Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/27

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valituse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO UNIFIL 2025 eelnõu

RO UNIFIL 2025 seletuskiri

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1.  Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO

rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti

riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval

rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon)

Liibanonis 2025. aasta 31. detsembrini.

2.  Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Liibanoni.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force

in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise

osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on

Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis

UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada

Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning

aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. UNIFIL-i esimesed üksused saabusid Lähis-

Itta 23. märtsil 1978. ÜRO rahuvalveoperatsioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla

levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa

vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada

Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb

Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon

Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 200 rahuvalvaja 49 riigist. Teiste seas panustavad

UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste isikkoosseisudega Indoneesia, Itaalia, Ghana, India,

Malaisia, Nepal, Hispaania ja Prantsusmaa.

Lähtudes julgeolekuolukorrast, on ÜRO Julgeolekunõukogu aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i

õigusi ja ülesandeid. Vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni

peamistele ülesannetele Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, tsiviilelanikele humanitaarabi

kättesaadavust ning põgenike vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse

Liibanoni relvajõududel luua relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i

personal) vaba piirkonda Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse

palvel Liibanoni võime piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki.

UNIFIL-il on õigus kasutada kõiki vajalikke abinõusid, et hoida ära vaenutegevust operatsioonialal

ning kaitsta oma personali, hooneid ja varustust rünnakute eest. Julgeolekunõukogu on oma

resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut

Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni

relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele

UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni

mereväele.

Laiem konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024. aasta 30. märtsil

sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm UNIFIL-i töötajat.

Samuti on teravnenud julgeolekuolukorras viga saanud UNIFIL-i taristu, näiteks tabasid mürsud

29. oktoobril 2023 Honula külas asuvat vaatlusposti, vigastades ühte ÜRO sõjalist vaatlejat. Siiski

pole seniste juhtumite puhul täheldatud tahtlikku soovi ÜRO personali rünnata. Pigem on seniseid

rünnakuid seostatud Iisraeli ja Hezbollah’ vaheliste tulevahetustega.

2

Operatsiooni mandaati pikendatakse iga aasta. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2749 (2024)

kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Resolutsioon kutsub

rahvusvahelist kogukonda üles toetama Liibanoni vägesid valdkondades, kus nad abi vajavad,

sealhulgas terrorismivastane võitlus ja piirikontroll.

Eesti panus

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui

kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete

sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO

operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu

kindlustamisel.

Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompaniisuuruse üksusega. 2015. aasta

kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga,

kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane

teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne

on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi ning suurendada olukorrateadlikkust.

2025. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme

kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

38 235 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1.  Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO

rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti

riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval

rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon)

Liibanonis 2025. aasta 31. detsembrini.

2.  Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Liibanoni.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force

in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise

osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on

Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis

UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada

Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning

aidata Liibanoni valitsusel taastada sel alal riigivõim. UNIFIL-i esimesed üksused saabusid Lähis-

Itta 23. märtsil 1978. ÜRO rahuvalveoperatsioonil on piirkonnas oluline stabiliseeriv ja vägivalla

levikut pärssiv roll. Operatsiooni peamised ülesanded on jälgida olukorda, aidata kaasa

vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ning toetada

Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb

Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon

Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 200 rahuvalvaja 49 riigist. Teiste seas panustavad

UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste isikkoosseisudega Indoneesia, Itaalia, Ghana, India,

Malaisia, Nepal, Hispaania ja Prantsusmaa.

Lähtudes julgeolekuolukorrast, on ÜRO Julgeolekunõukogu aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i

õigusi ja ülesandeid. Vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni

peamistele ülesannetele Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, tsiviilelanikele humanitaarabi

kättesaadavust ning põgenike vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse

Liibanoni relvajõududel luua relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i

personal) vaba piirkonda Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse

palvel Liibanoni võime piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki.

UNIFIL-il on õigus kasutada kõiki vajalikke abinõusid, et hoida ära vaenutegevust operatsioonialal

ning kaitsta oma personali, hooneid ja varustust rünnakute eest. Julgeolekunõukogu on oma

resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut

Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni

relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele

UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni

mereväele.

Laiem konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024. aasta 30. märtsil

sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm UNIFIL-i töötajat.

Samuti on teravnenud julgeolekuolukorras viga saanud UNIFIL-i taristu, näiteks tabasid mürsud

29. oktoobril 2023 Honula külas asuvat vaatlusposti, vigastades ühte ÜRO sõjalist vaatlejat. Siiski

pole seniste juhtumite puhul täheldatud tahtlikku soovi ÜRO personali rünnata. Pigem on seniseid

rünnakuid seostatud Iisraeli ja Hezbollah’ vaheliste tulevahetustega.

2

Operatsiooni mandaati pikendatakse iga aasta. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2749 (2024)

kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Resolutsioon kutsub

rahvusvahelist kogukonda üles toetama Liibanoni vägesid valdkondades, kus nad abi vajavad,

sealhulgas terrorismivastane võitlus ja piirikontroll.

Eesti panus

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui

kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete

sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO

operatsioonidel on olnud Eesti jaoks oluline ning demonstreerib Eesti panust ÜRO tegevusse rahu

kindlustamisel.

Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompaniisuuruse üksusega. 2015. aasta

kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga,

kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane

teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne

on analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi ning suurendada olukorrateadlikkust.

2025. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme

kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

38 235 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.