4
6. Mõjutusmeetmed ja piirangud
On arusaadav, et kinnises asutuses kehtestatakse kindlad käitumisreeglid, helistamis- ja
külastusajad ning kehtib kindel päevakava, millest noored peavad kinni pidama. Selged ja kindlad
reeglid ning läbimõeldud päevakava tagavad keerulise käitumisega noorukitele kindlustunde ning
toetavad õppe- ja rehabilitatsiooniprotsessi.1 Samas peavad noorte suhtes rakendatavad
põhiõiguste piirangud (nt oma telefoni kasutamise keeld, millega piiratakse omandi kasutamist)
olema seadusega kooskõlas.
SHS ei näe ette mõjutusvahendite rakendamist (nt arvuti kasutamiseks mõeldud aja vähendamist,
kodukülastuse keelamist) kinnise lasteasutuse teenust saava lapse suhtes. Kui laps käitub ohtlikult,
on võimalik ta paigutada eraldusruumi (SHS § 1303 lg 4 p 2), kuid seda ei tohi teha karistamise
eesmärgil.2
Enamikul kinnisesse lasteasutusse suunatud noortest on diagnoositud käitumishäireid ja
psüühikahäireid, paljudel on olnud trauma. Seetõttu kohtuvad need noored (või peaksid kohtuma)
korrapäraselt terapeutide ja psühhiaatritega. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise
või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on öelnud, et psühhiaatriapatsientide
karistamine haiglas kehtestatud korra rikkumise eest on küsitav, sest patsiendi käitumine sõltub
tema haigusseisundist ning probleeme tuleks lahendada terapeutilise sekkumisega, mitte
karistamisega. CPT on soovitanud riikidel loobuda distsiplinaarkaristuste määramisest
psühhiaatriapatsientidele.3
Kui noortekodus hakatakse taas kinnise lasteasutuse teenust osutama, on oluline, et lapsega
tegelevad töötajad oskaks noortekodus kehtestatud reegleid selgitada. Reegleid tuleb lapsele
selgitada eakohaselt ja tema psühhosotsiaalseid oskusi arvestades. Lapse suhtes ei tohiks kasutada
karistava iseloomuga mõjutusvahendeid.
Seaduse kohaselt tohib kinnise lasteasutuse teenust saavat noort ja tema riietust kontrollida
vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil. Samuti võib läbi vaadata noore valduses
olevad asjad. Noore, tema riietuse ja asja tohib läbi otsida ainult sel juhul, kui on tekkinud
põhjendatud kahtlus, et noore valduses on või temale mõeldud saadetis sisaldab keelatud asju (SHS
§ 1304 lg 1; § 6 lg 1 ja 2). Seega peab alati kaaluma, kas konkreetse noore ja tema asjade
kontrollimine on põhjendatud.
SHS § 6 lõike 1 punkti 4 järgi on sotsiaalteenust (sh kinnise lasteasutuse teenust) saavale inimesele
keelatud asjad, mis võivad kujutada ohtu tema ning teiste inimeste elule ja tervisele. Isikliku
mobiiltelefoni kasutamise piiranguid seades tuleks lähtuda pigem konkreetsetest kasutusviisidest,
mis võivad kahjustada noorte elu või tervist. Võimalik on keelata keskuses näiteks
mobiiltelefoniga pildistamine ja filmimine, kuna see võib ohustada nii telefoni kasutaja kui ka
teiste noorte (vaimset) tervist. Kui noor seda keeldu eirab, võib piirata tema telefoni kasutamist.
1 Vt nt J. J. Roest, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. The Relation Between Therapeutic Alliance and Treatment
Motivation in Residential Youth Care: A Cross-Lagged Panel Analysis. Child and Adolescent Social Work Journal.
January 2016. 33(5). 33:455–468; F. A. Souverein, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. Nothing works’ in secure
residential youth care? Children and Youth Services Review 35 (2013) 1941–1945.
2 Vt ka CPT standardid „Means of restraint in psychiatric establishments for adults“, CPT/Inf(2017)6, (p 1.6); CPT
2017. a Sloveenia visiidi kokkuvõte (p 120).
3 Vt nt CPT 2017. a Saksamaa visiidi kokkuvõte (p 126); CPT 2017. a Madalmaade visiidi kokkuvõte (p 113); CPT
2018. a Poola visiidi kokkuvõte (p 136); CPT 2020. a Portugali visiidi kokkuvõte (p 114).