Kannikese maaüksuse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

0

1

2

3

4

DD100_sipe_kannikese_dp.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAANA VESKIMEISTER PNOEE-47811222735 2024-08-21 15:13:40

JN100_sipe_kannikese_dp_pj_tv.pdf

7 8.6

4 7 8.7

5 7 8.4

2 7 8.7

0 7 8.7

5 7 8.8

1

7 8.7

7 7 8.7

4 7 8.2

3 7 8.4

6

78.66

78.69

7 8 .6 9

7 8. 70

7 8 .6 9

7 8. 47

78.55

78.68

78.93

78.90

78.92

78.94

78.9 8

78.87

7 8 .7 1

7 8 .7 7

7 8 .7 9

78.81

7 8. 76

78.50

78.68

78.78

78.58

78.70

78.57

78.67

7 8.8

3

7 8.4

0

7 8.9

4

7 8.9

6

7 9.0

1

7 8.9

5

7 8.8

9

7 8.5

8

7 8.8

9

7 8.7

5

7 9.0

2 7 9.1

3 7 8.8

3 7 9.1

8 7 9.2

2

7 9.2

0 7 9.1

7 7 8.6

4 7 8.9

9 7 9.0

3

79.13

79.12

79.14

79.12

79.60

79.65

79.52

79.49

7 9.3

3

7 9.3

3 7 8.8

3

7 8.9

2 7 9.5

0

7 9.5

0

7 9.5

6

7 9.6

0

7 9.5

4

7 9.4

8

7 9.2

0

7 9.5

7

7 9.4

2

7 9.8

2 7 9.8

1 7 9.5

1 7 9.8

8 7 9.9

4

7 9.9

0 7 9.8

5 7 9.4

9 7 9.7

5

8 0.0

2

7 9.7

5

8 0.2

2

8 0.2

6

8 0.3

0

8 0.2

4

8 0.1

6

7 9.8

8

8 0.1

8

8 0.0

7

8 0.3

2 8 0.3

9 8 0.1

0 8 0.4

5 8 0.5

1 8 0.5

5

8 0.5

0 8 0.4

2 7 9.8

8 8 0.1

9

8 0. 50

8 0.1

2

8 0.7

3

8 0.7

8

8 0.8

3

8 0.7

8

8 0.7

3

8 0.4

2

8 0.7

8

8 0. 59

8 0. 96 8

0. 95 8

0. 63 8

0. 89 8

0. 97

8 1.0

1 8 0. 95 8

0. 91 8

0. 29

8 0. 78

8 0. 99

8 0. 42

8 1.0

2

8 1.0

6

8 1.1 0

8 1.0

3

8 0. 98

8 0. 71

8 1.0

6

8 1.0

1 8 1.1 0 8

0. 78 8

1.1 1 8

1.1 6

8 1.2

2 8 1.1 6 8

1.1 0 8

0. 51

8 1.0

6

8 1.4

5

8 0. 68

8 1.2

5

8 1.3

2

8 1.3

8

8 1.3

4

8 1.2

6

8 1.0

1

8 1.3

9

8 1.3

4

8 1.3

9

81.52

81.54

82.10

82.20

82.22

82.15 82.17

8 2. 10

8 1.7

6

8 1.7

0

66

81. 51

81.43

82.05

81.92 8 1.6

6

8 1. 7 9

8 1.9

3

82.10

81.79

8 1.3

8

8 0. 73

82.18

82.16

82.10

81.39

8 1. 2 4

82.16

82.00

81.29

8 1. 2 7

8 0 .5

2

81.71

81.83

81.57

82.19 82.19 82.12

81.77

81.84

82.11

82.22

81.61

81.65 82.24 82.31

82.20 81.80

81.56

82.28

82.42

82.33

81.66

81.39

81.35

81.30

81.23

81.34

81.52

81.11

80.98

81.00

80.94

80.80

80.78

80.80

80.75

80.90

80.79

80.63

80.66

80.73

80.79

80.73

80.69

80.55

80.47

80.56

80.34

80.27

80.39

80.62

80.75

80.68

80.58

80.29

80.11

80.13

79.80

79.83

80.06

80.43

80.42

80.04

80.01

79.75

79.61

TP

X = 6459400

Y =

6 6 5 1 5 0

Põld

Põ ld

El am

u2H

H

A

Kr aa v

K r a a v

6 961 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1320 Karikakra

17 636 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1319 Okka

25 192 m ²

Tra n sp

o rd im a a 100%

28204:004:0026

22142 V a n a -K u u ste - Lo

o tvin

a te

e

7 490 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0202 Kannikese

44 542 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0475 Metsaääre

3 873 m² Transpordimaa 100% 28204:004:0225 Rebase-Küti tee T3

163 562 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0498 Küti

82.18

80.58-80.50 ´700 Bet

78.86-78.66

79.46 ´600 Bet

TP

12 .2

5

36

1 0

4 0

P e a tu

m isn

ä h ta

v u s 2

5 x1

5 0

Litu m isn

ä h ta

vu s 15x230

LEPPEMÄRGID:

Planeeritud 5% kõrghaljustus (vt märkus 4)

Planeeritud tee ja parkimisala (vt märkus 4)

Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4)

(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 4)

Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine

Planeeritud hoonestusala

ja 10 m kujaga imbväljakuga (vt märkus 3)

Planeeritud reovee mahuti 5 m kujaga

Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 3)

Planeeritud veetorustik (vt märkus 3)

Planeeritud elektrikilp (vt märkus 3)

Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 3)

Ol.ol elektrikilp

Ol.ol elektri keskpinge maakaabelliin

Ol.ol elektri madalpinge maakaabelliin

Ol.ol imbväljak

Ol. ol üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)

Muru

Truup

Kraav

Vallatee 20 m kaitsevöönd (tee teljest)

Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)

Sõidusuunad

Asfaltkattega sõidutee

Naaberhoone (hoone väljaspool planeeringuala)

pindala ja sihtotstarve

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

PLANEERITUD MAAKASUTUS ja KITSENDUSED:

planeeritud servituudi seadmise vajadus

Seatud isiklik kasutusõigus (Elektrilevi OÜ kasuks)/

Üksikelamu maa

7 490 m² Maatulundusmaa 100%

28204:004:0202 Kannikese

MÄRKUSED:

riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on ligikaudu 9 500 m².

Planeeringualaks on Kannikese maaüksus ja sellega piirnevad tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti tee ning

ja haljastus antakse projektlahenduse tulemusel.

4. Hoonestuslahendus kirjeldab suurimat lubatud ehitisealust pinda. Täpne lahendus, sh parkimine, liikluskorraldus, mahasõit vallateelt

3. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.

Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 06.05.2024.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 08.04.2024.

2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24).

1.

N

S

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Kannikese

3,20 m suhtel. sügavus:

lubatud suurim

Hoonete

üksikelamu maa (EP)

Krundi kasutamise sihtotstarve:

400 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

4 krundil**:

arv lubatud suurim

Hoonete

7 490 m² Krundi pindala

8,5 m/6,0 m suhteline kõrgus*:

maksimaalne lubatud Hoonete

*Elamu (põhihoone)/abihoone

mida ei loeta ehitusõiguse hulka. ja erinevad rajatised (arv ei ole piiratud, nt laste mängumaja, kasvuhoone, lehtla jmt) **Lisaks on lubatud üks väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m)

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING

Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202)

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

1:500

Töö nr:

012-24

Kuupäev:

21.08.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

4

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Tanel Mõts

Kõ rva lm a a n te e n r 22142 V

a n a -Ku

u ste - Lo

o tvin

a te

e

Ko ha lik te

e nr 28

20 00

8 R eb

as e - K

üt i te

e

ML105_sipe_kannikese_dp_situatsiooniskeem.pdf

ML106_sipe_kannikese_dp_tugijoonis.pdf

ML107_sipe_kannikese_dp_mojuala.pdf

SK100_sipe_kannikese_dp_seletuskiri.pdf

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Töö nr 012-24

Versioon 21.08.2024

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Tanel Mõts

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6

2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................6

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid. Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused ..................................11

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................... 12

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................12

3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................12

3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................13

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................13

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................13

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................14

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................15

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................15

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................16

3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................16

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................17

3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................17

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................18

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................18

3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................18

3.10.2 Jäätmed ....................................................................................................................................18

3.10.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................19

3.10.4 Radoon.......................................................................................................................................19

3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................19

3.10.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................19

3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................21

3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................21

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................21

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................22

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ............................ 25

JOONISED ................................................................................................................. 27

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 17.04.2024

otsus nr 18 „Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa

katastriüksuse sihtotstarbega Kannikese maaüksuse muutmist elamumaa

sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete

projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases

sisus kasutatud:

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;

⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (vaadatud valla kodulehel

olevaid materjale mai 2024 seisuga);

⚫ „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu detailplaneeringut“ (kehtestatud Kambja

Vallavalitsuse 24.09.2015 korraldusega nr 616);

⚫ Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrust nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale

detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis

2024 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24). Geodeetilise

alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,

mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise

taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses

sõlmitavad lepingud.

6 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on maaüksus Kannikese (kt 28204:004:0202, katastriüksuse

sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 7 490 m² ja maaüksusega

piirnevad avaliku kasutusega tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti

tee ning riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on

kokku ligikaudu 9 500 m².

Kannikese maaüksus on hoonestamata. Maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt

lääne suunas. Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 81,5-78,7 m/abs.

Kõlvikuliselt koosseisult on maaüksus katastrisse kantud 7 317 m² suuruses osas (98%)

haritava maana ja 173 m² suuruses osas (2%) muu maana.

Kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee on riigitee, mille sõidutee on

ca 6 m laiune ja asfaltkattega. Rebase-Küti tee nr 2820008 on kohalik vallatee,

mille sõidutee on ca 5,00-5,40 m laiune ja asfaltkattega. Mõlemad teed on

kahesuunalised ja kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklus 2023 aasta loenduse andmetel oli 182 autot, mille

moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod. Rebase-Küti tee kohta liiklussageduse

andmed puuduvad, kuid eeldatavalt on see riigitee liiklusest veelgi madalam.

Kannikese maaüksuse ja piirneva Rebase-Küti tee ühisel piiril kulgeb kraav. Nimetatud kraavi osale on rajatud truup (planeeringuala edelaosas), mis võimaldab Rebase-Küti teelt juurdepääsu Kannikese maaüksusele.

Maa-ameti mullastiku kaardi järgi on alal mullatüübiks LP (kahkjas leetunud muld), mille perspektiivseks boniteediks on arvestatud 47. Tartumaa keskmine mulla boniteet on 41 hindepunkti (Eesti keskmine 40). Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41) on suurem kui Eesti keskmine (40), siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40 1 . Seetõttu on planeeringualal tegemist väärtusliku põllumaaga. Kannikese maaüksus kuulub ka põllumassiivi nr 66545914231 koosseisu 2 . Põllumassiivi pindala on 6,27 ha, millest Kannikese maaüksus moodustab ligikaudu 11,5%.

Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee) tulenevalt ulatub Kannikese maaüksusele tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast3. Kohaliku vallatee (Rebase-Küti tee) kaitsevöönd on 20 m tee teljest4.

Mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste – Lootvina ja Rebase-Küti teedega kulgeb Küti:(Kuuste) alajaamast lähtuv elektri maakaabelliin kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud

21.05.2024) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole

registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega

Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1

tähenduses looduskaitseobjekte.

1 „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“, lk 32 2 https://kls.pria.ee/kaart 3 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 4 „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ alusel

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7

Põhjavesi planeeringualal on suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal5.

Kannikese maaüksusel puuduvad olemasolevalt tehnovõrkudega liitumised.

Elektrivõrguga ühendus on võimalik juba välja ehitatud taristu baasil , sest

maaüksust läbib elektri maakaabelliin. Kuna maaüksus asub maalises piirkonnas,

tuleb veeühendus ja reovesi lahendada lokaalselt, sh on võimalik liituda

olemasolevale Karikakra maaüksusele (kt 28301:001:1320) rajatud puurkaevuga

(vt ka ptk 2.2). Juurdepääs avaliku kasutusega teelt on tagatud vahetult piirnevalt

Rebase-Küti teelt. Eelnevast järeldub, et Kannikese maaüksuse hoonestamiseks

vajalik tehniline taristu on olulises mahus olemas, st puudub vajadus teha

suuremahulusi kulutusi nt tee ja elektriühenduse tagamiseks.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Sipe külas riigitee (Vana-Kuuste - Lootvina tee) ja vallatee

(Rebase-Küti tee) ristmikul (vt skeem 1). Põhjast piirneb planeeringuala Okka

maaüksuse (kt 28301:001:1319, pindala 17 636 m², sihtotstarve maatulundusmaa

100%) põllumaaks oleva osaga ja läänest hoonestatud Karikakra maaüksusega

(kt 28301:001:1320, pindala 6 961 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Sipe küla,

asukohamärk suunab Kannikese maaüksusele. Kollaka tooniga on tähistatud kõrvalmaanteed,

oranžika tooniga tugimaantee.

Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 6 kohaselt jääb Sipe küla

maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid

tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul

naabermaakonna linnas.

5 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 6 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht

8 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Sipe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille keskmeks võib

pidada Küti järve ja selle tihedamalt hoonestatud ümbrust. Küte järve ääres on ka

ujumiskoht. Planeeringuala jääb Küti järvest ligikaudu 400 m kaugusele (mööda

teed mõõdetuna).

Sipe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede äärde

või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga õue juurde väike harutee.

Elamud koos õuealadega paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel

laiuvad põllud ning metsad (iseloomulik hajakülale).

Sipe küla läbib kõrvalmaantee Vana-Kuuste - Lootvina tee, mis tänu seotusele

teiste valla- ja riigiteedega loob head ühendused nii Tartu (ligikaudu 15 km

kaugusel) kui Põlva (ligikaudu 30 km kaugusel) suunaga.

Lähim ühistranspordipeatus (Küti) asub u 550 m kaugusel Vana-Kuuste - Lootvina

tee ääres. Lähim rongipeatus (Tartu-Koidula liin, Rebase peatus) jääb ligikaudu

1 km kaugusele (mööda teid mõõdetuna). Ühistranspordi (nii bussi kui rongi)

kasutus, kui see ajaliselt sobib, on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku

autokasutuse kõrval piirkonna elanikele võimalik.

Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 3 km

kaugusele Lalli külla. Samuti jääb u 3 km kaugusele lähim valla lasteaed ja

põhikool, sh raamatukogu, mis asuvad Vana-Kuuste mõisa endises peahoones.

Planeeringuala mõjualas ei esine loodusvarasid ega asu ühtegi kaitstavat

loodusobjekti, vääruselupaika, kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.

Kultuuriväärtustest jääb 230 m kaugusele loodesuunda arheoloogiamälestis (reg

nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar.

Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsioonisele taluarhitektuurile

omased viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam levinud

laudis, aga leidub ka tellist. Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste

vanade talukomplekside puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati isegi suuremad kui

elamud ja pika ristkülikulise põhiplaaniga. Hoonete asetus on vabakujuline, seda

nii teede suhtes kui omavahel. Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud

õueala. Piirdeid üldjuhul kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala

haljastus (puuderead, hekid jmt).

Uuemast hoonestusest on 2019 aastal (2015 aastal kehtestatud „Sipe külas asuva

Karikakra kinnistu detailplaneeringu“ alusel) naabermaaüksusel Karikakra ehitatud

elamu ja üks abihoone. Kehtiv detailplaneeringu lahendus lubab täiendavalt

ehitada veel ühe abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku

lubatud kuni 350 m². Elamu (põhihoone) kõrgus on lubatud kuni 9 m, katusekalde

vahemikuks on määratud 15-45 kraadi. „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu

detailplaneeringu“ alusel on Karikakra maaüksusele rajatud puurkaev (reg nr

PRK0056248). Nimetatud puurkaevust on võimalik veeühendus rajada ka

Kannikese maaüksusele.

Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja

ehituslijud seosed on kajastatud joonisel nr 2.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9

2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad

strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“

(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“

(2007).

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja

valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna

maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üld-

planeeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,

tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata

paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning

maakonnaplaneeringu sümbioosis. Kehtivate strateegiliste planeerimis-

dokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) ning koostamisel

oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja toodud allpool.

„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala maalisse

piirkonda väärtusliku põllumaa alale.

Väärtuslik põllumaa on kajastatud tegelikku ja planeeritud maakasutust

arvestamata Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena.

Maakonnaplaneeringusse kantud kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole

käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Üldise suunana näeb maakonna-

planeering ette väärtusliku põllumajandusmaa säilimise üldjuhul põllu-

majanduslikuks tegevuseks.

Maalised piirkonnad on alad, mis jäävad väljapoole tiheasumeid.

Maakonnaplaneeringu eesmärk pole elanike suunamine maalistest piirkondadest

tiheasumitesse, vaid maalises piirkonnas kohase asustus-, ehitus- ja maakasutusviisi

säilitamine. Maalised piirkonnad on välja kujunenud peamiselt kuue asustusviisina :

⚫ traditsioonilised hajali üksikmajapidamised (hajaküla, haguküla, ahelküla);

⚫ traditsioonilised lähestikku paiknevad üksikmajapidamised (tänavküla, ridaküla,

sumbküla);

⚫ endised mõisakeskused koos hilisema külgneva hoonestusega;

⚫ kompaktsed ehituskruntidega alad (endised aianduskooperatiivid ja ühismajandite

või nende allüksuste keskused);

⚫ tootmisehitiste kompleksid, s.h farmid;

⚫ olemasolevatest tiheasumitest eraldi paiknevad linliku hoonestusviisiga uusasumid

põllu- ja metsamaadel ja selliseks krunditud alad (valglinnastumise tulem).

Planeeringuala mõjupiirkond vastab eelkõige esimesele kahele asustusviisile.

Traditsioonilisi maakodusid ja muud ehituspärandit maal aitab säilitada nende

kasutamine sesoonse teise koduna. Maalistes piirkondades väärtustakse

eluasemete ümbruse maa hoidmist harimiskõlblikuna kui toidutootmisvahendit

kriisiolukorras.

Kuigi maakonnaplaneering näeb planeeringualal ette väärtusliku põllumaa, ei ole

planeeringu koostamise eesmärk vastuolus maakonnaplaneeringu üldiste

põhimõtetega asustuse suunamisel maapiirkonnas. Maakonnaplaneering taunib

asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist

üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja

linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas.

10 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Käesolev planeeringulahendus annab võimaluse hoonestada olemasolev

maaüksus, millel on olemas juurdepääs avaliku kasutusega teelt, maaüksust läbib

juba varem välja ehitatud elektrikaabel (elektrivõrguga liitumiseks) ja võimalik on

tarbida olemasoleva puurkaevu vett, st ei toimu täiendavat kruntimist ja

suuremahulist linliku tehnilise taristu rajamist. Detailplaneeringu alaga hõlmatakse

küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivist nr 66545914231 (6,27 ha) ligikaudu

11,5%, aga kuna planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi

äärealal, ei tükeldu detailplaneeringu realiseerumisel põllumajandusmaa massiiv

ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus.

„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ kohaselt

(vt skeem 2) jääb planeeringuala väärtuslikule põllumaale. Üldplaneeringu

kohaselt loetakse maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmiseks ja

metsakasvatuseks ette nähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires

olev õuemaa ja muu maa. Seetõttu tuleb Kannikese maaüksuse arendamisel

lähtuda ka maatulundusmaale ette nähtud nõuetest.

Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.

Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikul põllumaal lubatud ehitusõigust määrata

projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m.

Nimetatud nõude põhjuseks on soov tagada väljakujunenud hajaasustusliku

struktuuri säilimine. Lisaks sätestab üldplaneering, et juhul, kui maatulundusmaale

uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult

säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga,

rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb

koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste

leidmiseks.

Lähtudes olemasolevast Kannikese maaüksustest, jääb kavandatav elamu-

kompleks teistele hoonekompleksidele lähemale kui 250 m, mistõttu tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus leida parim lahendus, mis oleks kooskõlas

asustusstruktuuriga ega killustataks väärtuslikku põllumaad.

Planeeringu koostamise eesmärk on kehtiva üldplaneeringu põhimõtetega

kooskõlas. Kaalutlused ja lahenduse põhjendused on välja toodud peatükis 2.4.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11

Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jääb

planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga üle 41 hindepunkti

(vt skeem 3).

Skeem 3. Väljavõte koostamisel oleva „Kambja valla üldplaneeringu“ maakasutuskaardist

(vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud punase joonega.

Koostamisel olevas üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja

kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures

ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslikud

põllumajandusmaad boniteediga üle 41 hindepunkti tuleb säilitada põllumajanduslikuks

tootmiseks ja on arendusaladena üldjuhul välistatud, v.a üksikelamu rajamine. Kuna

käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale maaüksusele üksikelamu

rajamist, on see koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt väärustlikule

põllumajandusmaale lubatud.

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.

Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad

peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele

liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).

Planeeringualaks on Kannikese maaüksus, mis põhja poolt (Okka) piirneb

põllumaaga ja lääne küljest (Karikakra) elamukompleksiga. Sipe küla elamu-

kompleksid paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud

ning metsad. Planeeringuala mõjualas on iseloomulik ka elamukomplekside n-ö

grupeerumine, kus terviklikuma põllu- või metsamaa säilimiseks on maaüksuste

hooned koos õuealadega kujunenud üksteisele lähestiku (vt joonis nr 1 Küti järve

ümbrus ja Rebase-Küti tee äärne hoonestus).

Piirkonnas on hästi välja kujunenud teedevõrk, mis tagab head ühendused

lähimate linnade ja külakeskustega. 500 m kaugusele jääb bussipeatus ja ca 1 km

kaugusele rongipeatus, mis tähendab, et aegade sobivusel on võimalik

ühistranspordi kasutamine. Välja on ehitatud elektrivõrk ja Karikakra maaüksusele

puurkaev. Valla lähim lastaed-põhikool jääb ca 3 km kaugusele Vana-Kuuste külla.

Lähiala hoonestust iseloomustab traditsiooniline taluarhitektuur, kus hoonetel on

viilkatus, ehitatud on mitmed abihooned, välisviimistluses on peamiselt kasutatud

laudist.

12 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

⚫ Kannikese maaüksuse hoonestamine on küla senise arengu ja asustusstruktuuri

kujunemisega kooskõlas, st uushoonestus tekib avaliku tee äärde selliselt, et väärtuslik

põllumaa (põllumassiiv) saab säilida terviklikuna.

⚫ Hoonestusala määramisel (õueala kujundamisel) on arvestatud maalise piirkonna

iseloomulikkusega, st et tekiks piisav privaatsus ja oleks täidetud tuleohutusnõuded

(kehtivas „Karikakra kinnistu detailplaneeringus“ kavandatud hoonestusala on antud

4 m Kannikese maaüksuse krundipiirist), samas moodustuks naabermaaüksusega

Karikakra n-ö tervik elamugrupp, mis on samuti piirkonnale iseloomulik (teatud

maaüksuste elamute lähestikku grupeerumine). Hoonestusala paigutus riigiteest

eemale tagab turvalisema ja transpordiliiklusega kaasneva võimalike häiringute

(müra, saaste, vibratsioon) minimeerimise.

⚫ Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud

hoonestus- ja ehituslaadi arvestavalt (üks elamu ja kuni kolm abihoonet vabakujulise

paiknemisega, elamu kõrgus kuni 8,5 m, katusetüübina viilkatus, välisviimistluses laudis,

krohv, tellis jm, keelatud imiteerivad materjalid).

⚫ Haljastus- ja kujundusnõuete määramisel on lähtutud, et hoonestamise tulemusel

tõuseks ökoloogiline tasakaal7, st hoonestusest, teedest ja parkimisalast vabad pinnad

peab hoidma rohealana; uusistutused tuleb teha piirkonnas leivavate iseloomulikke

puu- ja põõsaliikidega; haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe

hooldust nõudvana, sh kavandada alasid, mida ei tule niita (hoida looduslikuna) ja

alasid, kus toimub toidukasvatamine (aiamaad, puuviljaaiad jmt).

⚫ Tehnilise taristu kavandamisel on arvestatud maksimaalselt olemasoleva tehnilise

taristu ärakasutamisega: elektriliitumine olemasoleva maakaabli ja veeühendus

olemasoleva puurkaevu baasil.

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kannikese maaüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse kantud pindala 7 490 m².

3.2 Krundi hoonestusala

Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned (üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis

võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju

(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindalaga 2 620 m² moodustab krundist

35%.

Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.

7 https://www.planeerijad.ee/wp-content/uploads/2021/03/Rohev6rgustiku-planeerimisjuhend.pdf,

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi kohaselt on põllumajanduslikud ökosüsteemid vahetult toidu ja

sööda tootmisele suunatud maakasutusega alad, mis mängivad rohevõrgustiku kontekstis võrreldes

looduslikumate ökosüsteemidega (nt märgalad, metsad jm) vähem olulist rolli.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13

3.3 Krundi ehitusõigus

Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kannikese maaüksusel ette üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni kolme abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 250 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu. Üksikelamule ja abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.

Üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.

Kannikese maaüksuse kasutamise planeeritud sihtotstarve 8 on üksikelamu maa (EP), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 9 on elamumaa.

3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud üksikelamu kompleksile toimub Rebase-Küte teelt. Planeeritud juurdepääsu asukohana võib säilitatud senise olemasoleva või rajada uue. Uue mahasõidu rajamisel tuleb kraavile välja ehitada uus truup.

Parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta10.

Autotranspordi juurdepääsu võimalik asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ja piirkonda sobiv, st uute hoonete kavandamisel tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude kui vormi osas.

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Korruselisus: põhihoonel (elamu) kuni kaks maapealset korrust (teine korrus

katusealusena) ja kuni üks maa-alune korrus, abihoonetel kuni üks maapealne ja kuni

üks maa-alune korrus. Räästa kõrgus max 3,6 m;

8 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 9 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 10 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2

14 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonetel põhimahus viilkatus; põhimahtu võib ilmestada

muu katusetüübiga, sh on lubatud vintskapid; väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoonetel 30-45 kraadi, kõrvalmahtudel (põhihoone

koosseisus) nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi; väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonetel katuseplekk, katusekivi; asbestivaba

eterniit; väikehoonetel ja rajatistel vaba;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult).

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus kuni 60 cm;

⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama

arhitektuurse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal puittaimestik puudub, tegemist on endise põllumajandusmaaga, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik krundil ette näha uushaljastus.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka).

Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvama, sh kavandada väljaspool õueala alasid, mida ei niideta, vajadusel ainult kord- paar suve jooksul (tagada nii looduslikud valikud, mis aitab kaasa elurikkuse tõusule). Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike.

Krundi piiril piirdeaia või haljaspiirde rajamine on lubatud, kuid lauspiiramine kogu maaüksuse perimeetril ei ole soovitatav. Pigem piirata ainult õueala või osa maaüksusest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m ja piire peab olema läbipaistev (aia pinnast min 25%, v.a. haljaspiirded), piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada siiski õueala valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest puittaimedega (hekid, põõsa- ja puudegrupid).

Haljastuse (ja ka piirdeaia) kavandamisel peab arvestama, et maaüksus piirneb riigiteega ja Rebase-Küti tee ristumisel riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Krundi maapind peab üldpõhimõttena säilima olemasoleva kõrgusega, st keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja sademeveesüsteemi toimimiseks. Maapinda on lubatud tõsta ka hoonealustes

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15

osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja teede alaldele.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri - ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused.

Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in). Veevõtukohana on kavandatud Karikakra maaüksusel asuv olemasolev puurkaev. Uue puurkaevu rajamine Kannikese maaüksusele on lubatud üksnes juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik luua ühendust olemasoleva puurkaevuga (projektis esitada sellekohane põhjendus).

Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti ( septik või biopuhasti), millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse. Imbväljakuga omapuhasti projekteerimisel tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).

Planeeringu joonisel nr 2 on näidatud olemasoleva puurkaevu asukoht ja joonisel nr 4 omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada (sh põhjendatud juhul uue puurkaevu rajamine) arvestades, et:

⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning

lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.

Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega

naabermaaüksustel;

⚫ Veevõtukoht ja reoveesüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool

planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga

kooskõlastada;

⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;

⚫ Imbväljaku kuja on 10 m.

Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.

16 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademevee juhtimine naabermaaüksustele ja teemaa-aladele on keelatud.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 472986 (välja antud 09.05.2024, kehtivad kuni 09.05.2026).

Riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres paikneb Küti:(Kuuste) alajaam (vt joonis nr 2). Nimetatud alajaamast lähtuv fiider F3 maakaabelliin kulgeb mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste-Lootvina ja Rebase-Küti teedega. Kannikese maaüksuse elektrivarustuseks on planeeritud olemasoleva avaliku kasutusega Rebase-Küte tee ja krundile rajatava mahasõidu ristumiskoha lähedale olemasoleva maakaabli trassile uus 0,4kV jaotuskilp ja liitumiskilp. Joonisel nr 4 on näidatud võimalik kilbi asukoht, mida võib projekteerimisel täpsustada sõltuvalt mahasõidu tegelikust asukohast. Projekteerimisel arvestada, et kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette maakaabliga.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.11).

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

Välisvalgustus

Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi - ja vallatee äärde.

Kannikese maaüksuse sisese välise valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

3.7.3. Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid

teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni

jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei

kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega

võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas

piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;

2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;

3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200

megadžauli ruutmeetri kohta.

I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone

veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest enam kui 40 m

kaugusele, sh varem planeeritud Karikakra kinnistu hoonestusala ja käesoleva

planeeringuga planeeritud hoonestusalade vaheline kaugud on 40 m, st

veevõtukohana võib kasutada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse kohaselt pole Sipe külas ja ka

naaberkülades ühtegi ametlikku nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähimad

veevõtukohad asuvad ca 6 km kaugusel: 1) Vana-Kuuste külas Alexela AS-le

kuuluvas vedelgaasiterminalis (Gaasi tee 1) ja 2) Mäekülas Nuti maaüksusel.

Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks

tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone

projekteerimist.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese

elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline

kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

18 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi

hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut

takistama ehituslike abinõudega. Kannikese maaüksuse suurim lubatud

ehitisealune pind on lubatud kuni 400 m².

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt Rebase-Küti teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide

ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet.

Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia/haljaspiirde rajamisega.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt

negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja

maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud

keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,

peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt

suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Kui lokaalsete

lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus

ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja-

ega pinnavee seisundit.

3.10.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja

valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või

jäätmajja.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19

3.10.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse

seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on

soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.

3.10.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 11 kohaselt on

Sipe küla piirkonna radoonirisk keskmine või madal.

Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub

vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni

alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel

tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

3.10.5 Insolatsioon

Juhendi 12 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.

aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle

insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht maaüksusel (hoonestusala ulatus) ja

naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas.

Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.10.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub maalises keskkonnas riigi- ja vallatee ristmikul, kus

liikluskoormus on pigem madal.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra

hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus

päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

11https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8 75375e

12 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

20 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides

40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kannikese

maaüksusel ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna

lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna

elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua

müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu

(mürakaardid seletuskirjaga) koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda

maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete rakendamist, ka vaatamata

sellele, et hoonestusala on planeeritud Rebase-Küte tee kaitsevööndisse.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas

probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik

vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja heas korras. Õhukvaliteedi

(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna

kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri

17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad

tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heas

korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse

väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada

naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada

keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.

Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest

suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala

naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud

müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana tähtajatu ja

tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega.

Karikakra maaüksusel asuvast puurkaevust veeühenduse loomiseks tuleb seada

servituut Karikakra maaüksusel Kannikese maaüksuse kasuks.

Isiklike kasutuõiguste seadmiste sisuks on tehnovõrgu omamine, kõikide toimingute

teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,

korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja

likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise

eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates

õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei

põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Mõningal määral väheneb olemasoleva põllumassiivi pindala (vähenemine

ligikaudu 11,5%), kuid detailplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu

põllumajandusmaa massiiv ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine

põllumajanduslik kasutus.

Vastukaaluks mõningasele põllumajandusmaa vähenemisele aitab elanike

olemasolu maapiirkonnas hoida maalisi piirkondi elujõulisena ja hajusalt

paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.

Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige

haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise

toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu

tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub

asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt

koormav, sh ka majanduslikult.

Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on risked

veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat

reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too

kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja

seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega

kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist

ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

22 Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering

mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel

korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on

eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse

realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu

saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist

negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti

koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe majapidamise korral oluline

negatiivne keskkonnamõju puudub.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,

seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.

Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.

Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed

nõuded, mis tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning

rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses

mälestised puuduvad. Planeeringualast ca 230 m kaugusele loodesuunda jääb

arheoloogiamälestis (reg nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar. Arvestades

mälestise kaugust planeeringualast ja mälestise sisu (arheoloogiamälestis,

ajalooline looduslik pühapaik), võib eeldada, et planeeringualale kavandatud

üksikelamu ei oma mõju mälestisele. Seega otsene mõju kultuuriväärtustele

planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge

loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse,

sh kõrghaljastuse istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas

levinud looduslike liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada

kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule

omavalitsusele planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne .

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik

edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule

ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik

detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja

sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise

etapid):

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23

1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,

reoveelahendus, elektrivarustus, Rebase-Küte teelt mahasõit) projekteerimine.

2. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse

tuleb teha enne hoone(te)le ehituslubade väljastamist.

3. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

4. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/arvamuse

kuupäev ja number

Kooskõlastuse/

arvamuse asukoht

Märkused

Elektrilevi OÜ,

volitatud esindaja

Marge Kasenurm

10.02.2023,

kooskõlastus nr 4663940575

Planeeringu

digitaalne konteiner

Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.

Maa-amet,

maatoimingute

osakonna

planeeringute ja

ehitusprojektide

büroo juhataja Kristi

Kivimaa

23.02.2023

nr 6-3/23/302-3

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maa-ametil ei ole

vastuväiteid Kavastu

külas Haava

(43201:001:1793)

maaüksuse

detailplaneeringule.

Päästeamet,

Lõuna

Päästekeskuse

ohutusjärelevalve

büroo nõunik Margo

Lempu

06.03.2023 Planeeringu

digitaalne konteiner

Digitaalselt

kooskõlastatud

planeeringu failid.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

Lõuna regiooni

peaspetsialist-

koordinaator Meelis

Rauert

22.02.2023,

nr 6.2-2/9699

Planeeringu

digitaalne konteiner

Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise soovi

korral tuleb PTA-lt

taotleda

maaparanduse

projekteerimistingimused

(maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) §

12).

Maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe

lõpetamise soovi korral

esitada PTA-le

vastavasisuline taotlus

(MaaParS § 54 lg 2). Kõik

planeeringualale

kavandatavate ehitiste

ehituslubade eelnõud

tuleb kooskõlastada

PTA-ga (MaaParS § 50 lg

1). Täiendatud ptk 3.10.8

ja 3.12.2 (versioonis

14.03.2023).

Keskkonnaamet,

looduskasutuse

osakonna

juhtivspetsialist Märt

Holtsmann

14.03.2023,

nr 6-2/23/3032-2

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kui maakütte kontuuri

soovitakse kavandada

ehituskeeluvööndisse

looduskaitseseaduse §

38 lg 5 p 8 erandi alusel,

peab see olema

kajastatud ka

põhijoonisel ning

seletuskirja peatükis

3.10.7 Tegevus Emajõe

kaldal. Maakütet

ehituskeeluvööndisse ei

kavandata, täiendatud

ptk 3.7.3 (versioonis

14.03.2023).

de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Sipe külas asuva Kannikese

(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTEL ALTSAAR PNOEE-49412042712 2024-08-28 10:38:46

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks.pdf

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet Transpordiamet OÜ Ülenurme Teed

28.08.2024 nr 6-1/161-7

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Ruum Raamis OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneering

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame kooskõlastamiseks Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneeringu.

Lugupidamisega
Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist
53009986