Hiiumaa Sotsiaalkeskus_kiri

Riho Rahuoja

juhataja

Hiiumaa Sotsiaalkeskus

[email protected]

Meie 30.08.2024 nr 7-9/241337/2404892

Kontrollkäik Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodusse

Austatud juhataja Riho Rahuoja

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 27. mail 2024 Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu

(edaspidi: noortekodu) tööd. Maikuu lõpus said noortekodus kinnise lasteasutuse teenust kaks

alaealist, kohti oli ette nähtud kuuele noorele.

Õiguskantslerile teadaolevalt on noortekodu praeguseks oma tegevuse lõpetanud. Seetõttu

saadame Teile kokkuvõtte tähelepanekutest, mida saate arvesse võtta, kui edaspidi hakatakse

noortekodu hoones ja/või selle töötajatega taas kinnise lasteasutuse teenust pakkuma.

Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu asub looduskaunis paigas, mis mõjub teraapiliselt.

Noortekodus elanud alaealistel (edaspidi: laps või noor) oli võimalik sõita ratastega, käia rannas

(sooja ilmaga ka ujumas) ja ümberkaudses metsas, mängida õues korvpalli, toimetada oma

kasvuhoones jne. Hoonet ümbritsev keskkond on rahulik.

Noortekodu meeskonna pingutused sel keerulisel õppeaastal väärivad tunnustust. Hea mulje jättis

töötajate toetav ja empaatiline suhtumine lastesse. Töötajad pidasid noorte heaolu oluliseks.

Noortekodu lastel oli võimalik oma soovide järgi päevakava kujundada. Asutuse kodune õhkkond

lõi tavapärase koduse eluga üsnagi sarnased tingimused: lapsed aitasid korrastada eluruume,

valmistasid jõudumööda endale ja teistele süüa, tegid aiatöid jne. Noortekodus olid eraldi ruumid

külastajatele, kes said soovi ja võimaluse korral asutuses ka ööbida.

Lapsed said noortekodus vestelda asutuse telefoniga privaatselt ning kokkuleppel kasvatajaga ka

muul ajal, kui kodukorraga oli ette nähtud. Ka pesuruumis oli tagatud privaatsus. Laste sõnul ei

pidanud nad läbiotsimisel riideid seljast võtma.

Väärib märkimist, et kui laps suunati mõnda teise kinnisesse lasteasutusse, olid noortekodu

töötajad lapsele uues kohas mõnda aega seltsiks, et aidata tal harjuda uue keskkonnaga.

Siiski ei olnud noortekodu olmetingimused keerulise käitumisega noorte majutamiseks sobilikud

ega taganud nende ohutut toimetulekut. Kui otsustatakse samas hoones kinnise lasteasutuse

teenuse osutamist jätkata, tuleks ruume kohandada. Noortele peab pakkuma ka nende vajadustele

2

vastavat vaimse tervise abi. Läbi tuleks mõelda huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimalused.

Koduõppel olevatele noortele tuleb pakkuda õppimisel vajalikku tuge.

Eraldusruumi kasutamisel tuleb järgida eraldamisele kehtestatud nõudeid. Eraldusruumi viidud

laps peab saama personalile enda soovidest märku anda kogu eraldamise vältel.

Meeskonnale võiks toeks olla vaimse tervise spetsialistid. Kolme ööpäeva pikkused valvekorrad

on kurnavad ja ülemäära väsinud töötaja ei suuda enam küllalt hästi tagada turvalist ja toetavat

keskkonda hoolealustele ega teistele töötajatele.

Isikliku mobiiltelefoni ning arvuti kasutamise piirangud peaks vajaduse korral kehtestama igale

lapsele eraldi. Helistamiseks või arvuti kasutamiseks lubatud minimaalset aega ei tohi vähendada.

1. Olmetingimused

Noortekodu asub Kõpu õppekompleksi endise õpilaskodu ruumides. Hoone ja ruumide sisustus

jätsid mõnevõrra kulunud mulje. Maja on sopiline ning selles on kergesti purunevaid

sisustuselemente, mis võimaldasid lastel noortekodust omavoliliselt lahkuda, uksi ja aknaid

lõhkuda, katusele ronida jne.

Agressiivse käitumisega hoolealustele ja nende eest hoolitsevatele töötajatele ei ole selline

elukeskkond turvaline. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks tuleb ruumid ja sisustus

kohandada selliselt, et see keskkond oleks noortele turvaline ja ohutu.

Oli juhtumeid, kus lapse lubamatu käitumise tõttu (nt oldi mitmekesi toas või lõhuti uks ära) võeti

tema magamistoa uks mõneks ajaks eest ära. Kui sisustust lõhutakse sageli, võib see viidata muu

hulgas sellele, et töötajad ei tule toime vägivallajuhtumite ennetamise ja lahendamisega. See viitab

ka kontrolli puudumisele laste ja noorte käitumise üle. Need on suured probleemid, mis tuleb

lahendada, kuid lahendus ei saa seisneda näiteks selles, et lapse eluruumidest eemaldatakse (kogu)

sisustus (vt nt 2013. aastal Tapa erikooli tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte p 4.2).

2. Ravi- ja teraapiavõimalused

Noortekodus viibivatel lastel oli võimalik kord nädalas kohtuda tegevusterapeudiga. Varem

töötasid asutuses ka MDFT-pereterapeut ning psühholoog.

Kinnise lasteasutuse teenuse osutamist jätkates tuleb hoolitseda, et noortega tegeleksid piisavalt

vaimse tervise asjatundjaid. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert leidis, et meeskonnas võiks

olla ka vaimse tervise õde. Keerulisema käitumisega lapsed vajaksid eksperdi hinnangul rohkem

psühhosotsiaalset abi pakkuvaid teenuseid ning psühholoogilist abi. Noortekodu ja asutuseväliste

ravimeeskondade omavaheline koostöö võiks olla märksa tihedam. Tähelepanu tuleb pöörata, et

noored võtaksid ravimeid plaani järgi.

3. Õppetöö ning vaba aja sisustamine

Noortekodus viibivad lapsed said oma vaba aega sisustada mitmel moel. Lisaks õuetegevustele

(matkamine, jalgrattasõidud, mere ääres käimine, hoovis ja selle ümbruses toimetamine jne) oli

võimalik treenida võimlas ja jõusaalis ning kord nädalas toimus majas ka juhendatud üldfüüsiline

treening. Noortekodu territooriumil asus töökoda, kus oli kunagi tegutsenud saviring. Väikeses

lugemistoas olid raamatud ning leidus ka laua- ja kaardimänge. Tegeldi ka käsitööga

3

(meisterdamine jms). Hoone esimesel korrusel oli n-ö mängude saal, kus varem vaadati videoid

ning mängiti näiteks koroonat.

Kui tulevikus plaanitakse noortekodu hoones kinnise lasteasutuse teenuse osutamist jätkata, tuleb

mõelda, milliseid huvitegevusi ja muid vaba aja veetmise võimalusi võiks lastele ja noortele veel

pakkuda.

Noortekodu noored võiksid õppida piirkonna koolis, ent kui noor on koduõppel, tuleb talle

pakkuda tõhusat (nt eripedagoogilist) tuge.

4. Eraldusruumi kasutamine

Noortekodus oli üks eraldusruum, mida kasutati viimasel aastal üpris tihti. Vajadusel suunati

endale või teistele ohtlikuks muutunud laps või noor sinna rahunema, kasutades selleks agressiivse

käitumisega toimetuleku ehk Verge meetodeid.

Väärib kiitust, et eraldusruumis oleva lapse olukorda kontrolliti vähemalt iga 15 minuti tagant ning

märgiti üles ka lapse toetamiseks tehtud toimingud. Oluline on, et eraldusruumi paigutatud noorel

oleks võimalik töötajatega ühendust saada kogu eraldamise vältel. See tähendab, et eraldatu juures

peab alati viibima mõni täiskasvanu. Seadus nõuab, et lapse võib eraldusruumi paigutada vaid kuni

ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest, tagades eraldamise ajal lapsele

pideva toe ja järelevalve (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130³ lg 4 p 2). Neid seaduse nõudeid

tuleb järgida.

Oluline on ka see, et eraldamine dokumenteeritaks nõuetekohaselt, muu hulgas tuleb kirja panna

eraldamise algusaeg ja kestus. Ka juhul, kui laps allub töötaja korraldusele ja läheb ise

eraldusruumi, ei saa seda tõlgendada nõusolekuna eraldusruumis viibida. Eraldusruumis viibiv

laps võiks saada vajaduse korral vaadata kellaaega. Näiteks võib kella panna koridori seinale, nii

et noor saab seda ise eraldusruumi ukseavast vaadata.

5. Personal ja turvalisus

Kontrollkäigul osalenud ekspert rõhutas, et noortega tegelemisel tulevad kasuks eelteadmised

psüühikahäirete põhjuste, olemuse ja iseloomuliku kulu kohta. Neist teadmistest on kasu ka

toetusmeetmete valimisel ja realistlike ravieesmärkide püstitamisel (vt ekspertarvamuse lk 2).

Ehkki noortekodu töötajad olid läbinud kinnise lasteasutuse teenuse baasväljaõppe ja saanud

mitmesuguseid koolitusi, ei olnud neil enda hinnangul vajalikku ettevalmistust, et laste

väljakutsuva ja füüsiliselt agressiivse suhtlusega edukalt toime tulla. Keeruline oli leida

kvalifitseeritud töötajaid. Ekspert osutas, et meeskond ei saanud kasutada vaimse tervise

spetsialistide abi.

Õiguskantsleri nõunikeni jõudis ka info, et osa töötajaid oli mõnikord olnud tööl 72 tundi järjest.

Kolme ööpäeva pikkused valvekorrad on kurnavad ja ülemäära väsinud töötaja ei suuda enam

küllalt hästi tagada turvalist ja toetavat keskkonda hoolealustele ega teistele töötajatele. Selline

töökorraldus ei ole ka seadusega lubatud.

Kui noortekodus hakatakse taas kinnise lasteasutuse teenust osutama, tuleb korraldada töötajatele

nõuetekohane väljaõpe ning pakkuda neile vaimse tervise spetsialistide tuge. Töö tuleb korraldada

nii, et töötajate valvekorrad ei veniks ülemäära pikaks.

4

6. Mõjutusmeetmed ja piirangud

On arusaadav, et kinnises asutuses kehtestatakse kindlad käitumisreeglid, helistamis- ja

külastusajad ning kehtib kindel päevakava, millest noored peavad kinni pidama. Selged ja kindlad

reeglid ning läbimõeldud päevakava tagavad keerulise käitumisega noorukitele kindlustunde ning

toetavad õppe- ja rehabilitatsiooniprotsessi.1 Samas peavad noorte suhtes rakendatavad

põhiõiguste piirangud (nt oma telefoni kasutamise keeld, millega piiratakse omandi kasutamist)

olema seadusega kooskõlas.

SHS ei näe ette mõjutusvahendite rakendamist (nt arvuti kasutamiseks mõeldud aja vähendamist,

kodukülastuse keelamist) kinnise lasteasutuse teenust saava lapse suhtes. Kui laps käitub ohtlikult,

on võimalik ta paigutada eraldusruumi (SHS § 1303 lg 4 p 2), kuid seda ei tohi teha karistamise

eesmärgil.2

Enamikul kinnisesse lasteasutusse suunatud noortest on diagnoositud käitumishäireid ja

psüühikahäireid, paljudel on olnud trauma. Seetõttu kohtuvad need noored (või peaksid kohtuma)

korrapäraselt terapeutide ja psühhiaatritega. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise

või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on öelnud, et psühhiaatriapatsientide

karistamine haiglas kehtestatud korra rikkumise eest on küsitav, sest patsiendi käitumine sõltub

tema haigusseisundist ning probleeme tuleks lahendada terapeutilise sekkumisega, mitte

karistamisega. CPT on soovitanud riikidel loobuda distsiplinaarkaristuste määramisest

psühhiaatriapatsientidele.3

Kui noortekodus hakatakse taas kinnise lasteasutuse teenust osutama, on oluline, et lapsega

tegelevad töötajad oskaks noortekodus kehtestatud reegleid selgitada. Reegleid tuleb lapsele

selgitada eakohaselt ja tema psühhosotsiaalseid oskusi arvestades. Lapse suhtes ei tohiks kasutada

karistava iseloomuga mõjutusvahendeid.

Seaduse kohaselt tohib kinnise lasteasutuse teenust saavat noort ja tema riietust kontrollida

vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil. Samuti võib läbi vaadata noore valduses

olevad asjad. Noore, tema riietuse ja asja tohib läbi otsida ainult sel juhul, kui on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et noore valduses on või temale mõeldud saadetis sisaldab keelatud asju (SHS

§ 1304 lg 1; § 6 lg 1 ja 2). Seega peab alati kaaluma, kas konkreetse noore ja tema asjade

kontrollimine on põhjendatud.

SHS § 6 lõike 1 punkti 4 järgi on sotsiaalteenust (sh kinnise lasteasutuse teenust) saavale inimesele

keelatud asjad, mis võivad kujutada ohtu tema ning teiste inimeste elule ja tervisele. Isikliku

mobiiltelefoni kasutamise piiranguid seades tuleks lähtuda pigem konkreetsetest kasutusviisidest,

mis võivad kahjustada noorte elu või tervist. Võimalik on keelata keskuses näiteks

mobiiltelefoniga pildistamine ja filmimine, kuna see võib ohustada nii telefoni kasutaja kui ka

teiste noorte (vaimset) tervist. Kui noor seda keeldu eirab, võib piirata tema telefoni kasutamist.

1 Vt nt J. J. Roest, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. The Relation Between Therapeutic Alliance and Treatment

Motivation in Residential Youth Care: A Cross-Lagged Panel Analysis. Child and Adolescent Social Work Journal.

January 2016. 33(5). 33:455–468; F. A. Souverein, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. Nothing works’ in secure

residential youth care? Children and Youth Services Review 35 (2013) 1941–1945. 2 Vt ka CPT standardid „Means of restraint in psychiatric establishments for adults“, CPT/Inf(2017)6, (p 1.6); CPT

2017. a Sloveenia visiidi kokkuvõte (p 120). 3 Vt nt CPT 2017. a Saksamaa visiidi kokkuvõte (p 126); CPT 2017. a Madalmaade visiidi kokkuvõte (p 113); CPT

2018. a Poola visiidi kokkuvõte (p 136); CPT 2020. a Portugali visiidi kokkuvõte (p 114).

5

Ka kinnise lasteasutuse teenuse loomisel mööndi, et teenuseosutaja ei või piirata suhtlus- ja teabe

tarbimise vahendite kasutamist põhjendamatult. Üldjuhul peaks laps saama olulist osa oma vabast

ajast (ehk sellest ajast, mil ta ei tee koolitööd ega osale arengu- ja käitumisprobleemide

tuvastamiseks ja lahendamiseks korraldatud tegevustes) veeta nõnda, nagu ta ise soovib,

sealhulgas suheldes (vt seletuskirja lk 29-30).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 8 lehel

Koopia: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium

Käti Mägi-Tammik 6938435

[email protected]