Kiri

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/56

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli

2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva

laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti

kantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruses nr 75 „Välisriigi lippu kandva

laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„12) laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline

konventsioon;

13) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

Taristuminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

1

Taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a

määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.

Eelnõu eesmärk on viia määruse tekst kooskõlla 25. novembril 2020. a vastu võetud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti

ja Veeteede Ameti ühendamine)1, millega otsustati Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ümberkorraldamine ning ühendamine Transpordiametiks alates 1. jaanuarist

2021. a.

Lisaks ajakohastatakse määruses olevat konventsioonide loetelu, mille nõuete täitmist

kontrollib Transpordiamet Eesti sadamat külastava välisriigi lippu kandva laeva puhul, seeläbi

viiakse määruse tekst vastavusse MSOS-iga.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik

Anton Merits (715 3423, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (626 2905,

[email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

Määrusega muudetakse määruse nr 22. detsembril 2019. a jõustunud redaktsiooni

(RT I, 19.12.2019, 31).

Peaministri 12.08.2024 korralduse nr 88 punktile 11 kuulub valdkond taristuministri

vastutusvaldkonda.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist.

Punktiga 1 asendatakse määruses sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 7. Määruse §-s 2 on loetletud

konventsioonid, mille täitmist kontrollitakse Eesti sadamat külastava välisriigi lippu kandva

laeva kontrollimisel sadamariigi kontrolli käigus. Loetelu aluseks on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, artikli 2 punkt 1.

Punktis 7 on nimetatud ILO (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni) konventsioon nr 147

„Kaubalaeva miinimumstandardid”, mis on direktiiviga kehtestatud loetelust välja jäetud.

Kõnealuse konventsiooni nõuded on üle võetud ILO meretöö konventsiooniga, millele on

viidatud nii direktiivis 2009/16/EÜ kui ka määruse § 2 punktis 11.

Punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 loetelu punktidega 12 ja 13. Muudatuse kohaselt

kontrollitakse edaspidi laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020001

2

rahvusvaheline konventsiooni2 (ballastvee konventsioon) ning Nairobi rahvusvahelise

laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni3 nõuete täitmist. Samuti näeb Pariisi

vastastikuse mõistmise memorandum (Paris MOU)4 ette, et iga osalisriik kehtestab tõhusa

sadamariigi kontrollisüsteemi, et tagada vastavus asjaomaste konventsioonide nõuetega. Paris

MOU 2. jaotises olevas konventsioonide loetelus5 on viidatud nii ballastvee kui ka Nairobi

konventsioonile. Paris MOU-le on viidatud ka direktiivi 2009/16/EÜ artiklis 1, mille kohaselt

on direktiivi eesmärk aidata oluliselt vähendada liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes

sõitvate ja standarditele mittevastavate laevade arvu, luues sadamariikide laevakontrolli ühised

kriteeriumid ning ühtlustada kontrolli- ja kinnipidamise menetlused, tuginedes Pariisi

memorandumi raames omandatud ekspertteadmistele ja kogemustele ning rakendades

sadamariigi kontrolli süsteemi, mis põhineb EL-is ja Pariisi memorandumi piirkonnas

tehtavatel kontrollidel.

Paris MOU osalisriigid, sh Transpordiamet pädeva asutusena Eestis, kontrollivad sadamasse

saabuvate laevade vastavust mõlema konventsiooni nõuetele. Nairobi konventsiooni puhul

peab Eesti lippu kandval laeval olema kaubandusliku meresõidu seaduse § 776 kohaselt

tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta,

samasuguse tunnistuse olemasolu kontrollitakse ka välisriigi lippu kandvatel laevadel.

Ballastvee konventsiooni kohane laeva inspekteerimine on sätestatud konventsiooni artiklites

9 ja 10. Transpordiamet kontrollib, kas laeva pardal on kehtiv tunnistus, lisaks kontrollitakse

ballastvee registriraamatut ja käitlemise plaani. Kui ülevaatuse käigus tekib kahtlus, kas

ballastvesi on nõuetekohaselt töödeldud või vahetatud, teavitab Transpordiamet

Keskkonnaametit vajadusest proove võtta ning peatab laeva tegevuse, et lastimise ajal

ballastvett välja ei pumbataks.

Muudatusega viiakse määruse tekst vastavusse MSOS-i § 95 lõike 8 punktidega 9 ja 11, mille

kohaselt Transpordiamet on alates 1. juulist 2021. a pädev asutus ja täidab administratsiooni

kohustusi nimetatud konventsioonide mõistes.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/16/EÜ, mis käsitleb

sadamariigi kontrolli.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

Määruse puhul on tegemist tehnilist laadi muudatustega, määrust ajakohastatakse ja selle tekst

viiakse vastavusse MSOS-iga. Transpordiamet kontrollib välisriigi lippu kandva laeva

vastavust Nairobi ja ballastvete konventsioonidele ka praegu, seega sisulised mõjud puuduvad.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/222022018002. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/213032020002. 4 Paris MOU ühendab 27 osalisriiki, mille tegevuse aluseks on 26. jaanuaril 1982. aastal Pariisis sõlmitud

laevakontrolli vastastikuse mõistmise memorandum. Organisatsiooni eesmärk on meresõiduohutuse tõhustamine,

reostuse vältimine ja nõuetekohaste elu- ja töötingimuste tagamine laevade pardal.

Osalisriigid peavad tagama ühtsetel põhimõtetel tugineva välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise, et

välistada nõuetele mittevastavate laevade liiklus Euroopa meredel ja Põhja-Atlandil Ameerikast Euroopani. Eesti

on Paris MOU alaline liige alates 2005. aastast. 5 Paris MOU tekst on aadressil https://parismou.org/system/files/2023-

06/Paris%20MoU%20including%2045th%20amendment.pdf.

3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid, samuti ei kaasne määruse

rakendamisega lisatööd.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning teadmiseks

Transpordiametile ja Keskkonnaametile. Ettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud.