Käskkiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigihange

„Digiligipääsetavuse testimise tööriist“

Riigihanke objekt: teenused

Tallinn 2024

SISUKORD

1. Üldandmed ......................................................................................................................... 3

2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks ......................................................... 3

3. Teavitamine ja selgitused ................................................................................................... 3

4. Nõuded pakkumusele ......................................................................................................... 3

5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine ........................................ 4

6. Kõrvaldamise aluste kontrollimine .................................................................................... 4

7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ............................................................... 5

8. Pakkumuste tagasilükkamine ............................................................................................. 9

9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt ................................................... 10

10. Hankelepingu sõlmimine .................................................................................................. 10

11. Hankedokumendi lisad ..................................................................................................... 10

1. Üldandmed

1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

registrikood 70003218

aadress Endla 10a, 10122 Tallinn

telefon: 667 2000, e-post: [email protected]

koduleht: http://www.ttja.ee

1.2. Hankija kontaktisik on infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla, telefon 6201737,

e-post: [email protected].

1.3. Hanke eesmärk on hankelepingu sõlmimine, mille tulemusena edukas pakkuja arendab

avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise tööriista.

1.4. Täpsemad arendatavale tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 -

Tehniline kirjeldus ning selle lisades.

1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille

projekt on esitatud Lisas 2 – Hankelepingu projekt.

1.6. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil

https://riigihanked.riik.ee/. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise

juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka HD) e-riigihangete

keskkonnas.

1.7. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete

keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste,

tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-riigihangete keskkonnas hankija

kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja

või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja

vahendite, sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-riigihangete keskkonna

kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest.

1.8. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.

2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku osaleda riigihankes

„Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ ning esitada pakkumus vastavalt hanketeates ja

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.

3. Teavitamine ja selgitused

Riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel toimub elektrooniliselt e-

riigihangete keskkonna (https://riigihanked.riik.ee/) vahendusel, riigihangete seaduses

sätestatud alustel.

4. Nõuded pakkumusele

4.1. Pakkumuse vormistamisel ja esitamisel tuleb järgida RHS §-des 110-111 sätestatud

tingimusi, kui käesolevas dokumendis ei ole teisiti sätestatud.

4.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanketeatele ja hanke alusdokumentidele tähendab

pakkuja nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on teatavaks tehtud

hanketeates ja hankedokumentides.

4.3. Ühispakkumuse esitamise korral peavad ühispakkujad nimetama endi seast volitatud

esindaja ning pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest

vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma

kõrvaldamise alused, mille osas tuleb esitada kõikide ühispakkujate osas nõutud

andmed.

4.4. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 2 kuud (60 päeva). Pakkumuse

jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

4.5. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.

Kui pakkumuse juurde kuuluvates dokumentides kuvatakse tööriista integreeritavate

automaattestide tulemusi, siis need võivad olla esitatud inglise keeles.

4.6. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud

dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf

(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate.

4.7. Pakkumuse koosseisu kuuluvad dokumendid tuleb esitada e-riigihangete keskkonda.

Pakkumust, mis ei ole esitatud läbi e-riigihangete keskkonna, ei võeta arvesse.

4.8. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse e-riigihangete keskkonna üldandmete

lehel. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja.

4.9. Pakkumuse maksumuse vorm sisaldub Lisas 3. Pakkuja peab koos pakkumusega

esitama pakkuja poolt täidetud Lisa 3 ning e-riigihangete keskkonna maksumuse

vormil märgitakse pakkumuse kogumaksumuse summa vastavalt Lisa 3 juhistele.

4.10. Pakkumuse maksumuse sisse arvestatakse kõigi hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks vajalike tööde, toimingute, kohustuste täitmise, garantii maksumused.

4.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,

esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete

keskkonna.

4.12. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse,

muutub eelnevalt tema poolt esitatud pakkumus kehtetuks.

4.13. Alternatiivsed pakkumused ei ole lubatud.

4.14. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid

tingimusi, mis ei tulene hanke alusdokumentidest.

4.15. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud.

4.16. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline

teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461).

4.17. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud

teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust.

4.18. Pakkumuses esinevad arvutusvead parandatakse RHS § 117 lg 3 kohaselt.

5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine

5.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ja RHS § 114 alusel ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

5.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks

rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides

nimetatud tingimustest.

5.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

5.4. Eduka pakkuja suhtes teostatakse kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni

kontrollimine.

6. Kõrvaldamise aluste kontrollimine

6.1. Riigihanke alusdokumentides sätestatud kõrvaldamise alused on kättesaadavad

elektrooniliselt.

6.2. Hankija kontrollib RHS-s ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise

alustest lähtuvalt, et pakkujal (sh ühispakkujal) ei esineks riigihankest kõrvaldamise

aluseid.

6.3. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse RHS §-s 104 sätestatud korda (RHS

§ 96 lg 1).

6.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamise kogu

hankemenetluse vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste

hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud

dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide

esitamist või täiendamist.

6.5. Hankija ei nõua RHS § 96 lõikes 31 nimetatud dokumentide esitamist, kui need

dokumendid või vastavad andmed on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal

tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on

pakkuja kõrvaldamise aluste puudumiste kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.

6.6. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja (sh ühispakkuja), kellel esineb RHS § 95

lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alus.

6.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb

RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva

maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või

taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks

maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. 6.8. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist teeb hankija

otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta.

7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine

7.1. Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel RHS § 117 ja § 119

sätestatut.

7.2. Hankija hindab pakkumusi järgmiste kriteeriumide kohaselt:

7.3. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt:

7.3.1. Pakkumuse maksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav

punktide arv on 40.

Hankija hindab e-riigihangete keskkonna vormil esitatud kogumaksumust (vt punkt 4.9)

järgmiselt:

Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:

"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" *

"osakaal".

7.3.2. Detailanalüüs. Maksimaalne detailanalüüsi osas omistatav punktide arv on 60.

Pakkuja pakkumuse detailanalüüsi hindamise viib läbi hankija poolt moodustatud

hankekomisjon ühiselt.

Kriteerium Osakaal (%)

Pakkumuse kogumaksumus (arendustööde

maksumus kokku)

40

Detailanalüüs 60

KOKKU: 100

Punktide andmise alused ja põhjendus Väärtuspunktide arv

1.1.1. Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse vastavus

tehnilise kirjelduse punktis 2 välja toodud hanke

eesmärkidele.

Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostus on põhjalik ja

täpne ning vastab hanke eesmärkidele.

12

Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse kirjelduse

detailsuses esineb väheolulisi puudujääke, mistõttu ei ole

võimalik täielikult hinnata teostuse vastavust hanke

eesmärkidele.

6

Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse kirjelduses

esineb olulisi puudujääke, mistõttu ei ole võimalik hinnata

teostuse vastavust hanke eesmärkidele või olulisi

puudujääke ei esine, kuid teostus ei vasta hanke

eesmärkidele.

0

1.1.2. Detailanalüüsis kirjeldatud optimaalne samaaegsete

kasutajate arvu põhjendatus arvestades tööriista

sihtrühma ja eesmärke.

Optimaalne kasutajate arv on põhjendatud ja arvestades

tööriista sihtrühma hankekomisjoni hinnangul reaalne.

Optimaalse kasutajate arvuga arvestav tööriista jõudlus ei

saa sihtrühmale testide läbiviimisel takistuseks.

12

Optimaalse kasutajate arvu põhjenduses on väheolulisi

puudujääke, mistõttu ei ole võimalik täielikult hinnata kas

välja toodud optimaalse kasutajate arvuga arvestatav

tööriista jõudlus võib saada sihtrühmale testide läbiviimisel

takistuseks.

6

Optimaalse kasutajate arvu põhjenduses esineb olulisi

puudujääke ja/või hankekomisjoni hinnangul on tõenäoline,

et detailanalüüsis välja toodud optimaalne samaaegsete

kasutajate arv saab sihtrühmale testide läbiviimisel

takistuseks.

0

1.1.3. Detailanalüüsis kirjeldatava tööriistas täidetavate

väljade (mis puudutab märkuste, tähemärkide ja piltide

arvu ning piltide suurust) maksimaalse jõudluse sobivus

mugavaks testimiste läbiviimiseks.

Detailanalüüsis kirjeldatav tööriistas täidetavate väljade

maksimaalne jõudlus märkuste arvu, fotode arvu ja suuruse

ning tähemärkide osas on piisav, et viia mugavalt läbi

testimisi. Mugavaks testimiseks ei ole vajalik ekraani

kuvatõmmiste suuruse muutmine. Mugavaks testimiseks

saab kasutaja vastavalt oma vajadusele kirjutada piisavalt

märkmeid ja lisada piisavas koguses pilte.

12

Tööriistas täidetavate väljade (mis puudutab märkuste arvu,

fotode arvu ja suurust ning tähemärke) maksimaalse

jõudluse kirjelduses esineb väheolulisi puudujääke, mistõttu

ei ole võimalik täielikult hinnata kas jõudlus võib takistada

mugavat testimise läbiviimist või kirjeldusest nähtuvalt on

tõenäoline, et kasutajad peavad testimisel mõningal viisil

lisatavaid märkusi ja/või piltide arvu piirama ja/või

kuvatõmmiste suurust tööriistaväliselt muutma.

6

Tööriistas täidetavate väljade (mis puudutab märkuste arvu,

fotode arvu ja suurust ning tähemärke) maksimaalse

jõudluse kirjelduses esineb olulisi puudujääke ja/või

hankekomisjoni hinnangul on tõenäoline, et kasutajad

peavad testimisel oluliselt lisatavaid märkusi ja/või piltide

arvu piirama ja/või kuvatõmmiste suurust tööriistaväliselt

muutma.

0

1.1.4. Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna

kirjelduste või prototüüpide vastavus kõikidele

kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele ja hanke

eesmärkidele. Kasutajateekonnast või prototüübist

nähtuv tööriista mugavus ja lihtsus kasutajatele.

Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna

kirjeldused või prototüübid vastavad kõikidele

12

kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele ja hanke

eesmärkidele. Kasutajateekonna või prototüübi põhjal on

tööriist kasutajale mugav ja lihtne kasutada.

Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna

kirjeldustes või prototüüpides esineb väheolulisi

puudujääke ja/või kasutajateekonna või prototüübi põhjal

peab kasutaja tööriistas tegema vähesel määral

ebamõistlikke toiminguid ja/või hankekomisjoni hinnangul

võib tööriista kasutamine kasutajate jaoks olla mõneti

keeruline.

6

Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna

kirjeldustes või prototüüpides esineb olulisi puudujääke

ja/või need ei vasta kõikidele kohustuslikele

funktsionaalsetele nõuetele ja/või hanke eesmärkidele ja/või

kasutajateekonna või prototüübi põhjal ei ole tööriist

kasutajale mugav ja lihtne kasutada.

0

1.1.5. Detailanalüüsis esitatud esialgse tööriista arendamise

aja- ja tegevuskava.

Aja- ja tegevuskavas on välja toodud tööde etapid,

alametapid ja alametappides sisalduvad tööde kirjeldused

koos tähtaegade, mõõdetavate tulemite ja ressursi

kasutusega. Alametappides sisalduvatele töödele vastav

ajakulu on eraldi välja toodud. Ühegi alametapis sisalduva

töö maht ei ole üle 40 töötunni või on välja toodud selge,

arusaadav ning mõistlik põhjendus, miks konkreetse töö

maht ületab 40 töötundi. Aja- ja tegevuskava tööriista

arendamiseks on hankekomisjoni hinnangul reaalselt

teostatav ja tulemuslik.

12

Aja- ja tegevuskavas esineb väheolulisi puudujääke. Aja- ja

tegevuskavas on välja toodud tööde etapid, alametapid ja

alametappides sisalduvad tööde kirjeldused koos

tähtaegade, mõõdetavate tulemite ja ressursi kasutusega.

Alametappides sisalduvatele töödele vastav ajakulu on

6

eraldi välja toodud. Kuni kahe alametapis sisalduva töö

ajakulu on üle 40 töötunni ning puudub mõistlik põhjendus,

miks nimetatud töid ei ole võimalik välja tuua väiksema

ajakuluga tööde kaupa. Esialgne aja- ja tegevuskava

tööriista arendamiseks on hankekomisjoni hinnangul

reaalselt teostatav ja tulemuslik.

Aja- ja tegevuskavas esineb olulisi puudujääke. Aja- ja

tegevuskavas ei ole välja toodud tööde etappe, alametappe

ja/või alametappides sisalduvad tööde kirjeldusi koos

tähtaegade, töödele vastava ajakulu, mõõdetavate tulemite

ja/või ressursi kasutusega JA/VÕI kolme või enama

alametapis sisalduva töö ajakulu on üle 40 töötunni ning

puudub mõistlik põhjendus, miks nimetatud töid ei ole

võimalik välja tuua väiksema ajakuluga tööde kaupa

JA/VÕI aja- ja tegevusplaanis esineb muid olulisi puudusi,

mille tõttu ei ole võimalik hinnata eesmärkide tähtaegset

teostatavust JA/VÕI hankekomisjoni hinnangul on

ebatõenäoline, et aja- ja tegevuskava oleks reaalselt

teostatav ja/või tulemuslik.

0

Detailanalüüsi eest omistatavate väärtuspunktide arv kokku: 60

7.4. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel kokku enim väärtuspunkte

kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

7.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse

edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.

Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-riigihangete

keskkonna vahendusel seal esitatud kontaktandmetel.

8. Pakkumuste tagasilükkamine

8.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata

igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui:

8.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad

hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms)

või

8.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast

sõltumatutel põhjustel.

8.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse.

9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt

9.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

9.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

9.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

9.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav

võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega.

10. Hankelepingu sõlmimine

10.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja

edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95

lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid.

10.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt

hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks.

10.3. Hankeleping jõustub hankelepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt.

10.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta

hankelepingut 10 tööpäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu

saatmisest pakkujale, või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast

tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki

ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lg 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse,

mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1).

11. Hankedokumendi lisad

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ja selle lisad

Lisa 2 – Hankelepingu projekt

Lisa 3 – Pakkumuse maksumuse vorm

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

TEHNILINE KIRJELDUS

Hankija: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (70003218)

Hange: Digiligipääsetavuse testimise tööriist

Sisukord

1. Taustainfo ........................................................................................................................... 1

2. Tööde eesmärk .................................................................................................................... 2

3. Funktsionaalsed nõuded ...................................................................................................... 5

4. Pakkumus .......................................................................................................................... 11

5. Mittefunktsionaalsed nõuded ............................................................................................ 12

1. Taustainfo

1.1. Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele

ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, on Euroopa Parlament ja Nõukogu

võtnud vastu direktiivi (EL) 2016/21021 (edaspidi avalikule sektorile suunatud

direktiiv), millega seatakse nõuded avaliku sektori asutuste veebisaitide ja

mobiilirakenduste juurdepääsetavuse tagamiseks ning direktiivi (EL) 2019/8822 (edaspidi

toodete ja teenuste direktiiv), mis näeb ette ligipääsetavuse nõuded erasektori toodetele ja

teenustele. Avalikule sektorile suunatud direktiiv (2016/2102) on Eesti õigusesse üle

võetud avaliku teabe seadusega3 ning toodete ja teenuste direktiiv (2019/882) toodete ja

teenuste ligipääsetavuse seadusega4 (edaspidi „digiligipääsetavuse nõuded“).

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. oktoobri 2016 direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori

asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust. Kättesaadav veebis: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2016/2102/oj (Kasutamise kp: 05.08.2024) 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv (EL) 2019/882, toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta. Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0882 (Kasutamise kp: 05.08.2024) 3 Avaliku teabe seadus, RT I, 07.03.2023, 11. Kättesaadav veebis:

https://riigiteataja.ee/akt/107032023011?leiaKehtiv (Kasutamise kp: 05.08.2024) 4 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, RT I, 15.06.2022, 1. Kättesaadav veebis:

https://www.riigiteataja.ee/akt/115062022001 (Kasutamise kp: 05.08.2024)

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

1.2. Õigusaktides nähakse ette digiligipääsetavuse nõudeid nii avaliku sektori asutuste kui

erasektori ettevõtjate veebilehtedele, rakendustele ja mitte-veebilistele dokumentidele.

Veebilehed, rakendused ja mitte-veebilised dokumendid peavad vastama kindlatele

omadustele, et teha need kasutajatele tajutavaks, talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja

töökindlaks.

1.3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi „TTJA“) teostab

digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse üle riiklikku järelevalvet. Lisaks tuleb TTJA-l

koostada korralisi aruandeid Euroopa Komisjonile (vt nt tehnilise kirjelduse lisa 1).

Aruande koostamiseks tuleb Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/15245 ning

Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03)6 alusel testida

vastavust kõikidele kohustuslikele ligipääsetavusnõuetele.

1.4. Digiligipääsetavuse testimine on aeganõudev protsess ning testimine nõuab ressurssi nii

eraettevõtetelt kui ka avaliku sektori asutustelt (sh TTJA-lt). Nõuetele vastavuse

testimiseks on TTJA loonud hindamisvormi (tehnilise kirjelduse lisa 2).

1.5. Hanke objektiks on arendada avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse

testimise veebipõhine tööriist (edaspidi „tööriist“), mis võimaldab lisaks TTJA-l

avalikustada igaühele kasutamiseks juhendmaterjale digiligipääsetavuse nõuete

testimiseks, TTJA ametnikel kasutada hangitavat rakendust järelevalve teostamisel ning

statistika ja aruannete koostamisel ning igaühel interaktiivselt testida vastavust

digiligipääsetavuse nõuetele.

2. Tööde eesmärk

2.1. Hangitava tööriista eesmärk on lihtsustada digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse testimist

kõikidele kasutajatele (vt Tabel 1 nõude jrk nr 1).

2.2. Tööriist on kõigile avalikult kättesaadav (vt Tabel 1 nõude jrk nr 1) ning selle eelduslikeks

kasutajateks on digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse testimise eest vastutavad isikud

(eelkõige avaliku sektori asutused; IT-arendust ja -disaini pakkuvad ettevõtted; erasektori

ettevõtted, kellele laieneb ligipääsetavusnõuete järgimise kohustus 2025. aastal). Tööriist

5 Komisjoni 11. oktoobri 2018 rakendusotsus (EL) 2018/1524, millega kehtestatakse järelevalvemetoodika ja

liikmesriikide aruandluskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2102, mis käsitleb

avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust. Kättesaadav veebis: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1524/oj (Kasutamise kp: 05.08.2024) 6 Accessibility requirements for ICT products and services EN 301 549 V3.2.1 (2021-03). Kättesaadav veebis:

https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v030201p.pdf (Kasutamise

kp: 05.08.2024)

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

peab olema lihtsasti kasutatav nii algajale kui kogenud kasutajale (vt Tabel 1 nõude jrk nr

6).

2.3. Hangitav tööriist võimaldab kõikidel kasutajatel läbi viia testimisi digiligipääsetavuse

nõuetele, võttes aluseks TTJA põhjaliku seire hindamisvormi (tehnilise kirjelduse lisa 2),

mis sisaldab veebilehtedele (tehnilise kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Veebid“), rakendustele

(tehnilise kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Äpid“) ja mitte-veebilistele dokumentidele (tehnilise

kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Mitte-veebilised dokumendid“) kehtivaid nõudeid ja

testimisjuhiseid. Kasutajal on võimalik testida nii veebilehti, rakendusi kui ka

mitteveebilisi dokumente (vt Tabel 1 nõude jrk nr 11). Testimise aluseks oleva

hindamisvormi iga leht on omakorda grupeeritud vahepealkirjadena osadeks (edaspidi ka

“osa”). Hangitavas tööriistas on kasutajal iga osa juures võimalik teha valik, kas vastav

osa on talle kohalduv või mitte (nt kui kasutaja veebilehel ei esine audio- ja videosisu, siis

on võimalik märkida kõik osa juurde kuuluvad nõuded kohaldamatuks). Täiendavalt on

kasutajal iga (kohalduva) osa juurde kuuluvad nõuded võimalik eraldi märkida vastavaks,

mittevastavaks või kohaldamatuks (vt Tabel 1 nõude jrk nr 12).

2.4. Tööriist võimaldab läbi viia automaattestimisi (nende veebilehtedele kehtestatud nõuete

kohta, kus on sobivad automaattestid välja töötatud; vt p 2.5.; vt Tabel 1 nõude jrk nr 15,

21-27) ja manuaaltestimisi (kõikide nõuete kohta on olemas manuaaltestimise juhised ja

vajalikud väljad tulemuste sisestamiseks, sh automaattestimist võimaldavate nõuete

juures; vt Tabel 1 nõude jrk nr 14, 17-20). Testimise alguses saab kasutaja teha valiku, kas

testimisel kasutatakse olemasolevaid automaatteste või viiakse testimine läbi täies ulatuses

manuaalselt. Kui kasutaja otsustab viia läbi automaattestid, siis esineb siiski võimalus

automaattesti tulemusega soovi korral mitte nõustuda ning viia läbi konkreetse nõude

kohta manuaaltestimine. Ühtlasi ei hõlma integreeritavad automaattestid igal juhul kogu

nõude testimist (vaid näiteks üht või mõnda elementi kogu nõudele vastavuse testimises)

ning tööriista ülesehitus peab võimaldama kasutajatel aru saada, milliseid testimisi tuleb

lisaks automaattestide kasutamisele ja nende tulemuste kontrollimisele täiendavalt läbi

viia ka manuaalselt.

2.5. Automaatseks testimiseks on vaja hangitavasse tööriista integreerida QualWebi7 tasuta

kättesaadavad automaattestid, mis on loetletud dokumendis “Integreeritavad

7 QualWebi automaattestide vabavaralised koodid on kättesaadavad: https://github.com/qualweb (Kasutamise kp:

05.08.2024).

Automaattestid on hetkel kasutusel ka tarkvaras Salvia. Salvia tarkvara vabavaralised koodid on kättesaadavad:

https://github.com/accessibility-fi/salvia (Kasutamise kp: 05.08.2024).

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

automaattestid” (tehnilise kirjelduse lisa 3; vt Tabel 1 nõude jrk nr 22, 24).

Automaattestide tegemiseks vajalike väljade täitmine toimub kasutaja jaoks tööriistas ning

nende tulemusi kuvatakse samuti tööriistas.

2.6. Tööriista vahendusel automaattesti kasutamisel peab olema võimalik valida testimiseks

korraga kuni 20 veebilehe alamlehte. Veebilehtede automaattestide läbiviimiseks sisestab

kasutaja veebilehe URL-i tööriista ning määrab automaattestide poolt kraabitavate

(crawler) alamlehtede koguse (valikus kuni 100 alamlehte) ja sügavuse (valikus kuni 3).

Automaattest kraabib kasutajale sobivad alamlehed, mille hulgast on kasutajal tööriistas

testimiseks võimalik valida kuni 20 alamlehte (vt Tabel 1 nõude jrk nr 23). Alamlehtede

sügavuse all mõistetakse seda, mitme sammu kauguseid alamlehti alates veebilehe

pealehest kasutajale kraabitakse ehk mitme kliki kaugusel asuvad kraabitavad alamlehed

kõnealusest pealehest.

2.7. Manuaalsel testimisel on kasutajal võimalik testida erinevaid alamlehti, ekraanikuvasid ja

mitte-veebilisi dokumente. Manuaalsel testimisel märgib kasutaja tuvastatud vigade

märkmed ja viited (vajadusel piltidena) iga alamlehe, ekraanikuva või mitte-veebilise

dokumendi kohta nõudepõhiselt tühjale väljale (vt Tabel 1 nõude jrk nr 19).

2.8. Testimise käigus saavad kõik kasutajad juhiseid (vt Tabel 1 nõude jrk nr 18, 20, 25), mis

aitavad tuvastada veebilehtede, rakenduste ja mitte-veebiliste dokumentide

digiligipääsetavuse nõuetele vastavust ning mis võimaldavad mugavalt läbi viia

manuaaltestimisi ning kontrollida automaattestimiste tulemusi. Kõikide juhistega on

võimalik tutvuda ka ilma teste läbi viimata.

2.9. Kuna ligipääsetavuse testimine on ajamahukas ning selleks võib kuluda mitu päeva, peab

tööriist võimaldama jätkata testimist vähemalt kümne päeva jooksul pooleliolevalt kohalt.

Testi jätkamiseks tuleb luua lahendus, mis ei põhine tavakasutajatele konto loomisel (vt

Tabel 1 nõude jrk nr 9). Testimise järel on võimalik selle tulemused enamlevinud

dokumendi formaadis (Excel, PDF ja Word) salvestada või e-maili teel edastada (vt Tabel

1 nõude jrk nr 29). Testimise tulemusi on võimalik dokumendi formaadis salvestada ka

juhul, kui ei viida läbi kogu ettenähtud testi. Teiste kasutajate tehtud testimistulemused ei

saa tööriista kaudu TTJA (ega teistele) kasutajatele nähtavaks.

2.10. Tööriista abil on TTJA kasutajatel (edaspidi ka “TTJA kasutaja”) võimalik läbi viia

testimisi järelevalve teostamiseks ja aruannete tegemiseks ning tulemuste põhjal luua

statistikat Euroopa Liidu raportite esitamiseks. Ühtlasi on TTJA kasutajatel võimalik olla

tööriista sisuhaldajaks ning muuta, lisada ja kustutada tööriistas testimisjuhiseid ning

muuta tööriistas avaldatud TTJA kontaktandmeid (vt Tabel 1 nõude jrk nr 2-4).

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

3. Funktsionaalsed nõuded

3.1. Tööriist peab vastama tabelis (Tabel 1) välja toodud kohustuslikele nõuetele, arvestades

käesoleva dokumendi punktis 2 kirjeldatud tööriista eesmärkidega. Kohustuslikud nõuded

on arendamisprotsessi struktureerimiseks prioritiseeritud.

3.2. Arendajal on kohustus tagada üksnes Tabelis 1 nimetatud sellise sisu automaatne

esitamine, mille juures ei esine märget, et TTJA nimetatud sisu tööriista lisab. Nende

funktsioonide puhul, kus on märgitud TTJA sisu lisajaks, tuleb arendajal tagada, et TTJA

saab sisuhaldamise vaates nimetatud sisu lisada, muuta ja eemaldada.

3.3. Kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele on antud prioriteetsuse hinnangud 1 ja 2 (vt

Tabel 1). Kohustuslikud nõuded, mis on prioriteedihinnanguga 1, kuuluvad arendamisele

esmajärgus. Prioriteedihinnanguga 1 märgitud kohustuslike nõuete arenduste üleandmise

järgselt toimub lahenduse vastavustestimine tellija poolt ning TTJA kasutaja poolne sisu

lisamine vastavalt funktsionaalsetes nõuetes väljatoodule. Tellija teostab testimise sisu

lisamise mõistliku aja jooksul, andes täitjale tagasiside. Teises järgus kuuluvad

arendamisele kohustuslikud nõuded prioriteedihinnanguga 2. Prioriteedihinnanguga 2

märgitud kohustuslike nõuete arenduste üleandmine toimub hiljemalt 01.09.2025, mille

järgselt toimub lahenduse vastavustestimine tellija poolt mõistliku aja jooksul.

Jrk nr Kategooria Funktsiooni lühikirjeldus Kohustuslikkus Priorite

et

Funktsiooni või nõude

kategooria

Funktsiooni või nõude lühikirjeldus ehk mida funktsioon

teeb või millist nõuet peab täitma

Nõude täitmise

kohustuslikkus

Milline on

funktsiooni

või nõude

realiseerim

ise

prioriteetsu

s

1. Avalikuks

kasutamiseks

Tööriist on avalikult kättesaadav ja kasutatav

kõigile soovijatele.

Kohustuslik 1

2. Sisuhaldus TTJA on tööriistas sisuhaldajaks. Loodava

sisuhalduse kasutamisega ei tohi kaasneda

TTJA jaoks eraldi jooksvat püsikulu.

Sisuhaldust saavad kasutada üksnes TTJA

poolt määratud isikud. Sisuhalduse

funktsiooniks ettenähtud isikuid peab TTJA-

l olema võimalik üheaegselt määrata

vähemalt kolm.

Kohustuslik 1

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

3. Tööriist kuvab TTJA kontaktandmeid. TTJA

saab vastavaid andmeid soovi korral muuta.

Kohustuslik 1

4. TTJA kasutajad saavad tööriistas sisu (sh

nõudeid, juhiseid, veakirjeldusi, teavitusi)

lisada, muuta ja eemaldada.

Kohustuslik 1

5. Kujundus Tööriist on kujundatud valitsusportaali 2.0

stiiliraamatu8 põhjal.

Kohustuslik 1

6. Kasutajakogemus

Tööriist on kasutajasõbralik, selle kujundus

toetab tööriista eesmärki. Tööriista on mugav

kasutada nii algajal kui kogenud testijal.

Kohustuslik 1

7. Tööriist on interaktiivne, kasutaja saab

märkida vigu ning lisada testimise jooksul

omatarbeks märkuseid, linke ja pilte

(kuvatõmmiseid).

Kohustuslik 1

8. Kasutaja saab vähemalt kümne päeva jooksul

oma testimist pooleliolevalt kohalt jätkata.

Testimise jätkamiseks ei ole vajalik

kasutajakonto loomine. Kasutaja saab kümne

päeva jooksul, mil testi on võimalik jätkata,

vajadusel alustada uut testimist.

Kohustuslik 1

9. Kasutajatel on võimalik tagasisidestada oma

kogemust tööriista kasutamisega. Tagasisidet

saab anda numbrilise hinnangu ja vabas

vormis kommentaariga.

Kohustuslik 2

10. Kasutajal on lihtne jälgida oma testimise

progressi (sh automaattestide teostamisel).

Kohustuslik 2

11. Testi läbiviimise

üldnõuded

Tööriist võimaldab testida veebilehtede,

rakenduste ja mitte-veebiliste dokumentide

vastavust digiligipääsetavuse nõuetele (vt

tehnilise kirjelduse lisa 2). Testimiseks

vajalikku kuvatakse vastavalt valitud

Kohustuslik 1

8 Valitsusportaali 2.0 stiiliraamat. Kättesaadav veebis:

https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/DXZDTFZfksdriRP (Kasutamise kp 25.08.2024)

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

testimise objektile (veebileht, rakendus või

mitte-veebiline dokument).

12. Testimisel on kasutajal võimalik märkida

testi osad tema veebilehe, rakenduse või

mitte-veebilise dokumendi puhul

kohalduvaks või kohaldamatuks.

Kohalduvate osade puhul on iga nõuet

võimalik märkida vastavaks, mittevastavaks

või kohaldamatuks.

