Kiri

Hankelepingu projekt
TÖÖVÕTULEPING nr ___


Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor ___________/
ja
______ (edaspidi töövõtja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Tööandja brändingu strateegia“ (edaspidi ka hange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1 _____;
1.3.2 jne

2. Lepingu ese
2.1. Lepingu esemeks on Sotsiaalkindlustusameti brändingu strateegia loomine (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohase töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale _____ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.3. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena.
3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.

4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamise tähtaeg on _____. Töö täpsem kirjeldus ja etapid on esitatud tehnilises kirjelduses.
4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.
4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed.
4.5. Tellija on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.




5. Üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks arve esitamisele. Pooled fikseerivad töö üleandmise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5.2. Töövõtja kohustub tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid.
5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

6. Autoriõigused
6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
6.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.
6.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates.
7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
7.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
7.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
7.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
7.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
7.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.
8.2. Poolte volitatud esindajad on:
8.2.1. Tellija volitatud esindaja on ______. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.2.2. Töövõtja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______.

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.


Tellija Töövõtja


Nimi___ Nimi___

PAKKUMUSKUTSE
Alla lihthanke riigihanke piirmäära hange (väikeost)



1. Üldandmed
1.1
Hankija
Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
[email protected]
1.2
Hanke nimetus ja maksumus
Tööandja brändingu strateegia
1.3
E-posti aadress teabe saamiseks
[email protected]
1.4
Pakkumuste esitamise tähtaeg
Hiljemalt 10.07.2023 kell 16.00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5
E-posti aadress pakkumuste esitamiseks
[email protected]
1.6
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakku­muste esitamise tähtajast arvates)
30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).
1.7
Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg
Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.
1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud tähtajaks.
2. Pakkumuste vastavuse kontroll, hindamine ja pakkujate teavitamine – 17.07.2023.
3. Hankelepingu sõlmimine – 01.08.2023.
4. Hankelepingu täitmine - 31.10.2023.
1.8
Pakkumuskutse lisad
Lisa 1 – tehniline kirjeldus
1.9
Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus
1. Pakkuja lühitutvustus vabas vormis (ulatuses, milles pakkuja peab seda vajalikuks).
2. Pakkumuse maksumus (fikseeritud lõpliku kogu-maksumusena) ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga.
3. Pakkuja varasema kogemus info (vähemalt kolme teostatud töö lepingu aeg, lepingu ese, lepingu teine osapool ja selle töötajate arv, lepingu maksumus).
4. Kirjeldus, kuidas töid teostatakse (intervjuud, ajaline perspektiiv, tööde teostamise aeg).
5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.8).
1.10
Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

- pakkujal peab olema eelnev samalaadne kogemus, st pakkuja peab olema viimase 3 aasta jookslu koostanud vähemalt kolme asutuse/ettevõtte brändingu või brändingu strateegia, kusjuures peab kõigi kolme asutuse/ettevõtte töötajate arv olema vähemalt 100.

1.11
Hindamiskriteeriumid
Madalaim hind



2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.4. märgitud tähtajaks punktis 1.5. märgitud e-posti aadressile.
2.5. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus. Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st pakkumus ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Pakkuja soovil võib pakkuja pakkumuse allkirjastada omakäeliselt või digitaalselt. Kui pakkumuse on esitanud või allkirjastanud isik, kes ei ole pakkuja seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2).
2.6. Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed, mille loetelu on esitatud punktis 1.9.
2.7. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.6. märgitud tähtaja jooksul.
2.8. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 111 lõikega 5. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitelda.

3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha otsuse pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see­juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus­kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või lükkab kõik pakkumused tagasi, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankija eelarvelised võimalused.
3.4. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki (koos käibemaksuga) on madalaim. Kui esitatakse vaid üks nõuetele vastav pakkumus, siis hindamist läbi ei viida.
3.5. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

Tehniline kirjeldus
Väikeost:


1. Taustainfo

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) töötab igapäevaselt selle nimel, et kindlustada Eesti inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu. 
• Meie kaudu saavad inimesed pensione, toetusi ja hüvitisi.
• Määrame ja maksame elatisabi.
• Tuvastame puude raskusastet ja puudest tulenevaid lisakulusid.
• Tagame ning rahastame rehabilitatsiooniteenuseid ja erihoolekandeteenuseid.
• Osutame ohvriabi- ja lepitusteenust.
• Koordineerime üleriigilist lastekaitsetööd.
• Järelevalve (täpsustada).
• Kriisireguleerimine ja toimepidevus
• Pakume väljaõpet ning täienduskoolitust meie ameti sisuvaldkondades.

SKA struktuuris on 11 erinevat osakonda ning administratsiooni tiim. Meil on teenistuses ligi 800 inimest. Valdav enamik meie inimesi on naissoost (93%). Keskmine vanus meie organisatsioonis on 45 aastat, keskmine staaž SKAs 7 aastat, sealjuures samal ametikohal ligi 3 aastat. Meie teenistujatest kõige enam inimesi töötab Harjumaal, katame oma töötajatega kogu Eestimaa.
SKA kontorid asuvad 18 Eesti linnas: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kohtla-Järvel., Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Türil, Valgas, Viljandis ja Võrus.
SKA tegevusi rahastatakse valdavalt sotsiaalministeeriumi eelarvest, aga ka näiteks ESFist ning mujaltki.
Turu-uuringute läbiviidava regulaarse institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt on SKA 27 riigiasutuse seas usaldusväärsuselt 5. kohal. SKA-d peab usaldusväärseks 79% vastanutest. Usaldajaid on keskmisest enam üle 65-aastaste; kõrgharidusega, pensionäride, väikelinnade elanike ja eestlaste seas. Mitteusaldajaid on keskmisest enam keskealiste ja madalama haridustasemega inimeste seas.

SKA kodulehte külastati 2022. aastal enam kui 2,6 miljonit korda (sh unikaalseid külastajaid oli enam kui 1,3 miljonit). Ameti Facebooki jälgib ca 10 000 inimest ning Instagrami jälgib enam kui 1100 inimest. Mõlema kanali jälgijatest on naised (FB 90% ja IG 83%) vanuses 25-54. LinkedInis on ca 440 jälgijat (45% neist Tallinnas, 5% Tartus).


2. Teenuse eesmärk

Tööandja brändingu strateegia eesmärgiks on mõtestada ja selgelt sõnastada, kes on SKA tööandjana, milline on meie maine ning luua tegevuskava, kuidas enda positsiooni tööandjana parandada – seda nii olemasolevate töötajate jaoks kui ka tulevaste kolleegide vaates.

Tööandja brändingu eesmärgiks on täpsemalt aru saada, millised on SKA inimeste ootused oma tööandjale, milline on meie positsioon tööturul, kuidas parandada inimeste rahulolu asutusega ning milline peaks olema nö SKA lugu, mis on siiras, kõnetav ja muudab meid tööandjana atraktiivseks ja eriliseks. Tahame olla üks terviklik iga eestimaalaseni jõudev SKA, asutus, kelle tegevusvaldkonda tuntakse Eestis laiemalt just professionaalsuse ja hea klienditeeninduse kvaliteedi poolest.


3. Teenuse sihtgrupp

Peamine sihtrühm on SKA praegused, endised ja tulevased töötajad. Praeguseid häid töötajaid soovime hoida asutusega seotuna, et nad tunnevad end osana SKAst, tunnevad uhkust siin töötamise üle, tahavad siin areneda ja soovivad pikaajaliselt pühendunult töösuhet jätkata. Tulevaste nö endiste töötajate puhul soovime, et lahkumine toimub neutraalse või positiivse emotsiooniga ja et nad ka lahkudes räägivad SKA-st head ning soovitavad, tuttavatele SKA-s töötamist. Tulevaste kolleegide puhul on oluline see, et inimesed tunnevad meie organisatsiooni tegevusvaldkondasid, tahavad SKA-s töötada, et konkurssidel on enam tugevaid kandidaate ning et meil on lihtsam vakantse täita. Samuti, et oskame uutel töötajatel sisseelamist võimalikult sujuvaks ja meeldivaks teha.
Kaudselt on teenuse sihtrühmaks iga Eesti inimene, kes aitab SKA mainet kujundada omades isiklikku puutumust meie teenuste või töötajatega. Sellest tulenevalt võivad kõik Eesti inimesed olla SKA mainesaadikud – seda kas positiivses või negatiivses võtmes.
Samuti on eraldi sihtrühmaks SKA juhtrühm, kellest organisatsioonisisene mainekujundus algab.


4. Teenuse kirjeldus ja teenuse maht

Tööandja brändingu strateegia loomine peaks hõlmama vähemalt järgmiseid tegevusi (palun täpsustada oma tegevuskava edastatud pakkumuses).
1) Hetkeolukorra kaardistamine, sh konkurentide analüüs tööturul, asutuse kuvand nii majas sees kui ka väljaspool jmt;
2) Töötoad/fookusgrupid/arutelud/küsitlused SKA juhtrühma/juhtide/töötajatega;
3) Tööandja väärtuspakkumise uuendamine;
4) SKA kui tööandja lugu, mida edaspidi rääkida ja millele tulevikus toetavaid visuaale ning tööandja brändingu kampaaniaid luua;
5) Värbamissõnumite/slogani väljatöötamine;
6) Lõpliku raporti esitamine, kus lisaks eeltoodule on sees ka ettepanekuid, mida ja kuidas tulevikus parendada.

Hankija tellib üksnes brändingu strateegia.


5. Nõuded teenuse ajale, teenuse osutajatele jt tingimustele

Tööandja brändingu strateegia peab valmima hiljemalt 31. oktoober 2023. Seejärel tutvustatakse seda juhtrühmas ning saades sealt tagasiside, võib seda veel vajadusel detsembri jooksul muuta. Lõplik kinnitatud versioon peab olema valminud hiljemalt 21. novembriks 2023.

Strateegia valmimise perioodil peab hankija vähemalt 1x olema strateegia vaheetappi juhtrühmale tutvustanud.

Teenuse osutaja peab olema koostanud 1-3 tööandja brändingu strateegiat mõnele riigiasutusele või ettevõttele ja teenuse osutaja meeskonna liikmed peavad olema osalenud avaliku või erasektori tööandja brändingu strateegia koostamises.


6. Tegevuste ajakava, aruandlus

Pakkumuste esitamine 10.07.2023. Pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavuse kontroll ja pakkumuste hindamine 17.07.2023.

Hankelepingu sõlmimine 01.08.2023.

Tööandja brändingu strateegia peab valmima hiljemalt 31.10.2023, misjärel peale juhtrühmale tutvustust on lõplik strateegia esitatud hiljemalt 20.11.2023.

Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti vormistamine hiljemalt 01.12.2023.