, mille alusel
soovitakse Hiiumaa lähistele rajada kaks avamere kalakasvandust forelli kasvatamiseks (vt Lisa
1). Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku
veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga. Lisaks hoonestusloale on kavandatavale tegevusele vajalik ka veeluba veeseaduse § 187
p 15 alusel – vesiviljeluse arendamine toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas.
TTJA koostas arendaja esitatud andmete alusel keskkonnamõju eelhinnangu, mille järeldus oli, et
tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna:
- kavandatava kalakasvanduse rajamine piirkonda võib halvendada veekvaliteedi seisundit;
- ei ole teada kas ja kuidas kalakasvandus mõjutab piirkonna looduskaitselisi alasid;
- kavandatava tegevusega võivad kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud,
mida KMH algatamise otsuse tegemise etapis ei ole teada.
Enne HLT menetluse ja KMH algatamist küsis TTJA seisukohta asjaomastelt asutustelt. Ülevaade
asutuste seisukohtadest on toodud KMH algatamise otsuses. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr
1-7/22-105 HLT menetluse ja KMH ning määras tingimused KMH läbiviimiseks ja vajalike uuringute
esialgse loetelu (vt Lisa 1).
KMH algatati VeeS § 216 lg 1 ja § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1 ja lg 4, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4, 8 ja 11, § 12 lg 1,
§ 18 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel.
KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb KMH koostamisel lähtuda Hiiu maakonna merealade
planeeringus toodud põhimõtetest vesiviljeluse arendamisel (vt ptk 3.1).
Kalasumpade asukoha kavandamisel tuleb teha koostööd mh Kaitseministeeriumi (võimalikud
miiniohtlikud alad piirkonnas), Transpordiameti (koosmõju piirkonna veeliiklusega) ning
Muinsuskaitseametiga (veealuse kultuuripärandi esinemise võimalikkus piirkonnas). KMH käigus
tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi
tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat ja liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi. KMH koostamise
käigus tuleb välja selgitada olemasoleva keskkonna iseloom (sh ka elustiku esinemine) ning
tegevuse mõju sellele ning arvestada võimalike kumuleerivate mõjudega. KMH koostamisel on
vajalik läbi viia Natura hindamine. Võimalusel tuleks kaaluda kombineeritud vesiviljeluse
kavandamist ühe alternatiivina. Uuringutest on vajalik läbi viia allveearheoloogiline uuring, muud
kalakasvanduse rajamisega seotud uuringute vajadus määratakse KMH programmis.
KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale (TTJA) teavet kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada
kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid
ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus. Pärast uuringute läbiviimist hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju keskkonnale ning hindamistulemusi kirjeldatakse KMH aruandes.
KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS § 13 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
6 / 76
1. KMH osapooled
KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1), muud menetlusosalised, sh asjaomased
asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 8.2 Tabel 6.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus /
institutsioon Kontaktisik Kontaktandmed
Arendaja Eesti Sinitaristu OÜ Toomas Kõuhkna
Tellija esindaja
Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn
tel 5018149
Otsustaja Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet
Nele Väits
Ehituse tegevusõiguse
talituse peaspetsialist
Endla 10a, 10142 Tallinn
tel 667 2151
KMH
ekspert1
Skepast&Puhkim OÜ Veronika Verš
Keskkonnakorralduse
üksuse vanemkonsultant
Laki põik 2, 12919 Tallinn
tel 664 5808
KMH programmi etapp
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160,
kehtiv kuni 26.01.2026). KMH programmi koostanud KMH eksperdirühm on esitatud Tabel 2.
Tabel 2. KMH eksperdirühma liikmed SkepastjaPuhkim OÜ-s
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Veronika
Verš
KMH litsents
nr KMH0160
KMH juhtekspert:
KMH programmi
koostamine, sh
osapooltega
suhtlemine jmt
- Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Toila 2+2 teelõigu (ca 10 km)
eelprojekti KMH (2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Loode-Eesti rannikumerre kavandatavate avamere tuuleparkide
KMH (2013-2019). Tellija: Tartu Ülikool / 4Energia OÜ
- Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste
ehitusprojekti KMH (2016-2018). Tellija: Kaitseministeerium
- Balticconnector (Eesti-Soome gaasitoru) projekti KMH
programmi koostamine (2013); KMH aruande kvaliteedikontroll
(2016). Tellija: Ramboll Finland OY / Gasum OY
- Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH (2013-
2014). Tellija: AS Tallinna Lennujaam
- Aegna sadama rekonstrueerimise tehnilise projekti KMH (2010-
2011). Tellija: Tallinna Kommunaalamet2
- Projekti „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja
rekonstrueerimiseks Lääne- Eesti saarestikus” KMH (2007-
2010). Tellija: Veeteede Amet3
1 KMH programmi etapis, kuna Skepast&Puhkim OÜ on hetkel sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi etapiks 2 Täna: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 3 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
7 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Eike Riis
KMH litsents
nr KMH0154
Keskkonnaekspert
– Natura 2000
alad,
merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-2019).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Aide Kaar
KMH litsents
nr KMH0123
Keskkonnaekspert
– merekeskkond,
alternatiivide
käsitlus ja
uuringute vajaduse
selgitamine
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Leppneeme sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2021).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2020).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
- Kihnu sadama vee erikasutusloa KMH (2017-2018).
Tellija: AS Saarte Liinid
- Jõelähtme vallas Muuga sadama piirkonnas veeldatud maagaasi
terminali asukoha valiku teemaplaneeringu KSH (2012-2016).
Tellija: Viimsi Vallavalitsus
Moonika
Lipping
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
kirjeldus, uuringute
vajaduse
selgitamine
- Loode-Eesti meretuulepargi KMH (2019-kestev).
Tellija: Tartu Ülikool
- Paldiski PHAJ ehitusprojekti KMH (2021-2022).
Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ
- Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang
(2018). Tellija: Keskkonnaamet
Ingo Valgma Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(merepõhja
geoloogia ja
maavarad)
kirjeldus
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastus-
rajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH
(2021). Tellija: Viru Rand OÜ
- Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH aruande eelnõu.
Meeruse sadama jääkreostuse hinnang (2021).
Tellija: Bekkeri Sadam AS
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide
riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete
väljatöötamine (2020). Tellija: Paide Linnavalitsus
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
8 / 76
Eksperdi-
rühma liige
Valdkond/teema
käsitus KMH
programmis
Analoogne varasem töökogemus KMH juhteksperdina või
keskkonnaeksperdina
Vivika Väizene
Keskkonnaekspert
– mõjutatava
keskkonna
(klimaatilised
tingimused,
merevee kvaliteet)
kirjeldus
- Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala (Südalinna kultuurikeskuse)
detailplaneeringu KSH eelhinnang (2022).
Tellija: Tartu Linnavalitsus
- Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine.
Teabe andmine peatuste KSH eelhinnangu koostamiseks
(2021-2022). Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo
keskkonnamõju hindamine (KMH) (2021-kestev)
Tellija: RB Rail AS
- Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-
128,1 asuva Adavere Ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga
kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH)
(2020-2022). Tellija: Transpordiamet
- Tapa lähiharjutusala keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
- Tapa linnaku keskkonnakorralduskava (2021).
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Raimo Pajula Keskkonnaekspert
– kaitstavad
loodusobjektid,
Natura 2000 alad,
mereelustik
- Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering ja selle
elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine. Planeeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (2021-2022).
Tellija: Rahandusministeerium
- Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja
kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ KSH eelhinnang (2020).
Tellija: Rahandusministeerium
- Aseri sadama projekteerimistingimuste KMH (2019-2022).
Tellija: Aseri Sadam OÜ Paldiski PHAJ hoonestusloa KMH (2017-
2019). Tellija: Energiasalv Pakri OÜ
- Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) DP KSH
(2017-2019). Tellija: Paldiski Linnavalitsus
Marko Lauri Keskkonnaekspert
/ GIS spetsialist
(jooniste
koostamine)
- Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo KMH
programmi koostamine (2020-2021). Tellija: RB Rail AS
- Rail Balticu raudteetrassi lõikude KMHd Harju ja Rapla
maakonnas (kokku 6 KMHd, 2019-2022). Tellija: RB Rail AS
Eksperdirühma liikmed valis juhtekspert KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel vastavalt nende pädevusele,
varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete
pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH aruande etapp
Peale KMH programmis nimetatud uuringute (vt ptk 6.1) teostamist koostatakse uuringute alusel
KMH aruanne vastavalt KeHJS-i § 20 nõuetele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
9 / 76
Järgnevalt on loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat
töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud
valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju:
• kalastik, sh kudealad sh reostuskoormuse arvutamine. Ekspert Redik Eschbaum. Redikul on
magistrikraad zooloogias. Ta on osalenud eriala eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses.
• põhjataimestik. Ekspert Georg Martin. Georgil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud põhjaelustiku eksperdina muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• põhjaloomastik. Ekspert Georg Martin
• elupaigatüübid. Ekspert Georg Martin
• hülged. Ekspert Mart Jüssi. Mardil on doktorikraad bioloogias. Ta on osalenud mereimetajate eksperdina Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• linnustik. Ekspert Leho Luigujõe. Lehol on magistrikraad bioloogias. Ta on osalenud linnustiku eksperdina muuhulgas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Loode-
Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• hoovused, setete liikumine. Ekspert Taavi Liblik. Taavil on Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud vee kvaliteedi eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH
menetluses.
• veekvaliteet (Hiiu madala rannikuveekogum ja Hiiumaa rannaalad). Ekspert Taavi Liblik
• veevahetus. Ekspert Taavi Liblik
• kaitstavad loodusobjektid. Ekspert Raimo Pajula. Doktorikraad ökoloogias. Ta on osalenud eluslooduse eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes kui ka Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa KMH menetluses ja Loode-Eesti meretuulepargi veeloa KMH menetluses.
• Natura 2000 alad (Natura asjakohase hindamise läbiviimine), sh kavandatav Põhja-Hiiumaa
linnuala. Ekspert Raimo Pajula
• bioturvalisus ja võõrliigid. Ekspert Raimo Pajula
• sotsiaal-majanduslik keskkond (kalapüük, veeliiklus ja navigatsiooniriskid, kaadamisalad, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive). Eksperdid Marion Mets ja Inga-Zaitseva Pärnaste. Marionil on magistrikraad õigusteaduses ja ta on osalenud sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdina muuhulgas Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes. Inga on doktorikraadiga insener, kes on merenduse ja navigatsiooni
eksperdina osalendu muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse). Ekspert Kaido Peremees. Kaidol on magistrikraad arheoloogias. Ta omab allveearholoogiliste tööde tegemise
litsentsi. On veelause kultuuripärandi uuringud teinud muuhulgas Liivi lahe meretuulepargi ja Saare-Liivi meretuulepargi projektis ning lisaks osaleb vastava eksperdina ka Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused. Ekspert Aide Kaar. KMH litsents number KMH0123. Aide on osalenud vastava eksperdina Muuga sadama avariiplaani koostamisel, samuti paldiski pump- hüdroakumulatsiooni jaama ehitusloa KMH menetluses.
• kliimamuutused (kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele). Ekspert Kaarel Karolin. 2022 – 2023 University of East Anglia,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
10 / 76
Climate Change MSc (kliimamuutused/klimatoloogia). Kaarel on osalenud kliima eksperdina erinevates transpordiameti 2+2 maanteelõikude kliimakindluse ja ei kahjusta oluliselt aruannete koostamises. Lisaks on ta osalendu kliimaeksperdina Soodla riigi eriplaneeringus ning Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
• Juhtekspert Veronika Verš. KMH litsents number KMH0160. On olnud juhteksperdiks ka
käesoleva töö programmi etapis. Lisaks on KMH aruande koostamise eest vastutavaks
juhteksperdiks Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluses ja KSH juhteksperdiks
Liivi lahe meretuulepargi ning Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringutes.
Uuringute valmides ja KMH aruande koostamise käigus võib selguda vajadus kaasata täiendavaid
eksperte, samuti võib töö käigus osutud vajalikuks eksperte vahetada, asendades need samaväärse
kvalifikatsiooniga eksperdi vastu.
Eelkirjeldatud käsitlus on kooskõlas Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 avaldatud KMH eksperdi-
rühma liikmete nimetamise juhisega.
4 Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-keskkonnale (külastus 11.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
11 / 76
2. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatava tegevuse kirjeldus on koostatud arendaja esitatud hoonestusloa taotluse, selle
täienduse ja KMH algatamise otsuses (vt Lisa 1) ning arendajalt täiendavalt esitatud teabe põhjal.
Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht
Kavandatava tegevuse eesmärk on arendada Eestis merevesiviljelust. Selleks soovib arendaja
rajada Hiiumaa lähistele avamere forellikasvatuse Hiiu maakonna merealade planeeringuga
(kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud vesiviljelusaladele PV 1 ja PV 2 (Joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte HLT seisuga 20.10.2020 – Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletavad alad
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vt Tabel 3.
Tabel 3. Hoonestusloaga taotletava ala koordinaadid
PV 1 alal ehk Ala 1 PV 2 alal ehk Ala 2
X1: 6545448,2 Y1: 430808,5 X1: 6549833,1 Y1: 406976,9
X2: 6546448,2 Y2: 430808,5 X2: 6549833,1 Y2: 407976,9
X3: 6546448,2 Y3: 431808,5 X3: 6548833,1 Y3: 407976,9
X4: 6545448,2 Y4: 431808,5 X4: 6548833,1 Y4: 406976,9
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
12 / 76
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Arendaja soovib Hiiu maakonna merealade planeeringuga (kehtestatud 2016, vt ptk 3.1) määratud
vesiviljeluse eeliskasutusega aladele PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1, Joonis 2 ja Joonis 3) rajada avamere
forellikasvatuse (vt illustreeriv näide Joonis 4).
Joonis 2. PV 1 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 1)
Joonis 3. PV 2 ala sees Eesti Sinitaristu OÜ poolt taotletav ala (edaspidi Ala 2)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
13 / 76
Arendaja plaanib kasutada avamere kalakasvanduses traditsioonilist ja enimkasutatavat
tehnoloogiat – merre paigaldatakse avameresumbad koos ankurdussüsteemide ja muu selle juurde
kuuluvaga kalakasvatamiseks juurdekasvuga mõlemal alal kokku 10 000 tonni aastas (Joonis 4).
Joonis 4. Avamere kalakasvatuse näide5
Hoonestusloa taotluse kohaselt on taotletavate hoonestusalade suurus 2x1 000 000 m2 (2x100 ha)
ehk kokku 200 ha.
Sumbad paigaldatakse veepiirist kuni 7 m sügavusele ning ulatuvad üle veepiiri kuni 3 m. Sumbad
koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude toetusraamid, sumba
raamide ankurdamissüsteemid, poid ning signaaltuled ja -andurid. Sinna kompleksi kuuluvad ka
söödapraamid ning kalalaevad.
Arendaja on KMH programmi koostamisel täpsustanud kavandatud tegevust Ala 1 ja Ala 2 osas
järgnevalt:
Ala 1
Kavandatav sumpade arv: 10 (90 m, diameeter 28 m ja sügavus 5 m). Vajalike ankrute arv: 23
(ankru kaal 1000 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 10x664 m2=6 664 m2 (ehk 0,6 ha). Ühe
sumba ruumala on 3 332 m3 ning kogu ala 33 320 m3. Sumpadesse lastakse kevadel ca 210 t
väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 1000 t (juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient
on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 1150 t. Eeldatav fosfori koguheide (Püld) on max 4,1 t ja
lämmastiku koguheide (Nüld) on max 40 t.
KMH algatamisotsuses oli mõlemad alad võrdse mahuga ehk 2x16 sumpa, kalatoodang 2x5000 t.
Ala 2
Peamine kasvandusala. Kavandatav sumpade arv: 20 (140 m, diameeter 44 m ja sügavus 10 m).
Vajalike ankrute arv: 32 (ankru kaal 1000-1500 kg ja maht ca 1 m3). Vajalik ala suurus: 20x1558
m2=31 169 m2 ehk (3,1 ha). Ühe sumba ruumala on 15 585 m3 ning kogu ala 311 690m3.
Sumpadesse lastakse kevadel ca1900 t väikest kala. Hooaja lõpuks on eeldatav kalatoodang 9000 t
(juurdekasvu ehk kalasööda koefitsient on 1,15). Kalasööda eeldatav kogus on 10 350 t. Eeldatav
fosfori koguheide (Püld) on max 37 t ja lämmastiku koguheide (Nüld) on max 360 t.
Maksimaalne toodangumaht (10 000 t) on kavas saavutada 10 aasta jooksul, nt suurendada
tootmist keskmiselt tuhande tonni võrra aastas. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 25 kg/m3
kohta (KMH algatamisotsuses oli 21 kg/m3). Realiseerimisele mineva kala suurus on orienteeruvalt
roogituna 3 kg. Selleks, et saavutada soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre
lasta kuni 2-aastased kalad suurusega 400-800 g. Kõik kalad on vaktsineeritud ennem sumpadesse
viimist. Ettekasvatatud kalad tulevad põhiliselt Eestist.
5 Väljavõte 20.10.2020 HLT-st (Joonis 3), foto allikas: http://infofish.org/v3/index.php/what-we-do/technical-advisory
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
14 / 76
Kalad transporditakse sumpadesse olenevalt ilmaoludest kas aprillis või mais. Sumba
paigaldamiseks kinnitatakse see töölaeva taha ja pukseeritakse kasvatuspaika. Kasvatushooaeg
lõppeb oktoobris, kui sumbad pukseeritakse vastuvõtu võimekust omavasse sadamasse
(nt Lehtma) kalade realiseerimiseks (kalade realiseerimine toimub detsembrini). Teine võimalus
on talveperioodil uputada tühjad sumbad vee alla. Seega hoonestusala oleks kalade kasvatamiseks
kasutusel maksimaalselt aprillist detsembrini.
Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste
jaoks mõeldud immutusvahendeid (biotsiide) Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard, mis
sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse ja
töödeldakse välisoperaatori poolt, sumpasid Eestis ei töödelda.
Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm pärinevad materjalid jmt antakse
taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8 aastat olenevalt sumba raami
materjalist ning ala keskkonnatingimustest.
Kalade söötmine ja töötlemine
Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kalasööta, mis
on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega. Kui kala-
kasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonnasõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.6
Sumpasid teenindatakse söödapraamiga, mis peab olema sobiv töötamaks avamere tingimustes.
Söötmine toimub söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust
vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat
toitainete koormust. Söödapraam on varustatud vajaliku tehnoloogia ja personaliga. Söötmist
jälgitakse kontrollruumist. Näiteid kaasaegsete laevade kohta võib leida: AJ 96 Classic/Comfort –
AKVA group (Ala 1) ja AC 600 PVDB – AKVA group (Ala 2).
Kalasööt sisaldab 0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Ala 1 puhul on eeldatav sööda kogus
kokku 1150 t ja Ala 2 puhul 10 350 t.
Juhul kui soetatakse kalalaev, lihtsustub kalade väljavõtmine ning uimastamine, veristamine ja
jahutamine toimub otse sumba kõrval laevas. Sellise tootmise puhul tuuakse sadamasse laevaga
juba jahutatud rookimata kala, mis suunatakse otse tootmisüksusesse. Kõik muud vajalikud
protseduurid tehakse ära juba laevas.
Kuna sumpadesse viidavad kalad on eelnevalt vaktsineeritud, siis nende haigestumist üldiselt ette
ei nähta. Kui see siiski juhtub, siis toimub nende ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt
pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.
Surnud kalad eemaldatakse sumpadest igapäevaselt arvestades ilmastikutingimusi. Sumba põhjast
eemaldatakse automatiseeritud toru7 kaudu surnud kalad vähemalt kord nädalas. Iga sump on
varustatud vastava kollektori ja toruga, mis on ühendatud teenindusalusega.
Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt) transporditakse
maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele.
