Nõuded veetorustikuprojekti koostamiseks riigitee nr 2 km 187,96-188,06 teemaal ja kaitsevööndis

E-kiri.eml

Tere

Edastan.

Parimate soovidega

Elliko Kõiv
Tehnovõrkude koordinaator
Planeerimise osakond
Tehnovõrkude üksus
Tel: 57 848 581
E-post: [email protected]
www.transpordiamet.ee
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet

-----Original Message-----
From: Ahti Särg
Sent: Monday, August 26, 2024 12:46 PM
To: Anni Luht ; Elliko Kõiv

Subject: Nõuded veetorustikuprojekti koostamiseks riigitee nr 2 km
187,96-188,06 teemaal ja kaitsevööndis

Tere

Saadan lubatud AS-i Tartu Veevärk hinnaküsimise projekteerimiseks jm
tingimused.

--
Lugupidamisega

Ahti Särg
Oü Lihtsad Linnamehed
Uus 32-3, Tartu, 50603
Tel. +3725171980
Fax. 1481910414
www.linnamehed.ee

Roosi_tn_Nõlva_tee_vee_kan_projekti_hinnaküsimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PEETER PINDMA PNOEE-36909162749 2024-01-19 12:18:55

20200130_Ver-3_Kaevude_asfalteerimise_kord_Tartus.docx

Betoon- ja plastkaevude korrastamine asfalt ülekatete rajamisel ja remondil
Versioon 3 - 30.01.2020
1. Eessõna
Tehnovõrgud Tartus paiknevad suures osas transpordimaal, sõidutee katendi all. See on tinginud olukorra, kus sõiduteel asetsevad ka nende tehnovõrkude mitmesugused vaatlus-, kontroll- ja hoolduskaevud. Sõiduteel asetsevate kaevukonstruktsioonide vaatlus aga näitab, et kaevude enda ja eelkõige kaevupäiste konstruktsioon ei vasta soovitud ekspluatatsiooni tingimustele. Kaevupäiste äravajumised ning nende ümbruse purunemine sõiduteel halvendab oluliselt Tartu tänavate ja teede sõidetavust, raskendab hooldust ning vähendab kogu teekatendi vastupidavust ja eluiga. Tartus on varasemalt kasutatud jäikasid kaevukonstruktsioone, milledel on ka jäik kaevupäis. Käesoleval ajal on massiliselt hakatud kasutama plastmaterjalist kaevukonstruktsioone nn „ujuva“ kaevupäisega. Jäikade kaevupäiste kõrguslik regulatsioon toimub tõsterõngaste ning rõngaste vahelise erisegu abil. Betoonkaevud (ka raudbetoonist) on esindatud "vanades" kanalisatsiooni- ja veevõrkudes, samuti kasutatakse sellist konstruktsiooni maa-aluste elektrikaablite ja sidekaablite tehnovõrkude ehitamisel ning küttetorustike soojakambrite rajamisel. Betoonelementidest kaevud rajatakse samuti keerulistes pinnasetingimustes või kui tehnovõrgu eripära seda nõuab (elektrivõrk, sidevõrk, küttevõrk).
Liiklussageduse ja koormussageduse kasv on Tartus välja toonud probleemid sõiduteel asetsevate tehnovõrkude kaevukonstruktsioonidega. Kaevu- ja kaevupäiste konstruktsioonidega ekspluatatsioonis ilmnevad defektid (sh projekteerimis- ja ehitusvead) mõjutavad otseselt teede ja tänavate katendite ekspluatatsioonilisi omadusi ning teekatendi eluiga.
Põhiliseks probleemiks on teekatte ära vajumine ja purunemine kaevupäiste ümber, kaevukaante kolksumine sõiduki ratta all ja kaane enda äravajumine. Kaevupäise ja selle ümbruse remontimisel tekib asfalteerimisel omakorda üleminekuvuuk vana asfaltkattega. Vuugi ebatiheduse ning kaevu ümbruse tagasitäite ebapiisava tihendamise tõttu toimub jällegi uus vajumine ja rikutakse oluliselt teekatendi ekspluatatsioonilisi tingimusi.
2. Kaevupäiste lagunemise põhjused; jäigad ja ujuvad kaevupäised
Täna kasutatavate kaanekorpuste krae laius varieerub 2-6 cm. Väikese toetuspinna tõttu on väiksemate läbimõõtudega kaanekonstruktsioonide "ujuvus" tõsise kahtluse all. Teleskooptorude ringjäikus on SN1, mis on ilmselt ebapiisav. Malmist kaanekorpus kinnitub plastist teleskooptoru külge kuumtsingitud 4 (3) poldiga D~ 8-10 mm. Kaevukaane ja selle korpuse materjaliks kasutatakse tempermalmi GG25 (või GG20). Kaevukaane ja korpuse vahel on teinekord paigaldatud elastomeerne tihend (NBR kumm).
Suured tolerantsid kaane ja kaevukaanekorpuse vahel põhjustavad ülesõidul kolksumist ning võimaldavad kaevukaane „väljaimemist“ suurte veokite kiire ülesõidu korral. Kaevu enda konstruktsioonitelg on vertikaalne, aga kaevukaanele tuleb anda nii pikikalle kui ka põikkalle. Selletõttu tuleb kaevukaane täpseks paigaldamiseks lubada teleskooptoru vastavat kallutamist. Ebaõiged töövõtted viivad aga malmkrae purunemisele ja teleskooptoru deformeerumiseni. "Ujuva" kaevupäisega kaevukonstruktsiooni kontseptsioon põhineb eeldusel, et teekatte kulumine ning võimalikud vajumised (deformatsioonid) kompenseeritakse kaevu teleskooptoru liikumisega. Samuti on selline lahendus suhteliselt tehnoloogiline asfaltbetoonkihtide paigalduse seisukohast. Plastkaevudena kasutatakse 2 tüüpi kaeve: PE (polüetüleen) keeviskaevud ja PP (polüpropüleen) moodulkaevud. Peamised kaevupäiste läbimõõtude klassid on D315, D500 ja D630 mm, kasutatakse ka D800 ja D1125 mm läbimõõduga kaevupäiseid.
Jäigad kaevukonstruktsioonid ja kaevupäised on teede- ja tänavate laoturiga asfalteerimisel küllaltki suureks tehniliseks takistuseks. Asfalteerimisel kihtide kaupa tõstetakse ka kaevukaane konstruktsiooni järk-järgult tõsterõngaste abil ja kaupa. Suure koormussagedusega teede ja tänavate sõiduteele tuleks eelistatult rajada jäigad kaevukonstruktsioonid. Samuti tuleb hakata kasutama soontega (valtsiga) kaevurõngaid koos tihenditega ning nn lühikese teleskooptoruga kaevupäist. Sellise kaevupäise puhul kasutatakse lühikese (hk=200 mm) teleskooposaga kaanekorpust, mis paigaldatakse betoonist kaevukaane või tõsterõngaste sisse. Kaanekorpuse krae aga toetub sõidutee asfaltbetoon pinnale. Sellega kompenseeritakse teepinna vajumised ja deformatsioonid
3. Koormusjaotusplaat
Koormusjaotusplaat on üks võimalustest teekatendi vajumiste vältimiseks. Kaevu konstruktsiooni killustikalusesse rajatakse ümber teleskooptoru betoonist (soovitavalt) või asfaltbetoonist plaat, vaata joonis 3.1:

Joonis 3.1. Kaevukonstruktsioon koormusjaotusplaadiga.

Joonis 3.2. Koormusjaotusplaat.
Koormusjaotusplaadi alla paigaldatakse tihendatud killustikukihile tasanduskiht. Tasanduskihi võib rajada paesõelmetest, peenikesest killustikust (näiteks paekivikillustik fr 0/8, 2/8) või tsemendi baasil valmistatud kuivsegust.
Betooni mark – kiudbetoon C30/37 XC2 XF3 KK3. Teraskiud Hendix prime 75/52 40kg/m3(või analoog). Normtõmbetugevus fstk >3,0 MPa.
Koormusjaotusplaadi võib valmistada kohapeal või kasutada eelvalmistatud betoonplaati. Plaadi paksus t >100mm eelvalmistatuna ja t >120mm kohapeal valmistatuna. Plaadi välisläbimõõt D1=D2+600(800)mm.
Koormusjaotusplaadi keskel on avaus diameetriga D2=Dte+60(40)mm, Dte – teleskooptoru välisläbimõõt millimeetrites. Ümber teleskooptoru jäetakse vahemik ca 20-30 mm, millesse asetatakse torujas ekstrueeritud polüetüleenist tihend (takistamaks asfaltbetooni sattumist teleskooptoru ümber), mis vastab standarditele DIN 18540 ja ASTM D5249 tüüp 3 ja ASTM C1330 tüüp C (või analoog).

Joonis 3.3. Torujas tihend (näide)

Asfalteerimise käigus töödeldakse betoonist plaadi pealispinda bituumenemulsiooniga, et tagada paremat naket asfaltbetooniga.
Koormusjaotusplaadid tuleks paigaldada tänavatele, kus vastavalt joonise 3.4. ületab liiklussagedus 800 (kaasa arvatud) auto tunnis.
Joonis 3.4. Tartu 2017 liiklussagedus.

Taristute kaevude eelistatavad kohad, joonis 3.5

Joonis 3.5 . Tehnovõrkude kaevukaante võimalik asetus sõiduteel

4. Tööd kaevude teede ülekatete rajamisele või remonditöödel
Nagu eelnevalt mainitud, siis kaevu- ja kaevupäiste konstruktsioonidega ekspluatatsioonis ilmnevad defektid (sh projekteerimis- ja ehitusvead) mõjutavad otseselt teede ja tänavate katendite ekspluatatsioonilisi omadusi ning teekatendi eluiga. Kaevukonstruktsiooni asfaltkatte rajamise või taastamise enamlevinud viga on:
• asfaltbetoonsegu ei jõua kaanekorpuste krae, ehk kaevu kandva osa alla
Kui jõuabki siis enamikel juhtudel jääb krae alune asfaltbetooni segu tihendamata.
Kokkuvõttes kaanekorpuste krael ei ole tuge ja kaevukaanele langev koormust hoiab ainult kaevuraami ja teleskooptorule vertikaalse osa hõõrdejõud pinnases.

4.1. Tööd plastkaevudega – ujuvluugid
Kaevu kaanekorpuste krae aluste täitmine ja tihendamine peab toimuma samaaegselt sõidu- või kõnnitee ülekatte rajamisega. Tööd kaevudega on jaotatud samadel alustel kui ülekatete rajamine:
a. Olemasoleva asfaltbetoonkihi eemaldamine;
Tööd kaevuga:
Kaanekorpuste ja teleskooptorude ümbruses eemaldatakse kõvakate samas tasapinnal ümbritseva alaga, joonis 4.1.1. Soovitavalt juba selles faasis saada liikuma kaevuraami teleskooptoru, et hiljem oleks võimalik kaevuraami koos teleskooptoruga tõsta.

Joonis 4.1.1

b. Aluspinna ettevalmistamine ülekatteks;
c. Asfaltbetoonsegu laotamine;
Tööd kaevuga:
Kaevult eemaldatakse värske, tihendamata asfaltbetoonikiht, seejärel tõstetakse teleskooptoru üles joonis 4.1.2, asfaldi tasapinnast kõrgemale ~20 cm (teleskooptoru tõstmisel tuleb jälgida et tõstmisel ei tõmmataks teleskooptoru tõusutoru seest välja. Vajadusel tule pikendada teleskooptoru). Tõstmiseks kasutatakse selleks otstarbeks ettenähtud tõsteseadeldist. Vajadusel määritakse teleskooptoru asfaltbetooniga nakkumist vältiva mastiksiga. Eemaldatud segu saab kasutada kaevuraami krae aluse täitmiseks, vajadusel tuleb lisada asfaltbetoonsegu. Segu tuleb lükata kaevukrae alla.

Joonis 4.1.2

d. Asfaltbetoonsegu tihendamine;
Tööd kaevuga:
Kaevu krae alla paigaldatakse värske asfaltbetoon ning tehakse eeltihendamine, lõplik tihendamine tehakse rulliga joonis 4.1.3.

Joonis 4.1.3

Kaevu tõstmisel peab arvestama ajalist faktorit, et asfalt kaevu ümber ei jõuaks maha jahtuda. Mahajahtunud asfaldi ei ole võimalik tihendada vajaliku tihendustegurini ja see ei tekita piisavat hermeetilist sidet kaevukrae ja asfaldi vahel. Selle tulemusena võib katte peal olev sadevesi (soolvesi) tungida katte all olevatesse kihtidesse, tekitada erosiooni ja põhjustada hilisemat teekonstruktsiooni nõrgenemist kaevu ümber ning kaevupäise vajumist. Teleskooptoru lastakse koos kaevukrae ja luugiga tagasi kaevukonstruktsiooni. Kaevukrae toetub asfaltbetoonkihi pinnale ja rullitakse ülejäänud teekattega, joonised 4.1.4.

Joonis 4.1.4

Järgmise asfaltbetoonkihi paigaldamisega kordub sama tehnoloogiline protsess kuni pealmise kihi (asfaltbetooni segu SMA) paigaldamiseni välja.
Iga järgmise asfaltbetoonkihi juures tuleb kaevuluuk eelnevalt töödelda ning tihendamisel järgida asfaltkatte kihi temperatuuri, et saavutada maksimaalne tihedustegur.
Teleskoobi pikkus peab jääma peale lõpliku paigaldamist tõusutoru sisse minimaalse varuga 25 cm.

4.2. Tööd jäikade betoonkaevudega, ujuvaks muutmine
Kaevu kaanekorpuste krae aluste täitmine ja tihendamine peab toimuma saamaaegselt sõidu- või kõnnitee ülekatte rajamisega. Tööd kaevudega on jaotatud samadel alustel kui ülekatete rajamine:
a. Olemasoleva asfaltbetoonkihi eemaldamine;
Tööd kaevuga:
Kaanekorpuste ja raamiteleskoop osa ümbruses eemaldatakse kõvakate samas tasapinnal ümbritseva alaga, joonis 4.2.1. Vajadusel tuleb vahetada või lisada betoonist tõsterõngad.

Joonis 4.2.1
b. Aluspinna ettevalmistamine ülekatteks;
Tõsterõngaste peale paigaldatakse kummi-plasti segust tihend. Tihend töötab kahel viisil (joonis 4.2.2):
1. tihendab kaevukrae teleskoope osa tõsterõngaste vahelist vahet;
2. talub löökkoormusi ehk on kasutatav ka jäikade kaevudel tõsterõngana.

Joonis 4.2.2

AS Tartu Veevärk kasutab EW-Invert (edasimüüja: Leedus UAB "Gairana" IX Forto g. 37, Kaunas, Lithuania,LT-48100 Tel.: (+37 35 38 84) toodetud TVR T süsteemi rõngaid, joonis 4.2.3.

joonis 4.2.3 TVR T süsteem - väljavõte kataloogist

c. Asfaltbetoonsegu laotamine;
Tööd kaevuga:
Kaevult eemaldatakse, värske, tihendamata, asfaltbetoonikiht, seejärel tõstetakse teleskooptoru üles joonis 4.1.2, asfaldi tasapinnast kõrgemale ~10 cm (raami teleskoobi tõstmisel tuleb jälgida et tõstmisel ei tõmmataks teleskooptoru tõusutoru seest välja. Vajadusel tule lisada TYR T süsteemi rõngaid. Tõstmiseks kasutatakse selleks otstarbeks ettenähtud tõsteseadeldist. Vajadusel määritakse teleskooptoru asfaltbetooniga nakkumist vältiva mastiksiga. Eemaldatud segu saab kasutada kaevuraami krae aluse täitmiseks, vajadusel tuleb lisada asfaltbetoonsegu. Segu tuleb lükata kaevukrae alla.

Joonis 4.2.4

d. Asfaltbetoonsegu tihendamine;
Tööd kaevuga:
Kaevu krae alla paigaldatakse värske asfaltbetoon ning tehakse eeltihendamine, lõplik tihendamine tehakse rulliga joonis 4.1.3.

Kaevu tõstmisel peab arvestama ajalist faktorit, et asfalt kaevu ümber ei jõuaks maha jahtuda. Mahajahtunud asfaldi ei ole võimalik tihendada vajaliku tihendustegurini ja see ei tekita piisavat hermeetilist sidet kaevukrae ja asfaldi vahel. Selle tulemusena võib katte peal olev sadevesi (soolvesi) tungida katte all olevatesse kihtidesse, tekitada erosiooni ja põhjustada hilisemat teekonstruktsiooni nõrgenemist kaevu ümber ning kaevupäise vajumist. Kaevu teleskoope osa lastakse koos kaevukrae ja luugiga tagasi kaevukonstruktsiooni. Kaevukrae toetub asfaltbetoonkihi pinnale ja rullitakse ülejäänud teekattega, joonised 4.2.5.

Joonis 4.2.5

Järgmise asfaltbetoonkihi paigaldamisega kordub sama tehnoloogiline protsess kuni pealmise kihi (asfaltbetooni segu SMA) paigaldamiseni välja.
Iga järgmise asfaltbetoonkihi juures tuleb kaevuluuk eelnevalt töödelda ning tihendamisel järgida asfaltkatte kihi temperatuuri, et saavutada maksimaalne tihedustegur.

5. Abiks

5.1. Plastkaevude kaevuraamida (koos teleskooptorudega) tõstmine lihtsa seadmega, joonis 5.1.

Joonis 5.1

5.2. Olukordades kus kaevu raam (koos luugiga) ei fikseeru tõstetuna, enne raami krae aluse täitmise, saab raami lihtsalt fikseerida 1,5m kuni 2,0m pikkuste 50 x 50 või 50 x 100 mm prussidega, vaata joonis 5.2 (Youtube.com - SELFLEVEL Manhole Cover Access Solution - Retrofit Asphalt Installation).

Joonis 5.2.

5.3. Töödel jäikade betoon kaevudega osutub sageli raami krae serva alt tihendamine keeruliseks. Selleks on olemas erinevad rakised, vaata joonised 5.3 kuni 5.5.

Joonis 5.3 Muudetava suurusega asfaltbetoonsegu tihendamiseks rakis (eemaldatud kaevuraam). Lisaks on näha kate, mis väldib asfaltbetoonsegu, pinnas jne sattumist kaevu. Kate eemaldatakse pärast asfalteerimist.

Joonis 5.4 Käsitsi tihendamine rakisega.

Joonis 5.5 Tampriga tihendamine rakisega.

Joonis 5.6 Luugi korpuse paigaldamine

Joonis 5.6 Lõplik tihendamine

6. Kaevude lubatud vajumised

Kaevejälgede taastamine: suurim lubatud ebatasasus 2 meetri pikkuse lati all on tee piki- ja põiksuunas 10 mm

Uus asfaltkatend:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
4. märtsi 2014. a määrus nr 15
„Tee ja teetööde kvaliteedinõuded”
Lisa 2
Kattekiht/seguliik
Suurim lubatud ebatäpsus 3 meetri pikkuse
lati all mm

Pikisuunas
Põiksuunas
PEALISKIHT

Asfaltbetoon (ACsurf)
4
3
Killustikmastiksasfalt (SMA) ja valuasfalt (MA)
5
4
Seguri mustsegu (MSE)
7
6
Teel segatud mustsegu (MSE)
10
7
ALAKIHT

Asfaltbetoon (ACbin, ACbase)
5
5
Mustsegu (MSE)
10
7
ÜHEKIHILISE KATTEGA KÕNNITEED JA PLATSID
10
6

Kasutatud kirjandus:
1. VKIS „Kanalisatsioonikaevude valik“ Rakendusuuring. 2013
2. TALLINNA TÄNAVATEL JA TEEDEL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE KONTROLL -, ÜHENDUSTE-, JA VAATLUSKAEVUDE NING KAPEDE KONSTRUKTSIOONIDE TÄIUSTAMINE, TÜÜPLAHENDUSTE JA PAIGALDUSTEHNOLOOGIATE JUHENDMATERJALI VÄLJATÖÖTAMINE. Teedeinstituut, Tallinna Tehnikaülikool

20220323_TVV_Nouded_KAN&SADE_kaevudele_Ver-5.1.docx

Tartu Veevärk nõuded kanalisatsiooni- ja sademeveekaevudele

1. Üldist
1.1. Tartu Veevärk AS (TVV) haldusalas ehk ühiskanalisatsiooni ja sademevee torustikel paigaldatavate minimaalne plastkaevude diameeter on DN 500 (560/500) ja betoonkaevudel DN 700;
1.1.1. TVV soovitab ka oma haldusalast väljaspool klientidel kasutada samasid miinimumnõudeid kaevudele;
1.2. Kanalisatsiooni ja sademevee kaevude maksimaalne vahekaugus torutiku liinil on 100m;
1.3. Kui tänava torustik koos hoolduskaevudega asetsevad sõiduteel, siis tuleb projekteerida ühendused nendes lõikudes nn pimeühendustena.
1.3.1. Pimeühendused rajatakse kanalisatsiooni kinnistu ühendustel, sademevee kinnistu ühendustel ja sademevee restkaevude ühendamiseks;
1.3.2. Kanalisatsiooni pimeühendusel peab krundi liitumispunktis asetsema kaev soovitavalt De 500 (560/500), erijuhtudel De 315 (400/315) eelneva kooskõlastuse alusel.
1.3.3. Pimeühenduste ühendamisel põhitorustikuga ehk suuna muutmisel võib kasutada ainult poognaid (R= min 2 x Diatoru) või 2 x 45o põlvesid.
1.4. Kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike projekteerimisel ja ehitamisel peab kasutama tööstuslikult valmistatud voolurenniga kaevusid moodulkaevud (valatud vormiga, nn lego).
1.5. Kaevud alates diameetrist DN 1500 tuleb projekteerida ja rajada ainult betoonist.
1.5.1. Betoonist kaevude rajamise tuleb kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid.
1.5.2. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. EU-EVS 1917 Figure 2a, 2b või 2c
1.5.3. Üle DN 1500 plastkaevud projekteeritakse ainult erijuhtudel ja kokkuleppel Tellijaga;
1.6. Kaevu tõusutoru peab olema valmistatud tööstuslikult valmistatud torust. Toru tootja peab esitada kolmanda osapoole kinnituse-sertifikaadi.
1.6.1. Muul viisil, näiteks lehtmaterjalist kaevu tõustoru valmistamisel, tuleb konstruktsioon eraldi projekteerida ning esitada TVV-le tugevusarvutused.
1.7. Kaevude tõusutorude materjali ringjäikus:
1.7.1. Minimaalselt SN2 (SDR 33) kui kaevu sügavus on kuni 2,5m;
1.7.2. Minimaalselt SN4 (SDR 26) kui kaevu sügavus on 2,5m kuni 6,0m;
1.7.3. Kaevudele, sügavusega üle 6,0 m, tule projekteerijal (või kaevu tootjal) esitada tugevusarvutused.
1.8. Plastkaevu teleskooptoru materjal (PE/PP) või toru ise, peab olema kehtiv toimivusdeklaratsioonil ja/või kolmanda osapoole katsetus protokoll või sertifikaat.
1.8.1. Plastkaevude teleskooptoru ringjäikus minimaalselt:
1.8.1.1. De315 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 9,5mm SDR 33;
1.8.1.2. De500 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 15,1mm SDR 33
1.8.1.3. De630 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 17,1mm SDR 36;
1.9. Kõik kaevud peavad vastama standardile EN 13598-2.
1.10. Kanalisatsiooni kaevud sisemine voolurenni kõrgus peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist;
1.11. Sademevee kanalisatsiooni kaevudel peab olema sisemine voolurenn. Toru materjalist voolurenni kõrgus peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrit või on kasutatud freesitud voolurenni.

2. Hoolduskaev
2.1. Kanalisatsioonikaeve, kuhu hooldustöödeks peab sisenema inimene, nimetatakse hoolduskaevudeks. Luuk+raam puhasava diameeter vähemalt 600mm
2.2. Hoolduskaev läbimõõduga DN1000 mm (k.a) ja suurem peab olema teleskoopne, eelistatult PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Luugikomplekti puhasava peab olema minimaalselt 600 mm (Lubatud on PE/PP De 630 mm SN2 teleskoop).
3. Käsitöökaevud
3.1. Käsitöökaevude peavad olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2;
3.2. Käsitsi valmistatud kaevusid, kasutata ainult erandjuhtudel, kui ei ole võimalik või otstarbekas kasutada moodulkaevusid:
3.2.1. torustike renoveerimine – rekonstrueerimine;
3.2.2. keerulised ja/või palju külgühendusi;
3.2.3. külgühendused moodulkaevudele sobimatutel kõrgustel;
3.2.4. kokkuleppel Tellijaga;
3.3. Käsitöökaevud põhjad
3.3.1. kaevu põhi peab olema horisontaalne ja ei tohi toetud ja/või puutuda voolurenniga.
3.3.2. pinnasele toetuva ühel tasandil põhjaplaadi (EN13598-2:2020 järgi „aluse“) pindala ei tohi olla väiksema kui kaevu tõusutoru pindala;
3.4. Kaevupõhja põhjapaadi minimaalne paksus (PEH):
3.4.1. sügavusega kuni 4,0m (tootja peab kontrollima tugevust – tootja ka vastutab);
3.4.1.1. De 560 põhi minimaalselt 15mm;
3.4.1.2. De 800 põhi minimaalselt 15mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
3.4.1.3. De 1000 põhi minimaalselt 20mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
3.4.1.4. Suurematel kui De 1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult (arvutused esitama Tellijale);
3.4.2. sügavusega üle 4,0m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult (arvutused esitama Tellijale). Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;
3.5. Käsitöökaevud sisu elemendid
3.5.1. Voolurenni minimaalse sügavusega võrdub pool torustiku diameetrit;
3.5.2. Voolurennis ei tohi olla nurkasid üle 15o;
3.5.3. Kaevu sisemuses ei tohi olla töötlemata nn karvaseid servasid (näiteks lõikepind saega, noaga vms);
3.5.4. Voolurennis ei tohi olla ebatasasusi üle 1,0 mm;
3.5.5. Kaevu voolurenn ja ühendusmuhvide sisediameeter ei tohi olla väiksem kui ühendustorustiku sisediameeter. Kaevu voolurenni sisediameeter võivad olla ühendus torustiku sisediameetrist suuremad maksimaalselt 20%;
3.6. Kaevu voolurennist kõrgemal asetseva külgharu sisenemiskoha all peab kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
3.7. Kaevu põhi peab olema kogu tõusutoru diameetri ulatuses sile.
3.8. Iseankurduv või betoonankru lisamiseks.
3.8.1. Iseankurdav põhi peab olema alates De 800 tõusturuga kaevust;
3.8.2. Projekteerija peab täpsustama, kas on vaja veel lisaks betooniplaati;
3.8.3. De800 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 30mm.
3.8.4. De1000 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 30mm.
3.8.5. ID800 kaevus on armatuur (siiber, vooluhulga arvesti, erikaev vms, siis kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.6. De1200 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.7. De1400 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.8. Alates De1400 kaevudel kasutada ankurduseks betoonplaati, mis kinnitada kaevupõhja külge mittekorrodeeruvate kiilankrutega.
3.9. Kaevudel De400 kuni De1500mm toru otstel (liitmikud torude ühenduseks kaevude külge) kasutata kas rotovalu detaile või PE plaadist kokku põkitud torumuhve.
3.9.1. Keelatud on käsitsi ekstruuderiga kokku keevitatud toru ühenduse detailid.
3.9.2. Kaevu ühendus liitmikud-otsad peavad olema materjali paksusega minimaalset 6mm või rotovalu;
3.10. De800 ja suurematel kaevudel kasutada koonusekujulisi teleskoobi mansette, mis keevitada nii seest kui väljast. Erand on olnud kui kaevu kõrgus ei võimalda kasutada koonusmansetti (lühike kaev).
3.11. De560 ja De400 kaevudel vooluplaadid peavad olema paigaldatud kalde all ja renni langusel ei tohi olla astet (voolurenn ja plaat peab olema viidud kokku faaside abil).
3.12. PE plaatide omavahelisel ühendusel faasida ekstuuderkeevise kohtatel PE plaadid 45 kraadise nurga alla ja seejärel keevitada.
4. Kaevu teleskoop
4.1. DN315 … DN800 tõusutoruga kaevu teleskoop pikkus on 70 - 80 cm malmluugi ülapinnast;
4.2. DN1000 ja suurema tõusutoruga kaevu teleskoop pikkus on reeglina 500 mm ja läbimõõt vähemalt 600 mm (De630 SN2 HDPE siseläbimõõt 591 mm).
4.3. Teleskoop ulatub tõusutoru rõngastihendist allapoole:
4.3.1. asfaltkattega teel vähemalt 15 cm;
4.3.2. kruusateel vähemalt 30 cm kui kaevuluuk on üle 10 cm kruusa all;
4.3.3. haljasalal vähemalt 30 cm.
5. Survehajutusplaat
5.1. Survehajutusplaadid tuleb paigaldada kõikidele kaevudele, mis asetsevad Tartu Linna tänavatele tüübiga I ja II ning kõrgem tüüp (vastavalt Tartu Linnavolikogu 12. oktoober 2017.a määrusele nr 153).
5.2. Plastkaevud alatest diameetrist DN 630 800/630 tuleb projekteerida ja rajada survehajutusplaat.
5.2.1. Plaadi paksus minimaalselt >100mm eelvalmistatuna ja >120mm kohapeal valmistatuna.
5.2.2. Plaadi välisläbimõõt = kaevu põhja diameeter + minimaalselt 600mm;
5.2.3. Plaat tuleb valmistada kiud- või armeeritud betoonist C30/37 XC2 XF3 KK3;
5.2.4. Kasutada Tallinna linna juhendit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4240/9201/9038/1110141708.attachment.pdf

6. Kaevu luuk-raamid
6.1. Malmist kaevu luuk-raamid peavad vastama EVS-EN 124-2 standardile.
6.1.1. DN 600mm ja suurema läbimõõduga malmist luugid ja raamid peavad vastama RAL-GZ 692 standardile või
6.1.2. luuk raam komplekti on valmistatud tempermalmist ehk keragrafiitmalm (EN-GJS) või
6.1.3. luuk-raam komplekti kaal minimaalselt:
6.1.3.1. DN300 luuk – 15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35,0 kg;

6.1.3.2. DN500 luuk – 40 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 68 kg;
6.1.3.3. DN600 luuk – 77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku – 150 kg;

6.1.3.4. DN700 luuk – 72 kg, DN700 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

6.2. Töövõtja peab andma kaevu kaante komplektidele 5 aastase paigaldus- ja tootegarantii. Töövõtja peab kaevu luuk-raami vahetama kui tekib vähemalt üks alljärgnevatest vigadest:
6.2.1. luuk kulub raami sisse rohkem kui 2,0 mm;
6.2.2. luuk liigub raamis horisontaalsuunas rohkem kui 2,0 mm;
6.2.3. luugi lukustuse lukk ei tööta või on murdunud (kui luuk-raamil on lukustus);
6.2.4. luuk toetub raamile vähestes punktides ja/või ebaühtlaselt, s.t raskusega luugi eri punktidesse toetamisel või mistahes sõiduki üle sõitmisel kaevu luuk raamil nn kiigub tekitades sellega heli. Lubatud tolerants puudub.
6.3. Kaevude luuk-raami vahetamisel (renoveerimisel või rekonstrueerimisel) peab Töövõtja asfalteerima survehajutusplaadi diameeter + 400mm suuruse ala. Survehajutusplaadi puudumisel kaevu raamist vähemalt +400mm ala.

7. Restkaevud
7.1. Restkaevud peavad asuma võimalikult sõidutee ääres (äärekivide ääres) ning need ei tohi jääda liikluskoridoris sõidujoonele ja/või sõidujäljele.
7.2. Juhul kui projekteerimise töömaal rekonstrueeritakse või ehitatakse sõidutee koos kõnniteedega, siis tuleb sademevee restkaevud äärekivide olemasolul projekteerida külgsissevooluga restluukidega sõidutee äärekivide vahele, kaev ise asetseb kõnniteel. Tavalised kaevud, ümarate või kandiliste luukidega restkaevud projekteeritakse sõidutee serva ainult erandjuhtudel (kokkuleppel Tellijaga)
7.3. Külgsissevooluga restkaevudel peab olema võimalus lisada kergesti eemaldatav korv prahi (oksad, lehed jne) kinni püüdmiseks (materjaliks plast, kuumtsingitud või roostevaba teras);
7.4. Sõiduteele kandilised restkaevu projekteerimisel ja paigaldamisel võib kaevu raami ja äärekivi vahel jääda maksimaalselt 20 mm;
7.5. Kui restkaevud ei ole võimalik projekteerida äärekivide äärde, siis need ei tohi need jääda liiklusvahendite (autod, bussid) rataste alla ehk sõidujälge;
7.6. Ühisvoolses süsteemis peab pimeühendusega restkaevul olema avatav ja läbipesu võimaldav vesilukk;

23031_EP_VKV-4-16_v01_asend.pdf

I

0.0 4

0.04

0.0 5

1:1.75

1:3

1:1.75

1:2

v=40 km/h

v=50 km/h v=40 km/h

1:1.75

1:3

60 m

1:1.5

1:1.5 1:1.75

60 m

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

E263 LÕIK 5

53 .1

7 53

.1 0

52 .9

3

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

II

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

MS 2 MS

2 MS 3

MS 3

51 .00

50 .7

050 .8

050 .9

0

51.00

52.00

51.10 51.20

51.30 51.40

51.50

51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

53 .0

0

53.00

53 .0

0

50 .5

0

50.50

50 .6

0 50.60

51 .10

51 .20

51.3051.40 51.50 51.60 51.70 51.80 51.90

52.10 52.20

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52 .9

0

50.60

50.70 50.80 50.90

52.10

52.20

52 .30

52 .40

52 .50

52 .6

0 52

.7 0

52.80

52 .8

0

52.90

52 .9

0 53

.1 0

53.10

53 .1

0

53 .2

0

53.20

53 .2

0 53

.3 0

53 .4

0 53

.5 0

53 .6

0 53

.7 0

53 .8

0

54.00

53.40

53.70

53.90

54.10

53.20 53.30 53.50 53.60

53.80

53.60

53.00

54.00

55.00

52.90

53.10

53.20

53.30

53.40

53.50

53.60

53.70

53.80

53.90

54.10

54.20

54.30

54.40

54.50

54.60

54.70

54.80

54.90

55.10

55.20

55.30

55.40

55.50

55.60

52 .30

52.00

53.00

51.50 51.60

51.70

51.80

51.90

52.10

52.20

52.30

52.40 52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

53.10

53.20

53.30

53.40

53.50

53.60

53 .0

0

53 .0

0

52 .8

0

52 .9

0 52

.9 0

53 .1

0

53 .1

0

53 .10

53 .2

0

53 .20

53.2053.10

54.10 54.2054.00

53.30

53.40 53.50

53.60

53.70

53.80

53.90

53.60

53 .7

0

53.70

53 .8

0 53

.8 0

53.50

53 .5

0

53.60

53.70

53 .9

0

53.00

52.70

52.80

52.90

52 .8

0 52 .7

0

1W 1.1

1W 1. 1

X X

1W2

1W 2

X X

X

X X

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W 1. 1

1W 1.1

1W 1. 1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1. 1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1. 1

1W1.1

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

X X

1W 1.1

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

X X

1W 1

1W1

1

1W1

SK 1

SK 1De

31 5

L= 81

,3 i=

0, 00

3

SK 1

De 31

5 L=

88 ,3

i= 0,

00 3

1

2

SK 1

De 31

5 L=

73 ,6

i= 0,

00 3

1

2

SK 1

De 31

5 L=

40 ,9

i= 0,

00 3

1

2

SK1

De 31

5 L =62

,1 i=

0,0 03

1

2

SK 1

De 31

5 L=

51 ,8

i= 0,

00 3

1

2

SK1

De250 L=34,7 i=0,006

1

3

De250 L=1,4 i=0,006

1 2

De250 L=2,2

i=0,010 2

V1 V1

De 11

0 L=

34 ,7

V1 V1

De110 L=31,8

V1 V1

De110 L= 20,6

V1 V1

De 11

0 L=

31 ,1

V1

De 11

0 L =54

,6

V1

De 11

0 L=

5, 9

V1 V1

De110 L=21,6

SK1 SK1

SK1 De200 L=16,8 i=0,005

Ol. oleva drenaažitoru täpne asukoht välja selgitada ehitustööde käigus, ol. olev drenaažitoru juhtida teedeehituslik osa poolt

projekteeritud kraavi või sademeveekaevu SK-68

Sademeveetorustik soojustada

Maanteega ristuv projekteetitud veetorustik tuleb paigaldada hülssi

RK-79 Ø560 50,85 1) 49,65 2,10

SK-69 Ø560 50,85 1) 49,64 2) 49,64 1,21

RK-78 Ø560 50,45 1) 49,45 1,90

SK-68 Ø560 50,50 1) 49,36 2) 49,43 3) 49,43 1,14

SK-67 Ø800 52,90 1) 49,20 2) 49,20 3,70

SK-66 Ø800 52,80 1) 49,02 2) 49,02 3,78

SK-65 Ø800 53,17 1) 48,90 2) 48,90 4,27

SK-64 Ø800 52,80 1) 48,67 2) 48,67 4,13

SK-63 Ø800 52,40 1) 48,41 2) 48,41 3,99

18SK 52,40 52,45

RK-80 Ø560 53,45 1) 52,53 1,82

V-753,70 51,90

V-1 52,80 51,00

V-2 52,70 50,20

V-3 52,80 51,00

V-4 53,00 50,05

V1

V1 De110 L=15,9

V1

De110 L=39,9

V-553,50 50,00

V-653,70 51,50

V-953,70 51,90

V-853,50 51,70

Altren Projekt OÜ

Töö nimetus:

Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:

Tellija:

Ehitusprojekti koostaja:

Mõõtkava:

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113

Objekti aadress või aadressid:

Vastutav isik: Allkiri:

Projekteerija: Allkiri:

Joonise nimetus:

Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :

Töö nr :

Selgitus:

Joonise digiaadress:

MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014

Tel: +372 53402723

Vahur Laas

Sven Zujev

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala torustikud

Torustike asendiplaan

1:500

Altren Projekt OÜ

23031

VKV-4-16EPT0492126.04.2023/v01

23031_EP_VKV-4-6_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kambja vald, Tartu maakond

Transpordiamet

Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-02 kuni VKV-6-34. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 6. Kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. RAXOEST OÜ 2021 a. Töö nr GE-81-21.

EVEL_nõuded_teostusjoonistele.pdf

21.05.2018 Versioon 1.0

EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja

kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele.

21.05.2018 Versioon 1.0 2

Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

2. Mõisted ja Lühendid .............................................................................................................................. 3

3. Üldnõuded ............................................................................................................................................. 3

4. Nõuded teostusjoonisele ...................................................................................................................... 5

5. Teostusjoonise edastamise ja saatekirja vormistamine ...................................................................... 10

6. Andmestruktuurid ............................................................................................................................... 11

21.05.2018 Versioon 1.0 3

1. Sissejuhatus

1.1. Käesolev dokument on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL) lisanõuded (edaspidi

Nõuded) Majandus- ja taristuministri 22. aprilli 2016.a määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” (edaspidi nimetatud Kord) vastavalt

määruse § 1.

1.2. EVEL-i liikme tellimusel teostatavad teostusmõõdistamised - tuleb teha vastavalt Korrale ja

käesolevatele Nõuetele ning esitada *.dgn või *.dwg formaadis digitaalselt.

2. Mõisted ja Lühendid

2.1. RTK GNSS- on tehnoloogia, mille abil suurendatakse satelliitidel põhinevate

positsioneerimissüsteemide (näiteks GPS, GLONASS, Galileo, BeiDou ja GAGAN) täpsust.

2.2. PDOP- asukoha (3D) määramise täpsuse suhtarv

2.3. Tüvitoru- Toob vee piirkonda

2.4. Peatoru- Jagab vee piirkonnas mööda tänavaid laiali

2.5. Ühendustoru- Peatoru ja liitumispunkti vaheline toru

3. Üldnõuded

3.1. Failiformaat

Ehitusgeodeetilised uurimistööd tuleb esitada järgmiste failiformaatidena:

• Autocadi joonised kuni versioonini DWG2010

• MicroStationi joonised DGNV8 kahemõõtmelisena (2D)

3.2. Faili tööühikud

Vastavalt Korra § 14 lõikele 1 koostatakse digitaalsed joonised meetermõõdustikus.

3.3. Digitaalse joonise elemendid

3.3.1. Süsteemidevahelise andmekasutuse võimaldamiseks on joonises lubatud kasutada ainult

tabelis 1 esitatud graafilisi elemente.

21.05.2018 Versioon 1.0 4

3.3.2. Tabel 1. Joonises kasutatavad elemendid

Nr Element AutoCAD MicroStation

1 Sirglõik Line Line (Type 3)

2 Murdjoon Polyline, Lwpolyline Linestring (Type 4)/Complex Chain (Type 12)

3 Sümbolelement Insert Cell Header (Type 2)

4 Tekst Text Text (Type 17)

5 Ellips Ellipse, Circle Ellipse (Type 15)

6 Pind1 Lwpolyline (closed) Shape (6), complex shape (14)

7 Kaar Arc Arc (Type 16)

3.3.3. Digitaalses joonises kasutatakse Korra § 13 lõikes 1 kirjeldatud kihijaotust, leppemärke ja

leppemärkide nimetusi. Leppemärkide nimetused peavad olema elemendipõhised.

3.4. Situatsiooni mõõdistamine ja esitamine

3.4.1. Mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning tehnoloogia peavad tagama Korra 2. peatükis

toodud täpsusnõuete täitmise. RTK GNSS mõõdistamise kasutamisel peavad olema lisaks

täidetud järgmised nõuded:

• mõõdistamisel kasutatavad seadmed peavad olema vähemalt kahesageduslikud

(L1/L2),

• mõõdistamisi võib teostada kuni 30 km kaugusel baasjaamast, võrgu RTK levialas

kuni 40 km kaugusel kahest lähimast baasjaamast,

• ühiste satelliitide arv baasjaamas ja mõõdistamise kohas peab olema vähemalt 5,

• PDOP ei või mõõtmise ajal olla suurem kui 2,5.

3.4.2. RTK GNSS mõõdistamise tulemused tuleb Tellija nõudmisel esitada aruande ühe osana

nimega töö number_RTKraport.csv. Raport peab olema *.csv formaadis ning väljade

eraldajaks semikoolon. RTK GNSS mõõdistamise raport peab sisaldama järgmisi andmeid

toodud järjestuses:

• mõõdistuspunkti number (raportis ja joonisel esitatud mõõdistuspunktide numbrid

peavad kokku langema),

• mõõdistuspunkti x (N) ja y (E) koordinaadid (L-Est97),

• mõõdistuspunkti kõrgus (raporti välja pealkirjas peab olema märgitud, kas

tegemist on kõrgusega ellipsoidist või EH2000 süsteemi kõrgusega),

• mõõdistuspunkti kood, koodi mittekasutamise korral jätta väli tühjaks,

• mõõdistamise kuupäev ja kellaaeg,

• antenni kõrgus,

• horisontaalne täpsus,

• vertikaalne täpsus,

• keskmine ruutviga (RMS),

1 Pindelemendiks loetakse murdjoont, mis on suletud.

21.05.2018 Versioon 1.0 5

• PDOP,

• satelliitide arv.

4. Nõuded teostusjoonisele

4.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistamine teostatakse Korra 6. peatüki ja 7.

peatüki 2. jao kohaselt.

4.2. Vee- ja kanalisatsioonikaevude uurimine teostatakse Korra § 46 järgi.

4.3. Vee- ja kanalisatsiooni võrguga lõikuvad teised kaevikus nähtavad tehnovõrgud tuleb

mõõdistada ning kanda teostusjoonisele Korra Lisa 1 kohase tingmärgiga ja kõrgusega EH2000

süsteemis.

4.4. Teostusjoonised vormistatakse Korra § 11 ja § 12 kohaselt ja edastatakse Nõuete punktis 1.2

kirjeldatud viisil punkti 5 nõuetele vastava saatekirjaga.

4.5. Isevoolsete torude tehnilistes andmetes kirjeldatakse kõrgusena voolu põhi ja survetorudel

kõrgus toru peale.

4.6. Kõik objektid, millest joonsidemed antakse, peavad olema mõõdistatud.

4.7. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud kujutatakse teostusjoonisel vastavalt Korra § 43. Kaevu, -

kambri ja -tunneli maa-alune osa tuleb kujutada mõõtkavaliselt vastavalt Korra § 45.

4.8. Tuvastustraadi väljavõttekohad tähistatakse vastavalt Korra Lisa 1 punkt 3.5.10 nr 28.

4.9. Tuvastustraadi paiknemine tähistatakse vastavalt Korra Lisa 1 punkt 3.5.10 nr 29.

4.10. Teostusjoonistel tuleb vee-ja kanalisatsioonirajatiste info edastada dgn formaadis tag’ide

ning dwg formaadis extended entity data abil.

4.11. Kohustuslikud isevoolsetoru andmed:

Andmed Näide Selgitus

Materjal PVC

Läbimõõdu tüüp Dn Dn, De, Di

Mõõtmed 160 Toru mõõtmed mm. Neljakandilise toru puhul esitatakse mõõdud kujul laius korda kõrgus, eraldajaks väike “x“. Näiteks: 100x200

Otstarve Tarbijatoru Tüvitoru, Peatoru, Ühendustoru, Tarbijatoru

Algussõlm K-1

Kõrgus algussõlmes 30.45

Number algussõlmes 1 Toru number alguskaevus

Lõppsõlm K-2

Kõrgus lõppsõlmes 30.40

Number lõppsõlmes 3 Toru number suubumiskaevus

Märkus

21.05.2018 Versioon 1.0 6

4.12. Kohustuslikud survetoru andmed:

Andmed Näide Selgitus

Materjal PE

Läbimõõdu tüüp Dn Dn, Di, De

Mõõtmed 160 Diameeter

Otstarve Tarbijatoru Tüvitoru2, Peatoru3, Ühendustoru4, Tarbijatoru

Võrgu tüüp Muidu tühi aga kui on vaakum süsteem siis kirjutatakse „vaakum“

Märkus

4.13. Kohustuslikud kaevu andmed:

Andmed Näide Selgitus

Kaevu number K-3

Kaevu liik Hoolduskaev Kanalisatsioon: Restkaev, Survekustutuskaev, Hoolduskaev5, Kontrollkaev6, Kontrolltoru7, Vaakumkaev, Õlipüüdur, Rasvapüüdur, Liivapüüdur, Pumpla, Luuk Vesi: Hoolduskaev, Arvestikaev, Läbipesusõlm,Luuk

Maapinna kõrgus 44.32

Põhja kõrgus 42.85

Kaevu materjal PL

Kaevu mõõtmed 0.4 Kaevu siseläbimõõt meetrites. Neljakandilise kaevu puhul esitatakse sisemõõdud kujul laius korda pikkus, eraldajaks väike “x“. Näiteks: 1.2x1.9

Kaane kõrgus 44.25

Kaane kuju Ümar Nelinurkne

Kaane materjal MALM

Märkus

4.14. Kohustuslikud koordinaatpunkti andmed:

Andmed Näide Selgitus

Tähis/nr 33 Järjekorra number või varem omistatud tähis

Liik Kolmik Maakraan, Siiber, Muhv, Remondimuhv, Kaevuta ühenduskoht, Pimeots, Läbimõõduüleminek, Vaakumklapp, Purgimissõlm,Väljumiskoht, Sadul, Kolmik, Nelik, Põlv, Hülss, Puurkaev, Reservuaar, Kaevu sein

H mp 55.34

2 Toob vee piirkonda 3 Jagab vee piirkonnas mööda tänavaid laiali 4 Peatoru ja liitumispunkti vaheline toru 5 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud kaev, läbimõõduga DN 1000 ja suurem 6 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud kaev, läbimõõduga DN 400–900 7 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud eemaldatava kaanega vertikaalne toru, millel on põhjas üks läbivoolav toru

21.05.2018 Versioon 1.0 7

H toru 53.77

Läbimõõt Mõõt millimeetrites

Märkus

4.15. Koordinaatpunktis kirjeldatavad vee- ja kanalisatsioonivõrgu osad/sõlmed:

Element/Andmed Tähis/nr Liik H mp H toru Läbimõõt Märkus Tingmärk

Maakraan X X X X X V 0

Siiber X X X X X V -

Muhv X X X X - V -

Remondimuhv X X X X - V -

Kaevuta ühenduskoht X X X X - V -

Pimeots X X X X - V 0

Läbimõõduüleminek X X X X - V 0

Vaakumklapp X X X X X V -

Purgimissõlm X X X X X V -

Väljumiskoht X X X X - V 0

Sadul X X X X - V -

Kolmik X X X X - V -

Nelik X X X X - V -

Põlv X X X X - V -

Hülss X X X X - V 0

Puurkaev X X X X X V 0

Reservuaar X X X X - V -

Kaevu sein X X X X - V -

Käänupunkt X - X X - V -

X – kohustuslik väli

V – vajadusel

0 – lisaks koordinaatpunktile tähistatakse käänupunkt joonises Korra kohase tingmärgiga

21.05.2018 Versioon 1.0 8

4.16. Kaevu liiki „Luuk“ kasutatakse suurte kamberkaevude korral, millel on mitu luuki. Näiteks

nelja luugiga kamber/kaevu puhul valitakse üks luuk millele määratakse vastav kaevu liik ja

lisatakse kõik kaevu andmed ja teistele kolmele luugile valitakse liigiks „Luuk“ ja lisatakse

kaevu nr, kaane kõrgus, kaane materjal ja maapinna kõrgus.

4.17. Lisaks kaevule tuleb toru kujutavad jooned katkestada koordinaatpunktides mille liik on:

siiber, maakraan, kolmik, nelik, kaevuta ühenduskoht, vaakumklapp.

21.05.2018 Versioon 1.0 9

4.18. Isevoolsete torude puhul, mis suubuvad suuremõõtmelisse kaevu, on kaevu sisenemise

kohas koordinaatpunkt kohustuslik.

4.19. Suuremõõtmeliste kollektorite puhul kirjeldatakse koordinaatpunktid kollektori telge

kujutavale joonele KL.

4.20. Koordinaatpunktid mõõdetakse sirgel lõigul Korra §46. punkt 5 kohaselt ja

käänukohtades arvestusega, et koordinaatpunktide ühendamisel tekkiva joone ja trassi

tegeliku asukoha erinevus ei ületaks mõõdistamistäpsust.

4.21. Kõik koordinaatpunktid tuleb nummerdada. Kui sõlmel on olemas varem määratud tähis

siis kasutatakse seda.

4.22. Sõlmede kohta koostatud skeemid ja sõlmedest tehtud fotod tuleb esitada ka eraldi

failidena, failivormingus *.jpg. Failid nimetatakse vastavalt teostusjoonisel olevale

koordinaatpunkti numbrile. Näiteks: Koordinaatpunkti V-55-2 juurde kuuluvad lisafailid

nimetatakse V-55-2_foto.jpg ja V-55-2_skeem.jpg.

4.23. Sõlmede kohta esitatavad skeemid ja fotod peavad olema orjenteeritud põhja suunas.

4.24. Esitatavate fotode resolutsioon 1920x1080 (FHD) või suurem ja ühe faili maht kuni

500kB.

21.05.2018 Versioon 1.0 10

5. Teostusjoonise edastamine ja saatekirja vormistamine

Saatekiri edastatakse *.csv failivormingus. Failis edastatakse andmed loetelus toodud järjekorras ja

eraldajana kasutatakse semikoolonit.

Teostusmõõdistuse saatekiri sisaldab järgmisi andmeid :

• Objekti kood/nr – Tellija poolt ehitajale ja/või projekteerijale väljastatud objekti identifikaator

• Objekti nimi

• Peatöövõtja

• Peatöövõtja e-mail

• Ehitusettevõte

• Ehituse projektijuhi nimi

• Ehituse projektijuhi e-mail

• Mõõdistusettevõte – mõõdistaja ettevõte nimi

• Vastutava geodeedi nimi

• Mõõdistaja e-mail

• Mõõdistuse liik – teostusjoonis

• Mõõdistuse nr - maamõõdufirma poolt tööle omistatud number

• Joonise nimetus – kanalisatsiooni võrgu teostusjoonis jne

• Mõõdistamise algus –mõõdistustööde alguskuupäev

• Mõõdistamise lõpp – mõõdistustööde lõppkuupäev

• Plaaniline täpsus (m) – 0.05, 0.1, 0.15

• Kõrguslik täpsus (m) – 0.03, 0.05, 0.1

• Mõõdistuse standard- MKM/EH2000; MKM/EH2000/EVEL

• Mõõtkava – 500, 1000

• Geodeetilise võrgu punktid – mõõdistuse lähtepunktide numbrid

• Märkused

Tellijale edastatakse järgmised failid:

• Joonise fail – digitaalne joonis *.dgn või *.dwg formaadis (TJ-1238.dgn)

• Saatekirja fail *.csv formaadis (TJ-1238.csv)

• Skeemide fail *.zip formaadis (TJ-1238_skeemid.zip, sisaldab nõuetele vastavaid .jpg faile)

• Fotode fail *.zip formaadis (TJ-1238_fotod.zip, sisaldab nõuetele vastavaid .jpg faile)

• Tellija nõudmisel esitatav RTK GNSS mõõdistamise tulemusete fail *.csv formaadis (TJ-

1238_RTKraport.csv)

21.05.2018 Versioon 1.0 11

6. Andmestruktuurid

6.1. Andmestruktuurid MicroStation’is (*.dgn formaadis)

6.1.1. TagSet – evelisevoolneToru

Tag Tüüp Andmed

Näide ja selgitus

materjal Character Materjal PVC

diamtyyp Character Läbimõõdu tüüp Dn

mootmed Character Mõõtmed 160 Neljakandilise toru puhul 100x200

otstarve Character Otstarve Tarbijatoru

algsolm Character Algussõlm K-1

algkorgus Real Kõrgus algussõlmes 30.45

algnr Integer Number sõlmes 1

loppsolm Character Lõppsõlm K-2

loppkorgus Real Kõrgus lõppsõlmes 30.40

loppnr Integer Number sõlmes 3

markus Character Märkus

6.1.2. TagSet – evelSurvetoru

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

materjal Character Materjal PE

diamtyyp Character Läbimõõdu tüüp Dn

mootmed Character Mõõtmed 160

otstarve Character Otstarve Tarbijatoru

tyyp Character Võrgu tüüp: vaakum

markus Character Märkus

6.1.3. TagSet – evelKaev

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

tahis_nr Character Kaevu number K-3

liik Character Kaevu liik Hoolduskaev

maa_korgus Real Maapinna kõrgus

44.32

pohi_korgus Real Põhja kõrgus 42.85

materjal Character Kaevu materjal PL

mootmed Character Kaevu mõõtmed

0.4 neljakandiline 1.2x1.9

kaane_korgus Real Kaane kõrgus 44.25

kaane_kuju Character Kaanekuju Ümar

kaane_materjal Character Kaane materjal MALM

markus Character Märkus

21.05.2018 Versioon 1.0 12

6.1.4. TagSet – evelKoordp

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

tahis_nr Character Tähis/nr 33

liik Character Liik Kolmik

maa_korgus Real H mp 55.34

toru_korgus Real H toru 53.77

mootmed Character Läbimõõt

markus Character Märkus

6.2. Andmestruktuurid AutoCad’is (*.dwg formaadis)

6.2.1. EVEL Kaev

* Registered Application Name: evelKaev

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: tahis_nr

* Code 1000, ASCII string: liik

* Code 1040, Real number: maa_korgus

* Code 1040, Real number: pohi_korgus

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1040, Real number: kaane_korgus

* Code 1000, ASCII string: kaane_kuju

* Code 1000, ASCII string: kaane_materjal

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.2. EVEL Koordinaatpunkt

* Registered Application Name: evelKoordp

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: tahis_nr

* Code 1000, ASCII string: liik

* Code 1040, Real number: maa_korgus

* Code 1040, Real number: toru_korgus

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.3. EVEL Survetoru

* Registered Application Name: evelSurvetoru

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: diamtyyp

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: otstarve

* Code 1000, ASCII string: tyyp

* Code 1000, ASCII string: markus

21.05.2018 Versioon 1.0 13

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.4. EVEL Isevoolnetoru

* Registered Application Name: evelisevoolneToru

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: diamtyyp

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: otstarve

* Code 1000, ASCII string: algsolm

* Code 1040, Real number: algkorgus

* Code 1070, Integer: algnr

* Code 1000, ASCII string: loppsolm

* Code 1040, Real number: loppkorgus

* Code 1070, Integer: loppnr

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

HÜDRANT_joonis.pdf

Roosi ja Nõlva tee projekteerimise ala 1.png

Roosi ja Nõlva tee projekteerimise ala 2.png

Roosi_tn_Nõlva_tee_vee_kan_projekti_hinnaküsimine.docx

19.01.2024 24004601

Hinnaküsimise lähteülesanne
Kambja vald, Reola küla, Roosi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning Nõlva tee veetorustiku projekteerimiseks

Projekteerimine

Antud objektile koostada ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekt peab vastama Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusele Nõuded ehitusprojektile, mis on vastu võetud 17.09.2010 nr 67.

Projekt peab olema kooskõlas vastavate riiklike ja kohalike õigus-ja normatiivdokumentidega. Projekti kooskõlastuse lehel peab olema kirjas geodeetilise alusplaani tegija nimi, töö nimetus, töö number ja millal on geodeetiline alusplaan registreeritud. Projekt kooskõlastada kõigi võrguvaldajatega ja Kambja vallaga ning taotleda ehitusluba. Tehniline lahendus ja sõlmed kooskõlastada AS Tartu Veevärgiga. Ehitusloa riigilõivu peab tasuma projekteerija.

Projekteerida veetorustik De 110 PE alates Roosi 11a ees olevast De 110 PE veetorust kuni Nõlva tee ja Valge tee ristmikul oleva veetorustiku sõlmeni koos hüdrandiga. Kooskõlastada asukoht kinnistute omanikega ja Transpordiametiga. Võtta aluseks Altren Projekt OÜ töö nr T04921 eelprojekt.
Projekteerida De 200 PVC kanalisatsioonitorustik Roosi tänavale alates Roosi 2 olemasolevast De 200 PVC kanalisatsioonitorust kuni Roosi 11a kinnistuni koos ühendustorustikega kinnistute piirideni.

Arvestada:
• Tulbi tänava torustike projektiga
• Üldised nõuded 23.10.2023
• 20200130_Ver-3_Kaevude_asfalteerimise_kord_Tartus
• 20220323_TVV_Nouded_KAN&SADE_kaevudele_Ver-5.1
• EVEL_nõuded_teostusjoonistele
• survestamine TVV 2005
• TVV juhis 5050 Sulgemine pesemine
• HÜDRANT_joonis

Projekteerida isevoolsetele torustikele moodulkaevud, kui ei saa moodulkaevu paigaldada, siis projekteerida käsitöökaev.

Projekteerimistööde lõpptähtaeg hiljemalt 30.06.2024. Ehitusloa hankimine hiljemalt 15.08.2024.

Lisatud asendiplaanid projekteeritava objekti kohta. Teekatte taastamise ja konstruktsiooni osa peab olema koostatud vastavat luba omava projekteerija poolt.

Projekteerimisel lähtuda:
1. EESTI STANDARDITEST
EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 812-6:2012 – Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
2. EHITUSSEADUSest - Vastu võetud 15. 05. 2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297), mis jõustus 1. 01. 2003.Muudetud järgmise seadusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):13. 11. 2002 (RT I 2002, 99, 579) 1. 01. 2003
3. Üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks koostanud AS Tartu Veevärk 01.10.2003
4. Varem KOV-is kooskõlastatud projektidest.

Projekteerija peab koostama kanalisatsiooni ja/ või sademeveekaevude tellimiseks kaevukellade tabeli.
AS-ile Tartu Veevärk tuleb üle anda kolm (3) eksemplari projektdokumentatsiooni. Samas antakse kogu dokumentatsioon üle ka digitaalsel kujul järgmistes formaatides:
joonised -MicroStation ja Acrobat Reader
tekstiosa (seletuskiri, spetsifikatsioonid jms.) -Word
tabelid (loetelud jms.) -Excel või Word

Pakkumine peab olema jõus 30 päeva alates pakkumise esitamise tähtajast.

Pakkuja ei tohi olla:
a) pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus seesuguses seisukorras pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt.
b) kelle vastu on esitatud pankrotimenetluse alguse avaldus või kelle vara on arestitud.
c) jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et pakkuja on viimase kolme aasta jooksul jätnud nõuetekohaselt täitmata pakkumismenetluse tulemusena temaga sõlmitud hankelepingu.
d) pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.

Hind esitada alljärgnevalt:

1. Torustike projekteerimine
2. Geoalus
3. Ehitusload ja kooskõlastused
4. Vertikaal

Pakkumine esitada e-maili teel digitaalselt allkirjastatult e-mailile : [email protected] hiljemalt 31.01.2024 kell 10.00.

Lugupidamisega

Peeter Pindma
Arendusjuht

TVV juhis 5050 Sulgemine pesemine.pdf

survestamine TVV 2005.doc

NÕUDED PE- ja PVC-SURVETORUSTIKE
VEETIHEDUSE KATSETAMISE KOHTA

Katsetamine toimub vastavalt standardile EN 805:2000, kui pole määratud teisiti.
Katsetatakse veega nn. rõhukao meetodil.

PN10 torudest ja armatuurist ehitatud torustiku veetiheduse katsetamine:

• Survestatava lõigu pikkus ei ole AS Tartu Veevärk poolt määratletud, kuid soovituslikult mitte üle 500 m;

• Veetorustik täidetakse (võimalusel alates madalaimast kohast) ja eemaldatakse nii palju õhku kui võimalik;

• Kui on võimalik, peab toru survestamine toimuma torustiku madalaimas kohas;

• Mõõteseadme täpsusklass (sihverplaadi väikseima jaotise väärtus) peab olema vähemalt 10 kPa;

• Katselõigu rõhk tõstetakse surveseadmega töörõhuni (6 baari ehk 600 kPa) ja ventiil suletakse. Torustiku lõiku sellistel tingimustel hoitakse 24 tundi;

• Katsetatavas torus tõstetakse surve toru nimirõhuni (10 baari ehk 1 MPa) ja hoitakse kahe tunni kestel. Kui surve langeb rohkem kui 20 kPa, lisatakse vett;

• Torustik on katsetamiseks valmis, surveseade eemaldatakse;

• Katse alustamisel märgitakse kellaaeg ja rõhk (minimaalselt 10 baari);

• Katse loetakse edukaks, kui 30 minuti vältel rõhk torustikus ei lange rohkem kui 10 kPa;

• Peale katset langetatakse rõhk sujuvalt töörõhuni, seejärel vabastatakse sujuvalt rõhu alt;

Järgnevad toimingud joogiveetorustiku korral:

• Teostatakse torustiku pesemine või desinfitseerimine+pesemine.

• Teostatakse vee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs.

• Torustik antakse käiku 5 päeva jooksul peale veeproovi võtmist.

PE- ja PVC- SURVETORUDE VEETIHEDUSE KATSETAMISE
AKT

………………….. 20……..

1. Tellija: AS Tartu Veevärk
2. Projekteerija: …………………………………………………………………
3. Ehitaja: ………………………………………………………………………..
4. Omanikujärelevalve teostaja: ……………………………………………….
5. Objekt (tänava või lõigu projektikohane tähistus) ...................................................................................................................................................
6. Katselõik (peatoru otsasõlmede projektikohane tähistus)………………….………………..., pikkus ...................................
7. Toru välisläbimõõt De, materjal , surveklass, markeering..................................................................................................
8. Ühenduste liik, hulk (sadulad, kolmikud, otsakorgid)................................................................................................................................
9. Siibrite ja maakraanide hulk.....................................................................................
10. Katseseadme mark: ……………………………………….....
Manomeetri nimiväärtus (16 bar või 16 MPa manomeeter) …………
Manomeetri väikseim jaotis kPa (mitte suurem kui 10 kPa või samaväärne mõõtühik) …………
11. Õhutemperatuur ..................................................................................................
12. Veetemperatuur..................................................................................................
13. Katsemetoodika: EN805:2000 kohane AS Tartu Veevärk metoodika

Tähelepanekud katsetamise ajal: …………………………………………………………….....................................................
…………………………………………………………………………………………………..
Otsus katsetulemuste kohta: …………..………………………………………………………………………………………
……………………..……………………………………………………………………………

Töövõtja: ………………………………………………………………. (nimi, allkiri)
Omanikujärelevalve teostaja: ………...………………………………………. (nimi, allkiri)

Üldised_nõuded_23.10.2023.doc

Üldised nõuded 23.10.2023:

1. Peatöövõtja peab kontrollima alltöövõtjate tööd, mitte Tartu Veevärk. Kui objekti esitamisel tellijale on kaevuluuk või kape asfaldi all või siiber ei keera või tuletõrjehüdrant ei tühjene siis trahv 63,9 €+20%.
2. Peatöövõtja peab enne töö tellijale esitamist kontrollima selle kvaliteeti ( ka enda firma töötajate poolt tehtud töö kvaliteeti).
3. Peatöövõtja peab enne teostusmõõdistuse tellijale esitamist kontrollima selle kvaliteeti. Kui on esitatud vale mõõdistus, siis trahv 127,82 €+20%.
4. Peatöövõtja peab asfaldifirmadele seletama luukide paigaldamise tehnoloogiat asfaldisse, et kaevukaaned ja restkaevurestid ära ei vajuks.
5. Võrguvaldajatelt võtta ehituspäevikusse märge, et on käinud objektil ja kaevetööd lubanud.
6. Arvet mitte enne esitada kui akt on allkirjastatud.
7. Kui ehitatakse magistraaltorustikke, mis läbivad erakinnistuid siis peab töövõtja peale ehitustööde lõppu võtma omanikelt (korterühistu puhul ühistu esindajalt) allkirja, et ollakse nõus taastamistööde kvaliteediga.
8. Surveproov tuleb läbi viia vastavalt AS Tartu Veevärk nõuetele.
9. Annelinnas veesulgemised / katkestused teha öösel.
10. Veetorustike sulgemist ja avamist teostavad ainult AS Tartu Veevärk töötajad.
11. Töövõtja teavitab veetarbijaid (kliente) ja AS-i Tartu Veevärk veevarustuse sulgemise ajast ja kestusest vähemalt 48 tundi enne kavandatavat sulgemist.
12. Riiklikel pühadel ei tohi teha veekatkestusi.
13. Kortermaja etteteatamata veekatkestuste eest on trahv 260€, eramaja puhul 65€.
14. Enne majaühendustorustike kokku ühendamist tuleb ühendustorustik läbi pesta, et sodi ei satuks veemõõtjasse.
15. Poldid , mutrid, seibid peavad olema roostevabast, happekindlast terasest.
16. Restkaevud peavad asuma äärekivide ääres ning need ei tohi jääda liiklusvahendite (autod, bussid) rataste alla.
17. Enne viimase makse sooritamist peab töövõtja esitama panga või kindlustusseltsi poolt välja antud garantiiperioodi tagatise.
18. Töövõtja ei tohi ise võtta proove, isegi kui tal on olemas atesteeritud tunnistus.
19. Veetoru põkkimisel tekkiv sisemine keevisrant tuleb eemaldada.
20. Veetorud (kõik läbimõõdud, olenemata ehitamise meetodist) peavad olema tehtud täissein PE100-RC toorainest.
21. Veetorudele tuleb paigaldada märketraat ja märkelint.
22. Töövõtja peab vähemalt 1 ööpäev varem teatama igast tööst, mis ta teeb vee- ja /või kanalisatsioonitorustiku juures, saates sellekohase kirjaliku teate, mis sisaldab järgmist informatsiooni:
• koht, kus töid tehakse;
• töö, mida tehakse;
• aeg kuna alustatakse ja lõpetatakse;
• isik, kes on vastutav töökohal, kontakttelefon;
• ettevõtte vastutava töötaja allkiri.
23. Tööst (ehitusest, remondist jne) tuleb teha pildiaruanne järgmistest etappidest:
23.1. hetke olukord enne tööde algus;
23.2. tööde tähtsamad etapid:
23.2.1. kaeviku kaevamine;
23.2.2. aluse tegemine;
23.2.3. torustiku paigaldamine;
23.2.4. tagasitäite tegemine kihtide kaupa;
23.2.5. teekatte taastamine;
23.3. torustike põhisõlmed nagu ristumised, ühendused, pöördekoha, kaevud jne.

24. Teostusmõõdistusel peab geodeet andma koordinaadid kõikides sõlmpunktides ja kaevudel.
25. Ehitusdokumentatsioon peab sisaldama:
25.1. ehituspäevikut;
25.2. kaetud tööde akte;
25.3. vajalikke surve/veepidavuse/kaameraülevaatuse akte;;
25.4. veetorude puhul veekvaliteedi akti;
25.5. fotoaruannet;
25.6. teostusmõõdistust (tehtud lahtise kaeviku juures);
25.7. lõpuakti ja /või tööde üleandmisakti, mis sisaldab:
25.7.1. tänava nime,
25.7.2. tänavalõik, kus töid tehti;
25.7.3. eraldi välja kirjutatud vee- ja / või kanalisatsiooni- või sademeveetoru pikkused läbimõõtude kaupa ning näidatud nende hinnad;
25.7.4. majaühenduste (majade kaupa) pikkused, läbimõõdud ja hinnad.
26. Digitaalne teostusmõõdistus esitada CD-l või DVD-l koos ehitusdokumentatsiooniga ( mitte saata e-mailile).
27. Töövõtja peab esitama ka asfaldi ja liiva sertifikaadid ning kaeveloa lõpetamise avalduse.
28. Lepingule või projektile mittevastavate materjalide kasutamisel trahv Töövõtjale 1000€ iga materjali kohta. Lisaks peavad Töövõtjad asendama õigete vastu.
29. Malmist kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015 standardile. DN 600mm ja suurema läbimõõduga malmist luugid ja raamid peavad vastama RAL-GZ 692 standardile.
30. Siibri ja maakraanide sindlipikenduste kaitseks kasutada PE PN10 veetoru, mis ühendada kapede külge.
31. Nõuded paigaldatavate elekter-ja/või põkk-keevisliitmikele:
• lubatud on kasutada ainult temperatuuri kompensatsiooniga liitmike;
• keevitustraat(takistustraat) peab olema paigaldatud liitmiku sisse tootmise käigus;
• liitmiku sisepind peab olema sile ja sujuv, ei ole lubatud nn sisse freesitud takistustraatidega ja/või krobelise sisepinnaga liitmikuid;
• DVGW sertifikaat;
32. Enne asfalteerimistöid asfalteerimise maht ja alus ette näidata Tartu Veevärgi ja Tartu Linnavalitsuse esindajatele
33. Kaetud tööde akt tuleb teha maksimaalselt 100 m peatorustiku lõigu kohta või 1 kord 30 päevase ehitusperioodi jooksul. Kaetud tööde akt teha survetorustike puhul sõlmede vahelise lõiguna ning isevoolsete torustike puhul kaevude vahelise lõiguna.
34. Objekti garantii (2 aastat) hakkab kehtima viimase rahalise akti allkirjastamise hetkest Tellija esindaja poolt. Erandjuhul saab garantii alguse kuupäevaks olla ka objekti põhilise kastusvalmiduse akti allkirjastamine Tellija esindaja poolt. Põhilise kastusvalmiduse akti allkirjastamise eelduseks on:
a) Torustike ehitustööde on tehtud ja üle antud Tellijale
b) Katted taastatud ja üle antud omavalitsuse esindajale (v.a juhul, kui tänava ehituse tellijaks ei ole AS Tartu Veevärk)
c) Ehitusdokumentatsioon esitatud Tellija esindajale (digitaaselt), sh teostusjoonise korrektsus kinnitatud AS Tartu Veevärgi Geodeedi poolt
d) Kaeveluba lõpetatud (kui omavalitsus nõuab kaeveluba)
35. De 110 PE ja suurema välisläbimõõduga veetorud peavad olema lattides. Põkk-keevitusel tekkiv sisemine keevisrant tuleb eemaldada.

Roosi_tn_Nõlva_tee_vee_kan_projekti_hinnaküsimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PEETER PINDMA PNOEE-36909162749 2024-01-19 12:18:55

20200130_Ver-3_Kaevude_asfalteerimise_kord_Tartus.docx

Betoon- ja plastkaevude korrastamine asfalt ülekatete rajamisel ja remondil
Versioon 3 - 30.01.2020
1. Eessõna
Tehnovõrgud Tartus paiknevad suures osas transpordimaal, sõidutee katendi all. See on tinginud olukorra, kus sõiduteel asetsevad ka nende tehnovõrkude mitmesugused vaatlus-, kontroll- ja hoolduskaevud. Sõiduteel asetsevate kaevukonstruktsioonide vaatlus aga näitab, et kaevude enda ja eelkõige kaevupäiste konstruktsioon ei vasta soovitud ekspluatatsiooni tingimustele. Kaevupäiste äravajumised ning nende ümbruse purunemine sõiduteel halvendab oluliselt Tartu tänavate ja teede sõidetavust, raskendab hooldust ning vähendab kogu teekatendi vastupidavust ja eluiga. Tartus on varasemalt kasutatud jäikasid kaevukonstruktsioone, milledel on ka jäik kaevupäis. Käesoleval ajal on massiliselt hakatud kasutama plastmaterjalist kaevukonstruktsioone nn „ujuva“ kaevupäisega. Jäikade kaevupäiste kõrguslik regulatsioon toimub tõsterõngaste ning rõngaste vahelise erisegu abil. Betoonkaevud (ka raudbetoonist) on esindatud "vanades" kanalisatsiooni- ja veevõrkudes, samuti kasutatakse sellist konstruktsiooni maa-aluste elektrikaablite ja sidekaablite tehnovõrkude ehitamisel ning küttetorustike soojakambrite rajamisel. Betoonelementidest kaevud rajatakse samuti keerulistes pinnasetingimustes või kui tehnovõrgu eripära seda nõuab (elektrivõrk, sidevõrk, küttevõrk).
Liiklussageduse ja koormussageduse kasv on Tartus välja toonud probleemid sõiduteel asetsevate tehnovõrkude kaevukonstruktsioonidega. Kaevu- ja kaevupäiste konstruktsioonidega ekspluatatsioonis ilmnevad defektid (sh projekteerimis- ja ehitusvead) mõjutavad otseselt teede ja tänavate katendite ekspluatatsioonilisi omadusi ning teekatendi eluiga.
Põhiliseks probleemiks on teekatte ära vajumine ja purunemine kaevupäiste ümber, kaevukaante kolksumine sõiduki ratta all ja kaane enda äravajumine. Kaevupäise ja selle ümbruse remontimisel tekib asfalteerimisel omakorda üleminekuvuuk vana asfaltkattega. Vuugi ebatiheduse ning kaevu ümbruse tagasitäite ebapiisava tihendamise tõttu toimub jällegi uus vajumine ja rikutakse oluliselt teekatendi ekspluatatsioonilisi tingimusi.
2. Kaevupäiste lagunemise põhjused; jäigad ja ujuvad kaevupäised
Täna kasutatavate kaanekorpuste krae laius varieerub 2-6 cm. Väikese toetuspinna tõttu on väiksemate läbimõõtudega kaanekonstruktsioonide "ujuvus" tõsise kahtluse all. Teleskooptorude ringjäikus on SN1, mis on ilmselt ebapiisav. Malmist kaanekorpus kinnitub plastist teleskooptoru külge kuumtsingitud 4 (3) poldiga D~ 8-10 mm. Kaevukaane ja selle korpuse materjaliks kasutatakse tempermalmi GG25 (või GG20). Kaevukaane ja korpuse vahel on teinekord paigaldatud elastomeerne tihend (NBR kumm).
Suured tolerantsid kaane ja kaevukaanekorpuse vahel põhjustavad ülesõidul kolksumist ning võimaldavad kaevukaane „väljaimemist“ suurte veokite kiire ülesõidu korral. Kaevu enda konstruktsioonitelg on vertikaalne, aga kaevukaanele tuleb anda nii pikikalle kui ka põikkalle. Selletõttu tuleb kaevukaane täpseks paigaldamiseks lubada teleskooptoru vastavat kallutamist. Ebaõiged töövõtted viivad aga malmkrae purunemisele ja teleskooptoru deformeerumiseni. "Ujuva" kaevupäisega kaevukonstruktsiooni kontseptsioon põhineb eeldusel, et teekatte kulumine ning võimalikud vajumised (deformatsioonid) kompenseeritakse kaevu teleskooptoru liikumisega. Samuti on selline lahendus suhteliselt tehnoloogiline asfaltbetoonkihtide paigalduse seisukohast. Plastkaevudena kasutatakse 2 tüüpi kaeve: PE (polüetüleen) keeviskaevud ja PP (polüpropüleen) moodulkaevud. Peamised kaevupäiste läbimõõtude klassid on D315, D500 ja D630 mm, kasutatakse ka D800 ja D1125 mm läbimõõduga kaevupäiseid.
Jäigad kaevukonstruktsioonid ja kaevupäised on teede- ja tänavate laoturiga asfalteerimisel küllaltki suureks tehniliseks takistuseks. Asfalteerimisel kihtide kaupa tõstetakse ka kaevukaane konstruktsiooni järk-järgult tõsterõngaste abil ja kaupa. Suure koormussagedusega teede ja tänavate sõiduteele tuleks eelistatult rajada jäigad kaevukonstruktsioonid. Samuti tuleb hakata kasutama soontega (valtsiga) kaevurõngaid koos tihenditega ning nn lühikese teleskooptoruga kaevupäist. Sellise kaevupäise puhul kasutatakse lühikese (hk=200 mm) teleskooposaga kaanekorpust, mis paigaldatakse betoonist kaevukaane või tõsterõngaste sisse. Kaanekorpuse krae aga toetub sõidutee asfaltbetoon pinnale. Sellega kompenseeritakse teepinna vajumised ja deformatsioonid
3. Koormusjaotusplaat
Koormusjaotusplaat on üks võimalustest teekatendi vajumiste vältimiseks. Kaevu konstruktsiooni killustikalusesse rajatakse ümber teleskooptoru betoonist (soovitavalt) või asfaltbetoonist plaat, vaata joonis 3.1:

Joonis 3.1. Kaevukonstruktsioon koormusjaotusplaadiga.

Joonis 3.2. Koormusjaotusplaat.
Koormusjaotusplaadi alla paigaldatakse tihendatud killustikukihile tasanduskiht. Tasanduskihi võib rajada paesõelmetest, peenikesest killustikust (näiteks paekivikillustik fr 0/8, 2/8) või tsemendi baasil valmistatud kuivsegust.
Betooni mark – kiudbetoon C30/37 XC2 XF3 KK3. Teraskiud Hendix prime 75/52 40kg/m3(või analoog). Normtõmbetugevus fstk >3,0 MPa.
Koormusjaotusplaadi võib valmistada kohapeal või kasutada eelvalmistatud betoonplaati. Plaadi paksus t >100mm eelvalmistatuna ja t >120mm kohapeal valmistatuna. Plaadi välisläbimõõt D1=D2+600(800)mm.
Koormusjaotusplaadi keskel on avaus diameetriga D2=Dte+60(40)mm, Dte – teleskooptoru välisläbimõõt millimeetrites. Ümber teleskooptoru jäetakse vahemik ca 20-30 mm, millesse asetatakse torujas ekstrueeritud polüetüleenist tihend (takistamaks asfaltbetooni sattumist teleskooptoru ümber), mis vastab standarditele DIN 18540 ja ASTM D5249 tüüp 3 ja ASTM C1330 tüüp C (või analoog).

Joonis 3.3. Torujas tihend (näide)

Asfalteerimise käigus töödeldakse betoonist plaadi pealispinda bituumenemulsiooniga, et tagada paremat naket asfaltbetooniga.
Koormusjaotusplaadid tuleks paigaldada tänavatele, kus vastavalt joonise 3.4. ületab liiklussagedus 800 (kaasa arvatud) auto tunnis.
Joonis 3.4. Tartu 2017 liiklussagedus.

Taristute kaevude eelistatavad kohad, joonis 3.5

Joonis 3.5 . Tehnovõrkude kaevukaante võimalik asetus sõiduteel

4. Tööd kaevude teede ülekatete rajamisele või remonditöödel
Nagu eelnevalt mainitud, siis kaevu- ja kaevupäiste konstruktsioonidega ekspluatatsioonis ilmnevad defektid (sh projekteerimis- ja ehitusvead) mõjutavad otseselt teede ja tänavate katendite ekspluatatsioonilisi omadusi ning teekatendi eluiga. Kaevukonstruktsiooni asfaltkatte rajamise või taastamise enamlevinud viga on:
• asfaltbetoonsegu ei jõua kaanekorpuste krae, ehk kaevu kandva osa alla
Kui jõuabki siis enamikel juhtudel jääb krae alune asfaltbetooni segu tihendamata.
Kokkuvõttes kaanekorpuste krael ei ole tuge ja kaevukaanele langev koormust hoiab ainult kaevuraami ja teleskooptorule vertikaalse osa hõõrdejõud pinnases.

4.1. Tööd plastkaevudega – ujuvluugid
Kaevu kaanekorpuste krae aluste täitmine ja tihendamine peab toimuma samaaegselt sõidu- või kõnnitee ülekatte rajamisega. Tööd kaevudega on jaotatud samadel alustel kui ülekatete rajamine:
a. Olemasoleva asfaltbetoonkihi eemaldamine;
Tööd kaevuga:
Kaanekorpuste ja teleskooptorude ümbruses eemaldatakse kõvakate samas tasapinnal ümbritseva alaga, joonis 4.1.1. Soovitavalt juba selles faasis saada liikuma kaevuraami teleskooptoru, et hiljem oleks võimalik kaevuraami koos teleskooptoruga tõsta.

Joonis 4.1.1

b. Aluspinna ettevalmistamine ülekatteks;
c. Asfaltbetoonsegu laotamine;
Tööd kaevuga:
Kaevult eemaldatakse värske, tihendamata asfaltbetoonikiht, seejärel tõstetakse teleskooptoru üles joonis 4.1.2, asfaldi tasapinnast kõrgemale ~20 cm (teleskooptoru tõstmisel tuleb jälgida et tõstmisel ei tõmmataks teleskooptoru tõusutoru seest välja. Vajadusel tule pikendada teleskooptoru). Tõstmiseks kasutatakse selleks otstarbeks ettenähtud tõsteseadeldist. Vajadusel määritakse teleskooptoru asfaltbetooniga nakkumist vältiva mastiksiga. Eemaldatud segu saab kasutada kaevuraami krae aluse täitmiseks, vajadusel tuleb lisada asfaltbetoonsegu. Segu tuleb lükata kaevukrae alla.

Joonis 4.1.2

d. Asfaltbetoonsegu tihendamine;
Tööd kaevuga:
Kaevu krae alla paigaldatakse värske asfaltbetoon ning tehakse eeltihendamine, lõplik tihendamine tehakse rulliga joonis 4.1.3.

Joonis 4.1.3

Kaevu tõstmisel peab arvestama ajalist faktorit, et asfalt kaevu ümber ei jõuaks maha jahtuda. Mahajahtunud asfaldi ei ole võimalik tihendada vajaliku tihendustegurini ja see ei tekita piisavat hermeetilist sidet kaevukrae ja asfaldi vahel. Selle tulemusena võib katte peal olev sadevesi (soolvesi) tungida katte all olevatesse kihtidesse, tekitada erosiooni ja põhjustada hilisemat teekonstruktsiooni nõrgenemist kaevu ümber ning kaevupäise vajumist. Teleskooptoru lastakse koos kaevukrae ja luugiga tagasi kaevukonstruktsiooni. Kaevukrae toetub asfaltbetoonkihi pinnale ja rullitakse ülejäänud teekattega, joonised 4.1.4.

Joonis 4.1.4

Järgmise asfaltbetoonkihi paigaldamisega kordub sama tehnoloogiline protsess kuni pealmise kihi (asfaltbetooni segu SMA) paigaldamiseni välja.
Iga järgmise asfaltbetoonkihi juures tuleb kaevuluuk eelnevalt töödelda ning tihendamisel järgida asfaltkatte kihi temperatuuri, et saavutada maksimaalne tihedustegur.
Teleskoobi pikkus peab jääma peale lõpliku paigaldamist tõusutoru sisse minimaalse varuga 25 cm.

4.2. Tööd jäikade betoonkaevudega, ujuvaks muutmine
Kaevu kaanekorpuste krae aluste täitmine ja tihendamine peab toimuma saamaaegselt sõidu- või kõnnitee ülekatte rajamisega. Tööd kaevudega on jaotatud samadel alustel kui ülekatete rajamine:
a. Olemasoleva asfaltbetoonkihi eemaldamine;
Tööd kaevuga:
Kaanekorpuste ja raamiteleskoop osa ümbruses eemaldatakse kõvakate samas tasapinnal ümbritseva alaga, joonis 4.2.1. Vajadusel tuleb vahetada või lisada betoonist tõsterõngad.

Joonis 4.2.1
b. Aluspinna ettevalmistamine ülekatteks;
Tõsterõngaste peale paigaldatakse kummi-plasti segust tihend. Tihend töötab kahel viisil (joonis 4.2.2):
1. tihendab kaevukrae teleskoope osa tõsterõngaste vahelist vahet;
2. talub löökkoormusi ehk on kasutatav ka jäikade kaevudel tõsterõngana.

Joonis 4.2.2

AS Tartu Veevärk kasutab EW-Invert (edasimüüja: Leedus UAB "Gairana" IX Forto g. 37, Kaunas, Lithuania,LT-48100 Tel.: (+37 35 38 84) toodetud TVR T süsteemi rõngaid, joonis 4.2.3.

joonis 4.2.3 TVR T süsteem - väljavõte kataloogist

c. Asfaltbetoonsegu laotamine;
Tööd kaevuga:
Kaevult eemaldatakse, värske, tihendamata, asfaltbetoonikiht, seejärel tõstetakse teleskooptoru üles joonis 4.1.2, asfaldi tasapinnast kõrgemale ~10 cm (raami teleskoobi tõstmisel tuleb jälgida et tõstmisel ei tõmmataks teleskooptoru tõusutoru seest välja. Vajadusel tule lisada TYR T süsteemi rõngaid. Tõstmiseks kasutatakse selleks otstarbeks ettenähtud tõsteseadeldist. Vajadusel määritakse teleskooptoru asfaltbetooniga nakkumist vältiva mastiksiga. Eemaldatud segu saab kasutada kaevuraami krae aluse täitmiseks, vajadusel tuleb lisada asfaltbetoonsegu. Segu tuleb lükata kaevukrae alla.

Joonis 4.2.4

d. Asfaltbetoonsegu tihendamine;
Tööd kaevuga:
Kaevu krae alla paigaldatakse värske asfaltbetoon ning tehakse eeltihendamine, lõplik tihendamine tehakse rulliga joonis 4.1.3.

Kaevu tõstmisel peab arvestama ajalist faktorit, et asfalt kaevu ümber ei jõuaks maha jahtuda. Mahajahtunud asfaldi ei ole võimalik tihendada vajaliku tihendustegurini ja see ei tekita piisavat hermeetilist sidet kaevukrae ja asfaldi vahel. Selle tulemusena võib katte peal olev sadevesi (soolvesi) tungida katte all olevatesse kihtidesse, tekitada erosiooni ja põhjustada hilisemat teekonstruktsiooni nõrgenemist kaevu ümber ning kaevupäise vajumist. Kaevu teleskoope osa lastakse koos kaevukrae ja luugiga tagasi kaevukonstruktsiooni. Kaevukrae toetub asfaltbetoonkihi pinnale ja rullitakse ülejäänud teekattega, joonised 4.2.5.

Joonis 4.2.5

Järgmise asfaltbetoonkihi paigaldamisega kordub sama tehnoloogiline protsess kuni pealmise kihi (asfaltbetooni segu SMA) paigaldamiseni välja.
Iga järgmise asfaltbetoonkihi juures tuleb kaevuluuk eelnevalt töödelda ning tihendamisel järgida asfaltkatte kihi temperatuuri, et saavutada maksimaalne tihedustegur.

5. Abiks

5.1. Plastkaevude kaevuraamida (koos teleskooptorudega) tõstmine lihtsa seadmega, joonis 5.1.

Joonis 5.1

5.2. Olukordades kus kaevu raam (koos luugiga) ei fikseeru tõstetuna, enne raami krae aluse täitmise, saab raami lihtsalt fikseerida 1,5m kuni 2,0m pikkuste 50 x 50 või 50 x 100 mm prussidega, vaata joonis 5.2 (Youtube.com - SELFLEVEL Manhole Cover Access Solution - Retrofit Asphalt Installation).

Joonis 5.2.

5.3. Töödel jäikade betoon kaevudega osutub sageli raami krae serva alt tihendamine keeruliseks. Selleks on olemas erinevad rakised, vaata joonised 5.3 kuni 5.5.

Joonis 5.3 Muudetava suurusega asfaltbetoonsegu tihendamiseks rakis (eemaldatud kaevuraam). Lisaks on näha kate, mis väldib asfaltbetoonsegu, pinnas jne sattumist kaevu. Kate eemaldatakse pärast asfalteerimist.

Joonis 5.4 Käsitsi tihendamine rakisega.

Joonis 5.5 Tampriga tihendamine rakisega.

Joonis 5.6 Luugi korpuse paigaldamine

Joonis 5.6 Lõplik tihendamine

6. Kaevude lubatud vajumised

Kaevejälgede taastamine: suurim lubatud ebatasasus 2 meetri pikkuse lati all on tee piki- ja põiksuunas 10 mm

Uus asfaltkatend:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
4. märtsi 2014. a määrus nr 15
„Tee ja teetööde kvaliteedinõuded”
Lisa 2
Kattekiht/seguliik
Suurim lubatud ebatäpsus 3 meetri pikkuse
lati all mm

Pikisuunas
Põiksuunas
PEALISKIHT

Asfaltbetoon (ACsurf)
4
3
Killustikmastiksasfalt (SMA) ja valuasfalt (MA)
5
4
Seguri mustsegu (MSE)
7
6
Teel segatud mustsegu (MSE)
10
7
ALAKIHT

Asfaltbetoon (ACbin, ACbase)
5
5
Mustsegu (MSE)
10
7
ÜHEKIHILISE KATTEGA KÕNNITEED JA PLATSID
10
6

Kasutatud kirjandus:
1. VKIS „Kanalisatsioonikaevude valik“ Rakendusuuring. 2013
2. TALLINNA TÄNAVATEL JA TEEDEL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE KONTROLL -, ÜHENDUSTE-, JA VAATLUSKAEVUDE NING KAPEDE KONSTRUKTSIOONIDE TÄIUSTAMINE, TÜÜPLAHENDUSTE JA PAIGALDUSTEHNOLOOGIATE JUHENDMATERJALI VÄLJATÖÖTAMINE. Teedeinstituut, Tallinna Tehnikaülikool

20220323_TVV_Nouded_KAN&SADE_kaevudele_Ver-5.1.docx

Tartu Veevärk nõuded kanalisatsiooni- ja sademeveekaevudele

1. Üldist
1.1. Tartu Veevärk AS (TVV) haldusalas ehk ühiskanalisatsiooni ja sademevee torustikel paigaldatavate minimaalne plastkaevude diameeter on DN 500 (560/500) ja betoonkaevudel DN 700;
1.1.1. TVV soovitab ka oma haldusalast väljaspool klientidel kasutada samasid miinimumnõudeid kaevudele;
1.2. Kanalisatsiooni ja sademevee kaevude maksimaalne vahekaugus torutiku liinil on 100m;
1.3. Kui tänava torustik koos hoolduskaevudega asetsevad sõiduteel, siis tuleb projekteerida ühendused nendes lõikudes nn pimeühendustena.
1.3.1. Pimeühendused rajatakse kanalisatsiooni kinnistu ühendustel, sademevee kinnistu ühendustel ja sademevee restkaevude ühendamiseks;
1.3.2. Kanalisatsiooni pimeühendusel peab krundi liitumispunktis asetsema kaev soovitavalt De 500 (560/500), erijuhtudel De 315 (400/315) eelneva kooskõlastuse alusel.
1.3.3. Pimeühenduste ühendamisel põhitorustikuga ehk suuna muutmisel võib kasutada ainult poognaid (R= min 2 x Diatoru) või 2 x 45o põlvesid.
1.4. Kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike projekteerimisel ja ehitamisel peab kasutama tööstuslikult valmistatud voolurenniga kaevusid moodulkaevud (valatud vormiga, nn lego).
1.5. Kaevud alates diameetrist DN 1500 tuleb projekteerida ja rajada ainult betoonist.
1.5.1. Betoonist kaevude rajamise tuleb kasutada ainult tootjatehases valmistatud voolurenni ja torustike ühendusmuhvidega kaevupõhjasid.
1.5.2. Kõik betoonrõngaste ühenduskohtades peavad olema faasitud ja/või valtsääred. Ühendused tihendatakse faasis asetsevate tihendiga (kummitihenditega). Ehitusvahtude kasutamine on keelatud. EU-EVS 1917 Figure 2a, 2b või 2c
1.5.3. Üle DN 1500 plastkaevud projekteeritakse ainult erijuhtudel ja kokkuleppel Tellijaga;
1.6. Kaevu tõusutoru peab olema valmistatud tööstuslikult valmistatud torust. Toru tootja peab esitada kolmanda osapoole kinnituse-sertifikaadi.
1.6.1. Muul viisil, näiteks lehtmaterjalist kaevu tõustoru valmistamisel, tuleb konstruktsioon eraldi projekteerida ning esitada TVV-le tugevusarvutused.
1.7. Kaevude tõusutorude materjali ringjäikus:
1.7.1. Minimaalselt SN2 (SDR 33) kui kaevu sügavus on kuni 2,5m;
1.7.2. Minimaalselt SN4 (SDR 26) kui kaevu sügavus on 2,5m kuni 6,0m;
1.7.3. Kaevudele, sügavusega üle 6,0 m, tule projekteerijal (või kaevu tootjal) esitada tugevusarvutused.
1.8. Plastkaevu teleskooptoru materjal (PE/PP) või toru ise, peab olema kehtiv toimivusdeklaratsioonil ja/või kolmanda osapoole katsetus protokoll või sertifikaat.
1.8.1. Plastkaevude teleskooptoru ringjäikus minimaalselt:
1.8.1.1. De315 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 9,5mm SDR 33;
1.8.1.2. De500 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 15,1mm SDR 33
1.8.1.3. De630 minimaalselt SN2 ja seina paksusega 17,1mm SDR 36;
1.9. Kõik kaevud peavad vastama standardile EN 13598-2.
1.10. Kanalisatsiooni kaevud sisemine voolurenni kõrgus peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist;
1.11. Sademevee kanalisatsiooni kaevudel peab olema sisemine voolurenn. Toru materjalist voolurenni kõrgus peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrit või on kasutatud freesitud voolurenni.

2. Hoolduskaev
2.1. Kanalisatsioonikaeve, kuhu hooldustöödeks peab sisenema inimene, nimetatakse hoolduskaevudeks. Luuk+raam puhasava diameeter vähemalt 600mm
2.2. Hoolduskaev läbimõõduga DN1000 mm (k.a) ja suurem peab olema teleskoopne, eelistatult PE või PP materjalist ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Luugikomplekti puhasava peab olema minimaalselt 600 mm (Lubatud on PE/PP De 630 mm SN2 teleskoop).
3. Käsitöökaevud
3.1. Käsitöökaevude peavad olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2;
3.2. Käsitsi valmistatud kaevusid, kasutata ainult erandjuhtudel, kui ei ole võimalik või otstarbekas kasutada moodulkaevusid:
3.2.1. torustike renoveerimine – rekonstrueerimine;
3.2.2. keerulised ja/või palju külgühendusi;
3.2.3. külgühendused moodulkaevudele sobimatutel kõrgustel;
3.2.4. kokkuleppel Tellijaga;
3.3. Käsitöökaevud põhjad
3.3.1. kaevu põhi peab olema horisontaalne ja ei tohi toetud ja/või puutuda voolurenniga.
3.3.2. pinnasele toetuva ühel tasandil põhjaplaadi (EN13598-2:2020 järgi „aluse“) pindala ei tohi olla väiksema kui kaevu tõusutoru pindala;
3.4. Kaevupõhja põhjapaadi minimaalne paksus (PEH):
3.4.1. sügavusega kuni 4,0m (tootja peab kontrollima tugevust – tootja ka vastutab);
3.4.1.1. De 560 põhi minimaalselt 15mm;
3.4.1.2. De 800 põhi minimaalselt 15mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
3.4.1.3. De 1000 põhi minimaalselt 20mm. Keevitatud kaevu tõustoru külge seest ja väljast;
3.4.1.4. Suurematel kui De 1000 põhi minimaalselt 20mm, lisaks peab tooja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult (arvutused esitama Tellijale);
3.4.2. sügavusega üle 4,0m – minimaalset 20,0mm. Lisaks peab tootja kontrollima plaadi tugevust arutuslikult (arvutused esitama Tellijale). Diameetriga üle 800mm peab põhi olema keevitatud tõustoru külge sees ja väljast;
3.5. Käsitöökaevud sisu elemendid
3.5.1. Voolurenni minimaalse sügavusega võrdub pool torustiku diameetrit;
3.5.2. Voolurennis ei tohi olla nurkasid üle 15o;
3.5.3. Kaevu sisemuses ei tohi olla töötlemata nn karvaseid servasid (näiteks lõikepind saega, noaga vms);
3.5.4. Voolurennis ei tohi olla ebatasasusi üle 1,0 mm;
3.5.5. Kaevu voolurenn ja ühendusmuhvide sisediameeter ei tohi olla väiksem kui ühendustorustiku sisediameeter. Kaevu voolurenni sisediameeter võivad olla ühendus torustiku sisediameetrist suuremad maksimaalselt 20%;
3.6. Kaevu voolurennist kõrgemal asetseva külgharu sisenemiskoha all peab kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
3.7. Kaevu põhi peab olema kogu tõusutoru diameetri ulatuses sile.
3.8. Iseankurduv või betoonankru lisamiseks.
3.8.1. Iseankurdav põhi peab olema alates De 800 tõusturuga kaevust;
3.8.2. Projekteerija peab täpsustama, kas on vaja veel lisaks betooniplaati;
3.8.3. De800 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 30mm.
3.8.4. De1000 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 30mm.
3.8.5. ID800 kaevus on armatuur (siiber, vooluhulga arvesti, erikaev vms, siis kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.6. De1200 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.7. De1400 kaevu iseankurduv osa, ehk põhi laiem tõusutorust minimaalset 150mm.
3.8.8. Alates De1400 kaevudel kasutada ankurduseks betoonplaati, mis kinnitada kaevupõhja külge mittekorrodeeruvate kiilankrutega.
3.9. Kaevudel De400 kuni De1500mm toru otstel (liitmikud torude ühenduseks kaevude külge) kasutata kas rotovalu detaile või PE plaadist kokku põkitud torumuhve.
3.9.1. Keelatud on käsitsi ekstruuderiga kokku keevitatud toru ühenduse detailid.
3.9.2. Kaevu ühendus liitmikud-otsad peavad olema materjali paksusega minimaalset 6mm või rotovalu;
3.10. De800 ja suurematel kaevudel kasutada koonusekujulisi teleskoobi mansette, mis keevitada nii seest kui väljast. Erand on olnud kui kaevu kõrgus ei võimalda kasutada koonusmansetti (lühike kaev).
3.11. De560 ja De400 kaevudel vooluplaadid peavad olema paigaldatud kalde all ja renni langusel ei tohi olla astet (voolurenn ja plaat peab olema viidud kokku faaside abil).
3.12. PE plaatide omavahelisel ühendusel faasida ekstuuderkeevise kohtatel PE plaadid 45 kraadise nurga alla ja seejärel keevitada.
4. Kaevu teleskoop
4.1. DN315 … DN800 tõusutoruga kaevu teleskoop pikkus on 70 - 80 cm malmluugi ülapinnast;
4.2. DN1000 ja suurema tõusutoruga kaevu teleskoop pikkus on reeglina 500 mm ja läbimõõt vähemalt 600 mm (De630 SN2 HDPE siseläbimõõt 591 mm).
4.3. Teleskoop ulatub tõusutoru rõngastihendist allapoole:
4.3.1. asfaltkattega teel vähemalt 15 cm;
4.3.2. kruusateel vähemalt 30 cm kui kaevuluuk on üle 10 cm kruusa all;
4.3.3. haljasalal vähemalt 30 cm.
5. Survehajutusplaat
5.1. Survehajutusplaadid tuleb paigaldada kõikidele kaevudele, mis asetsevad Tartu Linna tänavatele tüübiga I ja II ning kõrgem tüüp (vastavalt Tartu Linnavolikogu 12. oktoober 2017.a määrusele nr 153).
5.2. Plastkaevud alatest diameetrist DN 630 800/630 tuleb projekteerida ja rajada survehajutusplaat.
5.2.1. Plaadi paksus minimaalselt >100mm eelvalmistatuna ja >120mm kohapeal valmistatuna.
5.2.2. Plaadi välisläbimõõt = kaevu põhja diameeter + minimaalselt 600mm;
5.2.3. Plaat tuleb valmistada kiud- või armeeritud betoonist C30/37 XC2 XF3 KK3;
5.2.4. Kasutada Tallinna linna juhendit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4240/9201/9038/1110141708.attachment.pdf

6. Kaevu luuk-raamid
6.1. Malmist kaevu luuk-raamid peavad vastama EVS-EN 124-2 standardile.
6.1.1. DN 600mm ja suurema läbimõõduga malmist luugid ja raamid peavad vastama RAL-GZ 692 standardile või
6.1.2. luuk raam komplekti on valmistatud tempermalmist ehk keragrafiitmalm (EN-GJS) või
6.1.3. luuk-raam komplekti kaal minimaalselt:
6.1.3.1. DN300 luuk – 15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35,0 kg;

6.1.3.2. DN500 luuk – 40 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 68 kg;
6.1.3.3. DN600 luuk – 77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku – 150 kg;

6.1.3.4. DN700 luuk – 72 kg, DN700 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

6.2. Töövõtja peab andma kaevu kaante komplektidele 5 aastase paigaldus- ja tootegarantii. Töövõtja peab kaevu luuk-raami vahetama kui tekib vähemalt üks alljärgnevatest vigadest:
6.2.1. luuk kulub raami sisse rohkem kui 2,0 mm;
6.2.2. luuk liigub raamis horisontaalsuunas rohkem kui 2,0 mm;
6.2.3. luugi lukustuse lukk ei tööta või on murdunud (kui luuk-raamil on lukustus);
6.2.4. luuk toetub raamile vähestes punktides ja/või ebaühtlaselt, s.t raskusega luugi eri punktidesse toetamisel või mistahes sõiduki üle sõitmisel kaevu luuk raamil nn kiigub tekitades sellega heli. Lubatud tolerants puudub.
6.3. Kaevude luuk-raami vahetamisel (renoveerimisel või rekonstrueerimisel) peab Töövõtja asfalteerima survehajutusplaadi diameeter + 400mm suuruse ala. Survehajutusplaadi puudumisel kaevu raamist vähemalt +400mm ala.

7. Restkaevud
7.1. Restkaevud peavad asuma võimalikult sõidutee ääres (äärekivide ääres) ning need ei tohi jääda liikluskoridoris sõidujoonele ja/või sõidujäljele.
7.2. Juhul kui projekteerimise töömaal rekonstrueeritakse või ehitatakse sõidutee koos kõnniteedega, siis tuleb sademevee restkaevud äärekivide olemasolul projekteerida külgsissevooluga restluukidega sõidutee äärekivide vahele, kaev ise asetseb kõnniteel. Tavalised kaevud, ümarate või kandiliste luukidega restkaevud projekteeritakse sõidutee serva ainult erandjuhtudel (kokkuleppel Tellijaga)
7.3. Külgsissevooluga restkaevudel peab olema võimalus lisada kergesti eemaldatav korv prahi (oksad, lehed jne) kinni püüdmiseks (materjaliks plast, kuumtsingitud või roostevaba teras);
7.4. Sõiduteele kandilised restkaevu projekteerimisel ja paigaldamisel võib kaevu raami ja äärekivi vahel jääda maksimaalselt 20 mm;
7.5. Kui restkaevud ei ole võimalik projekteerida äärekivide äärde, siis need ei tohi need jääda liiklusvahendite (autod, bussid) rataste alla ehk sõidujälge;
7.6. Ühisvoolses süsteemis peab pimeühendusega restkaevul olema avatav ja läbipesu võimaldav vesilukk;

23031_EP_VKV-4-16_v01_asend.pdf

I

0.0 4

0.04

0.0 5

1:1.75

1:3

1:1.75

1:2

v=40 km/h

v=50 km/h v=40 km/h

1:1.75

1:3

60 m

1:1.5

1:1.5 1:1.75

60 m

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

E263 LÕIK 5

53 .1

7 53

.1 0

52 .9

3

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

II

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

I I

I

MS 2 MS

2 MS 3

MS 3

51 .00

50 .7

050 .8

050 .9

0

51.00

52.00

51.10 51.20

51.30 51.40

51.50

51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

53 .0

0

53.00

53 .0

0

50 .5

0

50.50

50 .6

0 50.60

51 .10

51 .20

51.3051.40 51.50 51.60 51.70 51.80 51.90

52.10 52.20

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52 .9

0

50.60

50.70 50.80 50.90

52.10

52.20

52 .30

52 .40

52 .50

52 .6

0 52

.7 0

52.80

52 .8

0

52.90

52 .9

0 53

.1 0

53.10

53 .1

0

53 .2

0

53.20

53 .2

0 53

.3 0

53 .4

0 53

.5 0

53 .6

0 53

.7 0

53 .8

0

54.00

53.40

53.70

53.90

54.10

53.20 53.30 53.50 53.60

53.80

53.60

53.00

54.00

55.00

52.90

53.10

53.20

53.30

53.40

53.50

53.60

53.70

53.80

53.90

54.10

54.20

54.30

54.40

54.50

54.60

54.70

54.80

54.90

55.10

55.20

55.30

55.40

55.50

55.60

52 .30

52.00

53.00

51.50 51.60

51.70

51.80

51.90

52.10

52.20

52.30

52.40 52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

53.10

53.20

53.30

53.40

53.50

53.60

53 .0

0

53 .0

0

52 .8

0

52 .9

0 52

.9 0

53 .1

0

53 .1

0

53 .10

53 .2

0

53 .20

53.2053.10

54.10 54.2054.00

53.30

53.40 53.50

53.60

53.70

53.80

53.90

53.60

53 .7

0

53.70

53 .8

0 53

.8 0

53.50

53 .5

0

53.60

53.70

53 .9

0

53.00

52.70

52.80

52.90

52 .8

0 52 .7

0

1W 1.1

1W 1. 1

X X

1W2

1W 2

X X

X

X X

1W1.1 1W1.1

1W1.1

1W 1. 1

1W 1.1

1W 1. 1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W 1. 1

1W 1.1

1W1.1

1W 1.1

1W1.1

1W 1. 1

1W1.1

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

X X

X

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

X X

1W 1.1

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

/

/ /

X X

1W 1

1W1

1

1W1

SK 1

SK 1De

31 5

L= 81

,3 i=

0, 00

3

SK 1

De 31

5 L=

88 ,3

i= 0,

00 3

1

2

SK 1

De 31

5 L=

73 ,6

i= 0,

00 3

1

2

SK 1

De 31

5 L=

40 ,9

i= 0,

00 3

1

2

SK1

De 31

5 L =62

,1 i=

0,0 03

1

2

SK 1

De 31

5 L=

51 ,8

i= 0,

00 3

1

2

SK1

De250 L=34,7 i=0,006

1

3

De250 L=1,4 i=0,006

1 2

De250 L=2,2

i=0,010 2

V1 V1

De 11

0 L=

34 ,7

V1 V1

De110 L=31,8

V1 V1

De110 L= 20,6

V1 V1

De 11

0 L=

31 ,1

V1

De 11

0 L =54

,6

V1

De 11

0 L=

5, 9

V1 V1

De110 L=21,6

SK1 SK1

SK1 De200 L=16,8 i=0,005

Ol. oleva drenaažitoru täpne asukoht välja selgitada ehitustööde käigus, ol. olev drenaažitoru juhtida teedeehituslik osa poolt

projekteeritud kraavi või sademeveekaevu SK-68

Sademeveetorustik soojustada

Maanteega ristuv projekteetitud veetorustik tuleb paigaldada hülssi

RK-79 Ø560 50,85 1) 49,65 2,10

SK-69 Ø560 50,85 1) 49,64 2) 49,64 1,21

RK-78 Ø560 50,45 1) 49,45 1,90

SK-68 Ø560 50,50 1) 49,36 2) 49,43 3) 49,43 1,14

SK-67 Ø800 52,90 1) 49,20 2) 49,20 3,70

SK-66 Ø800 52,80 1) 49,02 2) 49,02 3,78

SK-65 Ø800 53,17 1) 48,90 2) 48,90 4,27

SK-64 Ø800 52,80 1) 48,67 2) 48,67 4,13

SK-63 Ø800 52,40 1) 48,41 2) 48,41 3,99

18SK 52,40 52,45

RK-80 Ø560 53,45 1) 52,53 1,82

V-753,70 51,90

V-1 52,80 51,00

V-2 52,70 50,20

V-3 52,80 51,00

V-4 53,00 50,05

V1

V1 De110 L=15,9

V1

De110 L=39,9

V-553,50 50,00

V-653,70 51,50

V-953,70 51,90

V-853,50 51,70

Altren Projekt OÜ

Töö nimetus:

Projekteeris: Muudatuse nr: Kuupäev:

Tellija:

Ehitusprojekti koostaja:

Mõõtkava:

Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113

Objekti aadress või aadressid:

Vastutav isik: Allkiri:

Projekteerija: Allkiri:

Joonise nimetus:

Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr :

Töö nr :

Selgitus:

Joonise digiaadress:

MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014

Tel: +372 53402723

Vahur Laas

Sven Zujev

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala torustikud

Torustike asendiplaan

1:500

Altren Projekt OÜ

23031

VKV-4-16EPT0492126.04.2023/v01

23031_EP_VKV-4-6_v01.dwg/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kambja vald, Tartu maakond

Transpordiamet

Märkused: 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-02 kuni VKV-6-34. 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. 5. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis. 6. Kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. RAXOEST OÜ 2021 a. Töö nr GE-81-21.

EVEL_nõuded_teostusjoonistele.pdf

21.05.2018 Versioon 1.0

EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja

kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele.

21.05.2018 Versioon 1.0 2

Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

2. Mõisted ja Lühendid .............................................................................................................................. 3

3. Üldnõuded ............................................................................................................................................. 3

4. Nõuded teostusjoonisele ...................................................................................................................... 5

5. Teostusjoonise edastamise ja saatekirja vormistamine ...................................................................... 10

6. Andmestruktuurid ............................................................................................................................... 11

21.05.2018 Versioon 1.0 3

1. Sissejuhatus

1.1. Käesolev dokument on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL) lisanõuded (edaspidi

Nõuded) Majandus- ja taristuministri 22. aprilli 2016.a määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” (edaspidi nimetatud Kord) vastavalt

määruse § 1.

1.2. EVEL-i liikme tellimusel teostatavad teostusmõõdistamised - tuleb teha vastavalt Korrale ja

käesolevatele Nõuetele ning esitada *.dgn või *.dwg formaadis digitaalselt.

2. Mõisted ja Lühendid

2.1. RTK GNSS- on tehnoloogia, mille abil suurendatakse satelliitidel põhinevate

positsioneerimissüsteemide (näiteks GPS, GLONASS, Galileo, BeiDou ja GAGAN) täpsust.

2.2. PDOP- asukoha (3D) määramise täpsuse suhtarv

2.3. Tüvitoru- Toob vee piirkonda

2.4. Peatoru- Jagab vee piirkonnas mööda tänavaid laiali

2.5. Ühendustoru- Peatoru ja liitumispunkti vaheline toru

3. Üldnõuded

3.1. Failiformaat

Ehitusgeodeetilised uurimistööd tuleb esitada järgmiste failiformaatidena:

• Autocadi joonised kuni versioonini DWG2010

• MicroStationi joonised DGNV8 kahemõõtmelisena (2D)

3.2. Faili tööühikud

Vastavalt Korra § 14 lõikele 1 koostatakse digitaalsed joonised meetermõõdustikus.

3.3. Digitaalse joonise elemendid

3.3.1. Süsteemidevahelise andmekasutuse võimaldamiseks on joonises lubatud kasutada ainult

tabelis 1 esitatud graafilisi elemente.

21.05.2018 Versioon 1.0 4

3.3.2. Tabel 1. Joonises kasutatavad elemendid

Nr Element AutoCAD MicroStation

1 Sirglõik Line Line (Type 3)

2 Murdjoon Polyline, Lwpolyline Linestring (Type 4)/Complex Chain (Type 12)

3 Sümbolelement Insert Cell Header (Type 2)

4 Tekst Text Text (Type 17)

5 Ellips Ellipse, Circle Ellipse (Type 15)

6 Pind1 Lwpolyline (closed) Shape (6), complex shape (14)

7 Kaar Arc Arc (Type 16)

3.3.3. Digitaalses joonises kasutatakse Korra § 13 lõikes 1 kirjeldatud kihijaotust, leppemärke ja

leppemärkide nimetusi. Leppemärkide nimetused peavad olema elemendipõhised.

3.4. Situatsiooni mõõdistamine ja esitamine

3.4.1. Mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning tehnoloogia peavad tagama Korra 2. peatükis

toodud täpsusnõuete täitmise. RTK GNSS mõõdistamise kasutamisel peavad olema lisaks

täidetud järgmised nõuded:

• mõõdistamisel kasutatavad seadmed peavad olema vähemalt kahesageduslikud

(L1/L2),

• mõõdistamisi võib teostada kuni 30 km kaugusel baasjaamast, võrgu RTK levialas

kuni 40 km kaugusel kahest lähimast baasjaamast,

• ühiste satelliitide arv baasjaamas ja mõõdistamise kohas peab olema vähemalt 5,

• PDOP ei või mõõtmise ajal olla suurem kui 2,5.

3.4.2. RTK GNSS mõõdistamise tulemused tuleb Tellija nõudmisel esitada aruande ühe osana

nimega töö number_RTKraport.csv. Raport peab olema *.csv formaadis ning väljade

eraldajaks semikoolon. RTK GNSS mõõdistamise raport peab sisaldama järgmisi andmeid

toodud järjestuses:

• mõõdistuspunkti number (raportis ja joonisel esitatud mõõdistuspunktide numbrid

peavad kokku langema),

• mõõdistuspunkti x (N) ja y (E) koordinaadid (L-Est97),

• mõõdistuspunkti kõrgus (raporti välja pealkirjas peab olema märgitud, kas

tegemist on kõrgusega ellipsoidist või EH2000 süsteemi kõrgusega),

• mõõdistuspunkti kood, koodi mittekasutamise korral jätta väli tühjaks,

• mõõdistamise kuupäev ja kellaaeg,

• antenni kõrgus,

• horisontaalne täpsus,

• vertikaalne täpsus,

• keskmine ruutviga (RMS),

1 Pindelemendiks loetakse murdjoont, mis on suletud.

21.05.2018 Versioon 1.0 5

• PDOP,

• satelliitide arv.

4. Nõuded teostusjoonisele

4.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistamine teostatakse Korra 6. peatüki ja 7.

peatüki 2. jao kohaselt.

4.2. Vee- ja kanalisatsioonikaevude uurimine teostatakse Korra § 46 järgi.

4.3. Vee- ja kanalisatsiooni võrguga lõikuvad teised kaevikus nähtavad tehnovõrgud tuleb

mõõdistada ning kanda teostusjoonisele Korra Lisa 1 kohase tingmärgiga ja kõrgusega EH2000

süsteemis.

4.4. Teostusjoonised vormistatakse Korra § 11 ja § 12 kohaselt ja edastatakse Nõuete punktis 1.2

kirjeldatud viisil punkti 5 nõuetele vastava saatekirjaga.

4.5. Isevoolsete torude tehnilistes andmetes kirjeldatakse kõrgusena voolu põhi ja survetorudel

kõrgus toru peale.

4.6. Kõik objektid, millest joonsidemed antakse, peavad olema mõõdistatud.

4.7. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud kujutatakse teostusjoonisel vastavalt Korra § 43. Kaevu, -

kambri ja -tunneli maa-alune osa tuleb kujutada mõõtkavaliselt vastavalt Korra § 45.

4.8. Tuvastustraadi väljavõttekohad tähistatakse vastavalt Korra Lisa 1 punkt 3.5.10 nr 28.

4.9. Tuvastustraadi paiknemine tähistatakse vastavalt Korra Lisa 1 punkt 3.5.10 nr 29.

4.10. Teostusjoonistel tuleb vee-ja kanalisatsioonirajatiste info edastada dgn formaadis tag’ide

ning dwg formaadis extended entity data abil.

4.11. Kohustuslikud isevoolsetoru andmed:

Andmed Näide Selgitus

Materjal PVC

Läbimõõdu tüüp Dn Dn, De, Di

Mõõtmed 160 Toru mõõtmed mm. Neljakandilise toru puhul esitatakse mõõdud kujul laius korda kõrgus, eraldajaks väike “x“. Näiteks: 100x200

Otstarve Tarbijatoru Tüvitoru, Peatoru, Ühendustoru, Tarbijatoru

Algussõlm K-1

Kõrgus algussõlmes 30.45

Number algussõlmes 1 Toru number alguskaevus

Lõppsõlm K-2

Kõrgus lõppsõlmes 30.40

Number lõppsõlmes 3 Toru number suubumiskaevus

Märkus

21.05.2018 Versioon 1.0 6

4.12. Kohustuslikud survetoru andmed:

Andmed Näide Selgitus

Materjal PE

Läbimõõdu tüüp Dn Dn, Di, De

Mõõtmed 160 Diameeter

Otstarve Tarbijatoru Tüvitoru2, Peatoru3, Ühendustoru4, Tarbijatoru

Võrgu tüüp Muidu tühi aga kui on vaakum süsteem siis kirjutatakse „vaakum“

Märkus

4.13. Kohustuslikud kaevu andmed:

Andmed Näide Selgitus

Kaevu number K-3

Kaevu liik Hoolduskaev Kanalisatsioon: Restkaev, Survekustutuskaev, Hoolduskaev5, Kontrollkaev6, Kontrolltoru7, Vaakumkaev, Õlipüüdur, Rasvapüüdur, Liivapüüdur, Pumpla, Luuk Vesi: Hoolduskaev, Arvestikaev, Läbipesusõlm,Luuk

Maapinna kõrgus 44.32

Põhja kõrgus 42.85

Kaevu materjal PL

Kaevu mõõtmed 0.4 Kaevu siseläbimõõt meetrites. Neljakandilise kaevu puhul esitatakse sisemõõdud kujul laius korda pikkus, eraldajaks väike “x“. Näiteks: 1.2x1.9

Kaane kõrgus 44.25

Kaane kuju Ümar Nelinurkne

Kaane materjal MALM

Märkus

4.14. Kohustuslikud koordinaatpunkti andmed:

Andmed Näide Selgitus

Tähis/nr 33 Järjekorra number või varem omistatud tähis

Liik Kolmik Maakraan, Siiber, Muhv, Remondimuhv, Kaevuta ühenduskoht, Pimeots, Läbimõõduüleminek, Vaakumklapp, Purgimissõlm,Väljumiskoht, Sadul, Kolmik, Nelik, Põlv, Hülss, Puurkaev, Reservuaar, Kaevu sein

H mp 55.34

2 Toob vee piirkonda 3 Jagab vee piirkonnas mööda tänavaid laiali 4 Peatoru ja liitumispunkti vaheline toru 5 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud kaev, läbimõõduga DN 1000 ja suurem 6 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud kaev, läbimõõduga DN 400–900 7 Võrgu hoolduseks ja kontrolliks torustikule ehitatud eemaldatava kaanega vertikaalne toru, millel on põhjas üks läbivoolav toru

21.05.2018 Versioon 1.0 7

H toru 53.77

Läbimõõt Mõõt millimeetrites

Märkus

4.15. Koordinaatpunktis kirjeldatavad vee- ja kanalisatsioonivõrgu osad/sõlmed:

Element/Andmed Tähis/nr Liik H mp H toru Läbimõõt Märkus Tingmärk

Maakraan X X X X X V 0

Siiber X X X X X V -

Muhv X X X X - V -

Remondimuhv X X X X - V -

Kaevuta ühenduskoht X X X X - V -

Pimeots X X X X - V 0

Läbimõõduüleminek X X X X - V 0

Vaakumklapp X X X X X V -

Purgimissõlm X X X X X V -

Väljumiskoht X X X X - V 0

Sadul X X X X - V -

Kolmik X X X X - V -

Nelik X X X X - V -

Põlv X X X X - V -

Hülss X X X X - V 0

Puurkaev X X X X X V 0

Reservuaar X X X X - V -

Kaevu sein X X X X - V -

Käänupunkt X - X X - V -

X – kohustuslik väli

V – vajadusel

0 – lisaks koordinaatpunktile tähistatakse käänupunkt joonises Korra kohase tingmärgiga

21.05.2018 Versioon 1.0 8

4.16. Kaevu liiki „Luuk“ kasutatakse suurte kamberkaevude korral, millel on mitu luuki. Näiteks

nelja luugiga kamber/kaevu puhul valitakse üks luuk millele määratakse vastav kaevu liik ja

lisatakse kõik kaevu andmed ja teistele kolmele luugile valitakse liigiks „Luuk“ ja lisatakse

kaevu nr, kaane kõrgus, kaane materjal ja maapinna kõrgus.

4.17. Lisaks kaevule tuleb toru kujutavad jooned katkestada koordinaatpunktides mille liik on:

siiber, maakraan, kolmik, nelik, kaevuta ühenduskoht, vaakumklapp.

21.05.2018 Versioon 1.0 9

4.18. Isevoolsete torude puhul, mis suubuvad suuremõõtmelisse kaevu, on kaevu sisenemise

kohas koordinaatpunkt kohustuslik.

4.19. Suuremõõtmeliste kollektorite puhul kirjeldatakse koordinaatpunktid kollektori telge

kujutavale joonele KL.

4.20. Koordinaatpunktid mõõdetakse sirgel lõigul Korra §46. punkt 5 kohaselt ja

käänukohtades arvestusega, et koordinaatpunktide ühendamisel tekkiva joone ja trassi

tegeliku asukoha erinevus ei ületaks mõõdistamistäpsust.

4.21. Kõik koordinaatpunktid tuleb nummerdada. Kui sõlmel on olemas varem määratud tähis

siis kasutatakse seda.

4.22. Sõlmede kohta koostatud skeemid ja sõlmedest tehtud fotod tuleb esitada ka eraldi

failidena, failivormingus *.jpg. Failid nimetatakse vastavalt teostusjoonisel olevale

koordinaatpunkti numbrile. Näiteks: Koordinaatpunkti V-55-2 juurde kuuluvad lisafailid

nimetatakse V-55-2_foto.jpg ja V-55-2_skeem.jpg.

4.23. Sõlmede kohta esitatavad skeemid ja fotod peavad olema orjenteeritud põhja suunas.

4.24. Esitatavate fotode resolutsioon 1920x1080 (FHD) või suurem ja ühe faili maht kuni

500kB.

21.05.2018 Versioon 1.0 10

5. Teostusjoonise edastamine ja saatekirja vormistamine

Saatekiri edastatakse *.csv failivormingus. Failis edastatakse andmed loetelus toodud järjekorras ja

eraldajana kasutatakse semikoolonit.

Teostusmõõdistuse saatekiri sisaldab järgmisi andmeid :

• Objekti kood/nr – Tellija poolt ehitajale ja/või projekteerijale väljastatud objekti identifikaator

• Objekti nimi

• Peatöövõtja

• Peatöövõtja e-mail

• Ehitusettevõte

• Ehituse projektijuhi nimi

• Ehituse projektijuhi e-mail

• Mõõdistusettevõte – mõõdistaja ettevõte nimi

• Vastutava geodeedi nimi

• Mõõdistaja e-mail

• Mõõdistuse liik – teostusjoonis

• Mõõdistuse nr - maamõõdufirma poolt tööle omistatud number

• Joonise nimetus – kanalisatsiooni võrgu teostusjoonis jne

• Mõõdistamise algus –mõõdistustööde alguskuupäev

• Mõõdistamise lõpp – mõõdistustööde lõppkuupäev

• Plaaniline täpsus (m) – 0.05, 0.1, 0.15

• Kõrguslik täpsus (m) – 0.03, 0.05, 0.1

• Mõõdistuse standard- MKM/EH2000; MKM/EH2000/EVEL

• Mõõtkava – 500, 1000

• Geodeetilise võrgu punktid – mõõdistuse lähtepunktide numbrid

• Märkused

Tellijale edastatakse järgmised failid:

• Joonise fail – digitaalne joonis *.dgn või *.dwg formaadis (TJ-1238.dgn)

• Saatekirja fail *.csv formaadis (TJ-1238.csv)

• Skeemide fail *.zip formaadis (TJ-1238_skeemid.zip, sisaldab nõuetele vastavaid .jpg faile)

• Fotode fail *.zip formaadis (TJ-1238_fotod.zip, sisaldab nõuetele vastavaid .jpg faile)

• Tellija nõudmisel esitatav RTK GNSS mõõdistamise tulemusete fail *.csv formaadis (TJ-

1238_RTKraport.csv)

21.05.2018 Versioon 1.0 11

6. Andmestruktuurid

6.1. Andmestruktuurid MicroStation’is (*.dgn formaadis)

6.1.1. TagSet – evelisevoolneToru

Tag Tüüp Andmed

Näide ja selgitus

materjal Character Materjal PVC

diamtyyp Character Läbimõõdu tüüp Dn

mootmed Character Mõõtmed 160 Neljakandilise toru puhul 100x200

otstarve Character Otstarve Tarbijatoru

algsolm Character Algussõlm K-1

algkorgus Real Kõrgus algussõlmes 30.45

algnr Integer Number sõlmes 1

loppsolm Character Lõppsõlm K-2

loppkorgus Real Kõrgus lõppsõlmes 30.40

loppnr Integer Number sõlmes 3

markus Character Märkus

6.1.2. TagSet – evelSurvetoru

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

materjal Character Materjal PE

diamtyyp Character Läbimõõdu tüüp Dn

mootmed Character Mõõtmed 160

otstarve Character Otstarve Tarbijatoru

tyyp Character Võrgu tüüp: vaakum

markus Character Märkus

6.1.3. TagSet – evelKaev

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

tahis_nr Character Kaevu number K-3

liik Character Kaevu liik Hoolduskaev

maa_korgus Real Maapinna kõrgus

44.32

pohi_korgus Real Põhja kõrgus 42.85

materjal Character Kaevu materjal PL

mootmed Character Kaevu mõõtmed

0.4 neljakandiline 1.2x1.9

kaane_korgus Real Kaane kõrgus 44.25

kaane_kuju Character Kaanekuju Ümar

kaane_materjal Character Kaane materjal MALM

markus Character Märkus

21.05.2018 Versioon 1.0 12

6.1.4. TagSet – evelKoordp

Tag Tüüp Andmed Näide ja selgitus

tahis_nr Character Tähis/nr 33

liik Character Liik Kolmik

maa_korgus Real H mp 55.34

toru_korgus Real H toru 53.77

mootmed Character Läbimõõt

markus Character Märkus

6.2. Andmestruktuurid AutoCad’is (*.dwg formaadis)

6.2.1. EVEL Kaev

* Registered Application Name: evelKaev

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: tahis_nr

* Code 1000, ASCII string: liik

* Code 1040, Real number: maa_korgus

* Code 1040, Real number: pohi_korgus

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1040, Real number: kaane_korgus

* Code 1000, ASCII string: kaane_kuju

* Code 1000, ASCII string: kaane_materjal

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.2. EVEL Koordinaatpunkt

* Registered Application Name: evelKoordp

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: tahis_nr

* Code 1000, ASCII string: liik

* Code 1040, Real number: maa_korgus

* Code 1040, Real number: toru_korgus

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.3. EVEL Survetoru

* Registered Application Name: evelSurvetoru

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: diamtyyp

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: otstarve

* Code 1000, ASCII string: tyyp

* Code 1000, ASCII string: markus

21.05.2018 Versioon 1.0 13

* Code 1002, Starting or ending brace: }

6.2.4. EVEL Isevoolnetoru

* Registered Application Name: evelisevoolneToru

* Code 1002, Starting or ending brace: {

* Code 1000, ASCII string: materjal

* Code 1000, ASCII string: diamtyyp

* Code 1000, ASCII string: mootmed

* Code 1000, ASCII string: otstarve

* Code 1000, ASCII string: algsolm

* Code 1040, Real number: algkorgus

* Code 1070, Integer: algnr

* Code 1000, ASCII string: loppsolm

* Code 1040, Real number: loppkorgus

* Code 1070, Integer: loppnr

* Code 1000, ASCII string: markus

* Code 1002, Starting or ending brace: }

HÜDRANT_joonis.pdf

Roosi ja Nõlva tee projekteerimise ala 1.png

Roosi ja Nõlva tee projekteerimise ala 2.png

Roosi_tn_Nõlva_tee_vee_kan_projekti_hinnaküsimine.docx

19.01.2024 24004601

Hinnaküsimise lähteülesanne
Kambja vald, Reola küla, Roosi tn vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning Nõlva tee veetorustiku projekteerimiseks

Projekteerimine

Antud objektile koostada ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekt peab vastama Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusele Nõuded ehitusprojektile, mis on vastu võetud 17.09.2010 nr 67.

Projekt peab olema kooskõlas vastavate riiklike ja kohalike õigus-ja normatiivdokumentidega. Projekti kooskõlastuse lehel peab olema kirjas geodeetilise alusplaani tegija nimi, töö nimetus, töö number ja millal on geodeetiline alusplaan registreeritud. Projekt kooskõlastada kõigi võrguvaldajatega ja Kambja vallaga ning taotleda ehitusluba. Tehniline lahendus ja sõlmed kooskõlastada AS Tartu Veevärgiga. Ehitusloa riigilõivu peab tasuma projekteerija.

Projekteerida veetorustik De 110 PE alates Roosi 11a ees olevast De 110 PE veetorust kuni Nõlva tee ja Valge tee ristmikul oleva veetorustiku sõlmeni koos hüdrandiga. Kooskõlastada asukoht kinnistute omanikega ja Transpordiametiga. Võtta aluseks Altren Projekt OÜ töö nr T04921 eelprojekt.
Projekteerida De 200 PVC kanalisatsioonitorustik Roosi tänavale alates Roosi 2 olemasolevast De 200 PVC kanalisatsioonitorust kuni Roosi 11a kinnistuni koos ühendustorustikega kinnistute piirideni.

Arvestada:
• Tulbi tänava torustike projektiga
• Üldised nõuded 23.10.2023
• 20200130_Ver-3_Kaevude_asfalteerimise_kord_Tartus
• 20220323_TVV_Nouded_KAN&SADE_kaevudele_Ver-5.1
• EVEL_nõuded_teostusjoonistele
• survestamine TVV 2005
• TVV juhis 5050 Sulgemine pesemine
• HÜDRANT_joonis

Projekteerida isevoolsetele torustikele moodulkaevud, kui ei saa moodulkaevu paigaldada, siis projekteerida käsitöökaev.

Projekteerimistööde lõpptähtaeg hiljemalt 30.06.2024. Ehitusloa hankimine hiljemalt 15.08.2024.

Lisatud asendiplaanid projekteeritava objekti kohta. Teekatte taastamise ja konstruktsiooni osa peab olema koostatud vastavat luba omava projekteerija poolt.

Projekteerimisel lähtuda:
1. EESTI STANDARDITEST
EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 812-6:2012 – Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
2. EHITUSSEADUSest - Vastu võetud 15. 05. 2002. a seadusega (RT I 2002, 47, 297), mis jõustus 1. 01. 2003.Muudetud järgmise seadusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):13. 11. 2002 (RT I 2002, 99, 579) 1. 01. 2003
3. Üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks koostanud AS Tartu Veevärk 01.10.2003
4. Varem KOV-is kooskõlastatud projektidest.

Projekteerija peab koostama kanalisatsiooni ja/ või sademeveekaevude tellimiseks kaevukellade tabeli.
AS-ile Tartu Veevärk tuleb üle anda kolm (3) eksemplari projektdokumentatsiooni. Samas antakse kogu dokumentatsioon üle ka digitaalsel kujul järgmistes formaatides:
joonised -MicroStation ja Acrobat Reader
tekstiosa (seletuskiri, spetsifikatsioonid jms.) -Word
tabelid (loetelud jms.) -Excel või Word

Pakkumine peab olema jõus 30 päeva alates pakkumise esitamise tähtajast.

Pakkuja ei tohi olla:
a) pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus seesuguses seisukorras pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt.
b) kelle vastu on esitatud pankrotimenetluse alguse avaldus või kelle vara on arestitud.
c) jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et pakkuja on viimase kolme aasta jooksul jätnud nõuetekohaselt täitmata pakkumismenetluse tulemusena temaga sõlmitud hankelepingu.
d) pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.

Hind esitada alljärgnevalt:

1. Torustike projekteerimine
2. Geoalus
3. Ehitusload ja kooskõlastused
4. Vertikaal

Pakkumine esitada e-maili teel digitaalselt allkirjastatult e-mailile : [email protected] hiljemalt 31.01.2024 kell 10.00.

Lugupidamisega

Peeter Pindma
Arendusjuht

TVV juhis 5050 Sulgemine pesemine.pdf

survestamine TVV 2005.doc

NÕUDED PE- ja PVC-SURVETORUSTIKE
VEETIHEDUSE KATSETAMISE KOHTA

Katsetamine toimub vastavalt standardile EN 805:2000, kui pole määratud teisiti.
Katsetatakse veega nn. rõhukao meetodil.

PN10 torudest ja armatuurist ehitatud torustiku veetiheduse katsetamine:

• Survestatava lõigu pikkus ei ole AS Tartu Veevärk poolt määratletud, kuid soovituslikult mitte üle 500 m;

• Veetorustik täidetakse (võimalusel alates madalaimast kohast) ja eemaldatakse nii palju õhku kui võimalik;

• Kui on võimalik, peab toru survestamine toimuma torustiku madalaimas kohas;

• Mõõteseadme täpsusklass (sihverplaadi väikseima jaotise väärtus) peab olema vähemalt 10 kPa;

• Katselõigu rõhk tõstetakse surveseadmega töörõhuni (6 baari ehk 600 kPa) ja ventiil suletakse. Torustiku lõiku sellistel tingimustel hoitakse 24 tundi;

• Katsetatavas torus tõstetakse surve toru nimirõhuni (10 baari ehk 1 MPa) ja hoitakse kahe tunni kestel. Kui surve langeb rohkem kui 20 kPa, lisatakse vett;

• Torustik on katsetamiseks valmis, surveseade eemaldatakse;

• Katse alustamisel märgitakse kellaaeg ja rõhk (minimaalselt 10 baari);

• Katse loetakse edukaks, kui 30 minuti vältel rõhk torustikus ei lange rohkem kui 10 kPa;

• Peale katset langetatakse rõhk sujuvalt töörõhuni, seejärel vabastatakse sujuvalt rõhu alt;

Järgnevad toimingud joogiveetorustiku korral:

• Teostatakse torustiku pesemine või desinfitseerimine+pesemine.

• Teostatakse vee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs.

• Torustik antakse käiku 5 päeva jooksul peale veeproovi võtmist.

PE- ja PVC- SURVETORUDE VEETIHEDUSE KATSETAMISE
AKT

………………….. 20……..

1. Tellija: AS Tartu Veevärk
2. Projekteerija: …………………………………………………………………
3. Ehitaja: ………………………………………………………………………..
4. Omanikujärelevalve teostaja: ……………………………………………….
5. Objekt (tänava või lõigu projektikohane tähistus) ...................................................................................................................................................
6. Katselõik (peatoru otsasõlmede projektikohane tähistus)………………….………………..., pikkus ...................................
7. Toru välisläbimõõt De, materjal , surveklass, markeering..................................................................................................
8. Ühenduste liik, hulk (sadulad, kolmikud, otsakorgid)................................................................................................................................
9. Siibrite ja maakraanide hulk.....................................................................................
10. Katseseadme mark: ……………………………………….....
Manomeetri nimiväärtus (16 bar või 16 MPa manomeeter) …………
Manomeetri väikseim jaotis kPa (mitte suurem kui 10 kPa või samaväärne mõõtühik) …………
11. Õhutemperatuur ..................................................................................................
12. Veetemperatuur..................................................................................................
13. Katsemetoodika: EN805:2000 kohane AS Tartu Veevärk metoodika

Tähelepanekud katsetamise ajal: …………………………………………………………….....................................................
…………………………………………………………………………………………………..
Otsus katsetulemuste kohta: …………..………………………………………………………………………………………
……………………..……………………………………………………………………………

Töövõtja: ………………………………………………………………. (nimi, allkiri)
Omanikujärelevalve teostaja: ………...………………………………………. (nimi, allkiri)

Üldised_nõuded_23.10.2023.doc

Üldised nõuded 23.10.2023:

1. Peatöövõtja peab kontrollima alltöövõtjate tööd, mitte Tartu Veevärk. Kui objekti esitamisel tellijale on kaevuluuk või kape asfaldi all või siiber ei keera või tuletõrjehüdrant ei tühjene siis trahv 63,9 €+20%.
2. Peatöövõtja peab enne töö tellijale esitamist kontrollima selle kvaliteeti ( ka enda firma töötajate poolt tehtud töö kvaliteeti).
3. Peatöövõtja peab enne teostusmõõdistuse tellijale esitamist kontrollima selle kvaliteeti. Kui on esitatud vale mõõdistus, siis trahv 127,82 €+20%.
4. Peatöövõtja peab asfaldifirmadele seletama luukide paigaldamise tehnoloogiat asfaldisse, et kaevukaaned ja restkaevurestid ära ei vajuks.
5. Võrguvaldajatelt võtta ehituspäevikusse märge, et on käinud objektil ja kaevetööd lubanud.
6. Arvet mitte enne esitada kui akt on allkirjastatud.
7. Kui ehitatakse magistraaltorustikke, mis läbivad erakinnistuid siis peab töövõtja peale ehitustööde lõppu võtma omanikelt (korterühistu puhul ühistu esindajalt) allkirja, et ollakse nõus taastamistööde kvaliteediga.
8. Surveproov tuleb läbi viia vastavalt AS Tartu Veevärk nõuetele.
9. Annelinnas veesulgemised / katkestused teha öösel.
10. Veetorustike sulgemist ja avamist teostavad ainult AS Tartu Veevärk töötajad.
11. Töövõtja teavitab veetarbijaid (kliente) ja AS-i Tartu Veevärk veevarustuse sulgemise ajast ja kestusest vähemalt 48 tundi enne kavandatavat sulgemist.
12. Riiklikel pühadel ei tohi teha veekatkestusi.
13. Kortermaja etteteatamata veekatkestuste eest on trahv 260€, eramaja puhul 65€.
14. Enne majaühendustorustike kokku ühendamist tuleb ühendustorustik läbi pesta, et sodi ei satuks veemõõtjasse.
15. Poldid , mutrid, seibid peavad olema roostevabast, happekindlast terasest.
16. Restkaevud peavad asuma äärekivide ääres ning need ei tohi jääda liiklusvahendite (autod, bussid) rataste alla.
17. Enne viimase makse sooritamist peab töövõtja esitama panga või kindlustusseltsi poolt välja antud garantiiperioodi tagatise.
18. Töövõtja ei tohi ise võtta proove, isegi kui tal on olemas atesteeritud tunnistus.
19. Veetoru põkkimisel tekkiv sisemine keevisrant tuleb eemaldada.
20. Veetorud (kõik läbimõõdud, olenemata ehitamise meetodist) peavad olema tehtud täissein PE100-RC toorainest.
21. Veetorudele tuleb paigaldada märketraat ja märkelint.
22. Töövõtja peab vähemalt 1 ööpäev varem teatama igast tööst, mis ta teeb vee- ja /või kanalisatsioonitorustiku juures, saates sellekohase kirjaliku teate, mis sisaldab järgmist informatsiooni:
• koht, kus töid tehakse;
• töö, mida tehakse;
• aeg kuna alustatakse ja lõpetatakse;
• isik, kes on vastutav töökohal, kontakttelefon;
• ettevõtte vastutava töötaja allkiri.
23. Tööst (ehitusest, remondist jne) tuleb teha pildiaruanne järgmistest etappidest:
23.1. hetke olukord enne tööde algus;
23.2. tööde tähtsamad etapid:
23.2.1. kaeviku kaevamine;
23.2.2. aluse tegemine;
23.2.3. torustiku paigaldamine;
23.2.4. tagasitäite tegemine kihtide kaupa;
23.2.5. teekatte taastamine;
23.3. torustike põhisõlmed nagu ristumised, ühendused, pöördekoha, kaevud jne.

24. Teostusmõõdistusel peab geodeet andma koordinaadid kõikides sõlmpunktides ja kaevudel.
25. Ehitusdokumentatsioon peab sisaldama:
25.1. ehituspäevikut;
25.2. kaetud tööde akte;
25.3. vajalikke surve/veepidavuse/kaameraülevaatuse akte;;
25.4. veetorude puhul veekvaliteedi akti;
25.5. fotoaruannet;
25.6. teostusmõõdistust (tehtud lahtise kaeviku juures);
25.7. lõpuakti ja /või tööde üleandmisakti, mis sisaldab:
25.7.1. tänava nime,
25.7.2. tänavalõik, kus töid tehti;
25.7.3. eraldi välja kirjutatud vee- ja / või kanalisatsiooni- või sademeveetoru pikkused läbimõõtude kaupa ning näidatud nende hinnad;
25.7.4. majaühenduste (majade kaupa) pikkused, läbimõõdud ja hinnad.
26. Digitaalne teostusmõõdistus esitada CD-l või DVD-l koos ehitusdokumentatsiooniga ( mitte saata e-mailile).
27. Töövõtja peab esitama ka asfaldi ja liiva sertifikaadid ning kaeveloa lõpetamise avalduse.
28. Lepingule või projektile mittevastavate materjalide kasutamisel trahv Töövõtjale 1000€ iga materjali kohta. Lisaks peavad Töövõtjad asendama õigete vastu.
29. Malmist kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015 standardile. DN 600mm ja suurema läbimõõduga malmist luugid ja raamid peavad vastama RAL-GZ 692 standardile.
30. Siibri ja maakraanide sindlipikenduste kaitseks kasutada PE PN10 veetoru, mis ühendada kapede külge.
31. Nõuded paigaldatavate elekter-ja/või põkk-keevisliitmikele:
• lubatud on kasutada ainult temperatuuri kompensatsiooniga liitmike;
• keevitustraat(takistustraat) peab olema paigaldatud liitmiku sisse tootmise käigus;
• liitmiku sisepind peab olema sile ja sujuv, ei ole lubatud nn sisse freesitud takistustraatidega ja/või krobelise sisepinnaga liitmikuid;
• DVGW sertifikaat;
32. Enne asfalteerimistöid asfalteerimise maht ja alus ette näidata Tartu Veevärgi ja Tartu Linnavalitsuse esindajatele
33. Kaetud tööde akt tuleb teha maksimaalselt 100 m peatorustiku lõigu kohta või 1 kord 30 päevase ehitusperioodi jooksul. Kaetud tööde akt teha survetorustike puhul sõlmede vahelise lõiguna ning isevoolsete torustike puhul kaevude vahelise lõiguna.
34. Objekti garantii (2 aastat) hakkab kehtima viimase rahalise akti allkirjastamise hetkest Tellija esindaja poolt. Erandjuhul saab garantii alguse kuupäevaks olla ka objekti põhilise kastusvalmiduse akti allkirjastamine Tellija esindaja poolt. Põhilise kastusvalmiduse akti allkirjastamise eelduseks on:
a) Torustike ehitustööde on tehtud ja üle antud Tellijale
b) Katted taastatud ja üle antud omavalitsuse esindajale (v.a juhul, kui tänava ehituse tellijaks ei ole AS Tartu Veevärk)
c) Ehitusdokumentatsioon esitatud Tellija esindajale (digitaaselt), sh teostusjoonise korrektsus kinnitatud AS Tartu Veevärgi Geodeedi poolt
d) Kaeveluba lõpetatud (kui omavalitsus nõuab kaeveluba)
35. De 110 PE ja suurema välisläbimõõduga veetorud peavad olema lattides. Põkk-keevitusel tekkiv sisemine keevisrant tuleb eemaldada.

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/14680-1
Registreeritud	26.08.2024
Sünkroonitud	29.08.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Oü Lihtsad Linnamehed
Saabumis/saatmisviis	Oü Lihtsad Linnamehed
Vastutaja	Elliko Kõiv (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas