| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/9923-3 |
| Registreeritud | 28.08.2024 |
| Sünkroonitud | 30.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
7 8.6
4 7 8.7
5 7 8.4
2 7 8.7
0 7 8.7
5 7 8.8
1
7 8.7
7 7 8.7
4 7 8.2
3 7 8.4
6
78.66
78.69
7 8 .6 9
7 8. 70
7 8 .6 9
7 8. 47
78.55
78.68
78.93
78.90
78.92
78.94
78.9 8
78.87
7 8 .7 1
7 8 .7 7
7 8 .7 9
78.81
7 8. 76
78.50
78.68
78.78
78.58
78.70
78.57
78.57
78.67
7 8.8
3
7 8.4
0
7 8.9
4
7 8.9
6
7 9.0
1
7 8.9
5
7 8.8
9
7 8.5
8
7 8.8
9
7 8.7
5
7 9.0
2 7 9.1
3 7 8.8
3 7 9.1
3 7 9.1
8 7 9.2
2
7 9.2
0 7 9.1
7 7 8.6
4 7 8.9
9 7 9.0
3
79.13
79.12
79.14
79.12
79.60
79.65
79.52
79.49
7 9.3
3
7 9.3
3 7 8.8
3
7 8.9
2 7 9.5
0
7 9.5
0
7 9.5
6
7 9.6
0
7 9.5
4
7 9.4
8
7 9.2
0
7 9.5
7
7 9.4
2
7 9.8
2 7 9.8
1 7 9.5
1 7 9.8
1 7 9.8
8 7 9.9
4
7 9.9
0 7 9.8
5 7 9.4
9 7 9.7
5
8 0.0
2
7 9.7
5
8 0.2
2
8 0.2
6
8 0.3
0
8 0.2
4
8 0.1
6
7 9.8
8
8 0.1
8
8 0.0
7
8 0.3
2 8 0.3
9 8 0.1
0 8 0.4
5 8 0.5
1 8 0.5
5
8 0.5
0 8 0.4
2 7 9.8
8 8 0.1
9
8 0. 50
8 0.1
2
8 0.7
3
8 0.7
8
8 0.8
3
8 0.7
8
8 0.7
3
8 0.4
2
8 0.7
8
8 0. 59
8 0. 96 8
0. 95 8
0. 63 8
0. 89 8
0. 97
8 1.0
1 8 0. 95 8
0. 91 8
0. 29
8 0. 78
8 0. 99
8 0. 42
8 1.0
2
8 1.0
6
8 1.1 0
8 1.0
3
8 0. 98
8 0. 71
8 1.0
6
8 1.0
1 8 1.1 0 8
0. 78 8
1.1 1 8
1.1 6
8 1.2
2 8 1.1 6 8
1.1 0 8
0. 51
8 1.0
6
8 1.4
5
8 0. 68
8 1.2
5
8 1.3
2
8 1.3
8
8 1.3
4
8 1.2
6
8 1.0
1
8 1.3
9
8 1.3
4
8 1.3
9
81.52
81.54
82.10
82.20
82.22
82.15 82.17
8 2. 10
8 1.7
6
8 1.7
0
66
81. 51
81.43
82.05
81.92 8 1.6
6
8 1. 7 9
8 1.9
3
82.10
81.79
8 1.3
8
8 0. 73
82.18
82.16
82.10
81.39
8 1. 2 4
82.16
82.00
81.29
8 1. 2 7
8 0 .5
2
81.71
81.83
81.57
82.19 82.19 82.12
81.77
81.84
82.11
82.22
82.22
81.61
81.65 82.24 82.31
82.20 81.80
81.56
82.28
82.42
82.33
81.66
81.39
81.35
81.30
81.23
81.34
81.52
81.11
80.98
81.00
80.94
80.94
80.80
80.78
80.80
80.75
80.90
80.79
80.63
80.66
80.73
80.79
80.73
80.69
80.55
80.47
80.56
80.34
80.27
80.39
80.62
80.75
80.68
80.58
80.29
80.11
80.13
79.80
79.83
80.06
80.43
80.42
80.04
80.01
79.75
79.61
TP
X = 6459400
Y =
6 6 5 1 5 0
Põld
Põld
Põld
Põ ld
Põ ld
Põ ld
El am
u2H
H
A
A
A
A
A
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
K r a a v
6 961 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1320 Karikakra
17 636 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1319 Okka
25 192 m ²
Tra n sp
o rd im a a 100%
28204:004:0026
22142 V a n a -K u u ste - Lo
o tvin
a te
e
7 490 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0202 Kannikese
44 542 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0475 Metsaääre
3 873 m² Transpordimaa 100% 28204:004:0225 Rebase-Küti tee T3
163 562 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0498 Küti
82.18
80.58-80.50 ´700 Bet
78.86-78.66
79.46 ´600 Bet
TP
12 .2
5
36
1 0
4 0
P e a tu
m isn
ä h ta
v u s 2
5 x1
5 0
Litu m isn
ä h ta
vu s 15x230
LEPPEMÄRGID:
Planeeritud 5% kõrghaljustus (vt märkus 4)
Planeeritud tee ja parkimisala (vt märkus 4)
Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4)
(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 4)
Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
Planeeritud hoonestusala
ja 10 m kujaga imbväljakuga (vt märkus 3)
Planeeritud reovee mahuti 5 m kujaga
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 3)
Planeeritud veetorustik (vt märkus 3)
Planeeritud elektrikilp (vt märkus 3)
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 3)
Ol.ol elektrikilp
Ol.ol elektri keskpinge maakaabelliin
Ol.ol elektri madalpinge maakaabelliin
Ol.ol imbväljak
Ol. ol üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Muru
Truup
Kraav
Vallatee 20 m kaitsevöönd (tee teljest)
Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
Sõidusuunad
Asfaltkattega sõidutee
Naaberhoone (hoone väljaspool planeeringuala)
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
PLANEERITUD MAAKASUTUS ja KITSENDUSED:
planeeritud servituudi seadmise vajadus
Seatud isiklik kasutusõigus (Elektrilevi OÜ kasuks)/
Üksikelamu maa
7 490 m² Maatulundusmaa 100%
28204:004:0202 Kannikese
MÄRKUSED:
riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on ligikaudu 9 500 m².
Planeeringualaks on Kannikese maaüksus ja sellega piirnevad tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti tee ning
ja haljastus antakse projektlahenduse tulemusel.
4. Hoonestuslahendus kirjeldab suurimat lubatud ehitisealust pinda. Täpne lahendus, sh parkimine, liikluskorraldus, mahasõit vallateelt
3. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 06.05.2024.
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 08.04.2024.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24).
1.
N
S
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Kannikese
3,20 m suhtel. sügavus:
lubatud suurim
Hoonete
üksikelamu maa (EP)
Krundi kasutamise sihtotstarve:
400 m² pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
4 krundil**:
arv lubatud suurim
Hoonete
7 490 m² Krundi pindala
8,5 m/6,0 m suhteline kõrgus*:
maksimaalne lubatud Hoonete
*Elamu (põhihoone)/abihoone
mida ei loeta ehitusõiguse hulka. ja erinevad rajatised (arv ei ole piiratud, nt laste mängumaja, kasvuhoone, lehtla jmt) **Lisaks on lubatud üks väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m)
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING
Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202)
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
012-24
Kuupäev:
21.08.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
4
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
Huvitatud isik:
Tanel Mõts
Kõ rva lm a a n te e n r 22142 V
a n a -Ku
u ste - Lo
o tvin
a te
e
Ko ha lik te
e nr 28
20 00
8 R eb
as e - K
üt i te
e
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 012-24
Versioon 21.08.2024
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Tanel Mõts
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid. Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused ..................................11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................... 12
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................12
3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................12
3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................13
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................13
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................13
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................14
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................15
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................15
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................16
3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................16
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................17
3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................17
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................18
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................18
3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................18
3.10.2 Jäätmed ....................................................................................................................................18
3.10.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................19
3.10.4 Radoon.......................................................................................................................................19
3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................19
3.10.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................19
3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................21
3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................21
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................21
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................22
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ............................ 25
JOONISED ................................................................................................................. 27
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 17.04.2024
otsus nr 18 „Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
katastriüksuse sihtotstarbega Kannikese maaüksuse muutmist elamumaa
sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete
projekteerimiseks ning ehitamiseks.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases
sisus kasutatud:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;
⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (vaadatud valla kodulehel
olevaid materjale mai 2024 seisuga);
⚫ „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu detailplaneeringut“ (kehtestatud Kambja
Vallavalitsuse 24.09.2015 korraldusega nr 616);
⚫ Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrust nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis
2024 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksus Kannikese (kt 28204:004:0202, katastriüksuse
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 7 490 m² ja maaüksusega
piirnevad avaliku kasutusega tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti
tee ning riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on
kokku ligikaudu 9 500 m².
Kannikese maaüksus on hoonestamata. Maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt
lääne suunas. Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 81,5-78,7 m/abs.
Kõlvikuliselt koosseisult on maaüksus katastrisse kantud 7 317 m² suuruses osas (98%)
haritava maana ja 173 m² suuruses osas (2%) muu maana.
Kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee on riigitee, mille sõidutee on
ca 6 m laiune ja asfaltkattega. Rebase-Küti tee nr 2820008 on kohalik vallatee,
mille sõidutee on ca 5,00-5,40 m laiune ja asfaltkattega. Mõlemad teed on
kahesuunalised ja kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Riigitee aasta
keskmine ööpäevane liiklus 2023 aasta loenduse andmetel oli 182 autot, mille
moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod. Rebase-Küti tee kohta liiklussageduse
andmed puuduvad, kuid eeldatavalt on see riigitee liiklusest veelgi madalam.
Kannikese maaüksuse ja piirneva Rebase-Küti tee ühisel piiril kulgeb kraav. Nimetatud kraavi osale on rajatud truup (planeeringuala edelaosas), mis võimaldab Rebase-Küti teelt juurdepääsu Kannikese maaüksusele.
Maa-ameti mullastiku kaardi järgi on alal mullatüübiks LP (kahkjas leetunud muld), mille perspektiivseks boniteediks on arvestatud 47. Tartumaa keskmine mulla boniteet on 41 hindepunkti (Eesti keskmine 40). Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41) on suurem kui Eesti keskmine (40), siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40 1 . Seetõttu on planeeringualal tegemist väärtusliku põllumaaga. Kannikese maaüksus kuulub ka põllumassiivi nr 66545914231 koosseisu 2 . Põllumassiivi pindala on 6,27 ha, millest Kannikese maaüksus moodustab ligikaudu 11,5%.
Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee) tulenevalt ulatub Kannikese maaüksusele tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast3. Kohaliku vallatee (Rebase-Küti tee) kaitsevöönd on 20 m tee teljest4.
Mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste – Lootvina ja Rebase-Küti teedega kulgeb Küti:(Kuuste) alajaamast lähtuv elektri maakaabelliin kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
21.05.2024) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
1 „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“, lk 32 2 https://kls.pria.ee/kaart 3 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 4 „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ alusel
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Põhjavesi planeeringualal on suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal5.
Kannikese maaüksusel puuduvad olemasolevalt tehnovõrkudega liitumised.
Elektrivõrguga ühendus on võimalik juba välja ehitatud taristu baasil , sest
maaüksust läbib elektri maakaabelliin. Kuna maaüksus asub maalises piirkonnas,
tuleb veeühendus ja reovesi lahendada lokaalselt, sh on võimalik liituda
olemasolevale Karikakra maaüksusele (kt 28301:001:1320) rajatud puurkaevuga
(vt ka ptk 2.2). Juurdepääs avaliku kasutusega teelt on tagatud vahetult piirnevalt
Rebase-Küti teelt. Eelnevast järeldub, et Kannikese maaüksuse hoonestamiseks
vajalik tehniline taristu on olulises mahus olemas, st puudub vajadus teha
suuremahulusi kulutusi nt tee ja elektriühenduse tagamiseks.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Sipe külas riigitee (Vana-Kuuste - Lootvina tee) ja vallatee
(Rebase-Küti tee) ristmikul (vt skeem 1). Põhjast piirneb planeeringuala Okka
maaüksuse (kt 28301:001:1319, pindala 17 636 m², sihtotstarve maatulundusmaa
100%) põllumaaks oleva osaga ja läänest hoonestatud Karikakra maaüksusega
(kt 28301:001:1320, pindala 6 961 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Sipe küla,
asukohamärk suunab Kannikese maaüksusele. Kollaka tooniga on tähistatud kõrvalmaanteed,
oranžika tooniga tugimaantee.
Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 6 kohaselt jääb Sipe küla
maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid
tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul
naabermaakonna linnas.
5 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 6 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht
8 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sipe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille keskmeks võib
pidada Küti järve ja selle tihedamalt hoonestatud ümbrust. Küte järve ääres on ka
ujumiskoht. Planeeringuala jääb Küti järvest ligikaudu 400 m kaugusele (mööda
teed mõõdetuna).
Sipe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede äärde
või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga õue juurde väike harutee.
Elamud koos õuealadega paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel
laiuvad põllud ning metsad (iseloomulik hajakülale).
Sipe küla läbib kõrvalmaantee Vana-Kuuste - Lootvina tee, mis tänu seotusele
teiste valla- ja riigiteedega loob head ühendused nii Tartu (ligikaudu 15 km
kaugusel) kui Põlva (ligikaudu 30 km kaugusel) suunaga.
Lähim ühistranspordipeatus (Küti) asub u 550 m kaugusel Vana-Kuuste - Lootvina
tee ääres. Lähim rongipeatus (Tartu-Koidula liin, Rebase peatus) jääb ligikaudu
1 km kaugusele (mööda teid mõõdetuna). Ühistranspordi (nii bussi kui rongi)
kasutus, kui see ajaliselt sobib, on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku
autokasutuse kõrval piirkonna elanikele võimalik.
Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 3 km
kaugusele Lalli külla. Samuti jääb u 3 km kaugusele lähim valla lasteaed ja
põhikool, sh raamatukogu, mis asuvad Vana-Kuuste mõisa endises peahoones.
Planeeringuala mõjualas ei esine loodusvarasid ega asu ühtegi kaitstavat
loodusobjekti, vääruselupaika, kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.
Kultuuriväärtustest jääb 230 m kaugusele loodesuunda arheoloogiamälestis (reg
nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar.
Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsioonisele taluarhitektuurile
omased viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam levinud
laudis, aga leidub ka tellist. Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste
vanade talukomplekside puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati isegi suuremad kui
elamud ja pika ristkülikulise põhiplaaniga. Hoonete asetus on vabakujuline, seda
nii teede suhtes kui omavahel. Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud
õueala. Piirdeid üldjuhul kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala
haljastus (puuderead, hekid jmt).
Uuemast hoonestusest on 2019 aastal (2015 aastal kehtestatud „Sipe külas asuva
Karikakra kinnistu detailplaneeringu“ alusel) naabermaaüksusel Karikakra ehitatud
elamu ja üks abihoone. Kehtiv detailplaneeringu lahendus lubab täiendavalt
ehitada veel ühe abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku
lubatud kuni 350 m². Elamu (põhihoone) kõrgus on lubatud kuni 9 m, katusekalde
vahemikuks on määratud 15-45 kraadi. „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu
detailplaneeringu“ alusel on Karikakra maaüksusele rajatud puurkaev (reg nr
PRK0056248). Nimetatud puurkaevust on võimalik veeühendus rajada ka
Kannikese maaüksusele.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja
ehituslijud seosed on kajastatud joonisel nr 2.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“
(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“
(2007).
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna
maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üld-
planeeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,
tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata
paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning
maakonnaplaneeringu sümbioosis. Kehtivate strateegiliste planeerimis-
dokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) ning koostamisel
oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja toodud allpool.
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala maalisse
piirkonda väärtusliku põllumaa alale.
Väärtuslik põllumaa on kajastatud tegelikku ja planeeritud maakasutust
arvestamata Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena.
Maakonnaplaneeringusse kantud kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole
käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Üldise suunana näeb maakonna-
planeering ette väärtusliku põllumajandusmaa säilimise üldjuhul põllu-
majanduslikuks tegevuseks.
Maalised piirkonnad on alad, mis jäävad väljapoole tiheasumeid.
Maakonnaplaneeringu eesmärk pole elanike suunamine maalistest piirkondadest
tiheasumitesse, vaid maalises piirkonnas kohase asustus-, ehitus- ja maakasutusviisi
säilitamine. Maalised piirkonnad on välja kujunenud peamiselt kuue asustusviisina :
⚫ traditsioonilised hajali üksikmajapidamised (hajaküla, haguküla, ahelküla);
⚫ traditsioonilised lähestikku paiknevad üksikmajapidamised (tänavküla, ridaküla,
sumbküla);
⚫ endised mõisakeskused koos hilisema külgneva hoonestusega;
⚫ kompaktsed ehituskruntidega alad (endised aianduskooperatiivid ja ühismajandite
või nende allüksuste keskused);
⚫ tootmisehitiste kompleksid, s.h farmid;
⚫ olemasolevatest tiheasumitest eraldi paiknevad linliku hoonestusviisiga uusasumid
põllu- ja metsamaadel ja selliseks krunditud alad (valglinnastumise tulem).
Planeeringuala mõjupiirkond vastab eelkõige esimesele kahele asustusviisile.
Traditsioonilisi maakodusid ja muud ehituspärandit maal aitab säilitada nende
kasutamine sesoonse teise koduna. Maalistes piirkondades väärtustakse
eluasemete ümbruse maa hoidmist harimiskõlblikuna kui toidutootmisvahendit
kriisiolukorras.
Kuigi maakonnaplaneering näeb planeeringualal ette väärtusliku põllumaa, ei ole
planeeringu koostamise eesmärk vastuolus maakonnaplaneeringu üldiste
põhimõtetega asustuse suunamisel maapiirkonnas. Maakonnaplaneering taunib
asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist
üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja
linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas.
10 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Käesolev planeeringulahendus annab võimaluse hoonestada olemasolev
maaüksus, millel on olemas juurdepääs avaliku kasutusega teelt, maaüksust läbib
juba varem välja ehitatud elektrikaabel (elektrivõrguga liitumiseks) ja võimalik on
tarbida olemasoleva puurkaevu vett, st ei toimu täiendavat kruntimist ja
suuremahulist linliku tehnilise taristu rajamist. Detailplaneeringu alaga hõlmatakse
küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivist nr 66545914231 (6,27 ha) ligikaudu
11,5%, aga kuna planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi
äärealal, ei tükeldu detailplaneeringu realiseerumisel põllumajandusmaa massiiv
ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ kohaselt
(vt skeem 2) jääb planeeringuala väärtuslikule põllumaale. Üldplaneeringu
kohaselt loetakse maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmiseks ja
metsakasvatuseks ette nähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires
olev õuemaa ja muu maa. Seetõttu tuleb Kannikese maaüksuse arendamisel
lähtuda ka maatulundusmaale ette nähtud nõuetest.
Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.
Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikul põllumaal lubatud ehitusõigust määrata
projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m.
Nimetatud nõude põhjuseks on soov tagada väljakujunenud hajaasustusliku
struktuuri säilimine. Lisaks sätestab üldplaneering, et juhul, kui maatulundusmaale
uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult
säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga,
rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb
koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste
leidmiseks.
Lähtudes olemasolevast Kannikese maaüksustest, jääb kavandatav elamu-
kompleks teistele hoonekompleksidele lähemale kui 250 m, mistõttu tuleb
detailplaneeringu koostamise käigus leida parim lahendus, mis oleks kooskõlas
asustusstruktuuriga ega killustataks väärtuslikku põllumaad.
Planeeringu koostamise eesmärk on kehtiva üldplaneeringu põhimõtetega
kooskõlas. Kaalutlused ja lahenduse põhjendused on välja toodud peatükis 2.4.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jääb
planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga üle 41 hindepunkti
(vt skeem 3).
Skeem 3. Väljavõte koostamisel oleva „Kambja valla üldplaneeringu“ maakasutuskaardist
(vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud punase joonega.
Koostamisel olevas üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja
kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures
ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslikud
põllumajandusmaad boniteediga üle 41 hindepunkti tuleb säilitada põllumajanduslikuks
tootmiseks ja on arendusaladena üldjuhul välistatud, v.a üksikelamu rajamine. Kuna
käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale maaüksusele üksikelamu
rajamist, on see koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt väärustlikule
põllumajandusmaale lubatud.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele
liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).
Planeeringualaks on Kannikese maaüksus, mis põhja poolt (Okka) piirneb
põllumaaga ja lääne küljest (Karikakra) elamukompleksiga. Sipe küla elamu-
kompleksid paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud
ning metsad. Planeeringuala mõjualas on iseloomulik ka elamukomplekside n-ö
grupeerumine, kus terviklikuma põllu- või metsamaa säilimiseks on maaüksuste
hooned koos õuealadega kujunenud üksteisele lähestiku (vt joonis nr 1 Küti järve
ümbrus ja Rebase-Küti tee äärne hoonestus).
Piirkonnas on hästi välja kujunenud teedevõrk, mis tagab head ühendused
lähimate linnade ja külakeskustega. 500 m kaugusele jääb bussipeatus ja ca 1 km
kaugusele rongipeatus, mis tähendab, et aegade sobivusel on võimalik
ühistranspordi kasutamine. Välja on ehitatud elektrivõrk ja Karikakra maaüksusele
puurkaev. Valla lähim lastaed-põhikool jääb ca 3 km kaugusele Vana-Kuuste külla.
Lähiala hoonestust iseloomustab traditsiooniline taluarhitektuur, kus hoonetel on
viilkatus, ehitatud on mitmed abihooned, välisviimistluses on peamiselt kasutatud
laudist.
12 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
⚫ Kannikese maaüksuse hoonestamine on küla senise arengu ja asustusstruktuuri
kujunemisega kooskõlas, st uushoonestus tekib avaliku tee äärde selliselt, et väärtuslik
põllumaa (põllumassiiv) saab säilida terviklikuna.
⚫ Hoonestusala määramisel (õueala kujundamisel) on arvestatud maalise piirkonna
iseloomulikkusega, st et tekiks piisav privaatsus ja oleks täidetud tuleohutusnõuded
(kehtivas „Karikakra kinnistu detailplaneeringus“ kavandatud hoonestusala on antud
4 m Kannikese maaüksuse krundipiirist), samas moodustuks naabermaaüksusega
Karikakra n-ö tervik elamugrupp, mis on samuti piirkonnale iseloomulik (teatud
maaüksuste elamute lähestikku grupeerumine). Hoonestusala paigutus riigiteest
eemale tagab turvalisema ja transpordiliiklusega kaasneva võimalike häiringute
(müra, saaste, vibratsioon) minimeerimise.
⚫ Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud
hoonestus- ja ehituslaadi arvestavalt (üks elamu ja kuni kolm abihoonet vabakujulise
paiknemisega, elamu kõrgus kuni 8,5 m, katusetüübina viilkatus, välisviimistluses laudis,
krohv, tellis jm, keelatud imiteerivad materjalid).
⚫ Haljastus- ja kujundusnõuete määramisel on lähtutud, et hoonestamise tulemusel
tõuseks ökoloogiline tasakaal7, st hoonestusest, teedest ja parkimisalast vabad pinnad
peab hoidma rohealana; uusistutused tuleb teha piirkonnas leivavate iseloomulikke
puu- ja põõsaliikidega; haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe
hooldust nõudvana, sh kavandada alasid, mida ei tule niita (hoida looduslikuna) ja
alasid, kus toimub toidukasvatamine (aiamaad, puuviljaaiad jmt).
⚫ Tehnilise taristu kavandamisel on arvestatud maksimaalselt olemasoleva tehnilise
taristu ärakasutamisega: elektriliitumine olemasoleva maakaabli ja veeühendus
olemasoleva puurkaevu baasil.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kannikese maaüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse kantud pindala 7 490 m².
3.2 Krundi hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned (üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .
Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju
(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindalaga 2 620 m² moodustab krundist
35%.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
7 https://www.planeerijad.ee/wp-content/uploads/2021/03/Rohev6rgustiku-planeerimisjuhend.pdf,
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi kohaselt on põllumajanduslikud ökosüsteemid vahetult toidu ja
sööda tootmisele suunatud maakasutusega alad, mis mängivad rohevõrgustiku kontekstis võrreldes
looduslikumate ökosüsteemidega (nt märgalad, metsad jm) vähem olulist rolli.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13
3.3 Krundi ehitusõigus
Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kannikese maaüksusel ette üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni kolme abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 250 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu. Üksikelamule ja abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.
Üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.
Kannikese maaüksuse kasutamise planeeritud sihtotstarve 8 on üksikelamu maa (EP), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 9 on elamumaa.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud üksikelamu kompleksile toimub Rebase-Küte teelt. Planeeritud juurdepääsu asukohana võib säilitatud senise olemasoleva või rajada uue. Uue mahasõidu rajamisel tuleb kraavile välja ehitada uus truup.
Parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta10.
Autotranspordi juurdepääsu võimalik asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ja piirkonda sobiv, st uute hoonete kavandamisel tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude kui vormi osas.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: põhihoonel (elamu) kuni kaks maapealset korrust (teine korrus
katusealusena) ja kuni üks maa-alune korrus, abihoonetel kuni üks maapealne ja kuni
üks maa-alune korrus. Räästa kõrgus max 3,6 m;
8 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 9 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 10 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2
14 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonetel põhimahus viilkatus; põhimahtu võib ilmestada
muu katusetüübiga, sh on lubatud vintskapid; väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoonetel 30-45 kraadi, kõrvalmahtudel (põhihoone
koosseisus) nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi; väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonetel katuseplekk, katusekivi; asbestivaba
eterniit; väikehoonetel ja rajatistel vaba;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult).
Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus kuni 60 cm;
⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal puittaimestik puudub, tegemist on endise põllumajandusmaaga, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik krundil ette näha uushaljastus.
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka).
Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvama, sh kavandada väljaspool õueala alasid, mida ei niideta, vajadusel ainult kord- paar suve jooksul (tagada nii looduslikud valikud, mis aitab kaasa elurikkuse tõusule). Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike.
Krundi piiril piirdeaia või haljaspiirde rajamine on lubatud, kuid lauspiiramine kogu maaüksuse perimeetril ei ole soovitatav. Pigem piirata ainult õueala või osa maaüksusest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m ja piire peab olema läbipaistev (aia pinnast min 25%, v.a. haljaspiirded), piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada siiski õueala valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest puittaimedega (hekid, põõsa- ja puudegrupid).
Haljastuse (ja ka piirdeaia) kavandamisel peab arvestama, et maaüksus piirneb riigiteega ja Rebase-Küti tee ristumisel riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Krundi maapind peab üldpõhimõttena säilima olemasoleva kõrgusega, st keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja sademeveesüsteemi toimimiseks. Maapinda on lubatud tõsta ka hoonealustes
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15
osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja teede alaldele.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri - ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused.
Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in). Veevõtukohana on kavandatud Karikakra maaüksusel asuv olemasolev puurkaev. Uue puurkaevu rajamine Kannikese maaüksusele on lubatud üksnes juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik luua ühendust olemasoleva puurkaevuga (projektis esitada sellekohane põhjendus).
Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti ( septik või biopuhasti), millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse. Imbväljakuga omapuhasti projekteerimisel tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).
Planeeringu joonisel nr 2 on näidatud olemasoleva puurkaevu asukoht ja joonisel nr 4 omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada (sh põhjendatud juhul uue puurkaevu rajamine) arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja reoveesüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
16 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademevee juhtimine naabermaaüksustele ja teemaa-aladele on keelatud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 472986 (välja antud 09.05.2024, kehtivad kuni 09.05.2026).
Riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres paikneb Küti:(Kuuste) alajaam (vt joonis nr 2). Nimetatud alajaamast lähtuv fiider F3 maakaabelliin kulgeb mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste-Lootvina ja Rebase-Küti teedega. Kannikese maaüksuse elektrivarustuseks on planeeritud olemasoleva avaliku kasutusega Rebase-Küte tee ja krundile rajatava mahasõidu ristumiskoha lähedale olemasoleva maakaabli trassile uus 0,4kV jaotuskilp ja liitumiskilp. Joonisel nr 4 on näidatud võimalik kilbi asukoht, mida võib projekteerimisel täpsustada sõltuvalt mahasõidu tegelikust asukohast. Projekteerimisel arvestada, et kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.11).
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.
Välisvalgustus
Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi - ja vallatee äärde.
Kannikese maaüksuse sisese välise valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest enam kui 40 m
kaugusele, sh varem planeeritud Karikakra kinnistu hoonestusala ja käesoleva
planeeringuga planeeritud hoonestusalade vaheline kaugud on 40 m, st
veevõtukohana võib kasutada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse kohaselt pole Sipe külas ja ka
naaberkülades ühtegi ametlikku nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähimad
veevõtukohad asuvad ca 6 km kaugusel: 1) Vana-Kuuste külas Alexela AS-le
kuuluvas vedelgaasiterminalis (Gaasi tee 1) ja 2) Mäekülas Nuti maaüksusel.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone
projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
18 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi
hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut
takistama ehituslike abinõudega. Kannikese maaüksuse suurim lubatud
ehitisealune pind on lubatud kuni 400 m².
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt Rebase-Küti teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka
videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia/haljaspiirde rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja
maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,
peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt
suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Kui lokaalsete
lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus
ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.10.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või
jäätmajja.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19
3.10.3 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 11 kohaselt on
Sipe küla piirkonna radoonirisk keskmine või madal.
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni
alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel
tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.10.5 Insolatsioon
Juhendi 12 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht maaüksusel (hoonestusala ulatus) ja
naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas.
Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.10.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala asub maalises keskkonnas riigi- ja vallatee ristmikul, kus
liikluskoormus on pigem madal.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus
päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
11https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8 75375e
12 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
20 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kannikese
maaüksusel ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna
lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna
elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua
müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu
(mürakaardid seletuskirjaga) koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda
maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete rakendamist, ka vaatamata
sellele, et hoonestusala on planeeritud Rebase-Küte tee kaitsevööndisse.
Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik
vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja heas korras. Õhukvaliteedi
(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri
17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heas
korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada
naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
normtasemeid.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00–19.00.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada
keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala
naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud
müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana tähtajatu ja
tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega.
Karikakra maaüksusel asuvast puurkaevust veeühenduse loomiseks tuleb seada
servituut Karikakra maaüksusel Kannikese maaüksuse kasuks.
Isiklike kasutuõiguste seadmiste sisuks on tehnovõrgu omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates
õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Mõningal määral väheneb olemasoleva põllumassiivi pindala (vähenemine
ligikaudu 11,5%), kuid detailplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu
põllumajandusmaa massiiv ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine
põllumajanduslik kasutus.
Vastukaaluks mõningasele põllumajandusmaa vähenemisele aitab elanike
olemasolu maapiirkonnas hoida maalisi piirkondi elujõulisena ja hajusalt
paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.
Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige
haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise
toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu
tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub
asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt
koormav, sh ka majanduslikult.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on risked
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda
kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate
22 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel
korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on
eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse
realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe majapidamise korral oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub.
Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,
seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.
Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed
nõuded, mis tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning
rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses
mälestised puuduvad. Planeeringualast ca 230 m kaugusele loodesuunda jääb
arheoloogiamälestis (reg nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar. Arvestades
mälestise kaugust planeeringualast ja mälestise sisu (arheoloogiamälestis,
ajalooline looduslik pühapaik), võib eeldada, et planeeringualale kavandatud
üksikelamu ei oma mõju mälestisele. Seega otsene mõju kultuuriväärtustele
planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge
loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse,
sh kõrghaljastuse istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas
levinud looduslike liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada
kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule
omavalitsusele planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne .
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik
edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule
ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik
detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu
detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja
sellega funktsionaalselt seotud.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23
1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,
reoveelahendus, elektrivarustus, Rebase-Küte teelt mahasõit) projekteerimine.
2. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse
tuleb teha enne hoone(te)le ehituslubade väljastamist.
3. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).
4. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
10.02.2023,
kooskõlastus nr 4663940575
Planeeringu
digitaalne konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Maa-amet,
maatoimingute
osakonna
planeeringute ja
ehitusprojektide
büroo juhataja Kristi
Kivimaa
23.02.2023
nr 6-3/23/302-3
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maa-ametil ei ole
vastuväiteid Kavastu
külas Haava
(43201:001:1793)
maaüksuse
detailplaneeringule.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
06.03.2023 Planeeringu
digitaalne konteiner
Digitaalselt
kooskõlastatud
planeeringu failid.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Lõuna regiooni
peaspetsialist-
koordinaator Meelis
Rauert
22.02.2023,
nr 6.2-2/9699
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimise soovi
korral tuleb PTA-lt
taotleda
maaparanduse
projekteerimistingimused
(maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) §
12).
Maaparandussüsteemi
kasutusotstarbe
lõpetamise soovi korral
esitada PTA-le
vastavasisuline taotlus
(MaaParS § 54 lg 2). Kõik
planeeringualale
kavandatavate ehitiste
ehituslubade eelnõud
tuleb kooskõlastada
PTA-ga (MaaParS § 50 lg
1). Täiendatud ptk 3.10.8
ja 3.12.2 (versioonis
14.03.2023).
Keskkonnaamet,
looduskasutuse
osakonna
juhtivspetsialist Märt
Holtsmann
14.03.2023,
nr 6-2/23/3032-2
Planeeringu
digitaalne konteiner
Kui maakütte kontuuri
soovitakse kavandada
ehituskeeluvööndisse
looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 erandi alusel,
peab see olema
kajastatud ka
põhijoonisel ning
seletuskirja peatükis
3.10.7 Tegevus Emajõe
kaldal. Maakütet
ehituskeeluvööndisse ei
kavandata, täiendatud
ptk 3.7.3 (versioonis
14.03.2023).
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet Transpordiamet OÜ Ülenurme Teed
28.08.2024 nr 6-1/161-7
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Ruum Raamis OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneering
Tere
Edastame kooskõlastamiseks Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kristel Altsaar
planeerimisspetsialist
53009986
7 8.6
4 7 8.7
5 7 8.4
2 7 8.7
0 7 8.7
5 7 8.8
1
7 8.7
7 7 8.7
4 7 8.2
3 7 8.4
6
78.66
78.69
7 8 .6 9
7 8. 70
7 8 .6 9
7 8. 47
78.55
78.68
78.93
78.90
78.92
78.94
78.9 8
78.87
7 8 .7 1
7 8 .7 7
7 8 .7 9
78.81
7 8. 76
78.50
78.68
78.78
78.58
78.70
78.57
78.57
78.67
7 8.8
3
7 8.4
0
7 8.9
4
7 8.9
6
7 9.0
1
7 8.9
5
7 8.8
9
7 8.5
8
7 8.8
9
7 8.7
5
7 9.0
2 7 9.1
3 7 8.8
3 7 9.1
3 7 9.1
8 7 9.2
2
7 9.2
0 7 9.1
7 7 8.6
4 7 8.9
9 7 9.0
3
79.13
79.12
79.14
79.12
79.60
79.65
79.52
79.49
7 9.3
3
7 9.3
3 7 8.8
3
7 8.9
2 7 9.5
0
7 9.5
0
7 9.5
6
7 9.6
0
7 9.5
4
7 9.4
8
7 9.2
0
7 9.5
7
7 9.4
2
7 9.8
2 7 9.8
1 7 9.5
1 7 9.8
1 7 9.8
8 7 9.9
4
7 9.9
0 7 9.8
5 7 9.4
9 7 9.7
5
8 0.0
2
7 9.7
5
8 0.2
2
8 0.2
6
8 0.3
0
8 0.2
4
8 0.1
6
7 9.8
8
8 0.1
8
8 0.0
7
8 0.3
2 8 0.3
9 8 0.1
0 8 0.4
5 8 0.5
1 8 0.5
5
8 0.5
0 8 0.4
2 7 9.8
8 8 0.1
9
8 0. 50
8 0.1
2
8 0.7
3
8 0.7
8
8 0.8
3
8 0.7
8
8 0.7
3
8 0.4
2
8 0.7
8
8 0. 59
8 0. 96 8
0. 95 8
0. 63 8
0. 89 8
0. 97
8 1.0
1 8 0. 95 8
0. 91 8
0. 29
8 0. 78
8 0. 99
8 0. 42
8 1.0
2
8 1.0
6
8 1.1 0
8 1.0
3
8 0. 98
8 0. 71
8 1.0
6
8 1.0
1 8 1.1 0 8
0. 78 8
1.1 1 8
1.1 6
8 1.2
2 8 1.1 6 8
1.1 0 8
0. 51
8 1.0
6
8 1.4
5
8 0. 68
8 1.2
5
8 1.3
2
8 1.3
8
8 1.3
4
8 1.2
6
8 1.0
1
8 1.3
9
8 1.3
4
8 1.3
9
81.52
81.54
82.10
82.20
82.22
82.15 82.17
8 2. 10
8 1.7
6
8 1.7
0
66
81. 51
81.43
82.05
81.92 8 1.6
6
8 1. 7 9
8 1.9
3
82.10
81.79
8 1.3
8
8 0. 73
82.18
82.16
82.10
81.39
8 1. 2 4
82.16
82.00
81.29
8 1. 2 7
8 0 .5
2
81.71
81.83
81.57
82.19 82.19 82.12
81.77
81.84
82.11
82.22
82.22
81.61
81.65 82.24 82.31
82.20 81.80
81.56
82.28
82.42
82.33
81.66
81.39
81.35
81.30
81.23
81.34
81.52
81.11
80.98
81.00
80.94
80.94
80.80
80.78
80.80
80.75
80.90
80.79
80.63
80.66
80.73
80.79
80.73
80.69
80.55
80.47
80.56
80.34
80.27
80.39
80.62
80.75
80.68
80.58
80.29
80.11
80.13
79.80
79.83
80.06
80.43
80.42
80.04
80.01
79.75
79.61
TP
X = 6459400
Y =
6 6 5 1 5 0
Põld
Põld
Põld
Põ ld
Põ ld
Põ ld
El am
u2H
H
A
A
A
A
A
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
Kr aa v
K r a a v
6 961 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1320 Karikakra
17 636 m² Maatulundusmaa 100% 28301:001:1319 Okka
25 192 m ²
Tra n sp
o rd im a a 100%
28204:004:0026
22142 V a n a -K u u ste - Lo
o tvin
a te
e
7 490 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0202 Kannikese
44 542 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0475 Metsaääre
3 873 m² Transpordimaa 100% 28204:004:0225 Rebase-Küti tee T3
163 562 m² Maatulundusmaa 100% 28204:004:0498 Küti
82.18
80.58-80.50 ´700 Bet
78.86-78.66
79.46 ´600 Bet
TP
12 .2
5
36
1 0
4 0
P e a tu
m isn
ä h ta
v u s 2
5 x1
5 0
Litu m isn
ä h ta
vu s 15x230
LEPPEMÄRGID:
Planeeritud 5% kõrghaljustus (vt märkus 4)
Planeeritud tee ja parkimisala (vt märkus 4)
Planeeritud juurdepääs krundile (vt märkus 4)
(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 4)
Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
Planeeritud hoonestusala
ja 10 m kujaga imbväljakuga (vt märkus 3)
Planeeritud reovee mahuti 5 m kujaga
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 3)
Planeeritud veetorustik (vt märkus 3)
Planeeritud elektrikilp (vt märkus 3)
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin (vt märkus 3)
Ol.ol elektrikilp
Ol.ol elektri keskpinge maakaabelliin
Ol.ol elektri madalpinge maakaabelliin
Ol.ol imbväljak
Ol. ol üksikpuu (leht-, vilja-, okaspuu)
Muru
Truup
Kraav
Vallatee 20 m kaitsevöönd (tee teljest)
Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
Sõidusuunad
Asfaltkattega sõidutee
Naaberhoone (hoone väljaspool planeeringuala)
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
PLANEERITUD MAAKASUTUS ja KITSENDUSED:
planeeritud servituudi seadmise vajadus
Seatud isiklik kasutusõigus (Elektrilevi OÜ kasuks)/
Üksikelamu maa
7 490 m² Maatulundusmaa 100%
28204:004:0202 Kannikese
MÄRKUSED:
riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on ligikaudu 9 500 m².
Planeeringualaks on Kannikese maaüksus ja sellega piirnevad tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti tee ning
ja haljastus antakse projektlahenduse tulemusel.
4. Hoonestuslahendus kirjeldab suurimat lubatud ehitisealust pinda. Täpne lahendus, sh parkimine, liikluskorraldus, mahasõit vallateelt
3. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 06.05.2024.
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 08.04.2024.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24).
1.
N
S
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Kannikese
3,20 m suhtel. sügavus:
lubatud suurim
Hoonete
üksikelamu maa (EP)
Krundi kasutamise sihtotstarve:
400 m² pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
4 krundil**:
arv lubatud suurim
Hoonete
7 490 m² Krundi pindala
8,5 m/6,0 m suhteline kõrgus*:
maksimaalne lubatud Hoonete
*Elamu (põhihoone)/abihoone
mida ei loeta ehitusõiguse hulka. ja erinevad rajatised (arv ei ole piiratud, nt laste mängumaja, kasvuhoone, lehtla jmt) **Lisaks on lubatud üks väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m², kõrgus alla 5 m)
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING
Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202)
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
1:500
Töö nr:
012-24
Kuupäev:
21.08.2024
Mõõtkava: Joonise nr:
4
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
Huvitatud isik:
Tanel Mõts
Kõ rva lm a a n te e n r 22142 V
a n a -Ku
u ste - Lo
o tvin
a te
e
Ko ha lik te
e nr 28
20 00
8 R eb
as e - K
üt i te
e
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja
lähiala detailplaneering
Töö nr 012-24
Versioon 21.08.2024
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Tanel Mõts
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................9
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid. Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused ..................................11
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................... 12
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................12
3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................12
3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................13
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................13
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................13
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................14
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................15
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................15
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................16
3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................16
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................17
3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................17
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................18
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................18
3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................18
3.10.2 Jäätmed ....................................................................................................................................18
3.10.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................19
3.10.4 Radoon.......................................................................................................................................19
3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................19
3.10.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................19
3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................21
3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................21
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................21
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................22
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ............................ 25
JOONISED ................................................................................................................. 27
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 17.04.2024
otsus nr 18 „Sipe külas asuva Kannikese (kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
katastriüksuse sihtotstarbega Kannikese maaüksuse muutmist elamumaa
sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete
projekteerimiseks ning ehitamiseks.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases
sisus kasutatud:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet;
⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (vaadatud valla kodulehel
olevaid materjale mai 2024 seisuga);
⚫ „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu detailplaneeringut“ (kehtestatud Kambja
Vallavalitsuse 24.09.2015 korraldusega nr 616);
⚫ Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrust nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt aprillis
2024 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-071-24). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on maaüksus Kannikese (kt 28204:004:0202, katastriüksuse
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) pindalaga 7 490 m² ja maaüksusega
piirnevad avaliku kasutusega tee maa-alad (kohalik tee nr 2820008 Rebase-Küti
tee ning riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee). Planeeringuala pindala on
kokku ligikaudu 9 500 m².
Kannikese maaüksus on hoonestamata. Maapind on tasane, kuid langeb ühtlaselt
lääne suunas. Maapinna kõrguste keskmine vahemik on u 81,5-78,7 m/abs.
Kõlvikuliselt koosseisult on maaüksus katastrisse kantud 7 317 m² suuruses osas (98%)
haritava maana ja 173 m² suuruses osas (2%) muu maana.
Kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee on riigitee, mille sõidutee on
ca 6 m laiune ja asfaltkattega. Rebase-Küti tee nr 2820008 on kohalik vallatee,
mille sõidutee on ca 5,00-5,40 m laiune ja asfaltkattega. Mõlemad teed on
kahesuunalised ja kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Riigitee aasta
keskmine ööpäevane liiklus 2023 aasta loenduse andmetel oli 182 autot, mille
moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod. Rebase-Küti tee kohta liiklussageduse
andmed puuduvad, kuid eeldatavalt on see riigitee liiklusest veelgi madalam.
Kannikese maaüksuse ja piirneva Rebase-Küti tee ühisel piiril kulgeb kraav. Nimetatud kraavi osale on rajatud truup (planeeringuala edelaosas), mis võimaldab Rebase-Küti teelt juurdepääsu Kannikese maaüksusele.
Maa-ameti mullastiku kaardi järgi on alal mullatüübiks LP (kahkjas leetunud muld), mille perspektiivseks boniteediks on arvestatud 47. Tartumaa keskmine mulla boniteet on 41 hindepunkti (Eesti keskmine 40). Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41) on suurem kui Eesti keskmine (40), siis on alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40 1 . Seetõttu on planeeringualal tegemist väärtusliku põllumaaga. Kannikese maaüksus kuulub ka põllumassiivi nr 66545914231 koosseisu 2 . Põllumassiivi pindala on 6,27 ha, millest Kannikese maaüksus moodustab ligikaudu 11,5%.
Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee) tulenevalt ulatub Kannikese maaüksusele tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast3. Kohaliku vallatee (Rebase-Küti tee) kaitsevöönd on 20 m tee teljest4.
Mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste – Lootvina ja Rebase-Küti teedega kulgeb Küti:(Kuuste) alajaamast lähtuv elektri maakaabelliin kaitsevööndiga 1 m mõlemale poole liini.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
21.05.2024) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole
registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega
Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte.
1 „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“, lk 32 2 https://kls.pria.ee/kaart 3 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel 4 „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“ alusel
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Põhjavesi planeeringualal on suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on madal5.
Kannikese maaüksusel puuduvad olemasolevalt tehnovõrkudega liitumised.
Elektrivõrguga ühendus on võimalik juba välja ehitatud taristu baasil , sest
maaüksust läbib elektri maakaabelliin. Kuna maaüksus asub maalises piirkonnas,
tuleb veeühendus ja reovesi lahendada lokaalselt, sh on võimalik liituda
olemasolevale Karikakra maaüksusele (kt 28301:001:1320) rajatud puurkaevuga
(vt ka ptk 2.2). Juurdepääs avaliku kasutusega teelt on tagatud vahetult piirnevalt
Rebase-Küti teelt. Eelnevast järeldub, et Kannikese maaüksuse hoonestamiseks
vajalik tehniline taristu on olulises mahus olemas, st puudub vajadus teha
suuremahulusi kulutusi nt tee ja elektriühenduse tagamiseks.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Sipe külas riigitee (Vana-Kuuste - Lootvina tee) ja vallatee
(Rebase-Küti tee) ristmikul (vt skeem 1). Põhjast piirneb planeeringuala Okka
maaüksuse (kt 28301:001:1319, pindala 17 636 m², sihtotstarve maatulundusmaa
100%) põllumaaks oleva osaga ja läänest hoonestatud Karikakra maaüksusega
(kt 28301:001:1320, pindala 6 961 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardirakendusest. Punasega on markeeritud Sipe küla,
asukohamärk suunab Kannikese maaüksusele. Kollaka tooniga on tähistatud kõrvalmaanteed,
oranžika tooniga tugimaantee.
Kambja valla kantide tüpoloogilise iseloomustuse 6 kohaselt jääb Sipe küla
maalisse kanti, kus asustus on hajali ja teenuseid pakkuva keskasulata. Teenuseid
tarbitakse vallakeskuseks olevas alevikus või lähedal asuvas linnas, mõnel puhul
naabermaakonna linnas.
5 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 6 https://www.kambja.ee/tutvustus-ja-asukoht
8 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sipe küla on võrdlemisi hõredalt asustatud maaline piirkond, mille keskmeks võib
pidada Küti järve ja selle tihedamalt hoonestatud ümbrust. Küte järve ääres on ka
ujumiskoht. Planeeringuala jääb Küti järvest ligikaudu 400 m kaugusele (mööda
teed mõõdetuna).
Sipe küla hoonestus on valdavalt kujunenud kas vahetult piirnevate teede äärde
või hagukülale iseloomulikult, kus peateelt viib iga õue juurde väike harutee.
Elamud koos õuealadega paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel
laiuvad põllud ning metsad (iseloomulik hajakülale).
Sipe küla läbib kõrvalmaantee Vana-Kuuste - Lootvina tee, mis tänu seotusele
teiste valla- ja riigiteedega loob head ühendused nii Tartu (ligikaudu 15 km
kaugusel) kui Põlva (ligikaudu 30 km kaugusel) suunaga.
Lähim ühistranspordipeatus (Küti) asub u 550 m kaugusel Vana-Kuuste - Lootvina
tee ääres. Lähim rongipeatus (Tartu-Koidula liin, Rebase peatus) jääb ligikaudu
1 km kaugusele (mööda teid mõõdetuna). Ühistranspordi (nii bussi kui rongi)
kasutus, kui see ajaliselt sobib, on keskkonnasäästliku alternatiivina isikliku
autokasutuse kõrval piirkonna elanikele võimalik.
Lähim kauplus (Rebase Coop kauplus) jääb planeeringualast ligikaudu 3 km
kaugusele Lalli külla. Samuti jääb u 3 km kaugusele lähim valla lasteaed ja
põhikool, sh raamatukogu, mis asuvad Vana-Kuuste mõisa endises peahoones.
Planeeringuala mõjualas ei esine loodusvarasid ega asu ühtegi kaitstavat
loodusobjekti, vääruselupaika, kaitseala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala.
Kultuuriväärtustest jääb 230 m kaugusele loodesuunda arheoloogiamälestis (reg
nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar.
Piirkonna hoonete arhitektuuris domineerivad traditsioonisele taluarhitektuurile
omased viilkatusega elamud ja abihooned. Välisviimistluses on enam levinud
laudis, aga leidub ka tellist. Iseloomulikud on mitmed abihooned, mis ajalooliste
vanade talukomplekside puhul on ehitisealuselt pinnalt kohati isegi suuremad kui
elamud ja pika ristkülikulise põhiplaaniga. Hoonete asetus on vabakujuline, seda
nii teede suhtes kui omavahel. Hoonete vahelise ala moodustab heakorrastatud
õueala. Piirdeid üldjuhul kasutatud ei ole, valdavalt piiritleb privaatsema (õue)ala
haljastus (puuderead, hekid jmt).
Uuemast hoonestusest on 2019 aastal (2015 aastal kehtestatud „Sipe külas asuva
Karikakra kinnistu detailplaneeringu“ alusel) naabermaaüksusel Karikakra ehitatud
elamu ja üks abihoone. Kehtiv detailplaneeringu lahendus lubab täiendavalt
ehitada veel ühe abihoone. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku
lubatud kuni 350 m². Elamu (põhihoone) kõrgus on lubatud kuni 9 m, katusekalde
vahemikuks on määratud 15-45 kraadi. „Sipe külas asuva Karikakra kinnistu
detailplaneeringu“ alusel on Karikakra maaüksusele rajatud puurkaev (reg nr
PRK0056248). Nimetatud puurkaevust on võimalik veeühendus rajada ka
Kannikese maaüksusele.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel nr 1, mõjuala funktsionaalsed ja
ehituslijud seosed on kajastatud joonisel nr 2.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“
(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“
(2007).
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna
maakonnaplaneering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üld-
planeeringute koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel,
tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata
paralleelselt nii kehtiva kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning
maakonnaplaneeringu sümbioosis. Kehtivate strateegiliste planeerimis-
dokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) ning koostamisel
oleva üldplaneeringu põhimõtted on välja toodud allpool.
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala maalisse
piirkonda väärtusliku põllumaa alale.
Väärtuslik põllumaa on kajastatud tegelikku ja planeeritud maakasutust
arvestamata Põllumajandusuuringute Keskusest 16.02.2016 saadud teabena.
Maakonnaplaneeringusse kantud kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole
käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Üldise suunana näeb maakonna-
planeering ette väärtusliku põllumajandusmaa säilimise üldjuhul põllu-
majanduslikuks tegevuseks.
Maalised piirkonnad on alad, mis jäävad väljapoole tiheasumeid.
Maakonnaplaneeringu eesmärk pole elanike suunamine maalistest piirkondadest
tiheasumitesse, vaid maalises piirkonnas kohase asustus-, ehitus- ja maakasutusviisi
säilitamine. Maalised piirkonnad on välja kujunenud peamiselt kuue asustusviisina :
⚫ traditsioonilised hajali üksikmajapidamised (hajaküla, haguküla, ahelküla);
⚫ traditsioonilised lähestikku paiknevad üksikmajapidamised (tänavküla, ridaküla,
sumbküla);
⚫ endised mõisakeskused koos hilisema külgneva hoonestusega;
⚫ kompaktsed ehituskruntidega alad (endised aianduskooperatiivid ja ühismajandite
või nende allüksuste keskused);
⚫ tootmisehitiste kompleksid, s.h farmid;
⚫ olemasolevatest tiheasumitest eraldi paiknevad linliku hoonestusviisiga uusasumid
põllu- ja metsamaadel ja selliseks krunditud alad (valglinnastumise tulem).
Planeeringuala mõjupiirkond vastab eelkõige esimesele kahele asustusviisile.
Traditsioonilisi maakodusid ja muud ehituspärandit maal aitab säilitada nende
kasutamine sesoonse teise koduna. Maalistes piirkondades väärtustakse
eluasemete ümbruse maa hoidmist harimiskõlblikuna kui toidutootmisvahendit
kriisiolukorras.
Kuigi maakonnaplaneering näeb planeeringualal ette väärtusliku põllumaa, ei ole
planeeringu koostamise eesmärk vastuolus maakonnaplaneeringu üldiste
põhimõtetega asustuse suunamisel maapiirkonnas. Maakonnaplaneering taunib
asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist
üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja
linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine on kulukas.
10 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Käesolev planeeringulahendus annab võimaluse hoonestada olemasolev
maaüksus, millel on olemas juurdepääs avaliku kasutusega teelt, maaüksust läbib
juba varem välja ehitatud elektrikaabel (elektrivõrguga liitumiseks) ja võimalik on
tarbida olemasoleva puurkaevu vett, st ei toimu täiendavat kruntimist ja
suuremahulist linliku tehnilise taristu rajamist. Detailplaneeringu alaga hõlmatakse
küll väärtusliku põllumajandusmaa massiivist nr 66545914231 (6,27 ha) ligikaudu
11,5%, aga kuna planeeringuala paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivi
äärealal, ei tükeldu detailplaneeringu realiseerumisel põllumajandusmaa massiiv
ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine põllumajanduslik kasutus.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ kohaselt
(vt skeem 2) jääb planeeringuala väärtuslikule põllumaale. Üldplaneeringu
kohaselt loetakse maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmiseks ja
metsakasvatuseks ette nähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires
olev õuemaa ja muu maa. Seetõttu tuleb Kannikese maaüksuse arendamisel
lähtuda ka maatulundusmaale ette nähtud nõuetest.
Skeem 2. Väljavõte „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla territooriumi osas“ põhikaardist. Planeeringuala on tähistatud musta joonega.
Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikul põllumaal lubatud ehitusõigust määrata
projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m.
Nimetatud nõude põhjuseks on soov tagada väljakujunenud hajaasustusliku
struktuuri säilimine. Lisaks sätestab üldplaneering, et juhul, kui maatulundusmaale
uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult
säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga,
rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb
koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste
leidmiseks.
Lähtudes olemasolevast Kannikese maaüksustest, jääb kavandatav elamu-
kompleks teistele hoonekompleksidele lähemale kui 250 m, mistõttu tuleb
detailplaneeringu koostamise käigus leida parim lahendus, mis oleks kooskõlas
asustusstruktuuriga ega killustataks väärtuslikku põllumaad.
Planeeringu koostamise eesmärk on kehtiva üldplaneeringu põhimõtetega
kooskõlas. Kaalutlused ja lahenduse põhjendused on välja toodud peatükis 2.4.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jääb
planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga üle 41 hindepunkti
(vt skeem 3).
Skeem 3. Väljavõte koostamisel oleva „Kambja valla üldplaneeringu“ maakasutuskaardist
(vaadatud valla kodulehelt mais 2024). Planeeringuala on tähistatud punase joonega.
Koostamisel olevas üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja
kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk tagada nende säilimine võimalikult suures
ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslikud
põllumajandusmaad boniteediga üle 41 hindepunkti tuleb säilitada põllumajanduslikuks
tootmiseks ja on arendusaladena üldjuhul välistatud, v.a üksikelamu rajamine. Kuna
käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale maaüksusele üksikelamu
rajamist, on see koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt väärustlikule
põllumajandusmaale lubatud.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele ja vastavusele
liigilt üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale (esitatud peatükis 2.3).
Planeeringualaks on Kannikese maaüksus, mis põhja poolt (Okka) piirneb
põllumaaga ja lääne küljest (Karikakra) elamukompleksiga. Sipe küla elamu-
kompleksid paiknevad üldiselt maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud
ning metsad. Planeeringuala mõjualas on iseloomulik ka elamukomplekside n-ö
grupeerumine, kus terviklikuma põllu- või metsamaa säilimiseks on maaüksuste
hooned koos õuealadega kujunenud üksteisele lähestiku (vt joonis nr 1 Küti järve
ümbrus ja Rebase-Küti tee äärne hoonestus).
Piirkonnas on hästi välja kujunenud teedevõrk, mis tagab head ühendused
lähimate linnade ja külakeskustega. 500 m kaugusele jääb bussipeatus ja ca 1 km
kaugusele rongipeatus, mis tähendab, et aegade sobivusel on võimalik
ühistranspordi kasutamine. Välja on ehitatud elektrivõrk ja Karikakra maaüksusele
puurkaev. Valla lähim lastaed-põhikool jääb ca 3 km kaugusele Vana-Kuuste külla.
Lähiala hoonestust iseloomustab traditsiooniline taluarhitektuur, kus hoonetel on
viilkatus, ehitatud on mitmed abihooned, välisviimistluses on peamiselt kasutatud
laudist.
12 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
⚫ Kannikese maaüksuse hoonestamine on küla senise arengu ja asustusstruktuuri
kujunemisega kooskõlas, st uushoonestus tekib avaliku tee äärde selliselt, et väärtuslik
põllumaa (põllumassiiv) saab säilida terviklikuna.
⚫ Hoonestusala määramisel (õueala kujundamisel) on arvestatud maalise piirkonna
iseloomulikkusega, st et tekiks piisav privaatsus ja oleks täidetud tuleohutusnõuded
(kehtivas „Karikakra kinnistu detailplaneeringus“ kavandatud hoonestusala on antud
4 m Kannikese maaüksuse krundipiirist), samas moodustuks naabermaaüksusega
Karikakra n-ö tervik elamugrupp, mis on samuti piirkonnale iseloomulik (teatud
maaüksuste elamute lähestikku grupeerumine). Hoonestusala paigutus riigiteest
eemale tagab turvalisema ja transpordiliiklusega kaasneva võimalike häiringute
(müra, saaste, vibratsioon) minimeerimise.
⚫ Ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna enamlevinud
hoonestus- ja ehituslaadi arvestavalt (üks elamu ja kuni kolm abihoonet vabakujulise
paiknemisega, elamu kõrgus kuni 8,5 m, katusetüübina viilkatus, välisviimistluses laudis,
krohv, tellis jm, keelatud imiteerivad materjalid).
⚫ Haljastus- ja kujundusnõuete määramisel on lähtutud, et hoonestamise tulemusel
tõuseks ökoloogiline tasakaal7, st hoonestusest, teedest ja parkimisalast vabad pinnad
peab hoidma rohealana; uusistutused tuleb teha piirkonnas leivavate iseloomulikke
puu- ja põõsaliikidega; haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe
hooldust nõudvana, sh kavandada alasid, mida ei tule niita (hoida looduslikuna) ja
alasid, kus toimub toidukasvatamine (aiamaad, puuviljaaiad jmt).
⚫ Tehnilise taristu kavandamisel on arvestatud maksimaalselt olemasoleva tehnilise
taristu ärakasutamisega: elektriliitumine olemasoleva maakaabli ja veeühendus
olemasoleva puurkaevu baasil.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega Kannikese maaüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse kantud pindala 7 490 m².
3.2 Krundi hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned (üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad rajatised, nt jäätmemaja (jäätmete varjualune), mängumajad, kasvuhooned ning muud väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .
Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju
(moodustada sobiv õueala). Hoonestusala pindalaga 2 620 m² moodustab krundist
35%.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
7 https://www.planeerijad.ee/wp-content/uploads/2021/03/Rohev6rgustiku-planeerimisjuhend.pdf,
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi kohaselt on põllumajanduslikud ökosüsteemid vahetult toidu ja
sööda tootmisele suunatud maakasutusega alad, mis mängivad rohevõrgustiku kontekstis võrreldes
looduslikumate ökosüsteemidega (nt märgalad, metsad jm) vähem olulist rolli.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13
3.3 Krundi ehitusõigus
Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse Kannikese maaüksusel ette üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni kolme abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 250 m², abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu. Üksikelamule ja abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ehitamine.
Üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud), võimalik väikehoone ja rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m või naabermaaüksuse ehitisele lähemal kui 8 m.
Kannikese maaüksuse kasutamise planeeritud sihtotstarve 8 on üksikelamu maa (EP), sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on 9 on elamumaa.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud üksikelamu kompleksile toimub Rebase-Küte teelt. Planeeritud juurdepääsu asukohana võib säilitatud senise olemasoleva või rajada uue. Uue mahasõidu rajamisel tuleb kraavile välja ehitada uus truup.
Parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires nähes ette vähemalt kolm parkimiskohta10.
Autotranspordi juurdepääsu võimalik asukoht on nähtav joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ja piirkonda sobiv, st uute hoonete kavandamisel tuleb lähtuda taluarhitektuurile omastest põhimõtetest nii mahtude kui vormi osas.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: põhihoonel (elamu) kuni kaks maapealset korrust (teine korrus
katusealusena) ja kuni üks maa-alune korrus, abihoonetel kuni üks maapealne ja kuni
üks maa-alune korrus. Räästa kõrgus max 3,6 m;
8 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 9 Maakatastriseaduse § 181 lg 1 10 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2
14 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonetel põhimahus viilkatus; põhimahtu võib ilmestada
muu katusetüübiga, sh on lubatud vintskapid; väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoonetel 30-45 kraadi, kõrvalmahtudel (põhihoone
koosseisus) nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi; väikehoonel ja rajatistel vaba;
⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonetel katuseplekk, katusekivi; asbestivaba
eterniit; väikehoonetel ja rajatistel vaba;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult).
Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, sokli kõrgus kuni 60 cm;
⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal puittaimestik puudub, tegemist on endise põllumajandusmaaga, mistõttu on planeeringu elluviimise ühe olulise osana vajalik krundil ette näha uushaljastus.
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka).
Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvama, sh kavandada väljaspool õueala alasid, mida ei niideta, vajadusel ainult kord- paar suve jooksul (tagada nii looduslikud valikud, mis aitab kaasa elurikkuse tõusule). Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike.
Krundi piiril piirdeaia või haljaspiirde rajamine on lubatud, kuid lauspiiramine kogu maaüksuse perimeetril ei ole soovitatav. Pigem piirata ainult õueala või osa maaüksusest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m ja piire peab olema läbipaistev (aia pinnast min 25%, v.a. haljaspiirded), piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada siiski õueala valdavat kujundamist/eraldamist ülejäänud maaüksusest puittaimedega (hekid, põõsa- ja puudegrupid).
Haljastuse (ja ka piirdeaia) kavandamisel peab arvestama, et maaüksus piirneb riigiteega ja Rebase-Küti tee ristumisel riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Krundi maapind peab üldpõhimõttena säilima olemasoleva kõrgusega, st keelatud on ulatuslikud täitmis- või süvendustööd. Lubatud on teostada vertikaalplaneerimine, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja sademeveesüsteemi toimimiseks. Maapinda on lubatud tõsta ka hoonealustes
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15
osades kuni 0,5 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja teede alaldele.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri - ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed lahendused.
Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in). Veevõtukohana on kavandatud Karikakra maaüksusel asuv olemasolev puurkaev. Uue puurkaevu rajamine Kannikese maaüksusele on lubatud üksnes juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik luua ühendust olemasoleva puurkaevuga (projektis esitada sellekohane põhjendus).
Põhjavesi piirkonnas on suhteliselt kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti ( septik või biopuhasti), millest väljuv vesi suunatakse imbväljakusse. Imbväljakuga omapuhasti projekteerimisel tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)).
Planeeringu joonisel nr 2 on näidatud olemasoleva puurkaevu asukoht ja joonisel nr 4 omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada (sh põhjendatud juhul uue puurkaevu rajamine) arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja reoveesüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m.
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
16 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademevee juhtimine naabermaaüksustele ja teemaa-aladele on keelatud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 472986 (välja antud 09.05.2024, kehtivad kuni 09.05.2026).
Riigitee nr 22142 Vana-Kuuste - Lootvina tee ääres paikneb Küti:(Kuuste) alajaam (vt joonis nr 2). Nimetatud alajaamast lähtuv fiider F3 maakaabelliin kulgeb mööda Kannikese maaüksuse serva paralleelselt Vana-Kuuste-Lootvina ja Rebase-Küti teedega. Kannikese maaüksuse elektrivarustuseks on planeeritud olemasoleva avaliku kasutusega Rebase-Küte tee ja krundile rajatava mahasõidu ristumiskoha lähedale olemasoleva maakaabli trassile uus 0,4kV jaotuskilp ja liitumiskilp. Joonisel nr 4 on näidatud võimalik kilbi asukoht, mida võib projekteerimisel täpsustada sõltuvalt mahasõidu tegelikust asukohast. Projekteerimisel arvestada, et kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana (vt ka ptk 3.11).
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.
Välisvalgustus
Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi - ja vallatee äärde.
Kannikese maaüksuse sisese välise valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest enam kui 40 m
kaugusele, sh varem planeeritud Karikakra kinnistu hoonestusala ja käesoleva
planeeringuga planeeritud hoonestusalade vaheline kaugud on 40 m, st
veevõtukohana võib kasutada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse kohaselt pole Sipe külas ja ka
naaberkülades ühtegi ametlikku nõuetele vastavat veevõtukohta. Lähimad
veevõtukohad asuvad ca 6 km kaugusel: 1) Vana-Kuuste külas Alexela AS-le
kuuluvas vedelgaasiterminalis (Gaasi tee 1) ja 2) Mäekülas Nuti maaüksusel.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone
projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
18 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi
hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut
takistama ehituslike abinõudega. Kannikese maaüksuse suurim lubatud
ehitisealune pind on lubatud kuni 400 m².
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt Rebase-Küti teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide
ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka
videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia/haljaspiirde rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja
maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud
keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud,
peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.10.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt
suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Kui lokaalsete
lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni planeeringus
ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.10.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale . Maaüksusel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või
jäätmajja.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19
3.10.3 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 11 kohaselt on
Sipe küla piirkonna radoonirisk keskmine või madal.
Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub
vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni
alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel
tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.10.5 Insolatsioon
Juhendi 12 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksi asukoht maaüksusel (hoonestusala ulatus) ja
naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas.
Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.10.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala asub maalises keskkonnas riigi- ja vallatee ristmikul, kus
liikluskoormus on pigem madal.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus
päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.
11https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8 75375e
12 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
20 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides
40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Kannikese
maaüksusel ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna
lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna
elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua
müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu
(mürakaardid seletuskirjaga) koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda
maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete rakendamist, ka vaatamata
sellele, et hoonestusala on planeeritud Rebase-Küte tee kaitsevööndisse.
Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas
probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik
vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja heas korras. Õhukvaliteedi
(liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna
kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri
17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heas
korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada
naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
normtasemeid.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus
21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00–19.00.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada
keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala
naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud
müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana tähtajatu ja
tasuta isikliku kasutusõiguse seadmisega.
Karikakra maaüksusel asuvast puurkaevust veeühenduse loomiseks tuleb seada
servituut Karikakra maaüksusel Kannikese maaüksuse kasuks.
Isiklike kasutuõiguste seadmiste sisuks on tehnovõrgu omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates
õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Mõningal määral väheneb olemasoleva põllumassiivi pindala (vähenemine
ligikaudu 11,5%), kuid detailplaneeringu realiseerumisel ei tükeldu
põllumajandusmaa massiiv ja ei ole takistatud ülejäänud massiivi edasine
põllumajanduslik kasutus.
Vastukaaluks mõningasele põllumajandusmaa vähenemisele aitab elanike
olemasolu maapiirkonnas hoida maalisi piirkondi elujõulisena ja hajusalt
paiknemine tõstab tõenäosust kriisiolukordades paremini toime tulla/neist väljuda.
Kriisiks valmistumise üldised infomaterjalid annavad teada, et kõige
haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud. Maapiirkonnas on võimalik endale ise
toitu kasvatada ja olla sel viisil kriisiolukordadeks paremini valmistunud. Seetõttu
tuleb maapiirkondades elukohtade loomist toetada, kui see sobitub
asustusstruktuuriga ega ole kohalikule omavalitsusele ja/või huvitatud isikule liigselt
koormav, sh ka majanduslikult.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on risked
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda
kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate
22 Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering
mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel
korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on
eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse
realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel ühe majapidamise korral oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub.
Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti,
seda eelkõige hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.
Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed
nõuded, mis tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning
rikastavad keskkonda (nõuded uushaljastuse rajamisele).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses
mälestised puuduvad. Planeeringualast ca 230 m kaugusele loodesuunda jääb
arheoloogiamälestis (reg nr 12822) Kivikalme ja ohvrikoht Kõivussaar. Arvestades
mälestise kaugust planeeringualast ja mälestise sisu (arheoloogiamälestis,
ajalooline looduslik pühapaik), võib eeldada, et planeeringualale kavandatud
üksikelamu ei oma mõju mälestisele. Seega otsene mõju kultuuriväärtustele
planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge
loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse,
sh kõrghaljastuse istutamise kohustus. Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas
levinud looduslike liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada
kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule
omavalitsusele planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne .
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.
Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise
käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti (de) koostamisel. Kõik
edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule
ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik
detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu
detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja
sellega funktsionaalselt seotud.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23
1. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,
reoveelahendus, elektrivarustus, Rebase-Küte teelt mahasõit) projekteerimine.
2. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse
tuleb teha enne hoone(te)le ehituslubade väljastamist.
3. Ehituslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).
4. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/arvamuse
kuupäev ja number
Kooskõlastuse/
arvamuse asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
10.02.2023,
kooskõlastus nr 4663940575
Planeeringu
digitaalne konteiner
Tööjoonised
kooskõlastada
täiendavalt.
Maa-amet,
maatoimingute
osakonna
planeeringute ja
ehitusprojektide
büroo juhataja Kristi
Kivimaa
23.02.2023
nr 6-3/23/302-3
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maa-ametil ei ole
vastuväiteid Kavastu
külas Haava
(43201:001:1793)
maaüksuse
detailplaneeringule.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik Margo
Lempu
06.03.2023 Planeeringu
digitaalne konteiner
Digitaalselt
kooskõlastatud
planeeringu failid.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
Lõuna regiooni
peaspetsialist-
koordinaator Meelis
Rauert
22.02.2023,
nr 6.2-2/9699
Planeeringu
digitaalne konteiner
Maaparandussüsteemi
rekonstrueerimise soovi
korral tuleb PTA-lt
taotleda
maaparanduse
projekteerimistingimused
(maaparandusseaduse
(edaspidi MaaParS) §
12).
Maaparandussüsteemi
kasutusotstarbe
lõpetamise soovi korral
esitada PTA-le
vastavasisuline taotlus
(MaaParS § 54 lg 2). Kõik
planeeringualale
kavandatavate ehitiste
ehituslubade eelnõud
tuleb kooskõlastada
PTA-ga (MaaParS § 50 lg
1). Täiendatud ptk 3.10.8
ja 3.12.2 (versioonis
14.03.2023).
Keskkonnaamet,
looduskasutuse
osakonna
juhtivspetsialist Märt
Holtsmann
14.03.2023,
nr 6-2/23/3032-2
Planeeringu
digitaalne konteiner
Kui maakütte kontuuri
soovitakse kavandada
ehituskeeluvööndisse
looduskaitseseaduse §
38 lg 5 p 8 erandi alusel,
peab see olema
kajastatud ka
põhijoonisel ning
seletuskirja peatükis
3.10.7 Tegevus Emajõe
kaldal. Maakütet
ehituskeeluvööndisse ei
kavandata, täiendatud
ptk 3.7.3 (versioonis
14.03.2023).
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Sipe külas asuva Kannikese
(kü tunnus 28204:004:0202) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA
e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275
SEB Pank EE791010102034606009
Swedbank EE592200221068464111
KAMBJA VALLAVALITSUS
Päästeamet Transpordiamet OÜ Ülenurme Teed
28.08.2024 nr 6-1/161-7
Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Ruum Raamis OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Sipe külas asuva Kannikese maaüksuse detailplaneering
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tartumaa Kambja vald Sipe küla Kannikese maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine | 26.11.2024 | 2 | 7.2-2/24/9923-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |
| Kiri | 10.09.2024 | 2 | 7.2-2/24/9923-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |
| Kiri | 27.06.2024 | 5 | 7.2-2/24/9923-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kambja Vallavalitsus |