Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/23

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO EUNAVFOR ASPIDES 2025 eelnõu

RO EUNAVFOR ASPIDES 2025 seletuskiri

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Kasutada Kaitseväe kuni kolme kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31.

detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES (The European Union´s Naval Force Operation ASPIDES).

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa

Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES (European Union’s Naval Force

Operation ASPIDES) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

EUNAVFOR ASPIDES

Huthi mässulised on alates 2023. aasta oktoobrist suunanud oma arvukad rünnakud laevade vastu

Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Sellised rünnakud seavad ohtu meremeeste

elu laevadel ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)

mereõiguse konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS)

sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks.

Huthide rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude EL-i ja Punase

mere regiooni riikide majandust.

EL-i nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta otsusega 2024/583

merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES, et kaitsta meresõiduvabadust.

Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooniala moodustavad Bab el Mandebi

ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelised

veed.

Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja

olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös

samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute

eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja

meresõiduvabaduse. Operatsiooni esialgseks kestuseks on kavandatud üks aasta, kuid vajaduse

korral seda pikendatakse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas

meresõiduvabadus. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata

sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Vasileios Gryparis ja tema asetäitja

ametikohale on määratud Prantsusmaa mereväekapten Geffroy Roussel. Operatsiooni peakorter

(Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force

Headquarters – FHQ) tegutseb 2024. aasta augustist Itaalia mereväe alusel. Alustega panustavad

operatsiooni tegevusse teiste hulgas Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa.

2

Eesti panus

Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada

koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva

liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku

operatsioonilise väljundi Eesti mereväele.

Eesti plaanib operatsioonile panustada ühe kaitseväelasega. Eesti kaitseväelane täidab

operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta, kelle ülesanne on seirata

olukorda operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja

teistele asjaosalistele. Säilitamaks paindlikkus Euroopa Liidu operatsioonil osalemiseks, taotleme

operatsioonile ASPIDES mandaati kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Operatsioon EUNAVFOR ASPIDES on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel.

Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO resolutsiooniga 2722,

mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab enesekaitseõigust selliste

rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada isikkoosseisu (sealhulgas

Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid OHQ-s, rakendatakse

Euroopa Liidu SOFA-t2 ning FHQ puhul lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse

kokkuleppeid.

Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS)

§ 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel,

andes Kaitseväele korralduse panustada operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES kuni kolme

kaitseväelasega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes

1 sätestatud korras.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht

hinnanguliselt 71 269 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise

alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu

toimuvaid operatsioone. 2 Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja

tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et

ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning

selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid.

3

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Kasutada Kaitseväe kuni kolme kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31.

detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES (The European Union´s Naval Force Operation ASPIDES).

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa

Liidu (EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES (European Union’s Naval Force

Operation ASPIDES) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

EUNAVFOR ASPIDES

Huthi mässulised on alates 2023. aasta oktoobrist suunanud oma arvukad rünnakud laevade vastu

Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Sellised rünnakud seavad ohtu meremeeste

elu laevadel ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)

mereõiguse konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS)

sätestatud õigust läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks.

Huthide rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude EL-i ja Punase

mere regiooni riikide majandust.

EL-i nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta otsusega 2024/583

merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES, et kaitsta meresõiduvabadust.

Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooniala moodustavad Bab el Mandebi

ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelised

veed.

Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja

olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös

samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute

eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja

meresõiduvabaduse. Operatsiooni esialgseks kestuseks on kavandatud üks aasta, kuid vajaduse

korral seda pikendatakse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas

meresõiduvabadus. Operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata

sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Vasileios Gryparis ja tema asetäitja

ametikohale on määratud Prantsusmaa mereväekapten Geffroy Roussel. Operatsiooni peakorter

(Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force

Headquarters – FHQ) tegutseb 2024. aasta augustist Itaalia mereväe alusel. Alustega panustavad

operatsiooni tegevusse teiste hulgas Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa.

2

Eesti panus

Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada

koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva

liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku

operatsioonilise väljundi Eesti mereväele.

Eesti plaanib operatsioonile panustada ühe kaitseväelasega. Eesti kaitseväelane täidab

operatsioonivägede staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta, kelle ülesanne on seirata

olukorda operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja

teistele asjaosalistele. Säilitamaks paindlikkus Euroopa Liidu operatsioonil osalemiseks, taotleme

operatsioonile ASPIDES mandaati kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Operatsioon EUNAVFOR ASPIDES on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel.

Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO resolutsiooniga 2722,

mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab enesekaitseõigust selliste

rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada isikkoosseisu (sealhulgas

Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid OHQ-s, rakendatakse

Euroopa Liidu SOFA-t2 ning FHQ puhul lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse

kokkuleppeid.

Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS)

§ 30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel,

andes Kaitseväele korralduse panustada operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES kuni kolme

kaitseväelasega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes

1 sätestatud korras.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht

hinnanguliselt 71 269 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise

alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu

toimuvaid operatsioone. 2 Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja

tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et

ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning

selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid.

3

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.