Kavandatava kalakasvatuse sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused täpsustuvad
arendustegevuse järgmistes etappides ning seda käsitletakse KMH aruandes.
Loodavad töökohad
Arendaja sõnul tekib kavandatava tegevuse elluviimisel kokku ca 100 töökohta8 (nii otsesed kui
kaudsed töökohad, vt ka ptk 4.2 – ringmajanduse mõjud).
6 Arendajalt saadud märkused KMH programmi 1. versioonile (seisuga 28.03.2022) 7 Vt nt Back-To-Barge — liftup (squarespace.com) 8 Arendaja hinnang on antud Nordic Trout avalikele andmetele tuginedes – ca 10 000 t mahuga kalakasvanduste haldamiseks
kasutatakse täna ca 100 töötajat
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
15 / 76
Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja
majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja
vahenditega ning arendaja peab olema valmis väljapakutud alternatiive ellu viima.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui
kalakasvatust ei rajata).
Kavandatava tegevuse erinevaid asukohti KMH-s ei käsitleta. Vesiviljeluse eeliskasutusega alad on
määratud vastavate planeeringutega (vt ptk 3.1 ja ptk 3.2), mille koostamise käigus kaaluti
majanduslikke-, õiguslikke-, ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Seejuures arvestati kaitsealade,
kalapüügi alade, turismi, tuuleparkide, põllumajanduse, sadamate, laevateede, kaablite,
militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega.
Arendaja soovib vesiviljelust arendada Hiiu maakonna merealade planeeringuga määratud neljast
alast (PV 1 – PV 4) kahel ehk aladel PV 1 ja PV 2 (vt Joonis 1 ja Joonis 5).
Läbiviidavate uuringute (vt ptk 6.1) ning KMH tulemusena täpsustakse kalakasvandus-
alade paiknemist ja suurust hoonestusloaga taotletavate alade sees, ehk kas ja millistel
tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Asukoha
alamalternatiivide vajadus selgub alusuuringute läbiviimisel. Hindamise käigus võib tekkida ühtlasi
vajadus käsitleda täiendavaid tehnoloogilisi alamalternatiive (nt sumpade arv, tehnoloogilised
lahendused).
Juhul, kui KMH käigus selgub, et väljapakutud aladel (Ala 1 ja Ala 2, vt Joonis 2 ja Joonis 3) ei ole
kalakasvatust võimalik realiseerida arendaja soovitud mahus, soovib arendaja taotleda kuni 33%
ulatuses kasvandusalade pindala (vt ptk 2.2) suurendamist. Sel juhul tuleb arendajal esitada
uus/täiendatud hoonestusloa taotlus koos ala koordinaatide jm teabega.
Kui uuringute ja mõju hindamise tulemusena selgub, et arendaja soovitud mahus ei ole võimalik
kavandatavat tegevust ellu viia, tuleb ühe võimalusena mõjude leevendamiseks kaaluda ja hinnata
kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetika kasvatust, et vähendada
kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Täiendava teabe põhjal vajaliku mõjude hindamise
töömaht selgub uuringute tulemusena ja on käsitletav lisatööna.
Ala 2 tehnoloogiline alternatiiv
Kui Alal 2 on võimalik realiseerida tootmismaht 9000 t, siis soovib arendaja kaaluda tehnoloogilise
lahendusena ankurdavate sumpade asemel kalakasvatuslaeva kasutamist. Lähiaastatel
muutuvad alternatiivsed kalakasvanduse tehnoloogiad tavapärasemaks, kuna maailmas on
kalakasvanduse areng suunatud avamerekasvandusele. Seega on vajalik käesoleva KMH raames
käsitleda ka tehnoloogilisi võimalusi, mida on võimalik kasutada tootmismahu 5000-10 000 t
saavutamisel. Need tehnoloogilised lahendused on enamjaolt alles arendamisel ning tootmine
mitmetes asukohtades veel testimise etapis, seega ei ole põhjust neid käsitleda käesolevas KMH
etapis kavandatava tegevuse põhilahendusena. Siiski hiljem, veeloa andmisel on oluline, et
keskkonnanõuded oleks seatud nii, et võimaldada kalakasvanduse tehnoloogia vahetust moodsama
ja parimale võimalikule tehnikale vastava vastu arvestades kalakasvanduse asukohta ja piirkonna
keskkonnatingimusi.
Alternatiivse tehnoloogia eelised ja puudused täna on väljatoodud alljärgnevalt:
Puudused Eelised
- väga kallis
- kasumlikuks tootmiseks on vajalik aastaringne tootmine
- alles testimise ja arendamise etapis
- puudub kogemus Läänemere tingimustes
- hea vastupidavus tormidele ja lainetusele
- kalade töötlemine on võimalik nii laevas kui rannikul
- kalade söötmine on võimalik ilma pausideta - ka tormide ja suurte lainete ajal
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
16 / 76
Foto 1. Avamere kalakasvanduse näide alternatiivse tehnoloogia kohta (Foto allikas:
Jorma Leed, Havfarmen Jostein Albert — Nordlaks)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
17 / 76
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonna merealade planeering9
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 11.10.2012
korraldusega nr 441 ning kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.
Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030.
Planeeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga
piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel
traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed,
maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Suur huvi on tõusnud
mereala kasutamiseks ka muudel otstarvetel, nt tuule ja laineenergeetika ning vesiviljeluse
arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale
paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka
looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
Planeeringuga10 on määratud 4 vesiviljeluse eeliskasutusega ala: PV 1, PV 2, PV 3, PV 4 (Joonis 5).
Joonis 5. Väljavõte Hiiu maakonna merealade planeeringu põhijoonisest
Alade määratlemisel on arvestatud veesügavust ja ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast.
KMH alusel võib vesiviljelust ka mujale rajada, kui see ei lähe konflikti teiste mereala kasutus-
viisidega või looduskaitseliste väärtustega.11
9 Rahandusministeeriumi koduleht https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/ (külastus 15.02.2022) 10 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/Pohijoonis_markusega-23-dets.pdf (külastus 15.02.2022)
11 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
18 / 76
Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse
korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal12.
Vesiviljelus on üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni nn sinise kasvu (blue growth)
initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa ookeani- ja merealade
potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks.13
Planeeringuga14 on määratud järgmised tingimused vesiviljeluse arendamiseks:
- Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest
igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada
täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi,
kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne.
- Kuna planeeringu koostamise ajal puudus täpsem vesiviljelusega seonduv arengukava ning
sobivate asukohtade määratlemise kava, siis on võimalik, et reaalse arendussoovi korral
muudetakse või korrigeeritakse täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusala
asukohta. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele
karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.
- Vesiviljelusalade PV 2 ja PV 4 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga
tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia
läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.
- Vesiviljelusala PV 3 kattub osaliselt laskeharjutuste alaga, vesiviljeluse arendamise soovi
korral laskeharjutuste ala sees, tuleb vesiviljeluse arendajal koostöös Kaitseväega otsustada
tegevuse võimalikkus ja täpne asukoht.
- Vesiviljelusala PV 3 asub osaliselt projekteeritaval Kõpu merekaitsealal. Vesiviljelusala
kattumisel olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega tuleb lähtuda looduskaitselistest
eesmärkidest. Võimalikest tekkivatest looduskaitselistest eesmärkidest vesiviljelusele
piiranguid seades tuleb hinnata ja põhjendada ka piirangutega tekkivat sotsiaal-
majanduslikku mõju ja tagada tasakaalustatud areng.
- Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga15 otsustada
võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg. Vastavalt
veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada võimalikud veel liikumise piirangud.
Põhjendatud vajaduse korral on võimalik veeliiklusalade muutmine.
- Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada
tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad
vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele, samas
on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei vähene
märkimisväärselt.
- Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKA), et selgitada välja
võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala kavandamisel tuleb hinnata mõju
veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse
alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste
uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.
Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju
hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed (vt KMH programmi ptk 7.3.1).
12 Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114
tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas 13 Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015 14 Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu, 2016 15 Täna: Transpordiamet
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
19 / 76
KMH algatamisotsuse lisana esitatud eelhinnangu16 järeldusena on märgitud, et Eesti Sinitaristu OÜ
kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti elluviimisel tuleb
võtta arvesse Hiiumaa merealade maakonnaplaneeringus toodut.
Eesti mereala planeering17
Eesti õigusruumis annab mereala planeeringu koostamiseks suunise 01.07.2015 jõustunud
planeerimisseadus. Mereala tõhusat ja kestlikku kasutust ning Eesti avatust merele rõhutab
Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti
2030+“. Merekasutust suunavad pikaajaliselt ka strateegiaga “Eesti 2035+” määratavad riigi
strateegilised sihid, reformid ja võtmetegevused.
Eesti mereala planeeringu koostamine ja planeeringu mõju hindamine on algatatud Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 ning kehtestatud 12.05.2022 korraldusega nr 146.18, 19
Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et
edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse
ja säilitamisse. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist
lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on ka ettevõtjatele,
investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele aluseks oma tegevuste
kavandamisel.
Mereala planeeringu seletuskirja20 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala
tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvatuseks sobilikke
alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade
määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.
Kalakasvanduste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele (Joonis 6).
Mereala planeeringu seletuskirjas on märgitud, et Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad
kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8.8.2018 otsusega on
tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude
käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Elluviimisel tuleb arvestada konkreetse
ala kohta käivas planeeringus sätestatut.
Mereala planeeringu koostamisel on teostatud mitmeid uuringuid seoses lindude rändekoridore ja
peatumisalade, kalakasvatuseks sobivate alade, jääolude, hüljeste leviku ja merekasutuse jm
seonduva väljaselgitamiseks. Uuringud on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud21 (vt ka ptk 4.1).
16 TTJA eelhinnang kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju kohta 17 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering (külastus 15.02.2022) 18 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko, 2021 19 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (külastus 06.10.2022) 20 Eesti mereala planeeringu seletuskiri. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 21 Külastus 25.03.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
20 / 76
Joonis 6. Väljavõte Eesti mereala planeeringu seletuskirjast (Skeem 5.3.1.1) –
Kalakasvanduste rajamiseks mittesobivad alad, so välistatud alad
Mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud järgmised suunised ja tingimused
kalakasvanduste arendamisel:
Suunised:
1) Kalakasvandusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on
koostöö Transpordiametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks.
2) Vesiviljeluses on soositud nö klasterlahendused: meres toimuva toiteaineid lisava
kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas
asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Võimalik on vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi
iseseisvalt. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste
(nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on
kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada
merekasutusega seotud hõive sesoonsust.
3) Soositud on kalakasvandused tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi
mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu
vms kasutamise.
Tingimused:
1) Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist
välistavaid alasid (vt Joonis 6).
2) Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada
reostuse võimalikku mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu
paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku
(merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
21 / 76
3) Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks
aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid22.
4) Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale.
5) Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele.
6) Kalakasvandust ei kavandata kaitstavale loodusobjektile.
7) Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale.
8) Kalakasvandust ei kavandata ankrualale.
9) Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika.
10) Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse kultuuripärandi säilitusalale.
11) Kalakasvanduste kavandamisel tehakse koostööd Maaeluministeeriumiga, mh ajalooliselt
väljakujunenud traalpüügipiirkondadega arvestamiseks.
12) Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud
riskide vältimine23.
13) Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel
tuleb:
a. hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad
keskkonnameetmed;
b. hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad
tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju Natura
2000 aladele tuleb välistada;
c. hinnata erinevate kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega24 kaasnevaid riske.
Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvanduste vahele jätta puhver25.
d. hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja
looduslike liikide geneetiline segunemise osas;
e. arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata
kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää
liikuvusele;
f. teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide
leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;
g. teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja
koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;
h. kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine
koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laeva-
liiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse
piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);
22 Planeeringu seletuskirja märkus: Kalakasvanduse tegevuse tulemusel ei tohi merekeskkonna seisund halveneda kui see on
hea või väga hea, samuti ei tohi kalakasvandus takistada vähemalt hea seisundi saavutamist aladel, kus praegu seisund hea
ei ole ega segada Läänemere tegevuskava eesmärkide täitmist. Kui kalakasvandusest lisandub toite- ja saasteaineid merre,
siis tuleb vajadusel need eemaldada. 23 Planeeringu seletuskirja märkus: Merekaabel on erinevates kohtades erinevalt kaitstud. Risk on madalam süvistatud ja/või
betoonplaatidega kaetud kaabli korral. 24 Planeeringu seletuskirja märkus: Bioturvalisuse all on peetud silmas vajadust vältida haigustekitajate ja parasiitide
sattumisest kasvandustest loodusesse ning vastupidi, samuti haigustekitajate ja parasiitide liikumist erinevate lähedalasuvate
kasvanduste vahel. 25 Planeeringu seletuskirja märkus: Puhvri ulatus sõltub konkreetsetest oludest (kalaliik, sügavus, tehnoloogia).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
22 / 76
i. kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitse-
ametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;
j. kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.
Mereala planeeringuga seonduv detailsem info on leitav mereala portaalist26.
Planeeringu KSH aruanne27 märgib vesiviljeluse kohta, et Eestis on vesiviljelussektoris seni
tegeletud kalakasvanduse ja agariku kogumisega, mille huvigrupiks on toidu- ja kondiitritööstus
ning laiemalt seega Eesti elanikkond. Vesiviljelus on arenevaks sektoriks: arenevad tehnoloogiad
ja kasutusvaldkonnad (toiduainetööstus, biotehnoloogia, bioplast; karbikasvatuse puhul ka nt
söödaks nii kalakasvandustele, kodulindudeleloomadele jt). Eesti vetes on potentsiaali kala-
kasvandusteks, vetika- ja karbikasvatuseks. Vesiviljeluse mõjud on veepinnal lokaalsed ja vähese
mõjuga (visuaalse häiringuga), mõjud võivad avalduda veesambas kui kasvatuskeskkonnas ja
merepõhjas (võimalikud ankurdamise vajadused).
Kalakasvanduse kohta on KSH aruandes märgitud järgmist:
Mereala planeering kalakasvanduse alasid ei määra, kuid toob välja eeldatavalt ebasoodsad alad
(nt riigikaitselised ja looduskaitsealad jt), sobimatud on ka madalad ja kinnisemad merealad.
Kalakasvanduses toetatakse kooskasutust vetika- ja karbikasvatusega (ökoloogilistel põhjustel)
ning tuuakse välja, et kalakasvandus võib toimuda vaid kompenseerivate meetmete rakendamisel.
Kalakasvanduse kavandamisel tuleb jätkuvat koostööd teha erinevate ametkondadega, et tagada
teiste oluliste merenduse valdkondade toimimine ja turvalisus: nt Transpordiametiga laevaliikluse
tagamiseks, maardlatega Maa-ametiga jne. Kultuuriliste mõjude osas on oluline kalakasvanduste
kavandamine koostöö Muinsuskaitseametiga, mis toetab vrakkide hea seisundi tagamist ja
säilimiseks sobiva veekvaliteedi hoidmist.
Planeeringuga seatud tingimused korrigeerivad valdavalt riik-arendaja suhteid (s.o suunised
ülevalt alla). Tingimused ei too üheselt välja, kuidas kaalutakse nt arendaja-praegune kasutaja /
huvigrupp suhteid, mistõttu otsuste langetamine ei pruugi olla tasakaalustatud. Arendaja-praegune
kasutaja suhe on nt kalurite ja vesiviljelejate huvide tasakaalustamine: planeeringulahenduse järgi
on otsustuse aluseks vaid koelmualad, mitte nt kooskõla leidmine kasutatavatel püügialadel
vesiviljeluseks sobiva ala määramisel. Kavandatav tegevus võib mõjutada ka rannikul paiknevaid
väärtusi ja nendega seotud tegevusi (puhkamine, ettevõtlus), mistõttu vajalik võib olla KOV-i
kaasamine. Mõjuhindamine tegi seega ettepaneku kaaluda täiendavalt arendaja-praegune kasutaja
ja arendaja-KOV huvide tasakaalustamist loamenetluse tingimustes.
Planeeringu järgi on välistatud tuulikuparkide kaablikoridoride ja kalakasvanduste, kuid mitte
parkide endi ja kalakasvanduse kooskavandamine. Mõjuhindamine tegi ettepaneku kaaluda antud
kooskasutuse väljatoomist ka kalakasvandusi käsitlevas planeeringulahenduse peatükis. Kuna
mõlemal puhul on tegemist uute arenguvaldkondadega, on oluline riigi toetus kooskasutuse
reeglistiku ja praktikate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Mõjuhindamine tegi ettepaneku lisada
kooskasutuse reeglite ja praktikate ning nende rakendamise väljatöötamise teema planeeringu
tegevuskavasse.
Karbi- ja vetikakasvatuse kohta märgitakse KSH aruandes, et mereala planeering ei määra ka
karbi- ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab arendamist tingimuste kaudu ning toob välja
looduslikult sobivaimad alad. Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem, ulatudes Läänemerest Soome
laheni ning hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe. Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad alad
jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände. Kasvatused on välistatud laevateedel, kaadamis- ja
ankrualadel, riigikaitseks kasutatavatele aladel, looduskaitselistel objektidel jm. Ülejäänud
merealadel võib karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega
ja kalakasvandustega).
26 Mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/ (külastus 25.03.2022) 27 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 (vt aruande ptk 4.4.1.3)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
23 / 76
Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga
alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeeringus on
toodud ka ülevaatlik skeemkaart karbi- ja vetikakasvatuste jaoks ebasobilikest aladest ning
suunised ja tingimused edasiseks arenduseks analoogselt kalakasvandusele (vt planeeringu
seletuskirja ptk 5.3.2).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava28 (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud
eesmärkidest ja nõuetest.
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (Joonis 7).
Joonis 7. Kavandatavate kalakasvatusalade paiknemine rannikuveekogumite suhtes
Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on tegemist veetüübiga IV (R4)29 – Läänesaarte avamere
rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2020. a
keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist
seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi
hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on
võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla
(klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE
(füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).30
28 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu versioon 01.04.2021.
https://envir.ee/media/2189/download (külastus 22.03.2022) 29 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere
seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 30 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
24 / 76
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Eeldatavalt lisab kavandatav kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa
välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava tegevuse mõju rannikuveekogumi
seisundile ja vastavus VMK eesmärkidele vastavalt veeseaduse nõuetele selgitatakse KMH käigus.
Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal (kavandatav Ala 2) kasutatakse
HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava
näitaja ja mereosa kohta.31
Muud strateegilised planeerimisdokumendid32
Kavandatav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva
arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlus-
aktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja
jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust
ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse
stabiilsus.
EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas
vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest
(nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike
alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse
edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse
piiramisele ja vähendamisele.
EL merestrateegia raamdirektiivi33 (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärk on säilitada või
saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada
riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma
merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.
Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala
seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava
meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest.
Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks
Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks
põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest saasteainete
juhtimisest merre.
Eesti merestrateegia meetmekava on uuendamisel. Meetmekava ajakava kohaselt on meetme-
kava aruandluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg märts 2022.
Meetmete esialgse, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete, nimekirja alusel on
meetmekavas välja toodud mh olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamine.
Olemasolevate meetmete täiendamisettepanekutes on välja toodud: arendada edasi meedet
„Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“, et
võimaldada mere vesiviljelust vältides toitainete koormuse suurenemist. Meetmekavaga seotud
kavandatavate uuringute esialgses nimekirjas on välja toodud meetmed: kalapüügiga,
meresaaduste kogumisega või vesiviljelusega merest väljatoodud toitainete koguste põhine
31 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 32 TTJA eelhinnangu ptk 1.2 33 Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
25 / 76
toetusskeem ettevõtjatele ja sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire
miinimumnõuete paketi koostamine.
Eesti mereala strateegiakava alusel koostatakse mereala seisundihinnang, mis on üheks
alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel.
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203034 kohaselt on Eestis head
eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused
ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega
töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks
alaeesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude
jätkusuutliku majandamise.
Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke.
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala moodustati 27.12.1989 üldpindalaga
1 560 078 ha kolmes maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal. Biosfääri programmiala on
UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö
korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks35. Lääne-Eesti
Saarte biosfääriala programm 2021-2030 on koostamisel, kaasamiskoosolekud toimusid
2019. a. Eelneva programmi 2014-2020 kohaselt oli programmi üks eesmärk kestliku kalanduse
arendamine. Toetati projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui
elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja
taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse
hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja
keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise
ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelneva programmi 2014-2020 eesmärkidega.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2020+ üldiste arengusuundadega.
Strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest
visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh:
- kohanev ja mitmekesine ettevõtlus
- traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus)
- uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus)
- energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike)
- rohemajandus
Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa valla arengukavas 2035+36 toodud üldiste arengu-
suundadega.
Hiiumaa visioonis 2035+ on välja toodud mh:
- keskkonnahoid – konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtlus- ning mitmekesine ja
looduslähedane külastuskeskkond; väärtustame ja arendame keskkonnasäästlikku ning -
teadlikku tarbimiskultuuri ja hoiame saare puhtana.
Majandusarengu valdkondlikes eesmärkides 2035+ on välja toodud mh:
- olemasolevad majandusvedurid (plasti-/elektroonikatööstus, metsatööstus, toiduainete-
tööstus) on jätkuvalt konkurentsivõimelised.
34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium 35 UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-biosfaari-programmiala 36 Hiiumaa valla arengukava 2035+. Vastu võetud 31.10.2018 Hiiumaa Vallavolikogu istungil, muudetud 19.11.2020
määrusega nr 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031 (külastus 01.04.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
26 / 76
- on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine,
põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus).
- käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus; taastuvenergeetika;
loomemajandus.
Kavandatav tegevus on kooskõlas eelnimetatud eesmärkidega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
27 / 76
4. Seonduvad varasemad uuringud
Eesti mereala kohta varasemalt koostatud uuringud 2016-2019
Kavandatava tegevuse asukoha ja iseloomu tõttu on asjakohane käesoleva KMH läbiviimisel
käsitleda järgnevaid varasemaid uuringuid:
- Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus (Eesti Maaülikool. Leho Luigujõe ja Ainārs
Auniņš, 2016);
- Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel (Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Leho Luigujõe, 2018).
ja Eesti mereala planeeringu raames koostatud uuringuid37:
- Kalakasvatuseks sobivate alade väljaselgitamine Eesti merealal (EMÜ Veterinaariameditsiini ja
loomakasvatuse Instituut, 2016);
- Selgrootute ja vetikate kasvatamiseks sobivate alade väljaselgitamine (Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut, 2016);
- Jääolude analüüs ja kaartide koostamine (Koostati jää esinemise tõenäosuse kaart ja jääkatte
kestvuse kaart, 2010/2011. a alusel kõige raskema stsenaariumi (worst case scenario) kaart,
rüside esinemise tõenäosuse kaart jm) (TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016);
- Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate
kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele
(MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016);
- Lindude peatumisalade analüüs (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019);
- Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang (MTÜ ProMare, 2019);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel (Poliitikauuringute
Keskus Praxis, 2017);
- Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudeli täiendamine
ökosüsteemiteenustega (Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja
OÜ Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019);
- PlanWise4Blue: Veebipõhise mudeli väljaarendamise aruanne (Tartu Ülikool RAKE ja OÜ
Hobikoda ja OÜ Roheline Rada, 2019
Eelnimetatud uuringute tulemusi on käsitletud KMH programmi ptk-s 5 ja 6.1.
Vesiviljeluse potentsiaali ja ringmajanduse teostatavusuuring Lääne-
Eestis (2021)
2021. a koostatud Lääne-Eesti rannikupiirkonna vesiviljelusuuringu eesmärk on võimaldada Lääne-
Eesti omavalitsustel, keskvalitsusasutustel ja ettevõtetel/investoritel saada neutraalne faktipõhine
ülevaade piirkondlikust vesiviljeluse ja ringmajanduse potentsiaalist.38
Uuringu aruandes on käsitletud järgmisi teemasid:
37 Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud (külastus 25.03.2022)
38 Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus (külastus 25.03.2022) on avaldatud uuringu kokkuvõtte eesti
keeles ning uuringu aruanne inglise keeles (koostaja Aquaconsulting Senstad koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga.
30.06.2021)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
28 / 76
- Kalakasvanduste rajamine maismaal, rannikumeres ja avamerel.
- Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, mille abil kasvatatud biomassist tekkinud jäätmed
kogutakse kokku ja kasutatakse ära.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldamaks kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist.
- Ainevoogude analüüs, mis näitab, kuidas multitroofne vesiviljeluse platvorm võiks võimaldada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist piirkonnas.
- Soovitused Lääne-Eesti omavalitsustele ja keskvalitsusele, kuidas paremini soodustada
kalakasvatusalgatuste realiseerumist.
- Soovitused, kuidas paremini lõimida avaliku sektori ja erasektori tegevused kohalikul tasandil
ja rahvusvaheliselt.
Põhjalik kokkuvõte uuringu tulemustest:39
- Tingimused vikerforellide kasvatamiseks avatud sumpades on väga head, sesoonne
temperatuuri muutlikus on optimaalne ja forellid saavutavad turusuuruse juba 60 nädalase
kasvuperioodi jooksul.
- Vikerforellide tootmiskulud on võrreldavad Norras leitud kulutasemega.
- Uute kalasöötade kasutamine võimaldab toitainete emissioonid viia allapoole veeseaduse
norme (50 grammi lämmastikku (N) ja 7 grammi fosforit (P) toodetud kala kg kohta).
- Konservatiivse hinnangu kohaselt võiks piirkonnas maismaal kasvatada 10 000 tonni kala
aastas, avamerel võiks lahtistes sumpades kasvatada 20 000 tonni kala ning uutes poolsuletud
ujuvsumpades 10 000 tonni kala.
- Kui kalakasvatustes kasutatakse mehaanilisi puhastusfiltreid, on võimalik vähendada toitainete
emissiooni veelgi.
- Kalakasvatuste integreerimine karbi- ja vetikakasvatusega võimaldab kalakasvatuse
jääkainete eemaldamist praktiliselt 100%.
- Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad kalakasvatuse heitveest välja filtreerida sisuliselt
kogu orgaanilise heljumi, mille tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid. Täpne
karbipopulatsiooni filtreerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Makrovetikad (Ulva intestinalis) on võimelised sellises integreeritud kasvatuses veesambast
assimileerima väga suure osa lahustunud toitainetest. Täpne vetikapopulatsiooni toitainete
assimileerimispotentsiaali arvutus on välja toodud uuringu lisades.
- Integreeritud vesiviljeluslahendused võimaldavad vähendada lämmastiku- ja fosforivooge 60%
ja 90% ulatuses võrreldes veeseaduses sätestatud praeguste piirmääradega.
Ringmajanduse mõju avaldub järgnevalt:
- Avamere sumbakasvatuste loomine toob kaasa umbes 250 töökoha loomise (175 miljon eurot).
- Uute poolsuletud ujuvsumpade ja maismaal toimivate kalakasvatuste loomine toob kaasa
umbes 250 töökoha loomise (200 miljon eurot).
- Integreeritud vesiviljeluslahenduste loomine toob kaasa 175 töökoha loomise.
Need hinnangud hõlmavad ka kõiki vajalikke maismaal osutatavaid teenuseid, mis on seotud
kalade, rannakarbi ja vetikate transpordi, teenuste, saagikoristuse ja töötlemisega.
39 Eesti keelne kokkuvõte uuringu tulemustest:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/31921618/Saarte+vesiviljeluse+aruande+eestikeelne+kokkuv%C3%B5te.pdf
/1422eb07-7a8a-44e4-b597-7265c8910b95 (külastus 25.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
29 / 76
Riskid ja edutegurid:
- Oluline on mereplaneerinuga määratleda spetsiaalsed vesiviljelusvööndid, kus igal asukohal või
tsooniti on kindlaksmääratud aastane jäätmevoogude kvoot, et motiveerida ettevõtjaid
tegutsema, kuna peamised taustatingimused on selged.
- Tootjad teavad, kui suurt saagikust on eri piirkondades oodata ning milline on nende tegevuste
keskkonnamõju.
- Investorid ja keskkonna eest seisvad ametkonnad saavad analüüsida, millist kasvatus-
tehnoloogiat ja -mõõtmeid eri piirkondades kasutada.
- Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused ühendaks oma jõud piirkonna kõrgkoolidega, et
luua mere katsejaam, milles läbi viidud tegevuste kaudu on võimalik nõustada kalakasvatuste
ja teiste vesiviljelusalgatuste ettevõtete töötajaid võimaldamaks kestlikku mereressursside
kasutamist. Sellises keskuses koguneksid teadmised aja jooksul ja oleksid kõigile osapooltele
kättesaadavad.
- Üks tähtsamaid algatusi on motiveerida noorkalade farmide rajamist ja laiendamist maismaal.
Ilma selleta ei ole ei võimalik arendada avamere kasvatusi40.
Kalakasvatuseks sobiv asukoht
Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolne mereala sobib nii kalakasvatuseks kui ka muu vesiviljeluse
arendamiseks. Merekasvatused (lahtised ja poolkinnised sumbad) peaksid ideaalselt paiknema
seal, kus merepõhja sügavus on vähemalt 20 m. Poolkinniseid sumpasid ei saa paigaldada
kohtadesse, kus lainekõrgus ületab 2 m. Traditsiooniliste sumpade puhul lainetus nii suurt rolli ei
mängi. Mõlemad platvormid peaksid olema kaitstud triiviva jää eest. Maismaal asuvad
kalakasvatused peaks paiknema piirkondades, kus kaugus mereni ning kõrguste vahe merepinnaga
on väike.
Ringmajandus Lääne-Eesti rannikuvööndis
Tänapäeval on suur hulk väiksemaid ettevõtteid, kes on seotud mereandide sektoriga, nii otseselt
kui ka kaudselt. See hõlmab igat liiki teenuseid, hooldust, vedusid laevatehastele, kalandus-
ettevõtetele, töötlemisettevõtetele, lisandväärtuse andmist merekarpidele, kilule, räimele. Samuti
imporditakse lõhekala Soomest ja Rootsist, millele samuti lisatakse kohapeal lisandväärtust.
Selliseid tarneahela komponente peaks kindlasti olema võimalik integreerida antud uuringu
aruande vesiviljelusanalüüsi ideedega ja enamik vajalikke teenuseid on täna piirkonnas juba
olemas. Tõenäoliselt on vaja uut kaasaegset tehnoloogiat eluskala transportimiseks ning vikerforelli
töötlemisliini.
Tugevused ja nõrkused
Integreeritud vesiviljeluslahendused (kala-, karbi- ja vetikakasvatused) võimaldavad suurema osa
toitainete emissioonist ringlusest välja viia ning selle kaudu võimaldama kalakasvatuse lubade
väljaandmist. Selline lähenemine on väga huvitav ka teiste piirkondade, Soome, Rootsi, Poola ja
Taani jaoks. Suurimaks riskiks on asjaolu, et nii suurt installatsiooni ei ole tänini veel katsetatud
rannakarpide ja makrovetikatega. Olulisemateks väljakutseks on tagada vetikamasside hõljumine
veesambas ja samal ajal võimaldada hea valguse ligipääs vetikani, et fotosüntees saaks toimuda.
Teine riskielement on seotud sellega, kuidas võimaldada rannakarbil välja filtreerida suurema osa
hõljuvatest orgaanilistest ainetest, ilma et see ei settiks sumba põhja.
40 Arendaja täpsustus: „kodumaise noorkala baasil“. Selgituseks: „Väljast noorkala sisse ostes on siiski võimalik
kalakasvandusi rajada“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
30 / 76
Haridus, ekspertiis, mere eksperimentaaljaam
Uuringus on soovitatud, et omavalitsused algataksid piirkonnas nii praktilise kui ka akadeemilise
vesiviljelusalase koolituse. Sellise initsiatiivi kaudu loodav mere katsejaam võiks olla ühenduslüliks
ülikoolide ja vesiviljelussektori vahel.
Oluline on luua:
- kalade tervise seiresüsteem;
- lihtsalt ligipääsetav seireandmestik meres ja eri kasvatusplatvormidel mõõdetud erinevate
veeparameetrite kohta;
- toiduohutuse parameetrite register;
- haridusalased vahetusprogrammid Helsingi, Göteborgi, Stokholmi, Bergeni, Tromsøga.
Kokkuvõte:
- Lääne-Eesti tingimused on vikerforellide kasvatamiseks meres head ning saavutatavad on
Norrale võrdsed kasvumustrid, ellujäämus ja tootmiskulud.
- Oluline on, et avalik sektor annaks selged juhised spetsiaalsete kasvatusvööndite ja
määratletud jäätmevoogude kvootide osas.
- Avalik sektor peab soosima spetsiaalsete lubade andmise 2-3 suurele noorkala jaamale,
vastasel juhul ei ole kasvatuspotentsiaali laiendamine võimalik.
- On soovitatav, et usaldusväärsed tooted (kalasööt, vaktsiinid, mari ja tehnilised vahendid)
oleksid esimese 1-3 aasta jooksul tagatud väliste allikate kaudu.
- Samuti on soovitatud, et valdkonnaga tegelevatele ametkondadele eraldataks piisavad
vahendid tehnilise arengu jälgimiseks, eriti vee- ja jäätmekäitlussektoris. Samuti tuleks seada
prioriteediks teadmiste hankimine uusimate kalavaktsiinide, kalatervishoiu uudiste, uute
kalakasvatusplatvormide ja kasvatajate kogemuste kohta.
- Esimene eesmärk võiks olla 2-5 kalakasvanduse arendamine järgmise 5 aasta jooksul,
soovitatavalt mõni koos muude vesiviljelusalgatustega.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
31 / 76
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Looduskeskkond
5.1.1. Merepõhja geoloogia ja lähimad maardlad
Merepõhja geoloogiat on kaardistatud EMODnet projekti raames41. Koondatavad andmestik ja
kaardid sisaldavad teavet merepõhja kohta: merepõhja substraat ja selle settimismäär; merepõhja
geoloogia (aluspõhja kivimite ja Kvaternaari setete litoloogia ja üksuste vanus); geoloogilised
sündmused ja nende tõenäosus ning merepõhja maavarad. Rannikute kohta on esitatud
rannikualade tüübid ja andmed sealsete protsesside kohta, nende erosiooni ja akumulatsiooni
kiirused. Käsitletavate piirkondade (Ala 1 ja Ala 2) kohta on info vähene.
Ala 1 ja selle lähiala
Merepõhjareljeef on ebatasane. Enamus alast on 10 m sügavune, ala ida- ja lõunaosas on sügavus
1,8-3,8 m (Joonis 8). Sügavus suureneb põhja suunas. Alast lõunas on sügavus 5 ja põhjas 10 m.
Kvaternaarisetted koosnevad moreenist. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi lubjakivist.
Vahetult lõunas ülem-ordoviitsiumi lubjakivi.
Ala 2 ja selle lähiala
Merepõhjasügavus on alal 25-29 m, lõunaosas 23,7 m (Joonis 8). Sügavus suureneb kirde suunas.
Alast 1 km kaugusel kagus on sügavus 20 m ja kirdes 35 m. Piirkonnas levib viirsavi, liivakas muda,
muda ja mudane liiv. Vahetult lõunas levib moreen. Aluspõhi koosneb alam- ja keskordoviitsiumi
lubjakivist. Ligikaudu 1 km kaugusel lõunas paikneb ülem-ordoviitsiumi lubjakivi ja 4 ca km
kaugusel põhjas moodustab alupõhja alamkambriumi (Terra-Neuve) sinisavi.
Joonis 8. Samasügavusjooned Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas42
41 EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise andmevõrgustiku ja teemakaartide
koostamine http://www.emodnet-geology.eu/ (külastus 28.03.2022) 42 Maa-ameti geoportaal (külastus 28.03.2022)
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
32 / 76
Lähim liiva uuringuala asub Alast 2 ca 10 km kaugusel edelas (ehitusliiva prognoosvarud 33 986
tuh m3, Kõpu II üldgeoloogiline uurimistöö). Ligikaudu 15 km kaugusel läänes asub Hiiumadala
maardla AS-i Tallinna sadam poolt taotletav ehitusliiva mäeeraldis (3995 tuh m3, täiteliiv 2665 m3,
registrikaart nr 40).
5.1.2. Klimaatilised tingimused43
Tuul
Eesti tuulekliimat kujundab parasvöötme põhjaosale iseloomulik sage madalrõhkkondade ja kõrg-
rõhkkondade vaheldumine ehk tsüklonaalne tegevus, mis põhjustab tuuliseid ilmu. Tsüklonaalse
tegevuse intensiivsus Läänemere piirkonnas sõltub atmosfääri üldisest tsirkulatsioonist Atlandi
ookeani ja Euraasia mandri kohal, määrates üldjoontes Eesti alal puhuva tuule kiiruse ja suuna
ning aastaajalise muutlikkuse – tugevaimad tuuled ja sagedasemad tormid on iseloomulikud
ajavahemikule oktoobrist jaanuarini, tavapäraselt nõrgema tuulega ja suurema tuulevaikusega
päevade esinemisega on periood maist augustini.
Läänemere otsene mõju tuultele piirdub peamiselt saarte ja rannikualadega (u 10 km rannikust
mere suunas ja 20 km lai vöönd sisemaa suunas). Rannikualadel esineb sisemaaga võrreldes peale
suurema tuule kiiruse ka rohkem tuuleiile ning esinevad briisid. Briiside ehk maa- ja meretuulte
esinemise tõttu on rannikul tuule suund tihti sisemaal puhuvast tuulest erinev.
Aasta keskmine tuule kiirus on saartest läände jääval merealal 150 m kõrgusel 8,5-9 m/s,
puhangud üle 30 m/s. Väinamere tuuled on saarte ning mandri tõttu tugevalt varjutatud, aasta
keskmine tuule kiirus jääb alla 8 m/s, kuid puhangud võivad siiski küündida üle 29 m/s. Avamerel
ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas, aga rannikulähedases
üleminekuvööndis on mere kohal tormipäevi 10-20.
Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub
Ristnal. Ristna rannikujaama andmetel oli aastatel 2004-2021 tuule keskmine kiirus 3,2 m/s ja
tunni maksimum tuule kiirus keskmiselt 7,0 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud
võrdlemisi varieeruv, muutudes 2,7 m/s (2018) kuni 3,7 m/s (2008 ja 2011). Tunni maksimum
tuule kiirus oli kuni 29,7 m/s (2005 jaanuaris)44,45.
Joonis 9. Tuulte jaotus suuna järgi (%) Ristna rannikujaamas aastatel 2006-2020
43 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021 44 Riigi Ilmateenistus (külastus 17.03.2022) 45 Keskkonnaagentuur (külastus 17.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
33 / 76
Lainetus ja hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1-2 m,
avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5-6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks
hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10-20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja
sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib
esineda hoovuseid kiirusega 40-50 cm/s.
Vee temperatuur ja soolsus
Vee temperatuur ja soolsus määravad paljuski ära piirkonna ökosüsteemi karakteristikud, sh nt
liigilise koosseisu. Läänemere temperatuuri ja soolsusevälju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas
kui ka ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui
ka vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest erinevates ajamastaapides. Läänemere
veevahetus ookeaniga on piiratud, kuna toimub vaid kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu.
Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus ja augustiks. Vaiksete
ja päikesepaisteliste ilmadega võivad madalad rannikulähedased piirkonnad kiiresti soojeneda, kuid
tuule tugevnedes seguneb rannikuvesi jaheda avamere veega või asendub täielikult avamerelt pärit
veega. Sügisel, kui meri kaotab atmosfäärile soojust, esineb vastupidine olukord: vaiksed ja
jahedad ilmad jahutavad rannikuvee kiiremini maha, kuid teatud aja jooksul kannavad hoovused
rannikule taas soojemat.
Kõige külmemal kuul jäävad kogu merealal veetemperatuurid suboptimaalseks (<10°C). Kõige
soojemal kuul on veetemperatuurid pinnal peaaegu kogu merealal kõrgemad kui optimaalne
(>18°C), vt Joonis 10. Võttes arvesse keskmisi temperatuure kõige soojemal kuul (pinnakihi puhul
august, põhjakihi puhul september) ja kõige külmemal kuul (märts).
Joonis 10. Väljavõte kalade vesiviljelusalade juhise kaardikihi „Veetemperatuuri
optimus“ vaatest Hiiumaa piirkonnas46
46 Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
34 / 76
Heltermaal KAUR ilmateenistuse rannikujaamas 2005-2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on
juuli keskmine temperatuur 21°C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi
suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee
temperatuur 0°C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5°C.47
Jääolud
Jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve
karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve
karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk48.
Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Ekstreemselt
pehmetel talvedel (nt 2007/2008) esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel
talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala ning isegi Hiiumaa ja Saaremaa
läänerannikul esineb jääd 30 päeva jooksul. Keskmiselt on nt Väinameri jääga kaetud 50% ajast
(15. detsember kuni 1. mai), kuid karmidel talvedel võib vastav arv olla 85%.49
Joonis 11. Väljavõte jääkaardist50 Hiiumaa piirkonnas
Lähtudes eeltoodust ning piirkonna jääkaardist (Joonis 11) võib järeldada, et kavandatav Ala 1
jääb potentsiaalselt jää esinemise piirkonda ning sellest lähtuvalt tuleb kalakasvanduste
kavandamisel arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele
vastupidavad või teisaldatavad.
5.1.3. Merevee kvaliteet51
Kavandatav Ala 1 asub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuvee-
kogumis ja Ala 2 territoriaalmeres (vt ptk 3.3 Joonis 7). Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline
seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halba keemilist seisundit
näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu
põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik surve on võõrliigid ja
piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass), Chla (klorofüll a),
47 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 48 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae,2012-2015 49 Mereala planeeringu alusuuring: Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016 50 Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/ (väljavõte tehtud perioodi 01.02-17.02.2021 kohta) 51 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
35 / 76
Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea element FÜKE (füüsikalis-
keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton).52
VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla Röösna
reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on
seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee kogumi hea seisund.
Merealade, mis jäävad rannikuvee tsoonist väljapoole, seisundit hinnatakse vastavalt EL
Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11
mereala Hea Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise
indikaatoreid. Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme.
Eutrofeerumist põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine
merekeskkonda. HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete
kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende
vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse alad asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini
alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 t ja
fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku (Nüld) osas
1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.53
Toitainete heitkoguste ülemmäärad ehk NIC (national input ceilings) on välja töötatud Läänemere
osade kaupa (Tabel 4).
Tabel 4. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile Läänemere osade kaupa54
Botnia laht
Botnia meri
Läänemere avaosa
Soome laht
Liivi laht
Taani väinad
Kattegat
Fosfor 0 0 9 225 185 0 0
Lämmastik 113 404 1 478 11 334 13 099 22 24
Läänemere valgala iseloomust (asub sademerohkes kliimavööndis, intensiivne maakasutus) ja
hüdroloogilistest iseärasustest (veevahetus ookeaniga väga piiratud, vee pikk viibeaeg kuni 30 a)
tingitult on toiteainete kuhjumine Läänemere keskkonda ka loomulik protsess, mida hoogustab
inimtegevus. Eutrofeerumise ilminguteks on rida lihtsaid ja keerulisi sümptomeid nii üksikute
ökosüsteemi komponentide kaupa kui kogu ökosüsteemi tasemel, mille hulka kuuluvad nii
inimühiskonnale positiivsed (suur sekundaarne produktsioon k.a planktonitoiduliste kalade
biomass) kui ka arvukalt negatiivseid (suurenenud esmane produktsioon – vetikaõitsengud,
hapnikuvaegus põhjalähedastes veekihtides, liigilise mitmekesisuse vaesumine jne) nähtusi.
Eesti mereala eutrofeerumise seisundit on komplektselt hinnatud viimati seoses MSRD järgse
aruandlusega. Merevee toiteainete kontsentratsioonidest hinnati lämmastiku ja fosforiühendite
indikaatoreid. Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja
kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises,
halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere
avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis.
Eesti rannikumere merevee toiteained pärinevad paljudest eri allikatest. Rannikule lähemal asuvate
merealade puhul on suurem osatähtsus maismaal paiknevatel allikatel, avameres paiknevate alade
puhul omab suuremat tähtsus merevee liikumine ja veevahetus Läänemere eri basseinide vahel.
Eutrofeerumise koondhinnang saadi agregeerides üksikute indikaatorite hindamistulemused
vastavalt metoodikale mida kasutatakse ka HELCOM HOLAS eutrofeerumist puudutava aruande
koostamisel. Koondhinnangu järgi jaguneb Eesti mereala „väga halva“, „halva“ ja „kesise“
seisundiklassi vahel, kus domineerib „halb“ seisundiklass (Joonis 12).
52 Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (külastus 13.04.2022) 53 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019 54 Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission. HELCOM Baltic Sea Action Plan
2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
36 / 76
Joonis 12. Väljavõte Eesti mereala planeeringu KSH aruandest (Joonis 4.1.5-6:
Eutrofeerumise seisundi üldhinnang, seisuga 2017)
Merevee kvaliteedi kontrollimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire all-
programm, millega on hõlmatud: rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja
kaugseire. Eesti avamereala on Läänemere seire- ja hindamisstrateegia kohaselt jaotatud Soome
lahe, Liivi lahe ning Läänemere avaosaks (koosneb kahest hindamisüksusest – Ida-Gotlandi bassein
ja Läänemere põhjaosa). Rannikuveekogumis Hiiu madala rannikuvesi tehakse ülevaate seiret üks
kord 6 aasta jooksul. Lehtma ülevaateseire KKR kood SJA8140000, Soela väinas Kalana ülevaate-
seire SJA978800055.
5.1.4. Natura 2000 alad56
Kavandatava Ala 1 piirkonda jäävad järgmised Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Joonis 13):
- Väinamere linnuala (EE0040001) ja Väinamere loodusala (EE0040002) 275 m kaugusel;
- Tareste loodusala (EE0040124) ca 5 km kaugusel.
Kavandatavale Ala 2 lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on (Joonis 13):
- Hiiu madala loodusala (EE0040129) ca 2,5 km kaugusel;
- Kõrgesaare-Mudaste linnuala (EE0040130) ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala
(EE0040122) ca 6 km kaugusel;
- Paope loodusala (EE0040129) ca 7 km kaugusel.
55 Lisa 5 Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi
seire näitajad ja seiresagedused 56 Käesoleva peatüki koostamise aluseks on KMH algatamisotsuse lisas esitatud Natura eelhindamine (vt Lisa 1)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
37 / 76
Joonis 13. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas asuvad Natura 2000 linnu- ja
loodusalad. Allikas: EELIS, märts 2022
Alade iseloomustus:
Väinamere linnuala maismaa üldpindala on 48 720,6 ha ja veeosa üldpindala on 223 995 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part
(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser
fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),
punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus
stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rudi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e
suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula),
mustviires (Chlidonias niger), valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus),
välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp
(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas
(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas
(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle
(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras
(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel
(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),
tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e
räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),
mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala maismaa pindala on 44 214,9 ha ning mereosa pindala on 209 242,7 ha.
Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),
jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
38 / 76
(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared
ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede
kasvualad – 6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood läänemõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*),
liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*), siirdesoo- ja
rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),
tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk
(Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas
(Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-
linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas
(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luhapisitigu
(Vertigo geyeri).
Tareste loodusala maismaa pindala on 204,5 ha ja veeosa pindala on 250,4 ha. Loodusdirektiivi
lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), ranniku-
lõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad
(1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited
(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*).
Hiiu madala loodusala veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav
elupaigatüüp on karid (1170).
Kõrgessaare-Mudaste linnuala maismaa pindala on 1879,3 ha ja veeosa pindala on 1638,3 ha.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615
Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt soopart e. pahlsaba-
part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir
(Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kõrgessaare-Mudaste loodusala maismaa pindala on 1261,8 ha ja veeosa pindala on
1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud
(5130), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230)
ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).
Paope loodusala maismaa pindala on 634 ha ja veeosa pindala on 1609,3 ha. I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),
laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad
(3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad –
6210*), lood (alvarid 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad
loodusmetsad (9010*). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse,
on euroopa naarits (Mustela lutreola*).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
39 / 76
Keskkonnaametilt laekus käesoleva KMH programmi avalikustamisel teave (vt ptk 8.4 Tabel 8), et
taotletavate kalakasvatuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on kavandamisel Natura 2000 Põhja-Hiiumaa
linnuala (Joonis 14). Kavandatava linnuala suurus on 576,8 km2 ning see kattub osaliselt Hiiu
madala hoiualaga (45,08 km2). Liigid, keda nimetatud alal on 2000-2021 läbiviidud uuringute
käigus loendatud, on järgmised: aul (Clangula hyemalis), kirjuhahk (Polysticta stelleri), hahk
(Somateria mollissima), väikekoskel (Mergellus albellus) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca).57
Joonis 14. Kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala. Allikas: MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing,
2022
Kavandatav Ala 1 jääb kavandatavale linnualale ning Ala 2 piirneb kavandatava linnualaga.
5.1.5. Kaitstavad loodusobjektid58
5.1.5.1. Kaitsealad ja hoiualad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitse- ja hoiualad (Joonis 15):
57 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega
linnualade uuendamine“ 58 https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view (külastus 03.03.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
40 / 76
Joonis 15. Kavandatava kalakasvatuse lähialas asuvad kaitstavad loodusobjektid59
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), mille kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere
loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest (vt ptk 5.1.4).
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata),
piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi
(Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser
anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea),
kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea- vardi (Aythya ferina), tuttvardi
(Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta
bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula),
mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus),
välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus
grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus),
tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),
mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra),
väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana),
naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons),
räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru
(Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri
(Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus) elupaikade kaitse;
Hoiuala kaitse-eesmärk on ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -
veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide
(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja
liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede
59 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis
I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
41 / 76
(4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),
sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude
(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-
lehtmetsade (9080*) ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra
lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis),
kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka
(Encalypta mutica) elupaikade kaitse.
Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mille kaitse-eesmärk on sama, mis Hiiu madala loodusalal
(vt ptk 5.1.4).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), mille kaitse-eesmärkidest ei ole hõlmatud
Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on järgmised
Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid: nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris),
rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb
maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud
lahtede ja vahetu ranniku-alaga.
Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala
kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4) kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning
kareda jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele
(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis
atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-
sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis militaris)
elupaigad.
Paope looduskaitseala (KLO1000281), mille kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope
loodusala kaitse-eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused
(6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad
loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*)
ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline
hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
5.1.5.2. Kaitstavad liigid ja nende püsielupaigad
Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised kaitstavate liikide elupaigad ja püsielupaigad
(PEP, vt Joonis 15):
II kaitsekategooria:
- Viigerhüljes (Phoca hispida, KLO9123890) – Alast 1 ca 6,7 km kaugusel asub liigi elupaik ning
ca 8,5 km kaugusel asub Kadakalaiu viigerhülge PEP (KLO3000099). Ka Väinamere loodusala
ja hoiuala üheks kaitse-eesmärgiks on viigerhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
- Väikeluik (KLO9121505) – elupaik ca 4,7 km kaugusel Alast 1.
- Kirjuhahk (KLO9121475) – elupaik ca 4,0 km kaugusel Alast 2.
III kaitsekategooria:
- Hallhüljes (Halichoerus grypus, KLO9101787) – Alast 1 ca 2,7 km kaugusel Selgrahu
hallhülge püsielupaik (KLO3000095) ning ca 3,8 km kaugusel liigi elupaik. Ca 12,5 km
kaugusel asub Pujuderahu hallhülge PEP (KLO3000096). Ka Väinamere loodusala ja hoiuala
üheks kaitse-eesmärgiks on hallhülge elupaiga kaitse. Vt ka ptk 5.1.9.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
42 / 76
5.1.6. Merepõhja elustik ja elupaigad60
Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi
(92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis
koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks mere-
põhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a
teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate
elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Joonis 16 kohaselt jäävad
mõlemad kavandatavad kalakasvatuse alad piirkonda, kus esineb liivamadalale vastav merepõhi.
Joonis 16. Väljavõte Hiiu merealade maakonnaplaneeringu KSH aruandest (Joonis 5.4)
– Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ
EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning
vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa
ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV –
vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised)61.
EL Komisjoni otsus 2017/848 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja
elupaikade põhitüübid. 2018. a on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja
elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka
eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine.
60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ (01.09.2020) 61 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
43 / 76
Mõlema ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas
spetsiaalsed uuringud. Aladel ega nende läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire
alasid. Seetõttu pole piirkonnas põhjaelustikku seiratud ka riikliku keskkonnaseire raames.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et Ala 1 lääneserv
võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa
elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid
(1170). elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse vastava uuringu käigus (vt ptk 6.1) ning
elupaikade tuvastamisel hinnatakse neile mõju KMH aruande koostamisel.
5.1.7. Kalastik62
Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres
elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m)
rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa
kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad
liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba >5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja
Läänemere lestale (Joonis 17).
Alljärgnevalt jooniselt (Joonis 17) on näha, et Ala 1 jääb kalastiku jaoks tundlikule alale. Ala 2 jääb
kalastiku jaoks tundlikust alast väljapoole.
Joonis 17. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Potentsiaalsed
koelmualad – kalastiku jaoks tundlikud alad
Põhjalikuma ülevaate räime, Läänemere lesta, ahvena, koha, lesta, kilu, tursa ja Euroopa lesta
võimalikest koelmualadest annab Eesti mereala planeeringu KSH aruanne (vt aruande ptk 4.2.1 ja
joonised 4.2.1-1 kuni 4.2.1-8).
TTJA koostatud eelhinnangu (vt Lisa 1) kohaselt viis TÜ Mereinstituut 2008. a läbi seireuuringu,
mille tulemustest selgus, et piirkonnas esineb valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala,
kammeljast, siiga, nolgust, kilu, tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine.
62 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Ala 2 Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
44 / 76
Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese
mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja
ja võldase kohta. Tegemist on liivamadalaga. Luidja ja Paope lahe vahelisel alal on ajalooliselt
paiknenud merisiia koelmualad, praegune koelmute seisund on teadmata. Kuna kalad levivad kogu
mereala ulatuses, siis mõju kalastikule ei saa välistada.
Keskkonnaameti on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et kalastiku
poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta
tagusesse aega, Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Seega tuleb teostada
kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord.
KMH aruandes on vajalik on hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning vajadusel
määratleda leevendusmeetmed.
5.1.8. Linnustik63
Mereala linnustiku andmed on koondatud Eesti mereala planeeringu alusuuringuna tehtud
linnustiku uuringutesse64,65. Kavandatavad kalakasvandusalad ei jää lindude jaoks olulistesse
rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad kavandatavad kalakasvanduse alad 2019. a linnustiku
uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal66 (Joonis 18).
Joonis 18. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest (Linnustiku uuring
EOÜ, 2019), lilla – oluline veelindude sügisrände suund; hall – maismaalindude
tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal; helelilla – linnustiku sensitiivne ala; keskmine
lilla – veeliiklusalad
Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad tänaste teadmiste põhjal kõige
olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele.
Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide
(tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku
63 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 64 Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) 65 eesti_mereala_lindude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf (rahandusministeerium.ee) 66 Vt Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 (Joonis 109, lk 90)
Oluline veelindude sügisrände suund
Maismaalindude tähtsamad
rändekoridorid Eesti merealal
Ala 2
Linnustiku sensitiivne ala Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
45 / 76
mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Vesiviljelus ei ole linnustikule sensitiivsel
alal nimetatud kui välistatud tegevus.
Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab
75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200.
Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti
mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus67.
Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-novembrini.
Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi.
Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on
parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki68.
5.1.9. Hülged69
Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud kindlate
lesilate ja merepiirkondadega. Liigi teadaolevat käitumist arvestades võib väita, et hallhüljes
kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel
määral Väinameres. Kõige olulisemad puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga
(hallhülge püsielupaigad, vt ptk 5.1.5.2). Nende osas viiakse läbi regulaarset seiret ning arvukuse
muutused ja alade kasutus on kajastatud riiklikus seireandmebaasis. Hallhüljes on väga
kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab
seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See
asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvatuste planeerimisel kuid seda võtmes,
et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib
tegevust segada.
Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti
rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade vahel
harva ning pigem üksikute isendite tasandil. Selle alusel on HELCOM eraldanud viigerhülge
lõunapoolsed, Eesti merealadega seotud asurkonnad (Eesti lääneranniku veealad, Soome laht ja
Ahvenamaa-Turu saarestik) üheks korralduslikus üksuseks, millele kohalduvad mh liigi hea
seisundi sihid. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal
perioodil loomade peamised puhkealad ning Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel
esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks
vältimatut merejääd mille tüübid, ulatus ja paiknemine varieerub aastati. Elupaikade kasutuse
iseloomu selgitamiseks on kasutatud telemeetriat.70
Kui hallhülge Läänemere populatsiooni hea keskkonnaseisund Eesti merealal on saavutatud
hinnates seda nii arvukuse, levikuala kui ka levikumustri kriteeriumite järgi, siis viigerhülge puhul
hea keskkonnaseisund saavutatud ei ole71. Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit
mõjutavatest olulisematest inimtekkelistest teguritest võib välja tuua tundlikkuse keskkonna-
reostuse suhtes, hukkumise kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimise sigimisaladel. Viiger-
hüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud sigimisedukusele. Talvedel,
mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi ei ole liigil võimalik edukalt sigida. Eeskätt viigerhülge kui
ohustatuma ning tundlikuma liigi puhul on oluline vältida antropogeensete tegurite lisamõju teket.72
Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangu (MTÜ ProMare, 2019) kohaselt on vesiviljeluse
piirkonnad avamerel hüljestele potentsiaalselt madala häiringutasemega ning nende asukohad ei
67 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega
kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest 68 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne 69 Eesti mereala planeeringu alusuuring: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019 70 Vt täpsemalt Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangut (2019) ning Eesti mereala planeeringu KSH aruande ptk 4.2.3 71 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019 72 Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
46 / 76
ole nt viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Ala 1 piirkonnas esineb 3-4 viigerhüljest
5x5 km ruudu kohta ning Ala 2 piirkonnas 1 viigerhüljes (Joonis 19).
Joonis 19. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Viigerhüljeste
rändealad (hüljeste arv 5x5 km ruudu kohta)
Oluline on aga asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad
vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade
kõrgendatud huviga. Kavandatavate sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel ja
hüljestele ohutu..
Kultuuripärand
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (seisuga 25.03.2022) kohaselt asuvad lähimad
veealused kultuuripärandi objektid kavandatavast kalakasvatusalast Ala 1 üle 5 km kaugusel.
Alale 2 lähimad teadaolevad veealused kultuuripärandi objektid (arheoloogiamälestised) on
järgmised (vt Joonis 20):
- Priki Aid vrakk (reg nr 27877). Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 1863. a suvel
tugeva tormi ajal uppunud kaubalaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ligikaudu 35 m sügavusel.
Veealuse mälestise seisukorda on 03.08.2012 hinnatud heaks. Mälestis asub Alast 2 ca 4,5
km kaugusel loodes.
- Laevavrakk nr 30737. Kultuurimälestiste registri kohaselt asub 2013. a avastatud ja
tõenäoliselt 18. saj lõpus/19. saj-l uppunud kaubapurjelaeva vrakk Hiiu madalast kirdes ja ca
10 miili Kõpu poolsaarest põhjas. Sügavus leiukohal on 33-36 m. Veealuse mälestise
seisukorda on Muinsuskaitseamet 2014. a teostatud tööde käigus hinnanud stabiilseks –
Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mälestis asub
Alast 2 ca 5,3 km kaugusel loodes.
Veealustele mälestistele on kehtestatud ka kaitsevöönd.
Ala 2
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
47 / 76
Joonis 20. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
(seisuga 12.04.2022)
Sotsiaal-majanduslik keskkond
Kavandatavad kalakasvanduse alad asuvad rannikust, sh asustusest üle 4 km kaugusel. Ala 1
paikneb Kärdla linnast (lähim tiheasustusala) ca 4,5 km ning Lehtma sadamast ca 6 km kaugusel.
Ala 2 paikneb Kõrgessaare sadamast ca 9 km kaugusel.
Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere
alarajooni 29 ja ICES statistilisse ruutu 47H2.73 Hiiu mereplaneeringus märgitud vesiviljelusala PV1
asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271 ja vesiviljelusala PV2 asub Eesti territoriaalvee
väikses püügiruudus 290. Väikesed püügiruudud 271 ja 290 on olulised rannapüügi piirkonnad.
Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse74 andmetel ei jää kavandatavad kalakasvatuse alad
traalpüügi piirkonda.
Ala 1 jääb vastavalt 7,2 t/a (joonisel tähistatud helesinise ruuduna) ja Ala 2 vastavalt 34,1 t/a
(joonisel tähistatud tumesinise ruuduna) rannapüügi alana tähistatud ruutu (vt Joonis 21).
Arvestades Ala 1 ja Ala 2 kauguseid rannikust (üle 4-6 km kaugusel), võib siiski eeldada, et
rannapüük ei toimu nii kaugel merealal ning seetõttu ei ole rannapüük kalakasvanduste rajamiseks
antud aladele välistavaks asjaoluks.
Maaeluministeeriumi andmetel75:
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab 3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi
saagist. 2019. a püüti püügiruudust 271 kaluri kalapüügiloa alusel 8,8 tonni kala, 2020. a
7,7 tonni kala ja 2021. a 10 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist moodustas lest
(keskmiselt 22% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
- Eesti territoriaalvee väikses püügiruudus 290 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa
alusel kokku 116,6 tonni kala, mis moodustab 14,4% kogu Hiiu maakonna 3 aasta
rannapüügi saagist. 2019. a püüti püügiruudust 290 kaluri kalapüügiloa alusel 32 tonni kala,
2020. a 36,4 tonni kala ja 2021. a 48,2 tonni kala. Kõige suurema osakaalu saagist
moodustas lest (keskmiselt 45,5% püügiruudu kolme aasta rannapüügi kogusaagist).
73 LISA 2 (riigiteataja.ee) (külastus 25.03.2022) 74 http://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html (külastus 25.03.2022) 75 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1 TTJA-le
Laevavrakk nr 30737
Priki Aid vrakk
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
48 / 76
Joonis 21. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest. Rannapüük (2011-
2020 keskmine aastane kalasaak tonnides)
Merealade kohta koostatud planeeringute joonistelt (vt Joonis 1 ja Joonis 6) nähtub, et arendaja
taotletavad Ala 1 ja Ala 2 ei kattu ka muude aladega – rahvusvaheline laevatee, väikelaevade vee-
liiklusala, kaadamisalad, ankrualad, varjumisalad, riigikaitse objektid, kaitstavad loodusobjektid ja
kalastiku jaoks tundlikud alad ehk potentsiaalsed koelmualad sügavusega <5 m (v.a Ala 1 väikeses
ulatuses (vt Joonis 22), mis otseselt välistaks kalakasvanduse rajamise väljapakutud asukohtades.
Joonis 22. Väljavõte Eesti mereala planeeringu kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas.
Kalakasvatust välistavad alad (02.2021 seisuga)
Ala 2
Ala 1
Ala 1
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
49 / 76
Kavandatav Ala 1 asub Kärdla lennuvälja lähiümbruses, kuid see ei välista otseselt kavandatava
tegevuse elluviimist. Lennuamet76 on oma 23.11.2020 kirjas nr 4.6-8/20/4901-2 TTJA-le märkinud,
et kogu kavandatava tegevuse käigus (sh kalade sumpa laskmisel kui ka sügisese väljavõtmisel)
on seetõttu oluline väldita lindude massilist toitumisrännet piirkonda. Täpsemad tingimused
kavandatava tegevuse elluviimiseks selguvad uuringute valmimisel ja KMH aruande koostamisel.
Transpordiamet on oma 08.07.2022 kirjas nr 7.2-4/22/13060-2 TTJA-le märkinud, et KMH raames
tuleb läbi viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju
veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed.
Piirkonna muud seonduvad tegevused
KMH läbiviimisel arvestatakse ka teiste piirkonnas asuvate ja kavandatavate tegevustega, millel
võib olla koosmõju kavandatava kalakasvatusega. Koosmõju võib olla nii positiivne (nt karbi- ja
vetikakasvanduste rajamine võib aidata vähendada Läänemere reostuskoormust), kui ka
negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse
osas). Mõju selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena.
Kavandatava tegevuse Ala 1 ja Ala 2 piirkonnas on esitatud järgmised hoonestusloa taotlused (HLT)
vesiviljeluse või tuuleenergeetika arendamiseks (Joonis 23 ja Joonis 24)77:
Ala 1:
- ca 950 m kaugusel Võirahu karbikasvatus (Agro Marine OÜ, hoonestusluba antud, ala
suurus 6 ha);
- ca 80 m kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 350 m kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022 HLT, ala suurus ca 100 ha);
- ca 10 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010,
meretuulepargi 1. ala suurusega 6400 ha).
Ala 2:
- ca 1 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Nordic Trout AB, HLT esitatud 23.04.2018 ja
Saaremere Kala AS. Kalakas, HLT esitatud 10.07.2018, ala suurus ca 100 ha);
- ca 1,4 km kaugusel taotletav vetika ja karbikasvatus (Hiiumere Farm OÜ, HLT esitatud
11.08.2022, ala suurus ca 100 ha);
- ca 8 km kaugusel taotletav kalakasvatus (Ösel Offshore OÜ, HLT esitatud 28.02.2017,
vikerforell ja/või lõhe, ca 670 ha);
- ca 4,5 km kaugusel taotletav meretuulepark (Enefit Green AS, HLT esitatud 15.04.2010),
meretuulepargi 2. ala (7300 ha) ja ca 13 km kaugusel meretuulepargi 3. ala (3700 ha).
Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on
keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata
objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või
tegevusmahu andmed.
76 Alates 01.01.2021 Transpordiamet 77 Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendus seisuga 10.10.2022
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
50 / 76
Joonis 23. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 1 piirkonnas
Joonis 24. Väljavõte Maa-ameti hoonestuslubade kaardirakendusest Ala 2 piirkonnas
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
51 / 76
Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Kalakasvanduse kavandamisel ja KMH läbiviimisel tuleb leida lahendused, mis ei halvenda Eestile
kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemere-
äärsetele riikidele. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava tegevuse elluviimisega
tõenäoliselt riigipiiriülest olulist negatiivset mõju ei kaasne. Teemat KMH aruandes ei käsitleta.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
52 / 76
6. Ülevaade hindamismetoodikast ja vajalikest
uuringutest
KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud
Arendaja korraldab uuringute lähteülesannete koostamise pädeva eksperdi poolt. Lähteülesannetes
määratakse uuringute täpne ulatus, metoodika ja uuritavad näitajad. Vajadusel kooskõlastatakse
lähteülesanne pädeva asutusega.
KMH aruande koostamiseks on vajalikud järgmised uuringud:
1. Veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid
Selgitamaks veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja
fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust.
Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seire-
süsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid
analüüse. Selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle
mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks
ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostada kalakasvanduse erinevate alternatiivsete
lahenduste korral.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala
rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh leida piirkonna teised olemasolevad ja
kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate
kalakasvanduste koormused.
Lähtuda keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh
vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire
nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada
aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi
toodetud kala kohta.
Vajadusel teha ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
2. Piirkonna veevahetustingimused
Selgitada piirkonna hüdrodünaamika (hoovused ja vee liikumise peamine suund) ja batümeetria
(sügavusmõõtmine). Uuring on vajalik, et täpsustada kalakasvanduse mõju vee kvaliteedile ning
seeläbi ka põhja- ja rannikukooslustele, sh elupaigatüüpidele ja kaitstavatele aladele.
3. Merepõhja setete omaduste uuring
Merepõhja setete omaduste uuring on otstarbekas ühildada kalakasvanduse projekteerimiseks
vajalike uuringutega (merepõhja ehitusgeoloogiline ja geotehniline uuring).
4. Heljumi tekke ja leviku modelleerimine
Teostada tuleb heljumi tekke ja leviku modelleerimine nii sumpade paigaldamise ja eemaldamise,
kui kasutamise etapis ja selle võrdlus looduslike protsessidega.
5. Merepõhja elustiku ja -taimestiku inventuur ja seisund
Kaardistada põhjakooslused Ala 1 ja Ala 2 alusel alal ja nende mõjualas asuvate madala mere
põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
53 / 76
6. Kalastiku uuring
Teostada kalastiku uuring, et välja selgitada kavandatavate kalakasvandusalade kalastiku olukord,
st liikide sesoonne esinemine, arvukus, ala tähtsus kudemis-, läbirände või toitumisalana
erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus koguda andmeid arendusalade kalastiku kohta ning
saadud andmeid analüüsida võrrelduna varem kogutud andmetega teistelt avamere- ja
rannikualadelt. Töö tulemusel saab hinnata kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid ehituse ja
käituse ajal ning soovitada asjakohaseid leevendusmeetmeid.
7. Allveearheoloogiline uuring
Muinsuskaitseamet on oma 15.12.2020 kirjas nr 5.1-17.6/1176-1 TTJA-le märkinud, et KMH käigus
tuleb määrata koormatava ala mõjuala ning seejärel viia läbi allveearheoloogiline uuring nii
taotletaval koormataval alal kui mõjualal (MuKS § 31 lg 3, § 32 lg 2, § 46 lg 6). Allveearheoloogilist
uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on
esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS
§ 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama MuKa-le uuringukava ja uuringuteatise,
pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS §-d 46-48). Uuringu tulemused on aluseks
veealusele kultuuripärandile mõjude hindamisel.
Hindamismetoodika kirjeldus
Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus (KeHJS) ja selle rakendusaktid. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud
nõudeid.
KMH läbiviimisel lähtutakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud asjakohastest
juhendmaterjalidest78. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse KMH alaseid teadmisi
ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid
õigusakte, varasemalt läbi viidud ning käesoleva KMH raames teostatavate uuringute tulemusi (vt
ptk-d 4 ja 6.1).
KMH aruande koostamisel hinnatakse muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad
kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse KMH käigus tagajärgi (nt saasteainete
levik), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (setetes, veekvaliteedis jms). Oluline
on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (kalastik, hülged
jms) kontekstis.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.79
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas.
Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning
käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu.
See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja
jooksul.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist (vt ptk 7.2) ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus.
78 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid (külastus 25.03.2022) 79 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
54 / 76
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
Eeldatavad mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja
kirjeldusest (vt ptk 2) ning eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5). Sellest tulenevalt on
võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need kalakasvatuse rajamise ja käitamisega seotud
tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda Läänemeres Hiiumaa ranniku lähistel.
Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed (sumpade paigaldus ja eemaldamine) mõjuallikad:
• setete liikumine ankrute paigaldamisel (mõju veekvaliteedile ja mereelustikule);
• laevaliiklus ja selle müra (kaasneb sumpade paigaldamise ja eemaldamisega; võimalik
mõju linnustiku jaoks sensitiivsele alale).
Kasutusaegsed mõjuallikad:
• heide vette ja põhjasetetesse (tarbimata sööda ja heidete/jääkainete, surnud kalade,
ravimite/kemikaalide, settimine ja levik; võimalik mõju mere seisundile ja mereelustikule,
rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele);
• laevaliiklus ja selle müra (hooldus- ja söödapraamide liikumine);
• võimalikud avariiolukorrad ja lekked (nt söödapraamidelt);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega seotud riskid.
Mõjuala suurus
Teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete
kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik
kuni 3-4 km raadiuses.80
Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Teatud mõjutatavate
keskkonnaelementide osas on mõjuala ulatust hinnatud KMH algatamisele eelnenud eelhindamise
raames.
Mõjuala täpsem ulatus selgub ptk-is 6.1 nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusel ning
seda kirjeldatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust (vt ptk 2) ning tegevuse asukohast ei
ole siiski ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõne
naaberriigi territooriumile (vt ptk 5.5).
80 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) – Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158-171
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
55 / 76
Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatava mõju olulisus
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas (vt ptk 5) ning mida kavandatav tegevus võib
mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu.
7.3.1. Looduskeskkond
Mõju merevee kvaliteedile
Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärk
saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning
teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja
põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub
KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere
seisund ei muutuks sellest halvemaks.
KMH läbiviimisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest
pärineva saaste koormust ja leviku suunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või
avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu
keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist
võimalik vältida.81
Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesi-
viljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“
§ 4 lg 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt
7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kg toodetud kala
kohta. Kavandatava kalakasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused fosfori ja lämmastiku
koguheite kohta, mis on esitatud ptk-s 2.3. Arvestada tuleb ka määruse § 3 nõudega, mille kohaselt
ei tohi kasvandus halvendada veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale
kohaldatavaid keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Kasvanduse asukoha valikul tuleb
arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala seisundit ning muud vee- ja
maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi halvenemist ja tagada nende hea seisundi
säilimine või saavutamine.82
Kavandatavate alade piirkonnas ei ole täpseid uuringuid teostatud, mistõttu tuleb need läbi viia
käesoleva arenduse raames (vt ptk 6.1), et oleks võimalik hinnata kavandatava kalakasvanduse
poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust merevee kvaliteedile.
Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate
nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse
suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste
mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja -selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike
liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH raames teostatavate uuringute käigus
(vt ptk 6.1) määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja
kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja
HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kalakasvanduse ümber (sh
Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetika-
õitsengute tekked, hapnikupuudus, kalasööda jääkidest ja kalade väljaheidetest teekiva nn surnud
tsooni tekkimise võimalikkus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele.83 Samuti
hinnatakse võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju
81 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020) 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021 83 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH programm. Lemma OÜ
(01.09.2020)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
56 / 76
looduslikele toiduahelatele) ning võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh
antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks).
KMH aruande koostamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146
kehtestatud Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 5.3.1 määrtatud tingimustega (vt KMH
programmi ptk 3.2), sh hinnata kalakasvanduse rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise,
kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas.
Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutu ja
puhas meri. Söödana kavatseb arendaja kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset kala-
sööta, mis on arendaja sõnul hetkel teadaolevatest söötadest väikseima keskkonnakoormusega.
Kui kalakasvanduse elluviimise ajaks tekib mõni keskkonna sõbralikum kalasööt, siis kasutatakse
võimalusel seda.
Arendajal tuleb taotleda veeluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
- Tareste maastikukaitseala kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala kaitse-
eesmärkidega kaetud rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda jürilille
(Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele (Platanthera
chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi-sõrmkäpa
(Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza incarnata), soo-
neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli käpa (Orchis
militaris) elupaigad. Eelnimetatud liikide elutegevus on seotud maismaaga, kuhu tulenevalt
kavandatava tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada.
Seega puudub kavandataval tegevusel negatiivne mõju eelnimetatud kaitse-eesmärkidele
ning KMH aruandes vajadus teemat käsitleda.
- Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste
loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused
liigid – nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja
tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on
roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja
vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste
hoiuala piirist ca 6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura
elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivse mõju
esinemist viidatud kaitse-eesmärkidele. Seega puudub vajadus teemat KMH aruandes
käsitleda.
- Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitse-
eesmärkidega (vt ptk 5.1.4), on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-
rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning
kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),
liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus),
roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud
Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust
ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Kaitsealuste liikide elutegevus on
seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse
iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust mõju ulatumist eeldada. Eelnevale tuginedes
puudub tegevusel negatiivne mõju nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis
ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse-eesmärgiks ning puudub vajadus
teemat KMH aruandes käsitleda.
- Paope looduskaitseala ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala nende kaitse-eesmärkide osas, mis
ühtivad Paople loodusala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ning linnuala kaitseeesmärkidega,
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
57 / 76
on hinnang antud Natura 2000 eelhindamise raames (vt KMH algatamise otsuse lisana
esitatud Eelhindamise ptk 3). Eelhindamise tulemusena leiti, et ei saa välistada kavandatava
tegevusega kaasnevat mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-
Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnualale, mistõttu tuleb läbi
viia Natura asjakohane hindamine.
Natura asjakohane hindamine viiakse läbi pärast ptk-s 6.1 nimetatud seonduvate uuringute
valmimist KMH aruande etapis.
Keskkonnaamet on oma 06.07.2022 kirjas nr 6-3/22/3716-3 TTJA-le märkinud, et niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine
ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus
rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates
rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi
(Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder
(Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta
fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda
väita ei saa ja nende puhul tuleb hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile
liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
Kavandatava tegevuse mõju tuleb hinnata ka kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale (vt ptk
5.1.4).
Mõju kalastikule, linnustikule ja hüljestele
Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku
liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi.
See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta
seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas
tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib
mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kala-
kasvatuse asukohas. Kalastikule avalduva mõju väljaselgitamiseks viiakse läbi kalastiku uuring.
Kalakasvanduse mõju ca 300 m kaugusel asuvale Väinamere linnualale ja ka kaugemal asuvatel
linnualadel kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele tuleneb veekvaliteedi muutusest/
halvenemisest, mis mõjutab eeldatavasti veelindude toidubaasi. Linde mõjutab ka tihenev
laevaliiklus ja oht õlireostusele. TTJA on KMH algatamisotsuses (vt Lisa 1) märkinud, et mõju
hindamisel lindudele lähtuda olemasolevatest uuringutest ning kaaluda lindude rände kõrghooajal
töödele ajaliste piirangute seadmist, kui mõju ulatub lindude peatumispaikadeni. KMH aruande
koostamisel analüüsida, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast.
Eesti mereala planeeringu KSH aruande kohaselt ei ole vesiviljeluse arendamine avamerel
mereimetajate jaoks olulise mõjuga tegevus. Samas peab merre kalakasvanduste rajamisel
arvestama hallhüljeste võimaliku tekitatava kahjuga. Üldiselt on teada, et hallhülge näol on
tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi
kasutab seda ära tulles saaki püüdma näiteks sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste
lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline kalakasvanduste planeerimisel – arvestada tuleb, et
need võivad loomi ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest lähtuvat "survet" mis võib tegevust
segada. Seega peab sumpade materjal olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
Kalakasvatuse mõju hüljestele võib tulla tihenevast laevaliiklusest ning mürast. KMH-s tuleb
analüüsida sumpade paigaldamise/eemaldamise ning kalade söötmisega seonduva laevaliikluse ja
kalakasvatuse tööga seotud mõju hüljestele.
KMH aruandes tuleb vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed, et ära hoida röövlindude ja
hüljeste hukkumine kaitsevõrku kinnijäämise tõttu.
Mõju põhjataimestikule ja -loomastikule ning elupaigatüüpidele
KMH raames teostatavate uuringute tulemusena selgitada võimalik mõju merepõhja taimestikule
ja loomastikule ning elupaigatüüpidele (vt ptk 6.1).