Kohustuslik 1

13. Kasutajatel on võimalik kõigi juhistega

tutvuda ka teste läbi viimata.

Kohustuslik 1

14. Tööriist võimaldab läbi viia

manuaaltestimisi.

Kohustuslik 1

15. Tööriist võimaldab lisaks

manuaaltestimistele läbi viia veebilehtede

automaattestimisi.

Kohustuslik 2

16. Teste saab läbi viia testimisspetsiifikale

vastavas järjestuses (nagu on esitatud

tehnilise kirjelduse lisas 2) ning

standardipunktide järjestuses. Vaikimisi

(valikut tegemata) kuvatakse teste

testimisspetsiifika järjestuses.

Kohustuslik 1

17. Manuaaltestimine

Manuaaltestimine (koos selleks vajalike

juhiste ja muude väljadega) peab olema

võimalik kõigi nõuete puhul.

Manuaaltestimisi on võimalik läbi viia

vähemalt 20 alamlehe, ekraanikuva või

mitte-veebilise dokumendi kohta

paralleelselt.

Kohustuslik 1

18. Manuaaltestimiste juures kuvatakse

kasutajatele TTJA kasutaja poolt lisatavat

lühijuhist, kuidas vastavust manuaalselt

testida ja viidet asjakohasele direktiivi või

Kohustuslik 1

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

standardi punktile. Lühijuhiste väljadele peab

TTJA kasutajal olema võimalik lisada linke

ning vormindada teksti.

19. Manuaaltestimiste juures kuvatakse

kasutajatele järgmist:

- valik märkida nõue vastavaks,

mittevastavaks või kohaldamatuks;

- kui kasutaja on vea olemasolu tuvastanud,

on tal võimalus lisada endapooolsed

kommentaarid ja pildilised viited veale;

- vigade puhul, mis esinevad korduvatel

elementidel (nt päis või jalus) on kasutajal

võimalik määrata vea esinemine kõikidele

testitavatele alamlehtedele, ekraanikuvadele

või mitte-veebilistele dokumentidele, kus

viga esineb;

- tööriist määrab vea korduvuse vastavalt

kasutaja esitatud andmetele.

Kohustuslik 1

20. Manuaaltestimise juures on võimalik avada

detailne vaade, milles kuvatakse kasutajale

täiendavaid juhiseid testimiseks. Detailse

vaate sisu lisab TTJA kasutaja ja väljale peab

olema võimalik lisada pilte ja linke ning

vormindada teksti.

Kohustuslik 1

21. Automaattestimine

Automaattestide kasutamine on valikuline. Kohustuslik 2

22. Automaattestimisi on võimalik tööriista

kaudu läbi viia valitud nõuete puhul.

Asjakohased nõuded ja nendele kohalduvad

automaattestid on välja toodud tehnilise

kirjelduse lisas 3.

Kohustuslik 2

23. Automaattestide kasutamisel on kasutajal

esmalt võimalik lisada tööriista testitava

veebilehe URL ning valida testimiseks kuni

Kohustuslik 2

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

20 veebilehe alamlehte. Valiku tegemiseks

määrab kasutaja tööriista poolt kogutava

alamlehtede hulga (kuni 100 alamlehte) ja

sügavuse (kuni 3) ning seejärel valib kogutud

alamlehtedest testimiseks kuni 20 alamlehte.

24. Automaatseks testimiseks kasutatakse

tehnilise kirjelduse lisas 3 loetletud

QualWebi automaatteste9, mis tuleb

integreerida hangitavasse tööriista selliselt, et

automaattestide tegemiseks vajalike väljade

täitmine toimub kasutaja jaoks tööriistas ning

nende tulemusi kuvatakse samuti tööriistas.

Kohustuslik 2

25. Automaattestimiste juures kuvatakse TTJA

kasutaja lisatud teavitust, mis selgitab

automaattestide tulemuste kontrollimise

vajadust. Selleks, et kasutajal oleks võimalus

automaattestimiste tulemusi kontrollida,

kuvatakse koos automaattestimiste

tulemustega sama nõude manuaaltestimise

juhiseid (lühijuhist ja detailse vaate juhist).

Kohustuslik 2

26. Kasutaja saab teha tööriistas valiku, kas

nõustub automaattestimise tulemusega või

mitte. Kui automaattest tuvastab mitu viga,

on kasutajal võimalik teha valik

nõustumiseks või mittenõustumiseks iga

nõude kohta. Kasutajal on alati võimalik

lisaks automaattestimistele viia tööriistas läbi

sama nõude kohta manuaaltestimised (sh

märkida nõudele vastavus, mittevastavus

ning vea tuvastamisel sellest märkmeid

teha).

Kohustuslik 2

9 QualWebi automaattestide vabavaralised koodid on kättesaadavad: https://github.com/qualweb (Kasutamise kp

05.08.2024).

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

27. Automaattestimiste järgselt kuvatakse

tööriista poolt (TTJA kasutaja järgmist sisu ei

lisa) kasutajale järgnev teave:

- automaattestimise käigus tuvastatud vea

lühikirjeldus;

- tuvastatud vea asukoha viide (ekraanipilt

veaobjektist või koodirea täpsusega viide vea

asukohale);

- vea korduvus (mitu viga mitmel alamlehel

leiti);

- kui kasutaja on automaattestimise käigus

tuvastatud veaga nõustunud, esineb kasutajal

võimalus lisada endapooolsed kommentaarid

ja pildilised viited veale.

Kohustuslik 2

28. Testitulemused

Testitulemuste raportis kuvatakse tulemusi

eraldi kategooriatena: nõuetele mittevastavad

ehk leitud vead, nõuetele vastavad ehk korras

ja kohaldamatud nõuded. Lisaks kuvatakse

raportis kasutaja poolt lisatud pilte ja

märkusi.

Kohustuslik 1

29. Kasutaja saab valida testitulemuste raporti

sobiva formaadi (Excel, Word, PDF) ning

selle dokumendi kujul salvestada või e-

mailile edastada.

Enne raporti salvestamist on kasutajal

võimalik valida, kas ta soovib salvestada

kogu testitulemuse või ainult valitud osa

(valikus mittevastavad, vastavad,

kohalduvad ja statistika).

Kohustuslik 1

30. Testitulemuste raportis kuvatakse kasutaja

sellekohasel valikul täiendavalt järgmised

statistilised andmed:

Kohustuslik 2

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

- nõuete arv, mis on testimisel oleva

alamlehe, ekraanikuva, mitte-veebilise

dokumendi lõikes standardiga

mittevastavuses (MV);

- kohaldatavate nõuete arv kokku (KOKKU);

- standardiga mittevastavuses olevate nõuete

protsentarvutus kõigist kohalduvatest

nõuetest (MV%).

Tabel 1. Tööriista kohustuslikud nõuded ja nende prioriteetsus.

4. Pakkumus

4.1. Ootame pakkumust ülalkirjeldatud tööriista arendamisele.

4.2. Pakkumuses tuleb esitada tööriista detailanalüüs, mille käigus kirjeldatakse tööriista

arendamise äriprotsessi ja tehnilist lahendust ning luuakse prototüüp või koostatakse

kasutajateekonna kirjeldus. Detailanalüüs koosneb järgmistest osadest:

4.2.1. Ärianalüüs. Kirjeldada automaattestide integreerimist tööriista (kuidas kasutaja

tööriistas automaattestide tulemusi näeb). Kirjeldada kuidas sisendandmeid

tööriistas esitada saab (nt dokumenti üles laadida). Kirjeldada päringutulemusi

(milliseid päringuid tehakse ja mismoodi erinevate päringute väljundid omavahel

seotakse). Kirjeldada pooleliolevate testandmete kontovälist talletamist testimise

hilisemaks jätkamiseks vähemalt kümneks päevaks. Kirjeldada süsteemist

testitulemuste raporti salvestamist või edastamist. Kirjeldada TTJA sisuhaldamise

võimalusi. Kirjeldada tööriista kasutamist TTJA kasutaja poolt korraliste aruannete

koostamiseks Euroopa Komisjonile (vt käesoleva dokumendi p 1.3 ja tehnilise

kirjelduse lisa 1). Hinnang jõudlusele (sh optimaalne üheaegsete kasutajate arv,

tööriista täidetavate väljade maksimaalne jõudlus märkuste arvu, piltide arvu ja

suuruse ning tähemärkide osas; alamlehtede, ekraanikuvade või mitte-veebiliste

dokumentide arv, mida võimaldatakse üheaegselt manuaalselt testida) koos

põhjendusega. Kirjeldada kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid tehnilisi seadmeid ja

vahendeid.

4.2.2. Prototüüp kahe kasutajaloo (TTJA sisuhalduri kasutaja ja kontota tavakasutaja)

kohta või nimetatud kahe kasutaja kasutajateekonna kirjeldus.

4.2.3. Pakutavate kohustuslike funktsionaalsete nõuete teostuse kirjeldus.

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

4.2.4. Täidetavate mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldus. Kui pakkuja arvates ei ole

võimalik või otstarbekas mõnda mittefunktsionaalset nõuet täita, tuleb selle

mittetäitmise fakt ja põhjendus välja tuua.

4.2.5. Esialgne aja- ja tegevuskava tööriista arendamiseks. Pakkuja peab tooma välja enda

nägemuse iga etapi (vt Lisa 3 juhiseid) alametappidest ja neis sisalduvate tööde

kirjeldusest, sh arendustööde tegevused ning neile vastav ajakulu.

4.3. Pakkumusega tuleb esitada pakkumuse maksumus vastavalt hankedokumendi punkti 4.9

ja Lisa 3 juhistele.

5. Mittefunktsionaalsed nõuded

5.1. Üldised nõuded

5.1.1. Tööriist on tervikuna korrektselt dokumenteeritud.

5.1.2. Asjaoludes, mida pole käesolevas dokumendis täpsustatud, tuginetakse tööriista

arendamisel KeMIT-i mittefunktsionaalsetele nõuetele (tehnilise kirjelduse lisa 4).

Kui mõnda konkreetselt kohalduvat nõuet ei ole pakkuja arvates võimalik või

otstarbekas täita, tuleb selle mittetäitmise fakt ja põhjendus pakkumuses välja tuua.

Kõik erikokkulepped fikseeritakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

5.1.3. Realiseeritud lahendus peab töötama tellija poolt nõutud funktsionaalsete ja

mittefunktsionaalsete nõuete ulatuses.

5.1.4. Tööriist on kasutatav enamlevinud veebilehitsejate Edge, Google Chrome, Mozilla

Firefox ja Safari viimaste stabiilsete versioonidega.

5.1.5. Tööriist peab olema kasutatav lauaarvutis, sülearvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja

nii Windows, iOS kui Androidi süsteemidel põhinevates seadmetes. Nutiseadmete

jaoks on kohaldatud kasutajaliides.

5.1.6. Tööriist on kaasaegsel tehnoloogial põhinev ning vendor-locki ja litsentsitasudeta.

Teostatavad arendustegevused ei tohi tellijale kaasa tuua täiendavaid jooksvaid

kulusid.

5.1.7. Kasutatakse agiilset arendusmetoodikat. Tööriista arendamise protsessi kaasatakse

vähemalt üks tellija poolt määratud isik.

5.2. Jõudlus

5.2.1. Tööriist on üheaegselt kasutatav optimaalsele kasutajate arvule (vt p 4.2.1.).

5.2.2. Tööriist on laiendatav sh andmete mahu, kasutajate arvu ja serverite jõudluse osas.

5.3. Kasutatavus

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde

5.3.1. Tööriist on eesti keeles. Tööriist võib kuvada automaattesti tulemusi inglise keeles.

5.3.2. Tööriist vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe

ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas standardile EN

301 549).

Tehnilise kirjelduse lisad:

Tehnilise kirjelduse lisa 1 – Aruanne: Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2023. aastal;

Tehnilise kirjelduse lisa 2 – Põhjaliku seire hindamisvorm;

Tehnilise kirjelduse lisa 3 – Integreeritavad automaattestid;

Tehnilise kirjelduse lisa 4 – KeMIT-i mittefunktsionaalsed nõuded.

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

Töövõtuleping nr ..

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn

10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija)

ja

…, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi

Täitja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool,

võttes arvesse, et:

- Tellija korraldas riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“, viitenumber … (edaspidi

hange);

- Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Täitja pakkumuse,

sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu

võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.

1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1 – Hanke alusdokumendid;

1.2.2. Lisa 2 – Täitja pp.kk.aaaa pakkumus.

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu ese on avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise

tööriista (edaspidi Tööriist) arendamine (edaspidi nimetatud Töö). Täpsemad arendatavale

Tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 ning Töö maht ja ulatus on määratud

Lisas 2.

2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine

või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö

hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

2.3. Täitja on Lepingu esemeks olevate Tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab

aru ning võtab teadlikult enda kanda Lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete

täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski.

3. Töö tähtajad ja üleandmine-vastuvõtmine

3.1. Töö teostamise algus on pärast Lepingu jõustumist.

3.2. Töö maksumused ja üleandmise tähtajad vastavalt Lisale 2:

Etapp ja töö

nimi

Töötundide

arv

Töö

üleandmise

tähtpäev

Etapi

maksumus

kokku,

eurodes, km-ta

Etapp I ... h pp.kk.aaaa …

Etapp II ... h 01.09.2025 …

3.3. Tööriist majutatakse Täitja poolt Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT)

hallatavasse keskkonda, millele ligipääsu korraldab Tellija. Töö (sh selle etapid) antakse üle

Täitja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga punktis 3.2. märgitud tähtaegadeks.

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

Koos aktiga annab Täitja üle dokumentatsiooni kõigi antud Töö suhtes läbiviidud testide

tulemustega ning arendustöö juurde kuuluva tehnilise ja muu selle kasutamiseks ja haldamiseks

vajaliku e-posti teel või paigaldab selle Poolte vahel kokkulepitud keskkonda.

3.4. Tellija vaatab Täitja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest

Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab

vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Täitja kontaktisikut.

Juhul, kui Tellija ei ole esitanud Täitjale kirjalikke pretensioone 10 (kümne) tööpäeva jooksul

arvates Töö Tellijale esitamise päevast, on Täitja õigustatud lugema Töö vastuvõetuks.

3.5. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas,

teavitab ta sellest Täitjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab

mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö

esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt

Poolte vahel vastavalt punktile 3.3.

3.6. Täitjal tekib õigus esitada Tellijale arve pärast Etapi II Tellija poolt vastuvõtmist.

3.7. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö täieliku üleandmiseni

Tellijale.

3.8. Omandiõigus teostatud Tööle Täitjalt Tellijale läheb üle Töö vastuvõtmise hetkest Tellija poolt.

4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

4.1. Tellija tasub Täitjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest tasu summas … (summa sõnadega)

eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu).

4.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva

jooksul Täitja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul

vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris

registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.

4.3. Punktis 4.1 sätestatud Tasu on ainus Täitja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei

aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud.

5. Tööde järelevalve

5.1. Tööde järelevalveks toimuvad töökoosolekud.

5.2. Töökoosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul kord kahe nädala jooksul, kui Poolte

vahel ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud teisiti. Koosoleku kutsub

kokku Täitja. Vajadusel võib koosoleku kokku kutsuda ka Tellija.

5.3. Töökoosolekutel annab Täitja ülevaate vähemalt alljärgnevatel teemadel:

5.3.1. tööde teostamise hetkeseis;

5.3.2. eelnenud perioodi jooksul Täitja poolt teostatud ning järgnevasse perioodi planeeritud

tööd;

5.3.3. Tellija tagasisidet ootavad tööd;

5.3.4. ilmnenud probleemid ja takistused;

5.3.5. muu Tellija poolt nõutud informatsioon.

6. Töö läbiviimise tingimused

6.1. Tellija:

6.1.1. esitab Täitjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab neile

juurdepääsu;

6.1.2. teavitab Täitjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest

asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise;

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

6.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö

Lepingule vastavuse kohta;

6.1.4. tagab Töö tegemiseks vähemalt ühe tellijapoolse isiku kättesaadavuse.

6.2. Täitja:

6.2.1. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes

Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest;

6.2.2. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise

kohta teavet;

6.2.3. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;

6.2.4. teavitab viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, Tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude

ilmnemisest, millised takistavad Täitjat kohustuste kohast täitmist, muuhulgas mõjutavad

kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad Lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju.

Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine Täitjale ilma

Poolte kirjaliku kokkuleppeta automaatselt õigust ületada Tööde kogumaksumust,

teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada Lepinguga tööde suhtes kehtestatud

kvaliteedinõuetest vms;

6.2.5. ei muuda ilma Tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekuta mistahes standardeid, Tööriistaga seonduvaid nõudeid, liideseid jms.

7. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

7.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte

avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot.

Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust,

intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras

kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks

teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni

konfidentsiaalsust.

7.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele

Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik

avalikustamist ära hoida.

7.3. Täitja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal ning

vastavalt Lepingus sätestatule.

7.4. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele,

kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on

sõlmitud konfidentsiaalsusleping.

7.5. Pooled toimivad isikuandmete käsitlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja

isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need

andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks

konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul

teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete rakendamist.

7.6. Täitja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö

teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Täitja ei tohi neid üle

anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise kohustus tuleneb

seadusest.

8. Intellektuaalse omandi õigused

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

8.1. Täitja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale.

8.2. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale

tagasivõetamatu ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise

õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma

territoriaalsete piiranguteta. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad Tellijale üle Töö

või selle etapi vastuvõtmise hetkest Tellija poolt.

8.3. Tellija võib vastuvõetud Töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

8.4. Pooled annavad üle ja võtavad vastu Lepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et

selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul,

kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku

kinnituse Tellijale eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva

jooksul alates Tellijalt vastava nõude saamisest.

8.5. Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas

juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et kasutab Töö

teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too

Tellijale kaasa litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel.

8.6. Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks

Tellijal tema varaliste õiguste teostamist.

8.7. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei

rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Täitja tagab, et Tööde autor ei kasuta oma isiklikke õigusi

mitte mingil kujul Lepinguga Tellijale üle antud autori varaliste õiguste piiramiseks, nende

teostamise takistamiseks, ega Tööde tulemite õiguspärase kasutamise takistamiseks. Juhul, kui

kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, tasub Täitja kõik sellistest

nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud omal kulul kolmandatele isikutele.

8.8. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 4.1 nimetatud Tasus.

9. Garantii

9.1. Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele

kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele.

9.2. Töö antakse üle etapiti ning Täitja poolt antav garantii kehtib alates vastava etapi vastuvõtmisest

kuni 6 kuud viimase etapi töö vastuvõtmisest.

9.3. Garantii ajal ilmnenud vigadest teavitab Tellija Täitjat e-kirja teel või Täitja poolt

pakutava keskkonna teel.

9.4. Täitja kohustub garantiiajal tekkinud veal omal kulul likvideerima mõistliku aja jooksul.

9.5. Garantii ei hõlma sellise vea parandamist, mis on tingitud Töö kasutamiseks koostatud juhiste

järgimata jätmisest.

9.6. Juhul, kui Täitja ei suuda viga ettenähtud tähtajaks kõrvaldada, võib Tellija korraldada vea

kõrvaldamise kolmanda isiku abil. Tellijal on õigus nõuda, et Täitja katab mõistlikud kulud, mis

tekkisid seoses kolmanda poole kaasamisega vea kõrvaldamisse.

9.7. Kui viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab Täitja Tellijale viivitamatult pärast

sellise asjaolu tuvastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulised

põhjendused.

9.8. Kui Poolte vahel tekib vaidlus vea üle, on kummalgi Poolel õigus tellida sõltumatu

ekspertiis, teatades sellest eelnevalt teisele Poolele. Pooled on kohustatud tagama eksperdi

nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab Pool, kes

ekspertiisiakti kohaselt eksis vea määratlemisel.

9.9. Juhul, kui Täitja parandab garantiiaja jooksul vea või annab üle uue, Lepingule vastava Töö (või

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

selle etapi), kohaldatakse parandatud vea või asendatud Töö suhtes arvates vea parandamisest

või asendamisest punktis 9.2. nimetatud garantiiaega.

10. Vastutus

10.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega

teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel.

10.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus

nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast

0,05% päevas.

10.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Täitja Tööd ja/või Töö osaks olevat

etappi tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 1% lepingu p-s 4.1 nimetatud

tasust iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% Tasust.

10.4. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust ega esita uut,

nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 3.5. kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus

nõuda punktis 10.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele öelda Leping

erakorraliselt üles.

10.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral

teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 500 eurot.

10.6. Kui Pool rikub Lepingu punktist 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on teisel Poolel õigus

nõuda temalt leppetrahvi summas 2000 eurot iga rikkumise kohta.

10.7. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud

õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt

Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi maksmine

ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest

täitmisest.

10.8. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 2

nädala jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda

14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.

10.9. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus.

11. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine

11.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida

Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Helen Rohtla, telefon 6201737, e-post: [email protected].

11.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö,

on: …, telefon …, e-post: ….

11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus

esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni

ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida

juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke

dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu

eesmärgi saavutamiseks.

11.4. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks,

v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja.

11.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on

õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile

või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile.

11.6. Lepingu Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama 3

tööpäeva jooksul selle saatmisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat

tähtaega.

Lisa 2 – Hankelepingu kavand

Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde

11.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt:

11.7.1. samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile tööpäeval enne kella 16.00;

11.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile tööpäeval pärast kella 16.00.

12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

12.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt

lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni.

12.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse

Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt

muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123

sätestatud tingimusi.

12.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul.

Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 12.2 mõistes.

12.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb,

et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda

sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse

täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul.

12.5. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 11.5. kirjaliku

Lepingu ülesütlemise avalduse.

12.6. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Täitja ütleb Lepingu

üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Täitja õigustatud nõudma Lepinguga kokkulepitud

Tasu.

13. Lõppsätted

13.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma

teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

13.2. Pooled kooskõlastavad omavahel Lepingut puudutavad kommunikatsioonitegevused

(näiteks pressiteated, kliendireferentsid jms) enne nende avalikkuseni jõudmist.

13.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. Pooled

ei kahjusta Lepingust tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia

kaudu.

13.4. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest.

13.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust

Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

13.6. Lepingu sisu on avalik teave.

Tellija Täitja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving ….

peadirektor ….

HD Lisa 3

Pakkumuse maksumuse vorm

Nr. Etapi kirjeldus Maksumus

1. I etapp

2. II etapp

0

Tellitav arendustöö teostatakse mitmes etapis:

I etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 1.

II etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 2.

Kõik summad on käibemaksuta.

Maksumused tuleb esitada eurodes ja ühe sendi täpsusega.

Pakkuja täidab rohelise taustaga lahtrid.

Eeltäidetud valem on halli taustaga lahtris (C7), mille Excel ise arvutab.

Arendustööde maksumus kokku = liidetakse kokku C5 ja C6.

Riigihangete registris hinnatavate näitajate lehel esitab Pakkuja lahtri C7 "Arendustööde maksumus kokku" summa.

Pakkuja poolt täidetud Lisa 3 esitatakse eraldi dokumendina pakkumuse osana.

Ilma maksumuseta hindasid (sh nii 0 kui negatiivse väärtusega arvud) ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks.

Arendustööde maksumus kokku

I etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 1.

II etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 2.

Riigihangete registris hinnatavate näitajate lehel esitab Pakkuja lahtri C7 "Arendustööde maksumus kokku" summa.

Ilma maksumuseta hindasid (sh nii 0 kui negatiivse väärtusega arvud) ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks.

KÄSKKIRI

29.08.2024 nr 1-2/24-048

Riigihanke "Digiligipääsetavuse testimise tööriist"

korraldamine

Tulenevalt 02.03.2024 käskkirjaga nr 1-2/24-017 kinnitatud hankekorra punktist 17 ning

arvestades riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid:

kinnitan:

1. Riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks

ja eduka pakkumuse valimiseks komisjoni järgmises koosseisus:

1.1. komisjoni esimees: Helen Rohtla, infoühiskonna talituse juhataja;

1.2. komisjoni liige: Marju Seling, infoühiskonna talituse digiligipääsetavuse

peaspetsialist;

1.3. komisjoni liige: Grete Leesmann, infoühiskonna talituse ekspert;

1.4. komisjoni liige: Melissa Liivak, õigusosakonna õigusnõunik.

2. Riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ alusdokumendid (lisatud).

määran:

3. Hanke eest vastutavaks isikuks Helen Rohtla.

4. Hanke eeldatavaks maksumuseks 100 000 eurot käibemaksuta.

5. Hankija hindab pakkumusi järgmiste kriteeriumide kohaselt:

5.1. Täpsemad kriteeriumidega seotud hinnatavad näitajad ja põhjendused punktide

andmiseks sisalduvad hankedokumendi punktis 7.

5.2. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel kokku enim väärtuspunkte

kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

5.3. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse

edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.

Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid riigihangete registri

vahendusel.

Kriteerium Osakaal (%)

Pakkumuse kogumaksumus (arendustööde

maksumus kokku)

40

Detailanalüüs 60

KOKKU: 100

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Melissa Liivak

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

EESTI AVALIKU SEKTORI DIGILIGIPÄÄSETAVUS

2023. AASTAL

Aruande alus: Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524

22. detsember 2023

2

SISUKORD

1. AASTAARUANDE KOKKUVÕTE ......................................................................... 3

2. JÄRELEVALVETOIMINGUTE KIRJELDUS ........................................................ 4

2.1. Üldteave .............................................................................................................. 4

2.2. Ülevaade valimist ................................................................................................ 6

2.2.1. Veebide lihtsustatud seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus . 6

2.2.2 Veebide põhjaliku seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus ..... 9

2.2.3 Mobiilirakenduste valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus ............ 11

2.3. Ülevaade seiremetoodikast ................................................................................ 13

2.3.1. Veebide lihtsustatud seire metoodika ......................................................... 13

2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm............................................................. 15

2.3.3 Veebide põhjaliku seire metoodika ............................................................. 20

2.3.4. Mitte-veebiliste dokumentide seire metoodika ........................................... 22

2.3.5. Mobiilirakenduste seire metoodika............................................................. 23

3. JÄRELEVALVE TULEMUSED ........................................................................... 25

3.1. Veebide lihtsustatud seire tulemused ................................................................ 25

3.2. Veebide põhjaliku seire tulemused ................................................................... 28

3.3. Põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebiliste

dokumentide seire tulemused ................................................................................... 34

3.4. Mobiilirakenduste seire tulemused .................................................................... 35

4. JÄRELEVALVEMENETLUSED ........................................................................... 40

3

1. AASTAARUANDE KOKKUVÕTE

Aruandes avaldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1524

(eur-lex.europa.eu) ülevaade Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest 2023. aastal.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostas vahemikus 18. juuli-8.

detsember 2023 seire 132 veebi ning 8 mobiilirakenduse digiligipääsetavuse üle.

Seiret aitas teostada ettevõte Trinidad Wiseman OÜ.

Seiret teostati avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõike 2 (riigiteataja.ee) alusel

kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 20 „Veebilehe ja

mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord“ (riigiteataja.ee) osutatud ligipääsetavusnõuete (Euroopa

digiligipääsetavuse standard EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org)) järgimise üle.

Eelnimetatud õigusaktide aluseks on direktiivi (EL) 2016/2102 artikkel 6 (eur-

lex.europa.eu) ning rakendusotsus (EL) 2021/1339 (eur-lex.europa.eu).

Veebide lihtsustatud ja põhjaliku seire tulemusel tuvastati mitmesuguste

ligipääsetavusnõuete puudujääke. Mitte-veebiliste dokumentide seires tuvastati kolm

arvukat puudujääki (korrastamata teave ja seosed, puuduv või ebakorrektne pealkiri

ning probleemid kasutajaliidese elementidega). Mobiilirakenduste seires tuvastati

kõige rohkem tugitehnoloogiate kasutamisega seotud probleeme. 2022. ja 2023. aasta

veebide põhjaliku seire ja mobiilirakenduste seire valimisse kuulus 5 veebi ja 2

mobiilirakendust. Kõigi nende ligipääsetavus paranes aasta jooksul (keskmiselt

vähenes 5 veebi mittevastavuste protsent 3,5% ja 2 rakenduse protsent 2,7%). 2023.

aasta jooksul toimus ka aktiivselt vihjepõhine järelevalve ja asutuste nõustamine.

Suurema osa käesolevast aruandest koostas TTJA digiligipääsetavuse ekspert Harri

Puskar. Aruande lihtsustatud seiret puudutavad peatükid ja lisad põhinevad TTJA

digiteenuste peaspetsialisti Hanna Rattasepa sisendil ning osaliselt on käesolevas

aruandes kasutatud tekste aruandest „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022.

aastal“.

4

2. JÄRELEVALVETOIMINGUTE KIRJELDUS

2.1. Üldteave

Vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 533 (riigiteataja.ee) teostab järelevalvet

Eesti avaliku sektori digiligipääsetavuse üle TTJA.

Veebide lihtsustatud seireks kasutati Lõuna-Soome Regionaalhaldusameti (soome

keeles Etelä-Suomen aluehallintovirasto) poolt loodud ja 2022. aasta sügisel

avaldatud vabavaralist automaattestimise tööriista nimega Salvia (TTJA on uuendanud

algset versiooni vastavalt enda vajadustele). Kasutusele võetud tööriist võimaldas teha

automaatseid teste lihtsustatud seiresse valitud veebidele ja luua tulemusi tutvustavad

raportid. Lihtsustatud seire toimumist korraldas TTJA digiteenuste peaspetsialist

Hanna Rattasepp.

Veebide põhjalikuks seireks ja mobiilirakenduste seireks viidi läbi väikehange, mille

käigus osutus edukaks pakkujaks Trinidad Wiseman OÜ, kellega sõlmiti teenuse

osutamise leping. Teenus sisaldas vastavalt TTJA koostatud metoodikale

digiligipääsetavuse testide teostamist kõikides valimisse kuuluvates veebidomeenides

ja mobiilirakendustes, testi tulemustest lähtuva hinnangu andmist ning lühikeste

oluliste tähelepanekute väljatoomist. Veebide ja mobiilirakenduste hindajad olid

Trinidad Wiseman OÜ töötajad Getlyn Ojaste ja Mari-Ell Mets. Põhjalikku seiret

koordineeris TTJA digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar ̶ seadis kokku testide

metoodika; koostas alamlehtede, mitte-veebiliste dokumentide ja ekraanikuvade

valimid ning valmistas hindamistulemused ette valimi kontaktisikutele saatmiseks.

Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

alampunktist 2.1.3 (valimi väikseim suurus lihtsustatud seires on 3 veebidomeeni 100

000 elaniku kohta pluss 75 veebidomeeni) oli veebide lihtsustatud seire valimis kokku

116 veebidomeeni. Selle arvu tuletamine on kajastatud alljärgnevas tabelis.

5

Tabel 1. Veebide lihtsustatud seire valimi suuruse tuletamine.

Eesti rahvaarv (1. jaanuar 2023)

Elanike arvust (3 veebi 100 000 elaniku

kohta) tulenev veebide arv

Veebide arv pärast 75 veebi lisamist.

Veebide arv pärast ümardamist ühelisteni.

1 357 739 elanikku 40,7 115,7 116

Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

alampunktist 2.1.4 (valimi väikseim suurus veebide põhjalikus seires on vähemalt 5 %

lihtsustatud seire valimi suurusest pluss 10 veebidomeeni) oli veebide põhjaliku seire

valimis kokku 16 veebidomeeni. Selle arvu tuletamine on kajastatud alljärgnevas

tabelis.

Tabel 2. Veebide põhjaliku seire valimi suuruse tuletamine.

Veebide lihtsustatud seire valimi suurus

5% veebide lihtsustatud seire valimi suurusest

Veebide arv pärast 10 veebi lisamist.

Veebide arv pärast ümardamist ühelisteni.

116 5,8 15,8 16

Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

alampunktidest 2.1.5. (valimi väikseim suurus mobiilirakenduste seires on 1

mobiilirakendus 1 000 000 elaniku kohta pluss 6 mobiilirakendust) ja 2.3.3. (valimi

moodustamisel tuleb sama mobiilirakenduse eri operatsioonisüsteemide jaoks loodud

versioone käsitada eraldiseisvate mobiilirakendustena) oli väikseim kohustuslik

rakenduste valimi suurus 7 rakendust. See arv ümardati lähima suurema paarisarvuni

ehk 8-ni, sest üldjuhul on ühele rakendusele loodud nii android- kui ka iOS-versioon.

See võimaldas võtta valimisse 4 android- ja iOS-versiooni paari. Rakenduste valimi

suuruse tuletamine on kajastatud alljärgnevas tabelis.

6

Tabel 3. Mobiilirakenduste seire valimi suuruse tuletamine.

Eesti rahvaarv (1. jaanuar 2023)

Elanike arvust (1 rakendus 1 000

000 elaniku kohta) tulenev rakenduste arv

Rakenduste arv pärast 6

rakenduse lisamist.

Rakenduste arv pärast

ümardamist ühelisteni.

Rakenduste arv pärast

ümardamist lähima

suurema paarisarvuni

1 357 739 elanikku

1,4 7,4 7 8

Seega oli 2023. aasta seire valimis kokku 132 veebi (116 lihtsustatud seire veebi ja 16

põhjaliku seire veebi) ning 8 mobiilirakendust.

2.2. Ülevaade valimist

2.2.1. Veebide lihtsustatud seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus

Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

punkt 2.2. järgi peab veebide valim olema mitmekülgne, representatiivne ja

geograafiliselt tasakaalustatud ning arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega

inimeste esindusorganisatsioonide) asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal,

kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti

Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei.

Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50%

valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta ei testitud, ning vähemalt

10% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta testiti (116-st veebist

vähemalt 50% on 58 veebi ja vähemalt 10% on 12 veebi). Sellest tulenevalt valiti

eelmise aasta lihtsustatud seire valimist selle aasta lihtsustatud seire valimisse 47

veebi (see moodustab valimist 41%). Need olid enamikus veebid, mille

ligipääsetavuse skoor jäi eelmise aasta seires alla 77,3 (see oli 2022. aasta veebide

lihtsustatud seire valimisse kuuluva 102 veebi keskmine ligipääsetavuse skoor; nähtub

aruande „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022. aastal“ tabelis 12). Järgnevalt

7

on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire valimi jagunemist

haldustasemete lõikes.

Tabel 4. Lihtsustatud seire veebidomeenide jagunemine haldustasemete lõikes.

Haldustaseme nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent

Riiklik 79 68%

Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, NUTS3)

3 3%

Kohalik (LAU1, LAU2) 27 23%

Avalik-õiguslik 7 6%

Kokku 116 100%

Valimis on esindatud kõige rohkem riikliku tasemega veebidomeene ning vähe on

piirkondlikke ja avalik-õiguslikke domeene. Peamiselt on põhjus selles, et Eesti

väiksuse tõttu on suurem osa avaliku sektori veebidomeenidest üleriigilised (näiteks

ministeeriumid, riigiametid ja nende valdkondlikud veebilehed) ning Eestis puuduvad

NUTS1 ja NUTS2 taseme regioonid. NUTS3 taseme regioonid on Eesti mõistes

maakondade grupid, aga selle taseme veebidomeene on Eestis väga vähe. Käesolevas

valimis oleme piirkondlikeks veebidomeenideks nimetanud üle-eestilise omavalitsuste

liidu Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kahe maakonna (Harjumaa ja Ida-Virumaa)

omavalitsuste liidu veebilehed. Need kaks maakonda on liigitatud käesolevas valimis

piirkondlikuks seetõttu, et need on NUTS3 arvestuses eraldi piirkonnad. Ülejäänud

maakondlikud ja kohalike omavalitsuste veebilehed on liigitatud käesolevas valimis

kohaliku taseme veebilehtede sekka. Eesti jaotumisest NUTS piirkondadeks saab

täpsemalt lugeda Eurostati vastavalt veebilehelt (ec.europa.eu). Ühtlasi on Eestis

suhteliselt vähe avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid.

Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire jagunemist

valdkondade lõikes.

8

Tabel 5. Lihtsustatud seire veebidomeenide jagunemine valdkondade lõikes.

Valdkonna nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent

Sotsiaalkaitse 6 5%

Tervishoid 15 13%

Transport 2 2%

Haridus 5 4%

Tööhõive ja maksustamine 3 3%

Keskkonnakaitse 3 3%

Vabaajategevus ja kultuur 15 13%

Elamu- ja kommunaalmajandus 3 3%

Avalik kord ja julgeolek 12 10%

Muu 52 45%

Kokku 116 100%

Peaaegu kõik valdkondlikud nimetused tulevad Euroopa Komisjoni rakendusotsuse

(EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alapunktist 2.2.3. Ainus alapunkt,

mis on TTJA poolt lisatud, on nimetus „muu“. Selle alla on liigitatud kõik sellised

veebidomeenid, mille valdkonda ei ole alapunktis 2.2.3. välja toodud (näiteks

omavalitsused). Seetõttu on valdkonnas „muu“ ka kõige rohkem veebidomeene.

Mitmed asutused sobivad mitmesse alapunktis 2.2.3. nimetatud valdkonda, kuid

valimi koostamisel otsustati määrata iga veebileht vaid ühte valdkonda. Üldjuhul on

valdkondades vastavad ministeeriumid, riigiametid ning valdkondlikud veebilehed.

Selle aasta lihtsustatud seires oli suurem tähelepanu tervishoiu, vabaajategevuse ja

kultuuri ning avaliku korra ja julgeoleku valdkondadel.

Aruande lisas 6 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on koos lihtsustatud seire mõõtmisandmetega välja toodud iga

veebidomeeni haldustase ja valdkond.

9

2.2.2 Veebide põhjaliku seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus

Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

punkti 2.2. järgi peab veebide valim olema mitmekülgne, representatiivne ja

geograafiliselt tasakaalustatud ning arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega

inimeste esindusorganisatsioonide) asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal,

kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti

Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti

Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei.

Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50%

valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta ei testitud, ning vähemalt

10% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta testiti (16 veebist

vähemalt 50% on 8 veebi ja vähemalt 10% on 2 veebi). Sellest tulenevalt valiti

eelmise aasta veebide põhjaliku seire valimist selle aasta veebide põhjalikku seire

valimisse 5 veebi (see moodustab valimist 31%). Need olid e-Notar iseteenindus,

Ipatsient, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem ning

Äriregister, sest nendes veebides esines protsentuaalselt standardiga mittevastavuses

nõudeid rohkem kui oli eelmise aasta veebide põhjaliku seire standardiga

mittevastavuses nõuete keskmine protsent (eelmisel aastal põhjaliku seire läbinud

veebide tulemuste võrdlus nähtub „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022.

aastal“ tabelist 16).

Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide põhjaliku seire valimi jagunemist

haldustasemete lõikes.

Tabel 6. Põhjaliku seire veebidomeenide jagunemine haldustasemete lõikes.

Haldustaseme nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent

Riiklik 10 63%

Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, NUTS3)

1 6%

Kohalik (LAU1, LAU2) 5 31%

Avalik-õiguslik 0 0%

10

Kokku 16 100%

Valim on kaldus riikliku taseme veebidomeenide suunas samal põhjusel, mis on

kirjeldatud lihtsustatud seire valimi haldustasemete jagunemise kirjelduses (Eesti

väiksuse tõttu on suurem osa avaliku sektori veebidomeenidest üleriigilised).

Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide põhjaliku seire valimi jagunemist

valdkondade lõikes.

Tabel 7. Põhjaliku seire veebidomeenide jagunemine valdkondade lõikes.

Valdkonna nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent

Sotsiaalkaitse 2 13%

Tervishoid 6 38%

Transport 1 6%

Haridus 0 0%

Tööhõive ja maksustamine 1 6%

Keskkonnakaitse 0 0%

Vabaajategevus ja kultuur 0 0%

Elamu- ja kommunaalmajandus 0 0%

Avalik kord ja julgeolek 2 13%

Muu 4 25%

Kokku 16 100%

Peaaegu kõik valdkondlikud nimetused tulevad Euroopa Komisjoni rakendusotsuse

(EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alapunktist 2.2.3. Ainus alapunkt,

mis on TTJA poolt lisatud, on nimetus „muu“. Selle alla on liigitatud kõik sellised

veebidomeenid, mille valdkonda ei ole alapunktis 2.2.3. välja toodud (näiteks

omavalitsused). Mitmed asutused sobivad mitmesse alapunktis 2.2.3. nimetatud

valdkonda, kuid valimi koostamisel otsustati määrata iga veebileht vaid ühte

valdkonda. Selle aasta põhjalikus seires oli suurem tähelepanu tervishoiu valdkonnal

11

(erinevate haiglate veebid). Valdkonna „muu“ alt leiab näiteks Tallinna ja Tartu

omavalitsuste veebid.

2.2.3 Mobiilirakenduste valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus

Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

punkti 2.3. järgi peab rakenduste valim olema mitmekülgne, representatiivne ning

arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega inimeste esindusorganisatsioonide)

asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal, kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka

erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei. Valimi moodustamisel tuleb sama

mobiilirakenduse eri operatsioonisüsteemide jaoks loodud versioone käsitada

eraldiseisvate mobiilirakendustena. Valimi kandidaatidena tuleb kaaluda sageli

allalaaditavaid mobiilirakendusi ning valimisse tuleb kaasata üksnes mobiilirakenduse

värskeim versioon.

Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50%

valimist peab olema selliseid mobiilirakendusi, mida eelmine aasta ei testitud, ning

vähemalt 10% valimist peab olema selliseid mobiilirakendusi, mida eelmine aasta

testiti (8 rakendusest vähemalt 50% on 4 äppi ja vähemalt 10% on 1 äpp). Sellest

tulenevalt valiti eelmise aasta mobiilirakenduste valimist selle aasta mobiilirakenduste

valimisse 2 mobiilirakendust (see moodustab valimist 25%). Need olid RIA DigiDoc

(Android) ja RIA DigiDoc (iOS), sest nende rakenduste pakutav funktsionaalsus

(dokumentide allkirjastamine, valideerimine ja jagamine) on eluliselt oluline. Teist

samalaadset rakenduste paari (Ole Valmis android- ja iOS-versioonid) valimisse ei

võetud, sest see paar on 2023. aasta seisuga uuendamisel.

Alljärgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab rakenduste jagunemist

operatsioonisüsteemide lõikes. Lisatud on ka testitud rakenduse versioon ning android-

operatsioonisüsteemi puhul ka Google Play umbkaudne hinnang allalaadimiste hulga

kohta 14. detsembri 2023 seisuga (iOS puhul see hinnang puudub, sest App Store vastavat

teavet ei avalikusta).

12

Tabel 8. Ülevaade valimisse kuuluvatest mobiilirakendustest.

Mobiilirakendus Operatsioonisüsteem Testitud versioon Hinnanguline allalaadimiste hulk

Elva vald Android 2.9.31 Rohkem kui 1000

Elva vald iOS 1.0.25 Teave puudub

Ilm+ Android 1.0.5 Rohkem kui 50 000

Ilm+ iOS 1.0.6 Teave puudub

Praamid.ee Android 1.4 Rohkem kui 10 000

Praamid.ee iOS 0.8 Teave puudub

RIA DigiDoc Android 2.5.0.84 Rohkem kui 100 000

RIA DigiDoc iOS 2.5.0.1155 Teave puudub

Eestis on väga vähe kohaliku taseme mobiilirakendusi ja Elva valla rakendused on

ühed nende seast. Ühtlasi on enamikul kohaliku taseme mobiilirakendustel sama

tehniline platvorm ning Elva vald on elanike arvult üks suurimaid omavalitsusi, mille

rakendus antud platvormi kasutab. Ilm+ rakenduste eesmärk on jagada ilmainfot.

Praamid.ee rakendustest saab osta mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel liikuvate

praamide pileteid. RIA DigiDoc võimaldab dokumente allkirjastada, valideerida ning

jagada.

Praamid.ee rakenduste pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik TS Laevad OÜ ehk

avaliku teabe seaduse § 5 lõike 1 punkti 3 (riigiteataja.ee) ja § 5 lõike 2 järgi

kohalduvad sellele rakendusele avalikule sektorile kehtestatud ligipääsetavusnõuded

ainult osaliselt: nõudeid tuleb järgida üksnes selles osas, mis hõlmab avalike

ülesannete täitmist. TS Laevad OÜ avalikud ülesanded tulenevad 2014. aastal

sõlmitud vastavast sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust (riigiteataja.ee) (nt.

piletimüük e-keskkonna vahendusel). Seetõttu ei testitud neid Praamid.ee

ekraanikuvasid, millele ei kohaldu avalikule sektorile kohustuslikud

ligipääsetavusnõuded.

13

2.3. Ülevaade seiremetoodikast

2.3.1. Veebide lihtsustatud seire metoodika

Lihtsustatud seire käigus tehakse rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-

lex.europa.eu) punkti 1.3. järgi kindlaks mittevastavus mõnele Euroopa

digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 (aruanne on tehtud standardi versiooni 3.2.1

põhjal) nõudele. Lihtsustatud seires ei tehtud kasutatavusteste. Kui 2022. aastal

kasutati lihtsustatud seire tegemiseks Siteimprove-i teenuseid, siis sel aastal viidi

testid läbi Salviaga (vabavaraline automaattestimise tööriist).

Salvia kasutab Lissaboni Ülikoolis välja arendatud veebilehtede digiligipääsetavust

kontrollivat hindamismootorit nimega QualWeb, mis kasutab ACT reegleid

ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks (ACT on lühend inglisekeelsest

väljendist Accessibility Conformance Testing). ACT on World Wide Web

Consortium-i ehk W3C loodud raamistik ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks

(rohkem infot ACT teemal on ingliskeelsena w3.org vastaval alamlehel) ning

veebilehel oleva olukorra vastavus ACT reeglile tähendab seda, et olukord on

kooskõlas ligipääsetavusnõuetega. Käesolevas lihtsustatud seires kasutati 47 ACT

reeglit kontrollimaks vastavust nendele WCAG versiooni 2.1 (WCAG on lühend

ingliskeelsest nimest Web Content Accessibility Guidelines) nõuetele, mis on tehtud

kohustuslikuks Eesti avalikule sektorile Euroopa digiligipääsetavuse standardiga EN

301 549.

Aruande lisas 1 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, millisele WCAG 2.1 nõudele

kontrolliti veebide lihtsustatud seires vastavust millise ACT reegliga. Aruande lisas 2

(see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel)

on esitatud tabel veebide lihtsustatud seires testitud WCAG 2.1 nõuetele ekvivalentsed

standardi EN 301 549 V3.2.1 nõuded ja nende nimed inglise keeles ning testitud

nõuete seosed rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu)

alapunktis 1.3.2 välja toodud erivajadustega (seosed on võetud standardi lisast B).

14

Salvia testib vastavust 24 avalikule sektorile kohustuslikule nõudele. Need nõuded

tegelevad avalikule sektorile kohustusliku standardi EN 301 549 V3.2.1 lisa B järgi

otseselt seitsme erivajaduse ligipääsetavusega üheksast alapunktis 1.3.2 nimetatud

erivajadusest: kasutamine nägemisvõime puudumise korral; kasutamine piiratud

nägemisvõime korral; kasutamine värvitaju puudumise korral; kasutamine

kuulmisvõime puudumise korral; kasutamine piiratud kuulmisvõime korral;

kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral; kasutamine piiratud kognitiivsete

võimete korral.

Salvia robot testis seireperioodi jooksul lihtsustatud seire valimisse kuuluvat 116

veebidomeeni veebilehti kaks korda (esimene kord vahemikus 24. juuli-24. august ja

teine kord vahemikus 30. november-8. detsember 2023). Käesolevasse raportisse on

lisatud teise testimise tulemused (iga veebidomeeni testiti selle aja jooksul ühe korra).

Veebidomeene testiti kaks korda eesmärgiga anda esimese testimise tulemusel

veebihalduritele ülevaate nende veebilehe ligipääsetavuse kohta ning võimaldada

tuvastatud puudused parandada enne teist testimist.

Testide läbiviimisel edastab Salvia päringu hindamismootorile QualWeb, mis teostab

testimisi. Lõpptulemusena koondab Salvia testimise tulemused raportisse ning

sealjuures toob välja ka täpse parandamist vajava vea veebilehe koodis. Veebidomeeni

testima hakates on võimalik valida alamlehtede koondarv, mida soovitakse testida ja

sügavuse proportsioon ehk kui mitu korda klikib robot alamlehtedel leitud linkidele.

Lihtsustatud seire käigus määrati iga veebidomeeni puhul eraldi need parameetrid,

kuidas robot testima peab. Parameetrite seadistamisel lähtuti veebilehe ülesehitusest ja

struktuurist, sest veebilehtede mahud on erinevad. Mida mahukam oli veebileht, seda

kõrgemad parameetrid enne testimist seadistati. Alamlehtede valiku hulk jäi 35 ja 200

vahele ning sügavus varieerus 2 ja 4 vahel. Robot alustas testimist esilehelt ning

koondas sealt kokku järgnevad alamlehed. Kahel eelneval aastal kasutusel olnud

Siteimprove robot piiritles alamlehtede hulka 0 ja 2000 vahel, kuid Salvia kasutusele

võtmisega otsustati testitavate alamlehtede arvu vähendada, sest veebilehe

ligipääsetavuse hindamiseks pole vaja nii suurt hulka alamlehti hinnata.

Tehtud testide põhjal kujundati igale domeenile ligipääsetavuse skoor. Salviale ei ole

arendatud skoori arvutamise funktsiooni, mistõttu määrati skoor igale domeenile

15

testimisjärgselt. Kokku oli võimalik saada 100% skoor kõikide tehtud testide eest, kui

ei leitud ühtegi mittevastavust. Iga tuvastatud mittevastavuse puhul langes skoor 3%.

Näiteks kui Salvia leidis ühe mittevastavuse, oli skooriks 97%, kahe mittevastavuse

puhul 94% jne.

2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm

Manuaalseteks testideks (st. veebide põhjalikuks seireks ning mitte-veebiliste

dokumentide ja mobiilirakenduste seireks) oli ettevalmistatud Exceli formaadis

hindamisvorm, mis koosnes 5 vahelehest: tiitelleht; vaheleht alamlehtede valimi

ülevaate, kuvatõmmiste ja tulemuste kokkuvõtte jaoks; veebide testimise vorm; äppide

testimise vorm; mitte-veebiliste dokumentide testimise vorm. Tiitellehele kanti

veebidomeeni/mobiilirakenduse nimi; domeeni aadress/rakenduse versioon;

alamlehtede valimi koostamise kuupäev; veebidomeeni/mobiilirakenduse hindajate

nimed; kuupäevad, mil viidi läbi testid; hindamiseks kasutatud tööriistade info.

Tiitellehel oli ka üldinfo hindamisvormi kohta. See on lisatud tsitaadina ka siia:

• Käesolev audit hindab veebidomeeni või mobiilirakenduse vastavust Euroopa

Liidu digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) lisas A

(standardi lk 89-104) viidatud avalikule sektorile kohustuslikele

ligipääsetavusnõuetele.

• Kõrvalsakkides asuvad veebide, äppide ja mitte-veebiliste dokumentide

testimisjuhendid on koostatud erinevatele allikatele tuginedes. Kaks kõige

autoriteetsemat allikat, millest ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta

lisainfot otsida, on standard (nõuded lk 23-85 ja suunised nõuetele vastavuse

hindamiseks lk 115-180) ning WCAG nõuete seletused (WCAG 2.1

Understanding Docs).

• Auditi plangi koostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar (+372 667 2032;

[email protected]).

16

Vahelehele alamlehtede valimi ülevaate, kuvatõmmiste ja tulemuste kokkuvõtte jaoks

pandi kirja alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide (selles alapeatükis

edaspidi „alamlehed“) nimetused ja URL-id (URL-i puudumisel sai lisada samale

vahelehele kuvatõmmise). Vahelehel oli ka valimi koostamise juhis, mis põhineb

Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 I lisal ja TTJA alates 2021.

aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusel. Juhis on lisatud tsitaadina ka siia:

• Juhul kui järgmised alamlehed/ekraanikuvad/mitteveebilised dokumendid on

veebidomeenis/mobiilirakenduses olemas, siis lisa need valimisse:

o koduleht (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.2.a);

o sisselogimisleht (alapunkt 3.2.a);

o sisupuu leht (alapunkt 3.2.a.);

o kontaktandmete leht (alapunkt 3.2.a.);

o kasutajatoe leht, selle puudumisel üldine abi leht (alapunkt 3.2.a.);

o õigusliku teabe leht (alapunkt 3.2.a.);

o vähemalt üks asjakohane leht domeeni kaudu pakutava teenusetüübi

või muu esmase ettenähtud kasutusviisi kohta, kaasa arvatud

otsingufunktsioon (alapunkt 3.2.b.);

o lehed, millel esitatud ligipääsetavuse teatis või põhimõtted (alapunkt

3.2.c.);

o lehed, mis sisaldavad tagasiside mehhanismi (alapunkt 3.2.c.);

o lehed, millel on oluliselt erinev välimus või millel esitatakse teist liiki

sisu (alapunkt 3.2.d.);

o asjakohased allalaaditavad dokumendid (alapunkt 3.2.e.);

o mis tahes muud lehed, mida seire teostaja vajalikuks peab (alapunkt

3.2.f.);

o juhuslikult valitud lehed, mille arv moodustab kokku vähemalt 10%

eelnevate lehtede arvust (kui 10% on komakohtadega arv, siis tuleb

17

ümardada kõrgema täisarvuni, näiteks 12 eelneva lehe korral lisandub

valimisse 2 uut lehte jne; alapunkt 3.2.g.);

o 404 lehed (nt. ttja.ee/404), millel on elemente, mida mujal lehtedel ei

ole.

• Valimi koostamisel pea silmas järgmiseid asju:

o Alamlehtede valikul tuleb eelistada alamlehti, millel on võimalikult

palju interaktsioonivõimalusi (vormid, dialoogikastid jne;

rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 1.2.3).

o Üks alamleht/ekraanikuva võib olla korraga mitmes alapunkt 3.2

nimetatud kategoorias (näiteks ühel alamlehel/ekraanikuval võivad

olla nii kasutajatugi kui ka kontaktandmed).

o Juhul kui mõni valimisse kuuluv alamleht/ekraanikuva on osa mõnest

konkreetsest kasutajateekonnast (nt. aja broneerimine) tuleb valimisse

lisada kõik teekonda kuuluvad alamlehed ning testida neid samas

järjekorras nagu teekonda läbitakse (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa

alapunkt 3.3). Kui testija peab testima kasutajateekonda avalikus

isikustatud keskkonnas, siis võib valimist jätta kasutajateekonna

sammud, mis tekitavad testijale siduvaid tagajärgi (nt. avalduse

esitamine jne).

o Juhul kui mõni modaal muudab oluliselt veebilehe sisu, siis võib teda

arvestada eraldi alamlehena. Näiteks modaalid, mis jätavad

tagaplaanile kogu ülejäänud lehekülje sisu ning milles on mitu

erinevat interaktiivset elementi (link, mitme väljaga vorm jne).

o Juhul kui mõnda alamlehte/ekraanikuva saab alla laadida mitte-

veebilise dokumendina (nt. saab sellest teha pdf-formaadi), siis on

tegemist „asjakohase allalaaditava dokumendiga“, sest selle

ligipääsetavust tuleb testida hindamaks kõnealuse

alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 5.4.

o Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks

nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf-formaadis dokument), siis

on tegemist „asjakohase allalaetava dokumendiga“, sest selle

18

ligipääsetavust tuleb testida hindamaks domeeni/rakenduse iga

alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4.

Hindamisvormid kujundati tabelitena, mille esimestes tulpades oli info testide läbi

viimiseks. Järgnevatesse tulpadesse märgiti alamlehtede-põhiselt testide tulemusi.

Igale alamlehele oli määratud kaks tulpa, esimesse tulpa kirjutati testitulemus ning

teise tulpa lühiselgitus. Hindamisvormi viimaseks tulbaks oli „nõuded, millel esineb

vähemalt üks mittevastavus“. Tiitellehele oli lisatud põhjalik tabel hindamisvormide

tulpade ja hindamisvormiga testimise selgitustega. See tabel on esitatud järgnevalt.

Tabel 9. Hindamisvormi tulpade ja hindamisvormiga testimise selgitused.

Tulba nimi Selgitus

Standardi vaade Kasutades sortimise funktsiooni, reastab standardi vaade vaade nõuded selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi lisas A.

Veebide tabelis on standardi tabel A.1 (standardi lk 90-95) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad nõuded (nõuded 82-126).

Äppide tabelis on standardi tabel A.2 (standardi lk 96-104) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad nõuded (nõuded 39-83).

Mitte-veebiliste dokumentide tabelis on nõuded standardi 10. peatükist, mis on esitatud identses järjekorras tabelites A.1 ja A.2. Sulgudes olev 1. arv on nõude järjekorranumber tabelis A.1; sulgudes olev 2. arv tabelis A.2.

Testimisjuhendi vaade Kasutades sortimise funktsiooni, reastab testimisjuhendi vaade nõuded testide teostamise järjekorda.

Ühtlasi on sellises järjekorras nõuete vahel VAHEPEALKIRJAD, mis grupeerivad üksikud nõuded üldiste tegevuste kaupa (näiteks ekraanilugeja testid) ning annavad lisainfot selle tegevuse kohta.

Tähistus standardis Selles tulbas on esitatud number, millega on testitav nõue tähistatud standardis.

Nõude nimi Selles tulbas on testitava nõude ingliskeelne nimi (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde).

Nõude rakendamise eeltingimus

Selles tulbas on inglise keeles esitatud eeltingimus, mille olemasolul on nõude täitmine kohustuslik (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde). Lühend ICT tähendab vastavalt hindamisvormile testitavat alamlehte või ekraanikuva või mitte- veebilist dokumenti.

19

Tulba nimi Selgitus

Testimisjuhend Selles tulbas on kirjeldus, kuidas nõuetele vastavust testida. Testima ei pea nõudeid, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida vastava olukorra puudumisel testitaval alamlehel.

Kuna ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks saab kasutada erinevaid metoodikaid, on mõne testi kirjelduse puhul täpsustatud nõude eesmärki ja toodud näiteid vastavustest või mittevastavustest.

Veebide testimisjuhendis on 94 testi, mis testivad vastavust 92'le nõudele (2 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav.

Äppide testimisjuhendis on 118 testi, mis testivad vastavust 117'le nõudele (1 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav.

Mitte-veebiliste dokumentide testimisjuhendis on 45 testi, mis testivad vastavust 45'le nõudele.

Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb auditi tiitellehele märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas ka tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud.

Hindamistulemus (V/MV/K)

Siia tulpa märgitakse vastava alamlehe/ekraaanikuva/mitte-veebilise dokumendi hindamistulemus.

Nõuded, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida (nt. seetõttu, et vastav olukord puudub testitaval alamlehel/ekraanikuvas/mitte-veebilises dokumendis) tuleb märkida hindamisvormis tähega K (ehk "kohaldamatu").

Kõik ülejäänud nõuded tuleb märkida vastavalt testi tulemusele V (ehk "vastav") või MV (ehk "mittevastav"). Vastav on tulemus siis, kui testi tulemusel ei tuvastata mitte ühtegi puudujääki. Mittevastav on tulemus siis, kui testi tulemusel tuvastatakse vähemalt üks puudujääk.

Lühiselgitused Mittevastavate nõuete puhul tuleb lisada lühikirjeldus puudujäägist, mille tõttu testi hindamistulemus on mittevastav. Kindlasti on mõistlik ülesse märkida ka muud vajalikud tähelepanekud (nt. kui mõnda rakendamise eeltingimust, testi tulemust vms saab tõlgendada ühte- või teistmoodi, on oluline teada põhjust, miks selline tõlgendus valiti).

Kuna mittevastavuse fikseerimiseks piisab ainult ühest puudujäägist, ei pruugi olla lühiselgitustesse märgitud kõiki nõuetele mittevastavaid juhtumeid.

20

Tulba nimi Selgitus

Korduvad mittevastavused

Siia tulpa märgitakse puudujäägid, mis on kordunud vähemalt 5'l alamlehel või ekraanikuval.

Elementi, mis kordub erinevatel alamlehtedel ja ekraanikuvadel ning tekitab korduvat mittevastavust, ei pea pärast korduva mittevastavuse tuvastamist edaspidi testima.

Korduva mittevastavuse puhul võib märkida testi hindamistulemuseks MV ilma testi tegemata, juhul kui alamlehel või ekraanikuval antud element esineb.

Nõuded, millel esineb vähemalt üks mittevastavus

Tegemist on hindamisvormi kõige viimase tulbaga. Igas selle tulba lahtris on valem, mis fikseerib ära kõik nõuded, millel esines vähemalt üks mittevastavus kõikide alamlehtede/ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide hindamistulemuste seas. Sellisel juhul on kuvatud vastavas lahtris tekst "Esineb mittevastavus". Juhul kui ei esine ühtegi mittevastavust, jääb lahter tühjaks.

