Lisa 1 Tehniline kirjeldus Taustainfo Ohvriabi teenus on riiklik teenus, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi seaduse alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001). Teenuse eesmärk on pakkuda kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohast toetus ja abi. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringset kriisinõustamist, annab infot õiguste ja abivõimaluste kohta ning viib abivajajad kokku õigete spetsialistidega. Samuti on olemas veebivestluse võimalus ning pakutakse ka veebinõustamist. Üks veebinõustamine kestab kuni 60 minutit. Tegu ei ole teraapia ega psühhiaatrilise abiga ning teenus ei asenda arstiabi. Küll aga saab nõustajaga arutada, kuidas end paremini aidata ning kuhu professionaalse abi saamiseks pöörduda. Teenuse eesmärk Läbi kliinilise grupisupervisiooni kohtumiste toetada nõustajate toimetulekut ja parandada oskusi raske psüühikahäirega klientide pöördumistega seotud nõustamistes. Teenuse sihtgrupp Ohvriabi nõustajad, kuni 22 inimest. Teenuse kirjeldus ja teenuse maht Teenusega tellitakse kuni kuue grupisupervisiooni läbiviimist, ühe kohtumise pikkus on 4 akadeemilist tundi. Kohtumised toimuvad veebi vahendusel. Grupisupervisioone peab läbi viima psühhiaater, kes peab vastama pakkumuskutse punktis 1.9. toodud nõuetele, sest kohtumiste teema on nõustaja enesehoiu fookusega seoses raske psüühikahäirega klientide pöördumised. Kõikide kohtumiste fookuses on enesehoid töös raske kliendiga ja juhtumiarutelu. Grupisupervisioonide konkreetne teema ja fookus tuleneb erinevate juhtumite aktuaalsusest, nt:

 luuludega ja agressiivsed skisofreeniahaiged, kelle puhul on vajalik nõustaja hinnata millal toetada ja mis reaalselt on meie kompetentsidest lähtuv toetus sellises olukorras või millal reageerida ähvardustele inimelude suunal ja helistada kohe 112;

 psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired - intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus jt – kuidas sellisel juhul kõnet juhtida;

 kuidas aru saada, et tegemist on psühhootilise häire või psühhootilise episoodiga ja kuidas sellisel juhul tegutseda.

Nõuded teenuse osutamisele Grupisupervisiooni läbiviimise ajad lepitakse kokku lepingu kontaktisikute vahel. Lepingu perioodi jooksul tuleb läbi viia vastavalt tellija soovile kuni 6 kohtumist. Teenusega tellitakse ainult supervisiooni läbiviimist. Supervisiooni korralduse teostab ja korraldamisega seotud kulud kannab Tellija.

Teenuse osutamise etapid ja arveldus Arveldamine toimub peale igat grupisupervisiooni toimumist. Tasumine toimub kas:

 akti alusel – kui teenuse osutaja on füüsiline isik;

 e-arve alusel – kui teenuse osutaja on juriidiline isik.

KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja _________, registrikood _________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindabTeksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.”

tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.; 1.3.2. Lisa 2 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..

1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima grupisupervisiooni kohtumised. Töö teostamist rahastatakse (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidav projekti „Improving the quality of victim support services” (2014-2021.1.01.24-0044) vahenditest. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo ning viidata rahastamisallikale.

2. Käsundisaaja õigused ja kohustused 2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 2.2. Käsundisaaja on kohustatud:

2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele;

2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;

2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.

3. Käsundiandja õigused ja kohustused 3.1. Käsundiandjal on õigus:

3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.1.2. leping igal ajal üles öelda; 3.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud

nõuetele. Juhul kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt, esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud dokumentidega.

3.2. Käsundiandja on kohustatud: 3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

osutamist käsundisaaja poolt; 3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Käsundi vastuvõtmine ja tasu maksmine (füüsiline isik) 4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Käsundiandja poolt

allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tasu maksmisel. 4.2. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind................ eurot

(brutotasu).

4.3. Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel

kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.

4.4. Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras __ eurot. Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.

4.5. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda, kui koolitus on toimunud. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.

5. Käsundi vastuvõtmine ja tasu maksmine (juriidiline isik) 5.1. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel

käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas ..........eurot. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.

5.2. Käsundisaajal on õigus esitada arve alles pärast seda, kui koolitus on toimunud. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus arve tasumisest keelduda.

6. Kontaktisikud 6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi

täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4/5 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., telefon Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., e-post Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..

6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu punktis 4/5 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., telefon Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., e-post Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..

7. Vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise

puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses.7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole

lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 5% käsundi/lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4. Käsundi teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% käsundi maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 631 kirjeldatud asjaoludel.

7.6. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 300 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).

7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

8. Lõppsätted 8.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste

kohustuste täitmisel või muul alusel. 8.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende

allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 8.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud

juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 8.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

8.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras.

Käsundiandja Käsundisaaja SotsiaalkindlustusametNimi: ________________Registrikood: 70001975Registrikood: __________Pank: SwedbankAsukoht:IBAN: EE742200001120057958E-post: _______________ Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 TallinnTelefon:E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu _____________________ peadirektor

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele”

Eeldatav maksumus 7000 eurot

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide programmperioodi 2014-2021 kahepoolsete suhete fondi raames ellu viidav projekt „Improving the quality of victim support services” (2014-2021.1.01.24-0044)

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 09.09.2024 kell 10:00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).

1.6 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg

Alljärgnevas ajakavas esitatud hankelepingu sõlmimise tähtaeg on indikatiivne ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud

tähtajaks. 2. Hankelepingu sõlmimine – 20.09.2024. 3. Hankelepingu täitmine – 28.02.2025.

1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – pakkumusvorm; Lisa 3 – käsunduslepingu projekt.

1.8 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

Pakkumus etteantud vormil (Lisa 2).

1.9 Kvalifitseerimistingimus Nõuded pakkujale:

 Varasem kogemus vähemalt kahe arutelugrupi (või grupisupervisiooni) läbiviimisel, mille teemad on seotud raske psüühikahäirega klientide nõustamisega.

 Psühhiaatria eriala väljaõpe

1.11 Hindamiskriteeriumid Majanduslikult soodsaim pakkumus (maksumus eurodes (käibemaksuta/ füüsilise isiku puhul brutosumma).

2

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida

põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või

suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses

3

kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. 3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid

selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab

4

pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast

pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.