Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-2286

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine

seoses elamisloa- ja viisamenetlusega“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Välisministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 8 kehtestatakse määruse nr 64 lisa uues sõnastuses. Välisministeer ium

juhib tähelepanu, et otsuse vaidlusta ja isikuandmete plokis olevates andmeväljades on

erinevus kehtiva määruse §-s 5 sätestatud andmete loeteluga võrreldes. Nimelt on lisatud vormile isanime andmeväli, mida kehtiva

määruse kohaselt ei nõuta. Teeme ettepaneku kas täiendada eelnõu vastavalt või eemaldada

taotluse vormilt eespool nimetatud andmeväli. Lisaks teeme ettepaneku kujunduse

ühtlustamiseks ja sõnastuse täiendamiseks avalduse vormi leheküljel 3, kus avalduse

allkirjastab kas vaidlustaja, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja.

Kuupäeva ja allkirja lahtrid võiksid olla järjestatud sarnaselt, esmalt allkiri ja seejärel

kuupäev. Lisaks peaks seadusliku esindaja puhul välja tooma tema nime, sest avalduse vormil ei kajastu see eelnevalt mitte ühelgi

andmeväljal. Vastava välja sõnastus võiks olla „Vaidlustaja või tema seadusliku esindaja nimi

ja allkiri“.

Arvestatud

2. Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse määrust nr 82 §-dega 61 ja 62. Paragrahvi 61 lg 3 on

eelnõus sõnastatud järgmiselt: „Taotluse le lisatakse käesoleva määruse § 5 lõike 2

punktides 4-11, §-s 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiad, allkirjastades need Eestis tunnusta tud

digiallkirjaga.“. Välisministeerium teeb ettepaneku täiendada § 61 lõiget 3 lausega

„Koopiate digitaalselt allkirjastamisega kinnitab taotleja nende vastavust originaalidele.“.

Mittearvestatud Määruse nr 82 § 2 sätestab taotluse esitamise ja

taotluse täitmise nõuded. Nimetatud paragrahvi lõike 10 kohaselt kinnitab taotleja taotluse

allkirjastamisega, et taotlusele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Seega on

vajalik regulatsioon olemas ja seda ei ole otstarbekas korrata.

3. Eelnõu seletuskirja 2. osa alaosas 2.1 (siseministri nr 64 muutmine) on kirjeldatud eelnõu § 1 punktiga 4 kavandatud määruse § 4

Arvestatud

lõike 1 punktide 2–4 muudatus i.

Välisministeerium teeb ettepaneku seletuskir ja vastava lõigu sõnastuse muutmiseks, mis puudutab vaideavalduse esitamist esindaja

kaudu.

Sarnaselt teeme ettepaneku muuta seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 selgitust. Hetkel on sõnastus: „Muudatusega täpsustatakse, et kui avalduse

esitab vaidlustaja volitatud esindaja, kinnitatakse volitus avalduse vormil asjakohaste

väljade täitmise ja allkirjastamisega.“. Palume muuta järgmiselt: „Muudatusega täpsustatakse, et kui vaidlustaja esitab avalduse volitatud

esindaja kaudu, kinnitatakse volitus avalduse vormil asjakohaste väljade täitmise ja

allkirjastamisega.“.

4. Eelnõu seletuskirja 2. osa alaosas 2.2 (siseministri määruse nr 82 muutmine) on eelnõu § 2 punkti 20 selgituste osas põhjendatud

vajadust reguleerida, millisele välisesinduse le pikaajalise viisa taotlus esitatakse. Näitena on

toodud Venemaa kolm välisesindus t. Arvestades kahe esinduse sulgemist Venemaal käesoleva aasta aprillis, ei ole see näide enam

asjakohane. Soovitame kas jätta näide välja või asendada Ameerika Ühendriikidega, kus on

kaks viisataotlusi menetlevat välisesindust (San Francisco ja New York).

