Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu kooskõlastamine

ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad

tegurid

KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

Sekkumise kood (liikmesriik) KK9

Sekkumise nimetus Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

Sekkumise liik ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad

piirkondlikud ebasoodsad tegurid

Ühine väljundnäitaja O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust

saavate hektarite arv

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei

Keskkond: Jah

Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei

LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus

EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada

elupaiku ja maastikke

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine

ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP

strateegiakavas

V6.4 Elurikkuse säilimine

erametsades 2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad

kuvatakse paksus kirjas

R.30 Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused

Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid,

vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage

lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Toetus suunatakse erametsamaale, mis paikneb Natura 2000 võrgustiku alal ning sihtkaitsevööndis

väljapool Natura 2000 ala. Keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise

mitmekesisuse säilitamise tagamiseks tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või

muudest tulutoovatest tegevustest metsas vastavalt kaitsekorrale.

Natura 2000 võrgustik on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada või taastada EL-is

ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Eestis on Natura 2000

võrgustiku alad kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Looduskaitseseaduse alusel on Natura 2000

alade kaitseks moodustatud kas kaitsealad, hoiualad, projekteeritavad alad või püsielupaigad. Kaitsealad ja

püsielupaigad on jagatud erinevateks vöönditeks (sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), kus kehtivad erinevad

piirangud.

Üldjuhul määratakse ala kaitse alla kaitse-eeskirjaga, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused alal,

määratud ala piir ja kaitseala valitseja, koos loodusobjekti asukoha kaardiga. Hoiuala puhul määratakse

kaitse-eesmärk Vabariigi Valitsuse määrusega ning tegevuskitsendused looduskaitseseadusega. Lisaks

koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse-eesmärgid,

meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks ning rahastusvajadus. Eelkõige on kaitsekorralduskavad

aladele, kus on vajalik aktiivne tegevus. Eesti on koostamas ühist kaitsekorralduskava kõikide Natura 2000

alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse korraldamiseks.

Kaitsekorralduskava koondab alapõhised mõõdetavad kaitse-eesmärgid, kaitse-eesmärkide saavutamiseks

vajalikud tegevused. Kaitsekorralduskavale tehakse hindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise

raames.

Rangeimad piirangud kehtivad sihtkaitsevööndis, sh Natura 2000 võrgustikus projekteeritavas

sihtkaitsevööndis ning piiranguvööndite ja hoiualade loodusdirektiivi metsaelupaikades. Kui kaitse-

eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi metsaelupaikades üldjuhul keelatud

majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste

liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse

korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena võib sihtkaitsevööndis või

loodusdirektiivi metsaelupaikade puhul kaitse-eeskirjaga lubada näiteks koosluse kujundamist vastavalt

kaitse eesmärgile, marjade ja muu metsasaaduste korjamist, jahipidamist. Sihtkaitsevööndiga on

sekkumises ühikumäära puhul võrdsustatud vähemalt 0,3 hektari suurused Natura 2000 ala piiranguvööndis

või hoialal asuvad metsaelupaigad. Piiranguvööndis ja hoiualal olevaid metsaelupaiku on kokku 14 500 ha.

Piiranguvöönd on kaitseala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseaduses sätestatud

kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis näiteks keelatud puhtpuistute

kujundamine, puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala

valitseja nõusolekuta. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi ka maastikuilme ning

koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitse-eeskirjaga seatakse

raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid

ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitse aluse liigi

säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Kui maaomanik soovib metsa majandada, tuleb kavandatava

raie kohta esitada metsateatis. Metsaseaduse alusel kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise

alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel (juriidilisele isikule

kuuluval kinnisasjal on metsa pindala suurem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal

suurem kui viis hektarit) kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi,

vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta ning kehtestab majanduspiirangu, seab

majandustingimuse või annab majandussoovituse.

