Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/26

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO UNTSO 2025 eelnõu

RO UNTSO 2025 seletuskiri

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja

Süürias

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel

rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ sätestatud kuni kolme

kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias 2025. aasta 31.

detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või Süüriasse.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi

poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning

vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

UNTSO

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles

lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,

keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni

UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,

mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline

vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer

Force) ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale

lävivõimekus püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud tegevuspiirkonnas

(Egiptus, Israel, Jordaania, Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning

esindused paiknevad Kairos (Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO

kontingendi väekaitse tagavad teised piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid

UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.

UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO

liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil

osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahu- ja

relvastuskokkulepetest kinnipidamist, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist, ning toetada

ÜRO teisi operatsioone Lähis-Idas. Läviüksuste ülesanne on esindada UNTSO ülemat mandaadi

eri riikides, seirates riikide stabiilsust ja julgeolekuolukorda, ning sellel eesmärgil lävida kohalike

riigistruktuuride ja kogukondadega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega.

UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis (OGL), mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis,

ja vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul (OGG), mis toetab UNDOF-i Golanis. OGG jaguneb

omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja vaatlejate üksus

Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades, mis tähendab, et

kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada tulemuste

erapooletus.

2

Eesti panus

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat

ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.

2023. aasta oktoobris toimunud Hamasi rünnak Iisraeli vastu ja sellele järgnenud kõrgendatud

julgeolekuolukorra ebastabiilsus regioonis rõhutavad vajadust säilitada Eesti kohalolu UNTSO-s,

Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid eri tasandite staapides, sh

analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust

omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.

Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. Alates 2023.

aastast on Eesti staabiohvitser olnud teenistuses operatsiooni peakorteris Jeruusalemmas, lisaks

panustas Eesti 2023. aastal ühe sõjaliste vaatlejate allüksuse ülemaga. Eesti plaanib 2025. aastal

UNTSO-sse panustada ühe kaitseväelasega. Mandaati küsime kuni kolme kaitseväelasega

panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

54 865 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja

Süürias

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel

rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ sätestatud kuni kolme

kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias 2025. aasta 31.

detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või Süüriasse.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi

poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning

vastutav jurist on Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

UNTSO

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles

lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,

keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni

UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,

mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline

vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer

Force) ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale

lävivõimekus püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud tegevuspiirkonnas

(Egiptus, Israel, Jordaania, Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning

esindused paiknevad Kairos (Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO

kontingendi väekaitse tagavad teised piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid

UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.

UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO

liikmesriigist. Lisaks sõjalistele ekspertidele tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil

osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata. Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahu- ja

relvastuskokkulepetest kinnipidamist, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist, ning toetada

ÜRO teisi operatsioone Lähis-Idas. Läviüksuste ülesanne on esindada UNTSO ülemat mandaadi

eri riikides, seirates riikide stabiilsust ja julgeolekuolukorda, ning sellel eesmärgil lävida kohalike

riigistruktuuride ja kogukondadega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega.

UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis (OGL), mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis,

ja vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul (OGG), mis toetab UNDOF-i Golanis. OGG jaguneb

omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria) ja vaatlejate üksus

Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades, mis tähendab, et

kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada tulemuste

erapooletus.

2

Eesti panus

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat

ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.

2023. aasta oktoobris toimunud Hamasi rünnak Iisraeli vastu ja sellele järgnenud kõrgendatud

julgeolekuolukorra ebastabiilsus regioonis rõhutavad vajadust säilitada Eesti kohalolu UNTSO-s,

Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid eri tasandite staapides, sh

analüütikute, missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust

omandada mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.

Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. Alates 2023.

aastast on Eesti staabiohvitser olnud teenistuses operatsiooni peakorteris Jeruusalemmas, lisaks

panustas Eesti 2023. aastal ühe sõjaliste vaatlejate allüksuse ülemaga. Eesti plaanib 2025. aastal

UNTSO-sse panustada ühe kaitseväelasega. Mandaati küsime kuni kolme kaitseväelasega

panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

54 865 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.