Rainer Osanik
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja
[email protected] 29.08.2024 nr 24-08-29/1
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu muudatusettepanekud hasartmänguseadusele
1) Kaughasartmängu mõiste
Hasartmänguseaduse § 5 lõike 1 kohaselt on kaughasartmäng hasartmängu korraldamine viisil, kus mängu tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise sidevahendi, sealhulgas telefoni, Interneti ja meediateenuste vahendusel.
Hetkel toimub spordibaarides spordipanustamine läbi õnnemänguoperaatori keskkonnas panuse broneerimise, mis ei eelda isikutuvastust. Seejärel väljastatakse broneeringupilet, mille alusel saab isik minna kassasse, kus teostatakse isikutuvastus (sh HAMPI keelu kontroll), ja isik saab veel oma panust muuta (nii summa kui ka panus ise), ning ka panus sisse maksta.
Lisaks on mitmetes spordibaarides kasutusel iseteenindusterminalid, mis võimaldavad isikutel interneti teel spordipanuseid teha. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas iseteenindusterminalide abil panustamine võib kvalifitseeruda kaughasartmänguks.
2008. aasta hasartmänguseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib loterii või toto puhul võtta vastu panuseid ka Interneti vahendusel, kuid tulemuste selgitamine toimub eraldi: mehhaanilisel vahendil toimuva loosimise või näiteks spordivõistluse tulemuste selgumise kaudu. Kui tulemus (ka sündmus) selgitatakse siiski arvutiprogrammis, on vajalik ka kaughasartmängu luba.
Ülaltoodu alusel on keeruline üheselt mõista, kas spordibaarides interneti teel tehtavate spordipanuste puhul võib olla tegemist kaughasartmänguga kuna panuste vastu võtmine toimub interneti teel ja spordivõistluse tulemuste selgumine meediateenuste vahendusel.
Kui spordibaarides interneti teel panuste tegemine saab kehtiva seaduse järgi kvalifitseeruda kaughasartmänguks, siis selle tulemusel ei kvalifitseeru spordibaarid enam mängukohtadeks ning ei kohaldu neile ka mängukohale esitatavad nõuded. Siis on mängukorraldajal vaja taotleda kaughasartmängu korraldus- ja tegevusluba, mitte mängukoha korraldus luba.
Lahendus: Täpsustada kaughasartmängu definitsiooni mõistega: „kaughasartmäng on hasartmängu mängimise liik, kus nii hasartmängus osalemise õiguse üle otsustamine kui ka hasartmängu mängimine toimub üksnes elektroonilise sidevahendi teel väljaspool hasartmängu mängukohta ning mängu tulemus otsustatakse täielikult elektroonilisel seadmel (sh internetis).“
2) Kaughasartmängu puhul kehtiva dokumendi olemasolu kontrollikohustus
Probleem: § 53 lõike 1 punkti 2 alusel peab hasartmängukorraldaja kaughasartmängu korraldamiseks tagama iga mängija isikusamasuse tuvastamise. RahaPTS ega HasMS ei räägi konkreetselt kehtiva dokumendi olemasolust vaid isikusamasuse tuvastamisest ja andmete uuendamisest.
Seoses isikutuvastusviisidega, mis ei eelda kehtivat isikut tõendavat dokumenti näiteks Smart-ID, tekib küsimus, kas hasartmängukorraldaja peab kliendi igakordsel kaughasartmängu veebilehe külastusel (sisselogimisel) veenduma, kas isikul on kehtiv isikut tõendav dokument või loetakse kohustus täidetuks sellega, kui konto avamisel tuvastati isikusamasus. Praktikas on isikusamasuse tuvastamine ühekordne tegevus kliendisuhte loomisel. Küll kas on kohustuslik kliendil esitada uus dokument, juhul kui isikusamasuse tuvastamise aluseks olnud dokument on kehtivuse kaotanud (näiteks 2 aastat peale kliendisuhte loomist).