Pärast testide lõpetamist saab selle tulba abil filtreerida kõikidest nõuetest välja ainult need nõuded, millel esinevad ligipääsetavuse puudujäägid.

Filtreerimise funktsioon hindamisvormides võimaldas kiirelt välja võtta iga alamlehe

mittevastavate nõuete arvu. See arv iga alamlehe kohta kanti valimi ja tulemuste

vahekaardile. Tulemuste kokkuvõte oli kujundatud nii, et see arvutas välja ka

protsentuaalselt mittevastavuse osakaalu 100%-st nii iga alamlehe kohta kui ka terve

veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta (sh arvestati kogu veebidomeeni või

mobiilirakenduse mittevastavuste statistikas ka selle alamlehtede valimisse kuuluvate

mitte-veebiliste dokumentide mittevastavusi).

2.3.3 Veebide põhjaliku seire metoodika

Testid põhjaliku seire valimisse kuuluvas 16 veebidomeenis toimusid vahemikus 18.

juuli-18. september 2023. Põhjalikus seires ei korraldatud kasutatavusteste ning kogu

veebide põhjalik seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega veebidomeenide

alamlehtedel.

Aruande lisas 3 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas veebilehtede põhjalikus seires

21

kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu) osutatud

standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud hindamisvormi

tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus standardis“, „Nõude

nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“ (tulpade nimetused ja

selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm). Nõuded

lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras nagu on nõuded esitatud

standardi lisas A).

Järgnevalt on esitatud nimekiri tööriistadest, mida kasutati testitud veebide

alamlehtede ja mitte-veebiliste dokumentide põhjalikus testimises:

• ekraanilugeja NVDA 2023.1 (2023.1.0.27913) koos Windows Firefox-iga

• ekraanilugeja JAWS 2023.2306.38 koos Windows Chrome-iga

• ekraanilugeja NVDA 2023.2 (2023.2.0.29051) koos Windows Firefox-iga

• ekraanilugeja TalkBack 13.5 Chrome-iga (114.0.5735.196) Android

• ekraanilugeja TalkBack 13.5 Chrome-iga (115.0.5790.168) Android

• ekraanilugeja VoiceOver ekraanilugeja koos Safariga macOS

• funktsioon WAVE Evaluation Tool

• funktsioon Web Developer laiendus

• funktsioon WebAIM Contrast Checker

• seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.5.1

• seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.6

• seade Lenovo Ideapad 100-15IBD (Windows 10), 1366 x 768

• seade MacBook Pro (13-tolline, 2016, macOS Monterey 12.6.7), 2560 x 1600

• seade MacBook Pro (13-tolline, 2016, macOS Monterey 12.6.8), 2560 x 1600

• seade Samsung Galaxy A52s Android 13

• tarkvara Adobe Acrobat Pro

• veebilehitseja Google Chrome 115.0.5790.171

• veebilehitseja Google Chrome 114.0.5735.198

• veebilehitseja Google Chrome 114.0.5735.248

• veebilehitseja Google Chrome 115.0.5790.170

• veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.110

22

• veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.111

• veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.180

• veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.96

• veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.97

• veebilehitseja Mozilla Firefox 115.0.2

• veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0

• veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0.1

• veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0.3

• veebilehitseja Mozilla Firefox 117.0

• veebilehitseja Safari 16.5.2

• veebilehitseja Safari 16.6

2.3.4. Mitte-veebiliste dokumentide seire metoodika

Mitte-veebiliste dokumentide testimine on osa veebidomeenide ja mobiilirakenduste

testimisest. Juhul, kui veebidomeeni alamlehtede või mobiilirakenduse ekraanikuvade

valimisse lisati ka mitte-veebiline dokument, siis seda testiti eraldi vahekaardile

loodud vastavas vormis, sest mitte-veebiliste dokumentide testimismetoodika erineb

veebide ja äppide testimismetoodikast. Samas ei moodusta mitte-veebilised

dokumendid seires eraldi „ühikuid“ ning nende mittevastavuste statistika on osa

vastavate veebide ja mobiilirakenduste statistikast. Samal põhjusel ei ole siinses

alapeatükis eraldi ülevaadet tööriistadest, mida kasutati mitte-veebiliste dokumentide

testimises. Mitte-veebiliste dokumentide seires ei korraldatud kasutatavusteste ning

kogu mitte-veebiliste dokumentide seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega

dokumentides.

Aruande lisas 4 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas mitte-veebiliste dokumentide

seires kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu)

osutatud standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud

hindamisvormi tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus

standardis“, „Nõude nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“

23

(tulpade nimetused ja selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide

hindamisvorm). Nõuded lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras

nagu on nõuded esitatud standardi lisas A).

2.3.5. Mobiilirakenduste seire metoodika

Testid järelevalve valimisse kuuluvas 8 mobiilirakenduses toimusid vahemikus 27.

juuli-19. september 2023. Mobiilirakenduste seires ei korraldatud kasutatavusteste

ning kogu mobiilirakenduste seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega

mobiilirakenduste ekraanikuvades.

Aruande lisas 5 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas mobiilirakenduste seires

kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu) osutatud

standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud hindamisvormi

tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus standardis“, „Nõude

nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“ (tulpade nimetused ja

selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm). Nõuded

lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras nagu on nõuded esitatud

standardi lisas A).

Järgnevalt on esitatud nimekiri tööriistadest, mida kasutati testitud mobiilirakenduste

ekraanikuvade ja mitte-veebiliste dokumentide põhjalikus testimises:

• ekraanilugeja TalkBack 13.5

• ekraanilugeja VoiceOver

• funktsioon HTML Color Codes

• funktsioon WebAIM Contrast Checker

• häälkäskluste rakendus Voice Access

• häälkäskluste rakendus VoiceControl

• seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.5.1

• seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.6

24

• seade iPhone SE iOS version 15.4.1

• seade Samsung Galaxy A52s Android 13

• seade Samsung Galaxy Tab A Android 10

25

3. JÄRELEVALVE TULEMUSED

3.1. Veebide lihtsustatud seire tulemused

Aruande lisas 6 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina

TTJA kodulehel) on esitatud ajavahemikus 30. november-8. detsember 2023

lihtsustatud seire raames läbi viidud testide tulemused 116 veebidomeeni lõikes.

Tabelis on kirjas domeeni nimetus; URL; haldustase; valdkond; Salvia ligipääsetavuse

skoor; testitud alamlehtede arv; tuvastatud puudujääkide arv kõikidel alamlehtedel;

ACT reegel, millel enim puudujääke; selle ACT reegli tähistus; selle reegli

puudujääkide arv selles domeenis.

Veebide lihtsustatud seire kokkuvõtlikud tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 10. Veebide lihtsustatud seire kokkuvõtlikud tulemused.

Näitaja Tulemus

Kõrgeim skoor 100 ühikut

116 valimisse kuuluva veebi keskmine ligipääsetavuse skoor 79 ühikut

Madalaim skoor 61 ühikut

Veebide arv, mille skoor on võrdne keskmisega või jääb üle selle 59 veebi

Veebide arv, mille skoor jääb alla keskmise 57 veebi

Tabeli 10 alusel võib öelda, et veebide ligipääsetavuse tase varieerub märgatavalt, sest

ligipääsetavuse skoorid jäävad vahemikku 61-100 ning valimi keskmisest skoorist

(79) jäävad kõrgemaks natuke üle poolte valimisse kuuluvate veebide skoorid. Ainus

veeb, milles Salvia ligipääsetavuse puudujääki ei tuvastanud, on Tallinna

Perearstikeskuse veeb (selle skoor on 100%). See ei tähenda, et Tallinna

Perearstikeskuse veeb on täielikult ligipääsetav, vaid tähendab, et testitud ACT

reeglite suhtes ei tuvastatud puudujääke.

Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire keskmisi

ligipääsetavuse skoore haldustasemete lõikes.

26

Tabel 11. Veebide lihtsustatud seire keskmised ligipääsetavuse skoorid haldustasemete lõikes.

Haldustase Veebide arv Tulemus

Avalik-õiguslik 7 82

Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, NUTS3) 3 81

Riiklik 79 79

Lihtsustatud seire valimi keskmine 116 79

Kohalik (LAU1, LAU2) 27 77

Tabelist 11 selgub, et haldustasemete ligipääsetavuse skoorid on üpris sarnased

lihtsustatud seire valimi keskmisega (79), sest haldustasemete skoorid jäävad

vahemikku 77-82.

Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire keskmisi

ligipääsetavuse skoore valdkondade lõikes.

Tabel 12. Veebide lihtsustatud seire keskmised ligipääsetavuse skoorid valdkondade lõikes.

Näitaja Veebide arv Tulemus

Avalik kord ja julgeolek 12 83

Tervishoid 15 83

Keskkonnakaitse 3 82

Haridus 5 80

Muu 52 79

Valimi keskmine 116 79

Sotsiaalkaitse 6 76

Vabaajategevus ja kultuur 15 73

Elamu- ja kommunaalmajandus 3 71

Tööhõive ja maksustamine 3 71

Transport 2 69

27

Tabelist 12 selgub, et valdkondlikus vaates eristuvad keskmised ligipääsetavuse

skoorid enam kui haldustasemete vaates, sest valdkondlikud skoorid jäävad

vahemikku 69-83.

Järgnevas tabelis on ülevaade ACT reeglitest, millele mittevastavusi esineb igas

domeenis kõige enam, ning neile vastavad ligipääsetavusnõuded. Lisaks on esitatud

veebidomeenide arv, milles selle kriteeriumi mittevastavust kõige enam tuvastati.

Tabel on koostatud aruande lisade 1, 2 ja 6 põhjal. Kuna 116-st veebis ühes ei

tuvastatud ühtegi puudujääki testitud ACT reeglite suhtes, on siin selles tabelis

kajastatud 115 veebi andmed.

Tabel 13. ACT reeglid, millele mittevastavusi esineb igas domeenis kõige enam, ning neile vastavad ligipääsetavusnõuded.

Tulbas „Veebidomeenide arv“ on veebidomeenide arv, milles selle ACT reegli mittevastavust kõige enam tuvastati.

ACT reegel (inglise keeles) Veebidomeenide arv EN 301 549 V3.2.1 nõuded

Image has non-empty accessible name 2 9.1.1.1

ARIA required owned elements 2 9.1.3.1

Text has minimum contrast 20 9.1.4.3

Link has non-empty accessible name 76 9.2.4.4; 9.4.1.2

Id attribute value is unique 11 9.4.1.1

Button has non-empty accessible name 2 9.4.1.2

Iframe element has non-empty accessible name 2 9.4.1.2

Tabelis 13 on esindatud 7 ACT reeglit 47-st (ehk 14,9%), mille vastu Salvia testib,

ning 6 nendega seotud ligipääsetavusnõuet 24-st (ehk 25%), mida Salvia testid

katavad. Tabelist paistab silma ACT reegel „Link has non-empty accessible name“,

mille mittevastavust tuvastati kõige enam 76 veebidomeenis, mis moodustab

lihtsustatud seire valimist 66%. Sellest saab järeldada, et linkide ligipääsetavuse

puudujääke esines lihtsustatud seire valimis väga rohkearvuliselt.

28

Kuna 2022. aastal kasutati lihtsustatud seires Siteimprove-i robotit ja seoses sellega

teistsugust hindamissüsteemi, ei ole võimalik võrrelda 2022. aasta ja 2023. aasta

lihtsustatud seirete tulemusi.

3.2. Veebide põhjaliku seire tulemused

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõtlikult põhjaliku seire läbinud veebidomeenide

mõõtmistulemused. Tabelis on välja toodud domeeni nimetus; domeeni aadress;

domeeni lõikes testitud alamlehtede/mitte-veebiliste dokumentide arv kokku;

standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud

alamlehtedele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest; ülevaade

TTJA-le tagasiside esitamisest mittevastavuste korrastamise kohta.

Kuna Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org)

vastavuse hindamise reeglid on üpris keerulised, on TTJA otsustanud efektiivsuse

huvides keskenduda mittevastavuste välja selgitamisele ning seetõttu võrreldakse

testitud veebide digiligipääsetavust vaid mittevastavuste statistikat vaadates. Kuna

mittevastavuste arvu mõjutab ka testitud alamlehtede ja mitte-veebiliste dokumentide

hulk (mida rohkem alamlehti ja mitte-veebilisi dokumente, seda rohkem tõenäoliselt

ka mittevastavusi), siis on tabelis esitatud domeenide võrdlemiseks ainult standardiga

mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud alamlehtedele/mitte-

veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest (ehk mittevastavate nõuete osakaal

kohaldamatute, mittevastavate ja tegelikult vastavate nõuete summast).

29

Tabel 14. Põhjaliku seire läbinud veebide tulemuste võrdlus.

Tulbas „Mittevastavuses nõuete protsent“ on põhjaliku seire käigus tuvastatud standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud alamlehtedele/mitte- veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest.

Tulbas „Tagasiside esitamine TTJA-le“ on kirjas 19. detsember 2023 seisuga, kas TTJA-le on esitatud tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada.

Domeeni nimetus Domeeni aadress Testitud alamlehtede ja mitte-veebiliste

dokumentide arv

Mittevastavuses nõuete protsent

Tagasiside esitamine TTJA-le

Maksu- ja Tolliamet emta.ee 18 19,40% Lubati esitada hiljem.

Äriregister ariregister.rik.ee 15 18,45% On esitatud.

Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkindlustusamet.ee 17 18,10% On esitatud.

Ipatsient ipatsient.itk.ee 15 17,92% On esitatud.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Patsiendiportaal

epatsient.kliinikum.ee 12 17,03% On esitatud.

Tartu Ülikooli Kliinikum kliinikum.ee 12 16,93% On esitatud.

Politsei- ja Piirivalveamet politsei.ee 17 16,88% On esitatud.

Elron elron.ee 14 16,68% On esitatud.

16 domeeni keskmine - 13,8 16,43% -

e-Notar iseteenindus iseteenindus.notar.ee 13 16,39% Lubati esitada hiljem.

30

Domeeni nimetus Domeeni aadress Testitud alamlehtede ja mitte-veebiliste

dokumentide arv

Mittevastavuses nõuete protsent

Tagasiside esitamine TTJA-le

PERH'i digiregistratuur teenused.regionaalhaigla.ee 9 16,26% Lubati esitada hiljem.

Tartu linn tartu.ee 13 16,19% On esitatud.

E-toimik etoimik.rik.ee 12 15,58% On esitatud.

Ida-Viru Keskhaigla ivkh.ee 14 15,55% Lubati esitada hiljem.

Tallinna linn tallinn.ee 17 14,35% On esitatud.

Pärnu Haigla ph.ee 13 14,19% On esitatud.

Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem

lips.tallinn.ee 10 13,04% On esitatud.

31

Kõige väiksem mittevastavuste protsent oli Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteemil

(13,04%), kõige suurem protsent oli Maksu- ja Tolliametil (19,40%). 16

veebidomeeni keskmine oli 16,43%, sellest väiksem mittevastavuste protsent oli 8

veebil ja suurem mittevastavuste protsent oli 8 veebil.

Kõige väiksem testitud alamlehtede/mitteveebiliste dokumentide arv oli Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (PERH) digiregistratuuril (9), kõige suurem arv oli Maksu- ja

Tolliametil (18) ning 16 domeeni keskmiseks kujunes 13,8.

Seisuga 19. detsember 2023 on TTJA-le esitatud enamike veebide kohta ka tagasiside,

kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada.

Järgmisesse tabelisse on lisatud vaid need veebid, millele tehti põhjalik

digiligipääsetavuse seire ka eelmisel ehk 2022. aastal ning võrreldud on nende veebide

mittevastavuste protsenti mõlemal aastal.

Tabel 15. 2022. ja 2023. aasta veebide põhjaliku seire valimisse kuulunud veebide tulemuste võrdlus.

Nimetus Mittevastavuste protsent 2022. aastal

Mittevastavuste protsent 2023. aastal

Muutus

Äriregister 19,5% 18,5% -1,0%

Ipatsient 19,8% 17,9% -1,9%

Politsei- ja Piirivalveamet

19,4% 16,9% -2,5%

e-Notar iseteenindus 20,7% 16,4% -4,3%

Tallinna Ligipääsetavuse

Infosüsteem

20,7% 13,0% -7,7%

2022. ja 2023. aasta veebide põhjaliku seire valimites kattusid viis veebidomeeni

(Äriregister, Ipatsient, Politsei- ja Piirivalveamet, e-Notar iseteenindus, Tallinna

Ligipääsetavuse Infosüsteem). Kõigi domeenide mittevastavuste protsent vähenes ehk

nende domeenide ligipääsetavus paranes aastaga (keskmiselt vähenes 5 domeeni

mittevastavuste protsent 3,5%). Kõige suurema muutuse paremuse suunas tegi

Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem.

32

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest

põhjaliku seire läbinud 16 veebis. Kuna mitte-veebiliste dokumentide kitsaskohtade

ülevaade on esitatud eraldi, siis on käesolevas tabelis käsitletud vaid testitud

veebidomeenide alamlehtedel tuvastatud kitsaskohti. Tabelisse on lisatud vaid nõuded,

mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul põhjaliku seire läbinud veebidest

(ehk vähemalt 12-l domeenil 16-st) sõltumata sellest, kas mittevastavus esines

kõikidel või ainult mõnel domeeni alamlehel.

Tabel 16. Enim levinud mittevastavad nõuded põhjaliku seire läbinud veebides.

Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule ja WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)).

EN 301 549 V3.2.1 nõue

Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus

9.1.1.1 Non-text content Mittetekstiline teave on ligipääsetav tekstiliste alternatiivide kujul.

9.1.3.1 Info and relationships Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele

arusaadavalt.

9.1.3.3 Sensory characteristics Juhul kui kasutajale antakse tekstilisi juhendeid sisu kasutamiseks, ei viita antud tekst ainult vastavate

elementide kujule, suurusele ja asukohale.

9.1.3.5 Identify input purpose Kasutaja kohta infot koguvate sisestusväljade eesmärgid on tugitehnoloogiatele arusaadavad.

9.1.4.1 Use of colour Värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse

reaktsiooni või eristatakse visuaalselt elemente.

9.1.4.3 Contrast (minimum) Tekstil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik kontrastsussuhe.

9.1.4.5 Images of text Juhul kui märgendkeel võimaldab teksti samalaadset visuaalset esitust nagu teksti esitlemine

pildivormingus, siis esitatakse tekst pildivorminguta.

9.1.4.10 Reflow Sisu on suurendatav selliselt, et see paigutub ühte tulpa ning suurendamisel ei teki juurde teist

kerimisriba.

9.2.4.1 Bypass blocks Ülehüppamislink on olemas ja toimiv (ülehüppamislink on üks esimesi linke päises, mis

viib sellele kikkides fookuse otse põhisisuni).

33

EN 301 549 V3.2.1 nõue

Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus

9.2.4.3 Focus Order Kasutajaliidese elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne.

9.2.4.4 Link purpose (in context) Linkide otstarve on kasutajale arusaadav.

9.2.4.5 Multiple ways Kasutaja saab määratleda alamlehe asukohta veebidomeenis mitmel viisil.

9.2.4.7 Focus visible Igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil on fookusstiil, mis eristab seda teistest elementidest

antud elemendi fookusesse võtmisel.

9.3.3.2 Labels or instructions Kohtades, kus oodatakse kasutaja sisendit, on sildid või selgitused, mille järgi saab kasutaja aru, millist

sisendit temalt oodatakse.

9.4.1.2 Name, role, value Kasutajaliidese elemente saab kasutada tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma

tugitehnoloogiateta.

9.4.1.3 Status messages Kasutaja saab olekumuudatustest teada ilma neid fookusesse võtmata.

9.6 WCAG conformance requirements

Kui nõue on vastav, siis saab öelda, et veeb vastab kõikidele WCAG'st standardi EN 301 549 V3.2.1

(2021-03) peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuetele.

11.7 User preferences Veebid alluvad veebilehitseja või kasutaja määratud seadistusele mõõtühikute, veebilehe värvi,

kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas.

Tabelis 16 on esindatud 18 nõuet 92-st (ehk 19,6%), millele vastavust testiti veebide

põhjaliku seire raames. Tabelis on esindatud mitmesugused ligipääsetavusnõuded, mis

tähendab seda, et põhjaliku seire läbinud veebides esines väga erinevaid

digiligipääsetavuse puudujääke.

34

3.3. Põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-

veebiliste dokumentide seire tulemused

Kuna mitte-veebilisi dokumente testiti veebidomeenide ja mobiilirakenduste testimise

raames, siis ei esitata siin mitte-veebiliste dokumentide omavahelist võrdlust

standardiga mittevastavuses nõuete protsendi alusel. Järgmises tabelis on esitatud

ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest seire läbinud 19 põhjaliku seire

veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebilistes dokumentides. Tabelisse on

lisatud vaid nõuded, mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul põhjaliku

seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebiliste dokumentide seire

läbinud dokumentidest (ehk vähemalt 15-s dokumendis 19-st).

Tabel 17. Enim levinud mittevastavad nõuded seire läbinud mitte-veebilistes dokumentides.

Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule ja WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)).

EN 301 549 V3.2.1 nõue

Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus

10.1.3.1 Info and relationships Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele

arusaadavalt (näiteks dokumendi pealkirjad on märgitud vastavalt).

10.2.4.2 Document titled Dokumendil on pealkiri (inglise keeles Title) ning see kirjeldab dokumendi teemat või otstarvet.

10.4.1.2 Name, role, value Kasutajaliidese elemente saab kasutada tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma

tugitehnoloogiateta (näiteks ekraanilugejad teatavad, kui nende lugemisjärg dokumendis on jõudnud

lingini).

Tabelis 17 on esindatud 3 nõuet 45-st (ehk 6,7%), millele vastavust testiti mitte-

veebiliste dokumentide seire raames. Tabelis on esindatud kolm nõuet, mis tähendab

seda, et seire läbinud dokumentides esines üldjuhul kolm puudujääki: korrastamata

teave ja seosed, puuduv või ebakorrektne pealkiri ning probleemid kasutajaliidese

elementidega.

35

3.4. Mobiilirakenduste seire tulemused

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõtlikult seire läbinud mobiilirakenduste

mõõtmistulemused. Tabelis on välja toodud mobiilirakenduse nimetus;

mobiilirakenduse operatsioonisüsteem; testitud ekraanikuvade/mitte-veebiliste

dokumentide arv kokku; standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist

rakenduse testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest

nõuetest; ülevaade TTJA-le tagasiside esitamisest mittevastavustega korrastamise

kohta.

Kuna Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org)

vastavuse hindamise reeglid on üpris keerulised, on TTJA otsustanud efektiivsuse

huvides keskenduda mittevastavuste välja selgitamisele ning seetõttu võrreldakse

testitud mobiilirakenduste digiligipääsetavust vaid mittevastavuste statistikat vaadates.

Kuna mittevastavuste arvu mõjutab ka testitud ekraanikuvade ja mitte-veebiliste

dokumentide hulk (mida rohkem ekraanikuvasid ja mitte-veebilisi dokumente, seda

rohkem tõenäoliselt ka mittevastavusi), siis on tabelis esitatud mobiilirakenduste

võrdlemiseks ainult standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni

testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest

(ehk mittevastavate nõuete osakaal kohaldamatute, mittevastavate ja tegelikult

vastavate nõuete summast).

36

Tabel 18. Seire läbinud mobiilirakenduste tulemuste võrdlus.

Tulbas „Mittevastavuses nõuete protsent“ on seire käigus tuvastatud standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist rakenduse testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest.

Tulbas „Tagasiside esitamine TTJA-le“ on kirjas 19. detsember 2023 seisuga, kas TTJA’le on esitatud tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada.

Rakenduse nimetus Rakenduse operatsioonisüsteem

Testitud ekraanikuvade ja mitte-veebiliste dokumentide arv

Mittevastavuses nõuete protsent

Tagasiside esitamine TTJA-le

Praamid.ee iOS 13 10,59% On esitatud.

Elva vald iOS 16 10,36% On esitatud.

Praamid.ee Android 13 10,19% On esitatud.

Elva vald Android 18 9,16% On esitatud.

Ilm+ iOS 16 8,71% On esitatud.

Ilm+ Android 16 8,33% On esitatud.

8 rakenduse keskmine - 13,5 8,22% -

RIA DigiDoc Android 8 4,59% On esitatud.

RIA DigiDoc iOS 8 3,85% On esitatud.

37

Kõige väiksem mittevastavuste protsent oli RIA DigiDoc iOS-versioonil (3,85%),

kõige suurem protsent oli Praamid.ee iOS-versioonil (10,59%). 8 mobiilirakenduse

keskmine oli 8,22%, sellest väiksem mittevastavuste protsent oli 2 rakendusel ja

suurem mittevastavuste protsent oli 6 rakendusel.

Kõige väiksem testitud ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide arv oli RIA

DigiDoc android- ja iOS-versioonidel (8), kõige suurem arv oli Elva valla android-

versioonil (18) ning 8 rakenduse keskmiseks kujunes 13,5.

Seisuga 19. detsember 2023 on TTJA-le esitatud kõikide rakenduste kohta ka

tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada.

Järgmisesse tabelisse on lisatud vaid need mobiilirakendused, millele tehti

digiligipääsetavuse seire ka eelmisel ehk 2022. aastal ning võrreldud on nende

rakenduste mittevastavuste protsenti mõlemal aastal.

Tabel 19. 2022. ja 2023. aasta rakenduste seire valimisse kuulunud rakenduste tulemuste võrdlus.

Rakenduse nimetus ja operatsioonisüsteem

Mittevastavuste protsent 2022. aastal

Mittevastavuste protsent 2023. aastal

Muutus

RIA DigiDoc (Android)

5,6% 4,6% -1,0%

RIA DigiDoc (iOS) 8,2% 3,9% -4,3%

2022. ja 2023. aasta mobiilirakenduste seire valimites olid RIA DigiDoc android- ja

iOS-versioonid. Mõlema mittevastavuste protsent vähenes ehk mõlema rakenduse

ligipääsetavus paranes aastaga (keskmiselt vähenes 2 mobiilirakenduse

mittevastavuste protsent 2,7%).

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest seire

läbinud 8 mobiilirakenduses. Kuna mitte-veebiliste dokumentide kitsaskohtade

ülevaade on esitatud eraldi, siis on käesolevas tabelis käsitletud vaid testitud

mobiilirakenduste ekraanikuvades tuvastatud kitsaskohti. Tabelisse on lisatud vaid

nõuded, mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul seire läbinud

38

mobiilirakendustest (ehk vähemalt 6-l rakendusel 8-st) sõltumata sellest, kas

mittevastavus esines kõikides või ainult mõnes rakenduse ekraanikuvas.

Tabel 20. Enim levinud mittevastavad nõuded seire läbinud mobiilirakendustes.

Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule, WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)) ning Euroopa digiligipääsetavuse standardile EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org).

EN 301 549 V3.2.1 nõue

Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus

11.1.1.1.1 Non-text content (open functionality)

Mittetekstiline teave on ligipääsetav tekstiliste alternatiivide kujul.

11.1.3.1.1 Info and relationships (open functionality)

Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele

arusaadavalt.

11.1.4.1 Use of colour Värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse

reaktsiooni või eristatakse visuaalselt elemente.

11.1.4.3 Contrast (minimum) Tekstil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik kontrastsussuhe.

11.1.4.4.1 Resize text (open functionality)

Rakenduse tekste saab suurendada ilma tugitehnoloogiateta ning tekstid jäävad loetavaks

ning kasutatavaks.

11.1.4.11 Non-text contrast Kasutajaliidese elemendil või graafilisel elemendil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik

kontrastsussuhe.

11.2.1.1.1 Keyboard (open functionality)

Kõik ekraanikuva funktsioonid on kasutatavad üksnes klaviatuuriga.

11.2.4.3 Focus Order Kasutajaliidese elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne.

11.4.1.2.1 Name, role, value (open functionality)

Kasutajaliidese elemente saab kasutada tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma

tugitehnoloogiateta.

11.5.2.3 Use of accessibility services Nõue on standardile vastav ainult siis, kui nõuded 11.5.2.5-11.5.2.17 on eranditult standardile

vastavad.

Nõude tegelik mõte on teine (rakendus kasutab operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t), aga standard ei selgita täpselt, kuidas hinnata sellele

vastavust.

39

EN 301 549 V3.2.1 nõue

Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus

11.5.2.5 Object information Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus kasutajaliidese elementide rolli,

oleku, piirid, nime ja kirjelduse arusaadavaks tugitehnoloogiatele.

11.5.2.8 Label relationships Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus sildi ja selle poolt sildistatud

elemendi omavahelise seose arusaadavaks tugitehnoloogiatele.

11.5.2.12 Execution of available actions

Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t võimaldab rakendus tugitehnoloogiatel

kasutajaliidese elementidest algatatavaid tegevusi algatada.

11.5.2.15 Change notification Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus kasutajaliidese elementides

toimunud muutused arusaadavaks tugitehnoloogiatele.

11.5.2.16 Modifications of states and properties

Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t võimaldab rakendus tugitehnoloogiatel muuta

selliste kasutajaliidese elementide olekuid või omadusi, mida saab muuta ka ilma

tugitehnoloogiateta.

11.7 User preferences Juhul kui rakendus on disainitud alluma nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadistusele, siis allub

rakendus kasutaja määratud seadistusele mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse,

kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas.

Tabelis 20 on esindatud 16 nõuet 117-st (ehk 13,7%), millele vastavust testiti

mobiilirakenduste seire raames. Nendest nõuetest 10 (Non-text content (open

functionality); Info and relationships (open functionality); Keyboard (open

functionality); Name, role, value (open functionality); Use of accessibility services;

Object information; Label relationships; Execution of available actions; Change

notification; Modifications of states and properties) on osaliselt või täielikult seotud

rakenduste ühilduvuse ja koostöövõimega (inglise keeles interoperability)

tugitehnoloogiate suhtes (näiteks ekraanilugejatele alt-tekstide tagamine, kasutatavus

klaviatuuri ja häälkäsklustega jne). See tähendab seda, et seire läbinud rakendustes

esines kõige rohkem tugitehnoloogiate kasutamisega seotud probleeme.

