| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-6/24/25 |
| Registreeritud | 29.08.2024 |
| Sünkroonitud | 29.08.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-6 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud |
| Toimik | 5-6/24 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/25
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO EUMAM Mozambique 2025 eelnõu
RO EUMAM Mozambique 2025 seletuskiri
EELNÕU
14.08.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu
otsustab:
1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses
„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise
tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (uuendatud
nimetusega EU Military Assistance Mission Mozambique, EUMAM Mozambique) 2025. aasta
31. detsembrini.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil
suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste
saabumisest Euroopa Liidu missioonile Mosambiigis.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu
seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa
Liidu (EL) sõjalise abistamise missioonile Mosambiigis. Septembris 2024 kujundatakse Euroopa
Liidu missioon Mosambiigis ümber väljaõppemissioonist sõjalise abistamise missiooniks. Eelnõu
ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu
Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
EUMAM Mozambique
Cabo Delgados algas kriis, kui sotsiaal-majanduslikest probleemidest kasu lõikavad
äärmusislamistlikud terrorirühmitused, kuhu kuuluvad kohalikud ja Islamiriigi (ISIS)
välisvõitlejad, võtsid oma kontrolli alla osa provintsi territooriumist. Konflikti käigus on surma
saanud üle 4500 inimese ja kodudest on sunnitud põgenema ligi miljon inimest. Viimastel aastatel
on julgeolekuolukord Cabo Delgados lisaks Euroopa Liidu väljaõppemissiooni tegevusele
paranenud tänu Rwanda ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (Southern African Development
Community – SADC) vägede kohalolule, kuid väiksemad rünnakud tsiviilisikute ning Mosambiigi
relvajõudude (Forças Armadas de Defesa de Moçambique – FADM) vastu on endiselt sagedased.
Rünnakud kohalike vastu lõppevad tihti ohvrite hukkamise ja külade põletamisega.
Euroopa Liidu Nõukogu lõi 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM
Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique). Otsuse tegemisel lähtuti
Mosambiigi Vabariigi presidendi 3. juunil 2021 esitatud palvest aitamaks riigil toime tulla 2017.
aastal Mosambiigi põhjaosas Cabo Delgado provintsis lahvatanud kriisiga.
EUTM Mozambique’i eesmärk oli toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võime arendamist,
et nad suudaksid iseseisvalt võidelda Cabo Delgado provintsis terroristlike rühmituste vastu. Selle
saavutamiseks keskenduti järgmistele valdkondadele: Mosambiigi relvajõudude väljaõpe,
Mosambiigi relvajõudude nõustamine kõikidel tasanditel (sealhulgas väljaõpe inimõiguste alal
ning rahvusvahelise humanitaarõiguse, tsiviilisikute kaitse ja õigusriigi põhimõtete austamise
kohta). Missiooni strateegiline eesmärk oli õpetada välja 11 kiirreageerimisjõudude üksust ning
panustada nende sõjaliste juhtimisstruktuuride ja mehhanismide väljatöötamisse. Missioon
käivitati 15.10.2021 Euroopa Nõukogu otsusega 2021/1818, väljaõppetegevusega alustati
novembris ja 2024. aasta märtsiks täideti missiooni esialgse mandaadi peamine strateegiline
eesmärk – õpetati välja 11 kiirreageerimisüksust.
Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad
strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee (Political and Security
Committee – PSC) kaudu. Tulenevalt Mosambiigi valitsuse palvest jätkata Euroopa Liidu
2
missiooni ja lähtudes jätkuvast ebastabiilsest olukorrast riigi põhjaosas, on Euroopa Liit otsustanud
missiooni tegevust jätkata muudetud mandaadi alusel. Alates 2024. aasta septembrist alustas
Mosambiigis tegevust uuenenud mandaadiga missioon, mis nimetati ümber sõjalise abistamise
missiooniks (European Union Military Assistance Mission – EUMAM). Uuendatud mandaat kuni
2026. aasta suveni näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja
jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väljaõppemissiooniga võrreldes
väiksema isikkoosseisuga ja keskendub varasemast enam strateegilise taseme nõustamisele, et
saavutada sihtriigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Missioonist võtab osa 13 riiki (Portugal, Eesti, Soome, Kreeka, Itaalia, Rumeenia, Belgia,
Hispaania jt). Missiooni juhtriik on Portugal (ülem kindralmajor João Gonçalves), kelle jaoks on
Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise tähtsusega.
Eesti panus
EUMAM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline, et rõhutada Eesti panust 2022. aasta
märtsis vastu võetud Euroopa Liidu strateegilises kompassis heakskiidetud eesmärkide täitmisel,
kus kriisiohjel on oluline roll. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste Euroopa
Liidu lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal on tugevdanud Balti riikide julgeolekut,
panustades NATO Balti õhuturbe missiooni kuus korda Leedust Šiauliaist aastatel 2007, 2014,
2016, 2018, 2021 ja 2023, samuti on Portugali panustamist Balti õhuturbesse oodata ka tulevikus.
Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja
Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.
Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas Portugalile oma soovist missiooni panustada. Alates
16.12.2021 osaleme missioonil ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada ülemat
õigusküsimustes ning õpetada välja kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja
relvakonfliktiõiguste küsimustes. 2025. aastal soovib Eesti jätkata missioonile panustamist.
Mandaati taotleme panustamiseks kuni kolme kaitseväelasega, mis annab võimaluse missiooni
vajaduse korral täiendavalt panustada.
Õiguslik alus
Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,
kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku
säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt
RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil eraldi otsusega.
Mosambiigi ja EL-i vahel on praegu sõlmimisel missiooni staatuse kokkulepe kooskõlas Euroopa
Liidu lepingu artikliga 37 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218, et tagada EUTM
Mozambique’i isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet
ning lisagarantiid. Eesti kaitseväelaste privileegid ja immuniteedid on praegu kaetud Mosambiigi
3
valitsuse ja EL-i vahelise kirjade vahetusega, kus Mosambiigi valitsus kinnitas 28. augustil 2021
etteulatuvalt, et tagab EUTM Mozambique’i vägedele vajalike õiguste ja staatuse olemasolu.
Panustamisega seotud kulud
2025. aastal on missioonil osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt 35 720 eurot
(käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU
14.08.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu
otsustab:
1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses
„Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise
tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis (uuendatud
nimetusega EU Military Assistance Mission Mozambique, EUMAM Mozambique) 2025. aasta
31. detsembrini.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil
suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste
saabumisest Euroopa Liidu missioonile Mosambiigis.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste
kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu
seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa
Liidu (EL) sõjalise abistamise missioonile Mosambiigis. Septembris 2024 kujundatakse Euroopa
Liidu missioon Mosambiigis ümber väljaõppemissioonist sõjalise abistamise missiooniks. Eelnõu
ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu
Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
EUMAM Mozambique
Cabo Delgados algas kriis, kui sotsiaal-majanduslikest probleemidest kasu lõikavad
äärmusislamistlikud terrorirühmitused, kuhu kuuluvad kohalikud ja Islamiriigi (ISIS)
välisvõitlejad, võtsid oma kontrolli alla osa provintsi territooriumist. Konflikti käigus on surma
saanud üle 4500 inimese ja kodudest on sunnitud põgenema ligi miljon inimest. Viimastel aastatel
on julgeolekuolukord Cabo Delgados lisaks Euroopa Liidu väljaõppemissiooni tegevusele
paranenud tänu Rwanda ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (Southern African Development
Community – SADC) vägede kohalolule, kuid väiksemad rünnakud tsiviilisikute ning Mosambiigi
relvajõudude (Forças Armadas de Defesa de Moçambique – FADM) vastu on endiselt sagedased.
Rünnakud kohalike vastu lõppevad tihti ohvrite hukkamise ja külade põletamisega.
Euroopa Liidu Nõukogu lõi 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM
Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique). Otsuse tegemisel lähtuti
Mosambiigi Vabariigi presidendi 3. juunil 2021 esitatud palvest aitamaks riigil toime tulla 2017.
aastal Mosambiigi põhjaosas Cabo Delgado provintsis lahvatanud kriisiga.
EUTM Mozambique’i eesmärk oli toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võime arendamist,
et nad suudaksid iseseisvalt võidelda Cabo Delgado provintsis terroristlike rühmituste vastu. Selle
saavutamiseks keskenduti järgmistele valdkondadele: Mosambiigi relvajõudude väljaõpe,
Mosambiigi relvajõudude nõustamine kõikidel tasanditel (sealhulgas väljaõpe inimõiguste alal
ning rahvusvahelise humanitaarõiguse, tsiviilisikute kaitse ja õigusriigi põhimõtete austamise
kohta). Missiooni strateegiline eesmärk oli õpetada välja 11 kiirreageerimisjõudude üksust ning
panustada nende sõjaliste juhtimisstruktuuride ja mehhanismide väljatöötamisse. Missioon
käivitati 15.10.2021 Euroopa Nõukogu otsusega 2021/1818, väljaõppetegevusega alustati
novembris ja 2024. aasta märtsiks täideti missiooni esialgse mandaadi peamine strateegiline
eesmärk – õpetati välja 11 kiirreageerimisüksust.
Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad
strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee (Political and Security
Committee – PSC) kaudu. Tulenevalt Mosambiigi valitsuse palvest jätkata Euroopa Liidu
2
missiooni ja lähtudes jätkuvast ebastabiilsest olukorrast riigi põhjaosas, on Euroopa Liit otsustanud
missiooni tegevust jätkata muudetud mandaadi alusel. Alates 2024. aasta septembrist alustas
Mosambiigis tegevust uuenenud mandaadiga missioon, mis nimetati ümber sõjalise abistamise
missiooniks (European Union Military Assistance Mission – EUMAM). Uuendatud mandaat kuni
2026. aasta suveni näeb ette riigi relvajõudude nõustamist väljaõppetsükli korraldamisel ja
jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väljaõppemissiooniga võrreldes
väiksema isikkoosseisuga ja keskendub varasemast enam strateegilise taseme nõustamisele, et
saavutada sihtriigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Missioonist võtab osa 13 riiki (Portugal, Eesti, Soome, Kreeka, Itaalia, Rumeenia, Belgia,
Hispaania jt). Missiooni juhtriik on Portugal (ülem kindralmajor João Gonçalves), kelle jaoks on
Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise tähtsusega.
Eesti panus
EUMAM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline, et rõhutada Eesti panust 2022. aasta
märtsis vastu võetud Euroopa Liidu strateegilises kompassis heakskiidetud eesmärkide täitmisel,
kus kriisiohjel on oluline roll. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste Euroopa
Liidu lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal on tugevdanud Balti riikide julgeolekut,
panustades NATO Balti õhuturbe missiooni kuus korda Leedust Šiauliaist aastatel 2007, 2014,
2016, 2018, 2021 ja 2023, samuti on Portugali panustamist Balti õhuturbesse oodata ka tulevikus.
Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja
Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.
Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas Portugalile oma soovist missiooni panustada. Alates
16.12.2021 osaleme missioonil ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada ülemat
õigusküsimustes ning õpetada välja kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja
relvakonfliktiõiguste küsimustes. 2025. aastal soovib Eesti jätkata missioonile panustamist.
Mandaati taotleme panustamiseks kuni kolme kaitseväelasega, mis annab võimaluse missiooni
vajaduse korral täiendavalt panustada.
Õiguslik alus
Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,
kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku
säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt
RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil eraldi otsusega.
Mosambiigi ja EL-i vahel on praegu sõlmimisel missiooni staatuse kokkulepe kooskõlas Euroopa
Liidu lepingu artikliga 37 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218, et tagada EUTM
Mozambique’i isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet
ning lisagarantiid. Eesti kaitseväelaste privileegid ja immuniteedid on praegu kaetud Mosambiigi
3
valitsuse ja EL-i vahelise kirjade vahetusega, kus Mosambiigi valitsus kinnitas 28. augustil 2021
etteulatuvalt, et tagab EUTM Mozambique’i vägedele vajalike õiguste ja staatuse olemasolu.
Panustamisega seotud kulud
2025. aastal on missioonil osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt 35 720 eurot
(käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.