Võrdluseks toome välja, et kasiinodes kontrollitakse isikut tõendava dokumendi kehtivust ja isikusamasust kliendi igal külastusel – ilma selleta ei lubata isikut mängukohta. Kaughasartmängu puhul võimaldame pärast digitaalset isikusamasuse tuvastamist isikul kasutada sisselogimiseks ka parooli ja kasutajanime. Lisaks, Smart-ID kehtivus ei eelda kehtivat ID-kaarti. Seega on võimalus, et nt elamisloast ilma jäänud isik, kellel oli ka selle põhjal tehtud Smart-ID konto, võib kaughasartmängu keskkonnas edasi mängida, kuigi isikul kehtiv isikut tõendav dokument puudub.
Lahendus: Hasartmänguseaduses selgelt määratleda, milles seisneb hasartmängu-korraldaja kohustus tagada kaughasartmängu korral isikusamasuse tuvastamine – kas igakordsel sisselogimisel, mingi perioodi tagant, või esmakordsel konto avamisel.
3) Andmete säilitamise tähtaja algus
Probleem: HasMS § 53 sätestab hasartmängukorraldaja kohustused kaughasartmängu korraldamisel. Seaduse § 53 lõike 3 alusel tuleb paragrahvi 53 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmeid säilitada vähemalt viis aastat viisil, mis võimaldab nende esitamist Maksu- ja Tolliameti, politsei või Rahapesu Andmebüroo päringule vastates.
Ebaselge, mis hetkest alates andmete säilitamise kohustus tekib, kuna seadus sätestab üksnes, et andmeid tuleb säilitada 5 aastat. Analoogiana HasMS § 37 lg 13, mis selgelt ütleb, et andmeid tuleb säilitada viimasest mängukoha külastusest.
Lahendus: Sõnaselgelt kehtestada analoogia korras sõnastus “Andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates viimasest sisselogimisest, (mängusessioonist, või midagi sarnast), mis võimaldab neid esitada Maksu- ja tolliameti, politsei või Rahapesu Andmebüroo päringule vastates. Lisaks mõelda ja seaduses täpsustada, miks on seaduses erisused andmete säilitamisele maapealses kasiinos „kuni 5 aastat“ ja kaughasartmängu puhul „vähemalt 5 aastat“.
4) Toto mängimise keelu (kihlveopettuste) kriminaliseerimine
Probleem: Hetkel kehtiv HasMS §100 välistab kihlveopettuse kriminaalvastutuse, kuna reeglina ei suudeta kohtumenetluses piisavalt seda tegu kelmuse alla panna, kuivõrd peab olema konkreetne kannatanu. Selle määratlemine on väga raske, sest kannatanu võib olla nii kihlveokontor (mitte ainult Eesti kihlveokontor kui ka paljud Aasia omad) kui ka äkki kõik teised panustajad. Seetõttu ei ole võimalik Eestis piisavalt efektiivselt ja konkreetselt kihlveopettusi ja kokkuleppemängudes osalenuid karistada.
Samuti ei saa toto mängimise keelu rikkumise koosseisu pidada efektiivseks viisiks kokkuleppemängude vastu võitlemisel, kuna selle eest on võimalik määrata maksimaalselt 80 euro suurune rahatrahv. Selline trahvisuurus ei täida pettuste ennetamise ega piiramise eesmärki.
Samas on väärteoga võimalik määrata teoreetiliselt kuni 400 000 euro suurune trahv, st piisavalt kõrgel trahvisummal võiks olla ka spordimanipulatsioone ennetav mõju ilma, et toimepanijatele peaks määrama kriminaalkaristuse.
Lahendus 1: Tunnistada kehtetuks HasMS § 100 ning luua KarS-i uus paragrahv, mis karistaks kihlveopettust iseenesest teodeliktina, mitte läbi (arvuti)kelmuse, mis eeldab alati kannatanu tuvastamist.
Lahendus 2: Kehtestada HaSMS-i § 100 kuni 400 000 euro suurune rahatrahv juriidilisele isikule ja 40 000 euro suurune rahatrahv füüsilisele isikule.