40

4. JÄRELEVALVEMENETLUSED

Direktiivi (EL) 2016/2102 artiklitest 8 ja 9 (eur-lex.europa.eu) tulenev kohustus teha

järelevalvet ligipääsetavusnõuete järgimise üle on sätestatud avaliku teabe seaduses

(riigiteataja.ee) ja korrakaitseseaduses (KorS) (riigiteataja.ee). Järgnevalt on esitatud

ülevaade järelevalvemenetluse õiguslikust raamistikust.

Järelevalveorgan võib menetluse algatada, kui esineb kahtlus, et teabevaldaja ei täida

veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõudeid või kui järelevalveorgan on

juba tuvastanud nõuete rikkumise.

Kui järelevalveorganil esineb kahtlus, et nõuded ei ole täidetud, siis üldjuhul juhitakse

tähelepanu nõuetele ning küsitakse rikkumise olemasolu tuvastamiseks teabevaldajalt

vajalikke dokumente või küsimusi. Alus: AvTS § 533 lõige 3 ning KorS § 30 lõiked 1

ja 3.

Kui järelevalveorgan tuvastab nõuete rikkumise, teavitab ta teabevaldajat rikkumise

tuvastamisest ning annab võimaluse korrarikkumise kõrvaldamiseks või arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks. Kui rikkumist ei lõpetata, siis kohustatakse teabevaldajat

rikkumist lõpetama ettekirjutusega. Teabevaldaja peab võtma ettekirjutuse saamisest

alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ning teavitama

sellest järelevalveorganit. Järelevalveorgan avalikustab teabevaldaja teate oma

veebilehel. Alus: AvTS § 534.

Kui teabevaldaja ettekirjutust ei täida, võib järelevalveorgan pöörduda teabevaldaja

kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks

või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Alus: AvTS § 535 lõige 1.

Järelevalveorgani pöördumine tuleb läbi vaadata ühe kuu jooksul, ning

järelevalveorganit peab selle tulemustest teavitama. Alus: AvTS § 535 lõige 2.

Järgnevalt on kirjeldatud 2023. aastal TTJA teostatud selliseid avaliku sektori

digiligipääsetavuse järelevalvetegevusi, mis ei toimunud plaanilise järelevalve (ehk

käesoleva aruande eelmistes peatükkides kirjeldatud tegevuste) raames.

41

2023. aastal nõustas TTJA teabevaldajaid järgmistel teemadel: digiligipääsetavuse

kajastamine riigihangete dokumentides ja protsessis, avaliku sektori sisu erasektori

veebis, tööriistad digiligipääsetavuse testimiseks, e-õppematerjalide

digiligipääsetavus, digiligipääsetavuse testimine.

2023. aastal algatati 6 vihjepõhist järelevalvemenetlust. Kõik need menetlused on 20.

detsember 2023 seisuga jätkuvalt pooleli. Ühtegi ettekirjutust TTJA 2023. aastal

avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuete valdkonnas ei teinud.

Muuhulgas toimusid 2023. aastal 2022. aasta põhjaliku seire jätkutegevused (küsiti

tagasisidet, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada; suunati

ligipääsetavuse teatiseid avaldama jne) ning mitmesugused teavitustegevused nii

avalikule sektorile (näiteks esitlused teabevaldajatele teemadel „digiligipääsetavus

arenduse vaatest“ ja „digiligipääsetavus sisutoimetajate vaatest“) kui ka laiemale

avalikkusele (näiteks digiligipääsetavuse uudiskirja välja andmine, Eesti Puuetega

Inimeste Koja teavitustegevustes osalemine jne).

Lühiselgitused *** Mittevastavate nõuete puhul tuleb lisada lühikirjeldus puudujäägist, mille tõttu testi hindamistulemus on mittevastav.

Kindlasti on mõistlik ülesse märkida ka muud vajalikud tähelepanekud (nt. kui mõnda rakendamise eeltingimust, testi

tulemust vms saab tõlgendada ühte- või teistmoodi, on oluline teada põhjust, miks selline tõlgendus valiti).

*** Kuna mittevastavuse fikseerimiseks piisab ainult ühest puudujäägist, ei pruugi olla lühiselgitustesse märgitud kõiki

nõuetele mittevastavaid juhtumeid.

Hindamistulemus

(V/MV/K)

*** Siia tulpa märgitakse vastava alamlehe/ekraaanikuva/mitte-veebilise dokumendi hindamistulemus.

*** Nõuded, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida (nt. seetõttu, et vastav olukord puudub

testitaval alamlehel/ekraanikuvas/mitte-veebilises dokumendis) tuleb märkida hindamisvormis tähega K (ehk

"kohaldamatu").

*** Kõik ülejäänud nõuded tuleb märkida vastavalt testi tulemusele V (ehk "vastav") või MV (ehk "mittevastav"). Vastav on

tulemus siis, kui testi tulemusel ei tuvastata mitte ühtegi puudujääki. Mittevastav on tulemus siis, kui testi tulemusel

tuvastatakse vähemalt üks puudujääk.

*** Tegemist on hindamisvormi kõige viimase tulbaga. Igas selle tulba lahtris on valem, mis fikseerib ära kõik nõuded, millel

esines vähemalt üks mittevastavus kõikide alamlehtede/ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide hindamistulemuste

seas. Sellisel juhul on kuvatud vastavas lahtris tekst "Esineb mittevastavus". Juhul kui ei esine ühtegi mittevastavust, jääb

lahter tühjaks.

*** Pärast testide lõpetamist saab selle tulba abil filtreerida kõikidest nõuetest välja ainult need nõuded, millel esinevad

ligipääsetavuse puudujäägid.

Nõuded, millel

esineb vähemalt

üks mittevastavus

Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524

Lingid tiitellehel viidatud allikatele

Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549 V3.2.1 (2021-03)

WCAG 2.1 Understanding Docs

Hindamise kuupäev/kuupäevad:

DIGILIGIPÄÄSETAVUSE PÕHJALIK AUDIT

Veebidomeeni/Mobiilirakenduse nimi:

Domeeni aadress/Rakenduse versioon:

Hindaja/hindajad:

Hindamiseks kasutatud tööriistade info (nimi, versioon jne).

Üldinfo hindamisvormist Hindamisvormi tulpade selgitused ja hindamisvormiga testimine

*** Kasutades sortimise funktsiooni, reastab standardi vaade nõuded selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi

lisas A.

*** Veebide tabelis on standardi tabel A.1 (standardi lk 90-95) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad

nõuded (nõuded 82-126).

*** Äppide tabelis on standardi tabel A.2 (standardi lk 96-104) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad

nõuded (nõuded 39-83).

*** Mitte-veebiliste dokumentide tabelis on nõuded standardi 10. peatükist, mis on esitatud identses järjekorras tabelites A.1

ja A.2. Sulgudes olev 1. arv on nõude järjekorranumber tabelis A.1; sulgudes olev 2. arv tabelis A.2.

Standardi vaade

*** Kasutades sortimise funktsiooni, reastab testimisjuhendi vaade nõuded testide teostamise järjekorda.

*** Ühtlasi on sellises järjekorras nõuete vahel VAHEPEALKIRJAD, mis grupeerivad üksikud nõuded üldiste tegevuste kaupa

(näiteks ekraanilugeja testid) ning annavad lisainfot selle tegevuse kohta.

Testimisjuhendi

vaade

Selles tulbas on esitatud number, millega on testitav nõue tähistatud standardis.Tähistus standardis

*** Käesolev audit hindab veebidomeeni või

mobiilirakenduse vastavust Euroopa Liidu

digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1

(2021-03) lisas A (standardi lk 89-104) viidatud

avalikule sektorile kohustuslikele

ligipääsetavusnõuetele.

*** Kõrvalsakkides asuvad veebide, äppide ja mitte-

veebiliste dokumentide testimisjuhendid on

koostatud erinevatele allikatele tuginedes. Kaks

kõige autoriteetsemat allikat, millest

ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta lisainfot

otsida, on standard (nõuded lk 23-85 ja suunised

nõuetele vastavuse hindamiseks lk 115-180) ning

WCAG nõuete seletused (WCAG 2.1

Understanding Docs ).

*** Auditi plangi koostaja on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti digiligipääsetavuse

ekspert Harri Puskar (+372 667 2032;

[email protected]).

Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL)

2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb siia

märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas ka

tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud.

Selles tulbas on testitava nõude ingliskeelne nimi (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge

eesti keelde).

Nõude nimi

Selles tulbas on inglise keeles esitatud eeltingimus, mille olemasolul on nõude täitmine kohustuslik (inglise keeles on need

seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde). Lühend ICT tähendab vastavalt hindamisvormile testitavat

alamlehte või ekraanikuva või mitte-veebilist dokumenti.

Nõude

rakendamise

eeltingimus

Testimisjuhend *** Selles tulbas on kirjeldus, kuidas nõuetele vastavust testida. Testima ei pea nõudeid, mille rakendamise eeltingimus ei

ole täidetud või mida ei saa testida vastava olukorra puudumisel testitaval alamlehel.

*** Kuna ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks saab kasutada erinevaid metoodikaid, on mõne testi kirjelduse puhul

täpsustatud nõude eesmärki ja toodud näiteid vastavustest või mittevastavustest.

*** Veebide testimisjuhendis on 94 testi, mis testivad vastavust 92'le nõudele (2 nõude vastavuse testimiseks on

testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude

lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav.

*** Äppide testimisjuhendis on 118 testi, mis testivad vastavust 117'le nõudele (1 nõude vastavuse testimiseks on

testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude

lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav.

*** Mitte-veebiliste dokumentide testimisjuhendis on 45 testi, mis testivad vastavust 45'le nõudele.

*** Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud

põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb auditi tiitellehele märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas

ka tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud.

ALAMLEHTEDE/EKRAANIKUVADE/MITTEVEEBILISTE DOKUMENTIDE VALIM JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

URL (selle puudumisel tuleb siia tulpa kirjutada "kuvatõmmis" ja lisada kuvatõmmis vastavasse tabelisse)

DOMEENI TULEMUSED:

VALIMI KOOSTAMISE JUHIS (see põhineb Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisale ja TTJA 2021. aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusele; link rakendusotsusele 2018/1524 on tiitellehel)

Tulemuste kokkuvõtte parema poole sinistes lahtrites on valemid (liitmistehe ja protsendi võtmine). Horisontaalsed read (v.a kõige alumine) näitavad alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide lõikes nõuete arvu, mis

on standardiga mittevastavuses (MV); standardiga mittevastavuses nõuete protsenti kõigist kohustuslikest nõuetest (MV%) ning kohustuslike nõuete arvu kokku (KOKKU). Kõige alumine horisontaalne rida näitab sedasama terve

veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta.

Juhul kui järgmised alamlehed/ekraanikuvad/mitteveebilised dokumendid on veebidomeenis/mobiilirakenduses

olemas, siis lisa need valimisse:

*** koduleht (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.2.a);

*** sisselogimisleht (alapunkt 3.2.a);

*** sisupuu leht (alapunkt 3.2.a.);

*** kontaktandmete leht (alapunkt 3.2.a.);

*** kasutajatoe leht, selle puudumisel üldine abi leht (alapunkt 3.2.a.);

*** õigusliku teabe leht (alapunkt 3.2.a.);

*** vähemalt üks asjakohane leht domeeni kaudu pakutava teenusetüübi või muu esmase ettenähtud kasutusviisi

kohta, kaasa arvatud otsingufunktsioon (alapunkt 3.2.b.);

*** lehed, millel esitatud ligipääsetavuse teatis või põhimõtted (alapunkt 3.2.c.);

*** lehed, mis sisaldavad tagasiside mehhanismi (alapunkt 3.2.c.);

*** lehed, millel on oluliselt erinev välimus või millel esitatakse teist liiki sisu (alapunkt 3.2.d.);

*** asjakohased allalaaditavad dokumendid (alapunkt 3.2.e.);

*** mis tahes muud lehed, mida seire teostaja vajalikuks peab (alapunkt 3.2.f.);

*** juhuslikult valitud lehed, mille arv moodustab kokku vähemalt 10% eelnevate lehtede arvust (kui 10% on

komakohtadega arv, siis tuleb ümardada kõrgema täisarvuni, näiteks 12 eelneva lehe korral lisandub valimisse 2

uut lehte jne; alapunkt 3.2.g.);

*** 404 lehed (nt. ttja.ee/404), millel on elemente, mida mujal lehtedel ei ole.

ALAMLEHTEDE/EKRAANIKUVADE/MITTEVEEBILISTE DOKUMENTIDE VALIM JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Alamlehe/ekraanikuva/mitte-veebilise dokumendi nimetusURL (selle puudumisel tuleb siia tulpa kirjutada "kuvatõmmis" ja lisada kuvatõmmis vastavasse tabelisse)

DOMEENI TULEMUSED: testitud alamlehte/ekraanikuva/mitte-veebilist dokumenti

VALIMI KOOSTAMISE JUHIS (see põhineb Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisale ja TTJA 2021. aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusele; link rakendusotsusele 2018/1524 on tiitellehel)

Tulemuste kokkuvõtte parema poole sinistes lahtrites on valemid (liitmistehe ja protsendi võtmine). Horisontaalsed read (v.a kõige alumine) näitavad alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide lõikes nõuete arvu, mis

on standardiga mittevastavuses (MV); standardiga mittevastavuses nõuete protsenti kõigist kohustuslikest nõuetest (MV%) ning kohustuslike nõuete arvu kokku (KOKKU). Kõige alumine horisontaalne rida näitab sedasama terve

veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta.

Juhul kui järgmised alamlehed/ekraanikuvad/mitteveebilised dokumendid on veebidomeenis/mobiilirakenduses

olemas, siis lisa need valimisse:

*** koduleht (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.2.a);

*** sisselogimisleht (alapunkt 3.2.a);

*** sisupuu leht (alapunkt 3.2.a.);

*** kontaktandmete leht (alapunkt 3.2.a.);

*** kasutajatoe leht, selle puudumisel üldine abi leht (alapunkt 3.2.a.);

*** õigusliku teabe leht (alapunkt 3.2.a.);

*** vähemalt üks asjakohane leht domeeni kaudu pakutava teenusetüübi või muu esmase ettenähtud kasutusviisi

kohta, kaasa arvatud otsingufunktsioon (alapunkt 3.2.b.);

*** lehed, millel esitatud ligipääsetavuse teatis või põhimõtted (alapunkt 3.2.c.);

*** lehed, mis sisaldavad tagasiside mehhanismi (alapunkt 3.2.c.);

*** lehed, millel on oluliselt erinev välimus või millel esitatakse teist liiki sisu (alapunkt 3.2.d.);

*** asjakohased allalaaditavad dokumendid (alapunkt 3.2.e.);

*** mis tahes muud lehed, mida seire teostaja vajalikuks peab (alapunkt 3.2.f.);

*** juhuslikult valitud lehed, mille arv moodustab kokku vähemalt 10% eelnevate lehtede arvust (kui 10% on

komakohtadega arv, siis tuleb ümardada kõrgema täisarvuni, näiteks 12 eelneva lehe korral lisandub valimisse 2

uut lehte jne; alapunkt 3.2.g.);

*** 404 lehed (nt. ttja.ee/404), millel on elemente, mida mujal lehtedel ei ole.

Valimi koostamisel pea silmas järgmiseid asju:

*** Alamlehtede valikul tuleb eelistada alamlehti, millel on võimalikult palju interaktsioonivõimalusi (vormid,

dialoogikastid jne; rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 1.2.3).

*** Üks alamleht/ekraanikuva võib olla korraga mitmes alapunkt 3.2 nimetatud kategoorias (näiteks ühel

alamlehel/ekraanikuval võivad olla nii kasutajatugi kui ka kontaktandmed).

*** Juhul kui mõni valimisse kuuluv alamleht/ekraanikuva on osa mõnest konkreetsest kasutajateekonnast (nt. aja

broneerimine) tuleb valimisse lisada kõik teekonda kuuluvad alamlehed ning testida neid samas järjekorras nagu

teekonda läbitakse (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.3). Kui testija peab testima kasutajateekonda

avalikus isikustatud keskkonnas, siis võib valimist jätta kasutajateekonna sammud, mis tekitavad testijale siduvaid

tagajärgi (nt. avalduse esitamine jne).

*** Juhul kui mõni modaal muudab oluliselt veebilehe sisu, siis võib teda arvestada eraldi alamlehena. Näiteks

modaalid, mis jätavad tagaplaanile kogu ülejäänud lehekülje sisu ning milles on mitu erinevat interaktiivset

elementi (link, mitme väljaga vorm jne).

*** Juhul kui mõnda alamlehte/ekraanikuva saab alla laadida mitte-veebilise dokumendina (nt. saab sellest teha pdf-

formaadi), siis on tegemist „asjakohase allalaaditava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb testida

hindamaks kõnealuse alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 5.4.

*** Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf-

formaadis dokument), siis on tegemist „asjakohase allalaetava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb

testida hindamaks domeeni/rakenduse iga alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4.

MV MV% KOKKU

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

#DIV/0!

0 #DIV/0! 0

ALAMLEHTEDE/EKRAANIKUVADE/MITTEVEEBILISTE DOKUMENTIDE VALIM JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Alamlehe/ekraanikuva/mitte-veebilise dokumendi nimetus

KUVATÕMMISTE TABEL

Nimetus

testitud alamlehte/ekraanikuva/mitte-veebilist dokumenti

VALIMI KOOSTAMISE JUHIS (see põhineb Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisale ja TTJA 2021. aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusele; link rakendusotsusele 2018/1524 on tiitellehel)

Tulemuste kokkuvõtte parema poole sinistes lahtrites on valemid (liitmistehe ja protsendi võtmine). Horisontaalsed read (v.a kõige alumine) näitavad alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide lõikes nõuete arvu, mis

on standardiga mittevastavuses (MV); standardiga mittevastavuses nõuete protsenti kõigist kohustuslikest nõuetest (MV%) ning kohustuslike nõuete arvu kokku (KOKKU). Kõige alumine horisontaalne rida näitab sedasama terve

veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta.

Valimi koostamisel pea silmas järgmiseid asju:

*** Alamlehtede valikul tuleb eelistada alamlehti, millel on võimalikult palju interaktsioonivõimalusi (vormid,

dialoogikastid jne; rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 1.2.3).

*** Üks alamleht/ekraanikuva võib olla korraga mitmes alapunkt 3.2 nimetatud kategoorias (näiteks ühel

alamlehel/ekraanikuval võivad olla nii kasutajatugi kui ka kontaktandmed).

*** Juhul kui mõni valimisse kuuluv alamleht/ekraanikuva on osa mõnest konkreetsest kasutajateekonnast (nt. aja

broneerimine) tuleb valimisse lisada kõik teekonda kuuluvad alamlehed ning testida neid samas järjekorras nagu

teekonda läbitakse (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.3). Kui testija peab testima kasutajateekonda

avalikus isikustatud keskkonnas, siis võib valimist jätta kasutajateekonna sammud, mis tekitavad testijale siduvaid

tagajärgi (nt. avalduse esitamine jne).

*** Juhul kui mõni modaal muudab oluliselt veebilehe sisu, siis võib teda arvestada eraldi alamlehena. Näiteks

modaalid, mis jätavad tagaplaanile kogu ülejäänud lehekülje sisu ning milles on mitu erinevat interaktiivset

elementi (link, mitme väljaga vorm jne).

*** Juhul kui mõnda alamlehte/ekraanikuva saab alla laadida mitte-veebilise dokumendina (nt. saab sellest teha pdf-

formaadi), siis on tegemist „asjakohase allalaaditava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb testida

hindamaks kõnealuse alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 5.4.

*** Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf-

formaadis dokument), siis on tegemist „asjakohase allalaetava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb

testida hindamaks domeeni/rakenduse iga alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4.

Kuvatõmmis

KUVATÕMMISTE TABEL

Kuvatõmmis

Kuvatõmmis

Stan-

dardi

vaade

Testimis-

juhendi

vaade

Tähistus

standardis

Nõude nimi Nõude

rakendamise

eeltingimus

Vahep

ealkiri

1 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

72 2 9.3.2.3 Consistent

Navigation

Where ICT is a

web page

73 3 9.3.2.4 Consistent

Identification

Where ICT is a

web page

133 4 12.1.1 Accessibility and

compatibility

features

Unconditional

127 5 11.7 User preferences Unconditional

Vahep

ealkiri

6 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

1 7 5.2 Activation of

accessibility

features

Where web

content has

documented

accessibility

features

32 8 9.1.1.1 Non-text content Where ICT is a

web page

39 9 9.1.3.3 Sensory

characteristics

Where ICT is a

web page

43 10 9.1.4.2 Audio control Where ICT is a

web page

54 11 9.2.2.1 Timing adjustable Where ICT is a

web page

55 12 9.2.2.2 Pause, stop, hide Where ICT is a

web page

56 13 9.2.3.1 Three flashes or

below threshold

Where ICT is a

web page

58 14 9.2.4.2 Page titled Where ICT is a

web page

61 15 9.2.4.5 Multiple Ways Where ICT is a

web page

62 16 9.2.4.6 Headings and

Labels

Where ICT is a

web page

64 17 9.2.5.1 Pointer Gestures Where ICT is a

web page

65 18 9.2.5.2 Pointer

cancellation

Where ICT is a

web page

67 19 9.2.5.4 Motion actuation Where ICT is a

web page

42 20 9.1.4.1 Use of Colour Where ICT is a

web page

74 21 9.3.3.1 Error

Identification

Where ICT is a

web page

76 22 9.3.3.3 Error Suggestion Where ICT is a

web page

75 23 9.3.3.2 Labels or

Instructions

Where ICT is a

web page

77 24 9.3.3.4 Error prevention

(legal, financial,

data)

Where ICT is a

web page

Vahep

ealkiri

25 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

44 26 9.1.4.3 Contrast

(Minimum)

Where ICT is a

web page

48 27 9.1.4.11 Non-text contrast Where ICT is a

web page

49 28 9.1.4.12 Text spacing Where ICT is a

web page

45 29 9.1.4.4 Resize text Where ICT is a

web page

38 30 9.1.3.2 Meaningful

sequence

Where ICT is a

web page

47 31 9.1.4.10 Reflow Where ICT is a

web page

78 32 9.4.1.1 Parsing Where ICT is a

web page

46 33 9.1.4.5 Images of text Where ICT is a

web page

40 34 9.1.3.4 Orientation Where ICT is a

web page

41 35 9.1.3.5 Identify Input

Purpose

Where ICT is a

web page

68 36 9.3.1.1 Language of

page

Where ICT is a

web page

69 37 9.3.1.2 Language of

parts

Where ICT is a

web page

Vahep

ealkiri

38 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

33 39 9.1.2.1 Audio-only and

video-only (pre-

recorded)

Where ICT is a

web page

34 40 9.1.2.2 Captions (pre-

recorded)

Where ICT is a

web page

36 41 9.1.2.5 Audio description

(pre-recorded)

Where ICT is a

web page

35 42 9.1.2.3 Audio description

or media

alternative (pre-

recorded)

Where ICT is a

web page

31 43 7.3 User controls for

captions and

audio description

Where web

pages primarily

display materials

containing video

with associated

audio content

Vahep

ealkiri

44 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

53 45 9.2.1.4 Character Key

shortcuts

Where ICT is a

web page

51 46 9.2.1.1 Keyboard Where ICT is a

web page

52 47 9.2.1.2 No keyboard trap Where ICT is a

web page

57 48 9.2.4.1 Bypass blocks Where ICT is a

web page

59 49 9.2.4.3 Focus Order Where ICT is a

web page

63 50 9.2.4.7 Focus Visible Where ICT is a

web page

70 51 9.3.2.1 On Focus Where ICT is a

web page

71 52 9.3.2.2 On Input Where ICT is a

web page

50 53 9.1.4.13 Content on hover

or focus

Where ICT is a

web page

Vahep

ealkiri

54 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

32 55 9.1.1.1 Non-text content Where ICT is a

web page

37 56 9.1.3.1 Info and

relationships

Where ICT is a

web page

57 57 9.2.4.1 Bypass blocks Where ICT is a

web page

60 58 9.2.4.4 Link purpose (in

context)

Where ICT is a

web page

66 59 9.2.5.3 Label in Name Where ICT is a

web page

79 60 9.4.1.2 Name, Role,

Value

Where ICT is a

web page

80 61 9.4.1.3 Status Messages Where ICT is a

web page

136 62 12.2.3 Effective

communication

Unconditional

Vahep

ealkiri

63 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

2 64 5.3 Biometrics Where web

content uses

biological

characteristics

Vahep

ealkiri

65 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

4 66 6.1 Audio bandwidth

for speech

Where web

pages provide

two-way voice

communication

5 67 6.2.1.1 RTT

communication

Where web

pages provide

two-way voice

communication

6 68 6.2.1.2 Concurrent voice

and text

Where web

pages provide a

means for two-

way voice

communication

and for users to

communicate by

RTT

7 69 6.2.2.1 Visually

distinguishable

display

Where web

pages have RTT

send and receive

capabilities

8 70 6.2.2.2 Programmatically

determinable

send and receive

direction

Where web

pages have RTT

send and receive

capabilities

9 71 6.2.2.3 Speaker

identification

Where web

pages have RTT

capabilities, and

provide speaker

identification for

voice

10 72 6.2.2.4 Visual indicator of

Audio with RTT

Where web

pages provide

two-way voice

communication,

and have RTT

capabilities

11 73 6.2.3 Interoperability

item a)

Where web

pages with RTT

functionality

interoperate with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

12 74 6.2.3 Interoperability

item b)

Where web

pages with RTT

functionality

interoperate with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

13 75 6.2.3 Interoperability

item c)

Where web

pages with RTT

functionality

interoperate with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

14 76 6.2.3 Interoperability

item d)

Where web

pages with RTT

functionality

interoperate with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

15 77 6.2.4 RTT

responsiveness

Where web

pages utilise RTT

input

16 78 6.3 Caller ID Where web

pages provide

provides caller

identification or

similar

telecommunicatio

ns functions

17 79 6.4 Alternatives to

voice-based

services

Where web

pages provide

real-time voice-

based

communication

and also provide

voice mail, auto-

attendant, or

interactive voice

response facilities

18 80 6.5.2 Resolution item

a)

Where web

pages that

provide two-way

voice

communication

includes real-time

video functionality

19 81 6.5.3 Frame rate item

a)

Where web

pages that

provide two-way

voice

communication

includes real-time

video functionality

20 82 6.5.4 Synchronization

between audio

and video

Where web

pages provide

two-way voice

communication

include real-time

video functionality

21 83 6.5.5 Visual indicator of

audio with video

Where web

pages provide

two-way voice

communication,

and include real-

time video

functionality

22 84 6.5.6 Speaker

identification with

video (sign

language)

communication

Where web

pages provide

speaker

identification for

voice users

Vahep

ealkiri

85 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

23 86 7.1.1 Captioning

playback

Where web

content displays

video with

synchronized

audio

24 87 7.1.2 Captioning

synchronization

Where web

content displays

captions

25 88 7.1.3 Preservation of

captioning

Where web

pages transmit,

convert or record

video with

synchronized

audio

26 89 7.1.4 Captions

characteristics

Where web

content displays

captions

27 90 7.1.5 Spoken subtitles Where web

content displays

video with

synchronized

audio

28 91 7.2.1 Audio description

playback

Where web

content displays

video with

synchronized

audio

29 92 7.2.2 Audio description

synchronization

Where web

content has a

mechanism to

play audio

description

30 93 7.2.3 Preservation of

audio description

Where web

pages transmit,

convert, or record

video with

synchronized

audio

Vahep

ealkiri

94 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

129 95 11.8.2 Accessible

content creation

Where web

content is an

authoring tool

130 96 11.8.3 Preservation of

accessibility

information in

transformations

Where web

content is an

authoring tool

131 97 11.8.4 Repair assistance Where web

content is an

authoring tool

132 98 11.8.5 Templates Where web

content is an

authoring tool

128 99 11.8.1 Content

technology

Where web

content is an

authoring tool

Vahep

ealkiri

100 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

81 101 9.6 WCAG

conformance

requirements

Where ICT is a

web page

3 102 5.4 Preservation of

accessibility

information during

conversion

Where web

content converts

information or

communication

134 103 12.1.2 Accessible

documentation

Unconditional

137 104 12.2.4 Accessible

documentation

Unconditional

135 105 12.2.2 Information on

accessibility and

compatibility

features

Unconditional

Testimisjuhend

Alamlehtede-ülesed testid testimise algul. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb

vaadata, kas mitut alamlehte korraga või ainult üht alamlehtede-ülest funktsiooni.

Kontrolli, kas kõikidel alamlehtedel olevad navigatsioonielemendid (nt. alamlehtede-ülene veebidomeeni

menüü) on läbivalt samasugused.

Kontrolli visuaalselt, kas sama funktsiooniga nupud, ikoonid, lingid jne (nt. "laadi alla", "liigu edasi" jne) on

kõikidel alamlehtedel läbivalt ühtsed.

Juhul, kui on avaldatud domeeni tehniline info (näiteks abi alamleht) ning domeenil on sisse ehitatud

digiligipääsetavuse funktsioonid (näiteks domeeni omaenda stiilivahetaja), siis tehnilises infos peab olema

ülevaade sellest, kuidas neid funktsioone kasutada.

Vaata üle, millised on domeeni omaenda digiligipääsetavuse funktsioonid ja kontrolli, kas avalikus

domeeni tehnilises infos on ülevaade, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada.

Kuna see nõue on alamlehtede-ülene (nõue räägib domeeni digiligipääsetavuse funktsioonidest), siis selle

nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele alamlehtedele.

Testi käigus tuleb kontrollida, kas veebid alluvad veebilehitseja või kasutaja määratud seadistusele

mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas.

Näiteks veebilehitseja Google Chrome seadetes (Settings ) - sinna saab veebilehitseja sulgemisnupu all

oleva kolme nupu alt avaneva menüü kaudu - saab muuta kirjastiili suurust ning Windowsi

operatsioonisüsteemi kasutava arvuti seadete alt leiab kõrgkontrastsuse (High contrast ) sektsiooni, mis

võimaldab muuta kuva tavapärasest kontrastsemaks.

Alamlehe lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb alamleht üle vaadata

ilma testimiseks mõeldud abivahendeid kasutamata.

Juhul kui

veebilehe avalikus tehnilises infos (näiteks veebidomeeni abi alamlehel) on kirjas ligipääsetavuse

funktsioonid spetsiifiliste erivajaduste jaoks, siis

kontrolli testitaval alamlehel, kas vastavad ligipääsetavuse funktsioonid on aktiveeritavad ka vastava

erivajadusega inimesele.

Nõude mõte seisneb selles, et juhul kui veebilehe sisse ehitatud erivajadusega inimestele mõeldud

funktsioon on dokumenteeritud, siis funktsiooni aktiveerimiseks läbitav kasutajateekond peab arvestama

selle erivajadusega (me testime siin ainult veebilehe funktsiooni aktiveerimiseks mõeldud kasutajateekondi

ning selle nõude raames ei pea testima veebilehitseja funktsioone).

Näiteks kui abi alamlehe järgi on võimalik vaegnägijal muuta veebileht kõrgkontrastseks, siis kõik nupud -

mida tuleb selleks vajutada - peavad olema kõrgkontrastsed. Juhul kui leh l on robotilõks (captcha ), siis vaata visu al lt, kas sellele on mõni alternatiiv (nt. tekstiline

või heliline).

See nõue kehtib olukordades, kus kasutajale antakse tekstilisi juhendeid veebilehe sisu kasutamiseks:

tekstilised juhendid ei tohi viidata ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale (näiteks

värvilised nooled, ümarad nupud jne) ning kasutajale tuleb anda mõni muu viide lisaks (näiteks värvilisele

edasiminekuks mõeldud noolele on kirjutatud "edasi" ja juhend suunab klikkima värvilisele noolele, mille

peale on kirjutatud "edasi").

Teosta kontroll visuaalselt.

Juhul kui alamlehel hakkab automaatselt mängima heli, mis kestab kauem kui 3 sekundit, siis kontrolli, kas

seda on võimalik katkestada, kinni panna või selle helitugevust muuta.

Juhul, kui lehel on lühem kui 20 tundi ajalimiit, peab kasutajat sellest hoiatama ning lubama limiidi välja

lülitamist või pikendamist (selleks toiminguks peab andma vähemalt 20 sekundit aega).

Kontrolli:

*** kas on võimalus peatada, panna pausile või peita sisu, mis on automaatselt liikuv või sähviv

(animatsioonid, karussellid jne) ja kestab kauem kui 5 sekundit.

*** kas dünaamilist sisu (nt automaatne lehevärskendus) saab panna pausile, peatada, peita või on

võimalus kohandada uuenduste tihedust.

Kontrolli, et lehel ei ole sisu, mis sähviks rohkem kui 3 korda sekundis. Erandiks on piisavalt väike sisu,

mille sähvatused on madala kontrastsusega ja ei sisalda liialt palju punast värvi.

Kontrolli:

*** kas alamlehel on tiitel (st. kas lehekülje koodis on title atribuut). Kontrollimiseks mine hiirega Google

Chrome veebilehitseja ülemisel real vastava vahekaardi peale, misjärel ilmub tiitli olemasolul kast koos

lehekülje tiitliga.

*** kas alamlehe tiitel kirjeldab alamlehe teemat või otstarvet.

Kontrolli, kas kasutajal on võimalik määratleda alamlehe asukohta mitmel viisil.

Näiteks on nõue vastav juhul kui alamlehel olles leiab selle nii alamlehel olevast domeeni menüüst kui ka

alamlehel olevast domeeni otsingust. Või on nõue vastav juhul kui alamlehel on link nii domeeni sisupuule

(sitemap ) kui ka domeeni otsingu lehele.

Nõue ei kohaldu alamlehtedele, mis on protsesside sammud või tulemused (näiteks alamlehed mitme-

sammulisest taotluse esitamise, e-poes ostimise jne kasutajateekonnast).

Kontrolli visuaalselt, kas lehe pealkirjad kirjeldavad järgnevat sisu; kas vormiväljade pealkirjad kirjeldavad

täpselt, mida sinna kirjutada jne (nt. “Eesnimi” ja “Perekonnanimi”, mitte “Nimi” ja “Perekonnanimi”).

Kontrolli, kas tegevusi, mille jaoks peab hiirt liigutama konkreetset trajektoori pidi (lohistamine (drag ),

libistamine (slide ) jne), saab teha ka tavalise hiireklõpsuga.

Kontrolli, kas on võimalik ühe puutega päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown ) tagasi

võtta. Nt. kui hiirega nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt kursoriga ära liikuda, siis ei tohi

seda lugeda nupu aktiveerimiseks.

Kui mõni tegevus testitaval alamlehel eeldab seadme liigutamist (nt. raputamine) või kasutaja liigutamist

(nt. lehvitamine kaamerasse), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades

nupule).

Testi eesmärk on kontrollida, et värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse

tegevusele, küsitakse reaktsiooni (nt. täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks,

et need on jäänud täitmata) või eristatakse visuaalselt elemente.

Seega kontrolli visuaalselt, et:

*** teave, mida edastatakse omavahel eristatud värvidega, on olemas ka tekstiliselt.

*** värvilistel vormi nuppudel on olemas tekst.

*** värvilistel tekstidel, kus värv näitab selle teksti spetsiifilist tähendust, on tekstil juures veel mõni

visuaalne tunnus, mis näitab selle teksti spetsiifilist tähendust.

*** juhul, kui lingid või nupud on eristatud ainult värviga, siis kursorit selle peal liigutades tekib juurde veel

mõni visuaalne eristav tunnus ja muutub lingi või nupu kontrastsus võrreldes ümbritseva tekstiga

(kontrastsussuhe peab olema vähemalt 3:1’le; vajadusel testi seda olukorda koos kontrastsusnõuete

9.1.4.3 ja 9.1.4.11 vastavuse testimisega).

*** juhul, kui mittetekstilist sisu eristatakse vaid värvidega, on seesama sisu eristatud ka mustriga (näiteks

joondiagrammil on üks joon esitatud siniselt ja pidevjoonena ning teine joon roheliselt ja punktiirina).

Vaata üle tekstid, lingid, diagrammid, sisestusväljad (otsingulahter, väljad sisselogimiseks, uudiskirjaga

liitumiseks vms) jne.

Juhul, kui testitaval alamlehel on vorm, siis testi nõudeid 9.1.4.1, 9.3.3.1 ja 9.3.3.3 koos (nõude 9.1.4.1 Juhul, kui testitaval ala lehel on vor , siis testi nõudeid 9.1.4.1, 9.3.3.1 ja 9.3.3.3 koos.

Kirjuta vormi sihilikult midagi valesti, püüa vorm ära saata ja kontrolli, kas vigane väli on teistest eristatud

ning kas selle välja juurde tekkis tekstiline veateade.

Juhul, kui testitaval alamlehel on vorm, siis testi nõudeid 9.1.4.1, 9.3.3.1 ja 9.3.3.3 koos.

Kontrolli, kas veateates on soovitus selle parandamiseks.

Juhul kui testitaval alamlehel on sisestusväljad, siis kontrolli visuaalselt:

*** kas sisestusväljade juures on sildid ja/või selgitused, mille järgi kasutaja saab aru, millist sisendit temalt

oodatakse (nt. vormiväljade sildid).

*** juhul, kui osa sisestusväljadest on kohustuslikud ja osa vabatahtlikud, siis on need selgelt omavahel

eristatud.

Juhul kui testitaval alamlehel on vorm, mille ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, siis

kontrolli, kas kasutajal on võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi

ärasaatmine tagasi võtta.

Testid tööriistadega. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada vastavaid

tööriistu (v.a klaviatuur ja ekraanilugeja).

Üks tööriistadest, mida nüüd vaja läheb, on laiendus (extension ) Web Developer (loe siit lähemalt:

https://chrispederick.com/work/web-developer/ ), mille saab lisada Google Chrome'i, Firefox'i ja

Opera'le.

Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt

4,5:1 või suurte tekstide (st. tekstid mille tähemärgi suurus on vähemalt 18 või paksus kirjas 14 punkti)

puhul 3:1. Tee kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-

codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM

tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/).

Kui veebil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib

tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele.

Kasutajaliidese elemendi (nt. sisestusväli) või graafilise elemendi (nt. ikoon) ja tema tausta värvide

kontrastus peab olema vähemalt 3:1 erinevates olekutes (elemendil on fookus/ei ole ole fookust jne). Tee

kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-codes.info/colors-from-image/)

ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas

(https://webaim.org/resources/contrastchecker/).

Kui veebil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib

tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele.

Testi tegemiseks tuleb lisada järjehoidjaribale (bookmarks bar ) "Text spacing" link. Selle leiab https://a11y-

guidelines.orange.com/en/web/develop/layout/ lehelt märksõna "Bookmarklet" alt. Liigu kursoriga sellel

lehel alla joonitud "Text spacing" peale, klikk paremale klahvile ja siis valik "Copy link address". Liigu edasi

BookMark manageri ning lisa link uue järjehoidjana. Näiteks Google Chromes saab seda teha minnes

seadete (kolm täppi veebilehitseja sulgemisnupu all) alt Bookmark manager'i ning kleebi uue järjehoidja

lisamisel kopeeritud link valikuga "Paste as plain text" vastavasse lahtrisse.

Testitaval veebilehel tuleb sellele järjehoidjale klikkida ning seejärel suurenevad teksti vahekaugused nii

kaugele nagu seda käesolev nõue näeb (reavahe 1,5 korda suurem kui font; lõikude vahe 2 korda suurem

kui font; tähtede vahe 0,12 ühikut fondi suurusest; sõnade vahe 0,16 ühikut fondi suurusest). Kontrolli

visuaalselt, kas kogu lehekülje tekst ja funktsionaalsus on loetav ja kasutatav.

Enne testidega jätkamist tuleb algsätted taastada (nt. lehte värskendades).Seadista veebilehitseja su rendus 200% peale j kontrolli visuaalselt, ka sisu on loetav ja funktsionaalne.

Juhul kui sisu esitamise järjekord mõjutab selle tähendust, peab olema sisu õige lugemisjärg tarkvaraliselt

määratletav.

Sellele nõudele vastavuse testimiseks ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart CSS .

Järgmisena valik "Disable All CSS". Seejärel ava sama alamleht teises veebilehitsejas, pane mõlemad

veebilehitsejad kõrvuti ja kontrolli, kas sisu järjestus on üldjoontes sama (kui on üldjoontes sama, siis on

testi tulemus nõudele vastav). Ava lai nd "Web Developer" ja siis selle ülemiselt ribalt vahekaart "Resize". Järgmisena valik "Resize

Windows" ning märgi laiuseks (Width ) 1280. Seejärel vii suurendus (zoom ) 400%'ndini (laius vastab 320'le

CSS pikslile). Seejärel vähenda suurendust samm-sammult 100%'ndini. Veebileht peab olema kohanduv,

st sisu peab olema kasutatav ning ei tohi tekkida teist ehk horisontaalset kerimisriba.

Enamasti on veebilehed mõeldud vertikaalseks kasutamiseks, aga juhul kui veebileht on mõeldud

horisontaalseks kasutamiseks, siis tuleb märkida kõrguseks (height ) 1024. Seejärel vii suurendus (zoom )

400%'ndini (kõrgus vastab 256'le CSS pikslile). Seejärel vähenda suurendust samm-sammult 100%'ndini.

Veebileht peab olema kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ning ei tohi tekkida teist ehk vertikaalset

kerimisriba.

Kriteeriumi erandiks on pildid, kaardid, diagrammid, videod, mängud, presentatsioonid, tabelid ja

kasutajaliidesed, kus peavad kerimisribad nähtaval olema.

Testiga kontrollitakse alamlehte märgendkeele korrektsust ning kuna selleks kasutatakse kolmanda

osapoole validaatorit, siis ei tohi isikuandmete kaitse tõttu valideerida alamlehti, millelt ei saa eemaldada

isiklikku infot.

Ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart Tools . Järgmisena valik "Validate Local HTML".

Seejärel avaneb eraldi vahekaardil Nu Html Checker, mis kuvab testi tulemust. Testi tulemus on vastav

siis, kui ei tuvastatud ühtegi viga (error ). Vigade hulka näed, klikkides valikut "Message Filtering". Vigade

korral pane lühiselgitusse kirja arv, mitu viga tuvastati.

Täpsustus tulemuse tõlgendamise kohta. Nõude 9.4.1.1 aluseks on WCAG versioonide 2.0 ja 2.1 nõue

4.1.1, mis toob välja 4 konkreetset komponenti, mis peavad märgendkeeles korrektsed olema (väljavõte

eestikeelsest WCAG 2.0'st: "peavad elementidel olema terviklikud algus- ja lõpumärgendid, elemendid

peavad olema pesastatud vastavalt nende spetsifikatsioonidele, sama atribuuti ei tohi elemendile omistada

mitu korda ning kõik identifikaatorid on unikaalsed, v.a juhtudel, kui spetsifikatsioonid eriomadusi

lubavad."). Samas viitavad ka erinevad nõude mitteametlikud selgitused, et sõltumata komponendist tuleb

märgendkeel kirjutada korrektselt (näiteks väljavõte

https://www.w3.org/WAI/WCAG21/Understanding/parsing.html lehelt: "Therefore, the Success Criterion

requires that the content can be parsed using only the rules of the formal grammar."). Seetõttu vaadatakse Nõ e ütleb, et juhul kui märgendkeel võimaldab teksti samalaadset visuaalset esitust nagu teksti

esitlemine pildivormingus, siis tuleb tekst esitada pildivorminguta.

Teksti esitlemine pildivormingus on lubatud, kui kasutaja saab ise visuaali kohandada, ning juhul, kui

pildivorming on vältimatu (näiteks logod, millele on kirjutatud tekst). Selliste erandite korral peab pildil

olema alt-tekst, mis annab edasi sama informatsiooni nagu visuaal ise.

Nõude kontrollimiseks ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart Images . Vali "Display Alt

Attributes" ja "Outline All Images" (kui on raske aru saada, kas tegemist on pildiga, siis võib ka valida

"Make Images Invisible").

Kontrolli lähtekoodist, kas veebilehte on võimalik kasutada nii püstises kui ka külje peal olevas asendis.

Selleks vajuta Google Chrome's hiire parem klikki (avaneb "Context menu") ning vali "Inspect". Seejärel

avaneb DevTools paan. Paani kõige ülemisel real on vasakult poolt minnes "Select an element in the page

to inspect it" ikoon ning seejärel "Toggle device toolbar" ikoon (mobiil ja tahvel). Avanenud vaates saab

valiku "Dimensions" alt valida erinevate mobiilide mõõte testimiseks (vali väikeste mõõtudega mobiilid

nagu näiteks "Galaxy S5" ja "iPhone SE"). Seejärel testi vastavust nõudele, klikkides valikule "Rotate"

(vaate ülemise rea parempoolne ikoon, mis kujutab pööratavat mobiili) ning sirvides alamlehte.

Kontrolli lähtekoodist (hiire parem klikk ehk "Context menu">valik "Inspect">valik "Select an element in the

page to inspect it">kliki uuritavale elemendile või koodireale), kas kõikidel kasutaja kohta infot koguvatel

vormiväljadel (näiteks meiliaadressi sisestusväli või nime sisestusväli, kuid mitte näiteks otsingukast) on

korrektne aktiveeritud autocomplete atribuut (korrektsed on täpse väärtusega aktiveeritud atribuudid,

näiteks autocomplete="email", autocomplete="name", autocomplete="tel" jne).

Kontrolli lähtekoodist, kas alamlehe keel on fikseeritud vastava HTML'i atribuudiga (nt. html lang="et") ning

kas keeletähis on korrektne (eesti keel - et; vajadusel saab siit vaadata teisi keeli:

https://www.w3schools.com/tags/ref_language_codes.asp ). Selleks hiire parem klikk ehk "Context

menu">valik "Inspect">alamlehe keele atribuut on ülemistel koodiridadel).

Kontrolli lähtekoodist, kas osa alamlehe tekstist, mis on teises keeles kui alamlehel põhikeel, on fikseeritud

vastava HTML'i atribuudiga (nt. blockquote lang="ru"; span lang="en") ning kas keeletähis on korrektne

(inglise keel - en, vene keel - ru; vajadusel saab siit vaadata teisi keeli:

https://www.w3schools.com/tags/ref_language_codes.asp ). Selleks hiire parem klikk ehk "Context

menu">valik "Inspect">valik "Select an element in the page to inspect it">kliki uuritavale elemendile või

koodireale).Audio- ja videosisu testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehel on

audio- või videosisu.

Kontrolli, kas eellindistatud helisalvestisele või ilma helita videole (nt. animatsioon või tummfilm) on lisatud

selle sisu edasi andev alternatiiv. Helisalvestise puhul näiteks tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu

salvestise sisu käsikiri; helitu video puhul näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on

pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade

veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindi tatud helile mistahes vormis (nt. taskuhääling, helindatud video) on lisatud selle sisu

sünkroonselt edasi andvad vaegkuuljate subtiitrid.

Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade

veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud.

Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev helikirjeldus (audio

description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev tekstiline sisukirjeldus

(transcription ; nt. salvestise sisu käsikiri) või helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav

kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Juhul kui alamlehe peamine eesmärk on esitleda audio- ja videosisu, siis kontrolli, kas vaegkuuljate

subtiitrite ja helikirjelduse aktiveerimiseks või sulgemiseks ei pea tegema rohkem klikke kui video mängima

või pausile panekuks.

Testid klaviatuuriga. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada klaviatuuri.

Vajuta klaviatuuril ükshaaval läbi kõik tähed ja numbrid kontrollimaks, kas klaviatuuri kiirvalikud sel

alamlehel koosnevad ainult üksikutest tähe- või numbriklahvidest (see funktsionaalsus sobib klaviatuuri

kasutajatele, aga segab näiteks häälkäskluste kasutajaid). Juhul kui mõni ühe-klahviline kiirvalik aktiveerub

(nt. otsingufunktsiooni saab vaikimisi aktiveerida vaid ainult tähega s), siis peab olema võimalik sellised

kiirvalikud välja lülitada või ümber seadistada (nt. lisada kiirvalikusse muuteklahvi (modifier key ) nagu

näiteks Shift.

Nõude erandid on sellised ühe-klahvilised kiirvalikud, mida saab kasutada ainult siis, kui mõni konkreetne

kasutajaliidese element on fookuses.Nõue ütleb, et kõik lehe funktsioonid peavad olema kasutatavad üksnes klaviatuuriga, sealhulgas ei tohi

klahvile vajutamine olla seotud konkreetsete ajaliste limiitidega (näiteks klahvi all hoidmine pikema aja

vältel). Nõue ei kohaldu olukordadele, kus klaviatuuri pole võimalik kasutada (näiteks hiirega joone

tõmbamine).

Nõude kontrolliks kasuta veebilehte klaviatuuriga: liigu Tab-nupuga veebilehel ringi (Shift+Tab saab tagasi

liikuda); aktiveeri Enter-nupuga linke ja nuppe; märgi Space-nupuga märkeruute; navigeeri nooltega

menüüdes; muuda nooltega raadionuppude (radio buttons ) olekuid; sulge Esc-nupuga modaale.

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et ei oleks nn klaviatuurilõksusid, kus klaviatuuri fookus

jääks kinni kindla elemendi külge, kust ei saa edasi ega tagasi navigeerida.

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et on olemas nn ülehüppamislingid (tavaliselt tab-nupuga

liikudes esimene link kodulehe päises, üldjuhul on see peidetud, aga tab-nupuga tuleb välja). Ühtlasi

kontrolli, kas ülehüppamislink töötab (st. kliki sellele ja vaata, kas see viib sind lehekülje põhisisuni).

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, kas kasutajaliideste elementide fokusseerimise järjekord

on loogiline ja intuitiivne.

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, kas igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil - nagu

näiteks nupp või link - on fookusstiil, mis seda eristab teistest elementidest antud elemendi fookusesse

võtmisel.

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et elemendi fookussesse võtmisel ei toimu olulist ja

ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui liigutada klaviatuuriga fookus vormi saatmise

nupule ning ilma seda nuppu vajutamata (st. ilma vormi ära saatmise käsklust andmata) saadab veebileht

vormi automaatselt ära.

Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et vormi sisestamisel või kasutajaliidese elemendi

muutmisel (nt. märkeruudu märkimine, raadionupu oleku muutmine) ei toimu olulist ja ootamatut muutust.

Näiteks nõue on mittevastav siis, kui teha märkeruutu märge ning vahetult peale seda avaneb ootamatult

uus veebileht eraldi aknas.

Nõue käsitleb sellist sisu, mis ilmub välja alles siis, kui mingi elemendi peal kursorit nii-öelda hõljutada

(hover ) või sellele elemendile klaviatuuriga fookust anda (nt. olukord, kus „hõljutades“ kursorit menüü ühe

nupu peal, ilmub kursori alla lisatekst, mis varjab ära menüü mõne teise nupu). Kontrolli nii klaviatuuri kui

hiirega, kas:

*** tekkinud sisu on võimalik kinni panna ilma kursorit või fookust liigutamata (näiteks ESC klahviga) JA

*** kursori saab liigutada tekkinud sisu peale ilma, et see ära kaoks JA

*** tekkinud sisu ei kao ära enne, kui kasutaja selle tahtlikult kinni paneb, kursori või fookuse mujale

liigutab või kui tekkinud sisu (näiteks veateade) pole enam aktuaalne.

Erandid on veebilehitseja infomullid (tooltip ’id; näitavad HTML title atribuuti) ning veateated.

Testid ekraanilugejaga.

Kontrolli ekraanilugejaga, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi

sama informatsiooni nagu pilt ise (st. piltidele on korrektselt kirjutatud alt-atribuut / aria-label).

Dekoratiivsete piltide (st. selliste, mis ei anna lisainformatsiooni) ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda.

Nõue ütleb, et teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, tuleb esitada ka tekstiliselt või tarkvaraliselt.

Tarkvaraline esitamine tähendab teabe ja seoste kirjeldamist veebilehe lähtekoodis (see tagab teabe ja

seoste arusaadavuse tugitehnoloogiatele, näiteks ekraanilugejad). Kontrolli ekraanilugejaga vastavate

olukordade olemasolul, kas:

*** ekraanilugeja ütleb välja, kui ta jõuab leheküljel uue osani (päis, menüü, põhisisu, jalus, külgriba,

bänner, otsing jne). See test näitab, kas lehekülje struktuur on märgistatud semantilise HTML'i

struktuurielementide või ARIA Landmark 'idega.

*** ekraanilugeja loeb visuaalselt esitatud pealkirjad ette korrektselt (korrektselt ette loetud pealkiri

koosneb vastavast fraasist ja elemendist, näiteks "Digiligipääsetavuse tagamine heading level 1") ning

esitab pealkirjade struktuuri korrektselt (lehel on olemas üks 1. taseme pealkiri; pealkirja tasemed on

korrastatud ehk näiteks 2. tasemest madalam tase ei ole 4. tase, vaid on 3. tase; ei esine pealkirja

elementi ilma pealkirjata jne). See test näitab, kas pealkirjad on kirjeldatud lähtekoodis korrektse

märgistusega.

*** ekraanilugeja nimetab iga vormivälja juures sellega seotud sildi (label ; testimiseks tuleb liikuda tab-

nupuga - see viib ekraanilugeja fookuse klikitavalt elemendilt klikitavale elemendile tekstil peatumata - ning

vormiväljale jõudes peab ekraanilugeja sildi nimetama; korrektselt ette loetud märguanne koosneb

vastavast sildist ja vormivälja elemendist, näiteks "Eesnimi edit"). See test näitab, kas sildid on seotud

vastavate vormiväljadega.

*** ekraanilugeja nimetab tabeli pealkirja ning seostab tabeli andmelahtri vastava veeru päiselahtriga

(kõige ülemine rida) ja/või vastava rea päiselahtriga (kõige vasakpoolsem veerg). See test näitab, kas

tabel on kirjeldatud lähtekoodis korrektse märgistusega.

Kontrolli, kas ülehüppamislink tuleb välja ja töötab.

Kontrolli ekraanilugejaga, et linkide otstarve on arusaadav ainuüksi lingi tekstist või koos seda ümbritseva

ekraanilugeja poolt etteloetava kontekstiga.

Liigu ekraanilugejaga läbi lehe ning kontrolli, et linkide, nuppude ja sisendite nähtav silt kattub nimega,

mille loeb ette ekraanilugeja, või kattub nime algusega, mille loeb ette ekraanilugeja.

Kontrolli, kas ekraanilugeja teatab iga kasutajaliidese elemendi (nt. link, vormiväli, nupp, ikoon, kalender

kuupäeva valimiseks jne) nimetuse ja eesmärgi ning teatab ka sellest, kui selle väärtus muutub (nt.

element on fookuses, valitud, märgitud jne: vajadusel tuleb ise lahtrisse teha linnuke vms). Nõude eesmärk

on tagada, et kasutajaliidese elemendid on tugitehnoloogiatega sama kasutatatavad nagu need on ilma

tugitehnoloogiateta.

Kontrolli ekraanilugejaga, kas olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...“, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei

leitud”) loetakse ette ilma, et kasutaja selle ekraanilugejaga fookusesse võtab.

Domeeni kasutajatugi (täpsemalt näiteks domeeni omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne) peab

arvestama erivajadustega inimestega (st. erivajadustega inimesel on võimalik suhelda kasutajatoega otse

või läbi tugiisiku) ning nõue on vastav ka siis, kui erivajadustega inimesele pakutakse kõikidest võimalikest

variantidest kõige minimaalsemat tuge.

Seega juhul kui domeenil on olemas kasutajatugi, siis testitakse siin seda, kas ekraanilugejaga on võimalik

leida ja teada saada kasutajatoe kontaktandmed.

Alamlehtedel, kus ei ole kasutajatoe kontaktandmeid, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on

võimalik liikuda ükskõik millisele kasutajatoe kontaktandmeid esitavale alamlehele.

Alamlehtedel, kus on kasutajatoe kontaktandmed, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on

võimalik teada saada vähemalt üks kontaktviis (nt. telefoninumber, meiliaadress, domeeni omaniku

postiaadress).Biomeetrili e identifitseerimise test. Sellele nõudele saab vastavust testida vaid juhul, kui alamlehel

on vastavad funktsioonid (tegemist on vähetõenäolise olukorraga).

Juhul kui kasutaja autentimiseks või alamlehe kontrollimiseks kasutatakse biomeetrilist identifikaatorit

(sõrmejälg, näotuvastus jne), siis kontrolli, kas nendele on mitu erinevat biomeetrilist või mittebiomeetrilist

alternatiivi.

Kahepoolse häälsuhtluse võimalusega veebilehe testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida

vaid juhul, kui alamlehel on selle sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning reaalajas testi

võimalused (tegemist on vähetõenäoliste olukordadega).

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, siis kontrolli, kas

sagedusvahemiku ülemine piir on vähemalt 7000 Hz.

Kahepoolse häälsuhtlusega peab kaasnema ka RTT (Real-Time Text ; sõnumite saatmine ilma "saada"

nuppu vajutamata) võimalus.

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus,

võimalik on testida veebi RTT toimivust (st. testija näeb teisest seadmest saadetud sõnumit) ning

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet (RTT reference terminal ),

siis kontrolli, kas suhtlus üle RTT toimib.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis kontrolli,

kas need toimivad samaaegselt.

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus,

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning

testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt,

siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas need on visuaalselt eristatavad (nt. erinevate

osapoolte sõnumid erinevad värvi ja kirjatüüpi poolest).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus,

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning

testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt,

siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas "saatja" ja "vastuvõtja" sõnumid on

tarkvaraliselt eristatavad (nt. eristatavad ekraanilugeja abil).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus,

testitav veeb tuvastab kõneleja tema hääle järgi ning

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet,

siis saada testseadmest sõnum veebi ning kontrolli, kas veeb näitab, kes teksti kirjutab.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis tuleb

seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk "saatja"

poole) abil.

"Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab

visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle Public Switched Telephone Network (PSTN) sidevõimaluse ning

testimises on võimalik kasutada V.18 testseadet (V.18 reference terminal ),

siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja

kasutama infot).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimaluse ning

testimises on võimalik kasutada RFC 4103 protokollile vastavat RTT testseadet,

siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja

kasutama infot).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle mõne muu sidevõimaluse kui PSTN või VOIP with Session Initiation

Protocol (SIP) sidevõimalused ning

testimises on võimalik kasutada antud sidevõimalusele vastavat RTT testseadet,

siis kontrolli:

*** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama

infot).

*** kas kasutatava sidevõimaluse spetsifikatsioon on avaldatud ning sisaldab meetodit tähistamaks

olukorda, kus infovahetuse käigus tekkisid moonutatud ja kaduma läinud tähemärgid.

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused ning

testimises on võimalik kasutada uuele RTT standardile vastavat RTT testseadet,

siis kontrolli:

*** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama

infot).

*** kas uue RTT standardi alusel saab kasutada kõiki senimaani veebis kasutatud sidevõimalusi.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus ja testi saab läbi viia nii "saatja" kui

"vastuvõtja" poolelt, tuleb saata lühike sõnum ja kontrollida, kas "saatja" tekst jõuab "vastuvõtjani"

maksimaalselt 500 millisekundi jooksul.

Juhul kui testitav veeb kuvab helistaja identiteeti, siis kontrolli, kas seda esitletakse tekstiliselt ning see

tekst on ka tarkvaraliselt kindlaks tehtav (näiteks kõnesüntesaator loeb selle ette).

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud reaalajas häälsuhtluse ( real-time voice-based

communication ), kõneposti (voice mail ), häälkonsultandi (auto-attendant ) ja interaktiivse häälvastuse

(interactive voice response ) võimalused, siis kontrolli:

*** kas veeb pakub kasutajale infole ligipääsuks meetodeid, mis ei vaja kuulmis- või kõnevõimet.

*** kas veeb võimaldab täita kõiki süsteemi poolt kasutajale täitmiseks loodud ülesandeid ilma kuulmis- või

kõnevõimeta.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video )

võimalused, siis kontrolli, kas video resolutsioon on vähemalt QVGA ehk 320×240 pikslit.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video )

võimalused, siis kontrolli, kas video kaadrit sekundis määr (frame rate ) on vähemalt 20 kaadrit sekundis

(frames per second ).

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video )

võimalused, siis kontrolli, kas erinevus heli ja videopildi vahel on kuni 100 millisekundit.

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video )

võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-

seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb

(ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab

kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb).

Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video )

võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva video edastamise funktsionaalsusega IKT-seadme

(ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolel tuleb viibelda ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk

"vastuvõtja" pool) näitab, kes viipleb.

Videoesitleja testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehel on selle sisse

ehitatud videoesitleja või sellel saab videosid konverteerida (tegemist on vähetõenäoliste

olukordadega).Juhul kui v ebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole

osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis pane video mängima ja kontrolli,

kas kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kuvada ja kuvamine lõpetada.

Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole

osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas heli ja vaegkuuljate

subtiitrid on omavahelises sünkroonis (lubatud vahe on kuni 100 millisekundit).

Juhul kui veebilehel saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele

7.1.1 ja 7.1.2.

Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole

osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas kasutaja saab

vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kohandada (nt. võimalus muuta subtiitrite kirjastiili, subtiitrite

värvi jne).

Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa videost

(st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas videoesitlejal on heliväljund subtiitrite heliliselt

esitamiseks (nt. selle jaoks aktiveeritav heliriba (audio track )).

Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on

helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka

ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas videoesitlejal on funktsionaalsus, mis lubab mängida helikirjeldust

põhilise heli asemel või mõlemat heliriba (audio track ) korraga.

Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on

helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka

ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas video ning helikirjeldus on omavahel sünkroonis.

Juhul kui veebilehel saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele

7.2.1 ja 7.2.2.

Loomeinstrumentide (authoring tool ) testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui

alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine (tegemist on vähetõenäolise olukorraga).

Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas selle tööriistad

võimaldavad luua sisu, mis vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi 9. peatükile (juhul kui loodav sisu

on veebiline) või 10. peatükile (juhul kui loodav sisu on mitte-veebiline).

Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja see pakub võimalust sisu teisendada

(sisu platvorm jääb samaks, aga sisu struktuur muutub, nt. dokument jagatakse eraldi failideks) või ümber

kodeerida (sisu kodeerimise tehnoloogia muutub), siis kontrolli, kas ligipääsetavuse info jääb selles

samaks.

Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja sel on funktsionaalsus, mis tuvastab

ligipääsetavuse puudujääke, siis kontrolli, kas loomeinstrument (authoring tool ) pakub soovitusi

ligipääsetavuse puudujääkide parandamiseks.

Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas vähemalt üks digitaalse

sisu loomise vormidest (template ) vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile ja on vastavalt

märgistatud.

Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.8.2, 11.8.3, 11.8.4 ja 11.8.5 on eranditult vastavad.

Alamlehtede-ülesed testid testimise lõpus. Nende nõuete vastavuse saab kindlaks teha peale seda,

kui kõik alamlehed on testitud.

Kui nõue on vastav, siis saab öelda, et alamleht vastab kõikidele WCAG'st standardi EN 301 549 V3.2.1

(2021-03) peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuetele (nõude eesmärk on tagada samasus WCAG ja

peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuete vahel). WCAG'st on üle võetud kõik 9. peatüki nõuded, mille

tähistus standardis algab arvudega 9.1, 9.2, 9.3 või 9.4.

Nõudele vastavuse hindamiseks vaata üle testitud alamlehtede hindamisvormid. See nõue on vastav ainult

sel juhul, kui täidetud kõik järgnevalt nimetatud tingimused (vastavusnõuded ehk conformance

requirements ):

*** Alamlehel ei tuvastatud ühtegi WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud

veebilehtedele kohustuslike nõuete puudujääki (või oli puudujääkide esinemise korral olemas nõuetele

vastav alternatiivne versioon).

*** Alamleht tervikuna (st. kõik alamlehe osad) on WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle

võetud veebilehtedele kohustuslike nõuetele vastav. Erinevad alamlehelt kättesaadavad alamlehe sisu

alternatiivid (nt. helisalvestise sisu edasi andev alternatiiv) ning erinevad alamlehe sisu esitlusviisid (nt.

sisu paigutumine ühte tulpa) on ka alamlehe osad.

*** Juhul kui alamleht kuulub protsessi (üksteisele järgnevad alamlehed, mis tuleb konkreetse tegevuse

lõpule viimiseks läbida), siis on WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud

veebilehtedele kohustuslike nõuetele vastavad kõik protsessi kuuluvad alamlehed.

*** WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud veebilehtedele kohustuslike nõuetele

vastavuse saavutamiseks on veebisisu tehnoloogiaid kasutatud ainult ligipääsetavust tagavatel viisidel (nt.

pimedatetele mõeldud tekstilised alternatiivid on leitavad ekraanilugejate poolt). Tavalisemad näited

veebisisu tehnoloogiatest on HTML, CSS, SVG, PNG, PDF, Flash ja JavaScript.

*** Juhul, kui veebisisu tehnoloogiaid on kasutatud nii, et need ei taga ligipääsetavust, või nii, et nende

kasutamine on mittevastav ligipääsetavusnõuetele, siis need ei ei tohi need takistada kasutaja ligipääsu

ülejäänud alamlehele. Ühtlasi peab alamleht tervikuna vastama jätkuvalt vastavusnõuetele ka kõigil kolmel

järgneval juhul: kasutajaagendis on sisse lülitatud mistahes veebisisu tehnoloogia, mis ei ole mõeldud

ligipääsetavuse tagamiseks; kasutajaagendis on välja lülitatud mistahes veebisisu tehnoloogia, mis ei ole Juhul kui testitav alamleht on alla laaditav mitte-veebilise dokumendina, siis hinda, kas konverteeritud

versioon säilitas ligipääsetavuse info (alamlehtede valimi koostamise juhis suunas seda lisama valimisse

kui „asjakohast allalaaditavat dokumenti“; st. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis

on selle nõude testi tulemus mittevastav).

Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid asjakohase alamlehe kohta (ülejäänud alamlehtedel tuleb

märkida nõue kohaldamatuks).Juhul, kui domeeni tehniline info on avaldatud elektrooniliselt (näiteks abi alamleht), siis kontrolli, kas see

vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile (st. kui vastaval alamlehel on vähemalt üks mittevastavus,

siis on selle nõude testi tulemus mittevastav).

Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid alamlehe kohta, kus on avaldatud tehniline info (ülejäänud

alamlehtedel tuleb märkida nõue kohaldamatuks).

Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni

pdf-formaadis dokument), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi peatükkidele

9 (digiligipääsetavuse reeglid veebidele) või 10 (digiligipääsetavuse reeglid mitte-veebilistele

dokumentidele). St. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi

tulemus mittevastav

Kuna see nõue on alamlehtede-ülene (nõue räägib domeeni kasutajatoe poolt väljastatavast

dokumentatsioonist), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele alamlehtedele.

Juhul kui domeenil on kasutajatugi (näiteks domeeni omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne), siis

peab see pakkuma infot domeeni sisseehitatud ligipääsetavuse funktsioonide (näiteks stiilivahetaja) kohta

või tugitehnoloogiatega ühilduvate funktsioonide dokumenteeritud ülevaate (näiteks abi alamlehel olev

selgitus, mis tutvustab ekraanilugeja kasutamist antud domeenis) kohta.

Seega juhul kui domeenil on olemas kasutajatugi, siis helistab hindaja kasutajatukke ja uurib selle kohta

(nt. "Ma tunnen huvi, mis võimalused on erivajadustega inimestel, näiteks pimedatel, kasutada (domeeni

nimi)?"). Testi tulemus on vastav ka siis, kui kasutajatoe töötaja ise ei oska täpselt vastata, aga kasutab

vastamisel sedasama ülevaadet või mainib selle olemasolu.

Kui domeenil puudub kasutajatugi või puudub ülevaade, on nõue kohaldamatu.

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

MV

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus:Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Nõuded, millel esineb

vähemalt üks

mittevastavus

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Alamlehe nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Stan-

dardi

vaade

Testimis-

juhendi

vaade

Tähistus

standardis

Nõude nimi Nõude

rakendamise

eeltingimus

Vahep

ealkiri

1 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

105 2 11.1.4.10 Reflow Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

2 3 5.3 Biometrics Where ICT uses

biological

characteristics

158 4 12.1.1 Accessibility and

compatibility

features

Unconditional

151 5 11.6.2 No disruption of

accessibility

features

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

101 6 11.1.4.4.1 Resize text Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

152 7 11.7 User preferences Where ICT is non-

web software that

is not designed to

be isolated from

its platform, and

that provides a

user interface

Vahep

ealkiri

8 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

1 9 5.2 Activation of

accessibility

features

Where ICT has

documented

accessibility

features

7 10 5.6.2 Visual status Where ICT has a

locking or toggle

control

94 11 11.1.3.3 Sensory

characteristics

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

99 12 11.1.4.2 Audio control Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

114 13 11.2.2.1 Timing adjustable Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

115 14 11.2.2.2 Pause, stop, hide Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

116 15 11.2.3.1 Three flashes or

below threshold

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

119 16 11.2.4.6 Headings and

Labels

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

17 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

86 18 11.1.2.1.1 Audio-only and

video-only (pre-

recorded)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

88 19 11.1.2.2 Captions (pre-

recorded)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

91 20 11.1.2.5 Audio description

(pre-recorded)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

89 21 11.1.2.3.1 Audio description

or media

alternative (pre-

recorded)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

Vahep

ealkiri

22 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

6 23 5.6.1 Tactile or auditory

status

Where ICT has a

locking or toggle

control

10 24 5.9 Simultaneous

user actions

Where ICT uses

simultaneous

user actions for

its operation

121 25 11.2.5.1 Pointer Gestures Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

122 26 11.2.5.2 Pointer

cancellation

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

4 27 5.5.1 Means of

operation

Where ICT has

operable parts

124 28 11.2.5.4 Motion actuation Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

95 29 11.1.3.4 Orientation Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

30 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

98 31 11.1.4.1 Use of Colour Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

129 32 11.3.3.1.1 Error

Identification

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

132 33 11.3.3.3 Error Suggestion Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

131 34 11.3.3.2 Labels or

Instructions

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

133 35 11.3.3.4 Error prevention

(legal, financial,

data)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

36 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

100 37 11.1.4.3 Contrast

(Minimum)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

106 38 11.1.4.11 Non-text contrast Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

39 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

10 40 5.9 Simultaneous

user actions

Where ICT uses

simultaneous

user actions for

its operation

112 41 11.2.1.4.1 Character Key

shortcuts

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

109 42 11.2.1.1.1 Keyboard Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

108 43 11.1.4.13 Content on hover

or focus

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

111 44 11.2.1.2 No keyboard trap Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

117 45 11.2.4.3 Focus Order Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

120 46 11.2.4.7 Focus Visible Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

127 47 11.3.2.1 On Focus Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

128 48 11.3.2.2 On Input Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

49 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

84 50 11.1.1.1.1 Non-text content Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

96 51 11.1.3.5.1 Identify Input

Purpose

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

103 52 11.1.4.5.1 Images of text Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

118 53 11.2.4.4 Link purpose (in

context)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

123 54 11.2.5.3.1 Label in Name Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

125 55 11.3.1.1.1 Language of

page

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

136 56 11.4.1.3.1 Status Messages Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

161 57 12.2.3 Effective

communication

Unconditional

93 58 11.1.3.2.1 Meaningful

sequence

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

138 59 11.5.2.5 Object

information

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

140 60 11.5.2.7 Values Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

135 61 11.4.1.2.1 Name, Role,

Value

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

139 62 11.5.2.6 Row, column, and

headers

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

141 63 11.5.2.8 Label

relationships

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

142 64 11.5.2.9 Parent-child

relationships

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

92 65 11.1.3.1.1 Info and

relationships

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

143 66 11.5.2.10 Text Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

144 67 11.5.2.11 List of available

actions

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

145 68 11.5.2.12 Execution of

available actions

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

146 69 11.5.2.13 Tracking of focus

and selection

attributes

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

147 70 11.5.2.14 Modification of

focus and

selection

attributes

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

148 71 11.5.2.15 Change

notification

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

149 72 11.5.2.16 Modifications of

states and

properties

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

150 73 11.5.2.17 Modifications of

values and text

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

137 74 11.5.2.3 Use of

accessibility

services

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

Vahep

ealkiri

75 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

11 76 6.1 Audio bandwidth

for speech

Where ICT

provide two-way

voice

communication

12 77 6.2.1.1 RTT

communication

Where ICT

provide two-way

voice

communication

13 78 6.2.1.2 Concurrent voice

and text

Where ICT

provide a means

for two-way voice

communication

and for users to

communicate by

RTT

14 79 6.2.2.1 Visually

distinguishable

display

Where ICT have

RTT send and

receive

capabilities

15 80 6.2.2.2 Programmatically

determinable

send and receive

direction

Where ICT have

RTT send and

receive

capabilities

16 81 6.2.2.3 Speaker

identification

Where ICT have

RTT capabilities,

and provide

speaker

identification for

voice

17 82 6.2.2.4 Visual indicator of

Audio with RTT

Where ICT

provide two-way

voice

communication,

and have RTT

capabilities

18 83 6.2.3 Interoperability

item a)

Where ICT with

RTT functionality

interoperates with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

19 84 6.2.3 Interoperability

item b)

Where ICT with

RTT functionality

interoperates with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

20 85 6.2.3 Interoperability

item c)

Where ICT with

RTT functionality

interoperates with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

21 86 6.2.3 Interoperability

item d)

Where ICT with

RTT functionality

interoperates with

other ICT with

RTT functionality

(as required by

clause 6.2.1.1)

22 87 6.2.4 RTT

responsiveness

Where ICT utilise

RTT input

23 88 6.3 Caller ID Where ICT

provides caller

identification, or

similar

telecommunicatio

ns functions are

provided

24 89 6.4 Alternatives to

voice-based

services

Where ICT

provides real-time

voice-based

communication

and also provides

voice mail,

autoattendant, or

interactive voice

response facilities

25 90 6.5.2 Resolution item

a)

Where ICT that

provides two-way

voice

communication

includes realtime

video functionality

26 91 6.5.3 Frame rate item

a)

Where ICT that

provides two-way

voice

communication

includes realtime

video functionality

27 92 6.5.4 Synchronization

between audio

and video

Where ICT that

provides two-way

voice

communication

includes realtime

video functionality

28 93 6.5.5 Visual indicator of

audio with video

Where ICT

provides two-way

voice

communication,

and includes

realtime video

functionality

29 94 6.5.6 Speaker

identification with

video (sign

language)

communication

Where ICT

provides speaker

identification for

voice users

Vahep

ealkiri

95 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

30 96 7.1.1 Captioning

playback

Where ICT

displays video

with synchronized

audio

31 97 7.1.2 Captioning

synchronization

Where ICT

displays captions

32 98 7.1.3 Preservation of

captioning

Where ICT

transmits,

converts or

records video

with synchronized

audio

33 99 7.1.4 Captions

characteristics

Where ICT

displays captions

34 100 7.1.5 Spoken subtitles Where ICT

displays video

with synchronized

audio

35 101 7.2.1 Audio description

playback

Where ICT

displays video

with synchronized

audio

36 102 7.2.2 Audio description

synchronization

Where ICT has a

mechanism to

play audio

description

37 103 7.2.3 Preservation of

audio description

Where ICT

transmit, convert,

or record video

with synchronized

audio

38 104 7.3 User controls for

captions and

audio description

Where ICT

primarily display

materials

containing video

with associated

audio content

Vahep

ealkiri

105 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

154 106 11.8.2 Accessible

content creation

Where ICT is an

authoring tool

155 107 11.8.3 Preservation of

accessibility

information in

transformations

Where ICT is an

authoring tool that

provides

restructuring

transformations

or re-coding

transformations

156 108 11.8.4 Repair assistance Where ICT is an

authoring tool

157 109 11.8.5 Templates Where ICT is an

authoring tool that

provides

templates

153 110 11.8.1 Content

technology

Where ICT is an

authoring tool

Vahep

ealkiri

111 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

5 112 5.5.2 Operable parts

discernibility

Where ICT has

operable parts

8 113 5.7 Key repeat Where ICT has a

key repeat

function that

cannot be turned

off

9 114 5.8 Double-strike key

acceptance

Where ICT has a

keyboard or

keypad

85 115 11.1.1.1.2 Non-text content

(closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

87 116 11.1.2.1.2 Audio-only and

video only (pre-

recorded - closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies

for screen

reading

90 117 11.1.2.3.2 Audio description

or media

alternative (pre-

recorded - closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

97 118 11.1.3.5.2 Identify input

purpose (closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies

for screen

reading

102 119 11.1.4.4.2 Resize text

(closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

104 120 11.1.4.5.2 Images of text

(closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies

for screen

reading

107 121 11.1.4.12 Text spacing Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface

110 122 11.2.1.1.2 Keyboard (closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

113 123 11.2.1.4.2 Character key

shortcuts (closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies

for screen

reading

126 124 11.3.1.1.2 Language of

software (closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

130 125 11.3.3.1.2 Error

Identification

(closed

functionality)

Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface which is

closed to

assistive

technologies for

screen reading

134 126 11.4.1.1.1 Parsing Where ICT is non-

web software that

provides a user

interface and that

supports access

to assistive

technologies for

screen reading

Vahep

ealkiri

127 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

3 128 5.4 Preservation of

accessibility

information during

conversion

Where ICT

converts

information or

communication

159 129 12.1.2 Accessible

documentation

Unconditional

162 130 12.2.4 Accessible

documentation

Unconditional

160 131 12.2.2 Information on

accessibility and

compatibility

features

Unconditional

Testimisjuhend

Ekraanikuvade-ülesed testid testimise algul. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb

vaadata, kas mitut ekraanikuva korraga või ainult üht ekraanikuvade-ülest funktsiooni.

Vaata rakendust erinevate mõõtudega seadmetes (nt. erinevad nutitelefonid või nutitelefon ja tahvelarvuti)

ning kontrolli, kas rakendus on kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ega tohi nõuda kerimist kahes

suunas (erandid on tabelid, pildid vms).

Juhul kui kasutaja autentimiseks rakenduses või rakenduse kontrollimiseks kasutatakse biomeetrilist

identifikaatorit (sõrmejälg, näotuvastus jne), siis kontrolli, kas nendele on mitu erinevat biomeetrilist või

mittebiomeetrilist alternatiivi.

Juhul, kui on avaldatud rakenduse tehniline info (näiteks abi ekraanikuva) ning rakendusse on sisse

ehitatud digiligipääsetavuse funktsioonid (näiteks rakenduse omaenda stiilivahetaja), siis tehnilises infos

peab olema ülevaade sellest, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada.

Vaata üle, millised on rakenduse omaenda digiligipääsetavuse funktsioonid ja kontrolli, kas avalikus

rakenduse tehnilises infos on ülevaade, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada.

Kuna see nõue on ekraanikuvade-ülene (nõue räägib rakenduse digiligipääsetavuse funktsioonidest), siis

selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele ekraanikuvadele.

Juhul kui

rakenduses on funktsioonid, mis on märgitud avalikus rakenduse tehnilises infos (näiteks abi

ekraanikuvas) kui ligipääsetavuse funktsioonid, siis

kontrolli, kas nutitelefoni operatsioonisüsteem takistab nende toimimist (toimimise takistamine on lubatud

ainult juhul, kui kasutaja on seda ise lubanud).

Näiteks juhul kui rakenduse abi ekraanikuvas on välja toodud, et vaegnägijad saavad kasutada

stiilivahetajat, siis kontrolli, kas stiilivahetaja toimib korrektselt.

Seadista nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadetes teksti suurendus 200% peale ja kontrolli visuaalselt,

kas testitava rakenduse sisu on loetav ja kasutatav.

Juhul kui rakendus on disainitud alluma nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadistusele, siis kontrolli, kas

see seadistus mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori

fookusstiili osas toimib rakenduses.

Testimiseks muuda nutitelefoni teksti suurust, kontrastust jne ning vaata, kas muutused toimuvad ka

rakenduses.

Ekraanikuva lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb ekraanikuva üle

vaadata ilma testimiseks mõeldud abivahendeid kasutamata.

Juhul kui

rakenduse avalikus tehnilises infos (näiteks rakenduse abi ekraanikuvas) on kirjas ligipääsetavuse

funktsioonid spetsiifiliste erivajaduste jaoks, siis

kontrolli testitavas ekraanikuvas, kas vastavad ligipääsetavuse funktsioonid on aktiveeritavad ka vastava

erivajadusega inimesele.

Nõude mõte seisneb selles, et juhul kui rakenduse sisse ehitatud erivajadusega inimestele mõeldud

funktsioon on dokumenteeritud, siis funktsiooni aktiveerimiseks läbitav kasutajateekond peab arvestama

selle erivajadusega (me testime siin ainult rakenduse funktsiooni aktiveerimiseks mõeldud

kasutajateekondi ning selle nõude raames ei pea testima nutitelefoni operatsioonisüsteemi funktsioone).

Näiteks kui abi ekraanikuva järgi on võimalik vaegnägijal muuta rakendus kõrgkontrastseks, siis kõik

nupud - mida tuleb selleks vajutada - peavad olema kõrgkontrastsed.

Juhul kui testitaval ekraanikuval on kasutajale nähtav lukusti või lüliti (locking or toggle control ), siis

kontrolli, kas selle olek (avatud, suletud vms) on visuaalselt arusaadav.

See nõue kehtib olukordades, kus kasutajale antakse tekstilisi juhendeid ekraanikuva sisu kasutamiseks:

tekstilised juhendid ei tohi viidata ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale (näiteks

värvilised nooled, ümarad nupud jne) ning kasutajale tuleb anda mõni muu viide lisaks (näiteks värvilisele

edasiminekuks mõeldud noolele on kirjutatud "edasi" ja juhend suunab klikkima värvilisele noolele, mille

peale on kirjutatud "edasi").

Teosta kontroll visuaalselt.

Juhul kui rakenduses hakkab automaatselt mängima heli, mis kestab kauem kui 3 sekundit, siis kontrolli,

kas seda on võimalik katkestada, kinni panna või selle helitugevust muuta.

Juhul, kui rakendusel on ajalimiit (lühem kui 20 tundi), peab kasutajat sellest hoiatama, lubama limiidi välja

lülitamist või pikendamist (selleks peab andma vähemalt 20 sekundit aega).

Kontrolli:

*** kas on võimalus peatada, panna pausile või peita sisu, mis on automaatselt liikuv või sähviv

(animatsioonid, karussellid jne) ja kestab kauem kui 5 sekundit.

*** kas dünaamilist sisu (nt automaatne rakendusevärskendus) saab panna pausile, peatada, peita või on

võimalus kohandada uuenduste tihedust.

Kontrolli, et rakenduses ei ole sisu, mis sähviks rohkem kui 3 korda sekundis. Erandiks on piisavalt väike

sisu, mille sähvatused on madala kontrastsusega ja ei sisalda liialt palju punast värvi.

Kontrolli visuaalselt, kas rakenduse pealkirjad kirjeldavad järgnevat sisu; kas vormiväljade pealkirjad

kirjeldavad täpselt, mida sinna kirjutada jne (nt. “Eesnimi” ja “Perekonnanimi”, mitte “Nimi” ja

“Perekonnanimi”).

Audio- ja videosisu testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui ekraanikuval on

audio- või videosisu.

Kontrolli, kas eellindistatud helisalvestisele või ilma helita videole (nt. animatsioon või tummfilm) on lisatud

selle sisu edasi andev alternatiiv. Helisalvestise puhul näiteks tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu

salvestise sisu käsikiri; helitu video puhul näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on

pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade

veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud.

Kontrolli, kas eellindistatud helile mistahes vormis (nt. taskuhääling, helindatud video) on lisatud selle sisu

sünkroonselt edasi andvad vaegkuuljate subtiitrid.

Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade

veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud.

Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev helikirjeldus (audio

description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev tekstiline sisukirjeldus

(transcription ; nt. salvestise sisu käsikiri) või helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav

kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Testid, mis eeldavad füüsilist liigutamist. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb

teha kindlaid liigutusi sõrmede ja käega.

Juhul kui testitaval ekraanikuval on kasutajale nähtav lukusti või lüliti (locking or toggle control ), siis

kontrolli, kas selle staatust on võimalik teada saada puudutamise või kuulmise kaudu ilma lukusti või lüliti

olekut (avatud, suletud vms) muutmata.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse sisse ehitatud mõni funktsioon, mis nõuab mitut samaaegset

tegevust, siis kontrolli, kas seda funktsiooni saab kasutada ka ainult ühe tegevusega (nt. puutetundlikul

ekraanil saab mitme sõrmega kaardi suurendamise asemel kaarti suurendada ka vastavale nupule

vajutades).

Kontrolli, kas tegevusi, mille jaoks peab kasutama mitut sõrme või liigutama sõrme mobiiliekraanil

konkreetset trajektoori pidi (lohistamine (drag ), libistamine (slide ) jne), saab teha ka tavalise puudutusega.

Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi sisse).

Kontrolli, kas on võimalik päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown ) tagasi võtta. Nt. kui

sõrmega nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt ära liikuda, siis ei tohi seda lugeda nupu

vajutuseks. Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi

sisse).

Juhul kui mõni funktsioon testitaval ekraanikuval eeldab kätega millestki kinni võtmist (grasp ), mitme

sõrme samaaegset kasutamist (pinch ) või randme pööramist (twisting of the wrist ), siis kontrolli, kas seda

tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades nupule).

Kui mõni tegevus testitaval rakendusel eeldab seadme liigutamist (nt. raputamine) või kasutaja liigutamist

(nt. lehvitamine kaamerasse), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades

nupule). Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi

sisse).

Keera vahendit, mida sa kasutad testimises, ja kontrolli, kas rakendust on võimalik kasutada nii püstises

kui ka külje peal olevas asendis.

Värvikasutuse ja sisestusväljade testid.

Testi eesmärk on kontrollida, et värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse

tegevusele, küsitakse reaktsiooni (nt. täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks,

et need on jäänud täitmata) või eristatakse visuaalselt elemente.

Seega kontrolli visuaalselt, et:

*** teave, mida edastatakse omavahel eristatud värvidega, on olemas ka tekstiliselt.

*** värvilistel vormi nuppudel on olemas tekst.

*** värvilistel tekstidel, kus värv näitab selle teksti spetsiifilist tähendust, on tekstil juures veel mõni

visuaalne tunnus, mis näitab selle teksti spetsiifilist tähendust.

*** juhul, kui lingid või nupud on eristatud ainult värviga, siis kursorit selle peal liigutades tekib juurde veel

mõni visuaalne eristav tunnus ja muutub lingi või nupu kontrastsus võrreldes ümbritseva tekstiga

(kontrastsussuhe peab olema vähemalt 3:1’le; vajadusel testi seda olukorda koos kontrastsusnõuete

11.1.4.3 ja 11.1.4.11 vastavuse testimisega).

*** juhul, kui mittetekstilist sisu eristatakse vaid värvidega, on seesama sisu eristatud ka mustriga (näiteks

joondiagrammil on üks joon esitatud siniselt ja pidevjoonena ning teine joon roheliselt ja punktiirina).

Vaata üle tekstid, lingid, diagrammid, sisestusväljad (otsingulahter, väljad sisselogimiseks, uudiskirjaga

liitumiseks vms) jne.

Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos (nõude

Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos.

Kirjuta vormi sihilikult midagi valesti, püüa vorm ära saata ja kontrolli, kas vigane väli on teistest eristatud

ning kas selle välja juurde tekkis tekstiline veateade.

Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos.

Kontrolli, kas veateates on soovitus selle parandamiseks.

Juhul kui testitavas ekraanikuvas on sisestusväljad, siis kontrolli visuaalselt:

*** kas sisestusväljade juures on sildid ja/või selgitused, mille järgi kasutaja saab aru, millist sisendit temalt

oodatakse (nt. vormiväljade sildid).

*** juhul, kui osa sisestusväljadest on kohustuslikud ja osa vabatahtlikud, siis on need selgelt omavahel

eristatud.

Juhul kui testitavas rakenduses on vorm, mille ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, siis

kontrolli, kas kasutajal on võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi

ärasaatmine tagasi võtta.

Testi kontrastsust. Need testid eeldavad kuvatõmmiste tegemist ning kasutada tuleb ka klaviatuuri

(testida tuleb ka fookusstiili kontrastsust vastu tema tausta).

Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt

4,5:1 või suurte tekstide (st. tekstid mille tähemärgi suurus on vähemalt 18 või paksus kirjas 14 punkti)

puhul 3:1. Tee ekraanikuvast kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-

codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM

tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/).

Kui äpil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates

kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele.

Kasutajaliidese elemendi (nt. sisestusväli) või graafilise elemendi (nt. ikoon) ja tema tausta värvide

kontrastus peab olema vähemalt 3:1 erinevates olekutes (elemendil on fookus/ei ole ole fookust jne). Tee

ekraanikuvast kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-

codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM

tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/).

Kui äpil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates

kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele.

Testid klaviatuuriga. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada klaviatuuri.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse sisse ehitatud mõni funktsioon, mis nõuab mitut samaaegset

tegevust, siis kontrolli, kas seda funktsiooni saab kasutada ka ainult ühe tegevusega (nt. mitme klahvi

korraga vajutamise asemel saab funktsiooni aktiveerida ka ühe nupule vajutusega).

Vajuta klaviatuuril ükshaaval läbi kõik tähed ja numbrid kontrollimaks, kas klaviatuuri kiirvalikud sel

ekraanikuval koosnevad ainult üksikutest tähe- või numbriklahvidest (see funktsionaalsus sobib klaviatuuri

kasutajatele, aga segab näiteks häälkäskluste kasutajaid). Juhul kui mõni ühe-klahviline kiirvalik aktiveerub

(nt. otsingufunktsiooni saab vaikimisi aktiveerida vaid ainult tähega s), siis peab olema võimalik sellised

kiirvalikud välja lülitada või ümber seadistada (nt. lisada kiirvalikusse muuteklahvi (modifier key ) nagu

näiteks Shift).

Nõude erandid on sellised ühe-klahvilised kiirvalikud, mida saab kasutada ainult siis, kui mõni konkreetne

kasutajaliidese element on fookuses.

Nõue ütleb, et kõik ekraanikuva funktsioonid peavad olema kasutatavad üksnes klaviatuuriga, sealhulgas

ei tohi klahvile vajutamine olla seotud konkreetsete ajaliste limiitidega (näiteks klahvi all hoidmine pikema

aja vältel). Nõue ei kohaldu olukordadele, kus klaviatuuri pole võimalik kasutada (näiteks sõrmega joone

tõmbamine).

Nõude kontrolliks kasuta ekraanikuva klaviatuuriga: liigu Tab-nupuga ekraanikuval ringi (Shift+Tab saab

tagasi liikuda); aktiveeri Enter-nupuga linke ja nuppe; märgi Space-nupuga märkeruute; navigeeri nooltega

menüüdes; muuda nooltega raadionuppude (radio buttons ) olekuid; sulge Esc-nupuga modaale.

Nõue käsitleb sellist sisu, mis ilmub välja alles siis, kui mingile elemendile klaviatuuriga fookust anda (nt.

olukord, kus jättes fookuse menüü ühe nupu peale, ilmub nupu alla lisatekst, mis varjab ära menüü mõne

teise nupu).

