| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-4/24/5-2 |
| Registreeritud | 30.08.2024 |
| Sünkroonitud | 30.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
| Sari | 12-4 Keskkonnakaitsealase tegevuse korraldamise dokumendid |
| Toimik | 12-4/24 Keskkonnakaitsealase tegevuse korraldamise dokumendid 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Mikk Raud
Kaitseministeerium
Teie 30.07.2024 nr 12-4/24/5
Meie 29.08.2024 nr 1-17/24/3703-2
Selgitused raadamisõiguse tasu maksmise kohta
Austatud härra Raud
Soovisite saada õiguslikku selgitust kliimaministri poolt 24.05.2024 antud käskkirja nr 1-2/24/233
„Raadamisõiguse tasu maksmine“ kohta.
Selgitame, et käskkiri on antud ministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse tegevuse
suunamiseks. Kaitseministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamine toimub valdkonna eest
vastutava ministri määratud asutusega sõlmitud kokkuleppe alusel. Metsaseaduse § 43 lg 2
kohaselt majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) Kaitseministeeriumi
valitsetavat riigimetsa ja finantseerib selle majandamist. Kliimaminister on RMK-le andnud
käskkirjaga ülesande tagada riigimetsamaad muul otstarbel kasutada soovivate isikute poolt
raadamisõiguse tasu hüvitamine või -maksmine vastavalt keskkonnatasude seaduse § 8¹ lõike 2
alusel kehtestatud määruses sätestatud määras. Sellest tulenevalt on käskkiri suunatud RMK-le, et
anda suuniseid kuidas seaduses sätestud kohustust rakendada.
Käskkirjast ei tulene Kaitseministeeriumile või teistele isikutele kohustust maksta raadamisõiguse
tasu. Küll aga ei saa enne raadamist läbi viia, kui raadamisõiguse tasu on makstud.
Kõnealusel juhul ei ole RMK ala raadamisel huvitatud isikuks. Seega teavitab RMK pärast
metsateatise esitamist ja Keskkonnaameti poolt arvutatud tasu suurust huvitatud osapoolt. Seejärel
on huvitatud osapoole otsustada, kas läbi raadamisõiguse tasu maksmise soovitakse seda maad
kasutada muul otstarbel kui metsa majandamiseks või mitte. Sel viisil lahendatakse olukord ka
juhtudel, kus maa omanik ja huvitatud isik on erinevad. Metsateatist saab esitada metsaomanik või
tema esindaja.
Kui metsateatise esitab metsaomanik, siis lahendatakse raadamisõiguse tasu küsimus raadamisest
huvitatud isiku ja metsaomaniku vahel kokku lepitud korras ja kui kokkleppele ei jõuta, siis ei
toimu ka raadamist. Keskkonnatasude seaduses sätestati tasu maksjaks metsateatise esitaja, kuna
see on selgemalt määratletav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antti Tooming
elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler
Maret Parv, 626 0726
Marko Lelov, 626 2918