Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 29/08/2024

Kokkuvõte C-473/24 - 1

Kohtuasi C-473/24

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

4. juuli 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

27. juuni 2024

Kostja ja kassaator:

Speyer & Grund GmbH & Co. KG

Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

Werner & Mertz GmbH

Põhikohtuasja ese

Kõrgeima astme (kassatsiooniaste) kohtuks olevas Bundesgerichtshofis

(Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) pooleli olev tsiviilkohtumenetlus,

mille ese on hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses (edaspidi „hageja“)

taotlus keelata kostjal ja kassaatoril (edaspidi „kostja“) reklaamida kahte muu

hulgas äädikhappest koosnevat ning nii puhastusvahendina kui ka toiduainena

kasutamiseks mõeldud toodet (niinimetatud kahesuguse kasutusega tooted)

toiduainena ja kohustada kostjat järgima teatavaid liidu õigusest tulenevaid

nõudeid

Eelotsusetaotluse liik ja ese

ELTL artikli 267 alusel esitatud taotlus tõlgendada liidu õigust ohtlike ainete ning

toiduhügieeni ja -ohutuse valdkonnas

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti a esimest lauset tuleb

tõlgendada nii, et kasutuseesmärk, mis on vajalik, et toodet saaks lugeda

biotsiidiks, peab olema toote ainuke või peamine kasutuseesmärk, või piisab

sellest, et toode on ette nähtud kasutamiseks – kuigi teise võimalusena – ka

biotsiidina?

2. Kas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 2 lõike 1 teist lauset koostoimes

V lisaga tuleb tõlgendada nii, et biotsiid, mis on ette nähtud (ka) toiduainete

puhastamiseks, kuulub põhirühma 1 (desinfektsioonivahendid) tooteliigi 4 (toidu-

ja söödaruumid) tootena määruse (EL) nr 528/2012 reguleerimisalasse?

3. Kas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 2 lõike 2 esimese lõigu punkti e teist

lõiku tuleb tõlgendada nii, et biotsiid, mis on ette nähtud (ka) toiduainete

puhastamiseks/desinfitseerimiseks, kuulub üksnes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni

kohta (ELT 2004, L 308, lk 1; ELT eriväljaanne 13/034, lk 319)

reguleerimisalasse, ja eelkõige ei kuulu see määruse (EL) nr 528/2012

reguleerimisalasse selle määruse artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohase erandist

tehtava erandi kaudu?

4. Kas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 1 lõike 5 punktis c toidu suhtes

kehtestatud erandit tuleb tõlgendada nii, et toote suhtes –, mis on ette nähtud

kasutamiseks nii toiduna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari

2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste

õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet

ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT

eriväljaanne 15/006, lk 463), artiklile 2 kui ka biotsiidina vastavalt määruse (EL)

nr 528/2012 artikli 2 lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punkti a esimesele lausele, –

tuleb määrust (EÜ) nr 1272/2008 kohaldada olenemata kõnealusest erandist, ja

vajaduse korral tingimusel, et biotsiidina kasutamise eesmärk on peamine?

5. Kas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 6 punktis d koostoimes

IV jaotisega toidu suhtes kehtestatud erandit tuleb tõlgendada nii, et IV jaotise

kohaldamine neljandas küsimuses viidatud toote suhtes ei ole kõnealusest erandist

hoolimata välistatud, ja vajaduse korral tingimusel, et biotsiidina kasutamise

eesmärk on peamine?

Viidatud riigisisesed õigusnormid

Kõlvatu konkurentsi vastane seadus (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb;

edaspidi „UWG“), § 3 lõige 1, § 3a ja § 8 lõige 1 ja lõike 3 punkt 1

SPEYER & GRUND

3

Viidatud liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012,

milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist

(ELT 2012, L 167, lk 1; edaspidi „biotsiidimäärus“), eelkõige artikli 1 lõige 1,

artikli 2 lõike 1 teine lause koostoimes V lisaga, artikli 2 lõike 2 esimese lõigu

punkt e ja teine lõik, artikli 3 lõike 1 punkti a esimene lause ja lõige 2 ning

artikli 72 lõige 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ)

nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja

pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja

tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/200

(ELT 2008, L 353, lk 1; edaspidi „klassifitseerimismäärus“), eelkõige artikli 1

lõike 5 punkt e

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ)

nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist

ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning

muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu

direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ,

93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1, parandus ELT 2007, L 136,

lk 3; edaspidi „REACH-määrus“), eelkõige artikli 2 lõike 6 punkt d

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004

toiduainete hügieeni kohta (ELT 2004, L 308, lk 1; ELT eriväljaanne 13/034,

lk 319), artikli 1 lõige 1 ja artikli 2 lõike 1 punkt a

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ)

nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja

nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega

seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/006, lk 463),

artiklid 2, 14 ja 16

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis

käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid

kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi

84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja

2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004

(ELT 2005, L 149, lk 22), artikli 3 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis

käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT 1998, L 123, lk 1; ELT

eriväljaanne 03/023, lk 3)

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

4

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte ning poolte peamised väited

1 Hageja turustab puhastusvahendeid. Kostja reklaamib ja turustab tooteid

kaubamärgi „SURIG“ all, sealhulgas tooteid „SURIG Essigspray UNIVERSAL“

ja „SURIG Essigspray EXTRA“. Need tooted on keemilised segud, mis

koosnevad iseenesest veest ja äädikhappest (7,5%) (SURIG Essigspray

UNIVERSAL) või veest, äädikhappest (10%) ja sidrunhappest (1,5%) (SURIG

Essigspray EXTRA). Tooteid turustatakse läbipaistvates pihustuspudelites. Lisaks

kaubamärgile ja tootenimele on etiketil esiplaanil töötlemata köögiviljad ja taustal

läikiv köögivalamu. Etiketil on ümmargune kleebis märgetega „tõestatud

toidukvaliteet“, „100% taimne“, „taaskasutatud PET“. Toodete kujundus on

järgmine:

Tagaküljel olevad etiketid on kujundatud järgmiselt:

SPEYER & GRUND

5

Etikettidel on muu hulgas märgitud:

„[…] Praktiline pihustuspudel teeb pealekandmise salatile, puu- ja köögiviljale

väga lihtsaks. 1 pihustus vastab umbes 1 ml-le.“

„[…] on maitsev salatikaste ja sobib ka muude toitude maitsestamiseks […]“

2 Hageja leiab, et mõlema toote pakkumine toiduna rikub eksitamise keeldu, kuna

tegelikult on tegemist puhastusvahenditega, ning on ebaaus, kuna sellega eiratakse

biotsiidimääruse, klassifitseerimismääruse ja REACH-määruse kohaseid turul

tegutsemist reguleerivaid nõudeid.

3 Muu hulgas palus hageja kohustada kostjat lõpetama äritegevuse käigus

a) toodete „SURIG Essigspray UNIVERSAL“ ja „SURIG Essigspray

EXTRA“

aa) toiduna reklaamimine ja/või reklaamida laskmine ja/või

bb) […]

cc) reklaamimine ja/või reklaamida laskmine, esitamata biotsiidimääruse

artikli 72 lõikes 1 märgitud hoiatusi, eelkõige lauset „Kasutage

biotsiidi ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave

toote kohta“, ja/või

b) toote „SURIG Essigspray EXTRA“

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

6

aa) pakkumine ja/või pakkuda laskmine, kinnitamata toote etiketile

klassifitseerimismääruses sätestatud ja nõutud hoiatavaid viiteid

sellele, et tooted on ohtlikud nahale ja silmadele, ja/või

bb) pakkumine ja/või pakkuda laskmine, tegemata kättesaadavaks

REACH-määruse artiklis 31 koostoimes II lisaga sätestatud nõuetele

vastavat ohutuskaarti,

kui ja kuivõrd tooteid „SURIG Essigspray UNIVERSAL“ ja „SURIG Essigspray

EXTRA“ pakutakse/või turustatakse nii, nagu on kujutatud eespool esitatud

piltidel.

4 Kassatsioonkaebuses jääb kostja nõude juurde jätta hagi täielikult rahuldamata,

hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

5 Kassatsioonkaebuse rahuldamine punktis 3 märgitud hageja nõuete osas sõltub

sellest, milline tõlgendus antakse biotsiidimääruse artikli 2 lõike 1 teisele lausele

koostoimes V lisaga, artikli 3 lõike 1 punkti a esimesele lausele,

klassifitseerimismääruse artikli 1 lõike 5 punktile e ja REACH-määruse artikli 2

lõike 6 punktile d.

Sissejuhatav märkus esimese, teise ja kolmanda eelotsuse küsimuse kohta

6 Osas, mis puudutab nõuet kohustada kostjat lõpetama punkti 3 märgitud esimese

nõude punkti a alapunktis cc nimetatud tegevus, sõltub kassatsioonkaebuse

rahuldamine sellest, kas vaidlusalused tooted on biotsiidid biotsiidimääruse

tähenduses (biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimene lause) ja kas need

kuuluvad selle määruse reguleerimisalasse (biotsiidimääruse artikkel 2). Ainult

sellisel juhul on tegemist biotsiidimääruse artikli 72 lõike 1 – mis reguleerib

biotsiidide reklaamimist – väidetava rikkumisega, mis kujutab endast UWG § 3a

kohast ebaausat tegevust ja UWG § 3 lõike 1 kohast keelatud tegevust ning

võimaldab käesoleval juhul esineva kordumise ohu tõttu hagejal kui konkurendil

(UWG § 8 lõike 3 punkt 1) esitada UWG § 8 lõike 1 esimese lause alusel tegevuse

lõpetamise nõue. Ka punkti 3 märgitud esimese nõude rahuldamine punkti a

alapunkti aa hõlmavas osas tuleb kõne alla ainult juhul, kui vaidlusalused tooted

kuuluvad biotsiidimääruse reguleerimisalasse.

Esimene eelotsuse küsimus

7 Biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese lause esimese taande kohaselt

on mõiste „biotsiid“ viidatud määruse tähenduses mis tahes segu (või mis tahes

aine) niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis sisaldab või

tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide

hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul

SPEYER & GRUND

7

viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste

või -mehhaaniliste toimingute. Vastavalt biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1

punktile c tähendab mõiste „toimeaine“ ainet või mikroorganismi, mis avaldab

toimet kahjulikele organismidele või nende vastu. Vastavalt biotsiidimääruse

artikli 3 lõike 2 punktile b koostoimes REACH-määruse artikli 3 lõikega 2 on

segu kahest või enamast ainest koosnev valmistis või lahus.

8 Euroopa Kohtu praktika kohaselt on (toime)aine sisaldus, kasutuseesmärk ja

toimeviis kolm kumulatiivset nõuet, mis peavad olema täidetud, et toodet saaks

klassifitseerida biotsiidiks. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas asjaomane

toode vastab kõnealuse mõiste alla kuulumiseks kõigile nimetatud sättes

kehtestatud tingimustele (vt Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2021. aasta otsus Biofa,

C-29/20, EU:C:2021:843, punktid 23 ja 26).

9 Põhikohtuasja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et täidetud on esimene

tingimus (toimeaine sisaldus) ja kolmas tingimus (toimeviis) kõnealuste toodete

biotsiidiks klassifitseerimiseks. Liidu õiguse alusel vajab selgitamist teise

tingimuse (kasutuseesmärk) täidetus. Küsimus on selles, kas nõutav biotsiidina

kasutamise eesmärk peab olema ainuke või peamine kasutuseesmärk, või piisab

sellest, et toode on ette nähtud kasutamiseks ka biotsiidina, ehkki teise

võimalusena (kahesuguse kasutusega toode).

10 Olemas peab olema avalikkuse jaoks tajutav objektiivne kasutuseesmärk ning

selle tuvastamiseks on vaja toodet ja selle kujundust tervikuna hinnata.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kahesuguse kasutusega toodete

klassifitseerimine biotsiidiks biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese

lause tähenduses ei sõltu sellest, kas biotsiidina kasutamise eesmärk on ainuke või

peamine kasutuseesmärk. Piisab sellest, kui toote vähemalt üks kasutuseemärk on

kasutamine biotsiidina. Seejuures tuleb eelkõige arvesse võtta biotsiidimääruse

artikli 1 lõike 1 kohast ettevaatusprintsiibil põhinevat eesmärki tagada inimeste ja

loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, mida on rõhutatud ka

biotsiidimääruse põhjenduses 3. Kõrget kaitsetaset saab tagada üksnes juhul, kui

biotsiidimääruse sätted on kohaldatavad juba siis, kui tootel, mis vastab

biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimeses lauses esitatud esimesele

([toime]aine sisaldus) ja kolmandale tingimusele (toimeviis), on ka biotsiidina

kasutamise eesmärk – olgugi et mitte ainult – teise tingimuse tähenduses. Sellega

on kooskõlas Euroopa Kohtu märkus, et keskkonda võib ohustada juba ainuüksi

asjaolu, et toode sisaldab toimeainet kui sellist (vt 14. oktoobri 2021. aasta

kohtuotsus Biofa, C-29/20, EU:C:2021:843, punkt 35).

Teine eelotsuse küsimus

11 Biotsiidimäärus võib selle määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt olla kohaldatav ka

juba seepärast, et vaidlusaluseid tooteid saab vastavalt biotsiidimääruse artikli 2

lõike 1 teisele lausele koostoimes biotsiidimääruse V lisaga pidada kuuluvaks

biotsiidimäärusega hõlmatud biotsiidiliikide loetellu. Sellega seoses tekib aga

järgmine selgitamist vajav küsimus, kas biotsiidimääruse artikli 2 lõike 1 teist

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

8

lauset koostoimes V lisaga tuleb tõlgendada nii, et biotsiid, mis on ette nähtud (ka)

toiduainete puhastamiseks, kuulub põhirühma 1 (desinfektsioonivahendid)

tooteliigi 4 (toidu- ja söödaruumid) tootena biotsiidimääruse reguleerimisalasse.

12 Vastavalt biotsiidimääruse artikli 2 lõike 1 esimesele lausele kohaldatakse määrust

biotsiidide ja töödeldud toodete suhtes. Biotsiidimääruse artikli 2 lõike 1 teine

lause viitab V lisale, mis sisaldab biotsiidimäärusega hõlmatud biotsiidiliikide

loetelu ja nende kirjeldusi. V lisas on „desinfektsioonivahendid“ loetletud

põhirühmana 1. Selle põhirühma sissejuhatavas lauses on märgitud, et nimetatud

tooteliikide hulka ei kuulu puhastusvahendid, mille eesmärk ei ole saavutada

biotsiidset toimet, sealhulgas pesuvedelikud, -pulbrid ja samalaadsed tooted.

Järgnevalt nimetatud „tooteliik 4: toidu- ja söödaruumid“ hõlmab tooteid, mida

kasutatakse inimeste ja loomade toiduainete või sööda (sealhulgas joogivee)

tootmise, transpordi, ladustamise või tarbimisega seotud sisseseade, mahutite,

söögitarvete, pindade või torustiku desinfitseerimiseks. Seal on nimetatud ka

tooted, mida kasutatakse selliste materjalide immutamiseks, mis võivad toiduga

kokku puutuda.

