Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 29.08.2024 nr 5-6/24/22

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO NMI 2025 eelnõu

RO NMI 2025 seletuskiri

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise

tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

missioonil Iraagis 2025. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Eelnõu ja

seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu

Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e1

tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO

Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku

bürood ja peaministri bürood, ning koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annaksid väljaõpet

riigi julgeolekustruktuurides. NMI on pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades:

improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride

ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik

on alates 2024. aasta maist Holland, kes võttis selle rolli üle Hispaanialt. NMI-s osalevad kõik

32 NATO liikmesriiki ning Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel

ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega.

NATO missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku

nõuniku bürooga ning USA juhitava rahvusvahelise ISIS-e-vastase koalitsiooni operatsiooniga

Inherent Resolve (Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR).

Koostöö CJTF-OIR-i ja NMI vahel on seni olnud hea. NMI nõustab Iraagi strateegilist tasandit

ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat rahvuslikku operatsioonide keskust.

Operatsioon Inherent Resolve toetab NMI-d vajalike võimalditega, muu hulgas väekaitse ja

logistika valdkondades. Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis (United Nations

Assistance Mission for Iraq, United Nations Development Programme Iraq, European Union

Advisory Mission in Iraq) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate riikidega, et

tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operatsioonile.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning terrorirünnakuid on olnud võrreldes eelnevate aastatega oluliselt vähem. Samas

on ebakindlus missiooni tegevust toetava USA-juhitud operatsiooni Inherent Resolve’i

jätkamise osas tekitanud küsimusi NMI jätkamise mahu ja iseloomu kohta. Iraagi valitsus on

avalikult deklareerinud ja toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis.

Eesti panus

Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO operatsiooni NATO Training and

Capacity Building Activity in Iraq, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase.

2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aasta esimesel

poolel panustas Eesti NMI-s staabiohvitseriga ning aasta teisel poolel panustati lisaks

staabiohvitserile kuus kuud Taani üksuse koosseisus 36-liikmelise väekaitserühmaga. Alates

2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle peamine ülesanne on

väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedi kontrollimine ning kaitseplaneerimise toetamine.

Eesti panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt

vajalik, et demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust. Eesti plaanib 2025. aastal jätkata panustamist ühe staabiohvitseriga

NMI staabis. Et tagada Eesti valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide

raames, antakse mandaat panustamiseks kuni kolme kaitseväelasega.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider

al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

3

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

100 688 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

14.08.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise

tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

missioonil Iraagis 2025. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI). Eelnõu ja

seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu

Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e1

tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO

Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku

bürood ja peaministri bürood, ning koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annaksid väljaõpet

riigi julgeolekustruktuurides. NMI on pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades:

improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride

ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik

on alates 2024. aasta maist Holland, kes võttis selle rolli üle Hispaanialt. NMI-s osalevad kõik

32 NATO liikmesriiki ning Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel

ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega.

NATO missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku

nõuniku bürooga ning USA juhitava rahvusvahelise ISIS-e-vastase koalitsiooni operatsiooniga

Inherent Resolve (Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR).

Koostöö CJTF-OIR-i ja NMI vahel on seni olnud hea. NMI nõustab Iraagi strateegilist tasandit

ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat rahvuslikku operatsioonide keskust.

Operatsioon Inherent Resolve toetab NMI-d vajalike võimalditega, muu hulgas väekaitse ja

logistika valdkondades. Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis (United Nations

Assistance Mission for Iraq, United Nations Development Programme Iraq, European Union

Advisory Mission in Iraq) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate riikidega, et

tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operatsioonile.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning terrorirünnakuid on olnud võrreldes eelnevate aastatega oluliselt vähem. Samas

on ebakindlus missiooni tegevust toetava USA-juhitud operatsiooni Inherent Resolve’i

jätkamise osas tekitanud küsimusi NMI jätkamise mahu ja iseloomu kohta. Iraagi valitsus on

avalikult deklareerinud ja toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis.

Eesti panus

Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO operatsiooni NATO Training and

Capacity Building Activity in Iraq, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase.

2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aasta esimesel

poolel panustas Eesti NMI-s staabiohvitseriga ning aasta teisel poolel panustati lisaks

staabiohvitserile kuus kuud Taani üksuse koosseisus 36-liikmelise väekaitserühmaga. Alates

2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle peamine ülesanne on

väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedi kontrollimine ning kaitseplaneerimise toetamine.

Eesti panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt

vajalik, et demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust. Eesti plaanib 2025. aastal jätkata panustamist ühe staabiohvitseriga

NMI staabis. Et tagada Eesti valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide

raames, antakse mandaat panustamiseks kuni kolme kaitseväelasega.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider

al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

3

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe kulude maht hinnanguliselt

100 688 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.