Taotlus


KORRALDUS

Aruküla august 2024 nr
Projekteerimistingimuste määramine
jäätmejaama laiendamiseks
Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mõisa tee 5 kinnistul


Raasiku Vallavalitsus esitas 05.07.2024 ehitisregistri kaudu projekteerimistingimuste taotluse 2411002/05400 eesmärgiga projekteerida ja rajada Arukülas, Mõisa tee 5 kinnistule olemasoleva jäätmejaama laiendus.
Olemasoleva jäätmejaama rajamise aluseks on Raasiku Vallavalitsuse poolt 14.05.2018 väljastatud korraldus nr 121 - projekteerimistingimused jäätmejaama rajamiseks.
Ehitusregistri andmetel on olemasolevale jäätmejaamale väljastatud 25.06.2020 kasutusteatis nr 2012994/01107.
Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed
1) Asukoht: Harjumaa, Raasiku vald, Aruküla alevik, Mõisa tee 5 kinnistu
2) Katastritunnus: 65101:001:0796
3) Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on sihtotstarve: 100% jäätmehoidla maa. Vastavalt Maakatastriseaduse §181 lg 6 on jäätmehoidla maa tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste, sealhulgas prügila maa ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa.
4) Kavandatava jäätmejaama kasutamise otstarve: 12748 – jäätmekäitluse hoone (sh konteinerid) vastavalt Majandus – ja taristuministri 2.06.2015 määrusele nr 51 ,,Ehitise kasutamisotstarvete loetelu“.
5) Kinnistu suurus: Mõisa tee 5 kinnistu on 2900 m2, mis koosneb looduslikust rohumaast 1135 m2, metsamaast 291 m2, õuemaast 1190 m2 ja muust maast 284 m2.
6) Kitsendused: Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Mõisa tee 5 kinnistul kitsendused puuduvad.
7) Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub antud ala tiheasustuspiirkonnas ja sellele piirkonnale on määratud äri- ja tootmise maa juhtotstarve. Äri ja tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muid äri ja tootmist teenindavaid ning piirkonda sobituvaid hooneid ja rajatisi, sh tehnoehitisi ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jne).
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
Raasiku vallavalitsus kavandab Aruküla alevikku kaasaegsetele tingimustele vastavat jäätmejaama, et tagada jäätmete liigiti kogumine ja käitlemine vastavalt Riigikogu poolt 01.01.2024 vastu võetud Jäätmeseadusele1.
Planeerimisseaduse § 125 (edaspidi PlanS) lõikele 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehituskohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku mõjuga rajatise (näiteks staadioni, motoringraja, laululava jne) või muu olulise avaliku huviga rajatise ehitamiseks, olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga ning vastavalt lõikele 2, kui kehtiv üldplaneering on määranud detailplaneeringu koostamise alad ja juhud.
Jäätmejaama maa-ala Mõisa tee 5 kinnistul asub Aruküla alevikus, kus Raasiku üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, kuid tegemist on lokaalse tähtsusega juba harjumuspäraselt tegutseva jäätmejaama laiendamisega, mis ei liigitu planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lg 1 mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega olulise avaliku huviga rajatiseks. Seetõttu tuleb antud olukorras jäätmejaama laienduse rajamisel järgida ehitusseadustikus (edaspidi EhS) § 26 lõikes 1 ettenähtud projekteerimistingimuste menetlust.
Arvestades kõiki asjaolusid sh olemasoleva olukorra parendamisega kaasnevat, ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja mõistlik viia läbi ressursimahukat detailplaneeringu menetlust, sest taotletav eesmärk on võimalik saavutada samaväärse tulemusega oluliselt efektiivsemalt - vähem aega, vahendeid ja isikuid koormava projekteerimistingimuste avaliku menetlusega.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 11 lõikele 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 tuginedes otsustatakse keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju eelhinnangu algatamine või mittealgatamine kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust kaalutledes ning Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral tegevusloa taotluse menetlemise käigus. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleb suuremate tehnorajatisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning -muudatust sh visuaalset mõju kaalutleda kavandatava tegevuse võimalikult varajases staadiumis, seega juba projekteerimistingimuste väljastamise menetluses koos KSH eelhinnanguga.
Tuginedes Riigikogu poolt 21.06.2024 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 11 ja VV määrus nr 224 (https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009) § 10 p 1 on keskkonnamõju eelhinnangu koostamine on vajalik jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise puhul, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul. Eelhinnangu koostab otsustaja võimalikult varases etapis tegevusloa taotluse põhjal ja esitab enne otsuse tegemist seisukoha andmiseks kõigile asjaomastele asutustele. Keskkonnamõju eelhindamise eesmärk on analüüsida olemasoleva jäätmejaama tegevuse laiendamisega kaasnev vahetut või kaudset mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning kultuuripärandile vms.
Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust. Nimetatud asukohale on KSH eelhinnang koostatud Raasiku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Johanna Sepmanni poolt augustis 2024. Käesolevate projekteerimistingimuste koosseisu on lisatud „Raasiku valla jäätmejaama“ laiendamise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“. Nimetatud eelhinnangus on kokkuvõtvalt järeldatud, et antud juhul ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Eelnõu täieneb….
Vastavalt EhS § 26 lõikele 1 on projekteerimistingimused vajalikud, kui rajatakse ehitusloakohustuslikku avaliku huviga rajatist ning puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Sama seaduse § 26 lg-st 3 juhindudes tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada väljakujunenud keskkonda ja üldplaneeringus määratud tingimusi.
Ehitusseadustiku § 31 lõige 1 sätestab, et pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmisel keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmisel avatud menetluse vajalikkuse.
Sellise menetluse vajaduse kaalutlemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) 3. peatükist ja asjaolust, kas antud juhul on tegemist piirkonnas olulise muutusega. Ühest küljest antud asukoht on juba väljakujunenud jäätmejaama alaks, mis siiani ei ole põhjustanud kellelegi otsest riivet ega kitsendust, piisava distansi tõttu piirkonna elamualadest ja teistest inimeste poolt aktiivselt kasutatavatest kohtadest. Teisest küljest laiendatud jäätmejaamaga seotud tegevused mõjutavad enamiku kohalikest inimestest, kasvõi seetõttu, et nad saavad vajadusel kasutada paremat jäätmejaama teenusest ja kokkuhoidliku taaskasutuse võimaluse.
Kavandatava rajatise laiendamine ei ole vastuolus kohalike ega ka avalike huvidega, sest optimaalne jäätmekäitlus ning ringmajandus aitab hoida looduskeskkonda, säästa ressursse ning hoida majandustegevus otstarbekalt väiksema ökoloogilise jalajäljega.
Jäätmekäitluse korraldamise perspektiivne eesmärk on piirkonnas keskkonnaseisundi paremaks muutmine kõikvõimaliku reostuse vähendamise teel. Selle eelduseks on maksimaalne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, mille tulemusel vähenevad edasist käitlust ja ladestamist nõudvate jäätmete kogused. Kavandades võimalikult suure koguse biolagunevate jäätmete kogumise kohapeal ja nähes ette nende taaskasutuseks sobivad tingimused ja toimingud välditakse ressursi raiskamist ja vedu prügilasse.
Kaasamine
Kavandatav jäätmejaam on kõigile avalikult kasutav, järgib põhimõtteliselt antud asukoha senist kasutuskorda parendatud tingimustel, sobitub piirkonda ja KSH eelhinnangu kohaselt ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju.
Antud juhul on tegemist olemasoleva olukorra parendamisega, mis puudutab suures ulatuses piirkonna elanikke ning Raasiku Vallavalitsus on asjaolusid kaalutledes otsustanud tugineda EhS § 31 lõikele 1 ja HMS § 48 ning korraldada projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena, mis eraldi ettepanekute puudumise korral viiakse läbi ilma avalikku arutelu korraldamata.
Projekteerimistingimuste avalikust menetlusest teavitatakse ajalehest ,,Sõnumitooja“ ja Vallavalitsuse kodulehel …jne
Eelnõu täieneb…..
HMS 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Huvitatud isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus avatud menetluse raames esitada menetluse läbiviivale haldusorganile eelnõu kohta ettepanekuid ja arvamusi.
Eelnõu täieneb….
EhS lisa 1 kohaselt on prügirajatise rajamiseks nõutav ehitusluba.
EhS § 26 lg 2 p 1-st tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ehitusloakohustusliku avaliku kasutusega rajatise rajamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused.
Eh § 26 lg 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega avaliku kasutusega rajatise kasutamise otstarve, asukoht, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada olemasolevat keskkonda ja kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke muutusi antud asukohas ning vastavale alale üldplaneeringus määratud tingimusi.
Antud juhul on projekteerimistingimuste alusel ehitusloakohustusliku jäätmejaama rajamiseks vajaliku projekti koostamiseks tingimused täidetud.
Lähtudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3, haldusmenetluse seaduse 3. Peatükist, ehitusseadustiku § 26 lg 1 ja lg 2 p 1 ja lg 3 ja lg 4, § 28, § 31 ja § 33 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lg 2 p 11 ja VV määruse § 10 p 1, Raasiku Vallavolikogu 13. 02 2018 otsuse nr 13 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse volitamine Raasiku Vallavalitsusele“ ,
Raasiku Vallavalitsus annab korralduse:
1. Määrata Aruküla alevikus Mõisa tee 5 kinnistule projekteerimistingimused järgnevalt:
1.1. Jäätmejaama ala on kogu Mõisa tee 5 kinnistu.
1.2. Nimetatud ala tuleb ümbritseda 2 kuni 3 m kõrguse vastupidava võrkpiirdega, millest sissepoole kavandada erineva kõrgusega põõsastest ja puudest ca 20 m laiune vabakujuline haljasvöönd.
1.3. Võrkaia täpne asukoht määrata projektiga. Selle määramisel tuleb arvestada olemasoleva kõrghaljastusega ja tänavakaitsevööndi ulatusega 10 m tänavaäärsest kinnistu piirist jm kitsendustega.
1.4. Jäätmejaamas kavandada vajalikud tegevused: jäätmete liigiti kogumine, nende tsoneerimine ja töötlemine, materjalide taaskasutamise võimaldamine, konteinerite käitlemise tehnoloogia ja liikluskorraldus, kõik vajalik lahendatakse projekti koostamise käigus. Tehnoloogilise lahenduse juures tugineda jäätmete liigiti kogumise süsteemile sh luuakse ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks võimalused vajalikuks eraldamiseks ja keskkonnaohutuks ajutiseks hoidmiseks ning edasisuunamiseks.
1.5. Lahendada tuleohutus vastavalt Päästeameti tingimustele sh nõuetele vastav tulekustutusvee asukoht.
1.6. Jäätmejaam tuleb varustada välisvalgustusega ja infotahvliga, kus on kirjas ala kasutamise reeglid ja vajalik teave, sh info telefoninumber.
1.7. Projekti koostamisel arvestatavad alusdokumendid:
1.7.1. Raasiku valla üldplaneering;
1.7.2. Ehitusseadustik;
1.7.3. Nõuded ehitusprojektile;
1.7.4. Raasiku valla jäätmekava 2022-2027;
1.7.5. Jäätmete sorteerimise eeskirjad;
1.7.6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1;
1.7.7. Vabariigi Valitsuse 11.05.2012 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1;
1.7.8. Lisaks Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid ja EVS standardid.
1.8. Ehitusuuringute tegemise vajadus: maa-ala geodeetiline mõõdistus plaan ja vajadusel dendroloogiline ja hüdrogeoloogiline uuring.
1.9. Kooskõlastamise vajadus:
1.9.1. Raven OÜ;
1.9.2. Päästeameti Põhja päästekeskus;
1.9.3. Turvalise ruumiloome valdkonnas teha koostööd piirkonnapolitsenikuga, Kooskõlastus küsida aadressilt [email protected] ;
1.9.4. Keskkonnaamet.
1.9.5. EhS § 31 lg 3 kohaselt tuleb kaasata projekteerimistingimuste menetlusse arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikud.
1.10. Kehtivad piirangud:
1.10.1. Tulenevalt üldplaneeringust on avalike teede kaitsevöönd tee äärest 10 m.
1.10.2. Arvestada olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevöönditega.
1.11. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused:
1.11.1. Hoonete/rajatiste arv: Hooneid ei kavandata. Maapinnale kavandatava jäätmekonteinerite platsi kuju, ulatus ja kattematerjalid määrata projekteerimise käigus.
1.11.2. Näha ette olemasoleva haljastuse korrastamine, võimalusega säilitada väärtuslik haljastus ja korrastada maapind. Pinnase liigniiskus ja sademevee ärajuhtimine jäätmejaama platsilt lahendada projekti koosseisus vertikaalplaneerimisega naaberkinnistuid kahjustamata.
1.12. Ligipääs, liikluskorraldus ja teed:
1.12.1. Ligipääs jäätmejaamale on Tallinna maantee poolt Mõisa tee kaudu.
1.12.2. Peatumis- ja parkimiskohad kavandata ainult Mõisa tee 5 kinnistule.
1.12.3. Määrata ristmiku nähtavuskolmnurgad.
1.13. Tehnovõrgud:
1.13.1. Kavandad jäätmejaama maa-alale välisvalgustus. Valgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Võtta kasutusele meetmeid valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid ei tohi olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid.
1.13.2. Kavandada võimalikud asukohad turvakaameratele.
1.13.3. Tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt tellib projekteerija ja esitab need koos vastavate kooskõlastustega ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel ehitisregistri kaudu.
1.13.4. Näidata ära vajalikud kitsendused ja servituudid.
1.14. Haljastus ja heakord:
1.14.1. Asendiplaanil näidata olemasolev, likvideeritav ja rajatav haljastus.
1.14.2. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.
1.14.3. Jäätmejaama ala peab operaator hoidma puhas ja korras, vabalt vedelevad lahtised jäätmed peab kohe ära koristama ja neid käitlema vastavalt jäätmeseadusele ning Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.
1.15. Nõuded projektile:
1.15.1. Projekt peab vastama kehtivatele õigusaktidele, normidele ja standarditele, valla üldplaneeringule ning projekteerimistingimustele.
1.15.2. Projekti peab koostama kehtivat kutsetunnistust omav pädev projekteerija, teha koostööd pädeva arhitekti, maastikukujundaja, keskkonnaspetsialisti või muu erialaspetsialistiga.
1.15.3. Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“
1.15.4. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadeks on:
1.15.4.1. Seletuskiri ja joonised ning tehnilised näitajad.
1.15.4.2. Situatsiooniskeem
1.15.4.3. Asendiplaan (PDF ja DWG) topo-geodeetilisel alusplaanil, millele on kantud ehituskeelualad, servituudid ja piirangud, projekteeritavad rajatised, haljastus ja heakorra elemendid ning lahendatud liikluskorraldus, parkimine.
1.15.4.4. Vertikaalplaneerimine koos pinna- ja sademetevete ärajuhtimise lahendusega.
1.15.4.5. Elemendid - konstruktsioonid, materjalid ja tähistus, koos nende värvilahendusega.
1.15.4.6. Tehnovarustus.
1.15.4.7. Hooldusjuhend sh katendite hooldamine, taastamine ja keskkonnakaitse abinõud.
1.15.4.8. Ehitustööde mahud ja ehitustööde organiseerimine.
1.15.4.9. Muud ehitiste eripärast tulenevad olulised osad või süsteemid sh info kasutatud elementidest sh piirdeaia fragment, näidata asjakohased mõõdud ja kõrguslikud sidumised EH2000 süsteemis.
1.15.4.10. Projekteeritava rajatise elementide elukaar ehitamisest utiliseerimiseni.
1.15.4.11. Ehitusloa taotlus ja sellega seotud dokumendid esitada vallavalitsusele elektrooniliselt Ehitisregistri kaudu.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse peale võib esitada Raasiku Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama ja võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Teeväli
vallavanem Gunnar Nuuma
vallasekretär










Raasiku vallas, Aruküla alevikus, Mõisa tee 5 „Raasiku valla jäätmejaama“ laiendamise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang


Koostaja: Raasiku Vallavalitsus
keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann








Koostatud: august 2024
Asjaomaste asutuste märkustega täiendatud:

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus 4
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 6
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 7
3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon 7
3.2 Põhja- ja pinnavesi 7
3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus 8
3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik 9
3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik 9
3.6 Muinsuskaitse 9
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 10
4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele 10
4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule 10
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele 10
4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus 11
4.5 Jäätmekäitlus 11
4.6 Mõju kultuuriväärtusele 11
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus 12
4.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule 12
4.9 Ruumiline, kumulatiivne ja piiriülene mõju 12
5. Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta 13
6. Asjaomaste asutuste seisukohad 14
Kokkuvõte 15


Sissejuhatus

Raasiku Vallavalitsusel on kavas olemasolevat Raasiku valla jäätmejaama ala laiendada kinnistu piires. Raasiku valla jäätmejaam asub Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus Mõisa tee 5 kinnistul (katastritunnus 65101:001:0796 ; pindala 2900 m2; sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%). Jäätmejaam kogupindalaga 900 m2 rajati 2020. aastal.
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KSH) eelhinnangu eesmärk on kirjeldada ja hinnata Raasiku valla jäätmejaama laiendamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ehk kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad jäätmejaama territooriumi laiendamise kavatsuse.
Raasiku valla jäätmejaam on kujunenud oluliseks jäätmehooldussüsteemi osaks, kus piirkonna kohalikud elanikud saavad üle anda sorteeritud jäätmeid. Laienduse eesmärgiks on laiendada jäätmejaama tegevuse võimalusi, tagades elanikkonna kvaliteetne teenindus ning parendada jäätmejaama töökorraldust üldiselt. Jäätmejaama ei hakata jäätmeid ladustama ega ole kavandatud rajada ka sorteerimistehast. Taaskasutatavad jäätmed suunatakse edasi mõnda jäätmekäitluskohta sorteerimiseks, ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse KeHJS § 6 lg 2  p 11 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 11 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 p 1 on eelhinnangu koostamine vajalik jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise puhul, välja arvatud KeHJS  § 6 lõike 1 punktis 23 nimetatud juhul. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

1.
1. Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus Mõisa tee 5 (katastritunnus 65101:001:0796) kinnistu (joonis 1). Kavandatud tegevuse alal asub KSH eelhinnangu koostamise ajal juba tegutsev Raasiku valla jäätmejaam, mille territooriumi on Raasiku Vallavalitsusel kavas laiendada kinnistu piires.

Joonis 1. Raasiku valla jäätmejaama asukoht
Raasiku vald asub Harju maakonna idapoolsemas osas, Tallinnast kagusuunal. Haldusüksustest piirneb vald põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga. Raasiku valla jäätmejaam jääb Tallinnast u 20 km kaugusele. Jäätmejaamast u 1 km kaugusele läände jääb 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja u 1,4 km kaugusele põhja jääb Tallinn-Tapa raudtee. Juurdepääs jäätmejaama on Mõisa teelt (Aruküla-Kalesi tee lõik 1).
Mõisa tee 5 kinnistu sihtotstarve on jäätmehoidla maa 100%, kavandatava tegevusala suurus kuni 2900 m2.
Mõisa tee 5 kinnistu piirneb järgmiste kinnistutega:
Mõisa tee 3 (65101:001:0233) sihtotstarve tootmismaa 100%, Mõisa tee 7 (65101:001:0795) sihtotstarve tootmismaa 100% ja Aruküla-Kalesi tee lõik 1 (65101:003:0779) sihtotstarve transpordimaa 100%.
Raasiku vallale kuuluv Raasiku valla jäätmejaam avati 22. oktoobril 2020. aastal. Jäätmejaama kogupind on 900 m2. Jäätmejaama territoorium on piirdeaiaga ümbritsetud ja kaetud asfaltkattega. Jäätmejaamas korraldab jäätmete kogumist ja edasist käitlemist hanke korras valitud jäätmekäitlus ettevõte, kelleks hetkel on halduslepingu alusel AS Eesti Keskkonnateenused. Jäätmejaamas võetakse vastu kõiki keskkonnaministri sortimismääruses loetletud jäätmeid viiel päeval nädalas, s.h. puhkepäevadel. Jäätmejaam on mõeldud eelkõige kodumajapidamistest pärinevate jäätmete kogumiseks ja edasisele käitlemisele suunamiseks.
Kavandatud tegevuse eesmärgiks on jäätmejaama teenindamiseks vajalikku ala laiendada ning paigutada territooriumile jäätmete ringmaja (u 20 m2), kuhu saab tuua puhtaid, terveid ja heas korras rõivaid ja jalatseid, nõusid ja söögiriistu, raamatuid, mänguasju, hobi- ja sporditarbeid, kodutehnikat – esemeid, mis võiksid minna uuesti ringlusse.
Laiendatud jäätmejaam planeeritakse valgustatud, piirdeaiaga ja killustikkattega territooriumina. Platsile paigutatakse konteinerit erinevate jäätmeliikide kogumiseks selliselt, et jäätmejaama teenindamine ja kasutamine oleks mugav nii jaamas opereerivale jäätmekäitlusettevõttele, kui ka jäätmejaama külastavatele klientidele.
Jäätmejaam on oluliseks jäätmehooldussüsteemi osaks, kus piirkonna kohalikud elanikud saavad üle anda sorteeritud jäätmeid. Jäätmejaama ei hakata jäätmeid ladustama ega ole kavandatud rajada ka sorteerimistehast. Taaskasutatavad jäätmed suunatakse edasi mõnda jäätmekäitluskohta sorteerimiseks, ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020.a otsusega nr 24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringuga on määratud ala äri- ja tootmismaaks. Mõisa tee 5 kinnistu sihtotstarve on jäätmehoidla maa 100%. Üldplaneeringuga kooskõlas ei kaasne kavandatava tegevusega maakasutuse juhtotstarbe muutmist.
Jäätmekäitluse valdkonda kuuluva tegevuse kohta tuleb otsustajal anda keskkonnamõju eelhinnang lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lõikest 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 punktist 1 ning KeHJS § 33 lõikest 2 ja § 35.
Raasiku Vallavolikogu on vastu võtnud 08.02.2022 määruse nr 2 „Raasiku valla jäätmekava 2022 - 2027“. Jäätmekava näeb ette Raasiku valla jäätmejaama laiendamist hiljemalt aastaks 2027.
Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 järgi „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ peab jäätmejaama tehniline varustatus tagama vähemalt järgmiste olmejäätmeliikide vastuvõtmise elanikkonnalt:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) pakendid (15 01);
3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);
8) suurjäätmed (20 03 07);
9) metallid (20 01 40).

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Jäätmejaama laiendamine Mõisa tee 5 kinnistul omab kindlasti mõningaid muudatusi valitud asukohale ja selle ümbrusele. Sellest tulenevalt on järgnevalt välja toodud erinevad kaalutud prognoositavad mõjuvaldkonnad maakasutusele, keskkonnale ja lähiümbruse elanikele.

3.1 Geoloogia, maavarad, ja radoon
Geoloogia
Pinnakate
Valdavaks pinnakatteks on Võrtsjärve alamkihistu moreen, Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnakatte paksus on u 5 m.

Aluspõhi
Aluspõhi avaneb uuringualal ca 5 m sügavusel maapinnast, abs kõrgusel ca 37,38 m. Kavandatava tegevuse ala paikneb Põhja-Eesti lubjakiviplatool, kus aluspõhja üksuseks Kahula (O3kh): Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu savikas lubjakivi ja mergel.

Maavarad ja maardlad
Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse kantud maavarasid ega maardlaid. Küll aga asub ala Maardu fosforiidilasundi levialas. Geoloogilise kaardistamise või maavarade otsingu käigus väljaeraldatud fosforiidilasundi ala ei ole registreeritud maavarade registris. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad).

Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2020. aasta seisuga;https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e) kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga pinnasel (10-50 kBq/m3).

Geodeetilised punktid
Geodeetilised punktid kavandatava tegevusega alal puuduvad.

Ehitusgeoloogilised uuringud
Ühe trassi ehitusgeoloogilise uuringu ala kattub osaliselt jäätmejaama alaga: EGF- 18092 „Harju rajooni Aruküla kolhoosi Kurgla masinakeskuse välisvõrgud (Kurgla farmi puhastusseadmed)“, 1982. a.

3.2 Põhja- ja pinnavesi

Põhjaveekompleks
Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstus
Vastavalt Maa-ameti geoportaali põhjavee kaitstuse kaardile (1:50 000 geoloogiline baaskaart) on alal põhjavesi nõrgalt kaitstud see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Põhjavee tase ja liikumise suund
Vastavalt Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardile peaks liikuma põhjavesi Aruküla aleviku piirkonnas suures plaanis loode suunas. Põhjavee tasemeks on selles märgitud 35 m.

Puurkaevud
Alal puuduvad Keskkonnaregistri (30.07.2024) andmetel puurkaevud. Lähim puurkaev PRK0051215 asub Aruküla alevikus Mõisa tee 7 kinnistul (katastritunnus
65101:001:0795), mis jääb jäätmejaamast 21 m kaugusele. Puurkaevu sügavuseks on
39,75 m ning puurkaev kuulub kohalikule vee-ettevõttele Raven OÜ-le. Puurkaevude hooldusalad ja sanitaarkaitsealad planeeringualale ei ulatu.

Maaparandussüsteemid
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal maaparandussüsteeme. Lähim maaparandussüsteem asub ca 50 m kaugusel – Aruküla maaparandussüsteem (maaparandussüsteemi kood 4108870020190), mille reguleeriva võrgu maa-ala pindala on
76,7 ha.

Sadeveed
Olemasoleva jäätmejaama kinnistul on sade- ja sulaveed juhitud kallete abil jäätmejaama platsilt kinnistu haljasalale ja immutatakse seal pinnasesse. Juurdesõidutee ja jäätmejaama platsi vahele on rajatud kuivenduskraav, kuhu kogunev vesi suunatakse isevoolselt jäätmajaama lääneserva rajatava kraavi abil kinnistu põhjaservas paiknevasse kraavi. Sissesõidu tee alla on paigaldatud truubitoru. Lumi kuhjatakse platsi servadesse muruala peale.

3.3 Müra ja vibratsioon, õhusaaste, ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, soojussaared, jääkreostus

Müra ja vibratsioon
Kavandatava tegevuse alal ega selle ümbruses ei ole vibratsiooni ja müra põhjustavaid objekte.

Õhusaaste
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt ei asu antud ala läheduses õhusaasteluba omavaid objekte.

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Antud alal ega lähiümbruses ei asu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Soojussaared
Alal ei ole registreeritud Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduses soojussaari.

Jääkreostus
Kavandatava tegevusega alal ei asu jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb ca 240 m kaugusele läände – Aruküla aleviku eriti ohtlik põhjaveereostuse ala (jääkreostusobjekt; registrikood JRA0000005). Saaste liigiks on aromaatsed süsivesinikud, diiselkütus, kütteõli ja trafoõli. Põhjavesi jääkreostusobjekti piirkonnas joogiks kõlbmatu.


3.4 Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Rohevõrgustik
Jäätmejaam ja selle laiendamiseks kavandatud ala ei asu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgses rohevõrgustikus ega Raasiku valla rohevõrgustikus.

Taimestik ja loomastik
Peamiselt on Mõisa tee 5 kinnistu puhul tegemist ebatasase söötis loodusliku rohumaaga, mis on pikka aega niitmata, mistõttu esineb alal sööti jäänud alale iseloomulik taimestik. Kinnistu põhjapoolne servas esineb ka kõrghaljastust. Kaitstavad taime- ja loomaliigid puuduvad. Eeldatavalt ei avalda laiendatav jäätmejaam mõju piirkonna taimestikule ja loomastikule.

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Laiendatava jäätmejaama ala ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega maastikukaitseala, kus kaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Planeeritaval alal või selle läheduses ei esine kaitsealuste taime- ning loomaliikide kasvukohti ega elupaiku. Samuti ei ole alal märgitud muid kaitstavaid objekte.

3.6 Muinsuskaitse

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu antud alal ega lähiümbruses kultuurimälestisi ega pärandkultuurobjekte.


4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Laiendatava jäätmejaama alal või selle läheduses ei esine kaitsealuste taime- ning loomaliikide kasvukohti ega elupaiku. Samuti ei ole alal märgitud muid kaitstavaid objekte. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on välistatud negatiivse mõju avaldumine kaitsealadele, kaitstavatele objektidele ja Natura ala terviklikkusele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule

Rohevõrgustik
Loomastikule ja rohevõrgu sidususele kavandatav tegevus olulist mõju ei avalda, sest planeeringu ala ei asu rohevõrgustikus ning tegemist on valdavalt loodusliku rohumaaga.
Jäätmejaam jääb tiheasustuspiirkonda ning kus puuduvad ulukite elu- ja varjepaigad.
Taimestik
Mõju taimestikule avaldub peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik laiendada jäätmejaama territooriumit, millega kaasneb taimkatte, põõsastiku ja üksik puude eemaldamine. Puude raie puhul tuleb kinni pidada pesitsusrahust. Ala on pikka aega niitmata, mistõttu esineb alal sööti jäänud alale iseloomulik taimestik ja põõsastik. Teadaolevalt ei ole antud alal kaitsealuste taimede kasvukohti.
Eeldatavalt ei avalda jäätmejaama laiendamine olulist mõju piirkonna taimestikule.

Loomastik
Alal puuduvad ulukite jaoks olulised elupaigad või toitumisalad. Häiringud lindudele ja loomadele võivad esineda jäätmejaama laiendamise ehituse ajal – see on lühiajaline, negatiivne ja lokaalne.
Kavandatava tegevuse oluline negatiivne mõju loomastikule on seega ebatõenäoline.
4.3 Mõju põhja- ja pinnaveele

Põhjavesi laiendatava jäätmejaama piirkonnas on nõrgalt kaitstud. Seepärast jäätmejaama ala asfalteeritakse ja lahendatakse sadevee kogumine kinnistul olemasoleva kraavi asukoha muutmisega. Territoorium eraldatakse lukustatava piirdeaiaga. Jäätmejaamast ca 21 m ida poole jääb puurkaev, seepärast peab arvestama veehaarde hooldusalaga ning sadevee kogumise ja ärajuhtimisega nii, et see ei kahjustaks põhjavee kvaliteeti.
Jäätmejaamas ladustatakse kodumajapidamises tekkinud paber, papp, erinevad pakendid, metall jms. eraldi konteineritesse ja need üldjuhul ei sisalda ohtlikke jäätmeid. Ohtlikud jäätmed paigaldatakse koheselt vastavasse konteinerisse ja see on suletud. Peamiseks ohtlike jäätmete lekkekohaks võib olla jäätmete vastuvõtmine ja ümberlaadimine ohtlike jäätmete konteinerist jäätmekäitleja veokisse. Kuid arvestades sellega, et ohtlikke jäätmeid kogutakse samuti kinnistesse konteineritesse ja vajaliku kaitstuse tagab territooriumi asfaltkate ning sadevee koondamine süsteem, siis sellest tulenev pinna- ja põhjavee reostuse oht puudub.
Taaskasutusse minevaid jäätmeid kogutakse elanikkonnalt ja ladustatakse suletavatesse konteineritesse. Seetõttu loodusele ohtlike vedelike maapinnale valgumist pole ette näha. Mõju pinna- ja põhjaveele võib avalduda ainult avariiolukorras, kuid õnnetusi ja avariisid eeldada ei ole. Sadevee kogumine lahendatakse projekteerimise käigus, arvestades võimalike riskide ja nende maandamisega avariide korral ohtlike jäätmete käitlemisel. Jäätmejaamas tekkiv olmevesi on suunatud ühiskanalisatsiooni. Jäätmejaama laiendamisega ei suurene eeldatavalt mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele. Veekogusid läheduses ei ole, mistõttu mõju veekogule ja vee-elustikule puudub.

4.4 Müra, vibratsioon, valgus ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Liigiti kogutavate jäätmete konteineritesse ladustamisel arvestatavaid heitmeid ei teki, sest valdav osa jäätmevoost moodustavad inertsed jäätmed, mis ei põhjusta õhureostust. Ohtlikud jäätmed peavad olema transpordiks ja ladustamiseks vastavalt pakendatud, et minimeerida võimalikku õhureostust. Jäätmete transpordil paisatakse õhku heitmeid, mis on tavapärase jäätmevoo mõjudega. Ebameeldivad lõhnad ja vähene õhusaaste kaasnevad eelkõige kogutud ja ajutiselt ladustatud jäätmetes sisalduvate kergesti lenduvate ainete eraldumisega välisõhku. Vähese ebameeldiva lõhna ja õhusaaste tekitavad ka jäätmeid transportivad jäätmeveokid, kuid see tegevus ei tekita eeldatavalt üldist saastatuse suurenemist piirkonnas. Tegemist on üldjuhul lühiajaliste episoodidega ja selle mõjuala ei ulatu kaugele.
Jäätmejaamas jäätmete ümbertöötlemist ei planeerita, seetõttu eelhinnangu kohaselt ei tohiks planeeritav jäätmejaam põhjustada ülemääraseid mürahäiringuid. Üksikutel juhtude, nagu prügiautode manööverdamine, ehitus- ja suurjäätmete asetamine konteineritesse võivad lähimate elumajade juures põhjustada mürahäirivust. Eeldatavalt ei ole transpordivahendite liikumine ja jäätmete toomine kuigi tihe, seetõttu on müra taseme üldine suurenemine praktiliselt olematu. Mõningane müra ja vibratsiooni suurenemine võib kaasneda jäätmejaama laiendamisega seotud ehitustegevuse ajal.
Ehitustegevusega kaasnev mõju õhukvaliteedile on lühiajaline ja väheoluline. Jäätmejaama töö on kavandatud päevasele perioodile ja seega öist mürahäiringu teket ei ole oodata. Seega märkimisväärset müra ja vibratsiooni kavandatud tegevusega ei kaasne. Samuti ei kaasne mõju välisõhu kvaliteedile. Jäätmejaama territoorium valgustatakse, mistõttu võib kaasneda valgusereostus, kuid selle iseloom ja ulatus sõltub kavandatavatest valgustuslahendusest. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulist valgusreostuse teket.
Raasiku valla jäätmejaam on avatud juba aastast 2020 ning seni pole jäätmejaam müra, vibratsiooni, valguse ja õhusaaste osas häiringuid põhjustanud. Kavandatava tegevusega laiendatakse ainult jäätmejaama territooriumit, et seda oleks mugavam opereerida ja külastada. Uusi jäätmekäitlusega seotud tegevusi jäätmejaamas ei kavandata.

4.5 Jäätmekäitlus

Kavandatud tegevuse eesmärk on jäätmete kogumine elanikkonnalt erinevate jäätmeliikide kaupa. Pigem on peale kavandatu elluviimist võimlik paremini jäätmeid koguda ja taaskasutusse suunata. Reguleeritud jäätmete kogumine aitab kaasa puhtama keskkonna loomisele. Jäätmekäitlusega kaasneb paratamatult mõningane territooriumi prügistamine, kuid see peaks olema väga minimaalne, sest prügi kogutakse erinevatesse konteineritesse. Lahtist ladustamist aunadesse ei toimu. Mõningane reostus tekib prügi laadimisel ja tuule kaasabil, kuid see on minimaalne. Leevendavaks meetmeks on ala piiramine võrkaiaga ja territooriumi regulaarne puhastamine, rajatiste ja konteinerite vahel. Varasemalt ei ole alal toimunud keskkonnaohtlikku juhtumeid, mistõttu ei saa eeldada olulist reostuse suurenemist ja jääkreostuse teket piirkonnas, mis võiks mõju avaldada edasisele tegevusele.

4.6 Mõju kultuuriväärtusele

Laiendatava jäätmejaama ala lähedusse ei jää muinsuskaitseala ega muinsuskaitse alla kuuluvaid üksikobjekte. Mõju puudub.
4.7 Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Laiendatava jäätmejaama alal ega lähiümbruses maardlaid ei ole, seega mõju maavarade kättesaadavusele puudub. Antud alale jääb küll Maardu fosforiidilasundi leviala, kuid lasund asub 60 m sügavusel ja tiheda asustusega alal, kus kaevandamine ei ole tasuv ja mõistlik. Seega mõju maavara kättesaadavusele ei ole olulise tähtsusega.
Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid pinnast on võimalik taaskasutada samal ehitusobjektil. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne, aga nende kasutamine ei oma olulist keskkonnamõju.

4.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule

Raasiku valla jäätmejaam on oluliseks jäätmehooldussüsteemi osaks, kus piirkonna kohalikud elanikud saavad üle anda sorteeritud jäätmeid. Kavandatavat tegevust võib pidada positiivseks piirkonna elanike heaolule, sest laiendatud jäätmejaam võimaldab mugavamalt kohapeal erinevate jäätmete üleandmist ning see peaks eeldatavalt suurendama jäätmete sorteerimist. Samuti paraneb ala heakorrastatus, mis peaks mõjutama elanike heaolu. Eeldatavalt ei kaasne jäätmejaama laiendamisega normatiive ületava müra- ja õhusaastetaseme tõusu, mis kahjustaks inimese tervist ja heaolu.

4.9 Ruumiline, kumulatiivne ja piiriülene mõju

Mõisa tee 5 kinnistu väljapool jäätmejaama territooriumit on praegu korrastamata ja kasutusest väljas olev tühermaa. Eeldatavalt kaasneb kavandatu elluviimisel positiivne ruumiline mõju vahetult naaberkinnistu omanikele, aga ka piirkonnas laiemalt. Ala korrastamisega avaldatakse maastikule vähem negatiivset mõju ja paraneb visuaalne vaade.
Varem piirkonnas kavandatu ja antud tegevuse realiseerimisega ei ole oodata mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. Seega ei ole oodata mõjude esinemist, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.
Piiriülene mõju puudub.

5. Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 2 hinnati keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja ka vajalikkust ei saa eeldada, et detailplaneeringu realiseerumisel kaasneks oluline keskkonnamõju. Jäätmejaama laiendamiseks KSH koostamine ei ole vajalik peamiselt järgnevatel põhjustel:
1) kavandatava tegevuse elluviimisega ei saa eeldada tegevusi, mis võiksid keskkonnaseisundit oluliselt kahjustada, näiteks negatiivset mõju veerežiimile, linnu-, taime- ja loomaliikide hävimisele;
2) kavandatav tegevus ei kahjusta looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustiku ala, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
3) planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning normatiive ületava saastetaseme tõusu;
4) piirkonnas ei ole siiani tuvastatud jääkreostust ja keskkonda saastavaid objekte ning kavandatu elluviimisel ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud maakasutusele;
5) kavandatav tegevus ei ole alale eeldatavalt kordades suurem koormus, mis põhjustaks keskkonna vastupanuvõime ületamise, kui praegune tegutsev jäätmejaam, kuna kavandatuga ainult laiendatakse jäätmejaama territooriumi;
6) kavandatu elluviimisel puudub piiriülene ja kumulatiivne mõju.

6. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet. Keskkonnaameti seisukoht, vastavalt
Kokkuvõte

Raasiku valla jäätmejaama laiendamise KSH eelhinnangu eesmärk oli jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ehk kas eeldatavalt võib ilmneda mõjusid, mis välistavad jäätmejaama territooriumi laiendamise kavatsuse. Käesoleva töö raames teostatud analüüs näitab, et jäätmejaama rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Kõik keskkonnamõju minimeerimisega seonduvad küsimused on võimalik lahendada suures osas projekteerimise käigus, arvestades kõikide seadusest tulenevate kitsendustega. Kavandatu elluviimisel parandatakse oluliselt praegust maa-ala kasutust. Jäätmejaama rajamisel on positiivne mõju, sest see võimaldab kohalikul omavalitsusel täita jäätmeseadusest tulenevat kohustust korraldada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, vähendades seeläbi jäätmete teket ja selle negatiivset mõju keskkonnale. Samuti võimaldab jäätmejaama laiendamine elanikel kohapeal mugavalt erinevate jäätmete üleandmist. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.