maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu,
laadimistaristu sadamates, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline
salvestus).
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“11 kohaselt tuleb soodustada kodumaiste
taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis
sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
energiajulgeolek ja varustuskindlus.
• Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+“ 12 kehtestamine“ kehtestatud üleriigiline planeering
näeb muuhulgas ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues
välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeringu kohaselt tuleb
uued energiatootmisüksused paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb
vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal
energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja
energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
• Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu
Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi
teemaplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Eesti mereala planeering peab
oluliseks toimivaid ühendusi Põhjamaade turuga. Antud eesmärgi saavutamisele
aitab kaasa Estlink 3 merekaabli rajamine. Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu
tugevdamine on eelduseks kavandatava Estlink 3 välisühenduse toimimiseks.
• „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 13 kohaselt on riigi põhitegevused
energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja
gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine.
• „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ kohaselt on Eesti
elektrisüsteemis lähiajal (aastaks 2025) suurimaks eesmärgiks Balti riikide
elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse
sagedusalasse. Eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia
osatähtsus tõusma vähemalt 42%ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50%
energia lõpptarbimisest). Seejuures on oluline suuremahuliste liitumisvõimsuste
rajamine ja uute 330 kV liinide rajamine.
• „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline siht
tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk
vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Taastuvenergeetika
arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Soodustatakse
kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu
lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning
vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Lähtudes riiklikust kliima- ja energiapoliitikast, energiasüsteemide dekarboniseerimisest
ning kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist 2050. 14 aastaks tuleb arvestada
energiasüsteemides aset leidvate muudatustega. Peaasjalikult tähendab see üleminekut
11 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
12 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee
13 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
14 Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia