Riigihanke "Elanikkonnakaitse kampaaniaks loovlahenduse ja meediapindade tellimine" tulemusena sõlmitav hankeleping

1

HANKELEPING nr 6.4-2.1/264ML

PÄÄSTEAMET, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija),

mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Margo Klaos ja AKKADIAN OÜ, registrikoodiga 12927009, aadressiga Vana-Posti tn 7-5, 10146, Tallinn

(edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Eneli Mikko,

edaspidi hankija ja täitja umbisikuliselt kui pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi leping):

1. Lepingu dokumendid ja mõisted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 277232

“Elanikkonnakaitse kampaaniaks loovlahenduse ja meediapindade tellimine“ (edaspidi riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise

eest vastutavaks täitja. 1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades

lepinguga ühtse terviku. 1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:

1.4.1. lisa 1 - riigihanke tehnilise kirjeldus;

1.4.2. lisa 2 – üleandmise – vastuvõtmise akt; 1.5. Lepingus kasutatavad mõisted:

1.5.1. tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha;

1.5.2. kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

2. Lepingu objekt

2.1. Lepingu objektiks on Eesti elanike hädaolukorraks valmisoleku kampaania (edaspidi kampaania) läbiviimiseks loovlahenduste väljatöötamine ning vajalike materjalide loomine koos meediaplaani koostamise ja elluviimisega (edaspidi teenus) lepingus sätestatud

tingimustel ja korras. 2.2. Täitja on lepingu täitmise käigus kohustatud:

2.2.1. välja töötama kampaania tervikkontseptsiooni ja loovlahendused; 2.2.2. looma ja tootma nii digitaalsed kui ka füüsilised reklaammaterjalid; 2.2.3. koostama meediaplaanid eelnevalt valmistoodetud loovlahendustele ja need ellu

viima (broneerima kõik meediapinnad ning tagama reklaammaterjalide õigeaegse esitamise nende eksponeerimiseks);

2.3. Kampaania elluviimiseks vajalikud materjalid peavad olema meediakanalitele või tellija le tähtaegselt esitatud ning seeläbi ellu viidud poolte poolt lepingu täitmise käigus lõplikult kokkulepitud meediaplaan ning kampaania tegevused.

2.4. Poolte esimesel töökoosolekul, mis peab toimuma koheselt pärast lepingu sõlmimist, lepitakse kokku kampaania elluviimise ajakavas, sh kõik vajalikud vahetähtajad pidades

silmas, et kampaania aktiivne periood on 07.10.2024-10.11.2024. 2.5. Pärast töökoosoleku toimumist esitab täitja tellijale täpse produktsioonigraafiku.

2

3. Lepingu hind ja arvelduste kord

3.1. Kampaania eelarve ehk lepingu kogumaksumus on 230 000 (kakssada kolmkümmend tuhat)

eurot, mis koos käibemaksuga moodustab 280 600 (kakssada kaheksakümmend tuhat kuussada) eurot (edaspidi lepingu hind). 3.1.1. Kampaania eelarve peab sisaldama kõiki kulusid, mis on seotud kampaania

elluviimisega, sh kampaania kontseptsiooni ja loovlahenduste väljatöötamine, reklaammaterjalide loomine ja tootmine, meediaplaani koostamine, meediapindade

tasusid ning kõiki kampaania elluviimisega seotud muid tasusid (töötasud, autoriõigustega seotud tasud, töökoosolekute toimumised).

3.1.2. Kampaania eelarve ei või tellija jaoks tõusta lepingu kehtivuse perioodil.

3.2. Teenuse eest tasumine toimub pärast nõuetekohaselt osutatud teenuse üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist kontaktisikute poolt.

3.3. Täitja esitab nõuetekohased arved hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

3.4. Tellija tasub täitja poolt esitatud arve hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul

nõuetekohase arve kättesaamisest. Täitja poolt esitataval arvel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet ning lisatud lepingu punktis 12.1. märgitud vastav kontaktisiku nimi.

3.4.1. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele.

3.5. Täitja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. Kui täitja on e-arvete operaatori

klient, tuleb tal e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. Kui täitja ei ole e-arvete operaatori klient, tuleb tal vastav leping mõne Eesti e-arvete

operaatoriga (Fitek, Omniva, Telema või RIK e-arveldaja) sõlmida e-arvete edastamiseks. 3.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäev.

3.7. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

4. Lepingu täitmine

4.1. Täitja osutab teenust vastavalt riigihanke pakkumuses, lepingus ja selle lahutamatutes

osades sätestatule ning arvestab teenuse osutamisel tellija juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud

kampaania eesmärkide saavutamiseks. 4.2. Täitja on kohustatud:

4.2.1. koostama ja esitama tellijale riigihanke tehnilises kirjelduses nõutud tingimuste l

meediaplaanid; 4.2.2. esitama tellijale kõik kokkulepitud kampaania materjalid lepingu täitmise käigus

kokkulepitavateks tähtaegadeks; 4.2.3. viima sisse muudatusi ja parandusi tellija poolt heakskiidetud tulemisse, kui ilmneb

objektiivseid asjaolusid, mis mõjutavad sisuliselt aktsepteeritud tulemit

4.2.4. tegutsema teenuse osutamisel tavaliselt vajaliku professionaalse hoolsusega, rakendades oma erialaseid teadmisi ja kogemusi parimal võimalikul viisil, osutades

teenust kvaliteetselt ja vastavuses Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja eeskirjadega;

4.2.5. kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid ja materjalid kooskõlastama hankijaga

jooksvalt (sh vajadusel korduvalt), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning mitte edastama hankijaga kooskõlastamata materjale meediakanalitele ;

4.2.6. teatama hankijale kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest (sh. asjaoludest, mis takistavad lepingu kohast täitmist ja asjaoludest, mis võivad ajendada hankijat antud juhiseid muutma), samuti andma hankijale nõudmisel teavet

teenuse osutamise käigu kohta; 4.2.7. lepingu täitmisel kogu meeskonna poolt tegema hankijaga igakülgset koostööd, et

saavutada kampaania eesmärgid parimal võimalikul viisil. 4.3. Täitjal on õigus:

4.3.1. teha hankijale ettepanekuid teenuse tulemuslikumaks osutamiseks;

3

4.3.2. nõuda hankijalt teenuse osutamisega seotud oluliste põhimõtteliste küsimuste otsustamist;

4.3.3. saada hankijal teenuse osutamiseks vajalikku, hankija käsutuses olevat teavet; 4.3.4. saada lepingu kohaselt teenuse osutamise eest tasu lepingus kokkulepitud

tingimustel ja korras.

4.4. Hankija on kohustatud: 4.4.1. esitama täitjale hankija käsutuses oleva vajaliku lisainformatsiooni, andmed ja

dokumendid, mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks; 4.4.2. andma viivituseta täitjale juhiseid teenuse osutamiseks, kui täitja seda nõuab; 4.4.3. informeerima viivitamatult täitjat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada

lepingu objektiks oleva teenuse osutamist. 4.5. Hankijal on õigus:

4.5.1. igal ajal kontrollida teenuse osutamise käiku; 4.5.2. vajadusel teha täitjale ettekirjutusi teenuse kvaliteedi parandamiseks. Nimetatud

ettekirjutused on täitjale täitmiseks kohustuslikud;

4.5.3. nõuda täitjalt lepingus sätestatud nõuetest ja tähtaegadest kinnipidamist. 4.6. Pooled korraldavad lepingu täitmisel koosolekuid vastavalt vajadusele. Pool teavitab

koosoleku kokkukutsumisest teise poole kontaktisikut vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette. Koosolekul vastu võetud otsused protokollitakse, protokolli valmistab ette täitja. Juhul, kui pooled otsustavad koosolekuid mitte protokollida, peavad koosolekutel vastu võetud otsused

olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

5.1. Täitja esitab hankijale teenuse osutamisega seotud materjale ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks teenuse osutamise käigus jooksvalt, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti. Tellija kontrollib esitatud materjalide vastavust poolte poolt kokku lepitud tähtaja jooksul.

5.1.1. Kui hankijal on materjalide osas omapoolseid täiendusi- ja/või parandusettepanekuid, teavitab hankija sellest täitjat mõistliku tähtaja jooksul. Täitja on kohustatud hankija ettepanekud arvesse võtma.

5.1.2. Kui hankija avastab kooskõlastamiseks esitatud materjalides vigu, puudusi või muid lepingu tingimustele mittevastavusi on hankijal õigus jätta materjalid

kooskõlastamata, teavitades täitjat avastatud puudustest. Täitja on kohustatud mittevastavuse likvideerima mõistliku tähtaja jooksul.

5.2. Täitja poolt osutatud teenuse hankijale üle andmine ja tellija poolt selle vastuvõtmine

vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.2.1. Üleandmise-vastuvõtmise aktid valmistab ette täitja ning allkirjastatakse poolte

kontaktisikute poolt digitaalselt või paberil kahes eksemplaris. 5.2.2. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud ja hankija poolt

kooskõlastatud ja vastu võetud teenus ning täitjale makstava tasu suurus.

Allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt on täitjale aluseks arve esitamisel.

5.2.3. Teenuse üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise aeg.

5.2.4. Pooltel on lubatud kasutada lepingu lisas 2 toodud üleandmise – vastuvõtmise akti

vormi. 5.3. Täitja annab hankijale kõik teenuse tulemid üle elektrooniliselt, kasutades selleks mõnda

failiedastamise teenust. Hankijal on õigus nõuda ja täitjal kohustus esitada materjalid ka andmekandjal.

6. Autoriõigus

6.1. Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.

Autoriõigused lepingu alusel osutatud teenuse tulemitele (v.a näitlejatele õiguslikult kuuluv osa) kuuluvad lepingus sätestatud tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu hinnas.

4

6.2. Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud

dokumente ja materjale reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult.

6.3. Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda

lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 6.4. Teenuse osutamise käigus täitja poolt loodud materjalide omandi- ja autoriõigused loetakse

tellijale üle läinuks pärast üleandmise – vastuvõtmise allkirjastamist poolte poolt. 6.5. Täitjal on õigus hankija eelneval kirjalikul nõusolekul teost kasutada konkurssidel, näituste l,

messidel ning kasutada kujunduselemente oma edaspidises töös.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

7.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise

informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist täitja või temaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

7.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 8. Poolte vastutus

8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga. Vastutuse piirangut

ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 8.2. Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste

eest, nagu enda tegude eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja

poolt lepingu mis tahes osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

8.3. Juhul kui hankija ei tasu vastuvõetud teenuse eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda vastavalt hankijalt viivise tasumist suuruses 0,2 % (null koma kaks protsenti) tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

8.4. Juhul kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat teenust hankijale üle lepingus kokkulepitud tähtaegadeks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,2 % (null koma

kaks protsenti) üleandmata teenuse maksumusest iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 8.5. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal nõuda täitjalt leppetrahvi vastavalt

rikutud nõude olemusele kuni 10 (kümme) % lepingu hinnast iga vastava rikkumise korral.

8.6. Lepingu eseme (sh teenuse tulemite, alusmaterjalide ja vahedokumentide) ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või muul viisil edasi andmise l

täitja poolt kolmandatele isikutele hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 25 % (kakskümmend viis protsenti) lepingu hinnast.

8.7. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast. Viiviste ja leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled maksumusest koos käibemaksuga.

8.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise

põhjustab vääramatu jõud. 8.9. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijal või

kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamise le eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

5

8.10. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.

8.11. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9. Lepingu kehtivus

9.1. Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamist poolte poolt ja kehtib kuni poolte lepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. Hankija võib lepingu üles öelda, kui täitja viivitab teenuse hankijale üleandmisega enam kui

30 (kolmkümmend) kalendripäeva lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtajast.

9.3. Juhul, kui hankija lepingu üles ütleb, kuna täitja ei anna teenust üle kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.4. ettenähtud leppetrahvi tasumist ning

lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 9.4. Hankija võib lepingu põhjendatud vajaduse korral üles öelda, teatades sellest täitjale

vähemalt 4 (neli) nädalat ette ning sellisel juhul on hankija kohustatud tasuma täitjale

lepingu ülesütlemise momendiks nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud teenuse ja materjalide eest.

9.5. Täitjal on õigus leping üles öelda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.

10. Vääramatu jõud

10.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust. 10.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmise l

või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esime sel

võimalusel teisele poolele. 10.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte

alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise. Vääramatu jõud ei

hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate hooletusest või tahtlikust tegevusest.

10.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.

10.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60

(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus, on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.

11. Lepingu muutmine ja loovutamine

11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest

teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.

11.3. Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12. Poolte kontaktisikud

12.1. Tellijate kontaktisikud lepingu täitmisel.

12.1.1. Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Kätlin Karula, ennetustöö osakonna

nõunik, tel. nr: +372 5198 4962, e-post: [email protected] või tema puudumisel Janika Usin, ennetustöö osakonna juhataja, tel. nr: +372 5303 3670, e- post: [email protected].

6

12.2. Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes ning teenuse üleandmise- vastuvõtmise aktide allkirjastaja on Eneli Mikko, juhatuse liige, tel. nr: +372 5196 1097, e-

post: [email protected]. 12.3. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning

seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

13. Muud tingimused

13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 13.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus. 13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest. 13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,

kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13.5. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.

13.6. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult taasesitatavas vormis.

13.7. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks: 13.7.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti

aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmise l tööpäeval;

13.7.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

13.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.

13.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt: Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku

vormiga. 14. Poolte rekvisiidid

Hankija Täitja

Päästeamet Akkadian OÜ Raua 2, 10124, Tallinn Vana-Posti tn 7-5, 10146, Tallinn Registrikood: 70000585 Registrikood: 12927009

Tel: +372 628 2000 Tel: +372 5196 1097 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

______________________ ______________________ Margo Klaos Eneli Mikko

Peadirektor juhatuse liige

7

Hankelepingu nr 6.4-2.1/264ML lisa 2

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT/teenus/

____________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija)

ja _______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel ……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. sõlmitud raam-/hankelepingu nr (edaspidi leping) esemeks oleva …(teenuse nimetus)…. ja selle tulemuste üleandmist: 1) …teenuse nimetus… ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;

2) …teenuse nimetus… ja selle tulemused vastavad lepingus sätestatud tingimuste le :

…..JAH/EI………

Märkida kõik olulised tingimused, millele teenus peab vastama (näidisloetelu: vastavus tehnilistele

tingimustele, kogus, tähtaeg, kasutajakoolituse toimumine, lepingus nõutud dokumendid on üleantud):

……………………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………………

…………………

3) Kas …teenuse nimetus… ja selle tulemused on vastu võetud: ………JAH/EI………….

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged. Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb täitjale ja

teine hankijale/üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… …………………… /Allkiri/ /Allkiri/

……………………… . ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

RSD lisa 1 - tehniline kirjeldus

Riigihanke nimetus „Elanikkonnakaitse kampaaniaks loovlahenduse ja meediapindade

tellimine“

Päästeamet kuulutab välja riigihanke Eesti elanike hädaolukorraks ja kriisideks valmisolek meediakampaania (edaspidi ka kampaania) läbiviimiseks, ning teeb ettevõtjatele ettepaneku

esitada pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud korras.

Kampaania põhiline eesmärk on säästa kriisis, sealhulgas sõjaolukorras inimeste elusid ning tagada riigi toimimine. Selleks, et riik saaks kriisiolukordades suunata oma jõupingutuse kõige kriitilisematesse kohtadesse ja peamistele abivajajatele, on vaja tagada, et ülejäänud Eesti

elanikud oskaksid iseseisvalt hakkama saada, teha psühholoogilise surve all otsuseid, mis kaitsevad nende ning nende lähedaste elusid. Tagada selleks elementaarsed teadmised kriisis

käitumise kohta ja oskus leida või motivatsioon omada infot. Eelneva saavutamiseks peavad Eesti elanikud olema erinevatest hädaolukordadest teadlikud ja nendeks iseseisva lt valmistunud. Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles, kampaania peab olema eesti- ja

venekeelne.

Taust: Elanikkonnakaitse uuringud näitavad, et aastatel 2017-2023 on paranenud usk hädaolukorra

tekkimise võimalikkusesse. Paranenud on teadlikkus sellest, mida hädaolukorras pole mõtet teha. Paremaks on muutunud ka oma kodu hindamine hädaolukorra perspektiivist. Laienenud

on tutvumine hädaolukorra käitumisjuhendiga. Samuti õppustel osalemine ning enda ja pere toimetuleku kindlustamine (https://www.rescue.ee/et/uuringud).

Samal ajal näitavad uuringud, et vaid 15% elanikkonnast on kriisideks valmistunud. Järgmise kolme aastaga peab riik tagama, et kriisideks on valmis ehk teadmisi ja oskusi iseseisva lt

hakkama saamiseks omavad 25% elanikest. Aastaks 2027 peavad 40% elanikest omama baasteadmisi kriisis hakkama saamiseks. Hetkeseisuga on kodude varustatuse tase hakkamasaamiseks vajalikuga madal. Teadlikkus ohuteavituse süsteemidest, varjumisest või

evakueerumisest on erinevatel põhjustel pigem väike, mis on ositi selgitatav ka sellega, et need süsteemid (sireenid, EE-ALARM sõnumiteavitus jms) või meetmed (varjumiskohad jne) on

alles loomisel/testimisel või laiendamisel. Kokkupuude nende meetmetega on madal.

Vajadus:

Hädaolukord ja veelgi tõsisem eriolukord tähendab sündmust, sündmused ahelat või elutähtsa teenuse katkestust, mis ohustab samaaegselt paljude inimeste tervist või vara. See on olukord, mis põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsate

teenuste toimepidevuses. Selline olukord võib ohustada ka riigi fundamentaalset toimimist. Teadmatus, kuidas kriisis käituda, võib olla otsene oht inimese või tema lähedaste elule. Näiteks

väärarvamused varjumise kohta (nt hakatakse otsima „ideaalset“ siseruumi) või aeglane/eks lik reaktsioon ohusireenide käivitumisel (minnakse välja vaatama, mis toimub) võib tähendada väärtuslike minutite raiskamist, mis võib tõsises ohusituatsioonis maksta inimesele elu.

Elementaarsete teadmiste puudumine pärsib autonoomsust kriisiolukorras käitumise l. Arusaamise puudumine, millistest kanalitest võidakse leida olulist infot või kuidas saada

hakkama elutähtsate teenuste katkestuse korral, paneb suurema koormuse kriisiolukorras

tavaliselt niigi ülekoormatud riigi teenustele, mis tähendab vähem tähelepanu kriitilisemate le

abivajajatele.

Elanikkonnakaitsekampaania kampaania fookuste seadmisel peabki seetõttu pidama silmas elanikkonnakaitse strateegilisi eesmärke:

Eesti elanikud peavad oskama tegutseda kriisiolukorras ja tõsise ohu tekkimisel nende varale või elule.

Elanikud peavad mõistma ja võtma tõsiselt riigi kriisiteavituskanaleid. Viimane on eriti oluline akuutset ohu korral, kus näiteks ohuteavituse nagu sireenide käivitumisel peavad elanikud

olema võimelised stressirikas olukorras tegema fundamentaalselt õigeid käitumuslikke otsuseid (näiteks varjumisel) ning vältima tegevusi, mis võivad neid ja nende lähedasi ohtu seada.

Eesti elanikud peavad omama arusaama, kuidas tuleb kriisiolukorraks valmistuda, millise id teenuseid ning millises mahus saab oodata riigi või omavalitsuste poolt, ning mis on iga inimese

enda vastutus. Oluline, et inimesed omaksid kodus esmaseid varusid ja hädapäraseid vahendeid vähemalt ühe nädala kestvaks iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Eesti inimesed peavad teadma, millistest kanalitest saab kriisi korral usaldusväärset infot. Millistest kanalitest ja allikatest saab infot, kui häiritud on elektrivarustus, andme- või

mobiilside. Samuti, et inimestel oleks teadmine ja motivatsioon hoida kriisi ajal toimimise juhendeid kättesaadavana ka formaadis, mis lubab neid tarbida ka siis, kui puudub juurdepääs

internetile või elektrile. Eesti elanikud peavad saama aru evakueerimise olemusest ja vajadusest ning mida see

reaalsuses tähendab; milleks peab inimene valmis olema, millised vahendid ja varud peavad kindlasti olema kaasa võetud ning kuidas tagada, et kriisiolukorras ning aja- ja psühholoogilise

surve all suudetakse evakueerumisel olulised asjad leida ja kaasa võtta. Kampaania läbiv teema:

Kampaania kannab ideed, et ennekõike algab inimese ohutuse tagamine igaühest endast. Hädaolukorraks ja üldiselt kriisideks valmistumine käib samm-sammult ning ette valmistamata

jätmine tähendab potentsiaalselt enda ning enda läheduste ohtu panemist ning potentsiaalse lt ka ressursside ära suunamist neilt inimestelt ja olukordadelt, kes seda kõige enam vajavad.

Täpsemat infot oluliste teemade kohta leiab www.rescue.ee, www.olevalmis.ee, www.kriis.eeleheküljelt, samuti Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024–2027 dokumendist ning

muudest seotud allikatest. Pakkujalt oodatakse ka valmisolekut tutvuda Päästeameti varasemate kampaaniate (nagu „Kriisis kuula riiki“ või „Varu enne maru“) ning avalike seisukohavõttudega (www.rescue.ee), et leida eelpool ja järgnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ja

loovlahenduse välja töötamisel uudseid ning värskeid lahendusi.

1. Üldtingimused

1.1. Elanikkonnakaitse teemal hangitav kampaania peab olema süsteemselt välja töötatud, tegevused omavahel koordineeritud ja plaanipäraselt realiseeritud ning esitatud

täislahendusena. Kampaania välja töötamise etapid, sõnumite fookused ja sõnumid tuleb tellijaga kooskõlastada. Kampaaniasõnumeid ja loovlahendusi tuleb testida

fookusgruppidel, et tagada soovitud eesmärkide ja mõju saavutamine Kampaania tulemusi tuleb mõõta ja esitada tulemustest kokkuvõte. Kõik tegevused peavad jõudma kindla

sihtrühmani ning neid kujundavate sidusgruppideni hankija poolt kooskõlastatud

turunduslikku eesmärki täitvate vahendite kaudu, hankija poolt kooskõlastatud meediakanalites ja -formaatides. Pakkujal on loov- ja valikuvabadus kujundada enda

ekspertteadmisest tulenev lahendus hankija püsitatud eesmärgi täitmiseks.

1.2 Meediakampaania eesmärk:

1.2.1 teadlikkuse tõstmine; 1.2.2 arvamuse ja hoiaku kujundamine;

1.2.3 käitumusliku kavatsuse kujundamine;

1.3 Meediakampaania läbiviimise vahenditena käsitletakse ning pakkujal on kohustus pakkuda:

1.3.1 loovlahenduste komplekt, mis koosneb: video(tele)klippides t, heli(raadio)klippideist, kujundustest (välimeedia, paberleht jms kujundused

lepitakse täpsemalt kokku eduka pakkujaga lepingu täitmise käigus), videost- ja/või muudest liikuva pildiga formaadest sotsiaalmeedias levitamiseks vastavalt kokku lepitud kanalitele. Visuaalne materjal peab olema loodud sääraselt, et seda on

võimalik kasutada ka teistes (sotsiaal)meediakanalites ning ka Päästeameti enda poolt;

1.3.2 reklaam (televisioon, raadio, sotsiaalmeedia, otsingukeskkonnad, muud internetipinnad, välimeedia pinnad ja erilahendused);

1.3.3 sündmus (kas meediakampaania toetuseks originaalsündmuse korraldamine või

olemasoleval üritusel meediakampaania toetuseks osalemine/esindamine); 1.3.4 mäng/tegevus (rakendada eelkõige avalikel üritustel, mis oleks mobiilne,

kompaktne, kerge kokku ja lahti pakkida); 1.3.5 kommunikatiivset eesmärki täitva toote levitamine (meene, trükis, kleebis,

praktilised esemed jne);

1.3.6 mõjuisikute kaasamine (kampaania sihtrühmasid kõnetavate mõjuisikute kirjeldus, ettepanek konkreetsetest mõjuisikutest, mõjuisiku planeeritavad tegevused).

1.4. Meediakampaania tulemuste mõõtmine:

Pakkuja kohustus on mõõta pakkumuses esitatavaid tegevusi ja vahendite kasutamist, seejuures mõõta kampaania loovstrateegia ja meediaplaani realiseerimise

tehnilisi parameetreid, milleks on: 1.4.1 kindlal ajavahemikul eetrisse lastud reklaamklippide koguarv 1.4.2 ühistranspordi ekraanidel näidatud klippide arv

1.4.3 vahetut mõju määratud sihtrühmale ja/või sidusgruppidele (kindlal ajavahemikul internetis näidatud reklaamvideo täies mahus algusest- lõpuni vaatajate arv,

reklaamkujunduste, tele- ja raadioklippide sõnumitest/kontseptsioonis t arusaamine ja nendega nõustumine, hoiaku ja käitumise muutus).

1.5 Pakkujal on kohustus kooskõlastada tellijaga kampaania kanalite ja tegevuste

tulemusmõõdikud. Mõõtmisel tuleb eelistada mõõdikuid, mis kirjeldavad saavutatud mõju.

2 Pakkumuses tuleb esitada

2.1 Loovstrateegia ja kampaania plaan, mis peab sisaldama:

2.1.1 loovstrateegiat, mis kirjeldab originaalset lähenemist ja rakendamise plaani, millele on lisatud sobivate lahenduste põhjendused;

2.1.2 sõnum(id) ühele kampaaniateemale sihtrühma kaupa (15.-19. a noored, 20+

täiskasvanud, keskealised, eakad, erinevad rahvused, kortermaja elanikud) koos sobivuse põhjendusega;

2.1.3 turunduskanaleid sihtrühma järgi, et saavutada parim tulemus soovitud sõnumite edastamiseks (raadio, tele, trükimeedia, veeb, sotsiaalmeed ia, digimeedia, välireklaami pinnad, erilahendused kaubanduskeskustes ja mujal)

koos sobivuse põhjendusega; 2.1.4 hädaolukorraks või kriisiks valmisoleku interaktiivset tegevust/mängu, mida

saab avalikele üritustele kaasa võtta. Loodav tegevus/mäng on kompaktne, lihtsasti kokkupandav ja sõiduautoga transporditav. Tegevus/mäng peab sobima hankija poolt kirjeldatud sihtrühmadele (näiteks tegevus/mäng on

jagatud eakohasuse tagamiseks mitmesse raskusastmesse, mis sobiks nii algajatele kui ka edasijõudnutele). Tegevuse/mängu prototüüp tuleb

pakkumusse lisada visualiseeritud kujul koos kirjeldusega; 2.1.5 infokandjaid sihtrühma järgi (meene, trükis, kleebis, praktilised esemed) koos

sobivuse põhjendusega;

2.1.6 kõikide teiste toodete ja tegevuste kirjeldused, mida pakkuja soovib pakkumuses esitada, et saavutada kampaania läbiviimiseks parim tulemus,

koos sobivuse põhjendusega; 2.1.7 näitemeediaplaani vähemalt 200 000 unikaalse kontakti saavutamiseks, milles

televisioonis jõutakse iga teemaga vähemalt 155 000 vaatajani ja raadios

vähemalt 30 000 kuulajani. Online meedias on iga teema kohta artiklite unikaalsete avamiste arv kokku vähemalt 15 000, millest vene keele osakaal

moodustab vähemalt 5000 unikaalset kontakti. 2.1.8 disaini ja toodete kontseptsiooni ning visualiseeritud näidiseid.

2.2 Korralduslik kampaania ajagraafik (sh vaheetapid) ja meediaplaan, sh iga toote/tegevuse kohta järgnev info:

2.2.1 infoedastuse kanal (nt televisioon); 2.2.2 infoedastuse telekanali täpne nimetus; 2.2.3 formaat (nt telereklaam) ja toote/tegevuse detailne parameetrite kirjeldus;

2.2.4 toote/tegevuse (vahe)eesmärk; 2.2.5 mõjuisiku või mõjuisikute kaasamine (mõjuisikute kirjeldus, planeeritavad

tegevused).

3 Kampaania tingimused

3.4 Kampaania peab olema eesti- ja venekeelne. 3.5 Kampaania peab toimuma perioodil 07.10.2024.–10.11.2024. Perioodi peab olema

võimalik koostöö- ja planeerimisprotsessis tellija soovil kahe nädala jagu ühes või teises suunas liigutada.

3.6 Ajakava tuleb täielikult realiseerida (sh broneerima kõik meediapinnad ning tagama

reklaammaterjalide õigeaegse esitamise nende eksponeerimiseks) 3.7 Kampaania kirjaliku kokkuvõtte tähtaeg on 15.12.2024. Pakkuja peab esitama

lõpptulemuste mõõtmise ja mõõtetulemustele hinnangu andmise ja esitamise metoodika, kooskõlastama selle tellijaga, samuti teostuse kirjelduse (plaan, ajakava) koos sobivuse põhjendusega. Teostuse kirjeldus peab sisaldama kampaania kokkuvõtte plaani ja

sõltumatult uuringufirmalt tellitava (sisaldub kampaania eelarves) kampaania tulemuste mõõtmise plaani. Pakkuja peab tagama, et tellija saab uuringufirmaga suhelda otse.

4 Autoriõigused

Kõikide hankelepingu täitmise käigus hankijale üle antavate materjalide autoriõigused (v.a. vajadusel näitlejatele õiguslikult kuuluv osa) jäävad tähtajatult hankijale. Kui kampaania

läbiviimisel kasutatakse näitlejaid, siis peavad näitlejatele makstavad 1 (ühe) aasta autoritasud olema arvestatud pakkumuse kogumaksumuses. Juhul, kui hankija soovib teoseid kasutada pärast ühe aastast perioodi, tasub hankija teoste autoritasud vastavalt

Eestis kehtivale seadusandlusele otse vastavatele isikutele.

5 Tegevuste kooskõlastamine

5.4 Hankijaga tuleb kooskõlastada kõik fookused ja sõnumid, meediakampaaniaga seonduvad turundustegevused, tele- ja raadioklippide salvestused, kujundused ja muud lahendused (voiceover ehk hääle pealelugemine, CTA ehk call-to-action tekst, visuaal) enne töösse

andmist. Välja pakutud kujundusi, esitatud sõnumeid ja lahendusi hankija soovi korral korrigeerida.

5.5 Hankijaga tuleb kooskõlastada tegevuste täpsustatud plaanid enne plaanide täide viimist. 5.6 Pakkuja annab Hankijale üle kõik koostatud ja kasutatud materjalide ning nendes

kasutatavate heli-, video-, disain- või muude oluliste lahendustega seotud autori varalised

õigused (ainulitsentsi) koos all-litsentsi andmise õigusega ilma territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta. Kõik materjalid tuleb hankijale üle anda töödeldaval kujul.

5.7 Meediapindade ja kanalite valiku tegemisel tuleb arvestada, et kampaaniat ei tohi levitada meediapindadel või kanalites, mis edastavad Venemaa Föderatsiooni või muu agressorriigi propagandat või on oma olemuselt muud veebilehed, mille sisuline eesmärk on õhutada

sõjalist tegevust ja agressiooni. Pakkuja vastutab kampaania teostamise eest algusest lõpuni ehk loovstrateegiast ja

meediaplaanist kuni lõppteostuseni.

6 Kampaania sihtrühma ja sidusgruppide kirjeldus

Kampaania sihtrühma moodustavad 15 – 19.a. noored, 20+ täiskasvanud, keskealised, eakad,

erinevad rahvused, kortermaja elanikud. Kampaania sidusgrupi moodustavad need inimesed, kes kujundavad sihtrühma teadlikkust,

arvamust, hoiakut, kavatsust, otsust ja käitumist. Kampaania erifookuses on sidusgrupid nagu:

6.4.1 töökollektiiv (sh tööandja, kolleegid);

6.4.2 koolikollektiiv (sh õpetajad, koolijuhid, õppurid); 6.4.3 pere ja lähedased (sh lapsed, vanemad, õed-vennad);

6.4.4 sõbrad-tuttavad (sh vaba aja veetmise, nt sportimise kaaslased). 6.5 Sihtrühma kirjeldus

6.5.1 Probleem: Eesti elanikud ei ole valmis iseseisvaks hakkamasaamiseks

hädaolukordades. Soovitav käitumine/hoiak: Hädaolukorrad võivad päriselt ka Eestit tabada ja nendeks peab valmis olema. Selleks, et hädaolukordadeks valmis

olla, tuleb indiviidipõhiselt valmistuda. 6.5.2 Probleemse hetkekäitumise/hoiakute põhjused: Puudub usk, et hädaolukorrad on

Eestis võimalikud ning see, et hädaolukorrad päriselt mõjutavad elanike

elukvaliteeti. 6.5.3 Probleemsed hetkekäitumisega kaasnevad negatiivsed tulemid : Eesti elanikud ei

ole hädaolukordadeks valmis ning hädaolukorras tekib kaos. Riigil puudub piisavalt ressurssi, et igat inimest aidata ja toeks olla.

6.5.4 Soovitatava käitumise tunnetatavad positiivsed tulemid: Inimesed on

hädaolukordadest teadlikud ja nendeks valmistunud. Hädaolukorraks valmistunud inimene suudab säilitada rahu ja jääda ratsionaalseks.

Hädaolukorraks valmistunud inimesel on võimalik hädaolukorras ka oma

lähedastele toeks olla. 7 Mõisted

7.1. Elanikkonnakaitse – meetmete süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.

7.2. Hädaolukord – sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab

paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks

on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest olulise lt rohkem isikuid ja vahendeid.

7.3. Loovlahendus – konkreetse projekti jaoks loodud konkreetsete sõnumite ja visuaalidega lahendus, mis toetub loovstrateegiale ning toimib (on sihtgrupile arusaadav, jõuab

sihtgrupini, mõjutab sihtgruppi) erinevates kanalites. 7.4. Meediakanal – infoedastust võimaldav tehniline platvorm. 7.5. Meediaplaan – tasuliste reklaamivahendite tulemuse prognoos. Meediaplaan näitab, kuidas

soovitakse eelarvet jaotada allikate / kategooriate vahel, kui palju külastus i ning külastaja id prognoosi kohaselt vastu võetakse ja selle maksumust. Lisaks arvudes, millised KPI-d

kõige tõenäolisemalt saavutatakse. Tegemist on tegevuste kogumiga, mis võimaldab eelarvet jagada nii, et saavutada maksimaalne kasu vastavalt saatelõikude põhieesmärkidele.

7.6. Sihtrühm - inimesed, keda meediakampaania lahendustega mõjutada soovitakse.

Keelatud teemad ja tegevused Sihtrühma ja/või sidusgruppe ei tohi ähvardada, ega süüdistada. Kampaanias ei tohi olla seoseid poliitika, konkreetsete poliitikute või erakondadega.

Keelatud on õhutada agressiivsust, viha ja vaenu. Kampaanias ei tohi olla sihtrühma ja/või sidusgruppide sisest ja/või vahelist vastandamist.

Kampaanias ei tohi olla vastuolusid päästeameti alguses kirjeldatud ning kodulehel kajastatud eesmärkide ja väärtustega.

Kampaania ei tohi olla üles ehitatud kohustustel ja karistustel baseeruvale loovstrateegiale.

Kampaania eel-, vahe- ja lõppmõõtmiste tulemusi ei tohi toorandmete kujul ja/või uuringule kui sellisele turundustegevustes keskendudes kasutada.

8 Loovlahenduse lähteandmed

9.1 Toetavad infoallikad:

https://www.olevalmis.ee/

https://www.rescue.ee/et/juhend/elanikkonnakaitse

https://kriis.ee/kriisideks-valmistumine-eestis/kriisideks-valmistumine-eestis

https://www.rescue.ee/et/uuringud

9.2. Sümboolika

https://www.rescue.ee/et/juhend/sumboolika