Arvamuse avaldamine eelnõule (Perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Siseministeerium

[email protected]

Teie 08.08.2024 nr 1-6/3004-1 Meie 30.08.2024 nr 2.3-4/24/2040-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (Perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri

seaduse muutmise seadus)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) muutmise seaduse

eelnõu (eelnõu). AKI-l on eelnõuga seonduvalt järgmised tähelepanekud.

Eelnõu seletuskirjas on õigesti märgitud, et valdkonna eest vastutav minister ei ole PKTS §-s 24

nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmekoosseisu määrusega kehtestanud. Selle

probleemi lahendamiseks soovitakse määrata tõendi andmekoosseisu PKTS-s, mis on iseenesest

õige lahendus. Küll aga peab AKI rõhutama, et tõendis sisalduvate isikuandmete kooseis peab

olema seadusega piiritletud ehk ei ole õige jätta tervishoiuteenuse osutajale otsustada, millised

veel andmed, lisaks seaduses märgitud minimaalsele andmestikule, ta tõendile märgib. Seega ei

sobi eelnõus pakutud § 24 lg 6 sõnastus, kuna see ei anna ammendavat loetelu tõendile kantavatest

isikuandmetest. AKI soovitab võtta PKTS § 24 lg 6 sõnastusest välja sõna „vähemalt“.

AKI juhib tähelepanu, et kehtiva PKTS § 24 lg 5 viitab valdkonna eest vastutava ministri

määrusele, mida tegelikult ei eksisteeri. Siinkohal tuleb märkida, et kehtiva seaduse sõnastus ei

anna määruseandjale kaalutlusruumi tõendi vormi kehtestamise või kehtestamata jätmise osas,

vaid nimetatud volitusnorm nimelt kohustab tõendi vormi määrusega kehtestama. Seega kui

seadusandja leiab, et nimetatud tõendi vormi ei pea ilmtingimata määrusega kehtestama ning

piisab seadusega tõendi andmekoosseisu sätestamisest, peaks PKTS § 24 lg 5 sõnastuse

täpsustama selliselt, et valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada tervishoiuteenuse osutaja

tõendi vormi määrusega. Juhul, kui nimetatud tõendi vormi määrusega kehtestamine on siiski

seadusandja hinnangul vajalik, oleks mõistlik võtta vastav rakendusakt vastu koos praeguse

eelnõuga.

Eelnõu § 2 p-ga 28 tehtava RRS § 100 lg 1 muudatusega laiendatakse sätte mõju ka RR-i

mittesubjektidele ehk e-residentidele. Seletuskirjas märgitakse, et RR-i andmete kasutajate arvates

peaks ka mittesubjektide kontaktandmed ja lisa-aadresse RR-i kandma ning on oluline, et

kontaktandmed oleks ajakohased ning kõik avalikku ülesannet täitvad asutused edastaksid neid

RR-i.

AKI hinnangul ei ole üleüldse (mitte ainult e-residendi puudutavalt) nimetatud viisil andmete

kogumine andmesubjekti jaoks piisavalt läbipaistev (vt IKÜM art 5 lg 1 p a), kuna esitades oma

lisa-aadressi või muu kontaktinfo konkreetse menetluse käigus avalikku ülesannet täitvale

asutusele juhindub isik konkreetsest vajadusest ega eelda, et sedasama kontakti hakatakse

kasutama temaga ühenduse võtmiseks teiste isikute ja asutuste poolt menetlusega mitteseotud

2 (2)

küsimustega seoses. Isikuandmeid tohib koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning

õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega

vastuolus (IKÜM art 5 lg 1 p b). Seega jääb nimetatud viisil isikuandmete töötlemise puhul

küsitavaks ka isikuandmete töötlemise eesmärgi piirang.

Lisaks läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse põhimõtete problemaatikale kerkib küsimus ka

nimetatud viisil RR-i sattunud andmete asjakohasuse ja korrektsuse kohta. Näiteks kasutavad

inimesed tihtipeale teatud asutusega suhtlemisel esindajat (kas lepingulist või siis lihtsalt suhtlevad

oma sugulase või tuttava abil). Ei ole välistatud, et RRS § 100 lg-s 1 nimetatud viisil andmete

töötlemisel võivad esindaja kontaktandmed sattuda esindatava RR-i (millest esindaja omakorda ei

saa teada muudmoodi, kui ühel hetkel esindatavale adresseeritud kirja või kõne saamisel). Seega

ei taga RRS § 100 lg 1 piisaval määral isikuandmete õigsust.

Inspektsioonile teadaolevalt esineb praktikas mitmeid probleeme ka sellega, et kui ühes

andmekogus (nt e-maksuametis) muudetakse ära kontaktinfo e-posti näol, siis hõivatakse see

aadress ka rahvastikuregistrisse kui lisa-aadress. Samas, kui seda omakorda e-maksuametis

muudetakse, ei toimu muudatus sama operatiivselt rahvastikuregistris. Sellise probleemi on

näiteks välja toonud pankrotihaldurid, kes saavad enda e-postiaadressile isikute kohta teateid,

mille adressaadid nad ei ole (nt kutsed erinevatele sõeluuringutele jne) ka pikka aega peale

pankrotimenetluse lõppu ja kontaktandmete muutust.

Üllatoodud viidatud probleemkohtadest tulenevalt soovitab AKI hinnata uuesti RRS §-s 100

sätestatud viisil isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, vajaduse ja viisi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108