Piiranguvööndiga on sekkumises võrdsustatud Natura 2000 alal asuv hoiuala, mis on elupaikade ja

kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju

ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Projekteeritavade alade näol on tegemist selliste aladega, mis on Natura 2000 võrgustikus ja

keskkonnaregistrisse kantud projekteeritava kaitstava loodusobjektina ala, mille kaitse alla võtmine on

algatatud või on esitatud ala kaitse alla võtmise ettepanek.

Toetuse eesmärgiks on toetada metsamajandajaid, kes täidavad looduskaitseseadusest tulenevaid kohustusi

ja piiranguid loodusliku linnustiku kaitseks, looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitseks.

Käesolev sekkumine on kujundatud realistlike eelarveliste võimaluste kohaselt. Seetõttu on toetuse sihtala

mõnevõrra väiksem kui PAF-is toodu, kuna tuginetakse eelmise programmperioodi andmeanalüüsile ja

võttes arvesse seda, et piiranguvööndisse ja hoiualadele jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigadele kehtivad

rangemad, sihtkaitsevööndile omased piirangud ning need alad tsoneeritakse ümber sihtkaitsevöönditeks.

Kui nõudlus toetuse saamiseks suureneb (nt lisandub juurde rangema kaitserežiimi alasid või muutavad

kaitserežiimid või ilmnevad muud olulised asjaolud), vaadatakse sekkumise tingimused üle ja

kaasajastatakse sekkumine vastavalt nõudlusele.

Sekkumine panustab ka erieesmärki 4, kuna elurikkuse kaitse aitab puhverdada kliimamuutuste

negatiivseid mõjusid, olles muuhulgas süsiniku talletaja, kliimamuutuste kohanemiseks sobivate liikide

pagula-allikaks ning nende levimise ökoloogiliseks hüppekiviks.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud

konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetusesaaja

Füüsiline või juriidiline isik, kes majandab enda kasutuses olevat erametsa.

Toetuskõlblikkuse tingimused

Sekkumist rakendatakse Eesti territooriumil Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitstava loodusobjekti

sihtkaitsevööndis väljapool Natura 2000 võrgustiku ala paikneval erametsamaal (edaspidi looduskaitseliste

piirangutega erametsamaa). Taotlejal on õigus taotleda toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse erametsamaa

kohta, mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Vähemalt 0,3 hektari suuruse metsamaa nõue

loetakse täidetuks ka siis, kui selle 0,3 hektari moodustavad mitu alla 0,3 hektari suurust üksteisega

piirnevat looduskaitseliste piirangutega erametsamaad, mis kokku on vähemalt 0,3 hektarit.

Toetusõigusliku metsaala osaks loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid,

elektripaigaldise kaitsevööndis olev toetusõiguslik maa ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud. Toetust ei

või taotleda Eesti looduse infosüsteemi poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta. Toetust antakse

metsamaale, kus kasvavad keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise

juhend” lisas 14 loetletud puuliigid. Toetust ei anta maa kohta, mille kohta on andmed kantud

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Toetust ei anta metsamaa kohta, mille kohta on

sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2

„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga

kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude

kohustuste liigid

Toetatava tegevuse nõuded

Toetusõigusliku maa valdajad täidavad kaitsekorras kehtestatud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest

tulenevaid nõudeid.

O13 Milline maa on toetusõiguslik?

Natura 2000 põllumajandusmaa

Natura 2000 metsaala

Muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse

keskkonnapiiranguid, mis toetavad direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamist

Põllumajandusalad, mis kuuluvad veemajanduskavade alla (veepoliitika raamdirektiiv)

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine

(asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega

kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste

kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest

(nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5)

Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Ei kohaldu

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Kui taotlejal on põllumajandusmaad, siis peab ta täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu

põllumajandusliku majapidamise maal maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid

(HPK).

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Makse liik

 ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal

 sisaldab tehingukulusid

 ühekordne makse

 kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Toetuse ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu sihtkaitsevööndis ja loodusdirektiivi

metsaelupaikades 100% ulatuses ning piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal 83% ulatuses.

Arvutusmeetod

Arvestades toetuse taotlejate suurt hulka ja toetatavat pindala on parim võimaldada toetust standardiseeritud

ühikumäärade alusel. Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu saamata jäänud

keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000

aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa andmetel seisuga esimene

poolaasta 2024. Arvutus tehti eraldi piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi kohta, mille tulemusena kujunesid

kaks ühikumäära. Erinevad ühikumäärad tulenevad majanduslike piirangute ulatusest, sihtkaitsevööndis on

range kaitserežiim, mis üldjuhul välistab sellel alal majandustegevuse ja tulu saamise võimaluse.

Sihtkaitsevööndi ühikumäära rakendatakse ka Natura 2000 aladel metsaelupaikadele, sest seal on

majanduslikud piirangud rangemad. Ühikumäärade leidmiseks jagati kasvav mets sortimentide kaupa, leiti

2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha likviidse puidu

võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu

aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus

(100% või 50%).

Ühikumäärade puhul on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 83

lõike 2 punkti a alapunkt i.

Lisaselgitus

Kui toetuseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik kohustuseaastal rahuldada kõiki nõuetele

vastavaid taotlusi, võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetust proportsionaalselt

piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal toetuse saajate osas.

Kui metsamaa, mille kohta toetust taotletakse, koosneb alla 0,3 hektari suurustest üksteisega piirnevatest

looduskaitseliste piirangutega erametsamaadest, kuid kokku moodustavad vähemalt 0,3 hektari suuruse

metsamaa, siis rakendatakse selle metsaala kohta piiranguvööndi või hoiuala (madalamat) ühikumäära.

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave

Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi

hinnata:

 Jah  Ei  Segatüüpi

ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate toetusmeetmete selgitus

Elurikkuse soodustamise toetamine Natura 2000 erametsades ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi TFEU) artikli 42 alla. Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga TFEU artikli 107 lõike 1

tähenduses järgitakse toetuse andmisel asjakohaseid riigiabi või vähese tähtsusega abi eeskirjasid. Meede

sisaldab ka abi füüsilistele isikutele, sellisel juhul riigiabi eeskirju ei kohaldata.

Sekkumise kohta on esitatud teatis SA. 106049.

Kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatava riigiabivahendi liik:

 Teavitamine  Üldine grupierandi määrus  Põllumajanduse grupierandi määrus  Vähese

tähtsusega abi

Riigiabi juhtumi number

Ei kohaldata

Lisateave:

 Liikmesriik ei ole veel vahendit (vahendeid) valinud ja on märkinud alternatiivid. Enne valitud

vahendile antud heakskiidu jõustumise kuupäeva toetusesaajatele toetust ei maksta.  Liikmesriik on

valinud märgitud vahendi, kuid heakskiitu ei ole veel saadud. Enne heakskiidu jõustumise kuupäeva

toetusesaajatele toetust ei maksta.

 Liikmesriik on valinud märgitud vahendi, heakskiit on saadud ning SA number on märgitud

teatamiseks (üldise grupierandi määruss või põllumajanduse grupierandi määrus)

9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldata

10 WTO nõuete täitmine

Roheline kategooria

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12

Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid

sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega

seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad)

Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr

Minimaalne

määr

Maksimaalne

määr

EE -

Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel,

mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus

Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks

artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77

lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse

liik

Osaluse

määr(ad)

Kavandatud

ühikusumma

liik

Piirkond

või

piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas

ühikusumma

põhineb

ülekantud

kuludel?

ÜS KK9.1 -

Sihtkaitsevöönd, Natura

2000 võrgustikus

loodusdirektiivi

metsaelupaigad, mis on

vähemalt 0,3 ha ja

sihtkaitsevööndiks

projekteeritavad alad

Toetus 91(3)(b)-

EE-

80,00%

Ühtne R.30 Ei

ÜS KK9.2 - Natura 2000

võrgustiku piiranguvöönd,

hoiualad ja projekteeritavad

piiranguvööndi- ja

hoiualad, vähemalt 0,3 ha

suurused ning eelnevate

looduskaitseliste

piirangutega aladega

piirnevad alad, mis kokku

moodustavad 0,3 ha, kuid

sisaldavad sihtkaitsevööndi,

p

Toetus 91(3)(b)-

EE-

80,00%

Ühtne R.30 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus

ÜS KK9.1 - Sihtkaitsevöönd, Natura 2000 võrgustikus loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis

on vähemalt 0,3 ha ja sihtkaitsevööndiks projekteeritavad alad

Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa

sihtkaitsevööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja strateegiakava

eelarve võimalustest. Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud

ja metsaregistris registreeritud kehtivatel erametsa 2024. a andmetel seisuga. Kasvav mets

jagati sortimentide kaupa, leiti 2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind,

millest arvestati maha likviidse puidu võimalikud raiekulud ning saadi keskmine toodangu

väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta,

oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (sihtkaitsevööndis 100%).

Toetuse ühikumäärad katavad ära keskmise saamatajäänud tulu (määruse (EL) nr 2021/2115,

artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Sihtkaitsevööndi määra kohaldatakse ka

metsaelupaikadele olenemata nende kaitse režiimist, kui alad on vähemalt 0,3 hektarit. Kuna

on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise

eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse.

ÜS KK9.2 - Natura 2000 võrgustiku piiranguvöönd, hoiualad ja projekteeritavad

piiranguvööndi- ja hoiualad, vähemalt 0,3 ha suurused ning eelnevate looduskaitseliste

piirangutega aladega piirnevad alad, mis kokku moodustavad 0,3 ha, kuid sisaldavad

sihtkaitsevööndi

Toetuse ühikumäärade arvutamisel lähtuti piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaa

piiranguvööndis saamata jäänud keskmistest tulust erametsaomanikele ja eelarve võimalustest.

Ühikumäära arvutus põhineb Natura 2000 aladel kasvava, inventeeritud ja metsaregistris

registreeritud kehtivatel erametsa 2024. a andmetel. Kasvav mets jagati sortimentide kaupa,

leiti 2024. a andmetele tuginedes keskmine likviidse puidu hind, millest arvestati maha

likviidse puidu võimalikud raiekulud (raie ja kokkuvedu) ning saadi keskmine toodangu

väärtus hektari kohta. Keskmise saamatajäänud tulu aluseks on toodangu väärtus hektari kohta,

oodatav keskmine aastane tootlus (3%) ja kaitserežiimi rangus (piiranguvööndis 50%). Toetuse

ühikumäärad katavad keskmise saamatajäänud tulu 4/5 ulatuses (määruse (EL) nr 2021/2115,

artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkt i). Kuna on teada, et rangema kaitsereźiimi alla lisandub

uusi alasid, siis vaadatakse üle sekkumise eelarve ja võimalusel see ajakohastatakse.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud

ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Kokku 2023–

2029

ÜS KK9.1 -

Sihtkaitsevöönd,

Natura 2000

võrgustikus

loodusdirektiivi

metsaelupaigad, mis

on vähemalt 0,3 ha ja

sihtkaitsevööndiks

projekteeritavad alad

(Toetus - Ühtne)

Kavandatud

ühikusumma

(avaliku

sektori kulud

kokku,

eurodes)

0,00 134,00 134,00 200,00 200,00 200,00 0,00

Maksimaalne

kavandatud

ühikusumma

(kui on

kohaldatav)

(eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.13 (ühik:

Hektarid)

0,00 28 750

,00

31

100,00

31

100,00

31

100,00

31

100,00

0,00 Summa:

153 150,00

Maksimaalne:

31 100,00

ÜS KK9.2 - Natura

2000 võrgustiku

piiranguvöönd,

hoiualad ja

projekteeritavad

piiranguvööndi- ja

hoiualad, vähemalt

0,3 ha suurused ning

eelnevate

looduskaitseliste

piirangutega aladega

piirnevad alad, mis

kokku moodustavad

0,3 ha, kuid

sisaldavad

sihtkaitsevööndi, p

(Toetus - Ühtne)

Kavandatud

ühikusumma

(avaliku

sektori kulud

kokku,

eurodes)

0,00 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00 0,00

Maksimaalne

kavandatud

ühikusumma

(kui on

kohaldatav)

(eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.13 (ühik:

Hektarid)

0,00 39 125

,00

39 666,6

6

41 333,3

3

41 333,3

3

41 333,3

3

0,00 Summa:

202 791, 65

Maksimaalne:

41 333,33

KOKKU O.13 (ühik:

Hektarid)

0,00 67 875

,00

70 766,6

6

72 433,3

3

72 433,3

3

72 433,3

3

0,00 Summa:

355 941,65

Maksimaalne:

72 433,33

Esialgne iga-

aastane

rahaeraldis

(avaliku

sektori kulud

kokku,

eurodes)

0,00 6 200

000,00

6 200 00

0,00

8 600 00

0,00

8

700 000,

00

8

700 000,

00

0,00 38 400 000,00

Esialgne iga-

aastane

rahaeraldis

(liidu osalus

eurodes)

0,00 4 000

000,00

4 000 00

0,00

4 000 00

0,00

4 000 00

0,00

4 000 00

0,00

0,00 20 000 000,00

Millest on

vajalik

XII lisas

kehtestatud

minimaalse

rahaeraldise

tagamiseks

(kohaldatakse

artikli 95

lõike 1 suhtes

artiklite 73 ja

75 alusel)

(avaliku

sektori kulud

kokku,

eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on

vajalik

XII lisas

kehtestatud

minimaalse

rahaeraldise

tagamiseks

(liidu osalus

eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Piret Hartman

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teie 31.07.2024 nr 1.4-1/822

Meie 28.08.2024 nr 1-5/24/3737-3

Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023– 2027” muudatusettepanekute

heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua minister

Euroopa Komisjon näeb võimalusena ette, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

rahastatakse ka loodus- ja linnudirektiivi rakendamist, sh kasutatakse neid vahendeid

saamatajäänud tulu kompenseerimiseks Natura 2000 aladele ja teistele looduskaitsealadele

jäävatele metsa valdajatele. Kliimaministeerium peab oluliseks, et Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 raames rahastatakse prioriteetsena neid

sekkumisi, mis panustavad kõige enam kliima ja elurikkuse eesmärkide täitmisesse.

Seetõttu oleme teinud 14. juunil 2024. a ettepaneku muuta sekkumise „Elurikkuse soodustamine

Natura 2000 erametsades“ eelarvet. 2025. aastast soovime tõsta sihtkaitsevööndite tasumäära ning

sellest lähtuvalt 2025-2027 taotluste rahastamiseks lisada eelarvesse 7,4 miljonit eurot (uuendatud

meetmeleht lisas).

Selgitame, et Maaülikooli poolt on valminud Natura 2000 metsaaladele seatud looduskaitseliste

piirangute tõttu maaomanikule saamata jääva sissetuleku kompenseerimise uuendatud metoodika.

Töö tulemusena selgus, et praegused kompensatsioonid vajavad ajakohastamist ning asjakohane

on suurendada sihtkaitsevööndite tasumäära. Eesti Erametsaliit mitmeid aastaid tähelepanu

juhtinud hüvitiste ebapiisavusele ning selle osas korraldati maikuus ka meeleavaldus Toompeal.

Seal osalesid ja avaldasid omapoolset toetust Eesti Erametsaliidu nõudmistele ka

põllumajandustootjate esindusühingud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ning Eesti

Talupidajate Keskliit. EPKK1 tõi toetuse põhjendusena välja, et keskkonnakaitsest tulenevad

piirangud peavad olema mõistlikult seatud ja vastavalt kompenseeritud ning et ka

põllumajandustootjatest suur osa on metsaomanikud.

1 Maaomanike meeleavaldusega liituvad ka põllumehed, talupidajad ja omanike keskliit - Eesti Erametsaliit

Teeme ettepaneku leida vajaminev eelarve Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

meetmesse teistest meetmetest, peamiselt neist, kus toetatakse metsamajandust ning

elurikkust. Oma ettepanekutes lähtume prioriteedist tagada tulemuslike elurikkust soodustavate

meetmete säilimine. Teeme ettepaneku vähendada neid meetmed, kus seos keskkonnakaitsega on

vähene ja tegevus potentsiaalselt ka ilma toetuseta sooritatav (näiteks metsade hooldusraie

toetus) või kus on olulistes elurikkuse meedetes prognoositav mõningane eelarve ülejääk, kuna

toetusskeemid on veel uued ja kõik ettevalmistustööd laialdasemaks kasutuselevõtuks on veel

pooleli (nt väärtuslike püsirohumaade meede).

Lisaks teeme ettepaneku üle vaadata keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) investeeringud.

KSM on mahult ja eelarvelt teine suurim meede ÜPP raames kuhu suunatakse perioodi jooksul

145 miljonit eurot ja mille eesmärgiks on muuhulgas ka elurikkuse suurendamine. Meetme suur

maht tõstab näiliselt elurikkuse kaitseks suunatud vahendite eelarvet, kuid KLIM on aga olnud

pikalt seisukohal, et kogu meede ei täida vajalikul määral keskkonnaalaseid eesmärke (näiteks on

lubatud glüfosaadi kasutus). KSMi elurikkusega seotud tegevused vajavad sisulisemat

ülevaatamist ning seni kuni meede ei aita täita Eestile vajalikke elurikkusega seotud eesmärke (nt

põllulinnuindeksi paranemine), tuleks osa meetmest suunata elurikkust tõhusamalt toetavatele

meetmetele, nagu näiteks kaitstavate alade hüvitis erametsaomanikele.

Toome järgnevalt välja omapoolsed ettepanekud meetmete osas, kust vajalikud vahendid võtta:

1. Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud

investeeringud), hooldusraieteks mõeldud eelarvest 1,5 miljonit eurot.

2. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus, kust teeme ettepaneku võtta 1,5 miljonit eurot.

2024. a oli meetmes arvestatud, et toetust tullakse taotlema 9600 hektarile, kuid taotleti 670

hektarile. Toetusskeem on elurikkuse säilimise vaates väga oluline, kuid on alles käivitumas

ja väärtuslike püsirohumaade inventuur käimas, toetuste taotlemine suuremas mahus on

prognoositud perioodi lõppu ja järgmisesse eelarveperioodi.

3. Kliima- ja keskkonnakava: ökoalade meede 1,5 miljonit eurot ja ökosüsteemiteenuste

säilitamine põllumaal 400 000 eurot. Mõlema meetme puhul on elurikkuse säilitamise

seisukohast oluliste meetmetega, kus on olulised liikide ja elupaikade säilimiseks

põllumajandusmaastikes, põllulindude arvukuse vähenemise leevendamiseks ning

tolmeldajate ja mulla kaitseks. Meetmed täidavad põllumajanduskeskkonna säilitamise,

kestliku põllumajanduse ning kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjudega kohanemise

eesmärke ning näeme ette, et järgnevatel aastatel ja perioodil meetme rakendamise maht

suureneb, kuid hetkel hindame, et eelarvest jääb värske rakendumise tõttu vahendeid üle.

4. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine (KSM), 2,5 miljonit eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisa: Sekkumisleht, KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

Teadmiseks: Rahandusministeerium

Helen Allik, +3726262997

[email protected]