Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.08.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Silja Seeder

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231750151

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2,3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetlus alustati 13.01.2024 KarS § 121 lg 2 p 2,3 tunnustel selle kohta, et Xxxxx Xxxxxx

13.01.2024 ajavahemikul 10.30 kuni 11.00, viibides oma elukohas aadressil Xxxxx Xxxxxx

xxxxxxxxx, lõi parema käe rusikaga oma elukaaslase Xxxxx Xxxxxx paremat näopoolt, peale mida

lõi uuesti Xxxxx jalaga vastu istmikku. Löögi tagajärjel tundis Xxxxx füüsilist valu näo piirkonnas.

2021- oktoober 2023 korduvalt kasutas füüsilist vägivada enda alaealise tütre suhtes, lüües lahtise

käega tuhara piirkonda ja lahtise käega kukla piirkonda, tekitades füüsilist valu.

Isiku läbivaatusel tuvastati kannatanu paremal silmal ja vasakul kulmul punetus ja paistetus, vasaku

silma all paistetud, nina ülemisel osal kuivanud veretaoline vedelik, ninal punetus ja paistetus.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO patsiendikaardilt kohaselt tuvastati kannatanul 13.01.2024 kell

12.12 silmade ümber kergekujuline turse ja nahaalused verevalumid, vasakul väikesed kriimustused

ja mõlema silmalau tursed.

Kannatanu ütlustest nähtub, et 13.01.2024 oli esimene kord, kui Xxxxx Xxxxxx kannatanut lõi.

Xxxxx Xxxxxx on aga varasemalt oma alaealist last Xxxx füüsiliselt karistanud – lõi lahtise käega

vastu lapse tagumikku ja kukalt. Kannatanu sõnul ei olnud Xxxxx Xxxxxx i löögid kunagi tugevad

ja kindlasti ei olnud tema eesmärgiks tekitada tütrele valu.

Alaealise kannatanu Xxxxx Xxxxxx ütluste kohaselt 13.01.2024 tegi isa midagi käega, mille

tagajärjel läksid ema silmaümbrused siniseks. Ütlustest nähtub, et ema on lapsele andnud kergeid

lakse, mis ei tekita valu, kuid isa annab lakse lahtise käega vastu pead või tagumikku, mis põhjustavad

iga kord valu ja ajavad nutma. Ema oli teda üks kord kaitsnud, mille järel isa vabandas. Varem, vanas

korteris elades kasutas isa ema suhtes vägivalda ja kohale tuli politsei.

13.01.2024 kell 11.05 häirekeskusele tehtud kõne vaatlusprotokollist nähtub, et Xxxx Xxxxx palub

abi aadressile Xxxx Xxxxx, kuna tema elukaaslane Xxxxx Xxxxxx lõi teda näkku. Löögi tõttu

valutab tal pea, nägu on paistes ja ninast jookseb verd.

Varasema intsidendi kohta tehtud politseipatrulli vormikaamerate nr P17670, P12857, U07760

salvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et aadressil Xxxx Xxxxx väljakutsel tuvastati kannatanu Xxxxx

Xxxxxx l tervisekahjustus – üks silm paistes ning ei avane. Xxxxx Xxxxxx andis selgitusi, et lõi Xxxx

Xxxxx ühe korra lahtise käega näkku.

Kahtlustatav peeti 13.01.2024 kell 11.23 kinni, tema suhtes kasutati erivahendina käeraudu perioodil

11.23-12.21 ning kahtlustatav vabastati 14.01.2024 kell 11.45.

Kahtlustatava Xxxxx Xxxxxxi ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd. Selgitusest nähtuvalt lõi ta

Xxxx ühe korra lahtise käega näkku kuna arvas, et Xxxx lõi nende ühist xxx-aastast last Xxxxt.

Xxxxx Xxxxxx kahetseb, et nii käitus.

Kahtlustatava hilisemate ütluste protokollist tuleneb, et Xxxxx Xxxxxx tunnistab enda lapse Xxxxx

löömist lahtise käega vastu kukalt või tagumikku. Selgituste kohaselt olid löögid õrnad kuid ta

mõistab, et tugeva mehe õrn löök võib väikesele lapsele valu valmistada. Meelega ta lapsele haiget

teha ei soovinud. Kui tema tegu põhjustas Xxxxx valu või tervisekahjustusi, siis ta kahetseb tehtut.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt kahtlustataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Sellise tegevusega pani Xxxxx Xxxxxx toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise tervisekahjustuse ja valu tekitamisega, mis

on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses

menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele

võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus

KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt ebamõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise Xxxxx Xxxxxx i poolt. Õiguskatiseorganitele ei ole laekunud

informatsiooni, et isik oleks jätkanud oma elukaaslase Xxxxx Xxxxxx või tütre Xxxxx Xxxxxx

väärkohtlemist. Kuigi isik on korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise kannatanute suhtes,

siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes käitumis- ja kasvatusoskustes,

siis puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele

suunamiseks.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Xxxxx Xxxxxx ile on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör

kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750151 menetlus.

- Määratud kohustuse liik: võtta ühendust viie tööpäeva jooksul Sotsiaalkindlustusameti

vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga numbril 5331 43 08 või e-posti aadressil

[email protected] nõustamisaja broneerimiseks ning nõustamisel

osalemiseks nõustaja poolt määratud ulatuses ning võtta vastu teenused/programmid,

kui nõustaja peab neid vajalikuks.

Tähtaeg: 02.02.2025

2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkend puudub. Xxxxx Xxxxxx oli kahtlustatavana KrMS § 217 järgi kinni peetud

13.01.2024 ja vabastatud 14.01.2024.a.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD+R plaat alaealise kannatanu videoülekuulamisega jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

- 1 CD-R plaat vormikaamerate videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- 1 CD-R plaat häirekeskuse kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule ja kannatanu seaduslikule esindajale Xxxxx Xxxxxx, ja süüdistatavale ning

Sotsiaalkindlustusametile.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Käesolevate kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt

varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, m.h on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda

haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikulud.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi.

____________________________________________

Xxxxx Xxxxxx

Silja Seeder

Abiprokurör