Kokkuvõtte edastamine

Georgi Belotserkovski

SA Ahtme Haigla

[email protected]

Teie nr

Meie 30.08.2024 nr 7-

9/241131/2404893

Kontrollkäik SA Ahtme Haigla akuut- ja subakuutraviosakonda

Austatud Georgi Belotserkovski

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 6. veebruaril 2024 ette teatamata SA Ahtme Haigla

(edaspidi haigla) akuut- ja subakuutraviosakonda. Viimati kontrollis õiguskantsler haigla

akuutraviosakonna tegevust 2018. aastal.

Palatid on puhtad ning haiglal on kinnine meeldiv hooviala. Patsiendid saavad kasutada

isiklike asjade hoiustamiseks lukustatavaid laekaid. Üldjuhul vastavad ohjeldamise

rakendamise vormid nõuetele ja patsiente on piisava sagedusega jälgitud. Õendustegevuse

eesmärgid olid hästi dokumenteeritud. Hea oli kuulda, et koostöö teiste haiglatega sujub.

Haigla infovoldikus on kirjas, kuidas ja kuhu on patsiendil võimalik kaebusi esitada.

Osakondadesse on pandud kastid, kuhu patsiendid saavad teenuse kohta tagasisidet jätta,

kuid mõned kastid ei ole kogu aeg ligipääsetavad.

Haigla töös oli ka mitmeid puudusi. Haigla ühiskasutatavate ruumide ja palatite sisustus

tuleb muuta hubasemaks ning panna palatite akende ette pimendavad aknakatted.

Liikumisraskustega patsientide liikumist takistavad lävepakud. Patsiendi jälgimisruumis

peab olema seinakell. Suitsetamisruum peab olema korralikult ventileeritud, et suitsulõhn ei

leviks osakonna teistesse ühiskasutatavatesse ruumidesse.

Patsientidele peab tagama palatites ning hügieenitoimingute ajal privaatsuse. Tualett- ja

pesuruumide uksi peab saama lukustada. Kõik patsiendid peaksid soovi ja võimaluse korral

saama kanda oma rõivaid.

Patsientidel peab olema võimalik suhelda oma lähedastega nii, et ükski haigla töötaja ei

viibiks vestluse juures. Vaba aja veetmise ja teraapiavõimalusi tuleb mitmekesistada,

patsiendid peaksid vähemalt kord päevas saama väljas jalutada. Akuutraviosakonna

tegevusruum peab olema avatud ka päevasel ajal.

Arsti hinnangust ohjeldusmeetme rakendamise ja selle jätkamise kohta peab selguma, miks

patsient on (endiselt) ohtlik ja vajab ohjeldamist. Ohjeldusmeetmete rakendamise vormile

peab kandma ka ravimitega ohjeldamise andmed, praegu seda infot ei kajastata.

Mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi juures peab pidevalt viibima tervishoiutöötaja. Kui

2

mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi seisund võimaldab, siis peab vältima mähkmete

kasutamist, selle asemel tuleb aidata patsiendil käia tualetis.

Mõlemas osakonnas hoitakse patsiente puudutavaid dokumente paberil ja täidetakse

enamasti käsitsi. Kohati ei ole võimalik kirjapandust aru saada. Haiglal tuleks kasutusele

võtta elektrooniline patsiendiinfosüsteem. Igas vahetuses peab olema tööl riigikeelt valdav

tervishoiutöötaja. Patsiente puudutavat informatsiooni peab kajastama ka riigikeeles.

Inimeste liikumisvabadust ei tohi piirata ilma õigusliku aluseta. Vabatahtlikult ravil oleval

patsiendil on õigus haiglast lahkuda ja ravi igal ajal katkestada, samuti võib ta soovi korral

käia päevasel ajal õues. Kui arst ei luba patsiendil haiglast omal soovil lahkuda, peab selle

kohta vormistama tahtest olenematu ravi otsuse.

Kõik töötajad, kes patsiendiga vahetult kokku puutuvad, peaksid saama kasutada

häirenuppu. Välise abi osutajate (turvatöötajate, politsei) tegevust peab juhendama

meditsiinitöötaja. Psühhiaatriliste häiretega patsientide ohjeldamisel ja haiglasse toomisel ei

tohi kasutada käeraudu.

Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu akuut- ja subakuutraviosakonna ruumides,

vestlesid haigla töötajate ning patsientidega, tutvusid tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise abi ja ohjeldusmeetmete rakendamise dokumentidega ning muude patsientide

jälgimist puudutavate andmetega.

Olmetingimused

Subakuutraviosakond asub haigla esimesel ja akuutraviosakond teisel korrusel. Osakonnad

on sisustatud askeetlikult: palatid on puhtad, kuid napilt sisustatud, puuduvad hubast

õhkkonda loovad esemed. Akuutraviosakonna tegevustuba ja osakondade koridorid on

kõledad ega mõju teraapiliselt. Enamiku palatite ja patsientide ühiskasutatavate ruumide

seisukord on samasugune, nagu see oli õiguskantsleri viimatise kontrollkäigu ajal 2018.

aastal.

Mitmes palatis puudub endiselt kohustuslik sisustus: tool, kohtvalgusti ja laud. Patsiendid

saavad isiklikke asju hoiustada osakondade koridorides asuvates lukustatavates kappides,

väärtasjad võib hoiule anda ka osakonna personalile. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on seisukohal,1 et

patsientidel peaksid palatites olema kapid isiklike asjade hoidmiseks ning ka võimalus kappi

või selle osa lukustada. See suurendaks patsientide turva- ja iseseisvustunnet.

Mõlema osakonna akende ees olid õhukesed valgust läbilaskvad kardinad,

akuutraviosakonna eraldusruumis kardinaid ei olnud. Patsientidel peab olema võimalik

tõmmata soovi korral akna ette sobiv kate, et see kaitseks ereda päikese eest ning tagaks ka

privaatsuse.2 Kui kardinaid või rulood peetakse mõnele patsiendile ohtlikuks, peab leidma

mõne teistsuguse lahenduse (näiteks võib ruloo paigaldada aknaraamide vahele).

Akuutraviosakonna meeste pesemisruumide põrandal, seintel ja laes oli hallitus ning

tualettruumide seintelt puudusid osaliselt kahhelkivid. Katkiste teravate servadega

1 Vt p 34. 2 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiit (p 23); CPT 2016. aasta Läti visiit (p 109).

3

kahhelkividega on võimalik tualettruumi kasutajal end vigastada. Patsientide eluruumid

peavad olema ohutud ning ei tohi nende tervist kahjustada. Haigla peab tagama patsientide

eluruumide korrashoiu: oli näha, et pesu- ja tualettruumid vajavad remonti. Ruumide head

seisukorda peab oluliseks ka CPT oma standardites.3

Haiglakeskkond mõjutab suurel määral patsiendi paranemist. Palatid tuleks muuta

hubasemaks, sest koduselt mõjuvatel ruumidel on ka teraapiline toime. Teraapilise

keskkonna tähtsust on õiguskantsler käsitlenud ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinikusse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.4 CPT on samuti rõhutanud,5 et

psüühikahäirega inimestele mõeldud asutustes elamistingimuste kujundamisel peab

arvestama patsientide haigusest tulenevate vajadustega ning looma neile terapeutilise

keskkonna.

Mõistagi on akuutses ja ebastabiilses seisundis patsientide jaoks haiglaruumide sisustamine

keeruline ülesanne, kuid selleks tuleb leida paindlikke lahendusi. Näiteks raamitud maalid

võib asendada seinamaalingutega, samuti võib lubada patsientidel seinale joonistada

(muutes mõne seina ajutiselt tahvliks), mööbel võiks olla soojades toonides. Mõni

sisustuselement võib olla ka teisaldatav (näiteks kott-toolid). Patsiente tuleks julgustada

tooma palatisse isiklikke esemeid.

CPT on oma standardites6 viidanud, et väärkohtlemise ennetamiseks on vaja anda patsiendile

võimalus esitada raviasutusele või sõltumatule organile kaebusi. Haigla infovoldikus ongi

antud teavet selle kohta, kuidas ja kuhu võivad patsiendid oma kaebusi esitada. Kaebuste

kogumiseks mõeldud kast asub akuutraviosakonna tegevustoas, mille uks on suure osa

päevast lukus (uks on üldjuhul avatud kella 15.00-22.00). CPT hinnangul7 peavad patsiendid

saama kaebuste kastile hõlpsalt ligi igal ajal ning selline kast võiks olla asutuse igas üksuses.

Hea on see, et subakuutraviosakonnas asub kaebuste kast koridoris.

Hoones pole lifti, kuid haigla ühe poole treppidele on paigaldatud platvormtõstuk, et

hõlbustada liikumisraskustega patsientide liikumist. Palatite ustel on lävepakud, mis ei

võimalda liikumisraskustega inimestel turvaliselt liikuda. Üks ratastooliga patsient oli

majutatud palatisse, mille lävepakku oli keeruline ületada. Kui liikumisteed ei ole

kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele, peavad nad liikumisel enam abi

paluma, see võib aga abivajajas tekitada alaväärsustunnet ja koormata töötajaid.

Liikumisvõimalusi aitaks parandada see, kui põrandapinna katet tasandada või asendada

lävepakud õhukeste liistudega.

Patsientidel on lubatud suitsetada osakondades asuvates suitsetamisruumides.

Kahetsusväärselt oli mõlema osakonna koridorides tunda tugevat sigaretisuitsu lõhna.

Tubakaseaduse § 30 lg 2 ja 3) järgi on tervishoiuasutuses suitsetamine lubatud ka asutuse

siseruumides, nimelt selleks kohandatud suitsetamisruumis, kuid see ruum peab olema

alarõhuline ja vastavalt nõuetele ventileeritud. Kui tubakasuits levib haigla ruumidesse, siis

see kahjustab ka teiste inimeste tervist. Haigla kohustus on tagada, et inimeste tervist sel

viisil ei kahjustataks.

3 Vt p 34. 4 Vt lk 3. 5 Vt p 34. 6 Vt p 53. 7 CPT 2017. aasta Bulgaaria visiit (p 136); CPT 2015. aasta Armeenia visiit (p 138).

4

Õiguskantsler palub haiglas kujundada olmetingimused, mis mõjuvad soodsalt patsientide

ravile ja enesetundele. Pesu- ja tualettruumid vajavad remonti. Palatiakende ette tuleks

paigaldada pimendavad kardinad. Liikumisraskustega patsientide liikumise hõlbustamiseks

tuleks lävepakud eemaldada või asendada need madalate liistudega. Suitsetamisruumid

peavad olema korralikult ventileeritud.

Haiglariietus

Akuutraviosakonna patsiendid kannavad haiglariietust. Subakuutraviosakonna patsiendid

võivad kanda oma riideid. Haigla annab patsientidele vajadusel õueriideid ja jalatseid.

Inimeste oma riideid hoitakse nende ravil viibimise ajal lukustatud garderoobis.

Haigla akuutraviosakonna sisekorras8 on kirjas, et tahtest olenematul ravil olev inimene peab

kandma haiglariideid, et tagada hügieenireeglite järgimine ja isiklike riiete säilimine. Samas

on haigla mõlemas osakonnas patsiente, kes on ravil vabatahtlikult. Seega ei ole riietust

puudutav korraldus paindlik, sest akuutraviosakonna patsiendid peavad kandma

haiglariideid.

Vestlustest patsientidega selgus, et nemad tajuvad haiglariiete kandmist kui ravil viibimisega

kaasnevat paratamatust, mitte valikuvõimalust. Patsiendid selgitasid, et akuutraviosakonnas

oma riietega olla ei tohi. Personali hinnangul on patsientidel mugavam kasutada ravi ajal

haiglarõivaid, sest sel juhul jäävad inimese enda riided puhtaks.

CPT on korduvalt maininud,9 et võimalus kanda oma riideid võib parandada ravitulemusi.

Peale selle on CPT soovitanud,10 et psühhiaatriapatsiente tuleks julgustada kandma oma

riideid, see on raviprotsessi osa. Haiglariiete kandmise kohustus võib mõjuda patsiendi

meeleolule halvasti. Haiglariided võiks anda neile, kes seda soovivad või kellel ravile

saabudes pole sobivaid oma riideid (näiteks need on määrdunud). Sellise valikuvabadusega

toetab haigla ka patsientide inimväärikust ja iseseisvust.

Patsiendid pesevad oma rõivaid käsitsi. Mõned patsiendid, kes olid haiglas viibinud pikemat

aega ja said kanda oma riideid, märkisid, et haiglas võiks olla võimalus kasutada

pesumasinat ja isiklikku pesukotti.

Õiguskantsler palub tagada, et patsiendid saaksid soovi ja võimaluse korral kanda oma

riideid. Patsiente tuleb selleks julgustada. Kaaluda võiks patsientidele nende riiete

pesemiseks pesumasina soetamist.

Privaatsus ja hügieenitoimingud

Akuutraviosakonna meeste tualettruumi kabiinidel puudusid uksed ning ka tualettruumi ust

ei olnud võimalik lukustada. Subakuutraviosakonna naiste tualettruumi kabiinide uksed olid

seestpoolt liblikaga lukuga suletavad, kuid akuutraviosakonnas naiste tualettruumides

selliseid ukselukke ei olnud. Dušinurga eraldamiseks kasutati kardinaid.

8 Ahtme Haigla akuutraviosakonna sisekorra punkt 6.7. 9 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiit (p 22-23); CPT 2021. aasta Serbia visiit (p 136). 10 CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiit (p 135); CPT 2022. aasta Horvaatia visiit (p 147).

5

Ühe ratastooliga naispatsiendi jaoks oli palatisse toodud potitool, kuid ei olnud sirmi,

vahekardinaid ega muid eraldatust võimaldavaid vahendeid. Patsient selgitas, et

hügieenitoimingute tegemine on tema jaoks häiriv, sest ta jagab tuba palatikaaslasega. Tema

palatiust ei saanud seestpoolt lukustada, mistõttu on igaühel võimalik palatisse siseneda.

Inimväärse elu üks oluline osa on privaatsus, eriti tähtis on tagada privaatsus hügieeni- ja

hooldustoimingute tegemise ajal. CPT hinnangul11 võivad naispatsiendid olla eriti

haavatavad ning neile tuleb muu hulgas tagada kaitstud ja privaatsust võimaldavad tualett-

ja pesemisruumid. Inimväärsed elamistingimused ei ole tagatud, kui inimene on sunnitud

taluma privaatsuse puudumist intiimsete toimingute tegemisel või kui ta peab arvestama

sellega, et igaüks võib takistamatult tualetti või pesemisruumi siseneda. Kui osakondade

mees- ja naispatsiendid liiguvad ühistes ruumides, siis on neil kõigil võimalik takistamatult

siseneda üksteise tualett- ja pesemisruumidesse ning ka palatisse.

Kui tualett- ja pesukabiinide uksi ei ole võimalik lukustada, rikutakse ka inimese õigust

eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26). Osakondade kõikide tualett-

ja pesuruumide kabiinide uksi peab saama seestpoolt lukustada (näiteks nn liblikaga lukuga)

nii, et töötajad saaksid ukse vajaduse korral avada. Kui mitmekohalises palatis kas või üks

inimene tarvitab potitooli, vajab mähkmete vahetamist või voodis pesemist, peab tal olema

võimalik teha seda privaatselt. Seda põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui inimene ise sirmi

või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud.

Isegi kui patsiendid ei ole osakonnas kehtiva korralduse vastu, peab nende majutamiseks

leidma parima viisi, mis kaitseks nende inimväärikust ja eraelu. Euroopa Inimõiguste Kohus

(EIK) on märkinud,12 et tuleb arvestada psüühikahäirega inimeste haavatavust ning seda, et

nad ei ole alati võimelised selgelt märku andma, kuidas pakutav teenus ja kohtlemine neile

mõjub. Seetõttu tuleb eriti tähelepanelikult jälgida teenuse osutamise tingimusi.

Mõned töötajad ja mehaaniliselt ohjeldatud patsiendid selgitasid, et ohjeldamise ajal

kasutatakse mähkmeid ja urineerimiseks mõeldud pudeleid, kuna sel ajal patsient

tualettruumis käia ei saa. Samasugune kord kehtis akuutraviosakonnas ka 2015.13 ja 2018.

aastal,14 kui õiguskantsleri nõunikud osakonda kontrollimas käisid. Mähkmete kasutamine

on õigustatud vaid siis, kui patsient kannatab uriinipidamatuse all ja soovib neid ise kasutada

või kui on väga suur tõenäosus, et tema käitumine võib ohustada töötajat, kes teda tualeti

kasutamisel aitab.

Kui patsient on ise või töötaja abil võimeline tualetti, uriinipudelit või siibrit kasutama, siis

ei ole mähkmed mitte mingil juhul õigustatud. Sellisel juhul on mähkmete pealesundimine

inimväärikust alandav. Mähkmete pealesurumine võib patsiendi vaimsele seisundile halvasti

mõjuda, see võib teda ärritada. CPT on selgitanud,15 et ohjeldatud patsient peab saama

tualetis käia ning et mähkmete kasutamist ei saa õigustada näiteks sellega, et pole töötajaid,

kes inimest tualetis abistaks.

Õiguskantsler palub kõigile tualettruumidele paigaldada uksed. Kõikide osakondade tualett-

ja pesuruumide uksi peab olema võimalik lukustada. Kui mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi

11 CPT 2007. aasta Serbia visiit (p 122). 12 Vt p 87 ja 88. 13 Vt lk 7. 14 Vt lk 5. 15 CPT 2022. aasta Rumeenia visiit (p 106 ja 109); CPT 2017. aasta Horvaatia visiit (p 113).

6

seisund vähegi võimaldab, ei tohi talle mähkmete kasutamist peale sundida, selle asemel

tuleks tal aidata tualetis käia.

Ravi- ja teraapiavõimalused

Patsientide raviks kasutatakse mõistagi erinevaid ravimeid. Samas andsid haigla töötajad ja

patsiendid muude teraapiavormide kohta vastuolulist informatsiooni. Mõne töötaja sõnul

käib psühholoog haiglas kahel tööpäeval, tegevusterapeut ja füsioterapeut igal tööpäeval.

Teine töötaja väitis, et haiglas füsioterapeuti ei ole. Üks patsient selgitas, et teraapiaid ei ole

ammu tehtud; teine patsient rääkis, et haiglas korraldatakse mitmesuguseid tegevusi, kuid

teda sinna ei kutsuta.

Meditsiiniõdede ja arstide peetud ravipäevikutes ei olnud teavet selle kohta, kas ja milliseid

teraapiaid patsient saanud on. Subakuutraviosakonnas oli grupi-, kunsti- ja füsioteraapias

osalemise kohta kasutusele võetud dokumendikaust, kuid akuutraviosakonna patsientide

kohta sellist kausta ei olnud. Ühe arsti hinnangul ei ole näiteks akuutraviosakonna

patsientidele psühhoteraapia vajalik, sest patsiendid ei ole võimelised selles osalema.

Õiguskantsler mõistab, et ravi määravad arst, psühholoog ja tegevusterapeut, kaasates

sellesse patsiendi. Lisaks farmakoteraapiale peaks psühhiaatriliste patsientide ravi siiski

hõlmama ka laia valikut terapeutilisi, rehabiliteerivaid ja meelelahutuslikke tegevusi, mille

eesmärk on aidata patsientidel taastuda (või vähemalt kontrollida haiguse sümptomeid) ja

valmistuda iseseisvaks eluks või pere juurde naasmiseks.

Tegevusteraapia peaks olema rehabilitatsiooniprogrammi lahutamatu osa. Selle eesmärk on

parandada patsiendi motivatsiooni, arendada õppimis- ja suhtlemisoskust ja muid spetsiifilisi

oskusi ning parandada minapilti. Eesmärgipäraste tegevuste kaudu saab inimese füüsilist ja

psüühilist seisundit mõjutada nii, et tal on võimalik igapäevaelutoimingutega paremini toime

tulla. Mitmesuguste teraapiate ja tegevuste olulisust on kinnitatud ka CPT standardites16 ja

visiitidel17 psühhiaatriakliinikutesse. Euroopa Inimõiguste Kohus on märkinud, et kuigi iga

patsiendi olukord on ainulaadne, peab asjakohane ravi võimaldama haigusnähtude kiiret

leevendamist ning hõlmama teraapiaprogrammi, mis aitab ära hoida patsiendi tervise

halvenemist.18

CPT soovituste19 kohaselt peaks igasugune ravi ja teraapia kajastuma patsiendi

individuaalses raviplaanis. Arstid olid oma sissekannetes ravieesmärgina enamasti välja

toonud teabe kasutatavate ravimite kohta. Ühe patsiendi raviplaani oli näiteks kirjeldatud

ainult sõnaga „akuutosakond“ ning tema ravi põhineski üksnes ravimitel. Õendustegevuse

eesmärgid olid enamiku patsientide kohta see-eest hästi dokumenteeritud. Oluline on, et

patsient oleks kaasatud raviplaani koostamisse ja läbivaatamisse ning et talle antakse

pidevalt tagasisidet tema arengu kohta.

16 Vt p 37. 17 CPT 2023. aasta Põhja- Makedoonia visiit (p 142); CPT 2023. aasta Bulgaaria visiit (p 32); CPT 2021. aasta

Serbia visiit (p 140); CPT 2020. aasta Kosovo visiit (p 131). 18 Vt ka sobivate teraapiate kättesaadavuse vajalikkust rõhutanud EIK lahendite ülevaade: Maria Sults, Käti Mägi.

Süüteo toime pannud vaimse häirega inimese kinnipidamiseks sobivad asutused: olukord Eestis ja põgus ülevaade

mõningatest Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest. Juridica 2020/1. 19 Vt p 37; CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiit (p 142).

7

Peale psühhiaatrilise ravi on vaja haiglas tagada ka muude haiguste ravi (näiteks suhkrutõve,

kõrgvererõhutõve ravi). Valvearsti sõnul ei ole neil olnud probleeme ravimite

kättesaadavusega ning kõiki vajalikke ravimeid saab patsiendile anda. Haigla osakondades

asuvad ravimikapid, kus hoitakse sagedamini kasutatavaid ravimeid. Kui vestlusest

patsiendiga ja arstliku läbivaatuse tulemustena selgub, et patsient vajab lisauuringuid

somaatiliste haiguste diagnoosimiseks, siis suunatakse ta enamasti Ida-Viru Keskhaiglasse.

Kehavedelike analüüse on võimalik teha Ahtme Haiglas.

Õiguskantsler palub tagada, et patsientide ravi ei põhineks ainuüksi farmakoteraapial, vaid

hõlmaks ka muid psühholoogilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni meetodeid. Ravi ja vajalikke

teraapiaid tuleb kirjeldada individuaalses raviplaanis, mille koostamisse kaasatakse ka

patsient.

Mõtestatud ajaveetmine ja õues käimine

Akuutraviosakonnas on vaba aja sisustamiseks ette nähtud tegevustuba, kus patsiendid

saavad vaadata televiisorit, joonistada ja lugeda raamatuid. Töötajate sõnul korraldavad

samas ruumis terapeudid ja psühholoogid võimlemist ning vestlusringe, sageli vestlevad

arstid seal patsientidega. Tegevustuba on avatud kella 15.00-22.00. Subakuutraviosakonnas

asub raamatukapp, kust saab lugemiseks küsida raamatuid, ning avatud ühisruumis saab

vaadata televiisorit.

Paljud patsiendid veetsid aega osakonna koridoris, mõni pikutas oma palatis.

Subakuutraviosakonna patsiendid rääkisid, et põhiliselt veedavad nad aega oma telefoniga

ning lahendavad ristsõnu, sest muud tegevust neil vabal ajal ei ole. Üks vabatahtlikult

subakuutraviosakonnas ravil olnud patsient selgitas, et esialgu ei lubanud haigla töötajad tal

palatis oma sülearvutit kasutada. Mitmed sealsed patsiendid ütlesid, et varem korraldati

joonistamistunde sagedamini.

Kui patsientide vaba aja sisustamise võimaluste loomisele ja seeläbi patsientide

aktiveerimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu

suhtes passiivseks. Kuna akuutraviosakonnas ei ole peale söökla ega koridori muid kohti,

kus patsiendid saaksid mõtestatud tegevusega oma aega sisustada, on äärmiselt oluline, et

tegevustuba oleks alati avatud. Sellele juhtis õiguskantsler tähelepanu ka 2018. aastal20

tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes.

Haigla akuutraviosakonna tegevustoas võiks näiteks olla ka spordivahendeid, arvuti ning

lauamänge. Patsientidel peab olema võimalus vaba aega sisustada enam liikudes ja sporti

tehes ning seda ka õues. Samuti on oluline, et patsiendid saaksid kasutada oma isiklikke

esemeid ja vahendeid (näiteks arvutit) selleks, et aega sisustada. Patsientidel on üldjuhul

õigus võtta osakonda kaasa ka isiklikke esemeid, seda õigust saab piirata vaid kindlatel

tingimustel (psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 91).

Töötajad selgitasid, et patsiendid käivad õues iga päev kella 14.00-16.00, kuid

akuutraviosakonna päevaplaanis õues käimise aega kirjas ei olnud. Enamasti käiakse õues

siiski suvel ja kevadel; õue ei minda personalipuuduse tõttu ja näiteks siis, kui ilm on halb

või kui teed on libedad. Jalutada saab aiaga piiratud õuealal, mis jättis hea mulje.

20 Vt lk 3.

8

Kuna kontrollkäigu ajal oli paljudel haigla patsientidel diagnoositud koroonaviirus, oli

patsientide õues viibimist piiratud. Üks patsient rääkis, et koroonaviiruse tõttu pääseb õue

vaid puhkepäevadel ja riigipühadel ning ainult sel juhul, kui patsient aitab haigla

kõrvalhoonest osakonda toitu tuua. Hea on see, et nii on patsientidel võimalus abistada

haiglat toidu toomisel ja ühtlasi pakutakse neile tegevust. Sellised käigud ei saa aga mingil

juhul olla patsientidele kohustus.

Õiguskantsler rõhutab, et nii vabatahtlikult ravil viibivad kui ka tahtest olenematul ravil

olevad patsiendid peavad saama vähemalt kord päevas värskes õhus viibida. CPT on oma

standardites21 ja visiitidel22 rõhutanud, et õues jalutamine on oluline psühhiaatriahaigla

patsientidele ja ka muudes kinnistes asutustes viibijatele. Töötajad peaksid ise pakkuma

patsientidele võimalust õue minna ning jalutamise korraldus peaks olema selge nii

patsientidele kui ka personalile.23

Koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena ei ole õigustatud piirata inimeste värskes õhus

viibimist. Tubade tuulutamine ja värskes õhus viibimine vähendab nakatumise tõenäosust.

Õiguskantsler palub anda kõigile patsientidele võimaluse viibida värskes õhus. Patsientidele

tuleb luua rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Tegevustuba peab olema päevasel ajal

avatud.

Külastus- ja suhtluskord

Lähedased saavad patsiente külastada iga päev. Külastusaega kehtestatud ei ole, kuid

mõnikord otsustab arst, kellega inimene kohtuda saab. Paar akuutraviosakonna töötajat

rääkisid, et haigla töötaja viibib kohtumise juures ning külastus kestab ligikaudu 15-20

minutit. Kuna kontrollkäigule eelnenud ajal oli palju diagnoositud koroonaviirust, oli viiruse

leviku tõkestamiseks patsientide külastamine keelatud.

Osakondades ei ole eraldi ruume külalistega kohtumiseks. Akuutraviosakonnas on

tegevustoa kõrval ruum, mida kasutatakse kohtumisteks advokaadi või kohtunikuga.

Lähedastega saab kohtuda akuutraviosakonna tegevustoas ning ka mõlema osakonna

söögisaalis või koridoris.

Patsiendid saavad kasutada oma mobiiltelefone. Need, kellel oma telefoni ei ole, saavad

helistada õdede toa telefoniga. Lähedased saavad helistada informatsiooni küsimiseks õdede

tuppa. Isiklik telefon võetakse patsiendilt ära näiteks siis, kui ta helistab pidevalt kiirabisse.

Mobiiltelefonist on kujunenud inimese igapäevaelu lahutamatu osa. Seetõttu on hea, et

patsiendid saavad haiglas oma telefone kasutada. Ka CPT on pidanud heaks tavaks,24 et

patsientidel lubatakse oma telefoni kasutada. Kui oma telefoni kasutamine on mingil

põhjusel piiratud, tuleb seda tingimata patsiendile selgitada ja selleks peavad olema

kehtestatud kindlad reeglid.

21 Vt p 37. 22 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiit (p 31-32); CPT 2022. aasta Horvaatia visiit (p 159); CPT 2021. aasta Serbia visiit

(p 141). 23 CPT 2016. aasta Ühendkuningriikide visiit (p 112). 24 CPT 2021. aasta Rootsi visiit (p 78); CPT 2020. aasta Soome visiit (p 106).

9

Telefonivestluste ajal ja ka kohtumistel peab patsiendile võimaldama privaatsuse. Kui haigla

töötaja viibib patsiendi ja tema lähedase vestluse juures, siis rikutakse patsiendi õigust eraelu

puutumatusele (PS § 26). Haigla personal võib turvalisuse tagamiseks jälgida patsiendi

kohtumist külalistega või telefonikõnet, kuid seda tuleb teha viisil, mis võimaldab säilitada

patsiendi ning tema vestluskaaslase sõnumisaladuse. Ka CPT on aktsepteerinud sellist

korraldust, et personal jälgib patsiendi ja külalise kohtumist eemalt.25

Personali arvates on raviarstil võimalik seada patsiendile suhtluspiiranguid, kui on märgata,

et mõne lähedase või sõbraga suhtlemine mõjub patsiendi tervisele halvasti. Töötajate

arvamus, et arst võib nii toimida, ei ole siiski õige. Patsiendi raviarst ei saa määrata, kellega

patsient tohib suhelda ja kellega mitte.

Tervishoiuteenuse osutajal ei ole õigust piirata inimeste ringi, kellega patsient soovib

suhelda, sest sellega piiratakse patsiendi õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Üksnes

patsiendil endal on õigus kohtumisest või telefonikõne vastuvõtmisest keelduda. Haiglal on

aga võimalus kehtestada sisekorras mõistlik külastuste ja helistamise aeg ja koht ning võtta

tarvitusele meetmeid, et ennetada patsientide õigusvastast käitumist (näiteks operatiivtöötaja

asjatut väljakutsumist). Samuti saab külalistelt nõuda turvalisust tagavate käitumisreeglite

järgimist (näiteks mitte tuua kaasa keelatud esemeid). Õiguskantsler on suhtluspiiranguid

käsitlenud ka teistesse psühhiaatriahaiglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes,26 milles

esitatud tähelepanekud kehtivad ka Ahtme Haigla kohta.

Õiguskantsler palub kaitsta patsientide privaatsust lähedastega suhtlemisel.

Tervishoiuteenuse osutajal ei ole õigust otsustada selle üle, kellega patsient suhtleb.

Liikumisvabadus

Kontrollkäigu ajal viibis haigla mõlemas osakonnas patsiente, kellele oli tehtud tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise otsus. Nende patsientide kohta kehtisid

selle otsusega kaasnevad piirangud, sealhulgas nõue, et ravil viibiv inimene ei või katkestada

uuringuid ja ravi ega lahkuda haigla psühhiaatriaosakonnast (PsAS § 11 lg 6).

Üks vabatahtlikult ravil viibinud patsient ütles, et tema kirjutas ravi lõpetamise avalduse ja

saab haiglast varem lahkuda. Haiglas viibis ka teisi vabatahtlikult ravil olevaid patsiente,

kellega vesteldes selgus siiski, et nad ei või omal soovil haiglast lahkuda ega ravi katkestada.

Personali sõnul viibivad vabatahtlikult ravil olevad patsiendid haiglas tavaliselt 20-21

päeva.27

Õues käimise kohta anti vastuolulisi selgitusi: mõned (vabatahtlikult) ravil olevad patsiendid

väitsid, et haiglas nad õue minna ei saa, samas kui teised patsiendid ja töötajad märkisid, et

õue minna tohib vaid arsti loaga. Koroonaviiruse nakkusohu tõttu oli piiratud inimeste õues

viibimist. Kõikide osakondade sissepääsuuksed olid lukustatud. Õues käiakse alati koos

meditsiinitöötajaga.

25 CPT 2017. aasta Ühendkuningriigi (Põhja-Iirimaa) visiit (p 116). 26 Õiguskantsleri Viljandi (lk 15) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lk 5) psühhiaatriakliiniku kontrollkäigu

kokkuvõte. 27 Ahtme Haigla kodulehe andmetel on keskmine haiglas viibimise aeg 17,4 päeva (seisuga 10. juuni 2024).

10

Ainuüksi pädeva arsti otsusest üldjuhul ei piisa, et otsustada inimese ravi ning haiglas

viibimise üle. Psühhiaatrilise ja ka muu meditsiinilise abi osutamiseks on vajalik patsiendi

nõusolek. Kui patsient keelab mõne tervishoiuteenuse osutamise, siis tuleb sellise keeluga

arvestada isegi siis, kui see otsus on meditsiiniliselt ebamõistlik.28 Ka psühhiaatrilise abi

osutamisel lähtutakse ennekõike patsiendi soovist ning nõusolekust (PsAS § 3 lg 1) ning

inimese seaduslik esindaja ei saa esindatava asemel avaldada tahet psühhiaatrilise abi

osutamiseks (PsAS § 3 lg 2). Nii on psühhiaatriline ravi üldjuhul vabatahtlik, soovi korral

võib vabatahtlikult ravil olev patsient haiglast lahkuda ja ravi katkestada.

Põhiseaduse (PS § 20) kohaselt võib psüühikahäirega inimese liikumisvabadust piirata ainult

seaduses sätestatud tingimustel. Psühhiaatrilist ravi saava patsiendi liikumisvabadust tohib

piirata üksnes siis, kui inimesele on määratud tahtest olenematu ravi (PsAS § 11) või

sundravi (karistusseadustiku (KarS) § 86). Kui vabatahtlikult ravil olev patsient ei ole enam

nõus haiglas olema ega ravi saama, kuid tal ei lubata haiglast lahkuda või ravi lõpetada, on

tegu isiku vabaduse piiramisega. See kehtib ka vabas õhus viibimise piiramise kohta. Kui

arstid hindavad patsiendi seisundi piisavalt raskeks ning haiglaravi on vajalik, kuid patsient

ei soovi haiglas olla, peab arst pöörduma tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtusse.

Olukorras, kus patsiendil ei ole võimalik haiglast omal soovil lahkuda (näiteks kui osakonna

uks on lukus, osakonnast väljaspool saab liikuda vaid haiglatöötaja saatel, osakonnast

lahkumiseks peab olema töötaja luba), on sisuliselt samuti tegemist inimese vabaduse

piiramise ja tahtest olenematu ravi rakendamisega, kuigi vastavat otsust vormistatud ei ole.

Selline tegevus on vastuolus õigusaktidega ning jätab patsientide õigused kaitseta, kuna

puudub kontrollimehhanism, mis võimaldab hinnata tahtest olenematu ravi kui olulise

vabaduspõhiõiguse piirangu põhjendatust ja õiguspärasust. Inimese vabaduse piiramise

nõuetekohane dokumenteerimine on aga äärmiselt oluline. Kahetsusväärselt piiratakse

haiglas inimese liikumisvabadust jätkuvalt, kuigi õiguskantsler on sellele tähelepanu

juhtinud haiglasse tehtud kontrollkäigul 2018. aastal.29

Õiguskantsler palub vormistada tahtest olenematu ravi otsuse, kui haigla seda patsiendile

sisuliselt osutab. Patsiente tuleb teavitada, et vabatahtlikult ravil olles on neil õigus haiglast

lahkuda ning ravi igal ajal katkestada. Kui tahtest olenematu ravi alused puuduvad, ei tohi

takistada patsiendi haiglast lahkumist.

Ohjeldamisruumi tingimused ja patsiendi jälgimine

Mehaaniliseks ohjeldamiseks mõeldud kaks jälgimisruumi asuvad akuutraviosakonnas

õdede toa kõrval, patsienti saab jälgida läbi klaasi otse õdede toast. Kolmas ühekohaline

jälgimisruum asub meeste poolel koridori lõpus ning seda kasutatakse ka eraldusruumi või

isolaatorina, millest patsienti on võimalik jälgida läbi palati eesruumi ukse klaasakna.

Õdede toa kõrval olevatesse jälgimisruumidesse saab töötajate sõnul paigutada kuni kolm

patsienti. Olenevalt patsientide tervislikust seisundist võivad kõik kohad olla hõivatud.

Ohjeldamiseks ette nähtud ruumide suurus ja kohtade arv on samasugune, nagu oli

varasematel õiguskantsleri kontrollkäikude ajal 2015. ja 2018. aastal, küll aga on

eraldusruumi seinu värskendatud. Õiguskantsler juhib taas tähelepanu sellele, et

28 P.Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura. Tallinn 2020, lk 215 (p 3.4). 29 Vt lk 4-5.

11

akuutraviosakonna kahe jälgimisruumi suurust arvestades tohib igas neis olla vaid üks

voodikoht (sotsiaalministri määruse § 19 lg 5 p 3).

Kui patsiendi mehaaniline ohjeldamine on viimase abinõuna siiski vajalik ja muud meetmed

ei ole olnud piisavad, tuleb tingimata tagada, et patsienti ei ohjeldataks teiste patsientide

nähes (PsAS § 14 lg 2 p 3). Seda on oluliseks pidanud ka CPT oma standardites.30 Õdede

toas olid sirmid, mida saab vajadusel kasutada jälgimisruumis patsientide eraldamiseks, kuid

arvestades ohjeldamiseks ettenähtud ruumide suurust ei pruugi see olla piisav. Sellised

sirmid ei täida oma eesmärki, kuna need ei võimalda oma konstruktsiooni tõttu ohjeldatud

patsienti teiste patsientide eest varjata.

Võimaluse korral tuleb vältida mitme patsiendi samaaegset mehaanilist ohjeldamist ühes

ruumis (kui kasutatakse eralduskardinat või sirmi), kuna agressiivne ja lärmakas patsient

võib segada ruumis viibiva kaaspatsiendi rahunemist või und ning lärm ei pruugi kaasa

aidata teise patsiendi rahunemisele. Halvemal juhul võib see viia ohjeldatud patsiendi

ründamiseni.

Ohjeldusruumi tingimuste ja patsiendi eraldamise kohta kehtestatud nõuetel on kindel

eesmärk. Põhiseadusest (PS § 28 lg 1) tuleneb igaühe tervise kaitse nõue. Ohjeldusmeetmete

kasutamise tingimused ja olud ei tohi halvendada patsiendi vaimset ja füüsilist tervist. Kui

ohjeldamisruum on liiga väike ja seal on korraga mitu patsienti, siis on võimalik, et

ohjeldamine võib ohustada nii ohjeldatava enda kui ka teiste seal viibivate patsientide tervist.

Kuna ohjeldatu võib rabeleda, siis võivad ka teised patsiendid kitsas ruumis ohtu sattuda.

Patsientide mehaanilise ohjeldamise ruumides puudus seinakell. Õiguskantsler on varem

selgitanud,31 et ohjeldatud patsient peaks nägema kella. Vastasel juhul võib inimene kaotada

ajataju ning sattuda segadusse. Kui patsient soovib esitada personali tegevuse peale kaebuse,

on asjaolude väljaselgitamisel abiks, kui ta teab, mis kell tema kirjeldatav juhtum aset leidis.

Ohjeldatud patsiendi juures käivad õed ja hooldajad, kes pakuvad talle juua, vahetavad

vajaduse korral mähkmeid, annavad ravimeid või teevad teisi vajalikke toiminguid.

Töötajate sõnul ei viibi nad ohjeldatud patsiendi juures pidevalt. Üks patsient selgitas, et

fikseerimise ajal pidi ta karjuma selleks, et juua saada.

Seadusega (PsAS § 141 lg 1) on sätestatud nõue, et tervishoiutöötaja peab pidevalt viibima

mehaaniliselt ohjeldatud patsiendiga samas ruumis. Ka CPT standarditest32 ja visiitide33

kokkuvõtetest tuleneb, et mehaaniliselt ohjeldatud patsiendiga peab pidevalt olema samas

ruumis kvalifitseeritud meditsiinitöötaja, kes jälgib patsiendi seisundit, toetab teda

psühholoogiliselt ja vajadusel korral osutab muud abi (näiteks annab juua). Pidevalt

patsiendi juures olles märkab meditsiinitöötaja tema rahunemist ning saab lõpetada

ohjeldamise õigel ajal.34 Riigikohtu lahendist35 tuleneb, et ohjeldatud inimese jälgimisel

peaks muu hulgas hindama, kas ohjeldamine soodustab tema seisundi paranemist või pigem

süvendab fikseerimine füüsilist ebamugavustunnet ja sellest tingitud rahutust.

30 Vt p 3.5; CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiit (p 159); CPT 2020. aasta Moldova visiit (p 135). 31 Vt lk 3. 32 Vt p 7. 33 CPT 2023. aasta Albaania visiit (p 166); CPT 2020. aasta Moldova visiit (p 135). 34 CPT 2014. aasta Tšehhi visiit (p 125); CPT 2012. aasta Leedu visiit (p 94). 35 Vt p 17.

12

Õiguskantsler palub jälgida ohjeldamisruumi tingimustele sätestatud nõudeid. Mehaaniliselt

ohjeldatud patsiendi juures peab pidevalt viibima tervishoiutöötaja. Ohjeldamisruumis peab

olema seinakell.

Ohjeldusmeetmete rakendamine ja dokumenteerimine

Kõiki ohjeldamise rakendamist puudutavad dokumendid täidetakse käsitsi (register, teave

patsiendi seisundi kohta, põhjendused tahtest olenematu ravi ja ohjeldusmeetmete

rakendamise kohta jne). Käsitsi kirjutatud tekstist oli kohati väga raske aru saada.

Akuutraviosakonnas peetakse ohjeldusmeetme rakendamise registrit, mis annab kiire

ülevaate ohjeldamise sagedusest ning kestusest. Registril on oluline roll väärkohtlemise

ennetamisel, kuna registris sisalduvate andmete perioodiline analüüs võimaldab kindlaks

teha ohjeldusmeetmete kasutamise väärpraktikad.

Iga ohjeldamisjuhtumi kohta täidetakse mitu vormi. Ühel vormil (ohjeldusmeetmete

rakendamise kord) kirjeldab meditsiiniõde patsiendi seisundit ja ohjeldusmeetmete

rakendamist tinginud asjaolusid ning märgib üles ohjeldamise algus- ja lõpuaja. Sellel

vormil oli ka teave õe ja patsiendi vahelise vestluse kohta kohe peale mehaanilise

ohjeldamise lõpetamist ning kas ohjeldamise ajal sai patsient või mõni töötaja vigastusi.

Kiiduväärt on see, et meditsiiniõde oli patsiente jälginud nõutava sagedusega.

Teisel vormil (ohjeldamise rakendamise leht) oli arst põhjendanud muu hulgas

ohjeldamismeetmete rakendamise vajadust ning pannud kirja, millal ta oli patsiendi üle

vaadanud. Sellelt vormilt puudusid nõutavad andmed: tegevused, mida kasutati patsiendi

rahustamiseks enne ohjeldamist; andmed selle kohta, kas patsiendile või teistele inimestele

oli tekkinud vigastusi, ning patsiendi rikutud või lõhutud vara kohta. Ohjeldamismeetmete

rakendamise lehelt puudusid sissekanded ravimitega ohjeldamise kohta, kuigi vastav väli oli

lehel olemas. Ravimite manustamise kohta sai informatsiooni õdede või arstide

päevakannetest ja ka arstlike määramiste lehelt.

Arsti hinnang ohjeldatud patsiendi seisundile ning ohjeldusmeetme jätkamise põhjendused

olid dokumenteeritud üldjuhul ettenähtud sagedusega, erandiks oli vaid ühe mehaaniliselt

ohjeldatud patsiendi kohta esitatud info.

Arsti põhjendused ohjeldusmeetmete rakendamiseks olid üldjuhul napisõnalised. Näiteks oli

ohjeldamise põhjuseid kirjeldatud nii: „rahutu, ei täida korraldusi, ei luba end läbi vaadata,

hakkab vastu //…//, häälitseb, ettearvamatu käitumisega, endale ja teistele ohtlik“,

„agressiivne, ebaadekvaatne, endale ja teistele ohtlik“, „erutunud, tikub lakkamatult teisele

ligi, kasutab ebatsensuurseid väljendeid“. Sarnased sissekanded olid ka tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi vormil.

Ohjeldamist kirjeldades ei piisa pelgalt tõdemusest, et inimene oli rahutu või agressiivne

ning endale ja teistele ohtlik, kuna see ei anna teavet, milles ohtlikkus seisnes. Näiteks

vanglas kohaldatavate ohjeldusmeetmete kohta on Riigikohus öelnud,36 et “[m]ärkus

„rahutu“ ohjeldusmeetme kasutamise aktis ei taga mitte ühelgi juhul kaalutlusõiguse

õiguspärasuse kontrolli mis tahes menetlusstaadiumis”.

36 Vt p 15.

13

Ohjeldusmeetmeid rakendades piirab haigla oluliselt inimese põhiõigusi. Seega peab olema

võimalus vajaduse korral nende meetmete rakendamist kohtus kontrollida. Järelikult peab

ohjeldamist dokumenteerima piisavalt põhjalikult. Tähtis on ka see, et sissekanded oleksid

loetavad, et tagantjärele saaks üheselt tuvastada ohjeldamisvajaduse aluseks olnud asjaolud

ja põhjendused. Vaidluse korral peab teenuse osutaja suutma tõendada, et ohjeldusmeetme

kohaldamine või selle jätkuv kohaldamine oli konkreetsel juhul vajalik ja et leebemate

meetmetega ei oleks olnud võimalik soovitud tulemust saavutada ning ohtu patsiendile

endale ja teistele isikutele kõrvaldada.

Ohjeldamise rakendamise vormide põhjal sai järeldada, et peale mehaanilist ohjeldamist

vestles patsiendiga õde. Siinjuures on küsitav, kas vestluseks sobis varahommikune (une)aeg

(kell 5.00), kui mehaaniline fikseerimine oli just lõpetatud ning patsient võis olla magamata.

Seaduse järgi peab arst pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist vestlema patsiendiga

esimesel võimalusel (PsAS § 143 lg 1), et vältida selle meetme rakendamist tulevikus ja

teavitada inimest tema õigustest seoses ohjeldamisega, muu hulgas õigusest esitada

vastuväiteid ja märkusi (PsAS § 142 lg 2). Samuti peab ohjeldusmeetmete rakendamise

lehele kirjutama info, et arst on ohjeldamise järel patsiendiga vestelnud (sh arsti ees- ja

perekonnanimi).

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et vestlus oleks sisuline ja ajastatud nii, et patsient mõistaks

kasutatud ohjeldusmeetodi vajalikkust. Ohjeldusmeetme kasutamise ja vestluse vahele ei

tohiks jääda liiga pikka aega, näiteks mitu nädalat.37

Ohjeldusmeetmete registrist selgus, et mõnda patsienti oli ohjeldatud pikka aega. Näiteks

üht patsienti ohjeldati mehaaniliselt 25. jaanuarist kuni 1.veebruarini 2024 erineva kestusega

(3 tundi ja 35 minutit, 22 tundi, 12 tundi ja 25 minutit, 69 tundi ja 15 minutit, millele järgnes

tunniajane paus ja ohjeldamine jätkus 23 tundi, siis tehti 2,5 tunnine paus ning ohjeldamine

jätkus 21 tundi). Sisuliselt kestis viimane ohjeldamine veidi alla viie ööpäeva.

Möönan, et kuigi ohjeldamismeetmete põhjendatuse ja valiku üle otsustab arst, saab

mehaaniline ohjeldamine olla vaid üksikutel ja äärmuslikel juhtudel viimane abinõu ning see

peab kestma võimalikult lühidalt. CPT standardid38 näevad ette, et mehaaniline ohjeldamine

peaks kestma nii lühikest aega kui võimalik (tavaliselt kestma pigem minuteid kui tunde)

ning selle kasutamine mitmeid päevi ei saa olla mingil moel põhjendatud. CPT hinnangul

võib ohjeldamine muidu kujuneda väärkohtlemiseks.

Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast

ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teatama Terviseametile igast juhtumist, kui meedet

on rakendatud rohkem kui 24 tundi järjest (PsAS § 144 lg 1). Valvepsühhiaatri sõnul teeb

teatise haigla vanemõde. Terviseameti teavitamise vormilt selgus, et enam kui 24 tundi

kestnud ohjeldamistest on ametit teavitatud ka kuni kolm tööpäeva hiljem.

Ohjeldamine on raske põhiõiguste riive, mille käigus võib ohtu sattuda inimese elu, tervis ja

inimväärikus. Mida pikemalt inimest ohjeldatakse, seda suurem on põhiõiguste rikkumise

oht. Ohjeldamise olemust arvestades on asjakohane, et pikka aega kestvatest ohjeldamistest

saab väljaspool haiglat teada ka keegi muu, kes kahtluse korral saab ohjeldamise asjaolusid

kontrollida.

37 Vt lk 3. 38 Vt p 4.1.

14

Õiguskantsler palub jälgida, et arsti esitatud ohjeldusmeetme rakendamise põhjendusest

selguks, miks patsient on endale ja/või teistele ohtlik ning milles see ohtlikkus väljendub.

Ravimitega ohjeldamine tuleb dokumenteerida ohjeldamise vormil. Patsiendi seisund peab

ohjeldamise järgselt võimaldama temaga ohjeldamisest rääkida. Patsiendiga peab vestlema

arst. Terviseametit tuleb teavitada üle 24 tunni kestvast ohjeldamisest hiljemalt järgmisel

tööpäeval.

Suhtluskeel ja dokumenteerimine

Enamik kontrollkäigu ajal tööl olnud tervishoiutöötajatest ei vallanud eesti keelt. Näiteks ei

mõistnud ega rääkinud õiguskantsleri nõunikega vestelnud arstid piisavalt eesti keelt. Mõni

meditsiiniõde suhtles eesti keeles ladusamalt.

Haiglasse satub ka patsiente, kes ei valda vene keelt. Üks eesti emakeelega patsient selgitas,

et tunneb haiglas olles puudust eesti keeles rääkimisest. Patsient kirjeldas, et ühel korral

polnud tööl ühtegi riigikeelt valdavat töötajat, mistõttu tuli tal enda jutu tõlkimiseks kasutada

mobiiltelefoni keelerakendust või aitas teda palatikaaslane.

Psühhiaatriliste haigustega inimesed on enamjaolt sellised patsiendid, kelle haiguse

diagnoosimine ja raviotsused sõltuvad pigem põhjalikust vestlusest, kuivõrd objektiivsest

kehalisest läbivaatusest. Seetõttu on äärmiselt oluline, et keelebarjäärist tingitud vääriti

mõistmisest ei tekiks diagnoosimisel vigu.

Haigla asukohta arvestades ei ole kerge leida tervishoiutöötajaid, kes valdaksid eesti keelt.

Õiguskantsler soovitab siiski teha jõupingutusi (näiteks võimaldada eesti keele õpet), et iga

haiglas olev arst oleks võimeline patsiendiga suhtlema eesti keeles. Sellele on õiguskantsler

juhtinud tähelepanu ka 2015. aastal.39

Kuna terviseandmed on konfidentsiaalne informatsioon, siis peab tervishoiuteenuse osutaja

seisma selle eest, et tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku (näiteks palatikaaslase)

juureolekul oleks välistatud (võlaõigusseadus (VÕS) § 765), kui just inimene pole selleks

ise nõusolekut andnud. Olukorda aitaks lahendada näiteks see, kui igas vahetuses oleks tööl

eesti keelt valdav tervishoiutöötaja.

Patsientide kohta tehtud arstide ja õdede päevakanded haiguslugudes olid kirjutatud käsitsi,

enamjaolt venekeelsed ja sageli loetamatud. Kuigi töötajate omavahelise informatsiooni

vahetamine sujub paremini neile arusaadavas keeles (praegusel juhul vene keeles), tuleb

tagada, et päevakannete info oleks loetav ning kättesaadav ka riigikeeles. Vastasel juhul on

väga raske kui mitte võimatu (näiteks järelevalveasutustel, kohtul, õiguskantsleril, teistel

meditsiinitöötajatel, kui patsient viiakse mõnda teise raviasutusse) inimese seisundist

ülevaadet saada.

Praegu kannab haigla elektroonilisse süsteemi vaid arsti antud kirjelduse (nn anamneesi)

patsiendi seisundi kohta. Selle kirjelduse salvestab arst diktofonile pärast seda, kui patsient

haiglasse saabub, hiljem tõlgib sekretär selle riigikeelde. Kasutusele tuleks võtta

elektrooniline infosüsteem, kuhu saaks kirjutada kogu patsiendi seisundit puudutava

informatsiooni, sealhulgas päevakanded. Nii ei tekiks raskusi käsikirjalise teksti lugemisega

ka siis, kui see on venekeelne. Sel juhul saab sissekande ka ära tõlkida, näiteks

39 Vt lk 7.

15

tõlkeprogrammi abil. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustus (VÕS § 769)

tähendab muuhulgas ka seda, et üleskirjutatud informatsioon on arusaadav ja loetav.

Venekeelsed olid ka akuutraviosakonna tegevustoa ja õdede toa uksele üles pandud

dokumendid (näiteks sisekord, päevakava). On äärmiselt oluline, et riigikeeles suhtlevad

patsiendid saaksid neid puudutavat informatsiooni eesti keeles. Vähemalt patsientidele antav

infovoldik haigla kohta oli nii eesti- kui ka venekeelne.

Õiguskantsler palub dokumenteerida patsiendi kohta käiva teabe loetavalt ja võimalusel

patsiendi infosüsteemis. Igas vahetuses peab olema tööl eesti keelt valdav tervishoiutöötaja.

Patsientidele mõeldud informatsioon peab olema esitatud ka riigikeeles.

Turvalisus

Kummaski osakonnas ei ole turvatöötajaid. Vajaduse korral saavad haigla töötajad kutsuda

G4S turvatöötaja appi häirenuppu vajutades. Häirenupp asub osakondade õdede toas ning

hooldustöötajad seda kasutada ei saa. Töötajate sõnul ei jõua turvatöötaja haiglasse kohe,

kuna kutsung läheb haiglast kaugemal asuvasse linna, abi saabub ligikaudu poole tunni

jooksul. Mõned töötajad selgitasid, et selle tõttu ei ole turvatöötajatest neile kasu. Töötajate

sõnul põhineb turvalisus ennekõike personali ja patsientide vahetul suhtlusel ning personali

meeskonnatööl.

Psühhiaatriliste haigustega inimestega toimetulek on ilmselgelt raske ülesanne kogu

personalile, kuna selliste patsientide käitumine võib olla ettearvamatu ja ohtlik neile endile

kui ka ümbritsevale. Osakonna kõikidel töötajatel, sealhulgas patsientidega vahetult kokku

puutuvatel hooldustöötajatel, peaks olema võimalus kiiresti turvatöötaja appi kutsuda.

Turvalisuse tagamiseks on äärmiselt vajalik, et abi ei viibiks. CPT on rõhutanud,40 et

tulemusliku ravi tagamiseks peab personal tundma end turvaliselt.

Selleks et abi ei hilineks, tuleks kaaluda võimalust, et turvatöötaja viibib alaliselt haigla

territooriumil või selle vahetus läheduses. Igal juhul peaks turvatöötaja tegutsema

psühhiaatriliste patsientidega kokku puutudes ja oma ülesandeid täites kvalifitseeritud

meditsiinipersonali tähelepaneliku järelevalve all ja tegutsema alati nende juhendamisel.

Neid põhimõtteid on rõhutanud CPT oma visiitidel41 ja ka õiguskantsler oma varasematel

kontrollkäikudel psühhiaatriakliinikusse42 kui ka erihoolekandeteenust43 pakkuvasse

asutusse. CPT seisukoht44 on, et ohjeldusmeetmete rakendamine on üldiselt vaid

tervishoiutöötaja pädevuses.

Ühel tahtest olenematu ravi otsuse vormil oli kirjas, et mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi

ohjeldamise juures viibis ka politsei. Samas ei olnud loetamatu käekirja tõttu võimalik aru

saada, mil viisil politsei haigla töötajat abistas. Ka sellisel juhul on äärmiselt oluline, et

psüühikahäirega patsiendi ja töötajate turvalisuse tagamiseks toimuks ohjeldamine

meditsiinitöötaja hoolikal juhendamisel.

40 CPT 2022. aasta Rumeenia visiit (p 48); CPT 2003. aasta Bosnia ja Hertsegoviina visiit (p 152). 41 CPT 2017. aasta Montenegro visiit (p 108); CPT 2016. aasta Itaalia visiit (p 133). 42 Vt lk 7. 43 Vt lk 5. 44 CPT 2017. aasta Poola visiit (p 129).

16

Mõnikord on politsei rahutuid patsiente haiglasse tuues kasutanud käeraudu. CPT

standardite45 kohaselt ei ole lubatud kasutada käeraudu psühhiaatriapatsiendi ohjeldamisel.

CPT ei pea õigeks käeraudade kasutamist psühhiaatriapatsiendi ohjeldamisel46 ega ka

näiteks haiglasse transportimisel.47 Psühhiaatriapatsientide käeraudadega ohjeldamine ei ole

kooskõlas psühhiaatrilise abi osutamise nõuete ja põhimõtetega ning on seetõttu taunitud

praktika. On hea, et haigla töötajad panevad haiguslukku kirja, kui politsei on kasutanud

patsiendil haiglasse tuues käeraudu.

Patsiendi agressiivse käitumisega seotud juhtumeid ei dokumenteerita registris ega üheski

muus ohujuhtumine infosüsteemis. Samas ei selgunud vestlustest töötajatega, et selliseid

olukordi süsteemselt analüüsitaks. Patsiendi agressiivse käitumisega seotud juhtumeid võiks

siiski dokumenteerida eraldi ohujuhtumite süsteemis, sest nii on võimalik meeskonnal

hiljem analüüsida, mis selle olukorra tingis ja kuidas sel juhul paremini reageerida. Haigla

peaarsti sõnul uuritakse komisjonis siiski kõiki patsiendi agressiivse käitumisega seotud

juhtumeid (surmajuhtumeid, kallaletunge töötajatele, vara kahjustamisega seotud juhtumeid

jne). Selleks võetakse töötajatelt seletusi, arutatakse juhtunut ja võetakse kasutusele

ennetusmeetmeid.

Õiguskantsler palub tagada, et patsiendiga vahetult kokku puutuvad töötajad saaksid

kasutada häirenuppu. Välise abi osutaja peab alati tegutsema meditsiinitöötaja juhendamisel.

Käeraudu ei tohi kasutada psühhiaatriliste patsientide ohjeldamisel ega transportimisel.

Haigla võiks kasutusele võtta ohujuhtumite registri.

Ootan Teilt tagasisidet võimaluse korral hiljemalt 2. detsembriks 2024.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Sotsiaalministeerium, Terviseamet

Hele Eesmaa 693 8448

[email protected]

45 Vt p 3.3. 46 CPT 2023. aasta Albaania visiit (p 166); CPT 2020. aasta Moldova visiit (p 137); CPT 2017. aasta Poola visiit (p

128). 47 CPT 2018. aasta Kreeka visiit (p 56).