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
58 / 76
7.3.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Taotluse andmete kohaselt ei ole sumpadest tulenevat õhusaastet ette näha. Kaudne mõju on
kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel,
toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja
transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele
tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Samalaadne mõju võib kaasneda ka
juhul, kui kasutatakse eraldi kalalaeva kalade realiseerimiseks kasvuhooaja lõpus. Ebameeldiva
lõhnana võib esineda loomulik kalalõhn, kuid selle esinemist võib pidada väheoluliseks ning lõhna
jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kavandatava kalakasvatuse sumpadest ei ole eeldada õhusaaste teket. Eeldatavalt lisab
kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku,
kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. Seega
puudub vajadus õhusaastet ja selle mõju KMH aruandes täpsemalt käsitleda.
Kalakasvatuses tekib omapärane „kalalõhn“. Samas ei teki tavapärase töö käigus ebameeldivaid
lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik.
Kuna avamere kalakasvatuse puhul ei ole tegemist tööstusega, ei ole pidevat müra esinemist ette
näha. Müra esineb seoses praamide ja söödapumpade kasutamisega, aga ka juhul, kui kasutatakse
kalalaeva. Eeldades, et kalakasvatuses kasutatavad veesõidukid sõidavad piirkiirusega, võib
lisanduvat laevaliiklust ja selles tulenevat müra pidada väheoluliseks. Vähene vibratsioon võib
esineda kalakasvatuse ehitamise ajal, kuid tegemist on lühiajalise ja ajutise vibratsiooniga, mille
mõju võib pidada väheoluliseks.
Valguse ja kiirguse mõju ei ole ette näha.
Kavandatavas kalakasvatuses on müra teket eeldada peamiselt meretranspordist (personali,
kalade sööda ja kalade vedu). Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida
tekitavad pumbad ja sööda torud. Samas ei ole kalakasvatus tööstus, mis tekitaks tugevat müra.
Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena,
häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsiooni-
märkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii
laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele
sattumise tõenäosust84. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja
öösel (23.00-07.00) 40 dB.
Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine
ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele
piirkonnas on väheoluline.
Müra teket on eeldada samuti sumpade paigaldamise ja eemaldamise perioodil. Nimetatud
tegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni.
Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus- või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju
on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris.
Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha.
Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda
ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus
käsitleda müra, vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse võimalikku mõju edaspidi KMH aruandes.
84 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ MSI, OÜ Artes Terrae.2012-2015
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
59 / 76
7.3.3. Kultuuripärand
Arvestades arheoloogiamälestiste kaugust kavandatava kalakasvanduse aladest (vt ptk 5.2), ei ole
põhjust eeldada olulist mõju kultuuripärandile kalakasvatuse rajamise ega opereerimise perioodil.
Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida
muinsuskaitseseaduse nõudeid. KMH aruandes tuleb analüüsida vee keemilise koostise muutuse
mõju ulatust praegu teada olevate või KMH raames läbiviidava allveearheoloogilise uuringu (vt ptk
6.1) käigus avastatud võimaliku kultuuriväärtusega vrakkide säilivuse seisukohast.
7.3.4. Inimese tervis, heaolu ja vara
Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega
planeeritav tegevus ei mõjutada elamuid.
KMH aruande koostamisel tuleb selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh koosmõjus
teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele (rekreatsioonialad,
supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.
Kuna piirkonda kavandatakse ka teisi kalakasvandusi (vt ptk 5.4), tuleb KMH aruande koostamisel
hinnata kalakasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel
määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks.
KMH-s tuleb käsitleda võimalikku koosmõju kaadamisalade ja laevateedega. KMH raames tuleb läbi
viia navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnata kalakasvandusega seotud laevaliikluse mõju
piirkonna laevaliiklusele ning vajadusel määrata riskide vähendamiseks laevaliikluse ohutust
tagavad meetmed (navigatsioonimärgistus sumpade läheduses). KMH aruande koostamisel teha
koostööd Transpordiametiga (kooskõlastada navigatsiooniriskide hindamise metoodika).
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja
laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning kalakasvatuse käitamise ajal söödapraami ja
kalalaeva kasutamisel. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt
korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja
õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.
Hoonestusloa taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või
tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb
oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik
projekteerimise käigus läbi kaaluda.
Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset
mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike
õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.
Rahandusministeerium on oma 04.12.2020 kirjas nr 15-1/7970-2 TTJA-le märkinud, et
kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju on positiivne, kuna toetab majanduse kasvu,
piirkonna arengut ja loob juurde uusi täiendavaid töökohti.
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Kuna vastav info ei ole avalik, siis tuleb
merepõhja puudutavate tegevuste korral konsulteerida Kaitseministeeriumiga ja vajadusel viia läbi
täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Asutustega konsulteerimise etapis Kaitseministeerium
sellekohast teavet ei ole esitanud (vt ptk 8.3).
Maaeluministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr 6.2-15/2654-1 TTJA-le märkinud, et Eestis on
vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Oluline on, et kalakasvanduste
planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused.
Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
60 / 76
ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise
vajadusega.
Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu
inimese tervisele.
7.3.5. Kliimamuutused
KMH aruandes käsitletakse kliimamuutustest tulenevaid riske kavandatud tegevusele, nt
ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lume- ja jääkatte
vähenemine. Vajadusel ette näha riske maandavad meetmed, nt muutlikele jääoludele vastavad
rajatised jms.
Kalakasvandust teenindava transpordiga (kalalaevad, söödapraamid, teenindusalused) kaasneb
heitgaaside teke. Eeldatavalt ei teki heitgaase ulatuses, mis võiks põhjustada olulist mõju
kliimamuutustele. Teemat käsitletakse KMH aruandes tehnoloogiliste lahenduste täpsustumisel.
Kokkuvõte
Lähtudes kavandatavast tegevusest (vt ptk 2) ja sellega kaasnevatest võimalikest mõjuallikatest
(vt ptk 7.1), eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast (vt ptk 5) ning käsitlusalal esinevatest
mõjutatavatest keskkonnaelementidest ja neile avalduva mõju olulisusest (vt ptk 7.3) tuleb KMH
aruande koostamise käigus hinnata mõju järgmistes valdkondades:
• mõju Hiiu madala rannikuveekogumile;
• mõju merekeskkonnale;
• mõju Natura 2000 aladele, sh kavandatavale Põhja-Hiiumaa linnualale;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
• mõju piirkonna vee-elustikule, sh põhjataimestikule ja -loomastikule, elupaigatüüpidele (juhul,
kui neid uuringu käigus tuvastatakse), sh nn surnud tsooni tekkimise võimalikkus seoses
kalasööda jääkide ja kalade väljaheidetega;
• mõju kalakoelmutele ja kalastikule;
• võimalike ravimijääkide/reostuse, sh surnud kalade, mõju mereelustikule ja Hiiumaa
rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele);
• mõju hüljestele, sh hüljestest tulenev risk kalakasvandusele;
• mõju linnustikule;
• sotsiaal-majanduslik mõju (kalapüük, kohalikud elanikud (võimalik mõju rannaaladele ja
seonduvale inimtegevusele), kogukond ja tööhõive);
• koosmõju teiste tegevustega (olemasolevad ja kavandatavad) piirkonnas, sh kaadamisalad ja
laevateed (veeliiklus);
• bioturvalisuse ja võõrliikidega kaasnevad riskid;
• veealused kultuuripärandi objektid (juhul, kui neid uuringu käigus avastatakse);
• hädaolukorrad, võimalikud õnnetused, navigatsiooniriskide analüüs;
• mõju kliimamuutustele ja kliimamuutuste mõju kalakasvatusele.
Eelnimetatud teemasid käsitletakse KMH aruandes, sest KMH programmi koostamise ajal ei ole
võimaliku mõju ulatus ja olulisus täpselt teada või tegemist võib olla võimaliku keskkonnamõjuga,
mis vajab täpsemat analüüsi või uuringut. Pärast ptk-s 6.1 nimetatud uuringute valmimist
koostatakse KMH aruanne, kus hinnatakse eelnimetatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
61 / 76
käsitletakse oluliste negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Mõju hinnatakse tegevuse
erinevate etappide kaupa (kalakasvanduse rajamine, käitamine ja likvideerimine).
TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et:
• Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid
saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju
välisõhukvaliteedile.
• Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine
ei ole vajalik.
• Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib
esineda ainult sumpade paigaldamisel või eemaldamisel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.
• Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist
negatiivset keskkonnamõju ei teki. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jmt)
transporditakse maismaale ning antakse üle jäätmekäitlejatele.
• Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas
ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse
asukohas ei asu loodusvarasid.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju ehk
mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.
Seetõttu ei ole eeldatavasti täpsem mõju hindamine neile keskkonnaelementidele KMH aruande
koostamise käigus vajalik.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
62 / 76
8. Ülevaade KMH programmi menetlusest
KMH eeldatav ajakava
KMH ajakava (Tabel 5) koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja
menetluseks ette nähtud aeg.
Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH algatamine
(KMH menetluse ja ajagraafiku algus)
21.02.2022 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve
Amet (TTJA)
KMH eksperdirühm koos arendajaga koostavad
KMH programmi eelnõu
veebr-mai 2022 Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi eelnõu otsustajale mai 2022 Eesti Sinitaristu OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust
nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele
seisukoha esitamiseks
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
juuni 2022
TTJA
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi
kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
Asjaomased
asutused
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
1 kuu
22.07.2022
TTJA
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse
korral KMH programmis parandused ja täiendused
ning selgitab seisukohtade arvestamist või
põhjendab arvestamata jätmist
kuni 1 kuu
august 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud
programmi
august 2022 Eesti Sinitaristu OÜ, Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud
programmi
21 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
september 2022
TTJA
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust
september 2022 TTJA
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku
väljapaneku
14-30.09.2022 TTJA
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH
programmi avaliku arutelu
10.10.2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
TTJA
KMH programmi täiendamine lähtudes
avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja
vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele
vastamine
30 päeva jooksul
avaliku arutelu
toimumisest
oktoober 2022
Skepast&Puhkim OÜ,
Eesti Sinitaristu OÜ
Arendaja esitab KMH programmi otsustajale
nõuetele vastavuse kontrollimiseks
oktoober 2022 Eesti Sinitaristu OÜ,
Skepast&Puhkim OÜ
Otsustaja kontrollib KMH programmi
vastavust nõuetele ja teeb programmi
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul KMH
programmi saamisest
november 2022
TTJA
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus-
osalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
eeldatavalt 2 nädala
jooksul
TTJA
Uuringute läbiviimine eeldatavalt hiljemalt
2023 talveks
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud uuringute
teostajad
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
63 / 76
Tegevus Periood, aeg Täitja
KMH aruande koostamine oktoober-detsember
2023
Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt
seisukoha küsimine
jaan-veebr 2024 TTJA
KMH aruande täiendamine märts 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu aprill-mai 2024 TTJA ja Eesti
Sinitaristu OÜ
KMH aruande täiendamine juuni 2024 Eesti Sinitaristu OÜ
valitud KMH ekspert
KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste
asutustega
juuli-august 2024 TTJA
KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamine ja sellest teavitamine
august-september
2024
TTJA
Otsus hoonestusloa andmise või sellest keeldumise
kohta
TTJA
Asjaomased asutused jm huvitatud ja/või mõjutatud isikud
Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib
olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6).
Tabel 6. Mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise
põhjendusega
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet
-- Lääne regioon
[email protected] Kuulub asjaomaste asutuste hulka
lähtuvalt KeHJS § 23 lg 2 ja § 16 lg 3
p 3. Teostab järelevalvet loodus-
keskkonna ja -varade kasutamise üle
Keskkonnaministeerium [email protected] Merealade kaitse planeerimine,
merestrateegia kavandamine ja
täitmise korraldamine
Kaitseministeerium [email protected] Riigikaitse pädev asutus
Maaeluministeerium [email protected] Kalanduse ning vesiviljeluse arengut
suunav asutus
Rahandusministeerium [email protected] Mereala planeeringuga tegelev asutus
Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kavandatava tegevuse alaga seotud
kohalik omavalitsus
Muinsuskaitseamet [email protected] Veealuse kultuuripärandi ning muististe
kaitsega tegelev asutus
Transpordiamet [email protected] Laeva- ja lennuliiklust reguleeriv asutus
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,
keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste
Koda (EKO)85
[email protected] Keskkonnaalaste või muude
organisatsiooni suunitlusest tulenevate
85 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
64 / 76
Huvitatud asutus/isik
e-post/kaasamise või
teavitamise viis
Kaasamise põhjendus
väärtuste arvestamise tagamine
kavandatava tegevuse realiseerimisel
Kärdla Sadam (SA Hiiumaa
Sadamad)
[email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
MTÜ Kõrgessaare Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Lehtma Sadam [email protected] Piirkonnas tegutsev sadam
Kalurite ühendused (Eesti
Kalurite Liit, MTÜ Hiiukala,
MTÜ Saarte Kalandus)
Teavitatakse e-kirjaga Kalapüük piirkonnas
Laiem avalikkus, asjast
huvitatud/mõjutatud isikud,
nt piirkonna elanikud ja
ettevõtted
Teavitatakse ajalehes, Ametlikes
Teadaannetes ja TTJA kodulehel
On huvitatud kõrge kvaliteediga
elukeskkonnast, keskkonnakaitsest,
majanduse arengust
Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) programmi
sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Lisaks saadeti KMH programm
seisukoha esitamiseks Päästeametile ja Terviseametile.
Seisukohad esitasid: Maaeluministeerium 20.06.2022 kirjaga nr 6.2-15/369-3,
Rahandusministeerium 28.06.2022 kirjaga nr 15-7/4877-2, Terviseamet 09.06.2022 kirjaga nr
9.3-4/22/5284-2, Päästeamet 15.06.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/3641-2, Politsei- ja Piirivalveamet
07.07.2022 kirjaga nr 2.1-3/18689-2, Kaitseministeerium 29.06.2022 kirjaga nr 12-1/22/773,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 08.07.2022 kirjaga nr 1.10-17/2022/3942-2,
Transpordiamet 08.07.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/13060-2, Keskkonnaamet 06.07.2022 kirjaga nr
6-3/22/3716-3, Keskkonnaministeerium 06.07.2022 kirjaga nr 7-12/22/2659-2 ja Hiiumaa
Vallavalitsus 14.07.2022 kirjaga nr 8-3/572-1.
Ettepanekud, küsimused ja vastuväited KMH programmi kohta puudusid Maaeluministeeriumil,
Rahandusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kaitseministeeriumil,
Terviseametil, Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil.
Maaeluministeerium märkis, et peab oluliseks, et merealal leitaks parim võimalik veeala
kooskasutus kalakasvanduse rajamiseks ja kutselise kalapüügi teostamiseks ning, et KMH käigus
kaardistatakse ja hinnatakse põhjalikult võimalikke mõjusid kalastikule.
Rahandusministeerium märkis, et KMH programm on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga ja Eesti mereala planeeringus toodud suuniste ja tingimustega.
Terviseamet nõustus, et uurida tuleb mõju merevee kvaliteedile ning et Hiiumaa rannikule jäävad
mitmed supluskohad, mille veekvaliteeti ei tohi kalakasvandus halvendada.
Päästeamet märkis, et taotluse esemega seotu ei kuulu Päästeameti pädevusse.
Järgnevas tabelis (Tabel 7) antakse ülevaade KMH programmi kohta Transpordiametilt, Hiiumaa
Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ja Keskkonnaministeeriumilt laekunud seisukohtadest ja
nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Transpordiamet 08.07.2022 nr 7.2-4/22/13060-2
KMH raames tuleb läbi viia ka navigatsiooniriskide analüüs, mille käigus hinnatakse kalakasvanduse mõju veeliiklusele ning vajadusel määratakse riskide vähendamiseks leevendavad meetmed, samuti määrata selleks pädev ekspert.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Hiiumaa Vallavalitsus 14.07.2022 nr 8-3/572-1
Kuna kalakasvanduse oluline mõju seisneb toitainete ja teiste saasteainete (sh ravimid) lisandumises merevette, palume KMH protsessis lisaks toitainetele hinnata ka võimalike ravimijääkide mõju nii mereelustikule kui Hiiumaa rannaaladele (sh mõju looduslikele toiduahelatele).
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
3. Keskkonnaamet 06.07.2022 nr 6-3/22/3716-3
1. Programmis on täpsustatud vajalike ankrute arvu (millega sumbad merepõhja ankurdatakse) ning nende mass (kg), Keskkonnaamet palub esitada ka nende maht (m³). KeHJS § 6 lg 17¹ kohaselt on KMH kohustuslik, ka juhul kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
2. Ala 1 lääneserv võib kattuda elupaigatüübiga veealused liivamadalad (1110) ning ida-, lõuna- ja edelaosa elupaigatüübiga karid (1170). Ala 2 kagunurgast 330 m kagu pool võib asuda elupaigatüüp karid (1170). KMH raames tuleb hinnata elupaigatüüpide olemasolu ja kavandatud kalakasvatusega seotud tegevuste mõju neile elupaigatüüpidele.
Elupaigatüüpide olemasolu selgitatakse merepõhja elustiku ja taimestiku inventuuri käigus (vt ptk 6.1) ning mõju neile hinnatakse KMH aruande koostamisel. KMH programmi sõnastust täpsustati vastavalt märkusele.
3. KMH käigus on vaja välja selgitada, kuidas muutub avavee ja põhjaelustik linnustiku toidubaasi seisukohast. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
4. Programm näeb ette mõjude hindamise ja leevenduste pakkumise lähtuvalt kalastikust. Samas ei ole programm ette näinud kalastiku uuringuid, vaid hinnangud antakse varasemate uuringute põhjal. Kalastiku poolelt on uuritud Kõpu ümbruse meremadalaid, kuid uuringud jäävad rohkem kui 10 aasta tagusesse aega. Tareste lahte ei ole kalastiku seisukohalt piisavalt uuritud. Paremate teadmiste saamiseks tuleb lisada KMH läbiviimiseks vajalike uuringute nimistusse kalastiku uuringud. Eriti oluline on uuring Tareste lahe kalakasvatusala piirkonnas. Vee-elustiku uuringute läbi viimiseks ja andmete osas on kõige suurem pädevus ja andmestik Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudil.
KMH programmi lisati kalastiku uuringu läbi viimise vajadus.
5. Arvestades programmis ptk 5.1.3 nimetatud (lk 31) „Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine“ ning (lk 32) „Üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3 rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas seisundis“, ei ole selge:
KMH programmi ptk-s 2.2 on toodud kavandatava kalakasvatuse eeldatav fosfori koguheide (Püld) ja lämmastiku koguheide (Nüld). Ptk 6.1 kohaselt teostatakse KMH raames veekvaliteedi keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid, et selgitada veekvaliteet ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
65 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
a) kuidas saab reostuskoormust veel suurendada nii kalade toidu kui ka rookimisel eralduva heitveega, eriti, kui koormus on mõlemal alal 2500 t sööta aastas (üle 12 korra suurem, kui minimaalne koormus, alates millest on nõutav KMH eelhinnang)?;
b) milline on kalakasvatuse reostuskoormus võrreldes juba olemasoleva reostuskoormusega (asulad, vooluveekogudega kanduv põllumajandusreostus, aga ka metsakuivendusest tulenev)?
võimalusel juba toimivat seiresüsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning vajadusel teostatakse täiendavaid analüüse. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks.
Hinnata tuleb kalakasvanduse poolt tekitavat täiendavat toitainete koormust Hiiu madala rannikuveekogumile ja vastavust VMK eesmärkidele. Sh tuleb leida piirkonna teised olemasolevad ja kavandatavad toitainete koormuseallikad, sh samasse piirkonda teiste kavandatavate kalakasvanduste koormused. Lähtutakse keskkonnaministri 02.04.2020 määrusest nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sh vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded.“ Määruse § 4 lõike 6 kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit (Püld) ja 50 grammi üldlämmastikku (Nüld) ühe kilogrammi toodetud kala kohta. Vajadusel tehakse KMH aruandes
ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kokkuvõttes: kas kavandatavat tegevust on arendaja
soovitud kujul võimalik ellu viia, sh millised on
võimalikud reaalsed leevendusmeetmed, selgub
uuringute ja KMH läbiviimise tulemusel.
6. Palume programmis täpsustada, milliseid vahendeid on kavas kasutada sumpade töötlemiseks päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks? Kas kasutataval vahendil võib olla ebasoodne mõju?
KMH programmi lisati info sumpade töötlemiseks kasutatavate vahendite kohta. Võimalikku mõju hinnatakse KMH aruande koostamisel.
7. Palume programmis täpsustada, kuidas ja kui tihti on kavandatud surnud kalade sumpadest eemaldamine? KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
8. Keskkonnamõju eelhinnangus lk 6 ja programmis lk 51 on nimetatud:
„Paope looduskaitseala kaitse-eesmärgid, mis ei ole hõlmatud Paope loodusala kaitseeesmärkidega, on Natura elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*) ning kaitsealustest liikidest valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Nimetatud Natura elupaigad paiknevad maismaal, kuhu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Kaitsealused liikide elutegevus on seotud kas vahetult rannikuga, maismaaga või siseveekoguga, mistõttu tulenevalt tegevuse iseloomust ning paiknemisest ei ole põhjust eeldada mõju ulatumist. Eelnevale tuginedes puudub tegevusel negatiivne mõju
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
66 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nendele Paope looduskaitseala kaitse-eesmärkidele, mis ei ole eraldiseisvalt määratud Paope loodusala kaitse- eesmärgiks (loodusalale esineva mõju kohta antakse hinnang Natura eelhindamise peatükis).
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärkidest pole hõlmatud Kõrgessaare-Mudaste loodusala või linnuala kaitse-eesmärkidega järgmised Natura elupaigatüübid või kaitsealused liigid - nõrglubja-allikad (7220*), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Natura elupaigatüüp 7220* paikneb maismaal, hüüp on roostikulise eluviisiga, rääkspardi ja tõmmuvaera elupaiganõudlus on seotud lahtede ja vahetu ranniku-alaga. Arvestades, et tegevus leiab aset Kõrgessaare-Mudaste hoiuala piirist ~6 km kaugusel ning tulenevalt kaitse-eesmärkideks seatud Natura elupaigatüübi ning linnuliikide elupaiganõudlusest, ei ole põhjust eeldada negatiivsete mõjude esinemist viidatud Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse- eesmärkidele.“
Siiski tuleb arvestada, et niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitsuselupaigad on just rannaniitude niiskemad osad, mille kinnikasvamine ohustab otseselt liigi toitumistingimusi ja seega ka pesitsusedukust. Toitainete sisalduse tõus rannikuvees mõjutab otseselt taimede kasvu nii vees kui ka ajutiselt üleujutatavates rannikukooslustes. Rannikul toituvad ja pesitsevad ka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca). Kui hüübile mõjub roostiku laienemine pigem soodsalt, siis ülejäänud liikide puhul seda väita ei saa ja ka nende puhul tuleks ikkagi hinnata, kui suur võib olla reostuskoormuse kasvu mõju neile liikidele seoses toitumistingimuste muutusega.
9. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaaskirjal on märge „ametkondlikuks kasutamiseks“ avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 alusel. Kuna KMH programm läbib avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu, siis arendajal tuleks KMH programmist (mis läheb hiljem avalikustamisele) eemaldada info, mis on tinginud
„ametkondlikuks kasutamiseks“ märke. KMH programm on mõistlik koostada ühes versioonis (mitte kahes versioonis, millest üks avalik ja teine ametkondlikuks kasutamiseks), vajadusel saab ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabe esitada nt programmi lisades, mis on kättesaadav ainult ametkonnale.
KMH programmis ei ole esitatud infot, mida arendaja peaks ärisaladuseks. Asutustele saadetud KMH programmi „ametkondlikuks kasutamiseks“ märge puudutab vaid Joonist 15 ehk I ja II kategooria kaitsealuste liikide asukohti - LKS § 53 lg 1
alusel AvTS § 35 lg 1 p 8 (teave, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist). Avalikustamisele esitatud KMH programmis ei ole I ja II kategooria kaitsealuseid liike Joonisel 15 kajastatud.
10. Asjaomane asutus peab dokumentatsiooni läbivaatamisel kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Programmi ptk 1.2 „KMH aruande etapp“ kohaselt: „KMH aruannet koostatav eksperdirühm (nö KMH konsultant) ei ole KMH programmi koostamise hetkel veel teada, kuna Skepast&Puhkim OÜ on sõlmitud arendajaga lepingu vaid KMH programmi koostamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole võimalik KMH programmis nimetada keskkonnamõju hindamist läbi viivaid ja aruannet koostatavaid eksperte. KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet koostatav KMH eksperdi valib arendaja järgmises etapis. Seega on järgnevalt loeteletud valdkonnad, milles pädevaid (omama vastavat haridust ja eelnevat töökogemust) eksperte tuleb aruande koostamisel kaasata hindamaks, kas järgnevalt nimetatud valdkondades võib avalduda oluline keskkonnamõju“. Keskkonnaministeerium on koostanud tõlgendusdokumendi „KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmete nimetamine“ (edaspidi juhend), mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH menetlustes nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel, kui KMH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH programmis paikapandust. Juhendile on viidatud ka KMH
TTJA esitab oma seisukoha programmi avalikustamisele suunavas kaaskirjas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
67 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
programmis. Juhime tähelepanu, et vastavalt juhendile, kui otsustaja nõustub sellise lähenemisega, et programm ei sisalda eksperdirühma liikmete nimesid, peab otsustaja asjaomastele asutustele edastatavale KMH programmile lisama selgituse, et ta peab sellisel kujul programmi menetlemist võimalikuks. Samuti peab kaaskiri sisaldama haldusorgani nägemust edasisest menetlusprotsessist (st et tulenevalt eksperdirühma liikmete nimede puudumisest kavandatakse KMH programmi tingimuslikku nõuetele vastavaks tunnistamist). Antud juhul ei ole TTJA seda oma kaaskirjas teinud. Keskkonnaamet soovib olla kaasatud hilisemas etapis, kui toimub otsustaja nõusoleku andmine programmi eksperdirühma liikmete nimelisele koosseisule.
4. Keskkonnaministeerium 06.07.2022 nr 7-12/22/2659-2
1. Juhime tähelepanu, et KMH programmis pole välja toodud kalakasvatusalade pindala. Jääb segaseks, kas kummalgi alal PV1 ja PV2 kavatsetakse kasvatada 5000 tonni või 10 000 tonni. Palume ptk 2 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“ täiendada ning välja tuua planeeritavate kalakasvatusalade pindala ning samuti nimetada, mis kalu on arenduse käigus plaanis kasvatada.
KMH programmi ptk-s 2.2 on märgitud, et Alal 1 on kavas kasvatada 1000 t ja Alal 2 9000 t kala (seega kahel alal kokku 10 000).
KMH programmi täpsustati, et kavas on rajada forellikasvandus.
2. Leheküljel 12 on toodud Ala 1 ja Ala 2 eeldatavad reostuskoormused (fosfori ja lämmastiku koguheide). Palume selgitada, missuguste söödanäitajatega antud tulemused saadud on (sööda Nüld ja Püld sisaldus).
KMH programmi lisati sööda Nüld ja Püld sisaldus.
3. Leheküljel 13 on räägitud kalade veristamisest ja jahutamisest otse sumba kõrval. Juhime tähelepanu, et
kalade soolikaid ja verd ei tohi heita merre, vaid tuleb transportida maismaale ja nõuetekohaselt käidelda.
Kalade soolikaid ja verd ei ole plaanis merre heita.
KMH programmi täpsustati.
4. Palume programmis selgemini välja tuua, milliseid reaalseid alternatiive mõjuhindamises käsitletakse. Ptk 2.3 „Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused“ on toodud, et läbiviidavate uuringute ning KMH tulemusena täpsustatakse Ala 1 ja Ala 2 paiknemist ja suurust PV 1 ja PV 2 alade raames, ehk kas ja millistel tingimustel saab kavandatavat tegevust arendaja soovitud mahus ellu viia. Samas on kirjutatud, et samuti täpsustuvad tehnoloogilised lahendused ning vajadusel käsitletakse neid alternatiividena KMH aruandes. Selgusetuks jääb, milliseid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi on plaanis vajadusel käsitleda alternatiividena KMH aruandes.
KMH programmi täpsustati.
5. Leheküljel 49 on öeldud: „teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduste mõjualaks (alaks, kus on tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) tavapäraselt ca 200 m. Kauglevi on kirjandusallikate alusel võimalik kuni 3-4 km raadiuses“. Palume programmis tuua viide sellele teaduskirjandusele, hetkel on viidatud Ösel Offshore KMH programmile.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
6. Teeme ettepaneku analüüsida ka kliimamuutuste mõju kavandatud tegevusele, nt ekstreemsete
ilmastikunähtuste sagenemine (tugevad tuuled, talvetormid), lisaks lume- ja jääkatte vähenemine. Palume hinnata kliimamuutustest tulenevat riski ja vajadusel planeerida seda maandavaid meetmeid, nt muutlikele
jääoludele vastavaid rajatisi jms.
KMH programmi täiendati vastavalt märkusele.
7. Leheküljel 55 on toodud, et TTJA koostatud eelhinnangus ja KMH programmi koostamisel jõuti järeldusele, et kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
KMH programmi on täiendatud kalade söötmise, surnud kalade eemaldamise ja kalade ravimisega seonduvalt. Samuti on lisatud info kasutuskõlblikuks
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
68 / 76
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et KMH koostamisel tuleks siiski käsitleda kalakasvanduses tekkivaid jäätmeid nii kasvanduse rajamisel, käitamisel kui ka likvideerimisel ning hinnata ka mereprügi tekkimist.
Jäätmete teke kalakasvanduses oleneb suurelt jaolt planeeritud tegevuse tehnoloogilistest lahendustest. Nt kuidas on planeeritud lahendada kalade söötmine, mida ei ole kõnealuses programmis käsitletud. Samuti tekib jäätmeid söömata jäävast kalasöödast ja kalade väljaheidetest, mis vajuvad mere põhja ja tekitavad sumba alla surnud tsooni, mis võib omakorda hävitada kogu sumba aluse elustiku. Palume selgitada, kuidas on planeeritud surnud tsooni neutraliseerimine.
Lisaks eelnevale peame oluliseks, et selgitataks, kuidas on planeeritud kasvanduses ravida haigeid kalu. Kas
haigete kalade ravimiseks kasutatakse ravimsööta vms ning mis saab hukkunud kaladest? Millised on võimalikud mõjud ravimsööda kasutamisele jms?
Jäätmetekke seisukohalt on oluline ka see, kuidas lahendatakse jäätmete käitlemine sumba likvideerimisel või katki minemisel. Palume välja tuua eeldatav sumba eluiga.
muutunud sumba ja selle osade likvideerimise kohta ning sumba eeldatav eluiga.
Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale, lisaks on talvel sumbad tühjad või need eemaldatakse talveperioodiks. Kui seire käigus avastatakse setete tekkimine on üheks võimaluseks kaaluda sumpade asukohtade muutmist iga 3-5-7 aasta järel, kui saavutatakse maksimaalne tootmismaht. Teemat käsitletakse KMH aruandes (KMH programmi täiendati vastavalt).
8. Juhime tähelepanu, et kalakasvandusega kaasneva toitainete reostuskoormuste ja nende mõjude hindamisel
tuleb arvestada ka Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni 2013. a ministrite deklaratsiooni ja HELCOMi nõuetega (https://helcom.fi/media/documents/2013-Copenhagen-Ministerial-Declaration-w-cover- 1.pdf) Eestile, et toitainete (lämmastik, fosfor) reostuskoormusi Läänemere avaosas tuleb vähendada.
Vabariigi Valitsus kiitis 15.04.2021 heaks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PÕKa), mille kohaselt on säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest, et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes. Palume KMH koostamisel arvestada, et kui PÕKas seatud eesmärk 10 000 tonni juurdekasv on hoonestusloa taotlustega kaetud, tuleb edaspidi kaaluda olulise piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust, kuna kalakasvatusest lisanduv reostuskoormus võib mõjutada naaberriikide eesmärki saavutada Läänemere hea seisund.
KMH programmi koostamisel on arvestatud
asjakohaste strateegiliste dokumentidega, sh PõKa 2030-ga, mida on nimetatud ka KMH programmi ptk-s 3.4. Samuti on välja toodud Eesti kohustus vähendada reostuskoormust Läänemeres (vt ptk 5.1.3).
Ühtlasi märgime, et arendaja plaanide kohaselt toimub taotletava maksimaalse tootmismahu (kokku 10 000 t) saavutamine 10 aastase perioodi jooksul.
Sellise tootmismahu juures ei ole eeldada olulist negatiivset mõju naaberriikidele. Mõju täpsem ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute tulemusel ja KMH aruande koostamisel. Vajadusel käsitletakse teemat KMH aruandes.
9. Punktis 7.4 „Kokkuvõte“ on toodud, et KMH aruande koostamise käigus tuleb hinnata mõju järgmistes valdkondades: „mõju kalakoelmutele ja kalastikule (Ala 1)“.
Kuigi Ala 2 ei asetse „Eesti mereala planeeringu KSH aruandes“ toodud kalastikule potentsiaalselt tundlikul merealal, mis jääb alla 15 m, ei tähenda see, et KMH raames ei ole vaja hinnata „Ala 2“ mõju kalastikule ja koelmutele. Üle 15 m sügavusel võivad asuda näiteks lesta koelmud. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt: „Alade 1 ja 2 mõju kalakoelmutele ja kalastikule“.
KMH programmi korrigeeriti, mõju hinnatakse mõlema ala puhul.
10. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 13 lõike 7 kohaselt tuleb esitada KMH programmis KMH tulemuste avalikustamise ajakava. Ptk 8 „Ülevaade KMH programmi menetlusest“ on toodud KMH programmi avalikustamise ajakava, kuid mitte kogu KMH protsessi tulemuste ajakava. Palume programmi täiendada ning tuua võimalikult täpselt ajakavas välja eeldatavad KMH menetlusetapid.
KMH programmi täiendati KMH aruande eeldatava ajakava osas.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
KMH programmi avalik väljapanek toimus 14-30.09.2022. KMH programmiga seotud dokumendid
olid kättesaadavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikus dokumendiregistris
https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (reg nr 16-7/20-15093).
KMH programmi kohta kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai TTJA-le esitada kuni
30.09.2022 (k.a) elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile Endla
10a, Tallinn 10122. Avalikustamise käigus laekus KMH programmi kohta kolm kirja: 26.09.2022
Keskkonnaametilt kiri nr 6-3/22/3716-5, 29.09.2022 Transpordiametilt kiri nr 7.2-4/22/13060-4
ning 30.09.2022 e-kirjaga eraisikult I.P.
KMH juhtekspert analüüsis koostöös arendajaga laekunud ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid
ning asjakohaste märkuste alusel KMH programmi täiendati ning laekunud kirjadele vastati (vt KMH
programmi Lisa 2). Isikuandmete kaitse vajaduse tõttu eraisiku kirja ja vastuskirja eraisikule KMH
programmile ei lisata. Allpool toodud tabelis (Tabel 8) on antud ülevaade avalikustamisel laekunud
seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.
KMH programmi avalik arutelu toimus 10.10.2022 kl 16.00-16.30 veebikeskkonnas MS Teams,
mille link oli kättesaadav TTJA avalikustamise teates. Arutelul osales 19 inimest. Arutelul esitatud
küsimustele vastati ning arutelu protokolliti. Protokoll koos osalejate nimekirjaga on leitav KMH
programmi Lisast 2.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
Tabel 8. Ülevaade KMH programmi avalikustamisel laekunud kirjadest ja esitatud märkustega arvestamisest/arvestamata jätmise põhjendustest
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus
märkusele, küsimusele või ettepanekule
1 Keskkonnaamet 26.09.2022 nr 6-3/22/3716-5
Leiame, et Keskkonnaameti varasemalt esitatud seisukohtadega (06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3) on piisavalt
arvestatud ja täiendavad märkused selles osas puuduvad. Küll aga toome välja järgnevalt uued märkused,
mille alusel palume KMH programmi täiendada:
-
1. Keskkonnaametile teadaolevalt on Hiiumere Farm OÜ esitanud TTJAle hoonestusloa taotluse avaliku veekogu
koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada
Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale. Sellest tulenevalt
palume täiendada KMH programmi peatükki 5.4 „Piirkonna muud seonduvad tegevused“.
1. KMH programmi on vastavalt märkusele
täiendatud.
2. Palume täiendada KMH programmi peatükki 5.1.4 „Natura 2000 alad“ ja arvestada Eesti Ornitoloogiaühingu ja
KIK projekti86 raames kavandatava Natura 2000 Põhja-Hiiumaa linnualaga. Vesiviljelusalade võimalikku mõju
tuleb hinnata ka kavandatavale linnualale.
2. KMH programmi on vastavalt märkusele ja KeAst
saadud lisamaterjalidele täiendatud.
3. Programmi peatükis 5.1.9 „Hülged“ on kirjas: „Näiteks kui ilmselt suhteliselt madala veealuse müra tasemega
kalasumbad saavad hallhüljeste rünnaku objektiks ei pruugi olla akustiliste peletusseadmete kasutamine enam
kooskõlas kalasumba hoonestusloa juures tehtud hinnangutega, sest veealuse müra komponent saab oluliseks
ning võib isegi iseseisva faktorina välistada rajatisi teatud piirkondades.“. Märgime, et sumpade materjal peab
olema eelkõige hülgekindel ja hüljestele ohutu.
3. Märkusega on arvestatud ning viidatud lõik on
KMH programmist eemaldatud. KMH programmi
ptk-desse 5.1.9 ja 7.3.1 on lisatud tingimus, et
sumpade materjal peab olema eelkõige hülgekindel
ja hüljestele ohutu.
2 Transpordiamet (TRAM) 29.09.2022 nr 7.2-4/22/13060-4
1. Teatasite oma kirjas, et kuna KMH programmis puuduvad aruande koostamise eksperdirühma liikmete nimed,
kavandab TTJA KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusesse lisada kõrvaltingimuse, et otsus
jõustub pärast seda, kui TTJAle on esitatud täiendatud KMH programm, kus on nimetatud KMH aruannet läbi viiva
eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA on pidanud ekspertide liikmelisust ja pädevust piisavaks. Teatame, et
Transpordiamet soovib olla kaasatud kõnealuse KMH aruande koostava eksperdirühma liikmete kinnitamisesse.
1. Arendaja valib uuringute läbiviijad ja KMH
aruande koostaja ning saadab vastava info TTJA-le.
TTJA saadab seejärel KMH aruande eksperdirühma
liikmete nimekirja TRAMile.
2. Samuti soovime eelnevalt tutvuda navigatsiooniriskide hindamise eksperdi kasutatava hindamismetoodikaga
koos valiku põhjendustega, et veenduda selle asjakohasuses.
2. Märkuse sisu täpsustati TRAMiga. TRAMile
saadetakse navigatsiooniriskide hindamise
metoodika lühikirjeldus kooskõlastamiseks enne
vastava analüüsi teostamist. KMH programmi ptk-i
7.3.4 täpsustati vastavalt.
86 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
71 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
3 I.P 30.09.2022
1. Kommentaar Punkt 5.4 – “Piirkonna muud seonduvad tegevused” osas
Punkt 5.4 mainib karbi- ja vetikakasvandusi kui kalafarmidega positiivse koosmõjuga tegevust. Tähelepanuta on kahjuks jäänud nende tegevuste kumulatiivne negatiivne koosmõju kalakasvatusega tahke orgaanilise aine kontsentratsiooni akumuleerumise osas. Karbi- ja vetikakasvandused kasutavad toiduks vees lahustunud ja mikroosakeste kujul esinevaid toitaineid ja puhastavad seeläbi vett kuid samal ajal eraldavad ka ise tahkeid väljaheiteid, mis sarnaselt kalade väljaheidetele langevad viljelusalal merepõhja. Ka vetikafarm moodustab piiratud alal suure kontsentratsiooniga vetikate kasvulava, kus nende kontsentratsiooni on kunstlikult soodsate kasvutingimuste loomise läbi tõstetud kordades kõrgemaks võrreldes looduslike merepõhja kooslusega.
Küsimus, millega palume KMH programme täiendada: Milline on nende tegevuste läbi tekkiva tahke orgaanilise aine (karbifarmi väljaheited ja tormidega vetikafarmist lahti rebitud ja liikuma pääsev vetikakogum) mõju madalaveelise rannikumere põhjale ja lähedalasuvale rannikule (Kärdla ja Tareste supelrannad, Kärdla jahisadam, looduskaitsealad ja kohalik rannikuala ja madalmeres asuv looma-, linnu- ja kalakooslus) kui see mass näiteks tugeva tuule ja lainetuse mõjul sinna randa jõuab?
1. Kas ja milline koosmõju avaldub, selgub
uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda
kirjeldatakse KMH aruandes. KMH programmi ptk-i 5.4 täpsustati vastavalt.
2. Kommentaar Punkt 6.1 – “KMH läbiviimiseks vajalikud uuringud” osas
Vajalike uuringute loetelust puudub põhjasetete koostise ja dünaamika uuring. Selleks, et hinnata adekvaatselt nii kalafarmide kui ka muude sellega seotud tegevuste tulemusel tekkiva tahke orgaanilise reostuse mõju madalaveelisele rannikumere põhjale ja sellega piirneva rannikule on kriitilise tähtsusega kaardistada selle reostuse edasine levik merepõhjas. Ainuüksi kalakasvandustes tekkivate tahkete jäätmete (kalade väljaheited ja kasutamata jäävad söödapelletid) hulk on märkimisväärne (kirjanduse andmeil ca 18% kasutatava sööda massist (Reid et al., 2009, in Aquaculture Research)). Võttes aluseks projekteeritavat söödakogust 1150 tonni Alal 1 ja 10 350 tonni Alal 2 teeb see ca 200 tonni ja 1800 tonni aastas orgaanilist reostust vastavalt. Sellise koguse orgaanilise reostuse lisamine iga-aastaselt rannalähedasse madalmerre võib põhjustada lokaalse looduskatastroofi, kui see peaks näiteks esimese sügistormiga randa jõudma.
Nagu KMH Programmi koostaja ja Arendaja on oma vastuses Keskkonnaministeeriumi kommentaarile kalafarmi tahkete jäätmete osas (KMH Programm lk. 67) vastanud: “Arendaja sõnul nn surnud tsooni ei teki, kui sumbad paigutatakse sobivasse asukohta ja sumbad on õigete parameetritega (need täpsustuvad KMH tulemusel), kuna vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale…”. Seda, et “vesi viib kalasööda jäätmed ja kalade väljaheited eemale” kinnitavad ka varasemad uuringud Tareste lahes, mis tehti seoses Lehtma sadama mõju uuringutega põhjasetete liikumise ja rannaerosiooni osas (Noormets et al., 2019). Need uuringud näitasid, et lainetuse ja lainetekkiliste hoovuste mõjul on liiv merepõhjas liikuv ka üle 10 m sügavuses ja seega on kogu PV1 ala lainetuse mõjusfääris. VP2 alalt selliseid uuringuid teada ei ole. Kuna kalafarmi reostus ei jää sumpade alale paikseks vaid liigub sealt edasi, siis võtmeküsimusteks on, et kuhu, kui kiiresti ja millises mahus. Kuna tegemist on tahke settega, ei ole adekvaatne selle mõju hindamine ainuüksi hõljumi leviku modelleerimise teel ning kriitilise tähtsusega on uurida põhjasetete levikut ning sellega seotud reostuse riske ning võimalikku mõju merepõhja ja ranniku ökosüsteemile ja inimtegevusele (rannad, sadamad, puhkealad). Seepärast on otstarbekas kaasata meregeoloogia/sedimentoloogia ekspert KMH uuringutesse, et konkreetsetel aladel teostada põhjalähedase kihi hüdrodünaamilised mõõtmised, mille alusel on võimalik hinnata põhjasetete liikumise suunda
2. KMH programmis nimetatud põhjasetete
omaduste ja hüdrodünaamika uuringud ongi ette nähtud selleks, et hinnata reostuse (kalade
väljaheited jmt) laialikandumise ulatust. Ptk-st 6.1 eemaldati eksitav lause „Mõju võib ilmneda sumba
ankru põhja paigaldamisel.“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
72 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
ja dünaamikat, reostuse segunemist põhjasetetega ning valideerida ja kalibreerida põhjalähedase kihi hüdrodünaamika ja settetranspordi mudelarvutusi.
Kokkuvõttes - merepõhja iseloom, setete koostis ja põhjalähedane hüdrodünaamika on väga olulised hindamaks kalafarmi tegevuse käigus tekkiva reostuse (nii tahke kui ka veesambas lahustunud kujul) levikut ja selle mõju ümbritsevale merepõhjale ning rannikule. See mõju on palju laiem ja olulisem kui Programmis mainitud sumpade ankurdamisega kaasnev mõju.
3. Kommentaar Punkt 7.1 “Eeldatavad mõjuallikad” osas
Nagu eelnevas kommentaaris mainitud, ulatub kalafarmi võimalik oluline keskkonnamõju kaugemale selle asukohast. Seepärast palun lisada Punkti 7.1 “Kasutusaegsed mõjuallikad” lisaks võimalikule mõjule mereseisundile ja mereelustikule ka võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele.
3. KMH programmi täiendati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.1 lisati: “võimalik mõju rannikule ja rannikukooslustele ning rannikuga seotud inimtegevusele”.
4. Kommentaar Punkt 7.2 “Mõjuala suurus” osas
Kalafarmi tegevuse käigus tekkiva tahke orgaanilise reostuse (kalade väljaheited ja kasutamata sööt), mis settib põhja, seguneb seal meresetetega ning kantakse sealt edasi lainete ja lainetekkeliste hoovuste poolt mõju on kumulatiivne ning võib ulatuda palju kaugemale kui 3-4 km. Seda mõjuala suurust saab hinnata vaid põhjasetete dünaamikat piisavalt tundes. Uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik.
4. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. Ptk-i 7.2 täpsustati vastavalt. KMH programmiga kavandatud uuringud on piisavad, et hinnata võimaliku reostuse levikut.
5. Kommentaar Punkt 7.3.4 “Inimese tervis, heaolu ja vara” osas
Hiiumaa on tuntud loodusväärtuste ja puhkepotentsiaali poolest. Planeeritavad kalakasvatused PV1 ja PV2 alal asuvad nii looduskaitse kui ka rekreatsioonialade vahetus läheduses. Ainuüksi tahke orgaanilise reostuse, mida tekib sadu tonne PV1 alal ja üle tuhande tonni PV2 alal levik puhkealale või suplusranda kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja heaolule.
Näiteks kalafarmi tahke reostuse kandumine lähedal asuvale rannikule võivad kahjustada olulisel määral nii ranniku ja madalmere ökosüsteemi kui ka sellega seotud inimtegevust (rekreatsioon, supelrannad, jahisadamad), millel oleks katastroofilised tagajärjed nii keskkonnale kui kohalikule inimtegevusele.
5. Mõju ulatus selgub uuringute ja mõju hindamise tulemusena ja seda käsitletakse KMH aruandes. KMH programmi täpsustati vastavalt märkusele ning ptk-i 7.3.4 lisati: „KMH aruande koostamisel tuleb
selgitada, kas kavandatava tegevuse tulemusena, sh
koosmõjus teiste piirkonna tegevustega, võib avalduda mõju Hiiumaa rannaaladele
(rekreatsioonialad, supelrannad, jahisadamad) ja seonduvale inimtegevusele.“.
6. Kommentaar Punkt 7.3.5 “Kliimamuutused” osas
Kliimamuutuste kontekstis tuleb hinnata ka suviste kuumalainete mõju kalade elutingimustele ja hinnata potentsiaalset suremust ning selle mõju farmis tekkivale orgaanilisele reostusele.
Juba tänapäeval võib merevee temperatuur põhjakihis tunduvalt ületada kalakasvatuseks optimaalset 10-18 kraadi. Näiteks on 2020. a mõõtmiste alusel (avaldamata andmed) PV1 alal vee temperatuur põhjakihis 21.08-
02.09 püsivalt kõrgem kui 18 kraadi (19-21 kraadi). 18-st kraadist kõrgem temperatuur esineb põhjakihis tõenäoliselt pikema perioodi jooksul kuid pikemaajalised mõõtmised puuduvad. Veesamba ülemistes kihtides on vee temperatuur veelgi kõrgem. Augustis mõõdetud kõrgem veepinna temperatuur kõikus 25-27 kraadini. Seoses kliima soojenemisega ja suviste kuumaperioodide sagenemise ja pikenemisega on tõenäoline ka vee temperatuuride tõus üle 18 kraadi kogu veesambas pikemate perioodide jooksul. Seepärast tuleks KMH programmi tuleks lisada vee põhjakihi temperatuuride mõõtmised, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale.
6. KMH programmi ptk-i 6.1 veekvaliteedi uuringu sisu täpsustati vastavalt märkusele ning lisati: „selgitada merevee temperatuur veesambas erinevatel aastaaegadel, et hinnata selle mõju kalade elutingimustele ja seeläbi ohtu keskkonnale“.
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
73 / 76
Jrk nr
Seisukoht KMH programmi kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta või mitte arvestamise põhjendus/vastus märkusele, küsimusele või ettepanekule
Samuti näha ette meetmed, kui temperatuurist või ka muust negatiivsest faktorist olenevalt toimub kalade äkksuremine, kuidas siis tagatakse reostuse likvideerimine ja hukkunud kalade utiliseerimine ning ümbritseva keskkonna puhastamine.
KMH programme lk. 53: Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästev sinise majanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Siin paluks arendajal kirjalikult lahti seletada kuidas ta kavatseb puhast merd luua tegevusega, mis niigi saastunud merre veel toitaineid ja orgaanilist reostust lisab.
Ptk-i 7.3.1 täiendati järgmiselt: „KMH aruandes hinnatakse võimalikku mõju seoses surnud kalade tekke ja käitlemisega (sh antakse tingimused surnud kalade käitlemiseks)“.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju,
sh milline on merre lisanduva toitaine koormus ning reostuse võimalik levik, selgub vastavate uuringute ja KMH tulemusena. Olulise negatiivse mõju tuvastamisel kavandatakse KMH aruandes vastavad leevendusmeetmed.
7. Lõpetuseks. KMH programmi eesmärk on keskkonnakahjude väljatoomine, nende hindamine ja tekkida võivate kahjude ärahoidmine, mitte Arendajale soodsa äritegevuse võimaldamine. Kui keskkonnakahju aga tekib, siis KMH programmi koostaja ülesanne on ära näidata, kuidas see kahju minimeerida ja ära hoida.
Seda ootavad ka Tareste küla teiste kinnistute omanikud.
7. Võimalikke mõjusid ja olulise negatiivse mõju leevendusvõimalusi käsitletakse põhjalikult KMH aruandes, mitte KMH programmis. KMH programm on mõju hindamise lähteülesanne, mille koostamise eesmärk on kaardistada kavandatava tegevusega seonduvad eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ning täpsustada läbiviidavate uuringute vajadus.
8. Algatatud on ettepanekuna Hiiumaa rahvuspargi moodustamine. Moodustatav rahvuspark ja selle alad puudutavad otseselt Tareste-Kärdla-Hiiessaare rannaala. Looduskaitseseadus (LKS) seab sellest tulenevalt ka antud KMH programmile uued lisanõuded ja seepärast kindlasti ei tohiks täna hoonestusloa väljastamisega kiirustada.
8. KMH aruande koostamisel arvestatakse nii olemasolevaid, kui kavandatavaid mõjualasse jäävaid kaitsealasid. Mõjuala täpne ulatus selgub KMH programmis nimetatud uuringute ja mõju hindamise tulemusena. Kui aruande koostamisel selgub, et viidatud planeeritavale Hiiumaa rahvuspargile87 võib oluline negatiivne mõju avalduda, siis seda käsitletakse KMH aruandes.
Viidatud allikad:
Noormets, R., Orviku, K., Tõnisson, H., Kiira, M., Väling, P., Kirsch, K., Suuroja, S ja Prigoda, I., 2019. Tareste Lahe põhjasetete koostis ja dünaamika Lehtma sadama süvendamise mõju rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused.
Reid, G.K., Liutkus, M., Robinson, S.M.C., Chopin, T.R., Blair, T., Lander, T., Mullen, J., Page, F., and Moccia, R.D., 2009. A review of the biophysical properties of salmonid faeces: implications for aquaculture waste dispersal models and integrated multi-trophic aquaculture. Aquaculture Research 40, 257-273.
Võetud teadmiseks.
87 https://hiiurahvuspark.ee/ (külastus 12.10.2022)
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
9. KMH lähtematerjalid
• Asjakohased õigusaktid
• Baltic Sea Action Plan 2021 update. Baltic Marine Environment Protection Commission.
HELCOM Baltic Sea Action Plan 2021
• Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2019
• Eesti mereala planeeringu seletuskiri. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko, 2021
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-
planeering
• Eesti mereala planeering. Mõjude hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2021
• Eesti mereala portaal http://mereala.hendrikson.ee/
• Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja
kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2016
• EMODnet – The European Marine Observation and Data Network. Meregeoloogilise
andmevõrgustiku ja teemakaartide koostamine http://www.emodnet-geology.eu/
• Hiiu maakonna merealade planeering. Köide 1 – tekstid ja joonised. Artes Terrae OÜ. Tartu,
2016 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-
maakonnaplaneering/
• Hiiu maakonna merealade planeeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli
Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015
https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/KSH-aruanne-2.pdf
• Hiiumaa valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/407112018031
• Hiiumaa valla kodulehel https://vald.hiiumaa.ee/vesiviljelus
• Hiiumaa rahvuspargi loomise ettepanekust https://hiiurahvuspark.ee/
• Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019
• Jääkaart https://jaakaart.envir.ee/
• Jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016
• Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
• Keskkonnaagentuur
• Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO9101787&mount=view
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-
juhendmaterjalid
• Keskkonnaministeeriumi koduleht https://envir.ee/ringmajandus/moju-hindamine-
keskkonnale
• Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-
alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku
osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja
neid leevendavate meetmetest
• Lindude peatumisalade analüüs. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2019
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027. Keskkonnaministeerium. Eelnõu
versioon 01.04.2021. https://envir.ee/media/2189/download
Eesti Sinitaristu OÜ avamere kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine
KMH programm
• Maa-ameti geoportaal
• Maa-ameti kaardirakendused
• Merestrateegia https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne
• MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade
uuendamine
• Pinnaveekogumite seisundiinfo 2020 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-
seisundiinfo
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Maaeluministeerium
• Rahandusministeeriumi koduleht https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
• Riigi Ilmateenistus
• Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm, 2019. Lisa 1 Eesti rannikumere
ökoloogilise seisundi seire näitajad ja seiresagedused
• UNESCO https://unesco.ee/teadus/programm-inimene-ja-biosfaar-mab/laane-eesti-saarte-
biosfaari-programmiala
• Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse KMH
programm. Lemma OÜ (01.09.2020)
75 / 75
Nimekirja alusel Teie: 20.10.2020
Meie: 26.08.2024 nr 16-7/20-15093-130
Keskkonnamõju hindamise aruande eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 nõuetele vastavaks Eesti Sinitaristu OÜ (registrinumber 16059875) avamere kalakasvanduse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis oli Veronika Verš (KMH litsents KMH0160; Skepast & Puhkim OÜ) ja eksperdirühma koosseis on nimetatud KMH programmi peatükis 1.1. Programmi peatükis 1.2 on selgitatud, et KMH aruannet koostava eksperdirühma kooseis ei olnud KMH programmi etapis teada, kuna Eesti Sinitaristu OÜ ja Skepast & Puhkim OÜ vahel sõlmiti koostööleping vaid KMH programmi koostamiseks. Seega oli tegemist nö kahe-etapilise KMH-ga.
TTJA tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks tingimusel, et otsus muutub kehtivaks pärast seda kui Eesti Sinitaristu OÜ on esitanud TTJA-le KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA kinnitab nende pädevuse piisavaks.
Eesti Sinitaristu OÜ esitas KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed 17.07.2024[1], täpsustused eksperdirühma koosseisu kuuluvate isikute pädevuse kohta 24.07.2024[2] ja vastavalt KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusele eksperdirühma liikmete loeteluga täiendatud KMH programmi 23.08.2024[3].
Käesolevaga edastame arvamuse avaldamiseks 19.12.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi, mida on täiendatud KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete loeteluga. Pöörame tähelepanu asjaolule, et arvamuse palume esitada vaid KMH aruannet koostava eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta (programmi ptk 1.2).
Arvamuse palume esitada hiljemalt 09.09.2024.
[1] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-118 all
[2] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-122 all
[3] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-129 all
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
Lisad: 1. Sinitaristu-HLT-KMH-programm_vastavaks- tunnistamisele_lisatud_ekspertidega_230820204.pdf 2. Adressaatide nimekiri
Nimekirja alusel Teie: 20.10.2020
Meie: 26.08.2024 nr 16-7/20-15093-130
Keskkonnamõju hindamise aruande eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta arvamuse küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 nõuetele vastavaks Eesti Sinitaristu OÜ (registrinumber 16059875) avamere kalakasvanduse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
KMH juhtekspert KMH programmi koostamise etapis oli Veronika Verš (KMH litsents KMH0160; Skepast & Puhkim OÜ) ja eksperdirühma koosseis on nimetatud KMH programmi peatükis 1.1. Programmi peatükis 1.2 on selgitatud, et KMH aruannet koostava eksperdirühma kooseis ei olnud KMH programmi etapis teada, kuna Eesti Sinitaristu OÜ ja Skepast & Puhkim OÜ vahel sõlmiti koostööleping vaid KMH programmi koostamiseks. Seega oli tegemist nö kahe-etapilise KMH-ga.
TTJA tunnistas KMH programmi nõuetele vastavaks tingimusel, et otsus muutub kehtivaks pärast seda kui Eesti Sinitaristu OÜ on esitanud TTJA-le KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed ning TTJA kinnitab nende pädevuse piisavaks.
Eesti Sinitaristu OÜ esitas KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete nimed 17.07.2024[1], täpsustused eksperdirühma koosseisu kuuluvate isikute pädevuse kohta 24.07.2024[2] ja vastavalt KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusele eksperdirühma liikmete loeteluga täiendatud KMH programmi 23.08.2024[3].
Käesolevaga edastame arvamuse avaldamiseks 19.12.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi, mida on täiendatud KMH aruannet läbi viiva eksperdirühma liikmete loeteluga. Pöörame tähelepanu asjaolule, et arvamuse palume esitada vaid KMH aruannet koostava eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta (programmi ptk 1.2).
Arvamuse palume esitada hiljemalt 09.09.2024.
[1] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-118 all
[2] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-122 all
[3] registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis nr 16-7/20-15093-129 all
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
Lisad: 1. Sinitaristu-HLT-KMH-programm_vastavaks- tunnistamisele_lisatud_ekspertidega_230820204.pdf 2. Adressaatide nimekiri
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kooskõlastus | 27.08.2024 | 2 | 7.2-4/24/14662-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |