| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-6/24/29 |
| Registreeritud | 29.08.2024 |
| Sünkroonitud | 29.08.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-6 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud |
| Toimik | 5-6/24 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/29
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO JEF 2025 eelnõu
RO JEF 2025 seletuskiri
EELNÕU
14.08.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi
ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025.
aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise
eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi
ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on
koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko
([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
Ühendekspeditsioonivägi
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on praegu
kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja
Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on
üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest
kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema
sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone
saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi
juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere
piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja
heidutushoiakut Balti riikides.
Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral Põhja-
Euroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka
laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku
tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest
suurimad on olnud näiteks operatsioon Expone Läänemerel 2021. aasta märtsis, õppus Joint
Protector 2021. aasta septembris Rootsis ja 2022. aasta septembris Taanis ning õppus ASGARD
2023. aasta juunis Islandil. 2024. aasta novembris toimub Lätis õppus Joint Protector. Samuti
käivitati 2023. aasta lõpus ühendekspeditsiooniväe tegevusena JEF-i sõjaline tegevusvariant (Joint
Response Option – JRO), et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust, ning Läänemerele,
Põhjamerele ja Taani väinadesse lähetati patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid,
helikopterid ja miinijahtijad.
Seoses 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa täiemahulise agressiooniga Ukraina vastu hoogustus
JEF-i tegevus nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil, mis on väljendunud mitmetes valitsusjuhtide
ja kaitseministrite kohtumistes. JEF-i valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud
hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa
julgeolekuarhitektuurile ja regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning
2
Läänemere kriitilise meretaristu kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu.
2024. aasta lõpus võõrustab Eesti JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
Eesti panus
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel
ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi
regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale ja pikaajalisele kahepoolsele
poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö
põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab
Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on
Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse
siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF
süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga, kes tahtekoalitsioonis
osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja
töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid.
2025. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega
kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vajadustest. JEF-i
võimalike tegevuste käivitamisel on kaitsevägi valmis panustama EOD meeskonna, meedikute,
strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga.
JEF-is osalemise otsustamine
Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle
liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist
kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise
organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb
ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i
liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti
kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse
alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele
korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
Panustamisega seotud kulu
Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel
sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest.
3
Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve
seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU
14.08.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi
ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025.
aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise
eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi
ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on
koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko
([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
Ühendekspeditsioonivägi
JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, milles on praegu
kümme liiget – Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja
Ühendkuningriik. JEF-i kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on
üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest
kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, mõne muu suurema
sõjalise üksuse või NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone
saavad algatada ning nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi
juhtimisel. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere
piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja
heidutushoiakut Balti riikides.
Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral Põhja-
Euroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka
laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku
tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest
suurimad on olnud näiteks operatsioon Expone Läänemerel 2021. aasta märtsis, õppus Joint
Protector 2021. aasta septembris Rootsis ja 2022. aasta septembris Taanis ning õppus ASGARD
2023. aasta juunis Islandil. 2024. aasta novembris toimub Lätis õppus Joint Protector. Samuti
käivitati 2023. aasta lõpus ühendekspeditsiooniväe tegevusena JEF-i sõjaline tegevusvariant (Joint
Response Option – JRO), et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust, ning Läänemerele,
Põhjamerele ja Taani väinadesse lähetati patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid,
helikopterid ja miinijahtijad.
Seoses 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa täiemahulise agressiooniga Ukraina vastu hoogustus
JEF-i tegevus nii poliitilisel kui ka sõjalisel tasandil, mis on väljendunud mitmetes valitsusjuhtide
ja kaitseministrite kohtumistes. JEF-i valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud
hukka Venemaa kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa
julgeolekuarhitektuurile ja regiooni julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning
2
Läänemere kriitilise meretaristu kaitset ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu.
2024. aasta lõpus võõrustab Eesti JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.
Eesti panus
Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel
ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi
regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale ja pikaajalisele kahepoolsele
poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö
põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab
Ühendkuningriigi märgiline sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on
Ühendkuningriik otsustanud määrata kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse
siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF
süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga, kes tahtekoalitsioonis
osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja
töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid.
2025. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega
kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vajadustest. JEF-i
võimalike tegevuste käivitamisel on kaitsevägi valmis panustama EOD meeskonna, meedikute,
strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga.
JEF-is osalemise otsustamine
Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle
liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist
kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise
organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb
ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i
liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti
kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse
alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele
korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse
viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu
riigikaitsekomisjoni esimehele.
Panustamisega seotud kulu
Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel
sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest.
3
Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve
seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.