Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna piirkonna kõrgepinge-võrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

KOV piir

Planeeringuala

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Riigikantselei

Ministeeriumid (vastavalt nimekirjale)

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 14-5/900

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine

Elering AS esitas 26.07.2024 kirjaga nr 9-2/2024/606 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on Estlink 3 projekti

eeldusena tugevdada Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades kõrgepingevõrku ning rajada uus

kõrgepingealajaam Rae valda Ülemiste järve lähedale.

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu. Palume Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule kooskõlastust

hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja saamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos lisaga

2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri

Sama:

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Välisministeerium

Teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks:

Kiili Vallavalitsus

Raasiku Vallavalitsus

2 (2)

Rae Vallavalitsus

Saku Vallavalitsus

MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Riigimetsa Majandamise Keskus

Elering AS

AS Eesti Raudtee

OÜ Rail Baltic Estonia

Alan Rood

5556 8761 [email protected]

EELNÕU

XX.08.2024

KORRALDUS

Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneering ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Estlink 3 projekti eeldusena Tallinna piirkonda

kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide

vahel. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt järgmised ehitised: 110 kV ja kõrgema

pingega õhuliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia

ülekandeliiniga seotud rajatised.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala asub Harju maakonnas Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdades.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 61,62 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse

lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

5. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil teavitada avalikkust Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada

teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel.

6. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna piirkonna kõrgepinge-võrgu tugevdamise

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ juurde

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Elering AS (edaspidi Elering) esitas 26.07.2024 kirjaga nr 9-2/2024/6061 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ReM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi

REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. Riigi

eriplaneeringu koostamise eesmärk on tugevdada Estlink 3 projekti eeldusena

kõrgepingevõrku Saku, Kiili, Rae ja Raasiku valdadesse ning rajada uus

kõrgepingealajaam Rae valda Ülemiste järve lähedale.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja

KSH-d eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid

planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude

kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS §

4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud

isikuga.

Kuna ReM eelarves puuduvad vahendid REP koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, siis sõlmiti xx.xx.2024 ReM ning Elering AS

vahel koostöökokkulepe nr…, 1.1-4/2024/… 2 . Koostöökokkuleppe kohaselt kannab

Elering AS kõik REP koostamiseks vajalikud kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5

sätestatud mõjude hindamise ja uuringutega seotud kulud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse ReM ettepanekul Elering AS taotluse alusel

Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneering ning KSH. Riigi

eriplaneeringu koostamist korraldab ReM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ReM ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood

(tel 5556 8761 e-post [email protected]) ja riigi planeeringute valdkonnajuht Kadi-

Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis ReM kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna KOV

õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]).

1 Saabunud kiri Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 14-5/3604 2 Lisada viide, kui leping on allkirjastatud

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH Estlink 3 projekti eeldusena Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamiseks. Planeeringuga lahendatakse põhivõrgu

ühendus kavandatava 330 kV võrguna Raasiku, Kiili, Rae ja Saku valdades, mis tagab

ühenduse tugevdamise Kiisa alajaamast Aruküla alajaamani. Ülekandevõrgu arendamise

põhieesmärk on kavandada elektriühendus, mis on võimeline üle kandma kogu Estlink 3

võimsust. Uus elektriühendus leevendab 2035. aasta ja kaugema tuleviku vaates elektri

ülekandevõimsuste puudujääki pealinna piirkonnas ja võimaldab vajadusel liita

elektrivõrguga täiendavaid tarbimis- ja tootmisvõimsusi piirkonna asulate ümbruses

olevatelt tootmisaladelt ja tarbimiskeskustest. REP-i alusel ehitatakse elektriliinid, mis

vastavad ka elektrivõrgu arengukava3 pikaajalisele 2050. aasta tulevikuvisioonile. See

tagab pealinna piirkonna elektriga varustatuse ja võimaldab saavutada riigi

kliimaeesmärke, võimaldades suuremaid taastuv elektrienergia tarbimis- ja

tootmisvõimsusi.

Riigi eriplaneeringuga koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamiseks vajalike kõrgepingeliinide ja nendega funktsionaalselt

koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni

2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” 4 kohased eeldatavalt

järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22145) 110

kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (kood 22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga

seotud rajatis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse

muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse

eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku otsuse alusel REP

kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse

koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh

eskiis- ja eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP

koostamisel kohustuslik KSH.

Planeeritav Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamine on riigi eriplaneeringu

objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REP eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja

julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade

kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus

veekogus ja majandusvööndis.

3 Elektriülekandevõrgu arengukava 2024-2033 https://www.elering.ee/elektriulekandevorgu-arengukava-2024-2033 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste

püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamine on REP objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja

2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus,

millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise

vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Planeeritav Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdus on olulise ruumilise

mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju,

lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kõrgepingevõrgu tugevdamisega

kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures

maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud

elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (EhS § 77). Nimetatud mõjud ulatuvad

suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80–81 kohaselt on REP esemeks ehitised, mille

mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi

eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest

sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab

ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille

rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste

kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks.

Antud juhul kavandatava elektriühendus vajadus ning mõju ei piirne vaid ühe kohaliku

omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng ja elektri

varustuskindlus.

Riigi eriplaneeringu raames planeeritakse 330 kV kõrgepinge õhuliinid Saku, Kiili, Rae

ja Raasiku valdadesse, mis ühendavad omavahel Kiisa ja Aruküla alajaamu läbi Ülemiste

järve lähedale kavandatava uue kõrgepingealajaama. See tagab põhivõrgu

elektriühenduse tugevdamise Eesti ida ja läänepoolsete piirkondade vahel ning loob

eeldused ka kavandatava Estlink 3 välisühenduse toimimiseks. Planeeritav ühendus

mõjutab kogu Eesti ühiskonda - välisühenduste mitmekesistamise (Estlink 3) ja erinevate

Eesti piirkondade omavahelise tugevama ühendamisega suurendatakse varustuskindlust

ja energiajulgeolekut.

5 Eelnõu - Riigikogu

Planeeritava Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise asukoha valiku ja

toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja6 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista

kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või

julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub

näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate

üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja7 lk 80 kohaselt peab REP koostamise eelduseks olev

suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41

on märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav

riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Elering AS Eesti elektri põhivõrguettevõttena peab vajalikuks tugevdada Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrku8.

Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise, hajutatud taastuvenergia tootmise ja

täiendavate välisühenduste kavandamise (ka Estlink 3), mille loogiliseks osaks on ka

põhivõrgu tugevdamine, väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad

kliima- ja energiapoliitikat. Varustuskindluse suurendamine, hajutatud taastuvenergia

tootmise ja täiendavate välisühenduste kavandamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa

Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide täitmisesse olulisel määral

panustada.

Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna

kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2033+ vaates aitab kaasa ka kavandatav

kõrgepingevõrgu tugevdamine:

• Strateegiaga „Eesti 2035“9 seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia

tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses

lõpptarbimises >65% aastaks 2035). Kliimaneutraalsele energiatootmisele

üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Strateegia seab eesmärgiks elektrivõrgu

sünkroniseerimise Mandri-Euroopa sagedusalaga, luua vajalikud võrguühendused

taastuvenergia tootmisele ning võtta kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised

salvestusvõimalused. Strateegiaga „Eesti 2035“ tegevuskava 10 kohaselt

kavandatakse kliimaneutraalsele energiatootmisele/ -tarbimisele üleminekut

toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning kliimaneutraalsele

energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomist nii

6 Eelnõu - Riigikogu 7 Eelnõu - Riigikogu 8 26.07.2023 Elering AS esitatud REP algatamise taotlus, Elering AS kiri ReM dokumendiregistris 9 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus

maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu,

laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline

salvestus).

• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“11 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste

taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis

sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada

energiajulgeolek ja varustuskindlus.

• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise

planeeringu „Eesti 2030+“ 12 kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering

näeb muuhulgas ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues

välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb

uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb

vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja

energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

• Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu

Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi

teemaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Eesti mereala planeering peab

oluliseks toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga. Antud eesmärgi saavutamisele

aitab kaasa Estlink 3 merekaabli rajamine. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu

tugevdamine on eelduseks kavandatava Estlink 3 välisühenduse toimimiseks.

• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused

energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja

gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine.

• „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti

elektrisüsteemis lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide

elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse

sagedusalasse. Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia

osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50%

energia lõpptarbimisest). Seejuures on oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste

rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine.

• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline siht

tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk

vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Taastuvenergeetika

arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Soodustatakse

kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu

lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning

vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest

ning kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. 14 aastaks tuleb arvestada

energiasüsteemides aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut

11 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 12 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 13 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 14 Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

taastumatutelt energia tootmisallikatelt taastuvatele, ühest konkreetsest tootmiskohast

(Ida-Eesti) enamatele tootmisekohtadele (peamiselt tänu tuuleenergeetika arendamisele)

üle Eesti ning sellest tulenevalt uute elektriliinide rajamist. Estlink 3 elektriühenduse ja

selle eelduseks oleva Tallinna piirkonna tugevama kõrgepingevõrgu rajamine on otseselt

seotud riiklike huvidega energeetika valdkonnas tagada varustuskindlus.

Rahvusvaheline huvi väljendub eelkõige Soome huvis kavandada elektriühendus läbi

Estlink 3 merekaabli, mille toimimise eelduseks on tugevam kõrgepingevõrk Tallinna

piirkonnas. Kavandatav täiendav elektriühendus Soomega parendab Eesti elektri

varustuskindlust. Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja

energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning

läbi Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida

ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.

Kavandatava Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise planeerimise vastu esineb

suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-

ala kui ka maakasutusõiguste järele, on riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur.

Kavandatav tugevam elektriühendus Tallinna piirkonnas on eelduseks täiendavate

välisühenduste loomiseks ja tootmisvõimsuste lisandumiseks Lääne-Eestis, mis

parendab tulevikus Eesti elektri varustuskindlust, loob eeldused Eestil taastuvenergia

eksportiks ja tugevdab energiajulgeolekut.

Eelnõu punkti 2 järgi on REP ja KSH algatamise eesmärk planeerida Estlink 3 projekti

eeldusena Tallinna piirkonda senisest tugevam kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid

ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide vahel ning suurendab ühtlasi

energiajulgeolekut ja energiatõhusust. Elektriühendusega koos planeeritakse eeldatavalt

järgmised ehitised: 330 kV pingega õhuliinid, 330 kV pingega trafoalajaam ning muud

elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Planeeritakse uue 330 kV trafoalajaama

(jaama maa vajadus ca 550x400 m) asukoht. Planeeritav elektriliin ehitatakse protsesside

tõrgeteta kulgemisel valmis kõige varem aastal 2033 (joonis 1).

REP asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Elektriühendusele otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses, sh

elektriühenduse asukoha alternatiividena kaalutakse olemasolevate liinitrasside

kasutamist ning 330 kV õhuliini ühisriputust 110 kV liiniga, selleks et vähendada

ülekandeliini trassidega hõivatud maa-ala. Elering on eelnevalt analüüsinud 15

liinikoridoride alternatiivide paigutamise võimalusi piirkonda (joonis 2), millest

lähtuvalt on tehtud ka ettepanek planeeringuala ulatuse osas (joonis 3). Samuti

analüüsitakse planeeringumenetluse käigus võimalust paigutada kavandatava

kõrgepingeliini üks osa Rail Baltic raudtee trassikoridori.

15 Maves OÜ koostatud Keila-Kiisa-Aruküla 330 kV õhuliinide trassikoridoride kaardianalüüsi ja

alternatiivide võrdlemise seletuskiri ja võrdlustabelid

Joonis 1. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise ajagraafik juhul, kui protsessid kulgevad tõrgeteta

Joonis 2. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise eelanalüüsis toodud võimalikud alternatiivid (sh

olemasolevate liini koridoridega) ja Rail Baltic raudtee trassikoridor

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamisest.

PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitumisel loobuda detailse lahenduse

koostamisest ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse järgselt. Sellisel juhul

jätkub ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt

projekteerimistingimuste väljastamisega. Riigi eriplaneeringu algatamise järel

selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste

asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha eelvaliku alusel riigi

eriplaneeringu kehtestamine on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad

tegurid elektriühenduste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt

välistatud on mõju Natura 2000 aladele) ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest

loobuda, koostatakse peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise16 , sh KSH

esimese etapi aruande vastuvõtmist REP detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis

valituks osutunud elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava

ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga

kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja17

lk 95 kohaselt on REP detailse lahenduse puhul tegemist detailplaneeringu sarnase

instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse

muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole

detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid

oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei

pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna

tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse

lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH

sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse

lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes.

Eelnõu punktis 3 esitatakse REP algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus,

sh planeeringuala piir (joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju

maakonnas Saku valda, Kiili valda, Rae valda ja Raasiku valda. Planeeringuala suurus

on ligikaudu 61,62 km2.

16 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. 17 Eelnõu - Riigikogu

Joonis 3. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi

elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle

mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja

täiendavate alternatiivide lisamist. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks

vajalikul alal.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise mõjuala keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REP ja KSH

algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude

hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala. Planeeringualas toimub

Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise kavandamiseks vajaliku tervikliku

ruumilahenduse loomine.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu koostamist ReM. Vastavalt PlanS § 27

lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina ReM. Ainult PlanS §

27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda

puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu

koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus. Kuna käesoleval juhul ei ole

tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega,

siis PlanS § 27 lõige 7 teine lause ei kohaldu.

Eelnõu punkti 5 kohaselt teavitab PlanS § 28 lõike 6 kohaselt ReM REP ja KSH

algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning

14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja ReM veebilehel.

Riigikantselei teavitab REP ja KSH algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates

Vabariigi Valitsuse veebilehel. Teates märgitakse PlanS § 28 lõike 5 alusel järgmine info:

1) algatamisel teadaoleva planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir;

2) riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk;

3) kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus;

4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.

PlanS § 28 lõike 7 kohaselt teavitatakse REP ja KSH algatamisest kirjalikult PlanS § 31

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul algatamisest arvates.

Täpsemalt seletuskirja p 7.1.

Eelnõu punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi

Teataja veebilehele tutvuda ReM veebilehel18, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha

hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA TALLINNA PIIRKONNA KÕRGEPINGEVÕRGU

TUGEVDAMISE RIIGI ERIPLANEERINGU EELDATAVAD MÕJUD

REP algatamine ja kehtestamine on olulisteks eeldusteks Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise projekti elluviimiseks ja kavandatava Estlink 3

välisühenduse toimimiseks. Elektriühendused aitavad kaasa riigi 2050. aasta kliima- ja

energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3). Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise kavandamine on 2033+ vaates elektri

varustuskindluse tagamiseks vältimatult vajalik.

Kavandatava Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise KSH ja PlanS § 4 lõikes

2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud

uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP algatamise järel selgitatakse hiljemalt

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate elektriühenduste

asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

18 Riigi eriplaneeringud | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

Vastavalt Maves OÜ koostatud analüüsile jääb planeeringualale mitmeid erinevaid

kultuurimälestisi, sh ehitis- ja arheoloogiamälestisi, mille puhul tuleb

planeeringulahenduse täpsustamisel ja realiseerimisel tagada nende säilimine ja

ehitismälestiste puhul ka soodne keskkond nende edasiseks kasutamiseks.

Planeeringuala hõlmab väheses ulatuses Nabala-Tuhala looduskaitseala ning mitmetes

kohtades kaitsealuste liikide leiukohti (joonis 4). Natura hindamise vajadust ei ole ette

näha, kuna planeeritav tegevus ei mõjuta Natura 2000 alasid. Planeerimisprotsessi käigus

selgitatakse välja, kas tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel asjakohane

hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos teiste

projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja

kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Joonis 4. Looduskaitselised piirangud Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu planeeringualal ja selle lähiümbruses

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest

arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala kohalike omavalitsuste

lehtedes. ReM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi

2000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30

päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkavad tugevdatud Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu liinid paiknema pole kindlalt selles etapis võimalik tuvastada

isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna õiguste puudutamine on

tõenäolisem eelanalüüsis alternatiividena käsitletud koridorides (vt seletuskirja

joonis 2) teavitatakse kirjalikult planeeringualasse jäävate võimalike

liinialternatiivide koridorides asuvaid maaomanikke. Ülejäänud planeeringualal

täiendavate alternatiivide asukohti alles otsitakse ning seega lähtutakse teavitamisel

haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad

isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS §

31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi

avaldanud);

• samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti

Keskkonnaühenduste Koda).

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö

asukoha eelvaliku etapis“.

Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

ReM-ile kaasnevad kulud riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100 eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub

peale riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamist. Juhul, kui ei ole võimalik loobuda REP detailse lahenduse koostamisest, siis

REP detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus

täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti

koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud

mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu

elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering AS, kellega on

sõlmitud koostöökokkulepe nr …, nr … (allkirjastatud xx.xx.202419 ), mille kohaselt

Elering AS kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2

punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike

uuringute eest.

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude

hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud,

projektijuhi palgakulu).

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kuni kahes etapis:

• riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 20 programmi

koostamine ja riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande

koostamine;

• riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine juhul, kui pole

võimalik detailsest lahendusest loobuda.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis ning

sõltub eelkõige mõjude hindamise ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside

sujumisest. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja asjakohaste

mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku ja asjakohaste

mõjude, sh KSH esimese etapi aruande koostamise eeldatav aeg on 2,5 aastat (vt tabel

1). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid,

mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad planeeringu koostamisel ning

planeeringulahenduse läbirääkimisel.

19 Lisada viide, kui leping on allkirjastatud 20 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav kestus detailsest lahendusest

loobumise korral:

Tegevus Eeldatav kestus

Riigi eriplaneeringu algatamine, planeeringu koostamiseks

rahvusvahelise hanke korraldamine ning asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- esialgsete trassialternatiivide visandamine;

- lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine

ning avalike arutelude korraldamine.

2024- 2025

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH esimese etapi

aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute, sh seire ja analüüside läbiviimine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;

- mõjude hindamine, alternatiivide võrdlemine ja asukoha

eelvaliku tegemine;

- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi

aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine;

- vajadusel lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamiseks.

2025-2027

Eeldatav riigi eriplaneeringu kehtestamine 2027

Kui detailse lahenduse koostamisest pole võimalik loobuda, siis kehtestatakse REP alles

pärast detailse lahenduse ja asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH aruande koostamist,

sh vajalike uuringute ja analüüside läbiviimist ning eelprojekti(de) koostamist. REP

menetlust selgitav skeem on esitatud joonisel 5. Oluline on märkida, et menetlusele

lisandub mõjude hindamisele, uuringutele ja analüüsidele vajalik aeg, mis ei ole lõpuni

prognoositav.

Joonis 5. Riigi eriplaneeringu menetlust illustreeriv joonis, kus mõjude hindamisele ja planeeringulahenduse

läbirääkimistele kuluv aeg on prognoosimatu.

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse tugevdatud Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu asukoht, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh

sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele

loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed mõjude

ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning

põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. Tugevdatud Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrk on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad

ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik

enim leevendada.

Riigi eriplaneeringu algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi

keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu

tugevdamise kavandamiseks koostatava REP elluviimise tulevikus. See ei välista

kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut REP koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui

REP koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus REP koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti

1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt REP kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala

varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega

planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega

planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem

kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või

tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem

kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi

I ETAPP II ETAPP

REP asukoha eelvalik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 REP detailine lahendus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Algatamine II etapi aruanne

Teavitamine Kooskõlastamine

Riigihange Vastuvõtmine

LS ja KSH P** Avalik väljapanek

Avalik väljapanek Arutelu

Arutelu Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine Kehtestamine

I etapi aruanne

Kooskõlastamine***

Avalik väljapanek

Arutelu

Tulemuste arvestamine

Vastuvõtmine

Kehtestamine****

**** Asjakohane juhul kui on võimalik loobuda detailse lahenduse koostamisest

*** Kooskõlastamine ja avalik väljapanek on võimalik läbi viia samaaegselt

AJAKULU (KUUDES)* AJAKULU (KUUDES)*

* Kollasega markeeritud ajakulu on indikatiivne, täpne aeg selgub planeerimismenetluses

** Lähteseisukohad ja KSH programm on võimalik avalikustada ka koos algatamisest teavitamisega

eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta

möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamisega seotud REP koostamise ja mõjude

hindamise kulud kannab huvitatud isik.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku

omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel riigi eriplaneeringu algatada ja teavitada sellest

asjaomaseid isikuid 30 päeva jooksul pärast algatamist. Riigi eriplaneeringute

algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks

esitab ReM korralduse eelnõu asjaomastele isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks

siiski juba enne riigi eriplaneeringu algatamist. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks

Saku vallale, Kiili vallale, Rae vallale, Raasiku vallale, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste

Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Elering

AS-le, AS-le Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ-le.