Arvamuse avaldamine eelnõule (KorS VTK)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie 03.07.2024 nr 8-3/5025-1 Meie 29.08.2024 nr 2.3-4/24/1765-2

Arvamuse avaldamine väljatöötamiskavatsusele

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Inspektsioonil on VTK-ga

seonduvalt järgmised tähelepanekud.

Joobeseisundi tuvastamine

1. Regulatsioonis tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et kui salvestisi kasutatakse joobeseisundi

tuvastamisel, siis sellised andmed liigituvad eriliigilisteks isikuandmeteks, mistõttu tuleks

regulatsiooni kujundamisel sellele erilist tähelepanu pöörata (sh nt nende edastamisele teistele

asutustele nt EKEI-le, VTK p 4.3.3.).

Isikuandmete töötlemine pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestiku kasutamisega

2. VTK p-des 5.1 ja 5.3 on õigesti täheldatud, et salvestatavaid seadmeid tuleks kasutada

minimaalses vajalikuks ulatuses ning oluline on sätestada tingimused, millisel juhul tohib

kaameraid kasutada. AKI hinnangul on oluline arvestada, et peale PPA on Eestis palju teisi

erinevaid korrakaitseasutusi ning tingimuste kindlaksmääramisel tuleks lähtuda lahendusest, mis

hõlmaks ühtselt neid kõiki. Kindlasti ei tohiks ainsaks tingimuseks saada pelgalt vajadus riikliku

järelevalvemenetluse läbiviimiseks, sest sellisel juhul läheks määratlus liiga laiaks ja sisuliselt

võiks korrakaitseametnik alati salvestada pilti ja heli. Näiteks millal võib päästeametnik kaamerat

kasutada? Kas iga kord kui läheb kellegi juurde kodukülastust tegema suitsuanduri

kontrollimiseks? Isegi kui inimesel on suitsuandur olemas ja kõik on korras, siis isikust ja tema

kodust tekib sellisel juhul salvestis, mida säilitatakse. Näitena võib tuua ka kohaliku omavalitsuse

ametniku, kes teostab ühistranspordis piletikontrolli, kas sellisel juhul filmitakse juba

ühistransporti sisenemisel või teatud lisatingimuste saabumisel (nt on kaamera vaateväljas

konkreetne õigusrikkuja)? Seetõttu tuleks salvestamise lubatavuseks luua täiendavad tingimused

ja konkreetsed eesmärgid, mis oleksid ühtsed kõikidele korrakaitseasutustele. 3. Andmesubjekti teavitamine. Ametniku küljes olevate mobiilsete salvestusseadmete kasutamisel

on oluline, et kaamera kasutamisest teavitatakse vähemalt isikut / isikuid, kellega

korrakaitseametnik konkreetselt tegeleb. AKI-le teadaolevalt peaks vormikaamera täna töötama

nii, et selle käivitamisega kaasneb helimärguanne. Selline lahendus peaks jääma lisaks sellele, et

ametnik ka teavitab suuliselt vähemalt seda, et ta pani salvestusseadme tööle.

2 (3)

Teavitamine on vajalik ka olukorras, kus vormikaamera pannakse tööle juba enne sündmuskohale

jõudmist. Isikuandmete töötlemise läbipaistvuse põhimõttega (IKÜM art 5 lg 1 p a) ei oleks

kooskõlas olukord, kus korrakaitselises tegevuses isikut ei teavitata tema isikuandmete

töötlemisest kaameraga.

4. VTK p-s 5.3 on põgusalt märgitud, et küsitav on see, kas vormikaamera salvestisi saaks mingitel

tingimustel ka avalikustada. AKI hinnangul tuleks ka seda seaduse tasandil reguleerida.

5. VTK p-s 5.3 on märgitud, et vormikaamera kasutamise õigus laieneks üksnes korrakaitseorgani

poolt väljastatud seadmele, mille puhul on tagatud salvestiste ja seeläbi nendel olevate

isikuandmete säilitamine. Täiendavalt tuleks analüüsida, millised tehnilised eeldused on vajalikud

selliste seadmete kasutuselevõtuks ning kas neid peaks ka seaduses täpsustama st kuidas peab

olema tagatud seadmete kasutamisel nendega salvestatud isikuandmete turvalisus.

6. VTK p-s 5.4 on väga üldiselt ja lühidalt viidatud IKÜM art-s 23 sätestatud võimalusele piirata

andmesubjekti õiguste ulatust. Samas on tegemist väga olulise osaga andmesubjekti õiguste

teostamisest. Näiteks kas, kellele ja mis tingimustel väljastatakse IKÜM art 15 alusel salvestise

koopia isikuandmete töötlemisest ning kui korrakaitseorgan ei väljasta salvestise koopiat, siis

peavad need piirangud olema seaduse tasandil IKÜM art 32 lg 2 kohaselt täpselt reguleeritud.

Praktikas on inspektsioonil menetluses järjest enam kaebusi, kus PPA-lt soovitakse IKÜM art 15

alusel välja nõuda koopiat isikuandmete töötlemisest. Andmesubjekti õiguste piiramiseks peavad

olema selged alused, selguma peab piirangute ulatus ja kestus jms.

7. VTK p-s 5.5.2 leitakse, et mõju füüsilistele isikutele ei ole kokkuvõttes oluline. AKI hinnangul

on mõju pigem oluline, arvestades, kui palju korrakaitseorganeid Eestis tegelikkuses on (sh

kohalikud omavalitsused). Mõju tuleks hinnata laiemalt kui üksnes PPA vaatest ning kogu

regulatsioon peaks lähtuma laiemalt korrakaitseorgani vaatest, võttes arvesse kõiki võimalikke

riiklike järelevalve läbiviijaid. Arvestades, et korrakaitseasutusi on Eestis mitmeid, siis erinevate

korrakaitseliste ülesannete täitmisel puutuvad korrakaitseasutused kokku sisuliselt piiramatu arvu

isikutega ehk sihtrühmaks on sisuliselt kogu elanikkond Eestis. Seetõttu on vajalik koostada

IKÜM art 35 kohane mõjuhinnang. Isikuandmete töötlemine mehitamata õhusõidukitele paigaldatud jälgimisseadmestiku

kasutamisega

8. Õigustatult on VTK p-s 6.2 märgitud, et mehitamata õhusõidukite puhul peaks isikuandmete

töötlemise lubamine olema ilmselt rangemate eeldustega kui KorS § 34 alusel isikuandmete

töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega, kuivõrd isiku õigustesse sekkutakse

intensiivsemalt. Sisuliselt tuleb lahendada samad küsimused, mis on kõne all vormikaamerate

puhul.

9. Samuti tuleks mõelda läbi, kuidas eristada korrakaitses kasutatavaid mehitamata õhusõidukeid

eraisikute poolt kasutatavatest. Tuleks analüüsida, kas oleks otstarbekas näiteks drooni peale

märkida PPA või võiks droon olla sarnases värvikominatsioonis nagu politseisõidukid. Seda siis

vastavalt korrakaitseorganile, kus on see võimalik. See täidaks vähemalt mingis ulatuses

teavitusfunktsiooni ja võimaldaks vajadusel pöörduda otse vastava korrakaitseorgani poole.

Näiteks kui droonil on kirjas PäA ja/või on ta puna-valges värvikombinatsioonis, siis inimene

oskabki vajadusel pöörduda otse Päästeameti poole.

10. VTK p-s 6.5.2 leitakse, et mehitamata õhusõidukitel jälgimisseadmestiku kasutamise mõju on

tervikuna väike. Sarnaselt vormikaameratega, on sihtrühmaks sisuliselt kogu elanikkond Eestis.

Seetõttu on vajalik koostada IKÜM art 35 kohane mõjuhinnang.

3 (3)

Lõpetuseks juhime tähelepanu ka sellele, et statsionaarsed salvestusseadmed, mida kastutakse

ohu ennetamiseks vajaksid õigusakti tasandil täpsemat regulatsiooni. Seetõttu soovitame

ettevõetud muudatuste raames kaaluda ka selle regulatsiooni täpsustamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109