Arvestatud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Eelnõu § 2 punktiga 20 reguleeritak se,

millisele välisesindusele pikaajalise viisa taotlus esitatakse. Edaspidi tuleks taotlus esitada Eesti

välisesinduse konsulaarametnikule, kelle konsulaarpiirkonnas asub taotleja elukoht. Hetkel võib välismaalane esitada viisataot luse

ükskõik millisele Eesti välisesinduse le. Seletuskirjas kohaselt on praktikas ilmnenud, et

kui taotlejal on mugavam ja kiirem esitada taotlus mõnele teisele välisesindusele, pöördub ta sinna. Palume Siseministeeriumil

seletuskirjas sisulisemalt selgitada, miks on otstarbekas viisataotleja jaoks optimaalse ima

lahenduse kasutamise võimalust piirata. Oleme seisukohal, et taotlejale peaks jätma võimaluse pöörduda sinna, kuhu on välismaalasel taotluse

esitamiseks kõige mugavam pöörduda.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Muudatusega pannakse paika üldine põhimõte pikaajalise viisa taotlemisel analoogselt EL

viisaeeskirjas kehtiva põhimõttega. Arvestades, et Eestil on piiratud ressurss viisataotluste vastu võtmiseks ja menetlemiseks, on vajalik

viisataotluste jaotumine kõikide esinduste vahel ja vältida teenuse koondumist üksikutesse

esindustesse, kuhu on mugavam reisida. Lisaks peab arvestama sellega, et konsulaarpiirkonnas viisataotluste menetlemisel osatakse paremini

taotluse asjaolusid (sh riske ja ohte) hinnata, sest tuntakse piirkonna eripära. Samas jääb

põhjendatud juhtudel võimalus esitada viisataotlustaotlus väljaspool konsulaarpiirkonda juhul, kui välismaalane viibib riigis seaduslikult,

kuid ei ela konsulaarpiirkonnas.

2. Eelnõu § 2 punkti 22 kohaselt kohalduks välismaalasele, kes taotleb või omab viisat

Arvestatud

iduettevõtlusega tegelemiseks või lühiajaliseks

töötamiseks iduettevõttes piisavate rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud

toimetulekupiiri kuuekordne määr iga Eestis viibitava kuu kohta. See on 1200 eurot kuus

arvestades, et alates 1. juunist 2022. aastast on kuine toimetulekupiir 200 eurot. Juhime tähelepanu, et välismaalaste seaduse kohaselt ei

kohaldu lühiajaliselt töötavate iduettevõtte töötajatele üldine töötasu nõue. Muudatuse

tulemusel tekiks olukord, kus iduettevõttes töötamise soodustamiseks seadusesse tehtud erisus oleks sisuliselt tühistatud siseministr i

määrusega. Ühtlasi märgime, et sageli pole iduettevõtete asutajatel, ennekõike asutamise

alguskuudel stabiilseid sissetulekuid, mistõttu hakkab kuuekordne piirmäär tõenäolise lt pärssima ettevõtjate ümberasumist Eestisse.

Eeltoodust lähtuvalt palume kaaluda, kas madalam, näiteks Eesti alampalga suurune

nõutav rahaliste vahendite määr ei oleks piisav tagamaks iduettevõtja toimetulekut Eestis. Eelnõus seisab, et „piisavate rahaliste vahendite

määr kohaldub ka viisa taotlemise l iduettevõtlusega tegelemiseks viisa saanud välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja

täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime“.

Segaseks jääb, kas silmas on peetud, et iga täiendava pereliikme kohta peab olema samas mahus vahendeid. See tähendaks, et näiteks

neljaliikmeliselt perekonnalt eeldatakse 4800 euro suuruse igakuise sissetuleku olemasolu.

Palume Siseministeeriumil selgitada, kas iga iduettevõtja pereliikme kohta peab olema täidetud toimetulekupiiri kuuekordse määra

ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kui jah, siis palume selgitada, millest kaalutlustes t

lähtub sellises ulatuses piisavate vahendite olemasolu nõue. Juhime tähelepanu, et enam kui 3-kordne Eesti keskmine ehk 4800 euro suurune

sissetulek ei ole tavapärane isegi mitte kõige kõrgemaid palku maksvas IT-sektoris.

Iduettevõtlusega seotud määrad on sätestatud

eelnõu §-s 3 järgmiselt: Kui välismaalane taotleb või omab viisat iduettevõtlusega tegelemiseks välismaalas te

seaduse tähenduses, on piisavate rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131

lõike 3 kohaselt kehtestatud neljakordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta. Iduettevõtlusega tegelemiseks viisat taotleva

välismaalase abikaasale viisa taotlemisel on piisavate rahaliste vahendite määr 80 protsenti

viisat taotleva välismaalase piisavate rahaliste vahendite määrast. Iduettevõtlusega tegelemiseks viisat taotleva välismaalase lapsele viisa

taotlemisel piisavate rahaliste vahendite määra ei kohaldata.

Kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks iduettevõttes, on piisavate

rahaliste vahendite määr sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud

neljakordne toimetulekupiir. Lühiajaliseks Eestis töötamiseks iduettevõttes viisat taotleva välismaalase abikaasale viisa taotlemisel on

piisavate rahaliste vahendite määr 80 protsenti viisat taotleva välismaalase piisavate rahaliste vahendite määrast. Lühiajaliseks Eestis

töötamiseks iduettevõttes viisat taotleva välismaalase alaealisele lapsele ja täisealise le

lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime, viisa taotlemisel piisavate rahaliste vahendite määra ei

kohaldata.

Lisaks sätestatakse eelnõu §-s 4 iduettevõtluse eesmärgil elamisluba taotleva välismaa lase rahaliste vahendite määr soodsamalt üldisest

ettevõtluse eesmärgil elamisloa taotlemise määrast järgnevalt:

Välismaalaste seaduse § 191 alusel tähtajalise elamisloa taotlemisel iduettevõtluseks nõutud legaalse sissetuleku määr on neljakordne

sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava

kuu kohta.

3. Eelnõu § 2 punkti 23 kohaselt hakkab asukohast sõltumatule töötajale (nö

diginomaad) kohalduma piisavate rahaliste vahendite kohustus toimetulekupiiri 0,75- kordne määraga iga Eestis viibitava päeva

Arvestatud osaliselt Viisa taotlemisel nõutavad rahaliste vahendite

määrad seotakse edaspidi välismaa lase toimetuleku tagamisega ehk sotsiaalhoolekandeseaduse alusel kehtestatava

kohta. See on 150 eurot päevas ehk taotleja peab

tõendama, et tema igakuine sissetulek ei ole väiksem kui 4500 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatus kantud

asjaolust, et välismaalane peab Eestis viibides suutma kanda nii majutus- kui ka muud enda

ülalpidamisega seotud kulud. Hetkel on diginomaadi piisavate rahaliste vahendite määr iga Eestis viibida lubatud päeva kohta 0,2-

kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ehk 2022. aasta suvel ca 3500 eurot.

See on enam kui kahekordne Eesti keskmine palk ehk selline sissetulek peaks tagama keskklassi kuuluva pere äraelamise. Arvestades,

et töötasu alammäära on tänaseni aasta-aastalt tõstetud, pole MKM hinnangul põhjust eeldata,

et nõutav sissetuleku määr ei suudaks elukalliduse tõusuga sammu pidada. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas

selgitada, miks 0,2-kordne kuupalga alammäär pole osutunud piisavaks tagamaks diginomaad i

toimetuleku. Muudatusettepanekus seisab, et „nimeta tud määr kohaldub ka viisa taotlemisel välismaa lase

abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealise le lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline tulema iseseisvalt toime“. Ka antud

juhul jääb selgusetuks, kas silmas on peetud, et iga pereliikme kohta peab olema samas mahus

vahendeid. Neljaliikmeliselt perekonnalt eeldatakse seega 18 000 euro suuruse igakuise sissetuleku olemasolu. MKM hinnangul on

ainuüksi diginomaadilt nõutav rahaliste vahendite suurus piisav tagamaks pere

ülalpidamise Eestis. Palume Siseministeeriumil selgitada, kas iga diginomaadi pereliikme kohta peab olema täidetud toimetulekupiiri 0,75-

kordses ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kui jah, siis palume selgitada, millest on

tingitud piisavate vahendite olemasolu nõude perekonnaliikmetele laiendamise vajadust arvestades mh diginomaadile kohalduvat kõrget

toimetuleku määra.

toimetulekupiiri ja kordaja korrutisega.

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele

ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Viisa kaugtöö tegemiseks antakse välismaalasele, kes

tuleb Eestisse elama, kuid ei tööta Eestis, ega teeni tulu Eestis. Tal ei ole Eestis kutsujat, kes teda toetaks või vajadusel tema kulusid või riigile

tekkivaid kulusid seoses välismaalase majutamise või väljasaatmisega aitaks katta. Välistamaks

kaugtöö eesmärgil antava viisa väärkasutamist ja tagamaks välismaalase toimetulek (kõik kulud peab välismaalane tasuma ise) on vajalik

piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Kehtestatud rahaliste vahendite määr on mõeldud

katma ka kaugtöö eesmärgil viisat taotleva välismaalase perekonnaliikmeid st nõutud rahaliste vahendite olemasolu tuleb tõendada

leibkonna kohta.

Politsei- ja Piirivalveamet

1. Eelnõu § 1 punkt 2 – parandada § 21 lg 1 sõnastust, selles on üks „või“ üleliigne.

Mittearvestatud Avalduse võib esitada isiklikult, esindaja kaudu

või posti või e-posti teel. Kõik sättes loetletud võimalused on alternatiivsed ja seetõttu

eraldatakse nad sõnaga „või“.

2. Eelnõu § 1 punkt 2 – ettepanek täpsustada §

21 lõike 2 sõnastust selliselt, et kelle poolt (taotleja) taotlus allkirjastatud peab olema.

Arvestatud

3. Eelnõu § 1 punkt 3 – määruse § 3 lõike 3 sõnastus ei ole PPA hinnangul kooskõlas VMS §

10010 lõikes 1 sätestatuga, kuna lühendab vaideavalduse esitamise aega. Kui välismaa lane

välisriigis viibides soovib 30ndal päeval esitada vaideavalduse ja teeb samal päeval pangaülekande, siis antud välismakse ei laeku

Eestisse samal kuupäeval. Määrusega ei saa kitsendada seadusega kehtestatud tähtaega

vaideavalduse esitamiseks. Hetke sõnastuse järgi kohustatakse vaideavaldus ja vastav riigilõiv tasuma enne 30 päeva täitumist. Soovi

korral võib sätestada, et ülekanne peab tehtud olema vaideavalduse esitamise tähtaja jooksul

aga ei saa nõuda selle laekumist vaideavalduse esitamise tähtaja jooksul

Arvestatud

4. Eelnõu § 1 punkt 7 – määruse § 5 lõike 4 sõnastuses tuleks eristada pikaajalise ja

lühiajalise viisa taotlemist.

Arvestatud

5. Eelnõu § 2 punkt 11 – määruse § 5 lõike 4 sõnastuses peaks kasutama „viisa

otsuse“ kättesaamisel, kuna reisidokumend i alusel soovime tuvastada ka isikut, kelle viisa taotlusele ei tehtud positiivset otsust ja ei hakata

viisakleebist passi kandma. Määruse § 5 lõike 5 sõnastuse rakendamine praktikas ei toimiks,

kuna taotleja kutsutakse otsust kätte saama siis, kui otsus taotlusele on tehtud, seega kui taotlusele on tehtud positiivne otsus, ei saa enam

keelduda viisa andmisest. Sellel hetkel on võimalik tühistada viisa otsus ja keelduda

viisakleebise välja andmisest. Teeme ettepaneku muuta määruse sõnastust vastavalt.

Arvestatud

6. Eelnõu § 2 punkt 13 – määruse § 61 lõike 1 ja

62 lõike 1 sõnastus ei ole PPA hinnangul kooskõlas teiste VMS-i alusel antud määruste sõnastustega, mis sätestavad, et posti teel või

elektrooniliselt esitatud taotlus „võetakse menetlusse hiljemalt selle Politsei- ja

Piirivalveametisse saabumise päevale järgneval tööpäeval“. Kui sätestada, et taotluse esitamise päevaks loetakse järgmine tööpäev, siis me

lühendame taotluse esitamise lubatud tähtaega taotluse posti teel või elektrooniliselt esitamise l

nendel juhtudel, kui taotluse esitamiseks on ette nähtud tähtaeg. Määruse § 61 lõike 8 ja 62 lõike 5 sõnastust peab täpsustama, et Eestis PPA-le

Arvestatud

saab esitada dokumentide originaalid vaid juhul,

kui ka viisataotlus on esitatud PPA-le. Juhul, kui viisataotlus on esitatud posti teel või elektrooniliselt saatkonda, siis ei saa

originaaldokumente esitada PPA-le.

7. Eelnõu § 2 punkt 19 – PPA hinnangul on määruse § 102 lõikega 1 antud piisav aeg, et viisa

taotluse võib esitada kuni kaks kuud enne viibimisaja lõppemist ja seega ei näe vajadust, miks peaks lõige 2 andma õiguse sellest tähtajast

veel varem taotluse esitamiseks. Teeme ettepaneku, et sätte sõnastus jääks vaid hiljem

esitamise kohta, täiendades seda sõnaga „erandina hiljem“.

Arvestatud

8. Eelnõu § 2 punkt 23 – määruse § 15 lõike 2 regulatsiooniga kohaldatakse iduettevõttesse

tööle tulnud välismaalastele viisa andmiseks kõrgemat sissetulekunõuet, kui neil on

lühiajalise töötamise registreeringuks. Kuna iduettevõttes töötamise puhul ei kohaldu VMS- is palgakriteeriumi määr, siis tähendab see seda,

et neile kohaldub Eesti miinimumpalga maksmise kohustus. Antud sättega kehtestatakse

aga samale isikule viisa andmiseks teistsugune sissetulekunõue, mis sõltub toimetulekupiir is t. PPA leiab, et sissetulekunõue peaks nii

töötamise õiguse kui viibimisõiguse saamise puhul samale isikule olema ühesugune.PPA teeb

ettepaneku eristada määruses iduettevõtlusega tegeleva isiku sissetulekunõue iduettevõttes töötamiseks viisa taotleja sissetulekunõudes t.

Ettevõtjalt suurema sissetuleku nõudmine on arusaadav ja puudub vastuolu VMS-i reeglitega.

Määruse § 15 lõikes 5 sätestatud sissetulekunõude peaks ühtlustama VMS-i reeglitega lühiajalisele töötamisele. Kui

tegemist on LTR-iga valdkonnas, kus kohaldub palgakriteerium, siis peaks ka viisa taotlemiseks

rahaliste vahendite määr sellele vastama. Kui tegemist on LTR-iga valdkonnas kus ei kohaldu palgakriteerium vaid miinimumpalga määr, siis

peaks ka viisa taotlemiseks rahaliste vahendite määr sellele vastama.

Arvestatud

9. Eelnõu § 3 punkt 2 – määruse § 14 lõike 22

sõnastust tuleks muuta selliselt, et esitada tuleb tööleping ning selle kehtivusaja kohta määrusesse erisätet vaja ei ole. Vastavalt

töölepingu kehtivusele määrame elamis loa kehtivuse, mis VMS § 186 lõike 5 alusel saab

olla kuni 2 aastat. Juhul kui tööleping kehtib

Arvestatud

lühemat aega, siis antakse ka elamis luba

lühemaks ajaks.

10. Eelnõu § 3 punkt 3 - määruse § 53 lõike 3 sõnastuses on ekslikult viidatud VMS § 139-le, mille alusel ei anta tähtajalist elamisluba,

tegemist on legaalse sissetuleku tingimuse paragrahviga, mitte elamisloa andmise aluse

paragrahviga. Määruse § 53 lõigete sõnastust peaks ühtlustama ja viitama igal pool vastava elamisloa andmise aluse sättele – hetkel osaliselt

viidatakse elamisloa andmise aluse sättele ja osaliselt legaalse sissetuleku nõude sättele.

Määruse § 53 lõikes 3 sätestatakse elamisloa ja viisa taotlemiseks samadel alustel erinevad rahaliste vahendite määrad, mis tundub

ebaloogiline ja PPA hinnangul tuleks nõuded ühtlustada.

Määruse § 53 lõigetes 3 ja 4 on dubleeriva lt viidatud VMS §-idele 191, 1972, ilmselt on olnud eesmärk viidatud paragrahvid lõikest 3

välja jätta. Kas VMS § 198 alusel elamisloa taotleja

sissetulekumäära nõue on taotluslikult jäänud määruse § 53 lõike 3 loetellu? PPA hinnangul peaks vastaval alusel elamisloa taotlemise

legaalse sissetuleku määr olema kõrgem ja võrdne VMS § 191 alusel elamisloa taotlemise

sissetulekumääraga. Miks viidatakse määruse § 53 lõikes 4 sissetulekumäära kehtestamisel VMS § 192

lõike 21 punktile 2 ning lõigetele 31 ja 61, mis puudutab äriplaani esitamise nõude ja

investeeringu nõude puudumist iduettevõtte korral? Kui iduettevõtluse alusel elamis luba ettevõtluseks taotlejatele ei ole soovi erineva

sissetulekumäära kehtestamiseks, siis piisab, kui määruses viidata VSM § 191 alusel elamis loa

andmisele, kuna nii tava ettevõtluse korral kui ka iduettevõtluse korral on elamisloa andmise aluseks VMS § 191.

Arvestatud

11. Ettepanek täiendada siseministri 12.01.2017

määruse nr 7 §-i 9 selliselt, et taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et abikaasade

vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. Lisada § 9 lõike 3 sätte

sõnastusse, et nimetatud asjaolusid kinnitab ka kutsuja taotluse allkirjastamisega.

Arvestatud

12. Ettepanek täiendada siseministri 12.01.2017

määruse nr 7 §-s 26 sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaega kahelt kuult kolmele kuule. Esmase tähtajalise

elamisloa taotluse menetlusele kulub rohkem aega kui korduva taotluse menetlusele, kuna

isiku kohta on vähem andmeid lihtsasti kätte saadavad andmebaasidest ja seega kulub rohkem aega menetluses tähtsust omavate

asjaolude välja selgitamisele. Näiteks on ka ELKS alusel antud siseministri määrusega

kehtestatud, et tähtajalise elamisõiguse taotluse menetlustähtaeg on kolm kuud. Arvestades, et VMS alusel tähtajalise elamisloa taotlemisel on

palju rohkem tingimusi, millele vastamis t kontrollida, ei ole see proportsionaalne, et

menetluseks on vähem aega antud kui ELKS alusel tähtajalise elamisõiguse taotluse menetluseks.

Kui siseministeerium ei ole nõus kõigi tähtajalise elamisloa taotluste menetlustähta ja

pikendamisega, siis teeme ettepaneku pikendada sisserände piirarvu vajavate taotluste menetlustähtaega, kuna tegemist on taotlustega,

mis esitatakse massiliselt lühikese aja jooksul (1-2 kuud) ja seega tõuseb lühikese perioodi jooksul menetluskoormus mitmekordselt ning

tavapäraselt ei jõuta nende taotluste osas otsust kahe kuulise tähtaja jooksul teha ning valdavalt

on vaja menetlustähtaega pikendada. Olukorras, kus valdava osa taotluste menetlustähtaega tuleb pikendada, oleks õigusselguse õiguspäraste

ootuste juhtimise huvides korrektne koheselt pikem menetlustähtaeg kehtestada.

Mittearvestatud.

VMS § 34 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või

tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul. Seega on võimalik

esmakordsete taotluste menetlemiseks vajadusel menetlustähtaega pikendada ja puudub vajadus üldise tähtaja muutmiseks. Sisserände piirarvu

regulatsiooniga kaasnev ajutine menetluskoormuse suurenemise juurpõhjus ei ole

mitte menetlustähtajas, vaid töörände regulatsioonis. Enne menetlustähtaja pikendamis t tuleks hinnata 2023. aastal jõustuvate muudatus te

mõju regulatsioonile ja sisserände piirarvule. Ajutise menetluskoormuse tõusuga seotud

probleeme aitavad pikemas perspektiivis lahendada ka menetlusi toetavad planeeritavad infotehnoloogilised lahendused.

13. Seoses muutunud julgeolekuolukorraga ja

senisel viisil kogutud andmete ebapiisavusega, et hinnata VMS-is sätestatud elamis loa

andmisest keeldumise aluste olemasolu, teeme ettepaneku muuta elamisloa taotlusel kogutavaid andmeid, mis on sätestatud määruse

§ 49 lõike 1 p 22, § 50 lg 1 p 14 ja § 51 lg 1 p 16. Kehtiva sätte sõnastus jaotada kaheks ja

täiendada viisil, et tuleb esitada: 1) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi (välja arvatud NATO

liikmesriigi) kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena, luure või

julgeolekuteenistuses, kas taotleja osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kas taotleja on töötanud või

Arvestatud

töötab riiklikes või mitteriiklikes relvastatud

organisatsioonides või üksustes, 2) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse, äärmusrühmitusse, viibinud konfliktipiirkonnas või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, kas taotleja on kokku puutunud tulirelvade ja lõhkematerjaliga, kas taotleja on pannud toime

inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid ning andmed taotleja

veendumuste kohta.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Tallinna Halduskohus

Tallinna kohtumaja

Teie: 19.08.2024 nr 3-24-2286

Meie: 29.08.2024 nr 2-10/1100-2

Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-2286

Tallinna Halduskohtu 19.08.2024 haldusasja nr 3-24-2286 kohtunõudega soovib kohus, et

Siseministeerium esitaks siseministri 2. detsembri 2022. a määrusega nr 39 „Siseministr i määruste muutmine seoses elamisloa- ja viisamenetlusega“ (edaspidi määrus nr 39)

siseministri 12. jaanuari 2017. a määrusesse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (edaspidi määrus nr 7) tehtud asjakohaste normide muudatuste selgitused.

Kohtunõudest tulenevalt selgitame, et muudatused, mille tulemusena ajakohastati määruse nr 7

§ 49 lõike 1 punkti 22, § 50 lõike 1 punkti 14 ja § 51 lõike 1 punkti 6, tehti seoses muutunud julgeolekuolukorraga ja senisel viisil kogutud andmete täiendamise vajadusega, et hinnata välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) sätestatud elamisloa andmisest keeldumise aluste

olemasolu. Seega aitab muudatus Politsei- ja Piirivalveametil hinnata, kas esineb elamis loa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseid (VMS § 124, § 131, § 237) ning kas

välismaalasele on võimalik anda tähtajaline elamisluba erandina (VMS § 125). Lisaks aitab muudatus laiemalt kaasa ka välismaalase teavitamiskohtuse täitmisele (VMS § 280 p 5).

Kuigi antud juhul tuleb tunnistada, et asjakohaste normide muudatuste põhjendused ei nähtu määruse nr 39 seletuskirjast, nähtub selle juurde lisatud kooskõlastustabelist, et sellekohase

ettepaneku tegi muutunud julgeolekuolukorrast tingituna Politsei- ja Piirivalveamet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Surva õigusosakonna juhataja

Lisa 1. Kooskõlastustabel Lisa 2. Siseministri 4. veebruari 2021. a käskkiri nr 1-3/12 „Volituse andmine

siseministeeriumi õigusosakonna juhatajale Eesti Vabariigi, Vabariigi Valitsuse,

Siseministeeriumi ja siseministri esindamiseks kohtus“

KÄSKKIRI

04.02.2021 nr 1-3/12

Volituse andmine Siseministeeriumi

õigusosakonna juhatajale Eesti Vabariigi,

Vabariigi Valitsuse, Siseministeeriumi ja

siseministri esindamiseks kohtus

Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lõike 1, § 442 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a

määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel ning

kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lõikega 4

1. Volitan Siseministeeriumi õigusosakonna juhatajat edasivolitamise õigusega esindama Eesti

Vabariiki, Vabariigi Valitsust, Siseministeeriumit ja siseministrit Siseministeeriumi

valitsemisala piires toimuvates kohtuasjades kõikides kohtuastmetes.

2. Volitan Siseministeeriumi õigusosakonna juhatajat edasivolitamise õiguseta esindama

siseministrit põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjades.

3. Tunnistan kehtetuks siseministri ja rahvastikuministri 5. mai 2020. a käskkirja nr 1-3/55

„Volituse andmine Siseministeeriumi õigusosakonna juhtajale Eesti Vabariigi, Vabariigi

Valitsuse, Siseministeeriumi, siseministri ja rahvastikuministri esindamiseks kohtus“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister