Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 49-A

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg

3 p 6, § 51 lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas

asuva maa-ala, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel: Suterma, KÜ

80301:001:0886; Kraavipõllu, KÜ 80301:001:0887; Kraavivälja, KÜ

80301:001:0888.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas 1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Arheoloogilise leiukoha määramise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja

kättesaamisest esitades vaide Muinsuskaitseametile või kaebuse halduskohtusse.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. Aastatel 2014—2019 on otsinguvahendiga otsijad Saka külast Suterma (KÜ

80301:001:0886), Kraavipõllu (80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888)

kinnistutele jäävalt küntud maa-alalt leidnud ja Muinsuskaitseametile üle andnud arvukalt

arheoloogilisi leide. Leiumaterjali hulgas on tööriistad (noad, kirved, tulerauad, sirp),

relvad (odaotsad, ammunooleotsad), mõned ehted (hoburaudsõled, vitssõlg, rinnaleht) ja

muud tarbeesemed (jäänaelad, kannused, suuraudade katked, nõelakoda).

1.3. 24.05.2019. a käis Muinsuskaitseamet kohapeal leiukohta koos otsinguvahendiga

otsijatega üle vaatamas. Maastikuseire käigus leiti veelgi arheoloogilisi leide, mille

hulgas olid krõllid, mündikogum, kirved, jahvekivi, nooleots, kannus, jäänael, naaskel ja

suuraua katke. Uuringute põhjal järeldati, et kuigi mälestisele omaseid tunnuseid, sh

arheoloogilist kultuurkihti ei tuvastatud, on siiski tõenäoline, et pinnases leidub veel

arheoloogilisi leide, mis ei esine seejuures konkreetse leiukogumina, vaid on

maaparandustööde ja intensiivse põllumajanduse tulemusel ulatuslikul alal laiali küntud.

1.4. Maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud anti Tallinna ülikooli konserveerimiseks. Leiud

on võetud arvele Tallinna ülikooli arheoloogiakogus peanumbriga AI 8790: 1—48.

1.5. Kuivõrd eelnimetatud katastriüksuste alalt on varasemalt avastatud palju arheoloogilisi

leide, otsustas Muinsuskaitseamet 31.01.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise

menetluse.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 23.05.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Toila vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Maa-

ametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ja eraomandis olevate

kinnistute omanikele.

2.2. 06.05.2024 avaldas maaomanik H.H. arvamust, et ei nõustu maa-ala arheoloogiliseks

leiukohaks määramisega, kuna omanik ei ole andnud kellelegi luba otsinguid ja kaeveid

teostada, avastatud leidudel puudub arheoloogiline väärtus ning et 5—10 aasta tagused

tegevused ei anna põhjust seada alale muinsuskaitselisi piiranguid.

2.3. 17.06.2024 teavitas Maa-amet, et nõustub Saka külas asuvale maa-alale arheoloogilise

leiukoha määramisega.

2.4. 21.06.2024 esitas maaomanik Palumetsa OÜ volitatud esindaja advokaadibüroo Widen

vastuväite arheoloogilise leiukoha määramise eelnõule, milles leiti, et eelnõu aluseks olev

maastikuseire on viidud läbi ebaseaduslikult ehk on vastuolus MuKS § 29 lõikega 10 ja

et kinnistul puuduvad arheoloogilise leiukoha omadused. Vastuväites paluti ametil esitada

tõend, mis kinnitaks maaomaniku nõusolekut teostada 24.05.2019 otsinguvahenditega

maastikuseiret, samuti taotleti arheoloogilise leiukoha määramise menetluse lõpetamist.

2.5. 03.07.2024 täpsustas Muinsuskaitseamet vastuskirjas maaomanik H.H.-le, et teadaolevalt

oli otsinguvahendi kasutajatel olemas maaomaniku nõusolek ning Muinsuskaitseameti

praktika kohaselt teavitavad ameti esindajad enne eramaale minemist maaomanikke

suuliselt. Samuti selgitas amet, et maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud on

iseloomulikud Ida-Virumaa rannikuäärsele arheoloogilisele, nende hulk on leiuala suhtes

märkimisväärselt suur ja et neid võib maa-alal veelgi leiduda. Lisaks leidis amet, et

aastate möödumine ei ole olulisel määral vähendanud ei leidude ega maa-ala

kultuuriväärtust ning et arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei piira maa

sihtotstarbelist kasutamist. Muinsuskaitseamet jäi seisukohale, et pärast menetlusosaliste

ärakuulamist ei ole selgunud asjaolusid, mille tõttu ei ole põhjendatud maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, mistõttu menetlust jätkatakse. Samal

kuupäeval vastas maaomanik H.H. ameti vastuskirjale, et ei nõustu endiselt maa-ala

leiukohana määratlemisega, kuid ei esitanud seejuures täiendavaid argumente.

2.6. 03.07.2024 vastas Muinsuskaitseamet Palumetsa OÜ vastuväidetele, et teadaolevalt oli

otsinguvahendi kasutajatel olemas maaomaniku nõusolek ning Muinsuskaitseameti

praktika kohaselt teavitasid ametnikud enne eramaal uuringute teostamist maaomanikke

suuliselt, mistõttu ei ole võimalik esitada sellekohast kirjalikku tõendit. Samuti selgitati,

et maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud on iseloomulikud Ida-Virumaa

rannikuäärsele arheoloogilisele leiumaterjalile, nende hulk on leiuala suhtes

märkimisväärselt suur ja et neid võib maa-alal veelgi leiduda. Lisaks leidis amet, et

aastate möödumine ei ole olulisel määral vähendanud ei leidude ega maa-ala

kultuuriväärtust ning et arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei piira maa

sihtotstarbelist kasutamist, kui seda tavapäraselt jätkatakse. Muinsuskaitseamet jäi

seisukohale, et pärast menetlusosaliste ärakuulamist ei ole selgunud asjaolusid, mille tõttu

ei ole põhjendatud maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, mistõttu menetlust

jätkatakse. Täiendavaid vastuväiteid Palumetsa OÜ ei esitanud.

2.7. 09.07.2024 teavitas Põllumajandus- ja Toiduamet, et oli tutvunud eelnõuga ning ei

esitanud täiendavaid ettepanekuid.

2.8. Toila vallavalitsus, Keskkonnaamet ja Transpordiamet arvamusi või ettepanekuid

arheoloogilise leiukoha määramise nõule ei esitanud.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Maa-alalt avastatud arheoloogiliste leidude hulk on leiuala suhtes märkimisväärselt suur.

Leiud on iseloomulikud Ida-Virumaa rannikuäärsele arheoloogilisele leiumaterjalile,

seejuures täpsemalt näiteks tööriistade ja relvade peitleidudele, milliseid on leitud näiteks

linnus „Alulinna“ (kultuurimälestiste registris nr 9033) juurest ja Kohtlast (reg.nr 30235).

Muinsuskaitseametile on lisaks teada, et leiukoha lähiümbrusest (näiteks nii Saka külast

endast kui ka Aa, Varja, Voorepera, Moldova ja Ontika küladest) on aastate jooksul

otsinguvahendi abil avastatud arvukalt arheoloogilisi leide, sealjuures nii juhuleide,

peitvarasid kui ka muistisele viitavaid leiukomplekse.

3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arvukalt arheoloogilisi

leide ning neid võib suure tõenäosusega jätkuvalt pinnases leiduda. Arheoloogilise

leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde käigus

saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi

iseloomu ja ulatuse kohta.

3.3. Saka külas paiknev arheoloogiline leiukoht asub Suterma (KÜ 80301:001:0886),

Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888) katastriüksustel

ligi 70 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogiliste

leidude leiukoordinaatidest, katastripiiridest kui ka maastikust ja küntava maa ulatusest.

3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, kuuluvad eraomandisse. Kõik kinnistud on

kasutusel maatulundusmaana. Maa-alal kehtib kunagise Kohtla valla üldplaneering, mille

kohaselt asub leiukoht maaparandussüsteemi alal ja paikneb osaliselt rohevõrgustiku ning

fosforiidi- ja lubjakivimaardla alal. Koostamisel oleva Toila valla üldplaneeringu kohaselt

asub leiukoht maaparandussüsteemi alal ning osaliselt rohevõrgustiku ja lubjakivimaardla

alal, lisaks on leiukoha Varbe peakraavist lõuna poole jääv osa markeeritud kui tootmise

ala.

3.5. Leiukoht paikneb kraavkuivendusega Sutermaa (MS 1107110020070/ehitis 001)

maaparandussüsteemi ja selle eesvoolu kaitsevööndi maa-alal. Lisaks jääb maa-ala

Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (registrikaart nr 16) ehituslubjakivi

passiivse reservvaru 4. plokile ja Aseri fosforiidimaardla (registrikaart nr 191) passiivse

tarbevaru 27. plokile. Leiukohta läbivad põhjaosas Nitrofert LKS – Kohtla-Nõmme LKS

gaasitorustik (T115) ja sidekaabel (SK115) koos kaitsevöönditega, lõunaosas Balti –

Püssi (L359) ja Püssi haru (L300H) kõrgepingeliinid ning sideehitis (58627368) koos

kaitsevöönditega. Leiuala keskosa läbib Varbe peakraav (VEE1071100), millega seoses

kehtivad alal kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning veekogu kallasrajaga seonduvad

kitsendused. Ala põhjaosa kattub 1 Tallinn-Narva maantee kaitsevööndiga. Leiukoha

lõunaosale ulatuvad puurkaevude (1544136969 ja PRK0002185) kaitsevööndid. Maa-

alale jäävad veel geodeetiline märk 1247 koos kaitsevööndiga ja geodeetilise märgi 3340

kaitsevöönd.

3.6. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse täiendava intensiivse riivega. Maa-alal juba kehtivatele kitsendustele ja

piirangutele lisandub otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus

teavitada Muinsuskaitseametit kaeve- ja pinnasetöödest maa-alal.

3.7. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametid leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ja leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.8. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.9. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.10. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on

tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline

teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist

vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu

(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või

kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada

hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

3.11. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Saka külas paikneval arheoloogilisel leiukohal

uuringukohustust ei leevendata. Loa- ega teavituskohustusega ei ole seejuures hõlmatud

tavapärane maaharimine. Kui tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb

sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.

3.12. Maa-ala omanik või valdaja esitab taotluse Muinsuskaitseametile

(info@muinsuskaitseamet.ee) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid, kus on märgitud:

3.12.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.12.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.12.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.12.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.12.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Peadirektor

Greta-Krislin Lutter, arheoloogia nõunik, greta-krislin.lutter@muinsuskaitseamet.ee,

+37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 49-A

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6590308,18 682934,74

2 6590324,17 682953,96

3 6590327,291 682957,502

4 6590336,2 682967,61

5 6590346,48 682976,77

6 6590349,07 682978,7

7 6590351,66 682980,63

8 6590356,8 682983,78

9 6590365,04 682987,66

10 6590372,52 682990,52

11 6590384,29 682994,28

12 6590391,63 682995,54

13 6590409,09 682996,99

14 6590416,32 682997,36

15 6590422,46 682996,99

16 6590445,25 682998,04

17 6590469,3 682998,61

18 6590500,475 683000,222

19 6590513,01 683000,87

20 6590527,4 683002,55

21 6590534,56 683003,49

22 6590592,93 683016,64

23 6590612,2 683020,78

24 6590630,84 683027,18

25 6590635,39 683029,25

26 6590684,34 683049,86

27 6590704,38 683057,99

28 6591001,13 682720,47

29 6591073,64 682687,02

30 6591201,13 682717,71

31 6591264,56 682894,35

Nr X Y

32 6591386,89 682908,4

33 6591410,81 683535,65

34 6591403,24 683531,61

35 6591356,65 683504,72

36 6591325,53 683487,47

37 6591318,55 683484,07

38 6591303,78 683479,41

39 6591288,22 683474,35

40 6591272,13 683468,19

41 6591254,78 683460,77

42 6591209,69 683445,98

43 6591206,506 683445,06

44 6591191,1 683440,61

45 6591148,54 683429,105

46 6591143,3 683427,71

47 6591121,31 683419,3

48 6591113,41 683415,15

49 6591105,42 683409,13

50 6591098,38 683404,11

51 6591073,56 683381,97

52 6591064,2 683373,28

53 6590980,411 683296,864

54 6590965,01 683286,759

55 6590951,61 683267,999

56 6590940,282 683247,925

57 6590638,445 683496,41

58 6590549,99 683570,85

59 6590445,04 683653,86

60 6589995,27 683167,51

61 6590215,55 683003,66