EESTI PEREKONNASEISUAMETNIKE KUTSELIIT
28. august 2024
Siseministeerium
[email protected]
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit edastab arvamuse perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Tallinna Perekonnaseisuamet teeb ettepaneku jätta eelnõu § 1 punkt 16, millega soovitakse täiendada PKTS-s § 41 lg 1 esimest lauset perekonnaseisutoimingute seaduse muutmisest seadusest välja, kuna see on ennatlik.
Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 18 planeeritakse täiendada PKTS-i § 41 lõike 1 esimest lauset ning määratleda, et abiellumise kuupäeva määrab perekonnaseisuametnik Rahvastikuregistri broneerimissüsteemis.
Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punkt 16, millega soovitakse täiendada PKTS-s § 41 lg 1 esimest lauset, et abiellumise kuupäeva määramine seotakse broneerimissüsteemiga, perekonnaseisutoimingute seaduse muutmisest seadusest välja alljärgnevatel põhjustel:
• Abielu sõlmimise teenus on ühtne tervik, mis koosneb riiklikust teenusest ja kohaliku omavalitsuse teenusest. Abielluja peab täpselt saama aru, millist teenust ta valib ja mis on teenuse lõpphind.
• Lahendamata on küsimus, kuidas broneerimissüsteemi arendada selliselt, et lisaks riigilõivule oleks tagatud koheselt omavalitsuste teenuse eest tasumine. Kohalikel omavalitsustel on abielu sõlmimise teenuse pakkumine reguleeritud erinevalt, arvestades nõudlust ning sellest lähtub töökorraldus.
• Ei saa tekitada olukorda, kus isikule võib jääda pärast riigilõivu tasumist ekslikult mulje, et temal on koheselt ka KOVi teenus broneeritud kuigi vastava teenuse eest ei ole veel tasutud. Tarbijakaitseseadusest tuleneb samuti, et teenust pakkudes teavitab kaupleja tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast.
• Seletuskirjas väljatoodu ei vasta tegelikkusele kui ei ole loodud terviklahendusi. E-teenuste arendamise eesmärgiks saavad olla näiteks efektiivsus või kasutajamugavus, kuid planeeritava muudatusega neid praeguses eelnõus pakutud lahendusega kõikide kasutajate jaoks ei kaasne. Poolikud tarkvaralised lahendused tekitavad inimestes pahameelt ja ei muuda teenust mugavamaks ei abiellujate ega ametnike jaoks.
Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku muuta ka rahvastikuregistri seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud paberkandjal esitatud elukohateate säilitustähtajaks 5 aastat või tunnistada kogu paragrahv kehtetuks ja iga asutus kehtestab ise säilitustähtaja alljärgnevatel põhjustel:
• Kõik elukohateated skaneeritakse, laaditakse üles ja säilitatakse rahvastikuregistris, nii nagu ka kõik muud rahvastikuregistris tehtud kannete aluseks olevad dokumendid, nt abiellumisavaldused, abielu lahutamise avaldused, sünni registreerimise avaldused (neil puudub üldse seadusest tulenev säilitustähtaeg).
• On täiesti põhjendamatu nõuda kohalikul omavalitsusel paberkandjal elukohateadete säilitamist 10 aastat, mis on asutusele liigselt koormav nii arhiivimise nõuetele vastava ruumi ja pinna leidmisel.
• viimased kümmekond aastat pole küll ühtegi taotlust paberkandjal elukohateate väljastamiseks esitatud.
• Meie hinnangul piisab, kui elukohateade on üles laaditud rahvastikuregistrisse ja elukoha registreerimise toimikus on kättesaadavad kõik alusdokumendid.
• Elukohateatel puudub selline õiguslik tähendus, nagu näiteks on abiellumisavaldusel, abielu lahutamise avaldusel, sünni registreerimise avaldusel. Elukoha aadressi on õiguslik tähendus eelkõige avaliku ülesande täitmisel, see ei anna isikule õigust kasutada ruumi elukohana, kuid puudub ruumi kasutamise õigus.
• Lisaks muudavad inimesed elukohta tänapäeval märksa tihedamini kui varasemalt. Seetõttu ei ole elukohateate säilitamisel enam sellist tähendust nagu oli seda varasemalt. Seega puudub põhjendatud vajadus elukohateadete säilitamiseks kauem kui teistel RR alusdokumentidel.
Lugupidamisega
Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit