Sihtasutuse Kunstihoone põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Eesti Kunstnike Liit

[email protected] 30.08.2024 nr 3-3/986-1

Sihtasutuse Kunstihoone põhikirja

muudatuste kooskõlastamine

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Kunstihoone põhikirja muutmiseks. Esitame

vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Sihtasutuse põhikiri kinnitati 2017. aastal sihtasutuse asutamislepinguga. Vahepeal on jõustunud

riigivaraseaduse muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on

kohustus põhikirjad seadusega kooskõlla viia.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele teeme ettepaneku teha põhikirja ajakohastamiseks

järgmised täpsustused. Võimalike huvide konflikti olukordade ennetamiseks soovime muuta

põhikirja punkte 5.7 ja 6.6 selliselt, et nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse poolt

korraldatavatel näitustel kunstnikuna. Lisaks soovime fikseerida põhikirjas (punktis 6.41) nõude

valida juhatuse liige avaliku konkursi korras, mis on riigi asutatud sihtasutuste puhul tavapärane

praktika ja hea tava.

Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2).

Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks.

Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar

kantsler

Teadmiseks: Sihtasutus Kunstihoone

Erle Toiger 628 2229

[email protected]

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE KUNSTIHOONE

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

MTÜ Eesti Kunstnike Liit, keda esindab põhikirja alusel …………,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Kunstihoone põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt:

1.1. muuta põhikirja punkti 5.7 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.7. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel kunstniku,

kujundaja, kuraatori ega tekstide autorina.“;

1.2. täiendada põhikirja punkti 5.8.5 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.3. täiendada põhikirja punkti 5.10.3 pärast sõna „kõigi“ sõnaga „teiste“;

1.4. täiendada põhikirja punkti 5.10.4 pärast sõna „kulud“ sõnaga „kõigi“;

1.5. muuta põhikirja punkti 5.10.5 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.10.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punktist 5.11.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole

täidetud.“;

1.6. jätta põhikirja punkti 5.11.5 kolmandast lausest välja sõnad „poolt allkirjastatud“;

1.7. lisada põhikirja punkt 6.41 järgmises sõnastuses:

„6.41. Juhatuse liige valitakse avaliku konkurssi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;

1.8. muuta põhikirja punkti 6.6 teist lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Juhatuse liige ei osale

sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel kunstnikuna.“;

1.9. asendada põhikirja punktis 6.9 sõnad „neile nõukogu poolt“ sõnaga „nõukogu“;

1.10. muuta põhikirja punkti 6.11 kolmandat lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Majandusaasta

jooksul makstava tulemustasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel

majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta

arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.“;

1.11. lisada põhikirja punkt 6.13 järgmises sõnastuses:

Allkirjastatud digitaalselt

„6.13. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

1.12. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.13. muuta põhikirja punkti 9.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve

koostamise aluseks.“;

1.14. muuta põhikirja punkti 11.3 ja sõnastada see järgnevalt:

„11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega

nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära

kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus

kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates.“;

1.15. muuta põhikirja punkti 11.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„11.4. Sihtasutuse asutajatele esitatakse asutajatele selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.11 nimetatud juhatuse

liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.16. täiendada põhikirja punkti 13.1.2 pärast sõna „sihtasutuseks“ sõnadega „või ühineda teise

sihtasutusega“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Kunstihoone põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga …………

1

Kinnitatud: sihtasutuse asutamislepinguga 04.12.2017

SIHTASUTUSE KUNSTIHOONE PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kunstihoone (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, ning MTÜ Eesti Kunstnike Liit.

1.4. Sihtasutusel on iseseisev eelarve ning oma embleem, mille kujundus ja kasutamise kord

on kinnitatud sihtasutuse juhatuse poolt.

1.5. Oma tegevuses juhindub sihtasutus Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,

käesolevast põhikirjast ja juhatuse ning nõukogu otsustest.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:

2.1.1. kaasaegse kunsti edendamine Eestis;

2.1.2. professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. korraldab näitusi ja üritusi Tallinnas, Vabaduse väljak 8 ja 6 ning Harju tn 13 ruumides

ja koostöös kolmandate osapooltega ka mujal Eestis või välismaal;

2.2.2. tutvustab Eesti kunstnike loomingut, aitab kaasa nende professionaalsele tegevusele;

2.2.3. algatab ja viib ellu rahvusvahelisi näituseprojekte, kaasab oma töösse väliskuraatoreid ja

kunstnikke;

2.2.4. arendab kunsti, kunstiteaduse ja -hariduse alaseid sidemeid ja koostööd nii Eestis kui

rahvusvaheliselt;

2.2.5. aitab kaasa näitusetehniliste oskuste arengule Eestis;

2.2.6. aitab kaasa kunstialase avaliku kommunikatsiooni oskuste arengule Eestis;

2.2.7. tegeleb majandustegevusega, mis ei lähe vastuollu sihtasutuse eesmärkidega ega takista

nende täitmist.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku

kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. anda üürile oma valduses olevaid ruume üritusteks;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise

algatusi;

3.1.6. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.7. osutada kunstialaseid konsultatsiooniteenuseid ja koolitusteenuseid;

3.1.8. müüa kunstialaseid ja sihtasutuse tegevusega seotud trükiseid, tooteid, perioodikat jms;

2

3.1.9. tagada külastajate kvaliteetne teenindamine ja nende vajadustele vastavate valdkondlike

ja kõrvalteenuste (kohvikuteenus, toitlustamine jms) kättesaadavus oma valduses

olevates ruumides;

3.1.10. tegelda majandustegevusega, mis ei lähe vastuollu sihtasutuse eesmärkidega ega takista

nende täitmist, sealhulgas korraldada tasulisi ja tasuta sündmusi, näitusekülastusi,

kontserte jms;

3.1.11. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva

ühehäälse otsuse alusel;

3.1.12. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt

jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse

juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse

alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava

küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.

4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse poolt väljakuulutatavatel stipendiumi-

ja näitusekonkurssidel.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on viis liiget.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kuni neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks

liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri ettepanekul,

ning MTÜ Eesti Kunstnike Liit määrab kolm liiget.

5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse

kohaselt asutajate vahel.

5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.7. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori

ega tekstide autorina. Sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed

3

kunstnikuna osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii

vms) ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.

Punkti 5.7 sõnastust muudetakse selliselt, et nõukogu liige ei osale ka kunstnikuna sihtasutuse

poolt korraldatavatel näitustel. Muudatus on vajalik võimalike huvide konflikti olukordade

ennetamiseks ning põhikirja punktide 4.6 ja 5.7 kooskõlla viimiseks. Punkti uus sõnastus on:

5.7. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel kunstniku, kujundaja,

kuraatori ega tekstide autorina.

5.8. Nõukogu pädevuses on:

5.8.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse tegevussuundade ja arengukava kinnitamine;

5.7.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine

hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.8.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.8.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.8.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

Punkti 5.8.5 lisatakse täpsustus, et nõukogu kinnitab ka koosseisu üldarvu, et ühtlustada

sõnastus põhikirja punktiga 7:

5.8.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.8.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.8.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist

või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema

nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.8.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.8.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui

juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.8.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.8.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.8.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.8.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.8.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.8.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.8.14. otsustada sihtasutuse liitumine mittetulundusühingu liikmeks.

5.9. Nõuded nõukogu liikmele

5.9.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.9.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.9.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.9.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.9.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

4

5.9.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.10. Nõukogu liikme tasustamine

5.10.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.10.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või

muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema

osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.10.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis

antud nõusolekut.

Punkti 5.10.3 lisatakse täpsustav sõna:

5.10.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis

antud nõusolekut.

5.10.4. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste

nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve

vahendite olemasolul.

Punkti 5.10.4 lisatakse täpsustav sõna:

5.10.4. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud kõigi

teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve

vahendite olemasolul.

5.10.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.11.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või

tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

täidetud.

Punkti 5.10.5 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §

85 lõike 1 punktiga 8. Sisulisi muudatusi punkti sõnastuse muutmine võrreldes senisega kaasa

ei too. Punkti täpsustatud sõnastus on:

5.10.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.11.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada

tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.

5.10.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.11. Nõukogu töökorraldus

5.11.1. Nõukogu täpsem töökord on kinnitatud punktis 5.8.6 nimetatud korras. Nõukogu liikmed

valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab

nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe valimiseks on vajalik vähemalt nelja nõukogu

liikme poolthääl. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse punktis 5.8.6 nimetatud

korras.

5.11.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui

üks kord kolme kuu jooksul nõukogu esimehe poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult või

elektroonselt ette seaduses ettenähtud korras.

5.11.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

5

nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või

elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt kolm

päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku

toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.11.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli liiget.

5.11.5. Nõukogu võib teha e-koosolekuid, mille täpsem kord on kinnitatud punktis 5.8.6

nimetatud korras. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse

poolt hääletavad kirjalikult vähemalt neli liiget. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud

kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

Punktist 5.11.5 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad „poolt allkirjastatud“ kuivõrd seadus

seda ei nõua. Vt sihtasutuste seaduse § 291 – nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku

kutsumata. Punkti uus sõnastus on:

5.11.5. Nõukogu võib teha e-koosolekuid, mille täpsem kord on kinnitatud punktis 5.8.6

nimetatud korras. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult vähemalt neli liiget. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse

protokollile.

5.11.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt neli nõukogu liiget.

Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda

või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil

nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.11.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning

selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.11.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokolliga.

5.11.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.11.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu

koosoleku toimumist;

5.11.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.11.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega

ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse

vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

Põhikirja lisatakse punkt 6.41, mis seab nõude valida juhatuse liige avaliku konkursi korras.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala etendusasutuste ja muuseumide valdkonna sihtasutuste

puhul on see seadusest tulenev nõue. Soovime, et see oleks tavapärane praktika ka teiste riigi

asutatud sihtasutuste puhul. Siiski jääb ka võimalus juhatuse liige teatud juhtudel valida

avalikku konkurssi korraldamata. Lisatava uue punkti sõnastus on:

6.41. Juhatuse liige valitakse avaliku konkurssi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

6

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse

liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab

nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse

liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse liige võib sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel täita vajadusel kuraatori,

kujundaja ja tekstide autori rolli. Kunstnikuna võib juhatuse liige sihtasutuse poolt

korraldatavatel näitustel osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator,

töörühm, žürii vms) otsusel või ettepanekul, seejuures ei maksta talle näitusel osalemise

eest tasu.

Punkti 6.6 teist lauset muudetakse selliselt, et sarnaselt nõukogu liikmetega (vt põhikirja punkt

5.7) ei osale ka juhatuse liige kunstnikuna sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel. Punkti

uus sõnastus on:

6.6. Juhatuse liige võib sihtasutuse poolt korraldatavatel näitustel täita vajadusel kuraatori,

kujundaja ja tekstide autori rolli. Juhatuse liige ei osale sihtasutuse poolt korraldatavatel

näitustel kunstnikuna.

6.7. Juhatuse pädevuses on:

6.7.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.7.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.7.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.7.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu

poolt kehtestatud;

6.7.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.7.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel

ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.7.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.8. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures

tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult

nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks,

mis on nimetatud põhikirja punktis 5.8.13.

6.9. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel

on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja

volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning

see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

Punkti 6.9 esimest lauset täpsustatakse keeleliselt:

6.9. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud

pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse

piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise

eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu

hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult

7

nõukogu esimehega.

6.10. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,

nõukogu eelneval kirjalikul otsusel ja see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta tulemustasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava tulemustasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist

kuutasu.

Punkti 6.11 viimase lause sõnastust täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2.

Punkti uus täiendatud sõnastus on:

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta tulemustasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava tulemustasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei

võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.12. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Põhikirja lisatakse punkt 6.13 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus on:

6.13. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures

kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele.

Punktis 9.1 tehakse keeleline täpsustus:

9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s

10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

8

Punkti 9.2 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2. Sihtasutuse

finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus on:

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.3. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.4. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.5. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.6. kunstialaste ja sihtasutuse tegevusega seotud trükiste, toodete, perioodika jms müügist

saadud tulu;

10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides ja kooskõlas põhikirjaga.

10.5. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna

laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset

majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu

jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta

aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud

vandeaudiitori.

Punktis 11.3 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia see

kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus kinnitada

majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, s.o

hiljemalt 31. märtsiks. Punkti muudetud sõnastus on:

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega nõukogule

kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama

raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama

9

majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest

arvates.

11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa.

Punkti 11.4 sõnastust muudetakse ja täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS 98 lõikega 13.

Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt

on aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada nõukogu tegevuse ja makstud

tasude ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning

mis esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud

sõnastus on:

11.4. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse

tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning

näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa,

kus eristatakse põhikirja punktis 6.11 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud

on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada

teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse

alusel seaduses sätestatud korras.

Punkti 13.1.2 täiendatakse kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2 selliselt, et ka sihtasutuse

ühinemine teise sihtasutusega toimub kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Punkti

täiendatud sõnastus on:

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi

10

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes

asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud

vahendite ja üle antud vara suurusest.