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas:

- tekkinud sisu on võimalik kinni panna ilma kursorit või fookust liigutamata (näiteks ESC klahviga) JA

- kursori saab liigutada tekkinud sisu peale ilma, et see ära kaoks JA

- tekkinud sisu ei kao ära enne, kui kasutaja selle tahtlikult kinni paneb, kursori või fookuse mujale liigutab

või kui tekkinud sisu (näiteks veateade) pole enam aktuaalne.

Erandid on veateated ning sisu, mis ei tulene rakendusest vaid kasutatavast nutiseadmest.

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et ei oleks nn klaviatuurilõksusid, kus klaviatuuri

fookus jääks kinni kindla elemendi külge, kust ei saa edasi ega tagasi navigeerida.

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas kasutajaliideste elementide fokusseerimise

järjekord on loogiline ja intuitiivne.

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil - nagu

näiteks nupp või link - on fookusstiil, mis seda eristab teistest elementidest antud elemendi fookusesse

võtmisel.

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et elemendi fookussesse võtmisel ei toimu olulist ja

ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui liigutada klaviatuuriga fookus vormi saatmise

nupule ning ilma seda nuppu vajutamata (st. ilma vormi ära saatmise käsklust andmata) saadab veebileht

vormi automaatselt ära.

Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et vormi sisestamisel või kasutajaliidese elemendi

muutmisel (nt. märkeruudu märkimine, raadionupu oleku muutmine) ei toimu olulist ja ootamatut muutust.

Näiteks nõue on mittevastav siis, kui teha märkeruutu märge ning vahetult peale seda avaneb ootamatult

uus veebileht eraldi aknas.

Testid ekraanilugejaga.

Kontrolli ekraanilugejaga, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi

sama informatsiooni nagu pilt ise (st. piltidele on korrektselt kirjutatud alt-atribuut / aria-label).

Dekoratiivsete piltide (st. selliste, mis ei anna lisainformatsiooni) ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda.

Kontrolli ekraanilugejaga, kas see teatab, mis eesmärk igal täidetaval vormiväljal on (st. ekraanilugeja ei

ütle lihtsalt, et fookuses on vormiväli, vaid näiteks e-posti aadressi vormivälja puhul täpsustab, et tegemist

on vormiväljaga, kuhu sisestada e-posti aadress).

Nõue ütleb, et juhul kui märgendkeel võimaldab teksti samalaadset visuaalset esitust nagu teksti

esitlemine pildivormingus, siis tuleb tekst esitada pildivorminguta.

Teksti esitlemine pildivormingus on lubatud, kui kasutaja saab ise visuaali kohandada, ning juhul, kui

pildivorming on vältimatu (näiteks logod, millele on kirjutatud tekst). Selliste erandite korral peab pildil

olema alt-tekst, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt või ikoon ise.

Nõude kontrollimiseks vaata, kas ekraanilugeja loeb ette kõik nähtavad tekstid.

Kontrolli ekraanilugejaga, et linkide otstarve on arusaadav ainuüksi lingi tekstist või koos seda ümbritseva

ekraanilugeja poolt etteloetava kontekstiga.

Liigu ekraanilugejaga läbi lehe ning kontrolli, et linkide, nuppude ja sisendite nähtav silt kattub nimega,

mille loeb ette ekraanilugeja, või kattub nime algusega, mille loeb ette ekraanilugeja.

Juhul kui nutitelefoni operatsioonisüsteem pakub keele määratlemise seadistust ("locale / language"

seadistus), siis enne testimist seadista see igaks juhuks samale keelele, milles on kirjutatud rakenduse

tekstid. See on vajalik, sest nõuetele vastav rakendus võtab keele atribuudi eelnimetatud seadistusest või

on rakendusel olemas vastav funktsionaalsus, mis selle atribuudi tarkvarale (ehk antud juhul

ekraanlugejale) edastab. Nutitelefoni ekraanilugeja keele seadistusega midagi tegema ei pea, sest juhul

kui ekraanilugeja täpse keele atribuudi kätte saab, siis ta hakkab tekste lugema selles keeles, mis

atribuudis kirjas.

Kontrolli, kas ekraanilugeja loeb rakenduse sisu samas keeles, milles on kirjutatud selle tekstid.

Kontrolli ekraanilugejaga, kas olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...“, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei

leitud”) loetakse ette ilma, et kasutaja selle ekraanilugejaga fookusesse võtab.

Rakenduse kasutajatugi (täpsemalt näiteks rakenduse omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne) peab

arvestama erivajadustega inimestega (st. erivajadustega inimesel on võimalik suhelda kasutajatoega otse

või läbi tugiisiku) ning nõue on vastav ka siis, kui erivajadustega inimesele pakutakse kõikidest võimalikest

variantidest kõige minimaalsemat tuge.

Seega juhul kui rakendusel on olemas kasutajatugi, siis testitakse siin seda, kas ekraanilugejaga on

võimalik leida ja teada saada kasutajatoe kontaktandmed.

Ekraanikuvadel, kus ei ole kasutajatoe kontaktandmeid, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga

on võimalik liikuda ükskõik millisele kasutajatoe kontaktandmeid esitavale ekraanikuvale.

Ekraanikuvadel, kus on kasutajatoe kontaktandmed, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on

võimalik teada saada vähemalt üks kontaktviis (nt. telefoninumber, meiliaadress, rakenduse omaniku

postiaadress).K ntrolli ekraanilugejaga - juhul kui sisu esitamise järjekord mõjutab selle tähendust -, kas rakenduse sisu

loetakse ette samas järjekorras nagu rakenduses näha (kui sisu esitamise järjekord on üldjoontes sama,

siis on testi tulemus nõudele vastav).

Kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi kasutajaliidese elementide rolli, oleku, piirid, nime ja

kirjelduse.

Juhul kui kasutajaliidese elemendil on väärtused, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi

hetkeväärtuse ja piirväärtused (st. miinimum- ja maksimumväärtuse).

Juhul kui nõue 11.5.2.5 või 11.5.2.7 on mittevastav, siis märgi mittevastavaks ka 11.4.1.2.1.

Juhul kui nõuded 11.5.2.5 ja 11.5.2.7 on vastavad, siis kontrolli, kas ekraanilugeja teatab iga

kasutajaliidese elemendi (nt. link, vormiväli, nupp, ikoon, kalender kuupäeva valimiseks jne) nimetuse ja

eesmärgi ning teatab ka sellest, kui selle väärtus muutub (nt. element on fookuses, valitud, märgitud jne:

vajadusel tuleb ise lahtrisse teha linnuke vms). Nõude eesmärk on tagada, et kasutajaliidese elemendid on

tugitehnoloogiatega sama kasutatatavad nagu need on ilma tugitehnoloogiateta.

Juhul kui kasutajaliideses on tabelid, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi tabelite iga rea ja

veeru info (sh iga rea- ja veerupäised, juhul kui need olemas on).

Juhul kui mõned kasutajaliidese elemendid on siltideks teistele kasutajaliidese elementidele, siis kontrolli

ekraanilugejaga, kas see annab edasi vastavate kasutajaliideste omavahelise seose (näiteks, kas

sisestusvälja fookusesse võttes loetakse ette sisestusvälja silt või silti fookusesse võttes mainitakse selle

sisestusvälja).

Juhul kui mõned kasutajaliidese elemendid on hierarhiline (põhielementidel on alamelemendid jne, näiteks

laiendatav menüü), siis kontrolli ekraanilugejaga, kas elementide omavahelised seosed on mõistetavad.

Juhul kui nõue 11.5.2.6, 11.5.2.8 või 11.5.2.9 on mittevastav, siis märgi mittevastavaks ka 11.1.3.1.1.

Juhul kui nõuded 11.5.2.6, 11.5.2.8 ja 11.5.2.9 on vastavad, siis kontrolli, kas kogu visuaalselt esitatud

informatsioon, struktuur ja seosed (näiteks mitte-klikitavad elemendid nagu loendid, pealkirjad, tabelid ja

graafikud) ekraanilugejale mõistetavalt esitatud (st. see teave on tarkvaraliselt kindlaks tehtav).

Juhul kui rakenduses on tekstid, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi teksti sisu, omadused

ja piirid.

Juhul kui kasutajal on võimalik käivitada tegevusi kasutajaliidese elementidest (nt. nupule vajutus saadab

vormi ära), siis kontrolli, kas ekraanilugeja loeb need tegevused ette.

Juhul kui kasutajal on võimalik käivitada tegevusi kasutajaliidese elementidest (nt. nupule vajutus saadab

vormi ära) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel (nt. ekraanilugeja) käivitada neid tegevusi, siis

kontrolli, kas need tegevused käivituvad häälkäskluste peale.

Juhul kui mõni kasutajaliidese element võimaldab teksti muutmist, siis kontrolli, kas ekraanilugeja jagab

infot fookuse asukoha (ehk kursori), teksti sisestamise koha ja teksti selekteerimise võimaluste kohta.

Juhul kui mõni kasutajaliidese element võimaldab teksti muutmist ning turvaseadistus lubab

tugitehnoloogiatel (nt. ekraanilugeja) muuta fookuse (ehk kursori) asukohta, teksti sisestamise kohta ja

teksti selekteerida teksti, siis kontrolli ekraanilugeja ja häälkäsklusega, kas need tegevused on võimalikud.

Kontrolli, kas ekraanilugeja mainib, kui toimub järgnevate elementide oleku või väärtuse muutus:

*** roll, olek, piirid, nimi ja kirjeldus (nõue 11.5.2.5);

*** read, veerud ning rea- ja veerupäised (nõue 11.5.2.6);

*** kasutajaliidese elemendi hetkeväärtus, miinimum- ja maksimumväärtus (nõue 11.5.2.7);

*** sildina toimivate ja sildistatud kasutajaliidese elementide omavahelised seosed (nõue 11.5.2.8);

*** hierarhiliselt toimivate kasutajaliidese elementide omavahelised seosed (nõue 11.5.2.9);

*** teksti sisu, omadused ja piirid (nõue 11.5.2.10);

*** kasutajaliidese elementidest käivitavate tegevuste nimekiri (nõue 11.5.2.11);

*** fookuse asukoht (ehk kursor), teksti sisestamise koht ja teksti selekteerimise võimalused (nõue

11.5.2.13).

Juhul kui mõne kasutajaliidese elemendi olekut või omadusi saab muuta ilma tugitehnoloogiata (nt. ilma

ekraanilugejata) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel teha vastavaid muutuseid, siis kontrolli

häälkäsklusega, kas elementide olekut või omadusi saab muuta ka tugitehnoloogiate abil.

Juhul kui mõne kasutajaliidese elemendi väärtust või teksti saab muuta ilma tugitehnoloogiata (nt. ilma

ekraanilugejata) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel teha vastavaid muutuseid, siis kontrolli

häälkäsklusega, kas elementide väärtust või teksti saab muuta ka tugitehnoloogiate abil.

Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.5.2.5, 11.5.2.6, 11.5.2.7, 11.5.2.8, 11.5.2.9, 11.5.2.10, 11.5.2.11,

11.5.2.12, 11.5.2.13, 11.5.2.14, 11.5.2.15, 11.5.2.16 ja 11.5.2.17 on eranditult vastavad.

Kahepoolse häälsuhtluse võimalusega rakenduse testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida

vaid juhul, kui rakendusse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning reaalajas testi

võimalused (tegemist on vähetõenäoliste olukordadega).

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, siis kontrolli,

kas sagedusvahemiku ülemine piir on vähemalt 7000 Hz.

Kahepoolse häälsuhtlusega peab kaasnema ka RTT (Real-Time Text ; sõnumite saatmine ilma "saada"

nuppu vajutamata) võimalus.

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus,

võimalik on testida veebi RTT toimivust (st. testija näeb teisest seadmest saadetud sõnumit) ning

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet (RTT reference terminal ),

siis kontrolli, kas suhtlus üle RTT toimib.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused,

siis kontrolli, kas need toimivad samaaegselt.

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus,

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning

testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt,

siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas need on visuaalselt eristatavad (nt. erinevate

osapoolte sõnumid erinevad värvi ja kirjatüüpi poolest).

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus,

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning

testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt,

siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas "saatja" ja "vastuvõtja" sõnumid on

tarkvaraliselt eristatavad (nt. eristatavad ekraanilugeja abil).

Juhul kui

testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus,

testitav veeb tuvastab kõneleja tema hääle järgi ning

testimises on võimalik kasutada RTT testseadet,

siis saada testseadmest sõnum veebi ning kontrolli, kas veeb näitab, kes teksti kirjutab.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused,

siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk

"saatja" poole) abil.

"Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab

visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb).

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle Public Switched Telephone Network (PSTN) sidevõimaluse ning

testimises on võimalik kasutada V.18 testseadet (V.18 reference terminal ),

siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja

kasutama infot).

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimaluse ning

testimises on võimalik kasutada RFC 4103 protokollile vastavat RTT testseadet (RTT reference terminal ),

siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja

kasutama infot).

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused,

kahepoolne häälsuhtlus toimib üle mõne muu sidevõimaluse kui PSTN või VOIP with Session Initiation

Protocol (SIP) sidevõimalused ning

testimises on võimalik kasutada antud sidevõimalusele vastavat RTT testseadet,

siis kontrolli:

- kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama

infot).

- kas kasutatava sidevõimaluse spetsifikatsioon on avaldatud ning sisaldab meetodit tähistamaks olukorda,

kus infovahetuse käigus tekkisid moonutatud ja kaduma läinud tähemärgid.

Juhul kui

testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused ning

testimises on võimalik kasutada uuele RTT standardile vastavat RTT testseadet,

siis kontrolli:

*** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama

infot).

*** kas uue RTT standardi alusel saab kasutada kõiki senimaani veebis kasutatud sidevõimalusi.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus ja testi saab läbi viia nii "saatja" kui

"vastuvõtja" poolelt, tuleb saata lühike sõnum ja kontrollida, kas "saatja" tekst jõuab "vastuvõtjani"

maksimaalselt 500 millisekundi jooksul.

Juhul kui testitav ekraanikuva kuvab helistaja identiteeti, siis kontrolli, kas seda esitletakse tekstiliselt ning

see tekst on ka tarkvaraliselt kindlaks tehtav (näiteks kõnesüntesaator loeb selle ette).

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud reaalajas häälsuhtluse ( real-time voice-based

communication ), kõneposti (voice mail ), häälkonsultandi (auto-attendant ) ja interaktiivse häälvastuse

(interactive voice response ) võimalused, siis kontrolli:

*** kas veeb pakub kasutajale infole ligipääsuks meetodeid, mis ei vaja kuulmis- või kõnevõimet.

*** kas veeb võimaldab täita kõiki süsteemi poolt kasutajale täitmiseks loodud ülesandeid ilma kuulmis- või

kõnevõimeta.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time

Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video resolutsioon on vähemalt QVGA ehk 320×240 pikslit.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time

Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video kaadrit sekundis määr (frame rate ) on vähemalt 20 kaadrit

sekundis (frames per second ).

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time

Video ) võimalused, siis kontrolli, kas erinevus heli ja videopildi vahel on kuni 100 millisekundit.

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time

Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega

IKT-seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav

veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab

kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb).

Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time

Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva video edastamise funktsionaalsusega IKT-

seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolel tuleb viibelda ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb

(ehk "vastuvõtja" pool) näitab, kes viipleb.

Videoesitleja testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui rakenduses on selle

sisse ehitatud videoesitleja või rakenduses saab videosid konverteerida (tegemist on

vähetõenäoliste olukordadega).Ju ul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei

ole osa videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis pane video mängima ja kontrolli, kas

kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kuvada ja kuvamine lõpetada.

Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa

videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas heli ja vaegkuuljate subtiitrid on

omavahelises sünkroonis (lubatud vahe on kuni 100 millisekundit).

Juhul kui ekraanikuvas saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab

nõuetele 7.1.1 ja 7.1.2.

Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei

ole osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas kasutaja saab

vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kohandada (nt. võimalus muuta subtiitrite kirjastiili, subtiitrite

värvi jne).

Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa

videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas videoesitlejal on heliväljund subtiitrite

heliliselt esitamiseks (nt. selle jaoks aktiveeritav heliriba (audio track )).

Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on

helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka

ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas videoesitlejal on funktsionaalsus, mis lubab mängida helikirjeldust

põhilise heli asemel või mõlemat heliriba (audio track ) korraga.

Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on

helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka

ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas video ning helikirjeldus on omavahel sünkroonis.

Juhul kui ekraanikuvas saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab

nõuetele 7.2.1 ja 7.2.2.

Juhul kui ekraanikuvas on üleval videod, siis kontrolli, kas vaegkuuljate subtiitrite ja helikirjelduse

aktiveerimiseks või sulgemiseks ei pea tegema rohkem klikke kui video mängima või pausile panekuks.

Loomeinstrumentide (authoring tool ) testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui

rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine (tegemist on vähetõenäolise olukorraga).

Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas selle tööriistad

võimaldavad luua sisu, mis vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi 9. peatükile (juhul kui loodav sisu

on veebiline) või 10. peatükile (juhul kui loodav sisu on mitte-veebiline).

Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja see pakub võimalust sisu teisendada

(sisu platvorm jääb samaks, aga sisu struktuur muutub, nt. dokument jagatakse eraldi failideks) või ümber

kodeerida (sisu kodeerimise tehnoloogia muutub), siis kontrolli, kas ligipääsetavuse info jääb selles

samaks.

Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja sel on funktsionaalsus, mis tuvastab

ligipääsetavuse puudujääke, siis kontrolli, kas loomeinstrument (authoring tool ) pakub soovitusi

ligipääsetavuse puudujääkide parandamiseks.

Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas vähemalt üks

digitaalse sisu loomise vormidest (template ) vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile ja on

vastavalt märgistatud.

Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.8.2, 11.8.3, 11.8.4 ja 11.8.5 on eranditult vastavad.

Rakendustes vähetõenäoliselt esinevad olukorrad.

Juhul kui mõni funktsioon testitaval ekraanikuval eeldab mõne füüsilise abivahendi kasutamist, siis

kontrolli, kas neid abivahendeid on võimalik eristada ilma nägemisvõimeta ja ilma seda abivahendit

kasutamata (nt. abivahendid on eristatavad kombatavuse tõttu (tactilely discernible )).

Juhul kui rakendusse on ehitatud omaenda klaviatuuri element ja sellel on key repeat funktsioon

(vajutades klaviatuuril klahvi ja jättes klahvi alla, kordub klahvivajutuse tagajärg), mis erineb

operatsioonisüsteemi või brauseri vastavast funktsioonist ning seda ei saa deaktiveerida, siis kontrolli, kas

viivitust enne key repeat 'i saab kohandada 2 sekundini ja key repeat määra saab kohandada 2 sekundini

ühe tähemärgi kohta.

Juhul kui rakendusse on ehitatud omaenda klaviatuuri element, siis seadista klahvivajutuse viide

maksimumi peale ning vajuta mõnda (tähe)klahvi kaks korda 0,5 sekundilise vahega ning kontrolli, et tekib

ainult üks täht. Kriteeriumi järgimine tagab, et kasutaja, kes vajutab klahve kogemata kiiresti mitu korda (nt

käte värisemise tõttu), ei tekita iga kord mitu sümbolit korraga.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt

mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette

kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise. Dekoratiivsete piltide puhul ei tohi

ekraanilugeja midagi ette lugeda.

Test eellindistatud helisalvestise korral.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakenduses on eellindistatud helisalvestised

ning rakenduse kasutamiseks on vaja neid helisalvestusi kuulata, siis kontrolli, kas rakendus pakub

vastavatele helisalvestistele samaväärset visuaalset alternatiivi (näiteks vaegkuuljate subtiitrid või tekstiline

sisukirjeldus (transcription ) nagu salvestise sisu käsikiri).

Test eellindistatud helita video korral.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakenduses on eellindistatud helita videod ning

rakenduse kasutamiseks on vaja neid eellindistatud helita videosid vaadata ja rakendus on võimeline

lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas rakendus pakub vastavatele

videotele samaväärset helilist alternatiivi nagu näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on

pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakenduses on eellindistatud videod ning

rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas rakendus

pakub vastavatele videotele samaväärset helilist alternatiivi nagu näiteks helikirjeldus (audio description ;

helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat).

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt

mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see teatab, mis eesmärk igal täidetaval vormiväljal

on (st. ekraanilugeja ei ütle lihtsalt, et fookuses on vormiväli, vaid näiteks e-posti aadressi vormivälja puhul

täpsustab, et tegemist on vormiväljaga, kuhu sisestada e-posti aadress).

Juhul kui rakendus ei toeta tugitehnoloogia kasutamist ning seadme tootja on määratlenud täpse ekraani

vaatamise kauguse, siis mõõda suure "H" tähe kõrgus joonlauaga ja kontrolli, kas selle vaatenurk inimese

silmadest (subtended angle ; https://www.mathsisfun.com/definitions/subtended-angle.html) on vähemalt

0,7° (0,7 kraadi).

Kraadi saab välja arvutada selle valemi järgi: Ψ = (180 x H) / (π x D). ψ on vaatenurk kraadides, H on tähe

kõrgus millimeetrites, D on vaatamise kaugus millimeetrites. Näiteks 250 mm vaatekauguse ja 3,1 mm

kõrguse tähe korral on vaatenurk ((180 x 3,1) / (π x 250)=) 0,71 kraadi ehk testi tulemus vastab

kriteeriumile.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt

mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette

kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise.

Juhul kui rakendus seda võimaldab, siis suurenda teksti vahekaugused nii kaugele nagu seda käesolev

nõue näeb (reavahe 1,5 korda suurem kui font; lõikude vahe 2 korda suurem kui font; tähtede vahe 0,12

ühikut fondi suurusest; sõnade vahe 0,16 ühikut fondi suurusest). Kontrolli visuaalselt, kas kogu lehekülje

tekst ja funktsionaalsus on loetav ja kasutatav.

Enne testidega jätkamist tuleb algsätted taastada (nt. lehte värskendades).

Juhul kui klaviatuuriga navigeerimine pole võimalik, siis kontrolli, kas kogu funktsionaalsus on siiski

kasutatav ilma nägemisvõimeta.

Juhul kui klaviatuuriga navigeerimine pole võimalik, siis kontrolli, kas kogu funktsionaalsus on siiski

kasutatav ilma nägemisvõimeta.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist või selle sisu ei ole rakenduse pakkuja kontrolli all

või rakenduse keelt ei saa ilma nägemisvõimeta valida, aga rakendusel on sisu korrektselt lugev

heliväljund (vead on lubatud nimede, tehniliste terminite ja teistest keeltest pärit toorlaenude puhul), siis

kontrolli, kas ekraanilugeja loeb rakenduse sisu samas keeles, milles on kirjutatud selle tekstid.

Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendusel on heliväljund ja rakendus tuvastab

sisestusvead automaatselt, siis kontrolli, kas heliväljund tunneb vea ära ning kirjeldab seda viga.

Juhul kui testitava rakenduse kood on kirjutatud tugitehnoloogiatele kättesaadavas märgendkeeles

(näiteks HTML'is), siis kontrolli:

*** kas elementidel on korrektsed algus- ja lõpumärgendid.

*** kas elemendid on korrektselt pesastatud.

*** kas elemendid on topeltatribuutideta.

*** kas elemendid on unikaalsete identifikaatoritega (v.a juhtudel, kui eriomadused on lubatud).

Ekraanikuvade-ülesed testid testimise lõpus. Nende nõuete vastavuse saab kindlaks teha peale

seda, kui kõik ekraanikuvad on testitud.

Juhul kui testitav ekraanikuva on alla laaditav mitte-veebilise dokumendina, siis hinda, kas konverteeritud

versioon säilitas ligipääsetavuse info (alamlehtede valimi koostamise juhis suunas seda lisama valimisse

kui „asjakohast allalaaditavat dokumenti“; st. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis

on selle nõude testi tulemus mittevastav).

Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid asjakohase ekraanikuva kohta (ülejäänud ekraanikuvades

tuleb märkida nõue kohaldamatuks).

Juhul, kui domeeni tehniline info on avaldatud elektrooniliselt (näiteks abi alamleht), siis kontrolli, kas see

vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile (st. kui vastaval alamlehel on vähemalt üks mittevastavus,

siis on selle nõude testi tulemus mittevastav).

Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid alamlehe kohta, kus on avaldatud tehniline info (ülejäänud

alamlehtedel tuleb märkida nõue kohaldamatuks).

Juhul kui rakenduse kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe ekraanikuval on

mõni pdf-formaadis dokument), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi

peatükile 9 (juhul kui dokumendi näol on tegemist domeeni alamlehega) või peatükile 10 (juhul kui

dokumendi näol on tegemist mitte-veebilise dokumendiga nagu pdf-fail). St. kui vastavas dokumendis on

vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav.

Kuna see nõue on ekraanikuvade-ülene (nõue räägib rakenduse kasutajatoe poolt väljastatavast

dokumentatsioonist), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele ekraanikuvadele.

Juhul kui rakendusel on kasutajatugi (näiteks rakenduse omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne), siis

peab see pakkuma infot rakendusse sisseehitatud ligipääsetavuse funktsioonide (näiteks stiilivahetaja)

kohta või tugitehnoloogiatega ühilduvate funktsioonide dokumenteeritud ülevaate (näiteks abi ekraanikuval

olev selgitus, mis tutvustab ekraanilugeja kasutamist antud domeenis) kohta.

Seega juhul kui rakenduses on olemas kasutajatugi, siis helistab hindaja kasutajatukke ja uurib selle kohta

(nt. "Ma tunnen huvi, mis võimalused on erivajadustega inimestel, näiteks pimedatel, kasutada (rakenduse

nimi)?"). Testi tulemus on vastav ka siis, kui kasutajatoe töötaja ise ei oska täpselt vastata, aga kasutab

vastamisel sedasama ülevaadet või mainib selle olemasolu.

Kui rakendusel puudub kasutajatugi või puudub ülevaade, on nõue kohaldamatu.

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus:Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Lühiselgitused Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus:Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri

Hindamistulemused

(V/MV/K)

Lühiselgitused Nõuded, millel esineb

vähemalt üks

mittevastavus

Vahepealkiri Vahepealkiri

Ekraanikuva nimetus:

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Vahepealkiri Vahepealkiri

Standardi

vaade

Testimis-

juhendi vaade

Tähistus

standardis

Nõude nimi

Vahepealkiri 1 Vahepealkiri Vahepealkiri

36 (117; 74) 2 10.3.1.2 Language of parts

Vahepealkiri 3 Vahepealkiri Vahepealkiri

43 (124; 81) 4 10.4.1.1 Parsing

Vahepealkiri 5 Vahepealkiri Vahepealkiri

08 (89; 46) 6 10.1.3.3 Sensory

characteristics

24 (105; 62) 7 10.2.2.2 Pause, stop, hide

25 (106; 63) 8 10.2.3.1 Three flashes or

below threshold

29 (110; 67) 9 10.2.4.6 Headings and Labels

12 (93; 50) 10 10.1.4.2 Audio control

11 (92; 49) 11 10.1.4.1 Use of Colour

39 (120; 77) 12 10.3.3.1 Error Identification

41 (122; 79) 13 10.3.3.3 Error Suggestion

40 (121; 78) 14 10.3.3.2 Labels or Instructions

42 (123; 80) 15 10.3.3.4 Error prevention

(legal, financial, data)

Vahepealkiri 16 Vahepealkiri Vahepealkiri

13 (94; 51) 17 10.1.4.3 Contrast (Minimum)

17 (98; 55) 18 10.1.4.11 Non-text contrast

15 (96; 53) 19 10.1.4.5 Images of text

14 (95; 52) 20 10.1.4.4 Resize text

16 (97; 54) 21 10.1.4.10 Reflow

26 (107; 64) 22 10.2.4.2 Page titled

35 (116; 73) 23 10.3.1.1 Language of page

Vahepealkiri 24 Vahepealkiri Vahepealkiri

20 (101; 58) 25 10.2.1.1 Keyboard

21 (102; 59) 26 10.2.1.2 No keyboard trap

27 (108; 65) 27 10.2.4.3 Focus Order

30 (111; 68) 28 10.2.4.7 Focus Visible

37 (118; 75) 29 10.3.2.1 On Focus

38 (119; 76) 30 10.3.2.2 On Input

19 (100; 57) 31 10.1.4.13 Content on hover or

focus

Vahepealkiri 32 Vahepealkiri Vahepealkiri

01 (82; 39) 33 10.1.1.1 Non-text content

06 (87; 44) 34 10.1.3.1 Info and relationships

07 (88; 45) 35 10.1.3.2 Meaningful sequence

28 (109; 66) 36 10.2.4.4 Link purpose (in

context)

33 (114; 71) 37 10.2.5.3 Label in Name

44 (125; 82) 38 10.4.1.2 Name, Role, Value

45 (126; 83) 39 10.4.1.3 Status Messages

Vahepealkiri 40 Vahepealkiri Vahepealkiri

09 (90; 47) 41 10.1.3.4 Orientation

Vahepealkiri 42 Vahepealkiri Vahepealkiri

02 (83; 40) 43 10.1.2.1 Audio-only and video-

only (pre-recorded)

03 (84; 41) 44 10.1.2.2 Captions (pre-

recorded)

04 (85; 42) 45 10.1.2.3 Audio description or

media alternative (pre-

recorded)

05 (86; 43) 46 10.1.2.5 Audio description (pre-

recorded)

10 (91; 48) 47 10.1.3.5 Identify Input Purpose

18 (99; 56) 48 10.1.4.12 Text spacing

22 (103; 60) 49 10.2.1.4 Character Key

shortcuts

23 (104; 61) 50 10.2.2.1 Timing adjustable

31 (112; 69) 51 10.2.5.1 Pointer Gestures

32 (113; 70) 52 10.2.5.2 Pointer cancellation

34 (115; 72) 53 10.2.5.4 Motion actuation

Nõude rakendamise eeltingimus

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Vahepealkiri

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the

documents and forms are downloadable from a web

page

MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID:

Where the documents and forms are contained in or

provided by the mobile applications

Testimisjuhend

Tee automaattest.

Kontrolli Adobe Acrobat Pro accessibility check funktsiooni või PAC 2021 - PDF Accessibility Checker

2021'ga ( https://www.access-for-all.ch/en/pdf-accessibility-checker.html ), kas dokument on vastav

sellekohasele WCAG kriteeriumile.

Ava dokument mitmes programmis.

Kontrolli, kas dokumenti saab avada mitme programmiga ja kas see on samasugune erinevates

programmides. Näiteks kui dokument on hetkel avatud Adobe Acrobat Readeris, siis kliki hiire parema

klahviga dokumendi ikoonil, järgmisena valik "open with" ning vali avanenud nimekirjast mõni teine

programm (nt. Google Chrome).

Dokumendi lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb dokument üle