13 Küsimusele, kas tooted, mis on ette nähtud (ka) toiduainete endi

puhastamiseks/desinfitseerimiseks, kuuluvad biotsiidimääruse V lisas loetletud

põhirühma 1 tooteliiki 4, ei ole üheti mõistetavat vastust.

14 Biotsiidimääruse V lisa ulatuslik tooteliikide loetelu võiks olla ammendav.

(Ainult) joogivee desinfitseerimiseks ette nähtud toodete nimetamine põhirühma 1

tooteliigina 5 võiks tähendada ka seda, et muude toiduainete puhastamiseks ette

nähtud tooted määruse reguleerimisalasse ei kuulu.

15 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleb aga pigem lähtuda sellest, et

toiduainete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ette nähtud tooted kuuluvad

biotsiidimääruse V lisa põhirühma 1 tooteliigi 4 alla.

16 (1) Sõnastuse kohaselt hõlmab tooteliik 4 tooteid, mida kasutatakse inimeste

toiduainete tarbimisega seotud pindade desinfitseerimiseks. See võib hõlmata ka

toiduainete pindade desinfitseerimist. Peale selle hõlmavad tooteliiki 4 kuuluvad

„toidu- ja söödaruumid“ ka toiduaineid endid.

17 (2) Selle sätte ülesehitus toetab selle laia kohaldamisala. Vastavalt

biotsiidimääruse põhjendusele 18 on tooteliikide kirjelduste puhul tegemist vaid

näidetega. Seetõttu ei saa eeldada, et loetelu on ammendav.

18 (3) Ka õigusnormi mõtte ja eesmärgi tõlgendamisest nähtub, et toiduainete

puhastamiseks ette nähtud tooted on hõlmatud tooteliigiga 4. Ainult nii võetakse

piisavalt arvesse ettevaatusprintsiipi, millele tuginedes tuleb tagada inimeste ja

loomade tervise ning keskkonna kaitse (biotsiidimääruse artikli 1 lõike 1 teine

lause).

19 (4) Viide tooteliigile 5 „Joogivesi“, mis hõlmab inimeste ja loomade joogivee

desinfitseerimiseks ette nähtud tooteid ja millest peaks järelduma, et „muude

SPEYER & GRUND

9

toiduainete“ puhastamiseks ette nähtud tooted määruse reguleerimisalasse ei

kuulu, ei ole samuti veenev. See tuleneb juba sellest, et biotsiidimääruse V lisas

on tooteliigid põhimõttelisest jaotatud ühelt poolt „toidu- ja söödaruumideks“

(tooteliik 4) ning teiselt poolt „joogiveeks“ (tooteliik 5).

20 (5) Oluline ei ole ka see, et (varasemas) direktiivis 98/8 sisaldunud tooteliik 20

jäeti üle võtmata. Biotsiidimääruse põhjenduse 23 kohaselt on tooted, mida

kasutatakse toiduainete või sööda säilitamiseks ja mis on ette nähtud kahjulike

organismide tõrjeks ning mis varem kuulusid tooteliigi 20 alla, hõlmatud

määrustega, mis ei ole käesolevas asjas asjakohased.

21 (6) Kuivõrd V lisast on puhastusvahendid, mille „eesmärk“ ei ole saavutada

biotsiidset toimet, vastavalt „põhirühma 1: desinfektsioonivahendid“

sissejuhatavale lausele nende vahendite hulgast välja jäetud, siis võib eeldada, et

kooskõlas biotsiidimääruse artikli 3 lõike 1 punkti a esimese lausega on silmas

peetud – objektiivset – kasutuseesmärki. Seda kinnitavad inglis- ja prantsuskeelne

versioon, milles ei kasutata erinevaid mõisteid, vaid milles on nii biotsiidimääruse

artikli 3 lõike 1 punkti a esimeses lauses kui ka „põhirühma 1:

desinfektsioonivahendid“ sissejuhatavas lauses kasutatud mõistet „intended

to/intention“ ja „destiné/destinés“.

Kolmas eelotsuse küsimus

22 Kuivõrd tooted kuuluvad põhimõtteliselt biotsiidimääruse reguleerimisalasse,

vajab selgitamist ka biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu punkti e

kohane erand ning biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 teise lõigu kohane erandist

tehtav erand. Tekib küsimus, kas biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu

punkti e ja artikli 2 lõike 2 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et biotsiid, mis on ette

nähtud (ka) toiduainete puhastamiseks/desinfitseerimiseks, kuulub üksnes

määruse nr 852/2004 kohaldamisalasse, ja eelkõige ei ole see määruse (EL)

nr 528/2012 reguleerimisalaga hõlmatud selle määruse artikli 2 lõike 2 teise lõigu

kohase erandist tehtava erandi kaudu.

23 Biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu punkti e kohaselt ei kohaldata

biotsiidimäärust – kui määruse või liidu mõne muu õigusakti sõnaselgest sättest ei

tulene vastupidist – biotsiidide või nendega töödeldud toodete suhtes, mis

kuuluvad määruse nr 852/2004 reguleerimisalasse. Biotsiidimääruse artikli 2

lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et kui biotsiid kuulub mõne esimeses lõigus

nimetatud õigusakti, seega ka määruse nr 852/2004 kohaldamisalasse ning seda

kavatsetakse kasutada eesmärgil, mida kõnealustes õigusaktides reguleeritud ei

ole, kohaldatakse kõnealust määrust olenemata esimesest lõigust ka selle biotsiidi

suhtes, juhul kui kõnealustes õigusaktides ei ole neid eesmärke käsitletud.

24 Määrus nr 852/2004 reguleerib toiduainete tootmist ja töötlemist. Selle

põhimõtted moodustavad ühise aluse kõikide toiduainete hügieeniliseks

tootmiseks (põhjendus 5). Määruse nr 852/2004 artikli 1 lõike 1 esimese lõigu

kohaselt on määruses sätestatud toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele,

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

10

võttes arvesse teatud konkreetselt loetletud põhimõtteid. Vastavalt määruse

nr 852/2004 artikli 1 lõike 1 teisele lõigule kohaldatakse kõnealust määrust

kõikide toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappide ja ekspordi suhtes, ilma

et see piiraks toiduhügieeniga seotud spetsiifilisemate nõuete kohaldamist.

Vastavalt määruse nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktile a on mõistega

„toiduhügieen“ hõlmatud meetmed ja tingimused ohtude ohjamiseks ning toidu

kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, võttes arvesse selle otstarbekohast kasutust.

Määruse I ja II lisas on sätestatud hügieeni üldnõuded kõikidele toidukäitlejatele,

sealhulgas II lisa IX peatükis toiduainete suhtes kohaldatavad nõuded, mille

kohaselt tuleb näiteks rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmed (punkti 4 esimene

lause).

25 Sellest tulenevalt võib biotsiid, mis – nagu vaidlusalused tooted – on ette nähtud

(ka) toiduainete puhastamiseks, kuuluda määruse nr 852/2004 reguleerimisalasse,

sest seda võib kasutada seoses toiduhügieeniga, näiteks kahjuritõrjeks viidatud

määruse tähenduses.

26 Seda, kas biotsiidide kasutamine puhastamiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud,

ei ole määruses nr 852/2004 reguleeritud. Seetõttu on kaheldav, kas kõik määruse

nr 852/2004 kohase toiduhügieeni valdkonnas kasutatud biotsiidid, mis on selleks

otstarbeks (ka) ette nähtud, peavad biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu

punkti e kohase erandi kaudu olema biotsiidimääruse reguleerimisalast tegelikult

välja arvatud. Sellele räägib vastu asjaolu, et toidu- ja söödaruumide

desinfitseerimiseks kasutatavad tooted on biotsiidimääruse V lisa põhirühma 1

„desinfektsioonivahendid“ tooteliigis 4 „toidu- ja söödaruumid“ sõnaselgelt

loetletud biotsiidide tooteliigina biotsiidimääruse artikli 2 lõike 1 teise lause

tähenduses. Selle põhjal võiks järeldada, et desinfitseerimisvahendid peaksid ka

toidu tootmise valdkonnas kuuluma biotsiidimääruse reguleerimisalasse, mitte

teiste õigusaktide reguleerimisalasse. Sellega võtab biotsiidimäärus arvesse ka

biotsiidide kasutamisest toiduainete tootmisel tulenevaid riske inimestele,

loomadele ja keskkonnale.

27 Biotsiidimääruse ja määruse nr 852/2004 kohaldamisala piiritlemine võiks

põhineda sellel, kas määrus nr 852/2004 näeb asjaomase biotsiidi ja selle

kasutamise suhtes ette konkreetsema või ammendava korra näiteks seetõttu, et

selle biotsiidiga kaasnevad toiduhügieeni puudutavad eriomased riskid.

Biotsiidide suhtes, mida – nagu käesoleval juhul – kasutatakse toiduainete

desinfitseerimiseks, määrus nr 852/2004 konkreetsemat korda ette ei näe. Samuti

ei ole määruses nr 852/2004 konkreetselt ega ammendavalt reguleeritud, kas

(konkreetseid) biotsiide on lubatud kasutada tootmisrajatiste ja -vahendite

puhastus- ja desinfitseerimisvahendina. Viidatud määrus sisaldab vaid üldisi

hügieeninõudeid.

Biotsiidimääruses puuduv üldine erand toiduainete suhtes

28 Biotsiidimäärus sisaldab sõnaselget erandit vaid teatud liiki toidu suhtes (vt

biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimese lõigu punktid e, f ja g, lõike 5 punkt a).

SPEYER & GRUND

11

Seega peaks muu toit olema ilma piiranguteta hõlmatud biotsiidimäärusega.

Biotsiidimääruse artikli 2 lõike 2 esimene lõik ei sisalda toiduainete suhtes

kehtivat üldist erandit määruse nr 178/2002 tähenduses.

29 Biotsiidimääruse artikli 25 esimene lause ja teise lause punkt a koosmõjus I lisaga

toetavad samuti seisukohta, et biotsiidimäärust võib kohaldada ka toiduainete,

sealhulgas äädika suhtes.

Neljas eelotsuse küsimus

30 Kassatsioonkaebus, milles kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, millega rahuldati

esimese nõude punkti a alapunktis aa esitatud nõue, tuleb rahuldada juhul, kui

vaidlusalused tooted ei kuulu klassifitseerimismääruse reguleerimisalasse. Sellega

seoses tekib küsimus, kas klassifitseerimismääruse artikli 1 lõike 5 punktis e toidu

suhtes kehtestatud erandit tuleb tõlgendada nii, et toote suhtes, mis on ette nähtud

kasutamiseks nii toiduna vastavalt määruse nr 178/2002 artiklile 2 kui ka

biotsiidina vastavalt biotsiidimääruse artikli 2 lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punkti a

esimesele lausele, tuleb klassifitseerimismäärust kohaldada olenemata kõnealusest

erandist, ja vajaduse korral tingimusel, et biotsiidina kasutamise eesmärk on

peamine.

31 Toode „SURIG Essigspray EXTRA“ on klassifitseerimismääruse artikli 2 esimese

lõigu punkti 8 kohaselt segu, mis on ohtlik vastavalt klassifitseerimismääruse

artikli 3 esimesele lõigule, I lisa osale 3.2.3.3.3.3 koostoimes tabeliga 3.2.3.

Küsimus on siiski selles, kas klassifitseerimismääruse kohaldamine on

klassifitseerimismääruse artikli 1 lõike 5 punkti e kohase erandi tõttu välistatud.

32 Klassifitseerimismääruse artikli 1 lõike 5 punkti e kohaselt ei kohaldata

klassifitseerimismäärust määruses nr 178/2002 määratletud toidu suhtes, mis

kujutab endast valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud aineid ja segusid.

Kõnealune erand on sõnastuse kohaselt asjakohane, kuna toode „SURIG

Essigspray EXTRA“ on (ka) toit määruse nr 178/2002 artikli 2 tähenduses.

Erandit ei saa tõlgendada kitsalt selliste toodete puhul, mis – nagu käesoleval

juhul – ei ole ette nähtud kasutamiseks mitte ainult toiduna, vaid ka – nagu

kõnealusel juhul – peamiselt biotsiidina. Erinevalt biotsiidimäärusest, milles ei ole

määruse nr 178/2002 artikli 2 tähenduses toidu suhtes tehtud selget erandit, ei luba

seda teha klassifitseerimismääruse artikli 1 lõike 5 punkti e ühemõtteline sõnastus

ja klassifitseerimismääruse põhjendus 11. Viidatud põhjenduses on märgitud, et

kõnealust määrust tuleks üldpõhimõttena kohaldada kõikide ühenduses tarnitavate

ainete ja segude suhtes, välja arvatud juhul, kui ühenduse muudes õigusaktides –

näiteks käesoleval juhul määruses nr 178/2002 – on kehtestatud nende

klassifitseerimise ja märgistamise kohta konkreetsemad eeskirjad. Arvestades

seda, et määruse nr 178/2002 artikli 14 lõikes 1 on sätestatud toiduohutusnõuded,

sealhulgas keeld viia turule toitu, mis ei ole ohutu, ning määruse nr 178/2002

artiklis 16 on sätestatud toiduainete eksitava märgistamise, reklaamimise ja

esitlemise keeld, sisaldab see määrus toiduainete klassifitseerimise ja

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-473/24

12

märgistamise kohta täpsemaid eeskirju, millest tulenevalt leiab eelotsusetaotluse

esitanud kohus, et sellel määrusel on klassifitseerimismääruse suhtes esimus.

Viies eelotsuse küsimus

33 Kassatsioonkaebus, milles kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, millega rahuldati

esimese nõude punkti b alapunkti bb kohane nõue, tuleb rahuldada juhul, kui

vaidlusalused tooted ei kuulu REACH-määruse reguleerimisalasse. Ka selles

kontekstis tekib küsimus, kas REACH-määruse artikli 2 lõike 6 punktis d toidu

suhtes kehtestatud erandit tuleb koostoimes IV jaotisega tõlgendada nii, et

IV jaotise kohaldamine neljandas küsimuses viidatud toote suhtes ei ole

kõnealusest erandist hoolimata välistatud, ja vajaduse korral tingimusel, et

biotsiidina kasutamise eesmärk on peamine.

34 REACH-määruse artikli 2 lõike 6 punkti d kohaselt ei kohaldata IV jaotise sätteid

toidu või sööda suhtes, mis vastab määrusele nr 178/2002 ja mis kujutab endast

valmiskujul ja lõppkasutajale mõeldud valmistisi. IV jaotisesse kuulub ka

REACH-määruse artikli 31 lõike 1 punkt a, mille kohaselt esitab aine või

valmistise tarnija aine või valmistise saajale II lisa alusel koostatud ohutuskaardi,

kui aine või valmistis vastab klassifitseerimismääruse kohaselt ohtlikuks

klassifitseerimise kriteeriumidele.

35 REACH-määruse artikli 2 lõike 6 punkti d kohane erand, mis puudutab IV jaotist,

on selle sõnastusest tulenevalt asjakohane. Näib kaheldavana, kas vastupidi selle

selgele sõnastusele ja võttes arvesse REACH-määruse eesmärke tagada inimeste

tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase (vt põhjendus 1), saab seda selliste

kahesuguse kasutusega toodete puhul nagu vaidlusalune „SURIG Essigspray

EXTRA“ tõlgendada kitsendavalt.