Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Notari tasu seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud proua justiitsminister

Kooskõlastan notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste

märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu seletuskirja kohaselt antakse notarile muuhulgas õigus kinnitada ning väljastada:

• Eesti rahvastikuregistri andmete väljatrükke;

• abieluvõimetõendit ning perekonnasündmuse korduvat tõendit;

• nõukogu määruse 2019/1111 ja määruse 2201/2003 kohaseid tõendeid ning Euroopa

parlamendi ja nõukogu määruse 2016/1191 kohaseid tõendeid.

Neid toiminguid käsitletakse eelnõu kohaselt kindla tasumääraga notariaaltoimingutena, mille

eest tuleb tasuda notari tasu vastavalt notari tasu seadusele. Ent sellele lisaks tuleb nimetatud

toimingute eest tasuda ka 5 eurot riigilõivu. Seletuskiri ei täpsusta küll sõnaselgelt, kes oleks

siinkohal riigilõivu võtjaks, kuid jääb mulje, et riigilõivu võtjana peetakse siiski silmas seda

sama notarit, kes teeb selle lõivustatud toimingu ning kellele ühtlasi makstakse selle eest ka

notari tasu.

Sellisel kujul riigilõivu kehtestamine on vastuolus riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud

riigilõivu mõistega ning riigilõivu kui rahalise kohustuse alustega.

Esiteks, riigilõivu võtjaks saab RLS § 6 kohaselt olla üksnes riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus või valla- või linnasekretär. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lõike 1

kohaselt küll avalik-õigusliku ameti kandja, kuid sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et ta ei

ole riigiametnik ning et ta peab ametit enda nimel ja vastutusel. Seega ei vasta notar RLS §-s

6 sätestatud riigilõivu võtja mõistele, mistõttu on küsitav näha ette nimetatud

notariaaltoimingute eest riigilõiv.

Notari käsitlemine riigilõivu võtjana tekitab ka muid küsitavusi, mida seletuskirjas

adresseeritud ei ole. Riigilõivu võtjad teostavad riigilõivu võtmisega ka avalikku võimu

koormavate haldusaktide tegemise näol, sealhulgas on riigilõivu võtjal õigus teha riigilõivu

tasumise ettekirjutusi ning otsuseid riigilõivu tagastamisega seonduvalt. Tegemist on sisulise

haldusmenetlusega, kus rakenduvad kõik tüüpilisi haldusmenetluse reeglid ning

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5631-1,

JUM/24-0780/-1K

Meie 27.08.2024 nr 1.1-11/3381-2

2

üldpõhimõtted, ehk notar peaks kaasama menetlusosalised, tagama neile ärakuulamisõiguse

ja ühtlasi selgitama, kuidas haldusmenetluse tulemust vaidlustada. Nii on näiteks riigilõivu

tasumise ettekirjutuste puhul võimalik esitada vaie riigilõivu võtjale (antud juhul notarile) või

kaebus halduskohtule, seejuures tuleb ettekirjutuses ära fikseerida ka „/…/ ettekirjutuse

koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht /…/“ (RLS § 16 lõige 2 punkt 2),

kuigi notar expressis verbis ei ole riigiametnik NotS § 2 lõike 3 kohaselt.

Seletuskirjas ei ole aga analüüsitud, milliseid mõjusid selline muudatus võib nii notaritele kui

ka notariteenuste klientidele kaasa tuua.

Teiseks, isegi kui hüpoteetiliselt käsitleda notarit riigilõivu võtjana RLS-i mõistes, siis ei ole

riigilõivu võtjal RLS §-i 8 kohaselt lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu. Kui

riigilõivule (5 eurot) lisandub täiendav notari tasu, siis sellega on RLS §-s 8 sätestatud

keelunormi rikutud. Seletuskirjas ei ole üleüldse selgitatud, miks on peetud vajalikuks näha

ette nimetatud notariaaltoimingute eest korraga nii riigilõiv kui ka notari tasu.

Eelnõu eesmärgiks on tagada notarite jätkusuutlikkus ning notaritele piisav sissetulek. Küll

aga on küsitav, kuidas on eesmärgipärane kehtestada lisaks notari tasule ka riigilõiv, sest

riigilõiv laekub riigi- või valla- või linnaeelarvesse (RLS § 7) ning pole sellisena käsitletav

notari sissetulekuna. Ühtlasi teeb riigilõiv notariteenuse sellevõrra ka kallimaks ning

vähendab seega nõudlust notariteenuste järele, mis omakorda tähendab vähenenud

sissetulekut. Nii on riigilõivu kehtestamine hõõrdumises eelnõu deklareeritud eesmärgiga.

Kolmandaks, riigilõivuga ei saa suurendada notarite sissetulekuid ka põhjusel, et

riigilõivumäära kehtestamisel lähtutakse kulupõhimõttest (RLS § 4 lõige 1), st toimingu

tegemisega kaasnevatest otsestest ja/või kaudsetest kuludest. Sellest põhimõttest võib küll

kõrvale kalduda (RLS § 4 lõige 2), kuid üldreeglina pigem selleks, et tagada jätkuv ligipääs

erinevatele riigiteenustele. Riigilõiv ei ole seega ka sellel põhjusel kohane vahend, millega

parandada notari kui kasumimotiiviga sõltumatu ametiisiku toimetuleku probleeme.

Märgime siinkohal, et seletuskirjas ei ole ka selgitatud, kuidas täpselt on kujundatud 5 euro

suurune riigilõiv eelnimetatud notariaaltoimingutele, sh millistest otsestest ja/või kaudsetest

kuludest lähtuti ning kas lisaks kulupõhimõttele on tuginetud ka mõnele muule

riigilõivustamise põhimõttele (nt ekvivalendipõhimõte).

Kokkuvõtlikult jääb ebaselgeks, miks lisatakse notari tasuga koormatud notariaaltoimingutele

täiendavalt riigilõiv, mis ei sobitu RLS-i loogikaga, ning mis ei aita lahendada eelnõuga

realiseeritavat eesmärki tagada notarite jätkusuutlikkus ning järelkasv. Palume siinkohal

tungivalt loobuda notari tasu ja riigilõivu kumulatsioonist ning piirduda õigusselguse,

õigussüsteemi seesmise kooskõla ning eelnõu eesmärkide saavutamise huvides üksnes

notari tasuga.

2. Palume täiendada seletuskirja tabeliga, mis kajastab notarite tegelikke teenitavaid tasusid

võrrelduna kohtunike vms võrreldava ametikoha keskmiste tasudega piirkondade lõikes.

Kuivõrd selliseid andmeid ei ole seletuskirjas esitatud, jäävad seletuskirja selgitused, et tasud

on väikesed, paljasõnaliseks. Samuti erinevad sissetulekud piirkonniti, seega ei ole võimalik

kõikidele notaritele samaaegselt madalat sissetulekut omistada.

3. Palume korrigeerida eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust, sest sellest ei saa aru, kas ülemmäär

puudutab ametisoleku staaži või notari vanust.

3

4. Palume seletuskirja mõjuanalüüsi täiendada, kuivõrd sellest ei selgu, kuidas mõjutab tasude

tõstmine isikute käitumist notari poole erinevate toimingute tegemiseks pöördumisel. Näiteks

kas ja kui palju võib pärimisasjades märkimisväärne notartasu tõus tekitada riski, et

pärimisasjad jäetakse üldse vormistamata (nt jäävad „ripakile“ kontod, mille jääk ei ületa

notaritasu suurust).

5. Palume muuta seletuskirja punkti 7 esimest lõiku, asendades selle lausega järgmises

sõnastuses: „Raha arendusteks tuleb Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Raoul Lättemäe 5885 1460

[email protected]