5) Hasartmänguseaduses on vastuolu alla 18 aastaste isikute toto mängukohas viibimise keelu osas
Hasartmänguseaduse § 33 lg 1 p 2 on toodud korraldaja üldised kohustused hasartmängude läbiviimisel, sh kohustus tagada, et hasartmängu ei mängiks ja mängukohas ei viibiks isik, kellel § 34 alusel puudub õigus mängust osa võtta või mängukohas viibida. Näiteks totot ei tohi mängida alla 18-aastane isik. Samas ei ole seaduses expressis verbis piirangut alla 18-aastastele isikutele toto mängukohtades viibimise osas. Järelikult on seadusandja selgelt soovinud eristada mängukohas mängimist ning mängukohas viibimist. Küll aga on alaealisel toto mängukohas viibimise keeld tuletatav HasMS §83 lõikest 1, kus korraldajat on võimalik karistada alla 18-aastase isiku viibimise lubamise eest toto mängukohas, kuigi seadusest expressis verbis toto mängukohas viibimise keeldu alla 18-aastastele ei ole. „HasMS § 34 lg 3: „Totot ei tohi mängida alla 18-aastased isikud.“ Võrdlusena sama paragrahvi lõige 1, mis sõnaselgelt keelab õnnemängukohas nii viibida kui ka mängida alla 21-aastasel isikul.
Praktikas on mitmeid spordibaare, kus pakutakse sööki ja jooke ning spordimängude ühisvaatamist, kuid muuhulgas võimaldatakse seal ka toto mängimist. Seadus on vastuoluline selle osas, kas alla 18-aastased isikud võivad viibida toto mängukohas või mitte.
Kehtiv seadus ei taga antud küsimuses õigusselgust. Mistahes sanktsioon nõuetele mittevastavuse osas peab olema seaduse lugejale ettenähtav seaduse materiaalosast, ning seaduse vastutuse ja sanktsioonide sätted ei tohi olla seaduse subjektile üllatuslikud. Teisisõnu, kui seaduse materiaalosa lubab alla 18-aastastel isikutel viibida toto mängukohas, siis seaduse sanktsioonisätetes ei tohiks sama tegevus olla sanktsioneeritav. Kuivõrd seaduse materiaalosas on seadusandja selgelt välistanud alla 18-aastase isiku toto mängimise õiguse, ent mitte mängukohas viibimise, siis järeldame, et seaduse vastutuse sätetesse jäänud sanktsiooni objektiivne koosseis toto mängukohas viibimise keelu osas on seadusesse jäänud ekslikult.
Lahendus: Sõnastada ümber HasMS § 83 lg 1 ning kaotada nimetatud sättest lõik: „toto mängukohas viibimise või“. Täispikk säte: „Alla 21-aastasele isikule õnnemängu mängukohas viibimise või õnnemängu või kaughasartmänguna korraldatava osavusmängu mängimise võimaldamise või alla 18-aastasele isikule toto mängimise võimaldamise või alla 16-aastasele isikule loterii mängimise võimaldamise eest“
6) Hasartmänguseaduse § 37 lõike 2 tõlgendamine
Hasartmänguseaduse § 37 lõike 2 alusel ei või õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht asuda koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal.
Paljud kasiinod asuvad kaubanduskeskustes ning on tekkinud olukord, et kasiino ning noorte huvikool tegutseb samas kaubanduskeskuses. Näiteks Kristiine kaubanduskeskustes asuvad nii MyFitness spordiklubi, mis viib läbi ka noorte treeninguid ja MyFitnessi Huvikool “MyFitness Sport“ ning Olympic Casino kasiino. Sealjuures on oluline, et Olympic Casino omab Kristiine keskuses asuva mängukoha suhtes kehtivat korraldusluba aastast 2016, aga MyFitness avati alles 2023 aastal. Kas asjaolu, et noorte huvikool ning kasiino asuvad ühes hoones on piisav argument selleks, et linnavolikogu otsustab HasMS § 37 lõike 2 alusel kasiino korraldusloa pikendamisest keelduda. Lisaks tuleb arvestada, et kaubanduskeskust külastavad igapäevaselt palju noori ning kas see asjaolu võib ohustada kasiinode kaubanduskeskustes tegutsemise jätkumise.
Status quo jätkumisel on võimalik teadlikult tegutsedes ärilistel huvikoolidel tuua kaasa mõnel konkreetsel kinnisasjal opereeriva mängukoha sulgemise viimase korraldusloa lõppemisel. Kui huvikool registreerida igasse kaubanduskeskusesse, kus samal ajal opereerib kehtivat korraldusluba omav kasiino, siis aja jooksul ei ole võimalik kasiinodel kaubanduskeskustes opereerida. Tegemist on ettevõtlusvabaduse tugeva riivega. Samas on lubatud kaubanduskeskustes noorte huvikooliga koos eksisteerida täiskasvanutele suunatud alkoholipoodidel ja „veiplandidel“, mis on alaealistele vabalt ligipääsetavad. Erinevalt alkoholipoodidest ja „veiplandidest“, kus ei kehti alaealistele juurdepääsu piirangud, on õnnemängu mängukohtadele oluliselt rohkem ja rangemad piirangud:
1) Kohustus enne isiku sisenemist õnnemängu mängukohta tuvastada isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel;
2) Kohustus õnnemängu mängukohta sisenevate isikud registreerida;
3) Kohustus kinni pidada õnnemängu mängukohta sisenevate isikute vanusepiirangust;
4) Kohustus korraldada õnnemängu või toto mängukoha sisene ning väline videojärelevalve, et tagada avalik kord ja inimeste turvalisus;
5) Õnnemängu mängukohtadele ei pääse kaubanduskeskuse või ärihoone muude ruumide kaudu ja nendes ei tohi asuda eluruume, mis tagab veelgi suurema kontrolli alaealiste ligipääsu üle.
Kaubanduskeskused on võrreldes 2009. aastaga muutunud oluliselt suuremaks ja multifunktsionaalsemaks, pakkudes väga laia teenuste valikut. Arvestades, et kaubanduskeskuses on tavaliselt ühes kohas koondatud erinevad kaubad ja teenused, jaekauplused, söögikohad, meelelahutusvõimalused ning muud tarbijatele suunatud teenused sh teenused, mis on täiskasvanutele suunatud, kuid oluliselt rohkem nähtavad ja juurdepääsetavad alaealistele kui seda on õnnemängude mängukohad, siis ei ole põhjendatud õnnemängude mängukohtade keelamine ärihoonetes ja kaubanduskohtades põhjusel, et samal kinnistul asub HasMS § 37 lg 2 loetletud asutus.
Lahendus:
Muuta HasMS § 37 lg 2 sõnastada järgnevalt:
(2) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht ei või asuda koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal, välja arvatud juhul, kui kinnisasjal paikneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud ärihoone või kaubanduskeskus ning õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu ja kui samas hoones ei asu eluruume.
7) Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri ja turundusmaterjalide edastamine
HasMS § 39 lõike 6 alusel on hasartmängu korraldajal keelatud nimekirja kantud andmeid töödelda tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja neid üle anda kolmandale isikule.
Sellest sättest tulenevalt ei tohi hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjas (HAMPI) olevatele klientidele turundusmaterjalide edastamist lõpetada, kui klient on varasemalt oma nõusoleku turundusmaterjalide edastamiseks andnud. Maksu- ja Tolliameti varasem seisukoht on olnud selline, et tegemist on isikute profileerimisega ning seetõttu on keelatud turundusmaterjalide edastamise lõpetada, kui isik on HAMPI-s.
Kui isik on hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjas (HAMPI) ja soovib piirata enda poolt hasartmängude mängimist, siis peaks hasartmängukorraldaja peatama ka turundusmaterjalide edastamise.
Lahendus: muuta HasMS §39 lõike 6 sõnastust selliselt, et hasartmängukorraldajal on kohustus tagada, et hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirjas (HAMPI) olevatele klientidele turundusmaterjalide saatmine on keelatud.
8) Hasartmängu mängimise piirangu seadmise aeg
Hasartmängu mängimise piirangu seadmise aeg võiks meie hinnangul olla paindlikum, hetkel on see 6-36 kuud.
Lahendus: muuta HAMPI registris piirangu seadmist selliselt, et isik saab perioodi valida vahemikus 3-60 kuud.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Rüütel
Juhatuse liige, Direktor
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit
Tel. 6 489 061
[email protected]
www.ehkl.ee