Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Martin Ojase

Tehno Turg-T OÜ

[email protected]

Teie 26.07.2024 nr Meie 29.08.2024 nr 2.2-9/24/1929-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Mõistan, et on suvi ja puhkuste aeg, aga mul on üks hästi oluline teema, mis vajab kiiret lahendust

ja vastuseid. Tutvusin ka "Juhend kaamerate kasutamise kohta" - mõistan üleüldist olukorda,

kuid konkreetset vastust, et kas, kuidas, millal ja kes kehakaameraid saaks oma tööks kasutada

ei leidnud. Nimelt 1. juulist 2024 jõustus uus turvaseadus, kus turvateenistujatel tekkis õigus

kasutada jõudu, õigus tegutseda ka väljaspool turvaobjekti jms. On väga oluline, et nii

tavakodanike, kui ka turvatöötajate (vms töötajate) elu ei oleks ohus. Kehakaamerad on ühed

olulised abivahendid, mis aitavad intsidente vähendada või hilisemate vaidluste/tõendamiste

korral. Hetkel on mul teada ümmarguselt, et "kehakaamerad ei ole keelatud, aga samas pole ka

lubatud!?". Kuidas seda kõige lihtsamini mulle arusaadavaks teha ja mõista? Ja peamine, mis

mina teha saan ja kus ma info saan, et nii era kui ka avaliku sektori asutustele õiget infot

jagada? Kui vaja, siis võin kirjeldada mõnda sündmust, mis ehk olukorda ilmestab ja aitab

teemat tõstatada ja küsimustele paremini vastata.

Andmekaitse Inspektsioon mõistab, miks sellised kaamerad võiksid teatud juhtudel abiks olla,

kuid siinkohal peame siiski selgitama, et nende kaamerate kasutamiseks peab olema konkreetne

õiguslik alus. Korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus tuleneb seadusest, mistõttu

tavakodanikke puudutavaid juhtumeid samastada õiguslikult ei saa. Eraelu puutumatus on

põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). Kaamerate kasutamine saab

olla õigustatud vaid siis kui selleks esineb seaduses sätestatud õiguslik alus.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete

töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid

koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb

eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike

aluste loetelu on sätestatud artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga konkreetne

andmetöötleja, kes soovib neid kaameraid kasutada, ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon.

Vastuseks Teie küsimusele saamegi öelda, et kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid

töödelda ei tohi. Igaks juhuks ei tohi samuti andmeid töödelda. Kaamerate kasutamine ei ole

eesmärgipärane ning minimaalsuse nõudeid järgiv kui kogutakse massiliselt isikuandmeid

eesmärgiga tuvastada õigusrikkumine, mis võib olla tulevikus tekib või tõendada midagi, mis ehk

tõendamist ei vajagi (ehk siis sisuliselt toimuks igaks juhuks andmete töötlemine, sh kogumine).

Igal juhul tuleb andmetöötlejal ennem andmetöötlust kaaluda vähemriivavamaid viise eesmärgi

saavutamiseks kui seda on kehakaamera kasutamine. Kehakaamerad ei ole universaalne võluvits

2 (2)

kõikide võimalike ettetulevate probleemide lahendamiseks, mistõttu peabki andmetöötlejal olema

analüüsitud, miks ilma ei saa.

Siinkohal saabki järeldada, et selliste kaamerate kasutamist saaks kaaluda vaid siis kui

selleks on õiguslik alus.

Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda

andmetöötleja ehk siis salvestaja poole (Loe õigustest täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Eraelu

kaitse – Inimese õigused). Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul,

muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus selgitada, millisel alusel toimub andmetöötlus.

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis1. Veel saab lugeda videovalve kohta Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon

(aki.ee). Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt, millised eeldused on kaamerate

kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne).

Lisaks soovitame konsulteerida Eesti Turvaettevõtete Liiduga ja arutada tõusetunud küsimusi, kas

ja kuidas teised ettevõtjad sellise olukorra lahendanud on.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf